Kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku teisipäeva, 27. septembri olulisemad sündmused Eestis ja välismaal. Mina olen toimetaja Liisu Lass. Riigikogu fraktsioonide juhtidest koosnev vanematekogu tegi ettepaneku esitada järgmiseks esmaspäevaks riigikogule presidendi hääletuseks üles Euroopa kontrollikoja liige, arenguseire nõukogu esimees Kersti Kaljulaid. Valitsus kiitis heaks järgmise aasta riigieelarve. Selle suur eesmärk on elavdada majandust ja tõsta inimeste heaolu. Peaminister annab eelarve eelnõu riigikogule ülehomme. Septembris langesid Konservatiivse rahvaerakonna ja Vabaerakonna toetused aasta madalaimale tasemele, selgus rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute aktsiaseltsi üle-eestilisest küsitlusest. Põhja-Eesti regioonis on haigla nõukogu valis haigla uueks juhiks Agris Peedu, kes oli siiani rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler. Süüria valitsusväed on vallutanud pealetungi Salepole olulisi piirkondi. NATO peasekretäri sõnul rikub linna lauspommitamine rahvusvahelist õigust. USA presidendikandidaatide esimese debati võitis küsitluste põhjal Hillary Clinton. Kultuuriministeerium suurendas filmi ja seriaali tootmise toetust, film Estonia toetusressursse ühe miljoni euroni ja spordist ka Eesti jalgpallimeistrivõistlustel lähevad õhtul olulises kohtumises vastamisi liigatabeli teine Tallinna infonet ja neljandal kohal olev Nõmme Kalju. Ilm läheb vihmasemaks. Päeval hakkab alates saartest sadama, vihma tugevneb ka tuul. Sooja on öösel kuus kuni 12, homme päeval 12 kuni 16 kraadi. Ja alustame kõige värskemate sündmustega. Teist päeva järjest kogunenud riigikogu vanematekogu tegi Kersti Kaljulaiule ettepaneku kandideerida riigikogus presidendiks. Kaljulaid kohtub homme ka kõigi riigikogu fraktsioonidega. Uku Toom saabus värskete sõnumitega riigikogust. Vanematekogu oli täna koos kaks korda. Vahepeal tehti vaheaeg kuni riigikogu liikmed, komisjonide istungil käisid kell neli või õieti pool viis alustati taas ja teise kohtumise keskel juhatati riigikogu esimehe kabinetti Kersti Kaljulaid. Mõnikümmend minutit hiljem tulid nad koos Eiki Nestoriga ajakirjanik, et Eiki Nestor Riigikogu fraktsioonide juhid, keda on kuus, kõik kuus juhti ja kolm juhatuse liiget, on nüüd kahel päeval arutanud neid ülesandeid, mis meil on seotud kolmanda oktoobriga ja sellega seoses sellega, et valimiskogus ei õnnestunud presidenti valida. Need kaks kohtumist vanematekogus kui ka vahepeal peetud jutuajamised tõid meid täna selle tulemuseni et me leiame ja oleme teinud ettepaneku Kersti Kaljulaiule olla kandidaat Eesti vabariigi presidendi ametikohale kolmandal oktoobril Riigikogus toimuvatel valimistel. Nestor ei nimetanud konkreetseid nimesid, keda veel arutati, ta ütles, et neid oli, aga fakt on see, et helistas ta täna üksnes Kersti Kaljulaiule ja kutsus ta siis Toompeale. Ei olnud ka juttu, mitu allkirja saab konkreetselt see esitamisleht ennem neid homseid kohtumisi on ikkagi kõik veel mõnevõrra segane, kuigi Nestor on kindel, et meil on kindel presidendikandidaat, aga Kersti Kaljulaid ise. Riigikogu vanematekogu ütles mulle ja on tekkinud reaalne võimalus et kõik riigikogu fraktsioonid, kui ma olen nendega kohtunud ja vestelnud tahavad mõelda selle üle, kas mina võiksin olla konsensuskandidaat Eesti vabariigi presidendi ametikohale. Need kohtumised leiavad aset homme ja homme õhtuks oleme me kõik koos. Palju targemad on riigikogu vanematekogu ettepanek ja mina. Ja see on väga keeruline otsus. Arvestades laupäeval kujunenud olukorda, siis vastutus on meeletu ja