Plaani põgenik. Tere, head kuulajad, tänases plaadi põgeniku saates on paaride üürile ja kojakäär ja aerud. Rauno Pehka, kelle kohta ei oskagi nüüd öelda. Kas ta on tänapäeval rohkem korvpallur ja vähem muusik või vähem korvpallur ja rohkem muusik, sellepärast et ilmselt muusikaga hakkab üha rohkem võtma sinu elus oma kohta ja ma tean, et sul siin raadio majaski juba salvestatakse järgmisi lugusid. Sinu osalusel loomulikult. Tere tulemast siis ja kuidas nüüd on, kas see hooaeg jääb sulle korvpallurina viimaseks? Tervist no mis nagu küsimuse esimesse poolde puutub, siis siis praegu käesoleval hetkel kindlasti ma olen rohkem muusik kui korvpallur, sest hooaeg just sai läbi ja minul enam mänge ei ole. Kas see hooaeg jääb viimaseks, seda on praegusel hetkel? No raske öelda, et et kui on augusti lõpp käes, võib-olla siis siis on nagu selgus, praegusel hetkel ma ei oskagi sellele vastata. Ja me ei oska vastata ka praegu sellele küsimusele, mis võib-olla tänaseks on juba vastuse leidnud, sellepärast et ütlen kuulajatele veel nii palju, et me salvestasime selle saate. Läinud kolmapäeval siis, kui Eesti korvpalli meistriliigas oli peetud neli mängu finaalis seis täpselt võrdne kaks kaks siis Tallinna ja Tartu vastasseis. Kas see on tänaseks juba lõppenud või ootab ees veel otsustav mäng, seda, seda me lihtsalt ei tea. Aga Rauno, sa oled kindlasti ka neid mänge jälginud ja tundub niimoodi, et kuidagi temperament on väga üles keenud ja seal treenerid lähevad kohati endast välja veidi. Et kuidas sa oma korvpall karjääri meenutades ütleksid, et kas sa oled ka ikka mõne treeneri käest kohe päris kõvasti niimoodi anda saanud ja kuidas, kuidas mängijad sellesse suhtuvad, kui minutise vaheaja jooksul näiteks ikka sulle öeldakse kohe päris päris kehvasti. Või. No ma ei tea ju inimest, kellele meeldiks, kui talle kehvasti öeldakse, et eks, eks mõned treenerid kasutavad seda seda tahtlikult, nad nagu, et üles ärritada jah, et üles ärritada, nad nagu meelega loovad sellise õhkkonna ja konfliktsituatsiooni ja siis sellistes olukordades inimene võib-olla pingutab rohkem või, või tekib tal just mingi vabanemine või noh, selliseid olukordi kutsutakse esile, et et Jaak Salumets kunagi rääkisid. Ta vaatas riietusruumi õhustiku järgi, mis missugune kõne enne mängu vaja pidada, et kui riietusruumis on, on suhteliselt lõbus meeleolu, Stahli oli kuri ja juba hakkas enne mängu juba nii-öelda sõimama. Aga kui, kui kui oli selline pingeline seisukord, siis, siis ta siis ta vastupidi, siis ta tegi, tegi sellist paar head nalja ja lõi sellise lahedam atmosfääri. Küll ei saama sellest aru, kui, kui treenerid noh, ma mõistan seda, et mängu ajal noh, minnakse endast välja, kaotatakse natuke enda üle kontroll, siis siis valatakse viha seal teiste peale välja ja ja noh, kui seda tulemust, siis siis ei saa seda ka otseselt hukka mõista, kunagi oli NSV Liidu või oli seepärast NSV Liidu lagunemist, aga noh, võrkpalli võrkpallinaiskond oli, kus siis meestreener sõimas naisterahvaid noh, kõikide vene keeles olemasolevate mahlakate väljenditega, et noh lihtsalt igalühel on oma meetod, kuidas tulemuseni jõuda ja kui tulemus on saavutatud, siis, siis on ta ju võitja. Võitjate