Kuidas Prantsusmaal on kajastatud Tallinna sündmusi, räägime nüüd Sirje Lefebvre ikka ja eeskätt just sellepärast, et seoses Tallinna sündmustega on väga palju vihjatud tänava rahutustele, Pariisi eeslinnades aga Sirje, ja alustame võib-olla sellest, et kui palju pääsesid need Tallinna rahutused Prantsusmaa meediasse. Väikese lõikega ja ka ei saa nüüd öelda, et nad oleksid need nii väga siinset publikut erutanud. Jalaga meediat erutavad. Nii et ei ole ka võtnud sõna näiteks Prantsusmaa arvamusliidrid või tuntumad poliitikud. Üldsegi mitte lihtsalt ajalehtedes on mõned poliitikud natuke sõna võtnud, aga need ei ole nüüd mingid arvamusliidrid, et lihtsalt ajalehtedest, sealt mõnedes päevakajalistest ajakirjades on olnud juttu aga aga pigem niisugused seisukohast, et eestlased on natsionalistid ja ja, ja peaaegu fašistid ja nii edasi, et üldiselt, et ega need ei ole väga pooldavad eestimeelsed, ma ütleksin. Sa mainisid, et vene poole pealt, et kas on sama lugu nii nagu rääkisid mulle meie, Hispaania, Itaalia korrespondendid tegelikult, et see pool Euroopast näeb Eestit, siis teisi siinseid riike Venemaa pilgu läbi sellepärast et neil lihtsalt ei ole korrespondenti mujal kui Moskvas. Tõenäoliselt niimoodi see on, kui midagi, aga tõsisemaks läksid Francis maipa saada mõnel korrespondendi päris kohapeale ka Eestisse, mõne vaatleja aga, aga üldiselt küllap ikka läbi Moskva pilgu rohkem on, kui nüüd vaadata neid kirjutisi ja, ja siis ma lugesin ka mõningaid kommentaare seal ajalehele ja seal oli enam-vähem pooleks ja tundus, et osa, kes tundsid nagu üldiselt vältimaid, need olid samad nagu püüdsid selgitada ka osa oli ikka päris päris niimoodi, et ma nüüd ikka kõrvuti fašistidega ja. Peaks võib-olla soovitama meie prantsuse keele oskajatel prantsuse kodulehekülgi külastada ja selgitustööd teha. Ma arvan, et osa nii oligi, siis väga mõne mõni tundus väga nisuke asjatundja olevat, et ma kahtlustan, et kas on nüüd üks päris tavaline kõrvalukse prantslane. Pariisi tänavarahutusi meenutati meenutatud viimastel päevadel Eestis sageli sinu hinnangul solid nüüd neil päevil ka Tallinnas. Sa oled Pariisi tänavarahutusi näinud, ma ei tea, kui lähedalt, aga telepildi, et ilmselt piisavalt palju, et missugused on sarnasused. Minu meelest on üksjagu erinevad, üks asi, asi on selles, et kui meil olid need väga pikad noorsoorahutused eeslinnades, siis need olid tõesti eeslinnades. Ja kui sa nüüd olid seal Pariis linna, see siis õieti näinudki. Teine asi on see, et näiteks koolid, üliõpilasrahutused siin üks ka tagasi, kui oli see probleem selle noorte töölepinguprobleem siis olid üliõpilased, käivad lihtsal tänaval ja teevad loosungitega, skandeerivad, nemad ei lõhu, aga siis tulevad kliinaldastilised lõhkujad lihtsalt, kes sekkuvad niimoodi noorte seltskonda ja hakkavad lihtsalt lõhkuma. Et ja üldse, et kui on mingisugused manni konsultatsioonidel välja astunud, siis on just nimelt tihti on sellised õhku, et kes ilmuvad kohale oma nagu adrenaliini natukene tõsta. Kui olid need need kõik, need noos rahutused, siis ma nii väga ei lõhutud, ei lõhutud poode. Muideks sinuga natuke raske, sest siin on ju igal pool raudkardinad ette tõmmatud, need on kõikidel poodidel olemas, nii kui midagi hakkab