ma võtan selle. Homme õhtuks me näeme, mis on sellest edasi saanud. Kersti Kaljulaiult küsiti veel, et kui ta kevadel ei soovinud presidendiks kandideerida, et kas ta nüüd siis tahab presidendiks saada. Kui ma olen siin tänases ilmselt ma tahan, aga veel kord, see tee on väga püsti ees, sellepärast et vastutus praegu võtta see palju minna sellega edasi on väga raske kanda. Uskuge mind. Uue presidendikandidaadi valimine on saanud ka esimese kriitika osaliseks Europarlamendi saadik Indrek Tarand ütles Indrek Kiislerile, et Kersti Kaljulaidi Poola presidendi ametisse on tema hinnangul sobiv inimene. Parteilased ei peaks nüüd nagu kaevu põhjas kitkuma näppudega kruusk. Kui Eestil on vaja presidenti, siis võta raske kaallaste hulgast. Aga see ei õnnestunud. Me nägime, selles on seaduse vigu, muid vigu, aga see ei õnnestunud nüüd arvata, et me võtame mis tahes riigiametist, mingi tubli ametniku. Ükskõik kui tubli ja nimetame ta lihtsalt presidendiks, sest meie muudmoodi ei suuda. On täiesti vale lähenemine. Ja praegu on parteilastele veel avatud siiski ka võimalus näidata riigimehelikkust ja riigitarkust. Ja panna natuke suurema kaliibriga tegelane kandidaadiks. Kas sa suurema kaliibriga tegelane oleks Jüri Luik? Jüri Luige kaliiber kahtlemata on suurem, aga ma ei oska tema eest midagi kosta, eks lõpuks üks asi on esitamine, teine asi on inimese enda nõusale. Ja vahetame nüüd teemat. Valitsus kiitis heaks tuleva aasta riigieelarve tulude mahuks on planeeritud 9,42 miljardit eurot ehk tänavusega võrreldes 6,7 protsenti enam. Rahandusministeerium selgitas eelarve sisu täna ka ajakirjanikele ja Margitta. Otsmaa võtab räägituga. 2000 seitsmeteistkümnenda aasta riigieelarve eesmärk on tugevdada Eesti julgeolekut, edendada majanduskasvu, vähendada tööjõumakse ning suurendada madalapalgaliste ja lastega perede toimetulekut. Kulusid on eelarves kokku 9,57 miljardi euro eest. Riigi eel oleme tulude pool on 9,43 miljardit eurot maksudest, kui ma pea 71 protsenti tuludest. Maksukoormus jääb aga üldiselt samaks, tänavusega võrreldes hea dividendisummad samuti, mille arvelt siis tulud kasvavad? Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu selgitab. Kui me vaatame maksubaasi komponente ehk siis palgakasvutarbimise kasvu, siis siis need kasvud järgmisel aastal kindlasti jätkuvad. Kasvuprotsent tuleb selle aastaga võrreldes alla ja kui rääkida mitte maksulistest tuludest, siis välisvahendite kasutamine järgmisel aastal hoogustub päris tublisti, kuna uus periood käivitub aasta-aastalt järjest rohkemas mahus. Me ootame kuskil 25 protsendist kasvumäära. Dividende on oodata 153 miljoni euro ulatuses eelkõige Eesti energialt ja Tallinna sadamast. Rahandusminister Sven Sester. Ja loomulikult me enam ei räägi nendest dividendidest, mis oli palju aastaid tagasi, kus Eesti Energia faktiliselt oli võimeline üksinda sellist suurusjärku dividendi välja maksma, et me maksame dividendi välja, teeme need otsused lähtuvalt sellest, et millised on tegelikult ühe või teise konkreetse riigi omandis oleva ettevõtte finantseerimisvajadused lähitulevikus Mary, tema rahavoog ja tuleviku investeerimisplaanid. Kulude poolelt võtavad lõviosariigi- ja haldusreformid, kus omavalitsuste ühinemiseks on ette nähtud 14 miljonit eurot. Haldusreformi eelarve on kokku 65 miljonit eurot. Riigireformi raames vähendatakse jaga valitsemise mahtu. Järgmisele kolmele aastal väheneb valitsussektori töötajate arv kuni 1500 inimese võrra. Rahandusminister näeb veelgi kokkuhoiu võimalusi. Kui palju reforme tegelikult riik tahab ellu viia kohte reformist, koolivõrgu