üle kohut ei mõisteta. Noh küll on jah, et kui kui, kui ikkagi mäng on mängitud ja ja on ka võit saadud, siis, siis nad tavaliselt treenereid nagu Ütlevad, rahustavad ka mängijad maha ja ütlevad, et et noh, parem selline vilets võit, kui, kui ilus kaotus, et võitjana kehv võit on alati parem kui ilus kaotas ja selles mõttes ei ole, ei ole põhjust nagu noh, treener on ikkagi, ta ei ole ikkagi väljakul ja ta peaks, ta peaks suutma kontrollida ennast pärast mängu juba koheselt, et siis siis nagu ei ei tohiks minna minna edasi. Ma saan aru, kelle sa sihid ka, aga me siinkohal nimesid ei nimeta. Või kui, siis ainult Rauno Pehka nime, sellepärast et meie tänane külaline on ju ka. Ma ei tea, kas sportmängud on sellised asjad, et inimene võib olla seal platsi peal ühtemoodi ja tegelikult väljaspool mängu väljaspool seda kogu pinge, et hoopis teistsugune ja hoopis leebem natuur, et sina lähed ka ikka mängus vahel päris keema, eks ole, ja kui seal tuleb, jõuate kasutada, siis teed seda ka ja nii edasi. Aga kui ma siin olen natuke piilunud, sinu muusikavalikut ka, et siis tundub nii, et väljaspool platsi sa oled, et väga selline leebe ja rahulik inimene. Kas on see mingisugune isiksuse kahestumine ka mingil määral või? Seal ma ei, ma ei ole niimoodi sellele juure ja võrrelda, et kas on mingi isiksuse kahestaminega. Lihtsalt mäng tõmbab endaga kaasa, sa ei saa seal olla ükskõikne või sa ei saa seal juurelda väga pikalt, eks ole. Platsiga. Jah, et vaatame, vaatame neid inimesi, kes ise mängijaga, kes lähevad näiteks korvpalli vaatama, et Nemad on samuti jah, jäävad sinna lähevad ju suhteliselt soliidsed inimesed, kes ei tee kärbselegi liiga ja ometi seal tribüüni peal, kui, kui mõnda neist tähelepanelikult jälgida ja vaadata, siis tuleb siis küll tuleb seal ikka selliseid asju, et, et poleks oodanudki, et selles mõttes noh, eks see mäng on, on selline, kus ikkagi käib mingi resultaadi peale nii-öelda andmine siis, siis eks, eks inimesed unustavad, kes nad on, mis nad endast nende mingisugused kontrollmehhanismid nagu lõdvenevad ja, ja siis siis noh, mis öeldakse, et inimene tarbib alkoholi, siis tuleb ka kuigi noh, nii-öelda vale tuleb esile, tuleb tema mingisugune mõnel mõnel mitte. Nojah, et erineval kombel erinevad jah, täpselt, et, et see on mingisugune asi, noh, et eks, eks see korvpallivaatamine võiks kõik spordi jälgimine on ka mingisugune selline selline koht, kus inimesed unustavad, unustavad ennast, kes nad on noh, näiteks ka mõni mõni hea ja kaasakiskuv film või mingi muusikaelamus paneb samuti inimesed unustama, kes nad on, et ega noh, isegi näiteks näiteks noh, mina leian, et sellised vaatemängud on sport on nagu kaasakiskuv on näiteks võib-olla mingisugune mingisugune ma ei taha olla mingisugune selle, selle, selle asja, mida ma iseloomust on, aga näiteks noh, film või siis näiteks teater, noh, nad on ka, nad kisuvad kaasa, aga nad ei, nad ei pane niimoodi kaasa elama või niimoodi ennast unustama või niimoodi ennast välja elama, seal vahel panevat süüvima. Jah, jah, aga, aga noh, kõik need tegevused on ikkagi mingil määral sellised, kus inimene unustab oma olemasolu ja ta ei, ta ei mõtle, kas ta on rikas või vaene terve või