Tere taas kuulama Henrietta iga laupäevast saadet, pigem võiks küll öelda tänase saate kohta, et tegu on Aktuaalse kaamera hommikuse koosolekuga. Stuudios on täna Peeter Kaldre, Mart Linnart ja mina saatejuhina anname omavahel head tuttavad ja tõesti meenutab ka teises mõttes omavahelisi nihukesi eetriväliseid jutte, et eks me väga tihti välisasjadest räägime. Kuna meie ajakirjaniku taust on lihtsalt selline ja, ja täna on lahke saatus meile pakkunud just need teemad, mis, mis meile väga meeldivad. Aga et, et keegi ei saaks öelda, et meil nagu Eesti asja üldse ei ole, kuigi kuigi ka need välisteemad on nii-öelda päris selgelt ja otseselt eesti asjadega seotud. Sest et tänase tänase saate võtmesõna on meil kindlasti Euroopa liit, ei saa me sellest üle ega ümber, siis siis alustame sellest, mis, mis ihule lähemal. Konkreetsemalt, ja kui meil on valida kas Kalevipoja kuju Tallinna lahte või, või suhkrutrahv, siis ma usun, et me eelistame praegu siin seda, seda teist, kuigi tool on vabade, võite rääkida ka sellest, mis, mis teile endale rohkem meeldib. Suhkrutrahv Me saime. Me saime möödunud lõppeval nädalal teada, et need numbrid ei muutunud 91000 tonni ja natukene peale on see kogus, mille pealt siis tuleb meil nii-öelda trahvi kunagi hakata maksma. Ja ma ei tea, kas see oli üllatus või olnud üllatus, et need numbrid ei muutunud, kuigi mitu kuud oli aega, et meie ministeeriumid, valitsus oleks saanud neid numbriga natuke liigutada. Jah, aga mis moel nad oleksid saanud seda liigutada ja minu meelest oli see rong juba läinud, aga seda suhkrut enam kuskilt ju üles ei leia, see suhkur on pandud kõik huugama või on sellistes firmades, kus, nagu riigile juurdepääs puudub, oleks meil tegu Nõukogude Liidu aegsa, aga siis ei oleks muidugi probleeme, siis saadad miilitsa sisse ja ja rahvamalevlased ja konfiskeeris selle selle suhkru, aga nüüd on ajad teised ja eraomand on nagu öeldakse, püha. Või oleks tegu või lauludega näiteks? Aga praegu on majandusminister, võiks seda ju veel teha, korra vanu aega meelde tuletades. Aga samas on muidugi jah, aga huvitav oleks teada, kui palju sellest 90 ühed ühest ja natuke rohkem 1000-st tonnist siis praegu alles on mida saaks kasvõi teoreetiliselt. Ja vot selle asjaga, et seda asja varjutab suur saladuseloor, nagu ma olen aru saanud ja, ja kui üks päev õnnestus natukene vestelda eetriväliselt meie põllumajandusministriga, siis ta kategooriliselt keeldus seda ütlemast, et palju tegelikult alles on, kes on need firmad ja kus asuvad need kõige suuremad kogused. Nii et ma ei, ma ei tea, miks see, miks see asi on tehtud saladuseks. Aga praegune seis igal juhul niisugune on. Jah, sest võib ju väita, et, et kui on kohtuasi pooleli ja paljudega nendest on see kohtuasi pooleli, et siis et siis kohtuasjast võiks rääkida, aga samas nimetada, et meil on selle ja selle firmaga kohtuvaidlus, seda, seda peaks ikka tohtima. Nojah, ja muidugi hästi halenaljakas oli see, mida siin mõni aeg tagasi räägiti, kui see suhkruteema tõusetus, et et enamik suhkrut on eraisikute käes, et ostsid kukkuja. Umbes umbes pool sellest kogusest Tema ei usu ta tappes ka, et nii palju on, kuigi noh võib-olla on, ma tean, ma ise ostsin ka 25 kilo näiteks. Aga noh, sellest nagu kuidagi ei tule kokku. Vaata sinusuguste pärast Peeter ongi meie põllumajandusminister mures, et ta ta ei tea, kuhu eraisikud peaksid oma suhkru nagu tagasi viima. Noh, mesilased on, vähemalt, mul on suhkru ära söödud juba. Ja söödud 25 kilomeetrit tehtud mida iganes. Aastaga ju 25 kilo kulub ära küll majapidamisvot, siis ei ole enam midagi päästa, aga ei olegi päästjana, aga ma ei hakka seda spekulatiivsed kõrgema hinnaga müüma, eks ole, mul teda lihtsalt ei ole. Noh, rääkides sellest, et, Kui oleks võinud neid numbreid maha kaubelda, siis ehk oleks selleks olnud paremad võimalused, enne kui tuli avalikuks Kalev afäär mis ilmselt meie usaldusväärsust kõvasti kõigutas. Euroopa komisjoni silmis. Tegelikult ei ole muidugi noh, ta pole ma tõele au ja see ei ole ju Eesti ainus riik, kes selle suhkrutrahviga maadleb, neid riikidest on neli või viis. Mida rohkem neid on rohkem, ainult et kui kokku on see nii-öelda karistamise alla minev suhkruvaru umbes 180000 tonni, siis Eesti väikene Eesti Nova, 45000 ruutkilomeetri ja 1,4 miljoni elanikuga, eks ole, moodustab sellest, et sellest arvust poole, mis on ikka noh, košmaarne. Ei Läti, Leedu, siis järgmine oli vist Küpros oli 40000 tonniga, mis on ka poole vähem kollektiivist, üldse pääses sellest Läti pääseb üldse karistusest jah, kuna tema, tema, kogu see oli nii väike, ainult et kui me mitte ainult Lõuna-Eestis või Kagu-Eestis vaatasime busse, mis, mis külapoodide ette sattusid ja lätlased tulid suhkrukottide ka nagu, nagu puu halgudega välja. Kas siis minu oma külapoes siin Põhja-Eesti rannikul ma nägin, kuidas, kuidas Läti numbrimärkidega bussipeatused ja tõesti osteti kümnete kilode kaupa suhkrut. Tegelikult, kui sa peeter, ütled, et sa nagu ei usu, et on erakätes, tegelikult võib-olla küll, ainult et väga palju läks Lätti ja läks muide ka Soome mis on, mis läheb ka nii-öelda eesti eesti Grasse kirja. Ja oli vähemalt üks juhus, kus tol päeval, kus arvestus käis, liigutati yhte suhkrurongi Valgas korra üle piiri Lätti ja siis tagasi esimest ma ei tea, 2004 ja kuhu see suhkur lõpuks jõudis, sellest ilmselt ei ole kellelgi erilist aimu. Aga nagu selgus sinu vestlusest Aarne Põllumajandusministriga, siis riik on kõik õigesti teinud. Keegi eks. Ja see tuli mulle ka suure üllatusena, et riik ehk siis tema esindajad, valitsus ja ministeeriumid ja kõik asjaomased organid on, on absoluutselt õigesti talitanud, et süüdlaste otsimise kampaania on sellega lõppenud ja, ja kui see trahv tuleb 700 miljonit või, või, või natuke rohkem siis selles ei ole mitte keegi süüdi. Tähendab, kõik on, kõik on õigesti tehtud, süüdi on, vot sina, Petro, süüdi oma 25 kilo, aga ja kõik eesti Peetrid kokku ja siis on veel firmad, eks ole, kellega siis saab nagu kohtusse minna, kellega siis nagu tagasi nõutakse. Seda summat, kusjuures vist 17 firmat ehk üle poole on, on vaidlustanud selle selle tagasinõudmise. Aga mida sa