Plaani põgenik. Klaarib. Tere, head kuulajad, plaadi põgenik jälle alanud, täna toimetab saadet Jaak Ojakäär ja tal on külas teine jaak. Ja meie vahe väga suur vahe on see, et üks meist on olümpiavõitja, teine mitte ning minul selleks pole lootust saadagi. Aga nüüd on mul hea meel öelda. Tere tulemast, Jaak Uudmäe olümpiavõitja aastast 1980. Tere. Ja sina oled ju tegelikult siin Eesti raadiomajas ka omamoodi legend, sellepärast et kui sa olümpiavõitjaks tulid, siis tiitel Karuks tegi seal koos teistega otseülekandeid ja sinu esimene emotsioon peale. Olümpiavõit oli see kes veel ei tea, et kolmikhüppes tuli olümpiavõit kõvas konkurentsis Viktor saneeriga, kes oleks võinud tulla neljandaks järjestikuseks olümpiavõitjaks. Ja kuna seal Moskvas neid asju aeti ikka nii ja naa, siis sinu esimene kommentaar oli, et ma ikka arvasin, et sanejevile mõõdetakse ära ja see läks otse-eetrisse pärast juba. Kui siin seda vaata siis raadios lindi pealt lõigati see välja sellepärast et see ei olnud nagu päris hästi öeldud. Sa oled ise ka muidugi kuulnud seda juttu vist päris palju. Jah, kahe koma Moskvast tagasi jõudsin, siis mul mitmed tuttavad rääkisid sellest asjast ja nad ütlesid just seda, et nad olid kuulnud mõned ka seda esimest intervjuud ja siis oli tuttavatele kohe öelda, et kuulake nüüd, kui kordus tuleb. Et vaadake, mis ta ütles, aga seal muidugi tõesti enam seda ei olnud. Aga oli see siis tõesti nii karm värk seal, et on räägitud ka sellest, et vist kohtunikele oli tehtud mingisugune briifing enne olümpiamänge ja öeldud, et te peate garanteerima meie sportlaste väga head tulemused Moskva olümpiamängudel, et et see ei tulnud seal juhuslikult see lause üle huulte, vaid seal ikka oli, oli jamasid küll vist jah. Eks emotsioon muidugi oli ka üleval ja seetõttu ka võib-olla nii päris ei kontrollinud seda igat sõna, mis rääkisid, aga noh, päriselt. Ma ei saa öelda, et garanteerida, nendel kohtunikel tuli aga kindlasti seda öelda küll jah, et, et võimaluse korral natukene aidata ja see muidugi selliseid asju on ka varem juhtunud, on ka teistes riikides juhtunud, on ka veel hiljem juhtunud. Kuigi selline asi tegelikult spordi juurde ju ei tohiks põhimõtteliselt käia. No ja siin tuleb ju meelde näiteks Itaalias üks juhus, kus kaugushüppe olema, mõõdeti vist mingi ligi pool meetrit juurde ja nii edasi ja pärast alles avastati videolindi pealt see asi. Aga ma tahaks minna veel ajas veel rohkem tagasi ja tuletada meelde ühte lapsepõlves nähtud televisiooni intervjuud, mille Reinsalu Neeme tegi, Tõnu Lepikuga. See oli vist kuskil siis seal 68. aasta kandis, kui ta Mehhiko olümpiamängudel osales ja väga tublisti osales, sellepärast keegi ei võinud ju teada, et keegi piim on, tuleb, hüppab kaheksa, üheksa noh, temal need viimased kaks numbrit olid, vastupidi. Ma mäletan, kuidas Rein Karemäe nad olid tänaval kahekesi ja kuidas, Rein Karemäe astus kõigepealt neli pikka sammu ja siis ütles, et vot siiamaale suudaksin mina võib-olla kaugust hüpata ja noh, enam-vähem iga selline normaalne inimene. Ja siis astus neli sammu edasi ja ütles, aga vot siia kaheksa meetri peale suudad ainult sina hüpata, et milles on see saladus. Ja vot nüüd ma pean tunnistama, et ma ei mäleta, mida Tõnu Lepik vastas. Aga sedasama võiks küsida ju praegu Jaak Uudmäe käest, et milles on see saladused kolmikhüppes hüpata üle 17 Peetri kui seal on peale kõva treeningu veel mingit saladust, loomulikud anded, mis iganes. Kui sa seda küsimust oleksid esitanud mulle 25 aastat tagasi või 