reformi, Armeenia maavalitsuste reformist. Neid reforme on palju, riigil on kohti, kus ennast nii-öelda kokku tõmmata, kus paremini töötada, et järgmine aasta võiksime 2017 täiendavalt kolm protsenti oma halduskuludes kokku hoida välja arvatud meie prioriteetsed valdkonnad, et imelik oleks ühelt poolt nimetada kiirabi prioriteediks ja pärast seda kärpida, et need jäävad siis nii-öelda mängust välja. Struktuurselt on eelarve 0,2 protsendiga ülejäägis, nominaalne puudujääk on 0,5 protsenti SKT-st. Ja selle põhjus on väga lihtne. Me tegelikult ei ole saavutanud veel seda SKP taset, mida, mida meilt eeldatakse, et me peaksime tegelikult oma näitajatelt olema kõrgemal SKP tasemest, mis omakorda tähendab seda, et riik peab täiendavat stimuleeri majandust ja seda Me nominaalselt tasemel süsteeme. Eesti on järgmise aasta teises pooles ka Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja. Eesistumise läbiviimiseks on riigieelarves kavandatud 66 miljonit eurot. Põhja-Eesti regionaalhaigla nõukogu valis haigla uueks juhiks senise rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri Agris Peedu. Nõukogu ajutine esimees Marika Priske ütles BNS-ile, et uue juhi valimine oli pikk protsess ja laual oli mitmeid kandidaate. Priske ütles, et Agris Peedu ei ole küll otseselt meditsiinivaldkonna esindaja, ent pikaaegse PERHi nõukogu liikmena on tal koge moosi ja suur soov seda tööd teha. Marika Priske sõnul toetasid Agris Peedu kandidatuuriga haigla töötajad ja juhtkond. TS Laevade kinnitusel võib aga laevatehases valmiva parvlaeva Tõll üleandmine toimuda oktoobri lõpus. Liinile saax alus asuda alates novembrist. TS Laevade juhatuse esimees Kaido Padar ütles Postimehele, et Poola tehases on ööpäevaringselt laevadel töös umbes 250 meest. Millal täpselt laeva vastuvõtmine toimuda, võib Padar öelda ei osanud. Türgile laevatehases valmivat Leiger tahtis teha üle anda juba eelmisel nädalal, kuid taotlus lükati tagasi, sest Tallinna Sadama sõnul tuvastas omanik laeval puudused, mis ei vastanud ootustele. Turu-uuringute aktsiaseltsil valmis septembrikuine erakondade toetuse uuring, lähemalt tutvustab seda Indrek Kiisler. EKRE toetus on langenud augusti 13-lt protsendilt 10-le. Vabaerakonna toetus on langenud üheksale protsendile. Mõlema erakonna toetus on kukkunud aasta madalaimale tasemele. Vähenes ka sotsiaaldemokraatliku erakonna pooldajate arv, mis on aga EKRE languse taga. Uuringu läbiviija Juhan Kivirähk ütles, et küsitlusperiood langes presidendivalimiste kampaania aega ning inimesed pigem hindasid presidendikandidaate kui erakondi. Kaks erakonda, kes on siis liidripositsioonil Keskerakond ja Reformierakond on selgelt sellised kõige tugevamad presidendi tegija erakonnad. Ja küllap siis sotsiaal demokraatide langus näiteks augustis oli neil toetus kõrgem kui riigikogu voorus oli Eiki Nestor ka esilaga nüüd septembrikuus enam nii selgelt pildile olnud politseilises kompromissi otsija rollis, EKRE toetus ka, et võib-olla siis nagu me nüüd ka valimiskogus nägime, et Mart Helme toetuseid olnud nii suur nagu ta siin terve suve otsa plaanis ja ja ilmselt see siis näitab ka seda Ekre tegelikku toetuspinda, mis võib-olla vahepeal inimestele tundus, on suurem. EKRE aseesimees Martin Helme nõustus, et pigem peegeldab küsitlus presidendivalimiste kampaania meeleolusid. Reformierakond võttis seda aupaistet, mis oli seotud ka kaljurannaga, kõik isegi seostasid teda Reformierakonnaga ja Keskerakond suutis näite ühtsust ja Mailis Reps meigi nüüd hästi ja, ja ma arvan, et meie tagasiminek on kingid sellest, kuidas meedia