oleks siis nagu soovitanud riigil teha või mismoodi käituda just nende minusuguste suhtes, siis kui oli teada, et Eesti hakkab Euroopa liitu astuma ja suhkur tõuseb? Ei no sinusugustega ei ole, nagu sa selles mõttes erinev kõigist teistest ega, ega ka firmadest, tähendab kui, kui suhkur suvaline toode on poes teatud hinnad aga saadaval ja sa tead, et mõne kuu või mõne nädala jooksul läheb kallimaks, siis on ju selge, et inimesed ostavad kokku. Oleks tulnud talitada nii, nagu tehti Lätis, kus, kus suhkru hinda tõsteti ja kus probleem langes ära, ega siin ei olegi, see on, ma arvan, ikkagi puhtalt meie riigi haldussuutmatuse küsimus, et kolm ministeeriumi ei suutnud omavahel kokku leppida, mida täpselt peab tegema. Ja keskpärane lugu on ju ka selles, et kuni selle nädala keskpaigani teadsid kõik ja, ja ma tean, et ma olen isegi siin saates rääkima uurides nagu, nagu Euroopa liidu poolt, et mismoodi see praksis kujuneb, ehk siis kes füüsiliselt seda maksma hakkab. Ja algne jutt oli ju see, et et see trahv läheb maha Euroopa Liidu abirahadest toetusprogrammidest, et noh, et meil nagu oma riigieelarvet ei olegi vaja kergendada otseselt. Aga sel nädala keskel rahandusminister Aivar Sõerd teatas, et see ei ole teps mitte nii, et tuleb ikkagi ise hakata rahakotiraudu avama ja see läheb kõik tagasi riigieelarvest. Ja no tähendab, nüüd on siis novembrikuuni novembri alguseni on aega, et me saaksime teatada Euroopa komisjonile, missuguseid suhkruvarud sellest 90-st 1000-st on nagu ära hävitatud meiega siis mesilastele kurku kallatud või või, või tehniliseks piirituseks läbi torude lastud või veel midagi muud ette võetud, kuigi peaminister Ansip ütles ju väga selgelt, et ta tegelikult ei näe mitte mingit võimalust selleks, et et selle suhkruga õnnestub nagu midagi ettevõtted tõepoolest tega ära maksnud. Ka kõige kõige lihtsam viis on veel üks võimalus, on võimalus osta suhkrut kokku nüüd juba Euroopa Liidu hinnaga ja siis ära hävitada või, või siis noh, mida iganes temaga ette võtta, aga, aga ilmselt kõige kõige odavam ka majanduslikult kõige otstarbekam viis on, on ikkagi see trahv ära maksta, sellepärast et enamus kindlasti jääb temast temast üles ja, ja selles mõttes on jah, see uudis on väga huvitav, et, et see trahv tuleb nii-öelda riigieelarvesse sisse kirjutada. Ja kolmes jaos tuleb teda maksta ja 2006.-st aastast saates ja, ja selle vastu on vist väga-väga raske võidelda, tähendab ma ei oska nüüd öelda, ei ole nagu õigusekspert. Ta aga kui valitsus kavatseb minna Euroopa kohtusse, oli selle poole summaga ehk see, mis nagu eraisikutel üle oli siis ma ei, ma ei oska öelda, kui, kui suured šansid on. Maksta tuleb igal juhul enne kohtusse minekut. Jah, see tuleb enne ära maksta ja siis pärast on võimalik euroopalikult tagasi saada, jah, kohtuotsusega. Aga samas noh, kui me oleme võtnud liitumisläbirääkimistel sellise kohustuse või oleme olnud nõus nende tingimustega, et ei ole vahet, kas on nii-öelda firmade ostetud kokku ostetud suhkur spekulatiivsete eesmärkidel eraisikute poolt kokku ostetud suhkrul nii-öelda järgmise ja ülejärgmise aasta moosi tegemiseks. Kui nendel kahel asjal pole vahet, siis, siis on šansid ka kohtus väga-väga väikesed. Ja kui siin nüüd Andrus Ansip räägib, et te teete poole ka ehk siis maailma kaubandusorganisatsioonile ka ei meeldi see Euroopa Liidu poliitika, mida ta rakendab selle nelja suhkru asja suhtes, siis noh, see on jällegi selline kahe otsaga asi, et WTO ja Euroopa Liit on Eestile nagu võrdselt vaja üht teise vastu välja mängida on ka väga-väga eba ebaeetiline, ma arvan Nonii, kui me suhkrust, kui rääkida ei taha, vaatan, mis edasi saab. Igal juhul jah, valitsus on praegu võtnud väga selge hoiaku, et et teeme kõik õiguslike ja muude vahenditega, mis, mis saab, et seda trahvisummat vähendada, vaata mis sealt välja tuleb. Aga Euroopa Liit, Euroopa liit on täna meie siis nii-öelda võtmesõna ja meil oleks seda juttu mida me hakkame rääkima, rääkida märksa lihtsam, kui, kui me räägiksime näiteks juttu esmaspäeva hommikul. Kui me teaksime, mismoodi Prantsusmaa referendum on, on läinud. Aga viimased küsitlused, mis veel eile üleeile tehti, ei lase küll arvata, et sealt võiks jahi välja tulla, kuigi küsitlejad tunnistavad, et veerand prantslastest ei ole veel otsustanud ja see hääl võib kalduda, kalduda kummale poole iganes. Jah, viimastel päevadel on ju seal küsitlustel nende vastaste edumaa veninud jälle suuremaks, kui vahepeal. Mõned nädalad tagasi hakkasin, ma hakkasin nagu pooldaja järele jõudma ja tundus, et selleks ajaks, kui referendum kätte jõuab, on vanad enam-vähem tasakaalus või, või äkki lähevad isegi pooldajad mööda, siis viimastel päevadel on see vahe oli rebenenud ja praegu tundub küll, et vist tuleb Eiselt. Nojah, siin on muidugi väga jõuliselt ka teised riigid appi tõtanud Prantsusmaa valitsusele, Saksamaa kantsler isiklikult on pannud käemängu ja teinud avaldusi, mis mis kutsuvad üles prantslase hääletama. Nojah, poolt ja saksa parlamendi mõlemad kojad nüüd kiitis selle, kiitis selle heaks, aga noh, Prantsusmaa ja Saksamaa suhted on ajalooliselt sellised kummalised, keerulised olnud, et kui Saksamaa kantsler ühe avalduse teeb, siis võib-olla prantslased hääletavad just vastupidiselt sellele avaldusele, nii et see on kahe otsaga asi. Kuigi see on nüüd juba väga niisugune levinud praktika Euroopa liidus, et tullakse nii-öelda kampaaniat tegema teise riiki, noh ütleme esimene referendum, mis toimus, oli Hispaanias ja no ütleme, Hispaanias ei olnud sellist teravat fifty-fifty olukorda, et ei, ei teatud, kummale poole kaldub, et küsitlused lõpuks näitasid päris selgelt, et see jah, sõna tuleb, aga seal ka käisid teiste suurriikide tippjuhid nii-öelda jah-kampaaniat tegemas ja aitamas, aga aga tundub, et Prantsusmaa puhul on sellest nagu nagu vähe kasu, et vist ei ole ikkagi nii-öelda sakslaste või, või ütleme, see Euroopa asi see, mis, mis kallutab prantslasi ei ütlema, vaid vaid pigem on see ikkagi see, et, et Prantsusmaa enda selline noh, on väike identiteedikriis ja, ja suur majanduskriis, takkaotsa tööpuudus ja kõik kõik muud asjad, mis, mis mängivad oma oma