haige. Et see annab, see annab korvpallimäng kestab poolteist tundi, see annab sellele inimesele, kes vaatama läheb, võimaluse poolteist tundi unustad ära kes ta on. See oli väga ilusti öeldud ja nüüd ma arvan, et meil on aeg minna tänase muusikavaliku juurde. Mäng on mäng, pillimäng on pillimäng ja seda ka Rauno Pehka harrastab praegu, aga nüüd alustame siiski. Kas sa oled tänaseks plaaninud mõnda enda loo ka siia plaadi põgeniku saatesse, aga, aga vähemalt avalugu on sul valitud ansamblilt tuulemaa. Jah, see on selline tore kooslus ja naljakas on see, see lugu, kuidas ma selle plaadi üldse endale sain? See oli paar aastat tagasi, oli noh, Eesti liigas on tähtede mäng ja siis seal on kolmepunktiviskevõistlus ja noh, tol aastal ma võtsin ka sellest osa ja juhtumisi võitsin ja siis võitjad. Tumisi sa oled näiteks palju võitnud. Võiduauhinnaks oli kilekott, kus olid paar paar-kolm-neli DVD plaati ja, ja kolm, neli muusikaplaati. No ja noh, tegelikult noh, maru raske, raske on korraldajatel tabada, ilmselt oli suhteliselt juhusliku valikuga võetud plaadid pandud sinna, et noh noh, et lihtsalt kingitus üle anda. Ja minul sattus seal olema selline plaat tuulema. Sel hetkel ma ma täpselt ei teadnud, mis, mis plaat see on. Aga siis ma avastasin ta natuke natuke hiljem, kui ma jõudsin, sain aeg-ajalt, et kuulata, mis, mis paadiga tegu on ja selgus, et on üks väga-väga maitsekas ja ja, ja hea plaat. Ja et laulab seal Marek Sadam, kes noh, tegelikult on seal mõned lood kirjutanud ka selle plaadi peal ja nende lugudes sõnad. Ja, ja noh, kõike tegelikult teavad teda kui N-Eurosolisti piss täiesti teine muusika sinna N-Euro teeb selles mõttes väga-väga tore, tore kingitus oli mul selle võistluse eest. Sile pikk ja rahunenud. Seda silkan, pilved peas, lambad naeru täis reas. Seda silka pilved peas on naerule. Kas seal ees on evemed? Keset avarat andmeid? Naeru täis r elas kus ma silka pilved peas, hambad aerud reas liigas kannad. Kui kannad, löövad tuld, aga pehmed pilved peas, hambad naeru täis, järelas aga pehmed pilved peas. Aerud reas. Kas ideela rabamändjalas külm ei võta pärleid massilt, kan pilvetajanud hambad naeru täis järje. Kusma silka pilved peas. Vaata naerutäitja reast. Enam piiskagi ei tea. Taevas oled. Ja nii silka peas hambad naeru täis. Silka pilvetajast, hambad naeru täis rajanast. Viilu silmapiirile koos, kus kortsus oleme ikka paksud pilvetajas, hambad naeru täis, Ärelas. Ikka paksud pilved. Aerud reas, sina minu tee siledale ja rahune seda silkan, pilved peas, hambad naeru täis, säre. Sedasi kanpilved. See oli ansambel tuulema Marek sadamast, kes laulis, oli juba juttu. Märgime ära siis ka teised osalised Andrei Baker kitarrid, Ivo Lille saksofon, Mihkel Mäelganud kontrabass, Tanel Ruben, löökriistad, Kätlin Jaago flööt ja torupill, mida küll selles loos kuulda ei olnud ja Tanel Leesment, kes oli teinud väga hea heli, režis suuri ja ma tean, et Tanel Leesment hoolitseb ka tänase plaadi põgeniku Rauno Pehka uute lugude ülesvõtmise eest, nii et võin sulle kinnitada, et tegu on igati igati väga korraliku helirežissööriga. Aga ole hea, Rauno, jätka siis oma järgmise muusikavalik. Aga jah, kuna kuna enamus täna täna esitlusele