30 aastat tagasi, siis ma oleksin kindlasti vastanud, et meeletu töö. Aga nüüd tagantjärgi vaadates siiski mõtlen, et nii tööl kui talente Ja siin oli veel see küsimus ka, et kui me täna läheme kohe varsti selles saates muusika juurde spordialadel üldse, aga ma arvan, et kolmikhüppes eriti on võib-olla ka rütmitunne üpris tähtis. Õige kolmikhüppaja võibki kohe ka selle muusikavaliku järgi ära tunda sest noh, ma ei teadnud, mis muusikat Christian Ulsson kuulab, aga kui ta siin Tallinnas võistles, siis ma nägin, et ta hüppas Eeessidysi saatel ja samamoodi ka omal ajal Liidu koondises. Kolmiku mehed kuulasid kõik küllaltki solistika hevimuusikat ja metall ja sellist koorilaulu ma ei tea ühtegi. Kolmik õpetes koorilaulu kuulaks. See ei ole eriti ei sobi küll. Muide, ma mäletan, kunagi oli üks väga tuntud kolmikhüppaja, hüppas ka sinna suisa 18 meetri alla. Vulli tänks oli ta nimi vist, kes oli tuntud ka selle poolest, et ta seal staadionil käte vahel kogu aeg kuulas klappidega seda muusikat kui sellist. Et sina seda varianti ei kasutanud. Ei viljal jah, see esimene ja siis ta seda kuulasin siis nagu ka ajas ennast nagu selle muusikaga üles. Nii et mingi oluline osa siin kindlasti on, aga, ja enne, kui nüüd päris muusika juurde läheme, tahaksin ikkagi küsida sinu järelkasvu kohta ka sellepärast et sinu poeg Jaanus teeb ju praegu juba päris pikki hüppeid Ameerikas ja muide, sul on üldse minu teada vist suisa viis last, nii et mahub igasse olümpiarõngasse. Aga kas siis Jaanus, nüüd ainuke, kes tõsiselt transpordiette võtnud? Ta on kõige vanem ja praegu on ta ainuke, kuigi ka kõik teised lapsed on mul mingil määral seda sporti teinud ja oma vanuse kohta ka päris häid tulemusi saavutanud. Aga Jaanus on jah juba päris selline heategija Eesti tasemel ja nüüd tal reedel-laupäeval ongi väga tähtis võistlus ees Ameerika Ühendriikide üliõpilaste meistrivõistluse. Talvel läks ta seal väga hästi, talvel hüppas 16 42 ja praegu on ta ka päris heas vormis ja loodab oma kindlasti oma isiklikku rekordit seal parandada. Kuidas see nüüd välja tuleb, muidugi seda ei tea. Kui palju sa talle ise saad nõu anda või on tal seal omad treenerid? Tal on seal päris hea treener, kes on treeninud maikondlit ja praen Velmani ja selliseid teisi. Robert hoovad on veel ja seal on selliseid 17 poole mehi päris mitmeid, aga muidugi paha lugu on see, et need mehed on kõik mustad. Et tal ei olnud ühtki, ei ole olnud ühtegi head valget meest. No kas see omab mingit tähtsust selles mõttes, et saab kuidagi paremini läbi või on kas see natuur on teistsugune lihtsalt inimestel? Tahaks loota, et see ei oma mingit tähtsust, kuigi mulle tundub, et omab siiski. Või on ka selles küsimused inimese organismid või tähendab nende kehaehitused on veidi erinevad. Jah, ehitus on kindlasti erinev sellepärast, et neegrite jalgu juba vaadata, siis on need kõik kolmiku mehed on praktiliselt selliste peenikeste säärtega ja meil valge mees on need, kus sa trenni teed, siis lööb kohe nagu sääresel paksuks. Aga valged mehed on tõestanud, et hüpata oskavad sellepärast et nii Christian Ulsson kui kes siis praegune maailmarekordimees on ikka endiselt Jonathan Edwards minu teada vist jah. Et lennata saab küll. Ja päris lõpetuseks küsiksin veel enne, kui muusika juurde minna. Seda, et kas sinu arvates ikkagi hüppealadel tuleb ju see piir kuskil vastu. Kaugushüppes üheksast on vist napilt puudu jäänud, üheksa pole veel keegi hüpanud, no võib-olla keegi kunagi hüppab või on tuulekanne hüpata tuulega hüpatud