rolli. Küllap see igasuguste selliste Euroopa Liiduga seotud referendumite puhul on igal pool niimoodi, sest noh, ei usu küll, et väga paljud prantsuse valijad on selle põhiseaduse läbi lugenud ja teavad, mille poolt või vastu nad hääletavad. Ikka on oma oma riiklik sise, siseolukord, sotsiaalküsimused ja eeskätt siis omavalitsus ja president see kellele nagu vaadatakse tagasi tehase lei ütlemisega Jah, pigem on see niimoodi, et kui on valitsus ebapopulaarne rahva hulgas, siis kõik, mida valitsus propageerib annab vastupidise efekti, see pädev muide ka ju Eesti kohta tegelikult õpetab kõikide riikide kohta Prantsusmaad, kuigi. Kes viimastel päevadel on ise nii-öelda ajakirjanikud, ma mõtlen Prantsusmaast kirjutanud, kes asuvad ise Prantsusmaal praegu selle referendumi ootuses on just nagu välja toonud seda fakti, et prantslased räägivad ebatavaliselt palju ja ebatavaliselt kirglikult sellest hääletusest, nendest probleemidest ja ja samas tunnistavad nad ise ka, et ega seda mahukat mingit 300 ligi kolmesajaleheküljelist dokumenti ei, ei ole ju noh, tavalised inimesed läbi lugenud, mis on, mis on täitsa täitsa normaalne ka. Pean tunnistama, et mina ei ole läbi lugenud, olen lugenud kokkuvõtteid, ma tean sellest nagu põhipunkte, aga noh, läbi lugenud ei ole olnud mahti. Aga samas samas jutuajamiste kirglikkus ja nii-öelda see punkt üks muidugi Poola torulukksepa fenomen, eks ole, mida, mida on näitena väga palju välja toodud. Et ehk see nii-öelda Ida-Euroopa fenomen tulevad siia, võtavad meie töö ära, kui meie enda tööpuudus on, on väga-väga kõrge ja nii edasi, et see on nagu üks põhilisi arutlusaineid, kuigi ütleme tööjõu liikumine ja teenuste liikumine on, on praegu noh, tegelikult ju Prantsusmaa puhul kalevi alla pandud. Ja huvitav nüanss oli see, et Ida-Euroopaga ähvardas oma vastaseid ka üks aktiivne põhiseaduse pooldaja ja tema argument oli see, et noh, selle praeguse põhiseaduse ikkagi kirjutasid enam-vähem kokku vanad olijad, aga, aga kui nüüd see peaks läbi kukkuma ja siis hakatakse tegema uut põhiseadust siis on need 10 Ida-Euroopast ka sealjuures oma pastakatega, mis teab, mis siis veel välja tuleb, sellest? No Euroopa nende referendumite ka läbikukkumise näinud, on see olnud Taanis on see olnud Iirimaal on siis toimunud kordushääletused ja, ja lõpuks on ikkagi nii-öelda referendum saanud positiivse tulemuse. No tundub, et Prantsusmaaga läheb praegu teistmoodi. Vähemalt Prantsusmaal peaminister on kinnitanud, et uut referendumit ei tule ja isegi kui see peaminister nüüd oma koha kaotab pärast eid pärast oletatava teid, siis võtab see ikkagi kõik aega, et nii-öelda noh, uut referendumit ettevalmistus ei ole, see ei ole selle aasta küsimus ja see tõenäoliselt ei ole ka järgmise aasta küsimus. Et meie jaoks siin ja kogu Euroopa jaoks on ikkagi tragöödia, et Prantsusmaa ei ütleb, et maailm ei kuku sellest kokku, Euroopa liit ei kuku veel sellest kokku. Aga kas teie arvates järgneb sellele, kui, kui prantslased ütlevad, mis, mis hakkab toimuma Euroopa Liiduga, mis, mis, mis noh, kaudselt ka ja, ja mõnes asjas päris otseselt ka meid nagu puuduta. No eks Euroopa Liit toimib edasi oma seniste seaduste järgi ja, ja võib-olla siis hakatakse neid põhiseaduses või põhiseaduslikus leppes sisalduvaid punkte niimoodi ükshaaval kuidagi kuidagi ellu viima, ma ei pea, määratakse seal välisminister ja president ja nii edasi. Iseküsimus on see, et, et mis siis nüüd selle põhiseadusliku leppe heakskiitmise protsessiga toimub, kas kas näiteks teistel riikidel enam mõtet mõtet selle heakskiitmisega tegeleda, sest et kui juba üks riik on tagasi lükanud, see tähendab, et kehtima ei hakka? No seal on jah, see keti fenomen suuresti, et kui nüüd prantslased ülehomme ütlevad ei ja sellest innustust saanud hollandlased ütlevad esimesel juulil samuti ei et Hollandis on täpselt samamoodi see asi nagu piiri peal, et, et on nii-öelda kõhklevaid hääli siis kui prantslased ütlevad ei, siis on seda tõenäolisem, et ka hollandlased ütlevad, ei siis on muidugi, kui need kaks riiki on öelnud, nii-öelda kaks Euroopa Liidu asutajariiki on öelnud ei siis, siis on tõepoolest nii, et te ei oska edasi öelda, mis, mis selle kogu selle protsessiga saab. Tegelikult piisab juba ühe riigi Õist selleks formaalselt võttes küll jah, aga ütleme noh, kui Prantsusmaa ütleb ei ja tegelikult teised jätkavad nagu, nagu vana seda rutiinset tegevust ja, ja kui ütleme ka ütleme, Eesti puhul siin noh, toetajate hulk on suur, parlament kiidab heaks ja nii edasi, et ei, ei teki, aga ma arvan, et euro skeptikute hääl kogu Euroopasse läheb tunduvalt kõvemaks. Asi on selles, et kui see põhiseadus jääb vastu võtmata, siis nagu kõige suurem oht Eesti-sugustele riikidele on ju see, et et süveneb see võimalus, et moodustub palju vihjatud ja viidatud, moodustub tihedam koostöö nõndanimetatud tuumik-Euroopa vahel, eks siis nende vanade olijate ja suurte riikide vahel ja ja need Ida-Euroopa uustulnukad nagu kuidagi jäävad kõrvale, need ilmselt hakkavad siis omavahel võib-olla rohkem koostööd tegema. Mis tähendab seda, et sellisest ühtsest Euroopa Liidust selles mõttes, et ka need Ida-Euroopa riigid võiksid nagu laua ääres häälekamad olla, et sellest ei saa asja, see on nagu probleem. Muidugi on võimalik, et hakatakse siis tõesti koostama uut põhiseaduse leppeta, aga noh, millal see valmis saab ja maratiividki heakskiitmise protsessini jõuab, see on muidugi iseküsimus. No on ju selge, et lauset Euroopa konstitutsiooni ei ole olemas. Et kui praegu siin mõned prantsuse ei-ütlejad arvavad, et niimodi et noh, laseme selle selle paberi põhja ja küllap siis hakatakse tegema uut, meile soodsamat ja paremat, siis siis tõenäoliselt tõepoolest järgmine tuleb nende jaoks veel hullem. Sest Ida-Euroopas järjest rohkem häält ja väge ja võimu juurde ja ja teine küsimus on muidugi see, mis Euroopa Liidu laienemisest. Kui me siin räägime, et Euroopa Liit on tegelikult ju tundmatuseni muutunud pärast viimast laienemisringi, kui 10 uut riiki tulid juurde, siis siis praegu deklareeritakse avalikult, et kõik ukse lahti järgmistele tulijatele 2007 peaksid Rumeenia ja Bulgaaria olema sees