tulevaid lugusid on, on eesti esitajatel Et see ei ole sugugi mitte halb sellepärast et paadipõgenikud on tihtipeale olnud saateid, kus pole ühtegi eestikeelset lugu, nii et lase aga käia. Muidugi siiski siiski maja võtsin kaasa ka mõned välismaa esitajad ei saanud lihtsalt lihtsalt nendest mööda minna ja ja tihtipeale, kui mõni lugu niimoodi jääb, jääb kõrv kõrva. Et et see mingi mingi just erilise, erilise spetsiaalse mingi asja pärast, et noh, et kui seda lugu nüüd, mis järgmisena kõlab seda kuulata, et siis siis noh vähemalt mis asja pärast see kõrva jäi? See jäi mulle selle selle rütmi pärast, mis see rütm ei ole midagi erilist, aga noh, et kuidas ja millega ta tehtud, Need on need lihtsalt lihtsalt, sellepärast ta jäi mulle kõrva. Ja lugu on Charlie Hanter Figheringnora Johns Modendis. See oli selline mõnus bossa stiilis pala Eestis, Helin-Mari Arder teeb selliseid viimasel ajal üpris palju, aga Rauno Pehka, kas sinul on näiteks nende korvpallireisidega olnud võimalus kunagi ka isegi Brasiiliasse jõuda ja kuskil seal päris autentselt sellist muusikat? Kuulata ei, Brasiilias ma ei ole veel käinud, aga ega kolme aasta pärast on seal veteranide maailmameistrivõistlused. Et väike lootus on, et noh, ma pean ja seal on, seal on omad reeglid, et seal tuleb, ei tohi meistriliigas vist mängida, nii et noh, tuleb korvpall nagu maha jätta ja siis hakata veteranide võistluseks valmistuma. Lihtsalt õigel hetkel selle otsuse tegema, aga aga siis jah, oleks äkki võimalus. Aga kuidas seal meeskonnad siis ikka rahvuste järgi komplekteeritud. Ja siis peab Eesti terve satsi kokku saama. Võistkond on koos ja treenib harjutav vanuseklass mingi 35 kuni 40 või ja praegusel hetkel selline, aga seal on igasugused erinevad vanuseklassid 40 kuni 45 ja no vist seal igav. Ma tegelikult ausalt öeldes ma ei ole veel väga kursis teranide teemadega, Metstak oli üle 40 väga mängib ikka veel nii et ta peab jätma nagu ühe hooaja vahele ja siis saame alles osaleda, siis saab Brasiiliasse ja kena, läheme edasi järgmise loo juurde. Äärmiseks Eestisse tagasi, jah, üks üks, üks väga tore eesti autor Jaan Tätte. Ja et see lugu, mis tuleb esitusele on, on selline hästi hästi, hästi huvitava või mitte huvitav, aga hästi mõnusa taustataustaga. Seal see atmosfäär selles loos on, on, on ikka kohe väga-väga-väga hea ja loomulikult sõnad on samasugused nagu atmosfäär. Näete puhul sõnad alati head. Üsna alati käib läbi kerge jõnks kui ma kuulen, et võiks kokku saada, vahel kokku saada. Põhimõtteliselt võiks. Kas on meie vahel näiteks mingit tõket mõtlen kohvitass või keegi, kes on veel? Või siis segavad meid võõrad põhimõtted? Või olemegi teineteise tee. Ja nii, kui ta siis toome üle laua. Kuidas räägime me ainult kõigest muust. See, mis silmades on valmis kaua-kaua? Ei muutu sõnadeks Meso. Kui sa ütled, et võiks kokku saada vahel siis ei ütle seda sulle sinu pea vaid see, kes elab sinus vahel vahel ja kust mõnda asja paremini teha. Kuid kas selleks võib ju kokku saada vahel et saaks selgeks, kas on alles veel see soov et võiks olla väga vähe meie vahel. Et me tunneksime, olemegi? Üsna alati käib läbi kerge jõnks kui sa ütled, et võiks kokku saada kokku saada põhimõtteliselt