ja vitraažaknast hoolega. Nii, ja seal võib ka muidugi mõõtmise küsimusi olla. Pedro osa teisigi kummalisi tulemusi saanud, nagu üks armeenia kaugushüppaja Ma tean. Jah. Just, aga siis kolmikus on ka neid tõesti mindud üle 18 meetri juba, aga 19 see on ju ikkagi, ma ei tea, seal on küll kolm hüpet, aga kui kaugele, kui kaugel see piir võib olla? Raske öelda, aga kolmikus muidugi see piir on kindlasti kaugemal, kui kaugusest kauguses näha juba kaheksa siiski on olnud, jääb läbi aegade selliseks korralikuks tulemuseks. Kolmikus on see arenguvõimalus siiski olemas, kindlasti selles mõttes 19. Minu mõistes ei ole ka veel mingi selline ilmvõimatu tulemuse, et see on täiesti võimalik. See kõlab muidugi väga kummaliselt, kui mõelda, et siis tuleb hüpata mitte ainult kolm korda kuus meetrit järjest, vaid isegi üks kord veel seitse meetrit, eks ole. Aga isegi mitte kolm korda seitse. No kolm korda seitse teeks juba 21 minu teada seda silmas pidasingi. Kas ma nüüd ütlesin valesti, et kaks korda kuus ja ükskord seitse, niisiis tuleks 19 kokku? Kena, aga nüüd? Jaak Uudmäe ütles mulle juba enne saadet, et arvesta sellega, et mina olen metallimees, kui ma oma muusikavalikuga siia plaadi põgenikku tulen, kuigi ta pärast vist on teinud üksikuid mööndusi arvestades vikerraadioformaati, aga hakatuseks kõlab vist ikka midagi midagi nihukest karmimat. Alustuseks paneme ühe karmima, loed, vanakesed üles äratada. Kuigi kell on 12, null, mis ta on nüüd juba üle 12. Aga võib-olla mõni veel magab, mine tea, pühapäevane päev. Nii et siis läks hädadega alustama. See oli black säratseja autorid jommi voolt, Vatleria osmon. Kas Jaak Uudmäe vaatad seda Hosbornetiseeri Etka praegu vä? Ausalt öeldes ei, vaata aga lapsed väetavad. Täna just kuulsin, et Kellijal jälle võõrutusravile saadetud. No näed, sa oled asjaga hästi kursis. Sinu jaoks siis need Black Sabbath'i Osbourne'i parimad ajad jäävad ikka sinna. Aastakümnete taha isegi, võib öelda raudselt täpselt nagu Tiit puhul, sellepärast et see on sinu järgmine valik ja sealt oled sa otsinud vanemale orelile. Defitseenzias, kuulame siis need seda. Ma vaatan, et Jaak Uudmäe kolmas valik on samuti heviroki ajaloost. Võib-olla see pole niivõrd hevirokk kui need eelmised Black Sabbath, Deep Purple. See on juba ansambel tors, neist ju tegelikult kõige varasem ja seetõttu ma tahtsingi küsida, et mis ajast sa üldse muusikat kuulama hakkasid ja kas need olidki esimesed sellised, mis sulle meelde jäid? Kui vana sa täpselt oled üldse? Meesterahva käest võib seda küsida rahulikult, ma olen valel pool viiekümnendaid alates juba septembrist, niiet juubel, pühitsetud. Ja kui ma siit nüüd tagasi arvutame, siis ikka sa kuuekümnendatel juba vist kuidas sul nende esimeste olid need Jausa makid või hakkasid kuulama seda muusikat? Endal naga makki ei olnudki sellel ajal, aga meil on üks sõber, kes seal jõukamal järjel trale isal oli selline kollane, väike saba, ased mees, lilli jäävad, temal oli make ja tema siis lindistas, aga tal ei olnud ka kusagilt eriti lindistada ikka Luksemburgis niisuguseid kärisevad ja värisevad lugusid, aga eks sealt see alguse kõik sai. Ja kui suur su plaadikogu praegu üldse on ja millal need plaadid hakkasid tulema? Plaadiga kui iseenesest ei ole suur, mul oli omal ajal päris korralike nööridega hakkama aga selle ma siis ka nagu likvideerisime, ära katseedeedest mul põhiliselt ongi. Igasugused sellised vanad klassika asjade on siis nüüd olengi hakanud DVD-sid muretsema. No sinu kui tuntud sportlase