võib-olla 10 15-ni aasta pärast tehakse uks lõplikult lahti Türgile vahepeal võetakse veel kedagi Horvaatia näiteks või veel keegi eks-Jugoslaavia riikidest. Siis tundub küll, et kui see põhiseadus praegu nagu põhja lastakse, et siis siis laienemine kindlasti ei saa toimuda. See, see ei ole lihtsalt ratsionaalne, see masin ei hakka enam tööle. See otseselt mehhanism läheb, lähevad niivõrd pudruks ja kapsaks kätte, et ei, ei ole mingit võimalust leida nii-öelda konsensuslikku lahendust. Rumeeniale ja Bulgaariale on nagu, nagu juba liitumine paika pandud, et nemad, nemad ribast vast ikka võetakse vastu. Aga mis edasi saab, on jah, muidugi kahtlasem. Noh, samas ei tea, samas me ei oska seda öelda, kui, kui nii-öelda mida kõik prantslaste hääled võivad, võivad, missuguseid protsessi võivad Euroopa liidus tekitada. Et see on, see on kõik väga-väga. Arvamatu kahjuks ettearvamatu on tegelikult ju ka see hääletustulemus. See 25 protsenti, kes ei ole otsustanud, see võib saada see võib saada määravaks ja noh, mina näiteks ei välista seda võimalust, et prantslased siiski lõppkokkuvõttes jah, ütlevad homme. Jah, et noh, seepärast mõtlesingi, et meil oleks lihtsam seda esmaspäeva hommikul seda juttu rääkida, aga, aga ütleme praegu viimased suundumused küll küll, kes kõnelevad väga selget keelt, et prantslaste ei peaks, peaks tulema, aga, aga ootame parimat. No kui rääkida veel sellest nii-öelda vanast ja, ja uuest Euroopast, siis. Vaatame Euroopa Parlamendi tegevust siis minu meelest küll on saanud see, see organ nii-öelda mis ei ole veel nii-öelda Euroopa Euroopa riigid, seadusandlik organ, aga, aga ta on saanud kõvasti tuult tiibadesse. See elu, mis seal praegu toimub, on võrreldamatu sellega, mis, mis seal aastaid tagasi oli. Kus ta oli lihtsalt tõesti niisugune noh ütleme siis kõige halvemas mõttes nagu jututuba. Elu on sisse puhunud just nimelt need uued uued üritajad siis Ida-Euroopa riigid ja sealhulgas ka Eesti ja mina olen küll jälginud seda. Meie parlamendisaadikute tegevus seal ja tahaks, kuigi noh, ei ole nagu kombeks või ei ole soliidne nagu ühte esile tõsta ja parteiliselt ka veel. Aga minu meelest on väga tublit tööd teinud küll Tunne Kelam noh, eriti just Venemaa suunas ja nagu öeldakse selle mõistuse hääle läbisurumisel Euroopa Parlamendis ratsionaalse maapoliitika osas Venemaa suhtes, nii et Jah, viimane europarlamendis heaks kiidetud raport Venemaa kohta oli, oli selle organi jaoks nagu harjumatult. Otsesõnaline võib palju öelda, aga, aga siiski harjumatult tugev. Protsessid nagu laiemalt me oleme saanud viimasel ajal näha ju kolmedokument mis puudutab Venemaad ja viimane nendest oli võib-olla kõige kõige selline karmisõnalise või, või kõige otsesemalt olulisem kindlasti, ja, ja kui ütleme, Euroopa parlament läks ka, ütleme, oma ühe eelmise resolutsiooniga lausa nii-öelda Venemaa südamesse, ehk siis Viide probleemide juurde siis see kõik on, kõik on väga-väga-väga tänuväärne ja need raportid on, on nii-öelda vesi meie veskile meie kui siis Venemaa naabrite veskile, aga samas ega, ega, ega nad iseenesest ei tähenda seda, et Euroopa liit, et oleks oma nii-öelda Vene poliitikas kuidagi nagu nagu tervislikumaks muutunud või, või ettevõtte, et Euroopa Liit oleks nüüd rohkem leidnud nagu ühtset jõudu Venemaaga suhtlemises. Seda ma küll kunagine See jah, ei ole veel, aga, aga noh, vähemalt algus on tehtud selles mõttes, et et kui parlament on sellise hoiaku võtnud, siis on tunduvalt suurem lootus, et terve Euroopa liit sinna järgi tuleb, kui, kui parlament ei oleks seda teinud. Vaat et kutsutakse liikmesriike üles tuginema kahepoolsetes suhetes Venemaaga Euroopa liidu ühistele seisukohtadele, millised ühise seisukohad on, on muidugi iseküsimus ja tagades seejuures läbipaistvuse ning vajalikud omavahelised konsultatsioonid, mis, mis nagu viitaks sellele, et Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia ei, ei peaks pidama kõnelusi Venemaaga nii-öelda otse ja teistest üle ja möödaminnes. Noh, ma ütlen veel kord, et see on, see on kena, kena algatus, ainult et reaalset poliitikat siis mitte reaalpoliitikat, vaid, vaid tegelikult seda, mida ellu viiakse. Seda teevad ikkagi veel liikmesriikide valitsused ja, ja võtmed on seal Roomas ja Berliinis ja Pariisis ja Londonis, mitte mitte veel Euroopa parlamendi käes, nii et need on kõik niisugused noh meil on põhjust nende revolutsioonide puhul, ma arvan, tunda rahulolu. Aga, aga, aga see ei ole veel kindlasti see see eesmärk, mida me mida me tahaksime nagu saavutada. Vot siit tagasi tulles selle esimese teema teise teema juurde, kui me rääkisime siin Prantsusmaal referendumist, et et kui need prantslased ütlevad, põhiseaduslik lepe jääb vastu võtmata või lükkub vähemalt väga kauaks ajaks edasi, siis see tähendab ka seda, et Euroopa Liidu poliitika Venemaa suhtes ei saa veel päris tükk aega ühtseks, et see on nagu teine oht sellel asjal ja mis on ka meie jaoks. Maikuu on olnud niisugune tagasivaatamise kuu ja, ja suurte sõjasündmuste ja sõjale eelnenud ja järgnenud sündmuste ja selliste ajaloo tõlgendamist ja q. Ta on teinud seda Euroopa parlament on teinud seda USA kongress on tulnud väga palju. Ma tõstaksin esile USA senati niisuguseid avaldust, et Venemaa peaks tunnustama siis balti riikide okupeerimist. Lausa eile vene vene riigiduuma võttis vastu avalduse kus, kus antakse nii-öelda siis vähemalt venelaste arvates antakse mingisugune vastulöök nendele nii-öelda ebakorrektsetele ajaloo tõlgendamisele. Ja selle dokumendi pealkiri on väga kõnekas, ajaloo võltsimise lubamatu, sest mul tulid kohe meelde kunagised NLKP pleenumil otsus, et nende peakirjad Bussini ja, ja see oli hästi levinud. Mõned mõnedest väärnähtudest ooperikunstis ja selles selles laadis Ja ei saa nagu sellest aru, et kuidas saab ühe riigi parlament vastu võtta sellises sõnastuses avaldust. Ma saan aru, et kui mingi ajaloolaste või politoloogide komisjon istub koos, kes on selle ala spetsialistid, ajaloospetsialistid ja kellel on kindel nägemus teadmised ajalookulust ja, ja ajaloosündmustes, et tema teeb sellise avalduse. Aga kui üks parlament, kus on koos, no ma ei tea, tööstusjuhid