kajastas, ütleme siis meie ja kaljuranna vastasseisus, et kaljurand selgelt oli populaarne kandidaat ja, ja meie küsimusi või teravaid kriitikat tema suhtes käsitleti niimoodi, et me ründame teda isiklikult. Aga ma olen nõus sellega tõenäoliselt ka meie valijale ei meeldinud see, kuidas asi välja paistab. Kui valitsusliidu erakondi toetas septembris 44 protsenti, siis opositsiooniparteisid 45 protsenti küsitletutest. Juhan Kivirähk ennustas, et pärast laupäevast presidendivalimiste läbikukkumist suureneb tõenäoliselt nende inimeste arv, kes ei taha hääletada ühegi erakonna poolt. Selles küsitluses oli tõesti 30 protsenti neid inimesi, kes siis ei hääletaks ühegi erakonna poolt või kes ei oska oma eelistust öelda. Tavaliselt jah, sellistel segastel aegadel kipub see osakaal kasvama. Välisuudised võtab kokku Indrek Lepik Süüria valitsusväed vallutanud Aleppo põhjaosas mässuliste tähtsa linnaosa, edastas sealne riigitelevisioon. Režiimiväed vallutasid riigitelevisiooni teatel Aleppo tsitadelli lähistel asuva Farafiila linnaosa vabaühendus. Süüria Inimõiguste vaatluskeskus kinnitas valitsusvägede edasitungi Aleppo keskosas. Süüria valitsusväed alustasid möödunud neljapäeval pealetungi mässuliste käes olevatele Aleppo idapoolsetele linnaosadele. Sellest ajast saates on Süüria ning vene sõjalennukite katkematult linna idaosa pommitanud. NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul on Aleppo lauspommitamine moraalselt vastuvõetamatu ning rikub rahvusvahelist õigust. Slovakkia pealinnas Bratislavas antud pressikonverentsil mõistis Stoltenberg rünnakut hukka. Ka ei öelnud otsesõnu ette õhulöökide ja abikolonni. Pommitamise taga oli Süüria režiim või Venemaa lääneriigid. Üldiselt on aga Venemaad Süüria vägivallas süüdistanud. USA nimetas Moskva tegevust haarseks ning Suurbritannia ja Prantsusmaa süüdistasid venelasi sõjakuritegudes. Moskva omakorda nimetas süüdistusi vastuvõetamatuks. Kolumbia valitsuse vasakpoolne mässuliste rühmitus FARC on allkirjastanud ajaloolise vaherahulepingu, mis peaks lõpu tegema 52 aastat kestnud kodusõjale. Mässuliste liider Timo Leon imenees vabandas kõigi konflikti ohvrite ees. Nimelt palun kõigilt konflikti ohvritelt vabandust kõige selle valu eest, mida me oleme selle sõja jooksul põhjustanud. Hüveneesi sõnavõtule järgnes suur aplaus. President Juan Manuel Santose sõnul on pidupäev nii Kolumbias kui kogu planeedil, sest maailmas on nüüd üks seda vähem. Iisraeli endise presidendi ja Nobeli rahupreemia laureaadi Shimon peres seisund on tõsiselt halvenenud ning ta võitleb oma elu eest, teatas presidendile lähedal seisev allikas uudisteagentuurile AFP. BNS viidi haiglasse kahe nädala eest, kui teda tabas insult peres Iisraeli president aastatel 2007 kuni 2014. Seitse aastakümmet kestnud karjääri jooksul oli ta ka välisminister, rahandusminister ning kahel korral peaminister. USA presidendikandidaatide esimese debati võitis küsitluste põhjal Hillary Clinton. CNN tegi kohe pärast debatti küsitluse ja 62 protsenti kinnitas, et Clinton oli parem. 27 protsenti arvas, et Donald Trump. Küsitleti registreeritud valijaid, kes olid lubanud debatti jälgida ja hiljem oma seisukoha öelda. Debati teemadeks olid USA julgeolek, maksud ja sisejulgeolek. Lauri Tankler jätkab USA'st. Niivõrd vastuoluliste presidendikandidaatide nagu Donald Trumpi ja Hillary Clintoni esimesele omavahelisele mõõduvõtmisele teledebatis seati USA meedia poolt kõrged ootused eriti arvestades Trumpi harjumuste esitada väiteid, mis ei vasta tõele ning Clintoni kampaania plaani pöörata valijate tähelepanu just