võit. Aga kuivõrd poku või on miskit vahend? Kuid ka selleks võib ju kokku saada vahel et saaks selgeks, kas on alles veel see soov et võiks olla väga vähe meie vahel. Et me tunneksime, olemegi. Rauno Pehka, sa ütlesid tegelikult juba selle üle-eelmise loo puhul, mida noored yous ja Charlie Hanter esitasid, et et sa tihtipeale leiad mõnest loost ka enda loomingu jaoks üht-teist ja näiteks seda Jaan Tätte lugu kuulates. Ma arvan, et sa ikka tema teda kuulad ka päris tublisti, teil on, kui te isegi hääletämbrid suhteliselt sarnased, jaa, jaa. Nii mõnedki sinu laulud on ka just sellised veidi mõtlikud ja sellisel mahedal rahulikul häälel esitatud. Kas Jaan Tätte sind mõjutanud ka või sinu loomingut? Ma ei saa nagu öelda, et ma väga palju kuulamisest, sest noh või seal juhuslik kokku saad, see on noh, jah, et kuidagi kuidagi niimoodi räägitakse, aga noh, tema tema teisedki rääkinud või? Nojah, aga no tema tema ikkagi on. Mina ei oska niimoodi niimoodi nagu ei oska nagu tema. Korvpalliga mängida nii nagu sina, see ei olegi tähtis, aga lihtsalt minu jaoks ka omamoodi, et noh, seal seda sarnasest lihtsalt inimesed hakkavad võrdlema ja siis otsitakse mingisuguseid sarnaseid mõttetu võrdlus. Tegelikult üks on ikkagi isik omaette, ma arvan küll. Ja noh, ma ei, nad lihtsalt mulle, mulle meeldivad need asjad, mis ta teeb ja, ja noh, need asjad, mis mulle meeldib, et ma neid väga tihti ta kuulata, sellepärast et hakkab mõjutama liiga palju võib-olla mõjutama vaid vaid siis nagu siis ei ole nagu seda seda mõnuna, et on, kulub nagu leierdub ära või. Sellepärast ma nagu ei kuula tavaliselt neid asju, mis mulle meeldivad. Kuulad ainult neid asju, mis sulle ei meeldi või ei, ma kuulan, lihtsalt lihtsalt vaatan, mis, mida, mida, mida inimesed on teinud. Nonii, aga need on meil siin üks räipam lugu vist valmis pandud juba. Nojah, et ma mõtlesin, et kui, kui kuna saade on, on sellest, et kui satuks üksikule saarele, kuhu me siis plaadid ma sinna kaasa tahaks võtta, siis ma ei saa kuidagi võtmata jätta sinna ka ansambel L Dorado plaati. Ja isegi isegi mõistetavatel põhjustel, et ma olen kunagi nendega koos esinenud ja ja siis siis nüüd ühe nende plaadi pealt. Selline lugu nagu anna liimi. Kui soovisin Oli aeg kui ka savi, see arv oli nii. Ja värvliine liimi suhte pliini. Emi. Ja. Kui vaadata naist ja sinus kõik paigale ja mida on kui talv jää sees? Ulatas tarritoobedagi vili. Poeg, mis poolulises nimeks pakun. Ja kui sa ei tea, mis noormehesse. Suhte. Emi. Ei ole midagi parata, Rauno Pehka, sa pead vist ikkagi selle ühe hooaja vähemalt vahele jätma, et sinna Brasiiliasse veteranide maailmameistrivõistlustele korvpallis sõita, sellepärast et sinu muusikamaitsega kaldub ikka väga-väga sinnakanti. Kui nüüd ei muutu järgmise plaadiga, sellepärast, et ma ei tea, tom Šveitsi plaat on sul näpus praegu. Võimalik, et ka tema on bossaseid laulnud, aga ma ei tea, mis sa sealt oled valinud. Nojah, et, et tegelikult on mul nagu õnnelikult läinud, et ma olen kohtunud paljude inimestega, kes on andnud mulle kuulata igasuguseid huvitavaid plaate et see konkreetne plaat kuulata, Tõnu Kõrvits, kes on mu klassivend, nad aeg-ajalt ikka annab mulle kuulata, noh pigem