pärast, eks ole. Ma tean, mingisugused tegelased Moskvast ja rajaneb nagu see nende hinnang, et kes ekspert siis on. Parlamendi, ma tean Kas sa mitte Peeter siin nagu endale kui lõike, et kust need spetsialistid ja ajaloolased USA senatis on kes meile nii soodsa resolutsiooni vastu võtnud? Ei noh, USA senatis tuginetakse faktidele, aga Venemaa resolutsioon tugineb hinnangule. USA senatis ei ole öeldud, et midagi ajaloo vultsijate kohta ta lihtsalt nendib ja tõdeb, et okupatsioon on toimunud, mis on toimunud ja nõutakse selle omaksvõtmist kõik. Aga Venemaa parlamendi puhul on tegemist puhtalt subjektiivse hinnanguga. Noh, see on vist sellele riigile omane, et maja on anda nii-öelda vastulöök. Ja kui teised on meie huvide kallale tulnud, siis, siis meie anname vastulöögi, noh, eks ta ole ju kindlasti kremlist initseeritud see seevastulöök ja ega selles avalduses ja midagi niisugust noh, enneolematut ei ole, või ennekuulmatut, et ma isegi ootasin nagu, nagu karmima sõnaliselt sõnaisemat avaldust, et et noh, et oleks ikka kohe ikka Eesti ja Läti fašistid kõik ja, ja fašismi rehabiliteerimine Eestis ja Lätis ja ja leegion ja SS 20-st diviise kõik oleks nii-öelda noh, veel kord üles loetud. Aga seekord on tegu isegi noh, ma pean oma pettumuseks ütlema seal, kus juust lahja dokumendiga Aga samas Dali mastaapsem siin said laksu ära Balti riigid, Poola, Euroopa Liit ja USA senat. Ikka nagu enam-vähem kõik, mis, mis Peipsi järvest lääne pool jääb. Jah, seda, seda küll. No eks see avaldus tugineb ilmselt isiklikult president Putini ajalooteadmistel nagu ta avameelselt tunnistas, et ta oli küll kogu aeg õllelaksu all, kui talle ajalugu õpetati, aga noh, midagi ei meeldi. Ris sama haaval. Riigiduumale olid eile tegelikult eile üldse tegus päev, sest lisaks selle avalduse vastuvõtmisele nad moodustasid ka komisjoni, mille ülesandeks saab inimõigustest kinnipidamise jälgimine ja välisriikides. Ja, ja komisjoni koosseis ja juhtkond on päris kõnekas. Selle esinaiseks valiti kuduma fraktsiooni esindaja Natalja, nagu ma ütlesin, siis ka ja, ja aseesimeheks siis kommunistidest kommunisti saadik. Nii et eile pandi päris kõvasti rõhku sellele, et ebasoodsate ilmingute tagasitõrjumisega No see on niisugune pingpong käib nüüd tegelikult mõlemalt poolelt, kui me tuletame meelde, millised ettepanekud esitas riigikogu väliskomisjon nii-öelda meie valitsusele oma välispoliitilises töös juhindumiseks, siis ma ei tea, kas see dokument on ja avalikkuse ette toodud, küll aga on teada selle dokumendi põhiseisukohad kus siis ka soovitatakse, et valitsus peaks rohkem pöörama tähelepanu inimõiguste rikkumistele Venemaal ja väikerahvaste olukorrale ja nii edasi. Siis kui me võtaksime sealt nii-öelda riigi nimed ära, siis mulle kohati tundub, et tegu on päris identsete kaksikutega, et, et niisugune tõsine kaevikusõda mõlemalt mõlemalt poolelt. Kuigi noh, väga raske on võrrelda Vene riigiduumas ja tema nii-öelda hääletoru jämedust Eesti valitsuse hääletoru jämedusega, aga, aga põhimõtteliselt noh, ühesõnaga kinnitust on järjekordselt leidnud see fakt, et pärast kaheksateistkümnendat maid kui sõlmiti kahepoolne riigipiirilepe ei ole, ei ole nagu kahe riigi suhetes midagi oluliselt oluliselt paremaks läinud. Ja, ja vist üsna naiivsed olid need, kes seda ootasid, et see nii läheb. Naiivsed olid siin ka meie riigiisad ja kõik need, kes koostasid Eesti neid julgeoleku ja välispoliitikale arengusuundi, kui mingil hetkel ju teatati, et noh, Venemaa sisuliselt on, on minetanud oma olulisuse Eesti jaoks, kuna Eesti saab kohe-kohe NATOsse ja Euroopa Liitu, et noh, nüüd nagu nagu kõik suhted, mis olid varem Tallinna ja Moskva suhted kujunevad Brüsseli ja Moskva Moskva suheteks, siis õigus on nendel, kes ütlesid, et mitte kunagi Eesti välispoliitika esimeste prioriteetide hulgast, ükskõik kas Eesti kuulub kulu kui kasvõi Ladina-Ameerika organisatsiooni, ikka tuleb tegemist teha. Jah, Mart, midagi ei ole palju lisada, seal täiesti nõus sellega. Nüüd see tööorgani jutt, kui me tuleme väga tagasi tõesti tänase nii-öelda keskse teema ehk Euroopa Liidu tuleviku juurde, seda suhteliselt Peeter muidugi vahepeal juba juba ära ja ütlesid õigesti, et et mida eba varasem ja ebastabiilsem on Euroopa Liidu nii-öelda tulevik ja seda ta kindlasti on. On see referendum veel, aga üldse, tähendab, kui kui see selgus ei saabu lähiajal, siis seda lihtsam on, on Moskval kremlile manipuleerida Euroopa Liiduga just just nendes küsimustes, mis, mis Venemaale on, on kasulik. Noh, ma ei oska öelda, kas see spetsiaalse tööorgani loomine, kas Toomas Hendrik Ilves on, on öelnud, et noh, see ei muuda nagu midagi. Mina selles nii optimistlik ei ole, kui võetakse, antakse nii-öelda ja suure riigi suure parlamendi poolt kindlad volitused ühele töögrupile kelle koosseisus Mart ette lugesid, kes saab nii-öelda täie täie täie õiguse tegutsemiseks, siis see töögrupp võib hakata ka nii tegutsema, et tema hääl on väga vägagi kosta. Jah seoses selle piirileppe sõlmimisega ma tean, et meie oma toimetaja Anne Raiste, kui ta Moskvas käis ja tegi välisilmaga loo sellest tal oli intervjuu Venemaa parlamendi ülemkoja ehk siis föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimehe Mihhail Margeenoviga, kes on üldiselt selline mõistlik mees, ta on siin Eestiski käinud ja Marko Mihkelson on ta maaletooja olnud siin ja kes nihukest pragmaatilist juttu ajanud, siis isegi tema ütles selles selles usutluses, et piirileppe sõlmime ära. Okei, see niuke, pragmaatiline samm. Aga ärge mõelge, et ma teid ära unustame inimõiguste küsimusega läheme kogu aeg. Igal foorumil läheme teie vastu. Nii et see on see, see on see võti ja siin see komisjon on täiesti loogiline, mis, mis just inimõiguste alanenud Venemaal lood. Ei no see on loomulik, sest noh, piirilepe oli lihtsalt üks konkreetne ühte konkreetset asja paika pane, leping, mida ka Venemaal oli vaja tegelikult, et oma viisavabaduse asja edasi ajada Euroopa Liiduga aga ei ole mitte mingit põhjust ega alust loota, miks Venemaa peaks loobuma muudest surveavaldustest ja, ja kõik. Ma sisepoliitilised arengud viitavad sellele, et seal ikkagi suund on järjest