puhul oli ju kindlasti omal ajal see eelis veel nõukogude ajal, et said ikka välismaal võistlustel käia ja kas siis panid ikka seda taskuraha sinna plaatide peale? Sest et ega, ega siin plaadipoest eriti peale meloodiaplaatide midagi aasta ei olnud. Jah, ma tõin peaaegu alati plaate reisidelt kaasa ja muidugi ostsin kasid mustalt turult. Sellepärast et fännid olid põhimõtteliselt teada, plaadid olid teada ja neid müüdi käest kätte. Nii et sa oled käinud ka seal kuulsal Harjumäe plaaditurul või, või seal Ma ei käinud, ma olin sellel ajal Tartu mees, aga meile seal oma ringkonda. Me käisime jah, nagu kodudes omavahel ja nii sellist ametlikku kohta päris seal ei olnud, nagu siin Tallinnas oli. Nii, ja nüüd siis ansambel Doors ja neilt sa valisid välja sellise pala, mille nimi on Danish karavan. Ja see on kontsertsalvestusel loendid plaadiümbris. Kuulate saadet plaadi põgenik ja Jaak Ojakääru külaline on täna teine jaak. Olümpiavõitja Jaak Uudmäe. Ma tahtsin küsida veel sellist asja, et nende saadete puhul, mis me oleme siiamaani koos Jansa Elgulaga teinud on vähemalt minu saadetes tihtipeale välja tulnud see, et vanemad mehed, kes on külalised olnud, üks ütleb niimoodi, et vot selle plaadi ma panin oma tütre riiulist praegu pihta, ma loodan, et ta ei hakka seda täna taga otsima. Või siis Margus Laidre ütles niimoodi. Vaat kui ma seda Jimi Hendrix lugu otsisin, otsisin siis minu seitsmeteistaastane poeg just soovitas mulle, et võta see lugu, mitte see teine lugu. Kuidas sinul on nüüd suisa viis last ja tegelikult, kas teil mingil määral need muusikalised maitsed kattuvad ka või või kuule, et ikka, kas nemad neid niukesi, vanemaid asja, nagu sa oled praegu siiani mänginud, pläks õpetajat, tyyp, Prillitoos kuulavad ka, või, või kuulad sina ka uuemaid asju või kas seal kuskil mingi ühendus tekib? Täpselt nii, ega see ongi selline vastastikune rikastamine ja mul on väga hea meel selle üle, et pojad, tütred kuulavad väga hea meelega seda vanemat muusikat ja samas on mul ka hea meel, et minul see vanuselt teine poeg on suutnud mind kurssi viia nende kõikide uuemate asjadega ka muidugi noh, kui ma oleks nüüd tema riiuliste plaadid siia toonud, siis oleks asi väga kurjaks läinud, sest seal on ikka osalenud sellised, et ma isegi pean majast välja põgenema. Nüüd järgmine valik on sul, ansambel Gioodi, see oli 70.-te üks kõva sõna ja võin öelda nii palju, et minulgi on see vinüüli kujul olemas üks nende plaat. Ja just olla. Vaat siin oli enne juttu nendest plaadivahetustest ja salvestustest ja nii edasi. Et kellel ikka mingi hea plaat, oli see vastu midagi, eks ole, ja Chadi plaat oli tol ajal väga kõva sõna. Ma mäletan, et mu isa sai selle ühe Soome raadio tuttava kaudu ja siis, kui see plaat, et meile jõudis, siis kui ma seda näitasin oma tuttavatele, siis oli kohe niimoodi, et palun, palun võta seda teist kolmandat, eks ole, aga ma tahaks seda Choodid salvestada. Nii et no sinul on ta nüüd juba CD kujul, aga ma sain aru, et sa oled vist seda tükk aega taga otsinud. Jah, oligi, kui Osolin seda Tartus seal Tähe tänava vanas ülikooli klubis lasi. Ta lasi seda mitut head lugu selle plaadi pealt, siis ma hakkasin mõtlema, et kus noh, endale saaks selle plaadi ja ma otsisin seda igalt poolt, päris Inglismaalt vaatasin teistest maadest ja mitte kusagilt õnnestunud hankida, aga selle CD ma sain sellise imeliku koha pealt ei tohi seda öelda, kus ta sai üksteise arva. No me seda ei kommenteeri, võin öelda ainult loo pealkirja saan Natcheral pool