juhtuma. Poeomanik laseb haug kardinad ette aga lõhuti selliseid institutsioone, mis on nagu riigi omad, ütleme et ei ole päris, viige näiteks buss, metroo, bussipeatus ja ühesõnaga kõik, mis on Itaalia riigijaamad, et see oli nagu välja astuma riigi vastu. Siin ei olnud ka alkoholismiprobleemi, mis Eestis paistis väga silma, esimene asi, mida rünnati, olid alkoholipoed sest väga paljud neid noor, kes elavad eeslinnades, need on siis nagu kolmas põlvkond, kes on Prantsusmaal sündinud emakeel on prantsuse keel ja nii edasi, väga paljud neist on siis muslimid. Nemad ja alkoholi ei joo. Alkoholiprobleemi siin üldse ei olnud, nendel oli lihtsalt eneseväljendusi vastavaks kui selle riigi vastu, kus nad leiavad, et et nad on võib-olla teisejärgulised kodanikud või, või nad ei ole lihtsalt integreerunud. Kas pärast neid eeslinnade rahutusi räägitakse Prantsusmaal ka integratsiooniprotsessist ja läbikukkumisest, sellel ajal? Ikka ikka loomulikult isegi nüüdsetel hakaste presidendivalimistel see oli ka üks teema siis tõepoolest ega see ei ole õnnestunud. Aga meil on ju ka mitut tykki politseid, et siin olid, temal on selline nagu rahvuspolitsei põlispõlisnatsionaal, kes on töötab, eks ole, politsei, kuidas öelda komissariaatidel politseimajades ja noh, nende ülesanne ei ole niivõrd tänaval joosta, aga siis on olemas selline, ma ei tea, kas ma nüüd on märulipolitsei lausa, aga noh, põhimõtteliselt siiski on see sisekaitsepolitsei, kes on saanud eriväljaõppe, ehk siis tõepoolest tegutseb kohtadel, kui, kui toimuvad mingid mingisugused vastu akud või mingid probleemid ennast või mis iganes ja siis on olemas selline mobiilne kaardivägi, kes on sõjaväelased, kes jooksevad ka kohe appi ja siis peale selle on olemas sandarmi, aga need on põhimõtteliselt sõjaväestatud politsei organisatsioon oma. Et siin on muidugi politeegimaga mitut liiki. Ja politseid on palju ja politsei on kogu aeg nähtav. Jah, ja politsei on kogu aeg nähtav. No siin oleks juba sellega harjunud, sest et kui olid nüüd need pommid plahvatanud, seda terrorismiakti ohud, siis pandi loomulikult politsei igal pool välja ja kui kui olid ka need noorsoorahutused oli nüüd pidevalt näha ja tänapäevalgi, et raudteejaamades, lennujaamades politsei käib kõik ringi, on relvastatud politsei igal pool, et neid on igal pool näha. Mida teeb Pariisi linnapea siis, kui Pariisis on rahutused? Pariis oli väga suur linn, son suur konglomeraat koosneb väga paljudest Teed linnadest kokku ikkagi 15 miljonit inimest linnaosas iga linna, ütleme, need eeslinnad võivad ka omaetteüksused ja nendel on siis omad linnapead ja see annab rohkem siis nende tegelikult on iseenesest, see kuulub neile nende kompetentsidest, kõige tegeleb siseministeerium ja peale selle linnapea talle nägiskul õigus kehtestada näiteks komandanditund, aga seal oma oma konkreetses linnaosas. Kui meil olid need raudselt siis näiteks mõned linnaosad kehtestasid komandanditunni, aga mitte kõiki, see ei ole kohustuslik. Aga ei ole ka seda, et näiteks nad kritiseeriksid politsei tööd, sest vastupidi, hea nagu idee on selles, et kõigepealt tagada kord ja siis hiljem, kui on kõik, on rahulik, et noh, siis võid seal kritiseerida politseid, siseministrit või keda iganes, aga kui on ikkagi