Tere õhtust, kell on saanud kuus ning Päevakaja võtab kokku kolmapäeva 28. septembri olulised sündmused. Riigikogu vanematekogu välja pakutud presidendikandidaat Kersti Kaljulaid kogus täna ka enamiku fraktsioonide toetuse. Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul Mul on ülesseadmise allkirju üle 68. Ehkki viimastel päevadel on kaljulaiust räägitud üha enam, siis avalikkuses teda veel kuigivõrd ei tunta. Peaminister Taavi Rõivase sõnul on täna riigikogule antud eelarve kasvueelarve. Majandusanalüütik Heido Vitsur toonitab aga, et valitsus peab kiiremas korras soodustama siia tehtavaid investeeringuid. Ainult turujõududele lootma jäädes viiakse välisraha naaberriikidesse, kes on valmis investoritele vastu tulema. Täna lõuna paiku juhtus Ida-Virumaal raske liiklusõnnetus, kus Mäetaguse kooli lähistel jäi kahveltõstuki alla ja hukkus 11. aastane poiss. Kahveltõstukijuhil ei olnud selle masina juhtimisõigust. Rahvusvaheline kriminaaljuurdlus kinnitas lääneriikide üldist veendumust. Malaisia reisilennuk tulistati 2014. aastal olla Venemaalt Ukrainasse toimetatud raketisüsteemiga pukk. Raketi tulistasid välja venemeelsed mässulised oma kontrolli all olevalt territooriumilt. Kinoliidu uue juhatuse tellitud auditist selgub, et liit kasutas kultuuriministeeriumilt loometoetuse mittesihipäraselt. Ministeerium kavatseb järgmisele aastal läbi viia auditi kõikides loomeliitudes. Läänlased kingivad Eesti Rahva muuseumile uue peamaja avamise puhul laadse mustriga haapsalu salli. Eesti jalgpallikoondise peatreener Martin Reim avalikustas aga täna need 26 nime, kes esindavad Eestit MM-valikmängudes, Gibraltari ja Kreeka vastu ilmast ka öö hakul pilvisus tiheneb. Vihma pärast keskööd jääb sadu harvemaks. Homme on pilves selgimistega ilm, sajab hoovihma, tuul püsib üsna tugev, puhudes puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme 14 kuni 17 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. Riigikogu vanematekogu välja pakutud Kersti Kaljulaid veetis täna terve päeva Toompeal fraktsioonidega kohtudes ja nende toetusulatust kontrollides. Uku Toom jätkab teemat. Kui riigikogu esimees Eiki Nestor eile vanemate kogunema seal käis presidendikandidaadina välja Kersti Kaljulaiu kandidatuuri, kõlas mitmeid rahulolematuid hääli, et nii tormakalt asju ei aeta. Reformierakonna fraktsioon teatas, et nende esimene valik oleks Jüri Luik ja Kaljulaiu kohta ei ütlenud midagi enne temaga kohtumist. Täna alustaski Kaljulaidi oma kohtumiste seeriat Reformierakonnast. Veidi hiljem, kui ka juhatus oli koos olnud, teatas erakonna esimees Taavi Rõivas. Tänasel fraktsiooni juhatuse ühiskoosolekul põhjalikult arutelu, mille tulemusena me otsustasime konsensuslikult, toetame Kersti Kaljulaidi kandidatuuri vabariigi presidendiks. Me oleme väga huvitatud, et Eesti saaks presidendi, et Eesti saaks hea presidendi ja meie hinnangul. Kersti Kaljulaid vastab nendele kriteeriumitele, mis vabariigi presidendile me oleme. Ka varasemad seadused. Saab näha, kui üksmeelne Reformierakonna toetus on, aga on teada, et ka keskfraktsioonis on eriarvamusi, mida nemad pärast kohtumist otsustasid. Fraktsiooni juht Kadri Simson. Ma julgen lubada, et suur