nimelt Trumpi jaburatele väljaütlemistele. Mitmed meediaväljaanded ennustasid, et debatti vaatab kuni 100 miljonit ameeriklast. Esialgsed vaatajanumbrid peaksid selguma homme. Debattides kogenum Hillary Clinton suutis paljuski suruda trumpi enda otsuseid ja väljaütlemisi kaitsma. Näiteks seda, et trump ei taha näidata, kui palju maksta maksab. Kuidas ta kunagi ütles, et ta loodab majanduskriisile, sest see aitab teda äriliselt, kuidas ta soovib loata Jaapanil Koreal tuumarelvi omada ja kuidas ta on nimetanud naisi sigadeks koerteks. Samuti ei suutnud trump selgelt sõnastada, miks ta alles viis aastat hiljem avalikult välja ütles, et usub, et president Barack Obama on sünnipärane USA kodanik ja miks ta seitsmekümnendatel aastatel ei lubanud mustanahaliste oma kortermajas kortereid üürida. Trumpi süüdistused Clintoni suunas olid samuti suuresti etteaimatavad kuid vaid korra tuli jutuks Clintoni e-kirjade skandaal, mille puhul Clinton ütles taaskord, et eraldi serveri kasutamine oli viga ja ta ei teeks seda enam ning vabariiklaste silmis teist kõige suuremat skandaali Bengaasis toimunud terrorirünnakut Clintoni välisministri ametiajal ei mainitud üldse. Trumpi seisukoht debatis oli jätkuvalt see, et president Barack Obama ajal on USA kaotanud oma seisuse maailma riikide suhtes. Teised riigid, juskui varastavad USA töökohti, USA infrastruktuur on kokku kukkumas, näiteks lennujaamad on justkui kolmandast maailmast ja kuritegevus eriti immigrantide poolt lokkab kõiges selles on kaassüüdlaseks Hillary Clinton. Tegelikkuses võib ehk tõeseks väiteks lugeda vaid selle, et tõepoolest on USA taristusse viimaste aastakümnete jooksul selgelt liiga vähe investeeritud Clintoni debatis oma sõnumi juurde, öeldes, et terrorismiga võitlemisel tuleb praeguseid tegevusi lihtsalt paremini teha. Et riik peaks investeerima ja selle nimel jõukamatelt rohkem makse korjama. Ja sisejulgeoleku jaoks tuleb pöörata eraldi tähelepanurelvade kättesaadavuse piiramisele. Üllataval kombel oligi Donald Trumpi seisukoht üldsõnaliselt umbes sarnane, et halbadel inimestel ei tohiks olla ligipääsu relvadele, mis on ootamatu vabariiklaste erakonna presidendikandidaadi puhul, kes tavapäraselt toetavad relvakandmisõigust. Tagasi Eestisse valitsuskoalitsioonis kokku lepitud järgmise aasta kultuurieelarve järgi kahekordistub väliskapitalil tugineva filmi ja seriaali tootmise toetuskava film Estonia maht seniselt 500-lt 1000-lt eurolt ühe miljoni euroni, vahendab Marie Pullerits. Filmi ja seriaali tootmise toetamise pilootprojekt film Estonia käivitus käesolevast aastast. Toetuskava rahastab kultuuriministeerium ning haldab Eesti filmi Instituut. Film Estonia eesmärk on soodustada väliskapitali juurdevoolu Eestisse ning Eesti ja välismaiste filmitootjate koostööd audiovisuaalteoste tootmiseks Eestis. Kultuuriminister Indrek Saare sõnul on toetuskava mahu kahekordistamine oluline samm Eesti filmivaldkonnale, sest see aitab kaasa siinsete filmitegijate osalemisele rahvusvahelises filmitööstuses ja teisalt elavdab filmitööstuse käivet, suurendades ka kohalikku majandust. See tähendab tegelikult, et kogu Eesti filmitööstusele on rohkem huvitavat ja kvaliteetset tööd ja see on võimalus nii enesearenguks kui siis ka tehniliseks arenduseks. Meie riigieelarvest tuleb kõigepealt see raha, millega kompenseeritakse osaliselt neid kulusid, mis väljast tulnud filmi tootja Eestis teeb. Teistpidi kompenseeritakse just nimelt neid kulusid, mille pealt maksab filmi tootja ära riigimaksud. Ehk siis raha tuleb maksudena riigieelarvesse, teistpidi ka kohe tagasi. Eesti