pigem nagu sellepärast, et noh, kuidas mingid lood on tehtud või. Tema on suurepärane arranžeerija jaamast teab, kuidas see asi kokku. Aga, aga noh, et ei saa salata, et see ju ka kuidagi mõjutab muusikalist maitset, eks ikka. Ja siis ta on vaid, see on üks plaat, mille ta on suisa sulle kinkinud või andis ka hollandi, ostsid ise nii-öelda selle näpunäite järgi juba. Ja kuulame siis. No, mul on kodus veel neid plaate, aga, aga noh, see on nüüd üks jälle, millest ma, millelt ma leidsin ühe loo, mis mis võiks üksikul saarel kõlada siis, kui laeva oodata, kui kui see pääseb vaatajale sinna, Saaremaale läheb juba tulevik on üsna tume ees. Akey. Mulle tuli selle looga seoses meelde, et hiljuti käis Tallinnas esinemas Mark maakler, ma tea, Rauno, kas sina said ka tema kontserdil käia? Oleks väga tahtnud, aga paraku ei saanud. Igal juhul hiljem ühes ajalehe kommentaaris ma lugesin minu arvates väga tabavat ütlust tema kohta, et ta on rohkem jutustaja kui laulja ja Tom Šveitsi kohta võib vist täpselt sedasama öelda, et ta on. Ta on eelkõige jutustaja ja see laul tuleb sinna lihtsalt. Juurde see oli niuke, minu väike soolo siin vahepeal. Vabandan, aga annan sulle kohe. Siis jutujärje üle, et juhatada sisse järgmine pala. Frank Sinatra kohta on ka samamoodi öelnud. Et ta on rohkem jutustaja kui laulja, muide, on küll öeldud. Ja, ja vot ongi niimoodi, et mõnedel lauljatel on see karisma olemas, et tal ei pea olema mingisugust Milano La Scala häälekooli või vastupidi, see võib ära rikkuda asja. Kui me ei räägi muidugi ooperimuusikast. Aga on, on väga erisuguseid laulja tüüpe ja see on minu arvates ainult hea. Ja millise laulja tüübi juurde me nüüd jõuame? No need nüüd, kuna kuna mingisugune dünaamika peaks lugudes olema, siis ei saa jah, kõik kõik sellised toredad ja ilusad lood, aga nad on sellised aeglased, need on üks ka särtsaka lugu, mul valitud siia nimistusse plusse, et ta on suhteliselt humoorikat sõnadega ka ja täiesti tänapäevane kõigi 60.-test pärit. Ja esitajaks Jüri Pärg ja pealkirja kuuleme refräänilist. Plaadi põgeniku saates tegi meie paat nüüd küll üpris järsu pöörde. Rauno Pehka, kust selline idee? Keegi sõber tuttav soovitas? Oma jah, ennist mainisin, et mul on soovitajaid kes, kes annavad kuulata toredat muusikat ja siis siis on sealt hulgast leian lugusid, mis ka mulle meeldivad. Ja selline 60.-te Twisti nostalgia jätta samuti külmaks. Jah, Euroopa kaunim daam täitsa ilus pealkirjaga. Ei vaidle vastu. Mis meil nüüd on plaanis, sa hakkad vaikselt ka juba, kuna saate lõpuni ei ole enam väga palju jäänud mõtlema, mida jõuab mängida, mida mitte. Nii et ma üritan oma jutuga koomale hoida. Mine kohe järgmisse vahe juurde. Järgmiseks on on jällegi üks kaver meile kõigile tuntud loost, mille nimi on taimedetail ja seekord on esitajaks Cassandra Wilson. Mina tean kahte töötlust sellest sendil ooperi tuntud loost mõlemad muide just džässmuusikute poolt tehtud, noh, praegu me kuulsime Cassandra Wilsonit. Kahjuks ma ei tea, kes on arranžeerija, sest et see oli super organiseerinud minu arvates. Seal oli veidi harmooniat muudetud aga väga õiges suunas või noh, ütleme niimoodi, et originaalid ei tehtud, et midagi halba. Teine muide