jäigemale liinile. Kohati tundub mulle lausa nagu uskumatuna või, või noh, et ei tõesti keeldud uskumast seda, et Venemaa-sugune suur riik siis suur riik lahku kirjutatuna kellel on palju probleeme, kaasa arvatud ka piiriprobleeme kaasa arvatud majandusprobleemid, kaasa arvatud kõik, kõik, kõik kogu see temaatika, mida, mida me oleme siin rääkinud. Et sellest propagandatorust tuleb ikkagi niivõrd palju nii-öelda meie teemalist juttu. Et me ise oleme nagu ajapikku nõustunud selle väitega, et me oleme nagu maailmakaardil väike kärbsemustasugune plekk, et meie meist väga vähe sõltub ja, ja meile väga vähe pööratakse tähelepanu ja meist väga üldse räägitakse siis vene suunalt tuleb seda, seda sest see toru on ikka äärmiselt jäme. Ja, ja mitte küsimus ei ole ju mingisugune vene rahvasaadik ütleb jälle midagi, vaid ikka kohe president ja välisminister ja ja mitte korra kuus, vaid vaid kord nädalas ja isegi sagedamini, et et see on niisugune ülimalt teadlik poliitika, et seltsi teema tuleb hoida äärmiselt kuumana, kuigi noh, ütleme venelastel rahuleping sõlmimata, eks ole, Jaapaniga venelastel on suurelt piiri probleemi Hiinaga. KP probleemid Jaapaniga, Venemaapiir üldse on mingisuguse üksikute protsentide ulatuses nii-öelda lepingutega äramärgitud. Venemaal üha rohkem räägitakse sellest ja maailmas hakatakse rääkima sellest, et venelased on valmis ära andma Kuriili saari, vähemalt osa neist, et saada Jaapaniga leping alla kirjutatud, et juba on vaikselt Hiinale antud territooriumi tagasi. Samas kõige selle taustal, et ikka meie, Eesti, Läti ja vähe natukene vist leedu noh, nii nii teravalt üleval olla. See on täiesti loogiline. Venemaa suhted, ütleme, jaapani või Hiinaga ei ole pooltki nii olulised kui suhted balti riikidega ja, ja mõte on nagu see, et miks on seotud see inimõiguste teema ja, ja Venemaa see nõue, mis on Venemaale esitatud okupatsiooni tuleb tunnistada. Kujutage ette, mis juhtub Venemaa lähima ajalooga, mis juhtub tema eneseuhkusega. Kui Venemaa näiteks tunnistab poolest Balti riigid olid okupeeritud, mis siis saab? See tähendab seda, et kõik siin elavad inimesed muutuvad automaatselt okupantidega. Ja see ei puuduta ainult neid siin elavaid inimesi, vaid tegelikult see puudutab 140 miljonit. Venemaal elavad. Täpselt nii ja see puudutab poolt Euroopat, siis järgmine samm peab olema, et tunnistatakse okupantid, okupantid, eks ka need režiimid või okupant okupatsiooni ütleme seal mingisuguseks järel ripatsiks, mis olid Poolas, Ungaris, Tšehhis võimul ja nii edasi, see, see tähendab, ja kogu Venemaa ajaloo käsitluse tema identiteediga. Kui kukkumist jah, sest ikkagi venelaste eneseuhkus siiamaani väga suurel määral tugineb sellele kangelaslikule suurele isamaa sõjale ja fašismi purustamise välja ja kui nüüd järsku öeldakse, et fašismi küll purustasin, aga noh, ega ma ise palju paremad ei olnud, siis. See võib olla põhjus, miks Venemaa mitte kunagi tappes ka ei tunnusta seda, ta on balti riike. Aga samas ka Venemaa ei vali nii-öelda leebemat teed võiks ju lihtsalt näiteks. No ma fantaseerin kremli eest. Võiks ju lihtsalt paluda, vabandust kõige selle eest, mis on toimunud sõja käigus, eks ole. Ei pea mainima, teatama tingimata okupeerimist või, või midagi taolist, ei pea seda tunnistama, kui, kui on selge, et nad ei saa seda kuidagi tunnistada. Samas võtame jällegi viimase nädala, eks ole, president Putini mõtteavalduse oli see vist nüüd viimase nädala jooksul, aga üsna hiljuti igal juhul, kui ta ajalehele Moskovski Komsomoletš vist jah. Üllatus-üllatus, aga sellise nimega ajalehtedele ilmub ütles, et Läti näeb botaalo rajooni sama palju kui, kui eesli kõrvu või surnud. Pigem näevad nad surnud eesli kõrvu. Mis, mis sõnad need on siis mis, mis Venemaa presidendi suust nagu, nagu välja tulevad, ta võiks ju, ta võiks ju öelda lihtsalt, et meie niisuguseid territoriaalseid pretensioone Eesti ja Lätiga ei aruta. Aga tema räägib surnud eesli kõrvad. Aga see on niisugune tüüpiline blatnoi kõnepruuk, blatnoistiil, mis ilmselt on Venemaal väga populaarne ja ega see ei ole ju esimene kord, kui president Putin niisugust leksikad kasutab. Meenutagem kas või seda, kui ta kutsus ühte välisajakirjanikku Moskvasse ümber lõikamisele kui sellele, sest see oli nii väga meeldivad ja, ja mitte ainult Putin, meenutame kasvõi kõige konkreetsem näide blatnoi kõne pruugist sellisest Feniast oli ju. Vene kindral leebet, kes ütles üheselt, et ta pärashi parateine koht on paraski juures, mis nagu otseselt pärineb vanglas längist ja, ja tegelikult ma ei arva, et Putin teeb seda, et see on tal mingi nisugune lapsus lingva või et ta kaotab närvid ja sellepärast niimoodi ütleb, sest ma arvan, et Putin on päris kõvade närvidega mees. Ma arvan, et pigem kasutada sellist kõnepruuki sellepärast, et arvab, et see läheb Venemaal sisemiselt hästi peale. No see on üks võimalus, aga ma siiski arvan, et seltsid blatnoi lööb just välja siis, kui, kui ta läheb närvi, seda on mitmel puhul tähele pannud. Lisaks nendele ütlustele ju ka see, kui talle basseinid peldikus maha lüüa, eks ole, või, või seesama, kuidas ta seal meie kolleegi Astrid kanalit mõnitas pärast seda küsimust, mis nähtavalt ta närvi ajas, kuigi siin mingid psühholoogid väidavad, et oi Putini läinud närvi, aga see oli ilmselgelt näha, et ta läks närvi. Ja, ja siis kui, kui inimene läheb närvivad, siis lööb see siis see kaitse kihtsa lihvitud KGB, lase kaitsekiht kukub kolinal maha ja sealt alt tuleb välja tõeline blatnoi. Ja aga Väikse tõde olla siin kuskil vahepeal mõlemal teel ilmselt õigus, et ta läheb endast välja, kui võib tekkida niisugune rahvusvahelise suure auditooriumi ees niisugune olukord nii nagu ta Astridi puhul tekkis, et, et ei olnud nähtudeta, et mingisugune Eesti ajakirjanik esitab küsimuse ja veel sellises toonis ja rääkis mingist vabandamisest ja, ja nii edasi, et siis võis ta muidugi endast välja minna, kui ta kohtub oma nii-öelda adresseeritud ajakirjanikega, siis vaevalt siis ma arvan, et, et pigem on mõeldud ikkagi nii-öelda noh, üks käik ja, ja kasutab seda, seda kõnepruuki, mis on nii-öelda talle nõuandjat suhu pannud. Muuseas, mul tekkis