osa Keskerakonna fraktsiooni liikmetest on Kersti Kaljulaiu esitajad sest nad peavad sellist kompromisskandidaati õigeks, mis tähendab seda, et ikkagi Valime presidendi ära, meie on riigikogu. See võimalus on väga suur ja mina usun, et minu fraktsiooni liikmed, kas allkirja annavad, annavad salajasel hääletusel kahele. Pärast kõiki kohtumisi ja lühikest vanematekogu koosolekud tulid nii vanematekogu liikmed kui Kersti Kaljulaidi ajakirjanike ette toetust kaljulaiule kinnitasid nii IRL Vabaerakond kui sotsiaaldemokraadid, kerge dissonantsi üldisesse heaolu õhkkonda tõi EKRE fraktsiooni juht Martin Helme. On mõned maailmavaatelised teemad, kus selgus üsna suur lõhe meie erakonna maailmavaate ja praeguse kandidaadi vahel mistõttu ma kahjuks ei saanud ja öelda, et meie erakonna fraktsiooni liikmed oleksid kandidaadi üles ja teate hulgas. Me vajame veel aega, et arutada erakonna sees, kas me esmaspäeval oma hääled anname kandidaadile või mitte. Kaljulaid ütles omalt poolt, et tegelikult oli eriarvamusi kahtlemata mujalgi, aga lisas. Milles meil ei olnud mitte kellegagi eriarvamusi, oli see, et niisugune olukord, nagu täna on kujunenud, on ainulaadne ja seda tuleb hoida ning ka kasutada edasises töös ning koostöös. Kommenteerides asjaolu, et ta on üsna tundmatu kandidaat, ütles Kaljulaidi. Kui esmaspäeval läheb kõik hästi, siis kavatsen ma ka ise jõuda kindlasti Tallinnast kiiresti kaugemale, sest ma täiesti mõistan seda muret, mis inimestel on, et nad ei tunnegi oma presidendikandidaati. Ning Eiki Nestor lõpetab. Allkirju Kersti Kaljulaiu esitamiseks Eesti vabariigi presidendi ametikohale on rohkem kui 68. Kui palju täpselt siin ma ei taha eksida, see selgub homme-ülehomme, kes on sõidus ja keskus siin ei ole mitte midagi muud, ainult küsimus on lihtsalt, et number oleks täpne. Ehkki ajakirjanike ja poliitikute seas on Kersti Kaljulaid küllalt tuntud, siis laiema avalikkuse jaoks on tegemist üsna uue nimega. Reporter Madis Hindre küsis Tartu inimestelt, mida nemad vastses presidendikandidaadist teavad. No ütlen, niimoodi nime olen kuulnud, aga lähemalt ei oska midagi öelda. Ta nimi perekonnanimi soovib teiste eelnevate kandidaatidega ei tea mitte midagi temast. Äsja kuuldud Tartu tänavatelt kogutud kommentaarid pole erandiks, vaid pigem reegliks. Suurem osa rahvusringhäälingule vastanud inimestest Kuls Kersti Kaljulaiust esimest korda üleeile, siis kui temast hakati rääkima kui võimalikust presidendikandidaadist. On ka neid, kes kuulsid kaljulaiust mõned kuud varem. Siin tuleb tänada sotsiaaldemokraatia, Isamaa ja Res Publica liidu liikmeid, kelle vaheline vaidlus tõstis meedia huviorbiiti Kaljulaiu senisel töökoha Euroopa kontrollkojas. Taali. Mingi roopa, mingi liige või ma ei tea, mis asi. No seda ma teadsin, et ta oli seal euro mingisugune nõunik. Ma tean, et ta töötab Euroopa kontrollkojas, ma loodan, et ma ei eksi, mida ta päriselt teinud on või kuidas ta nagu võiks silmapaistvam ausalt, ei oska öelda. Selles, et presidendikandidaadist ikkagi midagi teada võiks veendunud kõik vastajad, mida täpselt teada soovitakse, see sõltub juba igaühe uudishimust. Mina arvan niimoodi, et peaks olema enne tema valimist ikka põhjalik selline tutvustus, mis haridus tal on, kuidas ta perekonnaseis on, kus ta elab? Ma arvan, ma lähen täna hommikul kohe Google'isse ja ma olen tema perekonnanimi ja siis on palk meespoliitika ja Venemaa kui võtta süvitusest tähtsam on mitte kuulsus, võid sa sisu, saime kokku inimesega, kes teeb Kersti Kaljulaiu ja tema sisu kohta pisut enam, Raivo Mänd, Tartu Ülikooli zooloogia osakonna juhataja kohtus kaljulaiuga esimest korda 80.