luuser, mis muidugi Jaak Uudmäe kohta ei sobi absoluutselt mitte sellepärast, et eesti keelde tõlkides oleks see ju loomult kaotaja või kuidagi niimoodi. Mida sina kindlasti ei ole, aga lugu on igati vahva. Ansambel Chadi. Ta on siin, et järgmiseks on Jaak Uudmäe otsinud välja ühe Tšetrot. Mul oli plaadi ja selle ansambliga seondub minul kohe üks mälestus. Nimelt kui mina esimest korda Nõukogude Liidu viljastavates tingimustes pääsesin kuskile piiri taha, siis oli aastal 86 ja Ungarisse päris Cap maadesse veel ei saanud, aga see oli nii-öelda sotsmaa sinna juba kuidagimoodi võis saada. Juhuslikul kombel Budapestis oli just samal ajal Tšetro Darling kontserti ja õnnestus isegi sinna pilet saada ja see oli õieti esimene selline super bänd, keda ma nägin kontserdilaval paar aastat peale seda olid ju rock summerit juba siin Eestis ja lauluväljakul ja siis ei olnud enam mingi niuke imeasi. Aga kuidas sinul on nende kontserdielamust ega olnud, millised on, millised on need kõige suuremad elamused ja kõige tuntumad, keda sa oled näinud laval esinemas? Tsetrodaali nägi mina, aga jah, see on rock summeril ära ja mina pean ütlema, kahjuks välisandma kontsertitel tegelikult ei olegi käinud. Aga siin Eestis püüdnud küll ikka kõik oma lemmikud ära vaadata omal ajal, kui käisid siin Nazaret ja jorajasib samuti Rolling Stones, Alice Cooper. Et jõudumööda olen ikka käinud. No kuidas sulle tundub, tihtipeale öeldakse, et koosseisud muutuvad aja jooksul ja kuidagi need originaalkoosseisud on ikkagi paremad, et kas mõne ansambli puhul on ka tõesti sellist suisa pettumust olnud, et noh, ei ole enam see, mida nendelt oma ajaplaatidelt mäletad või päris sellist pettumust ei ole olnud, et midagi, midagi seal ikka on need lood iseenesest juba ju tegeleda. Eks ole, mina kui muusikasõber pean ütlema, et minul mingit sellist pettumust ei ole kunagi olnud, sest ma tean, mida ma sealt ootan. Ma lähen sinna lihtsalt juba kõiki neid tuttavaid lugusid kuulama, aga tundub, et ajakirjanikel on see pettumus ikka kõva. Kui need retsensiooni loed peale kontserte, siis tundub jah, et kõik kõik vile all, kõik on jama. Et ei, ma olen alati väga rahul olnud ja mul on kontserdid, kõik meeldinud. Nii, aga Tšetrod, tallist oled sa valinud ühe tohutult pika pealkirjaga pala, mille nimeks on sketing voi ondajat sõin AIS of the New Day. Seda annab suisa tõlkida eesti keelde. Uisutades õhukesel jääl uude päeva saime natuke lühemalt kokku praegusele umbes nii. Midagi sellist jah, ja seda lugu oli eriti hea siis kuulata, kui olid kõvasti trenni teinud mitu päeva järjest, mitu trenni päevas siis nagu selliseid raju lugusid enam ei tahtnud, vot siis see lugu läks väga hästi. Jaak Uudmäe ja ütles, et see oli üks selline lugu, mida oli mõnus kuulata peale rasket treeningut. Räägi nüüd lühidalt, kui, kui rasked need treeningud ikka olid, kui, kui sa seal päris tipus olid. Kolmikhüppes palju seal päevas kulus ja mida sa kõike tegema pidid? Trennid olid ikka, oskad tavaliselt kaks korda päevas üks trenn, siis vältas kaks pool kolm tundi, aga noh, see kaks pool kolm tundi oli niimoodi, et mitte ainult see juba niisama ütleme aeg kõndida on päris pikk. Aga see intensiivsus trennidel, selle ajaga pidid sa siis jooksma, sprinti, tõstma kangi, tegema ära meeletu arv, hüppeid küll ühel jalal, küll teisel jalal alla päid, siis hobusele ja kitsale peale hüppeid, sügavushüppeid, meeletult-meeletult igasuguseid erinevaid harjutusi, nii et see oli ikka päris raske asi. Kõik. Muide, öeldaksegi, et