sellega seoses üks, üks paralleel mulle Kuu alguses, kui ma käisin Ühendriikides Valges Majas, räägiti, et president George Bushi kõnepruugis. Jaa, ja noh, selle mehe puhul me teame, et ta räägib suurepärast inglise keelt, et ikkagi iili Harvardi haridus annab selle ja ta oskab suurepäraselt ja kõike nii-öelda noh seda, seda oma keelt küll mitte petis inglise keelt aga räägib suurepäraselt ja tunneb peensusteni noh igasuguseid psühholoogilisi nüansse. Aga et tema nõuandjad on juba pikemat aega teinud talle selgeks, et tuleb väikest Niukest Texase slängi sisse panna. Ja seda kasutada noh, mis tuleks nagu nagu õlitatult justkui möödaminnes juhuslikult, aga see teeb presidendi nagu rahvale lähedasemaks ja, ja laseb tal suhelda rahvaga nagu nagu võrdne võrdsega. Võib-olla seal, võrdles nüüd Kremli ja Valge majavalitseja vahel, ei ole päris korrektne, aga, aga igal juhul see selline väike väike paralleel, mul, mul tekk. Ei, aga kui nüüd aga lähiajaloost meenutada, siis president Jeltsin, noh, oli teadagi, ta oli juba välimuselt selline tõeline vene musike, eks ole, aga mina ei mäleta, et tema oleks selliseid noh, ausalt öeldes nihukeste teistpoolt alandavaid väljendeid kasutanud. Ta oli lihtsalt selline noh, läks ju ka rahvale väga hästi peale oma tagumikku patsutamisega seal naistele, eks ole, ja ja, ja tantsimisega purjuspeaga seal orkestri saatele ja nii edasi, aga ta kunagi kasutanud sellist noh, sellist nagu lõikavad lõikavad teise teise poole alandamist, nagu on teinud seda Putin või Gorbatšovi rääkimata. Gorbatšov oli ju väga vaoshoitud mees. Aga põhjus võib olla sellest, et olukord on muutunud vahepeal ja, ja ka vene rahva nii-öelda psühholoogiline seisund on muutunud, et Jeltsini ajal olid nad ikkagi noh, käis nagu mingisugune niisugune demokraatia poole liikumine ja avanemine maailmale ja loodeti, et jah, me saame nüüd ka osaks demokraatlikust maailmast ja nii edasi, vähemalt mulle tundub niimoodi. Aga praeguseks on nagu see täiesti kadunud praegu. No vähemalt Kremli valitsejad olid võtnud kindlasti selge kursi mis erineb tunduvalt praegusest praegusest kursist ja see võib olla üks põhjus, et, et see ongi nii-öelda mõeldud nagu Me klišee, no ütleme, siseriiklikuks tarbimiseks, et ongi ette nähtud, et olla nii-öelda kütta nii-öelda vanu, vanu kirge üles, nostalgiat vana lagunenud riigi järele. On on ka öelnud Lääne analüütikud, et see, et Putin ütles, et möödunud sajandi kõige suurem geopoliitiline katastroof, eks ole, jah, oli Nõukogude Liidu lagunemine. Et seda ei maksa ka tähele panna, et see on mõeldud selleks, et nii-öelda oma siseriigis teatud teatud jõududele nii-öelda meeldida, et noh, ikka ikka riigivalitsejad niimoodi teevad, et, et see ei ole nagu tema pärismõtlemine. Jah, sest et tundub küll, et Putin On ju Venemaal väga populaarne ja tal on nagu võim kõvasti pihus. Aga hiljuti käis läbi üks uudis selle kohta, et mingitest vene vene vaatlejatest analüütikutest kui neile esitati küsimus, kas kas sametrevolutsioon Venemaal on võimalik, siis 60 protsenti ligi 60 protsenti ütles jah, et, et see on täiesti tõenäoline. Et veel aasta või paar tagasi oli neid, kes pidas seda tõenäoliseks tänaseks alla 30 protsendi. Et tundub, et võib-olla võib-olla Putini koht Kremlis ei ole enam nii kindel, kui ta oli aasta-paar tagasi. Iseküsimus muidugi, kui see sametrevolutsioon tuleb, siis kes selle järel peaks võimule tulema, väga kahtlane. Noh, see ja pealegi, see ei pruugi nii väga samet olla, midagi, eks ole, et Venemaa on üleüldse äraarvamatu ja kui massid pääsevad liikvele, siis oleme näinud või me oleme vähemalt lugenud ajaloo õpikutest, mis siis kõik toimunud. Kahtlemata on, ma arvan, et Putini meeskond on väga-väga tõsiselt hakanud mõtlema selle selle üle, mis, mis tema ümberkaudu on toimunud, kõik need Ukraina ja Gruusia ja ja nii edasi ja eriti valus oli muidugi see Putinile isiklikult oli see revolutsioon, mis toimus tainas, sest me ju mäletame, et vahetult enne valimisi käis Putin ise, seisis seal Kiievis ja president Kutšma kõrval ja Läks jah, kutsus üles toetama Janukovitšit ja hoolimata sellest, ma kujutan ette, et see oli päris kõva, alandav löök Putinile isiklikult läbikukkumine Ukrainas. Teine asi on kogu see nii-öelda sotsiaalne sfäär, mis, mis on nagu kokkuvarisemise äärel ja rahulolematust avaldavad pensionärid, kellel siis nii-öelda ordenid krõbisevad rinnas ja kes ei ole, kelle hääl muutub üha üha tugevamaks. Teine asi on puhas Kremli enda julgeoleku teema. Sest kui nüüd see ikkagi vastab tõele, et selle Moskva pimendamise taga elektrikatkestus, mis mõjutas toonudki kaasa nii-öelda inimohvreid, kuid mõjutas kaht miljonit inimest, inimesed jäid armastuse lõksu ja haiglat seiskusid vähemalt korraks ja, ja siis, aga mis oli väga-väga tõsine asi. Ka nüüd, tšetšeeni sisside töö ehk nii nagu passaaeff on öelnud, et mina tegin selle ja vene valitsus ärge valetage, et mingisugust diversiooniakti pole olnud. Muidugi see on, see on ka mitme otsaga asi, juba sajab, võib ära kasutada mida iganes. Aga samas ka. On ju selge, et Moskval on väga ebamugav öelda, et oleks, kui see, kui soli, Bassajevi töö, et, et tšetšeenid on pääsenud jälle noh, nii lähedal oli nii-öelda riigi südamele ja nende kätetöö, siis siis, siis on põhjust arvata, et Putin on muresid küllaga. Venemaa puhul on see oht, et alati on võimalik minna paranoiliseks tänu sellele, et ajalugu on selline olnud. Väga huvitava selle mõttekäigu tekitas minus elektrikatkestus. Ja millegipärast meenutas mulle 99. aasta elumajade plahvatused mis korraldati selleks, et, et saada ajend Tsetseenias teist korda sisse tungida siis pärast Moskva elektrikatkestust kohe samal päeval või järgmisel päeval algatati kriminaalasi Venemaa ühtsete energiavõrkude süsteemi juhtkonna vastu eksis. Aga nad tulid su poisi vastu, kes teps mitte Putiniga heal jalal ei ole ja ma mõtlesin, et huvitav, et kas läheb veel nädalakene ja, ja Dubais saab teine Hodorkovski. Niisiis sellised paranoilised paralleelid tekivad mõnikord. Nojah, kas seda nüüd selle jaoks tekitati, on üks küsimus, aga et seda ära kasutatakse, Chib asi vastu, see see on ilmselt küll üsna ilmne