-te aastate lõpul. Toona veel keskkoolis käinud Kaljulaidi pallis männi oma esimese teaduste juhendajaks ning ehkki loodusteadustega vastne presidendikandidaati enam suurt ei tegeleb, on tutvus säilinud see Tartu inimesed Kersti Kaljulaidi tunnebane Raivo Mändi üllatuma. Teisalt on ta sellele ka üsna lihtne põhjendus. Ta on osanud oma oma mõtteid esitada ja oma asju ajada piisavalt taktitundeliselt empaatiavõimelised, nii et ta ei ole kedagi eriti solvanud. Ei ole skandaale üles kiskunud. Kuid kes siis ikkagi on, Kersti Kaljulaid üsna kiiresti saab avalikkusele selgeks tema ometi käik, alates elektrijaama ja lõpetades Tartu Ülikooli nõukogu juhtimisega. Aga missugune on kaljulaiu maailmavaade, mida ta laidab ja mida oluliseks peab? Ma arvan, et Kersti on üle sellisest puhtast liberalismi puhtast konservatismi, sellistest ismidest ja ma arvan, et see ongi võib-olla üks põhjusi, miks minu meelest Kersti väga hästi presidendiks võiks sobida. Kokkuvõttes nii mõnegi täna tartus kohatud inimese hinnangul on Kersti Kaljulaid nii-öelda eliidi presidendikandidaat. Kas temast võiks saada president kogu Eestile, seda saab ta ise näidata rahvusringhäälingu raadiouudistele. Madis Hindre. Tartu. Vahetame teemat. Tänapäeval Mäetaguse kooli juures juhtunud traagilises õnnetuses sai mänguhoos surma koolipoiss, kes jäi kooli lähedal ehitustöid teinud masina alla. Kohapeal käis Rene Kundla. Mäetaguse kooli lähistel käivad lasteaia noorte mänguväljaku rekonstrueerimistööd, küsisime Jõhvi politseijaoskonnajuhilt Kalle kuusikut, mis asjaolud traagilise sündmuseni viisid. Esialgsetel andmetel kehalise kasvatuse tunni ajal teadmata põhjustel selg ees, jooksis sõiduteele üheteistaastane poiss ja sattus kahveltõstuki alla. Kahjux poiss hukkus sündmuskohal. Esmavaatlust tehes, kas ta saab öelda, et kõik ohutusnormid on täidetud? Kõik toimumise asjaolud selgitab välja uurimine. Küll ma saan väita seda, et kahveltõstuki roolis oli 23 aastane meesterahvas, kes ei oma juhtimisõigust. Mäetaguse põhikooli kinnitusel toimus õnnetus vahetunnis pärast seda, kui viiendatel klassidel oli pargi ääres oleval muruplatsil lõppenud kehalise kasvatuse tund. Lapsed olid teel tagasi koolimajja. Alates Eesti taasiseseisvumisest on Eestis liikluses surma saanud üle 4990 inimese ehk ähvardavalt lähenemas traagiline tähis. 