filmi instituudi peaprodutsent Pireti puhadžinsi sõnul peaks ühe miljoni euro suuruseks tõusev filmide toetuskava maht tooma prognoosi kohaselt eesti filmitoodangusse järgmisel aastal vähemalt 3,3 miljonit eurot. Lisaks finantsiliselt tulule toob see kaasa ka töövõimalusi siinsetele filmivaldkonna loovisikutele. Mida ta toob, on see, et inimesed saavad tööd, nad saavad korralikku palka. Tähendab ka seda, et me vaatame juba, et tegelikult meil on töötajaid rohkem vaja, tööjõukulud lähevad natukene kallimaks, aga võib-olla see selle niisugune organiseerib. Seerimine ongi meie tulevik, et miks me peame alati olema kõige madalamapalgalised Euroopas, oluline on see, et see on väga täpselt ära kontrollitud ja väga täpselt auditeeritud, et siin mingisugust nihukest nihverdamist ei toimu, ega me ei saa ainult välja kuulutada, et meil on nüüd selline raha ja siis Ottama, et inimesed meid üles leiaksid. Tegelikult seda tuleb ka müüa, sest konkurents on naabermaades täiesti olemas ja seetõttu see fondi suurendamine miljonini oli tegelikult hädavajalik samm. Ühelt poolt on siis raha, teiselt poolt on looming ja kogemus millega see võiks siis rikastada meie filmitööstust. Toetuskava film Estonia eraldab toetusi Eesti ja välistootjate ühistöödena valmivate audiovisuaalteoste Eestis tootmiseks või järel tootmiseks toetust saab taodelda Eesti filmi instituudist neljal korral aastas. Ilmast räägib nüüd sünoptik Kertu Sild. Atlandi ookeani põhjaosast liigub Norra merele aktiivne madalrõhkkond, mille lohk koos vihmasajuga jõuab kolmapäeva päeval Baltimaade kohale. Ööl vastu homset on muutliku pilvisusega olulise sajuta ilm, kuid mitmel pool tekib udu. Puhub edela ja lõunatuul kolm kuni üheksa, hommikuks tugevneb Lääne-Eestis kuue kuni 12, saartel puhanguti kuni seitsmeteistkümne meetrini sekundis. Õhutemperatuur on kuus kuni 12 kraadi. Homme päeval pilvisus tiheneb ja vihmasadu levib läänest üle Eesti itta. Puhub lõuna ja kagutuul viis kuni 12, saartel ja rannikul üheksa kuni 14, puhanguti kuni 20 meetrit sekundis. Õhtuks pöördub tuul Lääne-Eesti saartel edelasse ja nõrgeneb õhudel temperatuur on 12 kuni 16 kraadi. Ja spordisõnumid võtab kokku Juhan Kilumets. Eesti jalgpallimeistrivõistlustel võõrustab tabeli teine meeskond Tallinna infoneid. Täna neljandal kohal olevat Nõmme kaljut tegemist rajanud 19. vooru mänguga. Infonetile on enne tänast 68 punkti, sama palju punkte on kogunud liiga liider Tallinna Levadia. Nõmme jääb Infonetist maha praegu kuue punktiga. Ühepunktiline edu Kalju ees on Tallinna Floral. Infoneti Nõmme Kalju mäng algab Lasnamäe staadionil kell seitse. Jalgpalli meistrite liigas peetakse täna alagrupiturniiri teise vooru esimesed kohtumised. Eeldatavalt õhtu põnevaimad mängus võõrustab Dortmundi Borussia F-alagrupis Madridi reaalip. Avavoorus alistas reaalraskustega kaks. Üks Lissaboni Sportingu. Dortmund oli Varssavi leegiast üle kuus. Null. Teise vooru kohtumised mängitakse täna õhtul ka E, G ja H alagrupis. Esimese Eesti korvpalliklubi alustab sel hooajal rahvusvahelist sarja Tartu Ülikooli meeskond, kes kohtub täna FIBA Meistrite Liigas esimese eelringi kohtumises võõrsil viiekordse Hollandi meistri Groningeni iga. Esimesest kvalifikatsiooniringist pääseb teise ringi kahe mängu peale parema korvide vahega võistkond. Kaotuse korral langeb tartu aste madalamale, tiib ahjuroop. Kapi sarja tänane mäng algab kell pool üheksa, korduskohtumine peetakse neljapäeval Tartus. Aitäh Juhan Kilumets sellene oligi uudiste kokkuvõte ja teisipäeval, 27. septembril, mina olen Liisu Lass, ilusat õhtut ja kuulmiseni.