jah, samas nagu riputas ka iseendale juba kohe tuhka pähe ja tunnistas, et ma olen süüdi. Ano, hiljutine atentaat jah, mõrvakatse Sist Jubaisi vastu, millest on nüüd mõned kuud möödas ja ja eks ma arvan, et. Paiseb ennast üsna rabavalt tunda ja nagu ta ütles ka, et kui on vaja vastutada ja ma olen selles milleski süüdi, siis kui seal Bassajevi töö siis, siis on muidugi jälle paisuma, on päästetud, nii et siin on nii-öelda vandenõuteooriaid, on, on, on küllaga. Aga see, et Tšetšeenia teema ei kao, ei Euroopa Parlamendi, ei Ühendriikide Kongressi nii-öelda töölaualt, see on muidugi jällegi nagu tervitatav nähtus. Ei taha mõelda, et Bassajevi teeb õigesti, kui ta süütuid inimesi mõrvab, aga, aga Tsetseenia teema on üks, on üks küsimus, mis, mis on Venemaa konnasilm ja, ja mis on nii-öelda Venemaa ohjes hoidmisel üks, üks, üks kõva argument. No kuidas see saakski teisiti olla, kui äsja mõistis ju vene kohus järjekordselt õigeks ohvitseri, kes Tsetseenias lihtsalt lasi maha autode tsiviilisikuid, sealhulgas raseda naise. Ja tema ainus õigustus oli see, et ta sai selleks käsu. Ma mäletan, et Nürnbergi protsessil väga paljud mehed õigustasid ennast sellega, et nad täitsid käsku. Millegipärast siis ei arvestatud argumenti. No aga kui president Putin öelnud tema oma käega, laseks tšetšeenid peldikus maha, no mis siis kindralist tahtele eeskuju olemas. Need asjad on omavahel muidugi väga meeldivas seoses, et mida rohkem Putin eirab nii-öelda Lääne soovitusi ja mida ebameeldivamaks, mida ebausaldusväärsemaks ta muutub Euroopa ja Ameerika pealinnades, seda, seda, seda rohkem hakatakse näpuga näitama nendele konnasilmadele, mis, mis teda on kodus kodus ees ootamas ja ja noh, Putinil peal istuda nii-öelda presidenditoolil veel õige mitu aastat, aga, aga viimaste sündmuste valguses tundub, et, et tal jah, ei lähe kogu see kättevõidetud, nii-öelda võimude ja selle vaatamata kui, kuigi hästi praegu. Jah, ega konnasilmadest rääkida, siis Putinil on ju kuidas nüüd öelda? Kaks konnasilma, mis on siseriiklikult üks on nagu välisriiklik. Tšetšeenia on üks, teine on siis sõnavabaduse piiramine ja võimu koondumine ja kolmas on Balti riigid ja okupatsioon, millega ta nüüd nuheldakse kogu aeg üle ookeani siitpoolt ookeani. See on ka ilmselt üks põhjus, miks ta seda balti riikide teemat Üleval hoiab nii järjekindlalt, sest et punkt üks seda saab kasutada siseriiklikult. Välisvaenlane välisvaenlase olemasolu alati koondab inimesi võimu ümberpunkt kaks iga kord, kui lääs teed juttu inimõigustest Venemaal, siis saab öelda, et aga vaadake, mis teil seal enda Baltikumis toimub. Nii ta seda ka praegu teeb meie jaoks muidugi. Ega me nii-öelda alasi ja haamri vahel olemine ja, või puu ja koore vahel olemine ei, kõige mõnusam olukord ei ole, sest et teatavasti meie välispoliitika on nii mõnigi kord kõikunud raske olla korra ees ja ja on selge, et mida ja kitsamaks läheb Kremli võimukandjatel, seda, seda rohkem nad hakkavad suruma nii-öelda meedia ja destabiliseerima. Just nimelt balti riike kõigi nende käsutuses olevate vahenditega ja arvata, et nende käsutuses nüüd, kui meie oleme nendes organisatsioonides, kus me oleme, Need võimalused on kuidagi väga kasinaks jäänud, siis on ilmselt suur eksiarvamus. Nojah, kasinamaks ei ole, aga noh, ega nüüd niimoodi ka ei saa väita, et tänu sellele, et me Euroopa liidus oleme, et oleme me Venemaa suhtes vaatavamal pigem on, pigem, on ikkagi vastupidi, kuigi võiks arvata, et nad nüüd saab nagu Brüsseli kaudu siin survet avaldada ja nii edasi, aga noh, nagu näitab Euroopa Parlamendi tubli töö, siis siis nagu see selgitustöö võib-olla kunagi jõuab ka Euroopa Liidu. Ma tean, ühtse välispoliitika, nii kui see kunagi üldse tuleb ja nagu Brüsselis ei ole ma siiski üksi meie kõrval on ka näiteks niisugune oluline riik. Poola Euroopa liidu seespool on olnud küll väga-väga tänuväärne partner, küll mitte partner selles mõttes, et Eesti ja Poola ei ole nagu koostööd teinud selle rindel, aga Poola on olnud nagu tartaan või jäälõhkuja, mis on mis on endale taga vedanud lahti ka meie probleemide arusaadavamaks muutmise maailma. Jah, mina me siin enne saadet rääkisime ja Euroopa Liidu probleemidest veel, mida me siin saates ei jõua rääkida, kaasa arvatud nagu Türgist ja noh, ma arvan lihtsalt, et Eesti mitte ja see, see ettepanekud, mis olid domineerimas selles väliskomisjoni ettepanek valitsusele, kuidas nii-öelda Venemaad käsitleda paremini ja kuidas nende rünnakute eest ennast kaitsta, aga just see nii-öelda panuse tegemine nendele riikidele võtmeriikidele ja see oli ka muidugi ära mainitud, aga mitte nii jõuliselt. Ukraina ja Poola, ütleme järjekorras Poola, Ukraina, Gruusia, aga miks mitte ka Türgi näiteks Türgi, kui, kui põline Venemaa vaenlane ja arvestatav jõud praegu Ligiga 80 miljoni elanikuga jõud, aga võib-olla kunagi, kui Euroopa liit selle ajani üldse vastu peab, kestab siis siis ka tulevane suurim Euroopa Liidu liikmesriik. Noh, kes teab, palju siis seal elanikke on, igal juhul, iive on seal praegu. Nii et võib-olla siis 100 miljoni 110 miljoni elanikuga riiki ja suurema otsustaja oma häälte poolest kui, kui Saksamaa või Prantsusmaa, nii et ma arvan, et, et need, need panused tuleb meil teha praegu ja väga, väga selgelt ja, ja õnneks meil nii-öelda meie välispoliitika kujundajad on, on sellest väga hästi mu meelest aru saanud, et töö Ukraina ja, ja Gruusia suunal läheb päris hästi. Türgi teemal muidugi võiks vaielda, aga saates ei ole nagu aega, et noh, umbes umbes selles võtmes, et kui prantslased jah, ütlevad homsel referendumi, et siis Türgi võtmisega Euroopa Liitu lastakse Euroopa liit niikuinii põhja. Aga selle vaidlusime teiseks ajaks. No tuli, kui ütleme regiooni ja Euroopa Liidu praegune Naaberriik on igal juhul kõva tegija igal juhul ja aga see on tõesti võib-olla mõne järgmise, mõne järgmise aastakümne teema. Nonii, meile täna eraldatud aeg otsas. Peeter Kaldre, Mart Linnart ja Aarne Rannamäe olid täna stuudios. Nautige ilusat kevadet, vähemalt Tallinnas särab taevas päike ja kuulake meie saadet ka kordusena täna õhtul ja järgmine kord juba siis järgmisel laupäeval Mart Ummelas juhtimisel.