tuntud trompetis praegu juba kadunud malts Davis on ka seda lugu kunagi mänginud ja ka väga omamoodi. Nii et tänuväärne materjal, ilmselt. Taimatut taim. Aga Rauno Pehka, sa ütlesid just, et sul ei olegi muusikat aega eriti rohkem kuulata kui siis, kui sõidad koos meeskonnaga bussiga kuskile või autoga ise kuulad siis et nii-öelda ratastel ainult või põhiliselt küll. Et et ega see, no nagu aega, et seda saaks niimoodi süvenenult kuulata, et ikka ikka kodus ja noh, on sellist lastega tegelemist või? Noh, ma ei ütle, ma kogu aeg tegelen, aga noh, et kodus ei ole lihtsalt ka niisugust aega kogu aeg, et istuda ja kuulata, et põhilistel tõeliselt ja sõitude peale olen sealt mõned lood nagu leidsingiga. Ja milline on järgmine lugu, mille järgnevale? See on järgmine lugu. Selle ma leidsin ka suhteliselt juhuslikult, aga muidugi ansambel on, on väga tuntud Eestis ja väga toredat muusikat. Ja asele loomu praegu valisin siia sellepärast, et kui üks lugu oli, oli selline, et laev oli nagu just sinna sinna saare poole teel, siis, siis, siis nüüd see lugu peaks olema nagu selline, et alad jõudnud saarele ja siis. Ja siis avastad, et et mis nüüd esitab Genialistid, kedagi teist polegi peale minu? Jah, et selle loo nimi ongi ka just. Kuulame. Genialistide oskavad ikka midagi sellist huvitavat ja lõbusat välja mõelda, geniaalne, eks geniaalne. Aga nüüd ma arvan, et Rauno Pehka ja Jaak Ojakäär pööravad plaadi nina teistpidi, hakkavad sealt üksikult saarelt tagasi randa sõudma ja mina võtan nüüd aerud enda kätte, sellepärast et Raunol peab olema aega rahulikult laulda, kuna viimane pala on meil täna ikkagi sinu sulest. Sinu esituses on vist nii selline demoversioon, Nemo versioon. Et oleks aru saada, mis, mis, mis lugu sellest võib tulla ja läheb järjest paremaks. No seda ei oska praegu öelda. Küsin siis veel lõpuks nii palju, et kas Rauno pekalt on ka täispikk plaat tulemas? Sa oled neid lugusid siin ükshaaval ikka tekitanud. Jah, see see plaat on ikka nüüd tulemas küll, et, et siin ülioptimistlikud prognoosid on, et, et võib-olla kuu aja jooksul, aga, aga noh, siis peab juba teadjate inimestega aru pidama, et kas on otstarbekas suvel selle plaadiga välja tulla või oodata sügiseni, aga igatahes valmis, saab ta nüüd küll varsti. Veel kord suur tänu, Rauno Pehka, Jaak Ojakäär soovib teile kõigile head päeva jätku ja kohtume jälle järgmises plaadi põgenikust. See oli üks imelik hommik. Nagu esmaspäevast pühi. Enam polnud kitu tega tormi, oli lihtsalt vaikne ja tühi. Ma ei mäletanud, kus olin käinud. Ja kui ta siis ma tagasi jõudsin. Mousse'i olid uksed kõik kinni. Ja söödab on sees, veel magas. Lee Kell käis ringi. Ja väljas ikka vihmas saadas. Mošees olid uksed kõik kinni ja sööda mu sees veel, aga leib Kell täis käis ringi. Oli imelik hommikupoolik. Ja midagi ei tulnudki meelde. Tundsin jälle, et samamoodi. Keegi rääkis ja keeli vaid teeskles. Ühel hommikul seda enam ei märka. Lihtsalt keegi alt välja ei poe. Keegi ütleb unne, nüüd ärka. Aga seegi pistena meil. Sest mousse'i son uksed kõik kinni. Ja sööda no sees veel magab. Kellades käib ringi. Mošees on uksed kõik kinni ja sööda mu sees. Aga liinikellades käib ringi. Ja bänias ikka vihma sajab.