5000 liiklussurmakale kuulsid. Tahaks panna südamele lastevanematele lastele endine, kui olete liikluses, palun olge tähelepanelikumad. Jälgige, mida te teete, samuti tahaks juhtida, juhtida tähelepanu viivide kohtades, kus on lapsed ja liikluses tervikuna, palun jälgige, mis toimub teie ümber. Ja tagasi riigiasjade juurde peaminister Taavi Rõivas andis täna riigikogule ületuleva aasta riigieelarve eelnõu, Indrek Lepik vahendab aga esmalt kõneleb peaminister. Vabariigi valitsus andis teile üle kasvule suunatud ja struktuurses ülejäägis eelarve, mille maht on 9,57 miljonit eurot. Riigieelarve kulud kasvavad 2016. aastaga võrreldes 650 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti. Ta on 2000 seitsmeteistkümnenda aasta riigieelarvet kasu eelarveks, kuna selle eesmärk on kasvatada majandust, inimeste heaolu, turvatunnet ja ka riigiefektiivsust. Selliste sõnadega andis riigieelarve üle Taavi Rõivas. Ehkki valitsuse käsitlus kasvueelarvest keskendub ka mitmele mittemajanduslikule aspektile, arvutasin käesolevat eelarvet just majanduslikust aspektist. Majandusanalüütik Heido Vitsur iga küsisin tema käest, kui palju käesolev eelarve üldse majandust ergutada saab. Juba selle tõttu, et valitsus teeb kulutusi seitse protsenti enam rohkem, see kindlasti toetab majanduskasvu lõpmatuseni. Eesti ei saa sisetarbimisel elada, sest tahame, teenime siiski välisturgudel ja kui Me ei suuda välisturgudelt rohkem raha teenida, siis sisetarbimisel toetuv majandus kaotab oma elujõu. Nii et paratamatult me peame oma töötlevat tööstust ja üldse kõiki eksportivaid majandusharusid kiiremale käigule saama, sest muidu raha sissevool riiki väheneb. Mida ja kui palju saab valitsus selles osas ära teha, kui me suudame toetada selliste suurte siiski mõjusate investeeringute toomist Eesti riiki? No praegu on jutt umbes 400-st töökohast tööstuses ja 100-st teeninduses. Kui me suudaksime seda arvu mõned korrad suurendada, siis on juba riik oma osala teinud. Viimastel aastatel on investeeringute maht tegelikult vähenenud. Mida saab valitsus teha ära selle jaoks, et meie konkurentsieelist näiteks Läti või Leedu ees? Et hoida, kui nüüd vaadata, millega me oleme Leedule kaotanud, siis Leedus on valitsus olnud oma riigi Aktiivne turundaja, vahetult investeeringute maaletooja. Nüüd meie see suurinvestori toetus on midagi sellist, mis lubab Eestil konkureerida teiste maadega. Sest kui me tahame suurinvestoreid maailmast, siis on neile vaja mingi präänik pakkuda. Mille poolest me ei oleks halvemad kui teised, vaid paremad turg paneb asjad paika, aga nii, et investeeringud lähevad Leetu. Hollandi juhitav rahvusvaheline kriminaaljuurdluse uurimisrühm avalikustas täna oma raporti Malaisia reisilennuki allatulistamise kohta Ida-Ukraina kohal 2014. aasta juulis. Raport kinnitas riikide üldist veendumust, et Malaisia reisilennuk tulistati alla Venemaalt Ukrainasse toimetatud raketisüsteemiga pukk. Raketi tulistasid välja venemeelsed mässulised oma kontrolli all olevalt territooriumilt. Amsterdamist Lumpuri teel olnud lennukis hukkus 298 inimest. Mall Mälberg küsis rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juhilt Jüri Luigele, mis saab edasi. Tegemist on kriminaaljuurdlusega, millel on poliitilised tagajärjed. Ei ole kahtlust, et selline just nimelt kriminaaluurimiskomisjoni raport omab lisaks juriidilistele tugevaid poliitilisi tagajärgi. Venelased on alati igasugust nii enda kui ka kohalike separatistide süüd eitanud. Nad on välja käinud mitu, ütleme, tõrje versiooni, millest kõige kuulsam on siis see, et ukrainlased tulistasid oma hävituslennukilt alla selle