kolmikhüppajatele on just jalad kõige rohkem vatti saanud, kuidas sul praegu need jalad on, kas on midagi tunda ka sellest sportimise ajast või käid nagu mees mõistagi? Aga treeni mahtudest rääkides, kas sinu poiss teeb praegu sama palju või kas sa lubad tal üldse nii palju teha? Ma kujutan ette, et tasub üks, neli-viis korda vähem, esiteks noh, nats ameeriklasel treenivad üks kord päevas seal kaks korda päevas, keegi trenni ei tee. Ja kindlasti kogu treeningmaht ma olen vaadanud, et ma tean, mis ta teeb, see on lapsemäng, aga no selles mõttes, kui ta tahab, siis samas on ka sellel varu. No selles mõttes, et kui ta tahab jõuda olümpiavõitjaks, siis annab veel juurde panna või, või kuidas või tal ei ole päris selliseid sihte seatud. Olümpiavõidu peale me jah, nagu ei mõtle, mõtleme lihtsalt, ütleme 17 17 poole meetri peale. Ja sellega olümpiavõitjaks ei tule. Praegusel ajal. Jah, kui Christian Uulsoni peale mõelda, siis vist küll mitte. Aga läheme nüüd jällegi spordi juurest muusika manu ja nüüd üks selline ansambel, mille nimeks Aerosmith, samuti üks hevibändide lipulaevu. Et keegi Jeyni, kellel on siis suisa relv käepärast, kuskilt on ta selle endale hankinud ja Tyler Hamilton on siis need mehed, kes ikka kirjutavad seda muusikat aerosooli file. Nii et kuulame, mis selle relvaga, kas pauk käib lõpuks. Ja nüüd jõuame Jaak Uudmäe jälle ühe roki dinosauruse juurde, nagu neid nimetatakse ansambel Rolling Stones. Aga sinu valik on üpris huvitav, sellepärast et see on üks neid väheseid ballaade, mis neil on ja väga kaunis ballaad Änži. Tihtipeale selliste lugudega puhul tekib küsimus, et kas see on seotud võib-olla ka mingisuguse konkreetse mälestusega, et sellist lugu on kuulatud võib-olla mõne sõbrannaga kunagi või, või sinu puhul seda küsimust või, või sellist asja ei ole. See on jumala õige jutt, jah, mul on väga paljud sõbrad, kui me istume muusikat kuulama, siis teatud lugude juures, kui abikaasasid ei ole parasjagu kõrval, siis tulevad väga ilusad memuaarid, mis on mingi loo looga seostub ja need seosed on kohe nii, kui esimesed taktid kõlavad, kohenet seosed tulevad. Ent see on lihtsalt ilus lugu, siis teine lugu on veel väga ilus, kui ma naabrimehega õlut joon ja neid vaatame, sest mul vanem poeg kinkis selle Rolling Stonesi. Tegelikkus on neli, neli plaat ja seal on kõik nagu paremad lood olemas. Üks lugu mulle meeldib veel rohkem, aga seda mu CD peal ei ole kahjuks. Meil on Jansaga siin plaadi põgeniku saates külalistele olnud ikka niisugust Tamm küsimus ka, et kas ise ka olete pilli mänginud või proovinud loomulikult neile, kes ei ole professionaalsed pillimehed, kuidas Jaak Uudmäe, Egon. Sinu suureks kurvastuseks pean ma ütlema jah, et ma olen neli aastat mänginud klaverit aga siis nii, aga siis õnneks muidugi ma sain aru, et seal mingisugust lootustki ei ole korralikult mängima hakata, sest solfedžo tundides ma ei saanud mitte midagi, aruõpetusel midagi mängis. Mis noodid on kirja tuli panna, ma ei saanud mitte millestki aru, siis ma peale neljandat aastased ütlesin emale, et ma enam rohkem ei taha. Aga no mis seal klaveril ikka välja tuli ka midagi siis. Midagi pidi tulema, sest iga kevadel oli selline väikene aruande ülevaatus, kontsert, nagu ikka, heaks tavaks. Aga nüüd on ju need igasugused uhked süntesaatorid, et seal nagu ise ei peagi palju mängima, et vajutad nuppu, eks ole, ja siis ühe näpuga toksid midagi, oled sa neid ka proovinud või ei ole. Ja ei ole huviga või noh, selles mõttes, et olen sinu arvates nagu õige