Vaadates ringi oma aastate künkalt silm on iga paari kuu tagant mõnda tähekesse timas oma laulukesega tähelepanu võita, seal Ootmased, talle avaneb suur maailm. See on nii loomulik ja soovin vaid õnn teile kaasa. Ent toosama maailm võib teha ka rängasti haiget kustutada, särama löönud tähe. Ühe näite võib tuua 1930.-te aastate Saksamaalt. Renate Müller oli Marlene Dietrich samaväärne täht ja kui viimane kolis Hollywoodi, tõsteti ideaalne aaria blondrenaate esikohale. Temaga jõuti teha 28 filmi, kõrghooajal viis filmi aastas. Tema filmid jooksid ka Eestis suure menuga. Samas oli tal kuhjaga probleeme tema juudi soost kallim emigreeris. Temast oli mõnda aega huvitatud Adolf Hitler, kes talle hiljem gestaapo sappa pani. Renate Müller ei varjanud oma eitavat suhteid tumist natsismi ja tõrkus osalemast propagandafilmides. Viimasel eluaastal sunniti üks talle siiski kaela. Ta sai surma oma karjääri tipul vaid 31 aastasena. Tema surma asjaolud on nii segased, et vägisi meenub Merilyn Monroe. Renate Müller olevat närvide rahustamiseks hakanud tarvitama morfiumi jäänud selle uimasti küüsi. 1937. aasta septembris olevat ta läinud haiglasse põlveoperatsioonile teistel andmetel ravima langetõbe. Esimesel oktoobril kukkus ta haigla aknast alla ja sai silmapilkselt surma. Siitpeale on mitu eri versiooni. Esiteks, ta nägi haigla ette sõitnud autost väljumas nelja SS-ohvitseri ja kukutas end paanikas alla. Teiseks, gestaapo tõukas ta aknast alla. Kolmandaks, tegemist oli lihtsalt enesetapuga. Neljandaks, tegemist oli õnnetusjuhtumiga. Ta maeti vaikselt, tema tuhandeid austajaid. Matusele ei lastud. Niisugune lugu ühe tähe kustumisest. Ühes oma populaarses filmis Victoria Victoria aastal 1933 oli Renate Mülleril kaksikosa. Ta mängis noormeest ja neidu. Sealt on pärit franced õllelaul. Ühel kevadpäeval meeshääl kuulub Hermantiimikile.