Malaisia reisilennuki. Ükski sõltumatu uurimine ei ole seda kinnitanud, see on ilmselgelt venelaste propaganda. Raske uskuda, et see raport, mis on nüüd niivõrd täpne ja korrektne, muudab Vene propaganda suhtumist, Nad proovisid, vaat seda kindlasti igal viisil diskrediteerida. Aga see raport on muidugi väga oluline rahvusvahelisele avalikkusele, sest rohkem on Malaisia lennukatastroofi kohta sõltumatu nii-öelda lääne juriidilistele standarditele vastavat informatsiooni. Seda selgem ja ühemõttelisem on ka see poliitiline järeldus. Kui räppar. Ta on kõigile teatavaks saanud ja on ka selgeks tehtud, kes nagu peaksid, vastavad olema, ühesõnaga sõrmega on osutatud süüdlastele. Mis siis nüüd edasi saab? No siin on loomulikult mitu aspekti, üks aspekt on see, et uurimine peab kindlasti edasi minema. Teine aspekt on vene kui riigi seotus selle teemaga. Kui nüüd ikkagi väga selgelt näidatud, et tegu on Venemaalt okupeeritud Ukraina territooriumile liikunud sõjariistaga, siis tekib ka küsimus Vene riigi vastutusest. Loomulikult on olemas alati poliitiline vastutus, Venemaa ei ole seda endale võtnud. Rahvuslusest õigusest tulenev vastutus aga on põhimõtteliselt ka kriminaalvastutuse. Mis tähendab, et ohvrite omaksed võivad teoreetiliselt antaga Vene Riigikohtusse ja nõuda riigilt, et välja siis kahjutasud. Venemaa ja Lääne suhted, kuidas need nüüd võiksid edasi areneda? Ego. Too kindlasti mingisuguseid positiivseid impulsse ja loomulikult on tegu teemaga, mis mõjutab väga paljuski ka selliste riikide nagu näiteks Hollandi sisepoliitikat. Holland on ju traditsiooniliselt suhteliselt sõbralikult Venemaasse meelestatud ja ütleme niimoodi. Loogiliselt võttes võiks Holland olla just üks neist riikidest, kes töötab Vene-Lääne suhete soojenemiseni. Kuid seda on väga raske praegu ette kujutada olukorras, kus väga raske massimõrv on sooritatud Hollandi elanikkonnast. Kinoliidu uue juhatuse tellitud auditist selgub, et liit kasutas Kultuuriministeeriumilt saadud loometoetuse mittesihipäraselt Kärt Kelder. Aprillis kinnitati üldkogu poolt Kinoliidu uus juhatus et aru saada, mis on enne tehtud ja kuidas majandatud tellis uus juhatus auditi. Selles selgus aga, et kinoliit on siiani kasutanud Kultuuriministeeriumi loometoetusi mittesihipäraselt, selgitab Kinoliidu juhatuse esimees Martti helde. Kogusummas on Kinoliit kasutanud loometoetusi 144800 eurot see on ära jaotanud kaheksasse kuni 10 aasta peale, see tähendab seda uute toetuste laekumisel on seda nagu jupp jupi haaval hädaolukorras, kas kasutatud ja see on kulunud peamiselt hädavajalikule ehk siis katuse remondile, koridoride remondile, aga on olnud ka selliseid rumalaid kulutusi ja majandamist, mida oleks tegelikult saanud vältida. Et audit märkis, et raha kuritarvitamist kui sellist ei ole toimunud. Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Hillar Sein tõdes, et auditit tehakse igal aastal vaid 12 juhusliku valimi järgi. See on ka põhjus, miks loometoetuste väärkasutamist pole alati hoomatud. Sein tõdes, et olukord vajab muutmist. Riigieelarvest saavad loomeliidud toetust, et oma liikmetele maksta loometoetusi ja kuukalendriaastal kõik riigi poolt antud toetus ei kulu loometoetuste maksmiseks, siis võib järgmine aasta seda kasutada stipendiumite maksmiseks ja loomeliidule antud toetuse üldsummast kuni 15 protsenti võib iga loomeliit kasutada oma administreerimiskulude katteks. Kultuuriministeeriumil on plaanis järgmine aasta läbi viia kõigis loomeliitudes audit, uurimaks loometoetuste sihipärast kasutamist. Kultuuriministeerium ootab kinoliidult pöördumist ja auditi edastamist, enne kui probleemi lahendama asutakse. Liit ise on juba mõelnud, kuidas rahalist puudujääki korvata. Riiulite pankrotti ei oota, et praegu oleme suunanud kõik oma energia selle peale, et oktoober on nii-öelda arvutuste kuu. Me proovime leida vahendeid, kuidas ja kas oleks võimalik seda tagasi maksta. Milliseid summasid millises ajas on võimalik seda riigile tagastada? Ei oska praegu öelda, täpselt kui palju see aega võtab ja mis meie jaoks tähendab, aga meil on olemas alternatiiv ja kuidas seda vaikselt nii-öelda tagastada. Üheksale alternatiiviks on kinoliidu praeguste ruumide väljarentimine. See tähendab, et siiski olid ise loomeliiduna, kolib väiksematesse ruumidesse ja siis nende ruumide rendiks. Vähemalt on võimalik meie tulusid suurendada. Homme avatakse Tartus Eesti Rahva muuseumi uus peamaja, tähtsa päeva puhul kingib sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa muuseumid ERM-ile ainulaadse mustriga haapsalu salli. Juhan Hepner lugu. Kingitava salli muster on loodud spetsiaalselt Eesti Rahva muuseumile mõeldes ja sellesse on kootud muuseumi logo elemendid 19. sajandi esimesse poolde ulatuva ajalooga. Haapsalu salli kudumistraditsioon on tuntud üle Eesti ja sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa muuseumid. Juhataja Anton Pärna sõnul oli loogiline, et kingituse valik langes just selle peene mustriga käsitöö kasuks. Haapsalu sall on kindlasti üks osa Haapsalu ja miks ka mitte Läänemaid identiteedist, et kinkida midagi, mis on oluline mitte ainult kui kingitus vaid ka kui tulevase kogu objekt või ese. Miks ka mitte? Me võime rääkida kui tulevasest museaali, sest tegemist on originaalloominguga täiesti uue mustriga. Sall valmis koostöös Haapsalu pitsikeskusega, selle autoriks on väga kogenud käsitöömeister, aasa, Jõelaid. Oma elu jooksul on ta loonud üle 70 erineva Haapsalu salli mustri, millest enamik nägi mullu ka trükivalgust raamatukaante vahel. Aasa, Jõelaid. Kudumiseks läks üle kahe nädala aega ja keeruline oli ta selle poolest, et logoga tegin ma esimest korda mustri, aga mustrit ma olen palju teinud, aga alguses mõtlesime tenn aukudega, aga siis vaatasin, et ei augu teie paistma tenn nuppudega, siis tuleb palju selgemalt mesilase. Mis teeb just Haapsalu salli käsitöömeistrile südamelähedaseks? Teate, Sten just need mustrid ja kõik, et ta on nii pitsiline ja õhuline ja ta on väga peen käsitöö. Aga kui kaua te olete Haapsalus oli ka juba tegelenud? No kuskil 72.