muusika tegemine või parem ikka jah, kui ise mängida. Aga mis siis praegu sinu põhitegevus on, tähendab, sa oled kergejõustikuga ja kolmikhüppega ikkagi veel. Seotud või oma pere kaudu olen jah, aga praegu on minu põhitegevusõpetajad töötavad Rocca al Mare koolis. Annan seal esimesest kuni neljanda klassini kehalise kasvatuse tunde ja tunne on laste sporditegemisest rõõmu. Ütle nüüd, siis kohe mulle, meil käib ju kogu aeg üks suur nutulaul, eks ole, et tänapäeva noored on kehaliselt nii kehvakesed kehvakesed, et ei jaksa kohe midagi, ei jaksa ühte staadioniringi ära joosta ja on see asi nii hull või kuidas sulle tundub? Eks need asjad võrreldes meie aegadega ole muidugi halvemuse poole läinud, see on ka täiesti selge ja täiesti mõistetav, aga samas vaatan, et lastel on selline spordi tegemise tahtmine küll olemas ja nad teevad kõiki asju rõõmuga. Lihtsalt praegused õppekavad ei võimalda kehalise kasvatusega väga olulisel määral tegeleda, kuna kõiki muid aineid on nii palju, et need kehalise tunnid ei mahu sinna ära, lihtsalt on kaks-kolm tundi nädalas, kuigi peaks olema niimoodi, et iga päev lastel üks kehalise tund vähemalt. Aga vaat siin ongi see asi, et kui me räägime nii-öelda oma ajast, me oleme sinuga, no enam-vähem samaealised ehk siis kuskil 70.-test või veel varasemast, et siis polnud ju neid arvuteid ja kõike seda muud, mida, mida praegu saab erastada ja see on selge, et kuskilt tuleb see aeg leida, eks ole, ja ja üks võtab teise käest aega ära lihtsalt. Aga loodame siiski, et meil uusi tugevaid mehi ja naisi, poisse ja tüdrukuid sirgub peale sellepärast et ega see Eesti spordi üldpilt nii väga nutune ei ole. Et kui me siin muretseme selle pärast, et näiteks viimasel suusa MM-il ei tulnud medalid, eks ole, või noh, ega alati ei saa tulla ka, eks. Aga üldiselt kas või praegu viimased tulemused, mida siin on Kristjan Rahnu näidanud või, või meie jalgpallurid ikkagi ka lähevad nagu lähevad nagu paremaks. Ei muidugi tasemel ei ole viga midagi ja mis on, minu arust on väga oluline on see, et on olemas spordihuvi, on olemas nagu riiklik huvi, sest eile ma rääkisin, just vana lätiteelased leiab iga, kes oli seal tõril laste võistlustel, ütles, et nendel nagu riik üldse spordirajatiste eest ei hoolitse ja imestas, et millal staadionid, siseallid, korralikud võistlused, lapsi hästi palju, nii et ega see annab kõik lootust, et et see asi läheb ikka paremuse poole veel. Loodame siis seda ja tänase saate lõpetame ühe palaga, mille esitab Robert Plant. Samuti Eestis käinud mees ja mina käisin teda Haapsalus vaatamas, kas sa olid ka seal samal kontserdil? Olin küll jah, nii et me saime mõlemad sealt elamused. Jah, väga hea kontsert, ainukene, et kõik sõbrad ütles, et Haapsalu mehed ei jõudnud nagu õlut ja siidrit anda, et jube pikad järjest. Taredalid külm oli ka tegelikult natuke seal. Aga mis sellest nüüd kuulame soojas toas või ma ei tea, kes, kus seda lugu. Mis lugu nüüd siis oligi, mida sa siit selle plaadi pealt valisid? Pools lollide vahelisele lollide laev, vot see sobib väga hästi plaadi põgeniku saate lõppu. Üksikult saarelt hakkab siis paat tagasi tulema või lollide laev, kuigi ma usun, et ega need, need tänase saate jutumehed sind väga lollid ka ei ole. Suur tänu, Jaak Uudmäe, Jaak Ojakäär soovib teile samuti head päeva jätku ja siin ma tean, et suvepuhkusele läheb mingil ajal ka plaadipõgenikku soodega. Järgmine pühapäev peaks ikka Jansa olema eetris veel, nii et et kohtute siis järgmine püha pidanud, jaga juba kõike head.