-st aastast Malin hukkus kuduja ja siis sellest ajast ajast olen ma teinud. ERMi direktori Tõnis Lukase sõnul on läänlastelt tulev kingitus ilmselt üks unikaalsemaid, mis ERM'ile avamise puhul kingitakse. Mina olen väga südamest liigutatud, et keegi meie jaoks spetsiaalselt käsitööd teed. Oma kätega tehtu on tihti ka südamele lähedal, nii et see kink tuleb kindlasti südamest. Eesti Rahva muuseumi peamaja pidulik avatseremoonia toimub homme Tartus, siis antakse muuseumirahvale ülega läänlaste Kink rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu. Nüüd on aeg rääkida ilmast. Sünoptik Ele Pedassaar tere õhtust. Tere öösel alates saartest pilvkate hõreneb ja saju võimalus väheneb. Tuul pöördub edelasse ja läände ning nõrgeneb kahe kuni kaheksa, rannikul iiliti 12 meetrini sekundis. Sooja on seitse kuni 12 kraadi. Päev tuleb pilves selgimistega, ennelõunal sajab kohati hoovihma. Õhtupoolikul jõuab saale saartele uus sajuala, mis edasi mandrile levib. Edela ja lõunatuul tugevneb viie 12 pärastlõunal iiliti 15, saartel ja läänerannikul kuni 20 meetrini sekundis. Sooja tuleb 14 kuni 17 kraadi. Spordisõnumid tulevad ka Ragnar Kaasik Eesti jalgpallikoondise peatreener Mart siin Reimo avalikustas täna 26 nime, kes esindavad Eestit MM-valikmängudes, Gibraltari ja Kreeka vastu. Üle pika aja on taas koondisega liitunud ründaja Tarmo Neemelo ning poolkaitsjad Siim Luts ja Henrik Ojamaailmselt, suurima nimena jäi valikust väljapoolkaitsja Ilja Antonov. Gibraltar iga kohtub Eesti seitsmendal ning Kreekaga 10. oktoobril. Mõlemad mängud peetakse kodus. Eesti jalgpallimeistrivõistlustel mängis Tallinna Infonet eile kodus Nõmme kaljuga kaks. Kaks viiki. Info, need tõusis 69 punktiga liiga liidriks. Teisel kohal on sama palju mänge pidanud Levadia 68 punktiga. 63 punkti on Kaljul ja Floral, ent Nõmme meeskond on teistest mänginud ühe mängu vähem. UEFA jalgpalli meistrite liigas alustati eile alagrupi teise ringi mängudega. Grupisee kaotas Moskvat sees ka null. Üks Tottenamile. Monaco mängis Bayer Leverkusen igaüks üks viiki grupis. F viigistas Dortmundi Borussia kaks. Kaks Madridi Realiga. Lissaboni Sporting võitis kaks. Null Varssavi. Legia. Keealagrupis alistas Kopenhaagen neli. Null klaprike ning Lester City üks. Null. Porto. Grupis A kaotas Zagrebi Dinamo null. Neli Juventusele. See vilja võitis üks. Null Leoni. Täna kell 21 45 peetakse mängud gruppides A kuni T. Vooru keskses kohtumises võõrustab Madridi Atletico Müncheni Bayerni. Tartu Ülikooli korvpallimeeskond mängis eile korvpalli meistrite liiga kvalifikatsiooni esimeses voorus võõrsil Hollandi klubi Groningeni tonaariga 76 76 viiki. Tartu võitis esimese veerandaja 27 23, kuid viimasele veerandile mindi vastu juba 12 punktilises kaotusseisus. Tänu heale lõpuspordile suutis Tartu mängu siiski viigistada. Tartu resultatiivseim oli äsja klubiga liitunud ameeriklane Mandel Thomas, kes viskas 17 punkti. Tartu Ülikooli peatreener Gert Kullamäe. Mängu algus nagu lõpuga, olen väga rahul, aga vahepeal tekkisid väiksed niuksed, pahad momendid meie jaoks, aga hea meel on, et me ei murdunud ja suutsin selle vahel, mis siin vahepeal oli kaklikum kivist tasa teha ja mis tähendab omakorda sisuliselt homme hakkab kõik jälle nullist ja esimene poolaeg jäi viiki ja teine poolel mängime siin ja loodetavasti läheb veel paremini. Korduskohtumine peetakse juba homme, seekord tartus, pall pannakse mängu kell 19. Aitäh spordisõnumite eest ja selline sai tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.