Ja mul on tõsiselt hea meel tervitada taas arvukad kuulajaskonda, loodetavasti ilus suvine ilm, vähemalt Tallinnas on ta nii, on soe ja päike ei ole teie arvu oluliselt tähendanud. Hea meel on mul ka täna tervitada teist korda rahvateenrite sõbralikus klubis üle pika aja jälle ühte naisajakirjaniku, ehk siis teist korda küll juba meil siin vikerraadiolaua taga. Külli-Riin Tigasson, Eesti Päevalehe arvamustoimetaja. Hea kolleeg Mart Linnart, Eesti Televisioon ja mina saatejuhina Aarne Rannamäe endiselt Eesti televisiooni palgal, vähemalt tänahommikuse seisuga. Juhatus juba selles mõttes tehtud, et et päike paistab ja, ja suured suveüritused, mida meeletud hordid on oodanud, juba kaua aega on, on, on tulemas igasugused vanalinna päevad ja hansapäevad ja raba rokid ja ja muud rokid ja, ja rahvast tuleb välja, hakkab grillima ja kahtlemata hakkab ka kõvasti viina viskama, nagu see Eesti rahvale ikka omanon. Kurb statistika ütleb nüüd, aga seda, et suvi on, on suurte õnnetuste aeg ja ja kui me tegelikult vaatame praegu liiklusstatistikat, mis on juba selle aasta jooksul toimunud, siis 61 laipa ehk 61 hukkunut ja tuhatkond vigastatud, et, et see on, see on tegelikult paras paras košmaar. Ma ei tea, kolleegid, kas teie nagu iga päev mõtlete nende asjade peale ma saadet ette valmistades, ma ütlesin teile, et ma tahan sellel teemal natuke rääkida, siis kergitsite niimoodi kulmu, et näete, mis, mis teema see nüüd on, eks ole. Räägime hoopis tõsisest asjadest nagu suhkrust ja, ja soolaste mustaga on, aga, aga alustame praegu sellest. No kui vaadata seda liiklusstatistikat, siis ühelt poolt on näha, et kuidas viimastel aastatel on tegelikult autode arv, on järsult kasvanud, et inimestel on järjest rohkem autosid, aga samas, kui vaadata nüüd liiklusõnnetuste statistika, teeks siis liikluses hukkunute arv või siis see on hoopis langenud. Aasta eest siin Eestis hukkus aastas vaevu 350 inimest ja nüüd alla 200, mis loomulikult ei tähenda, justkui ka see 200 oleks liiga väike arv. Nojah, ma ei tea, kas see on permanentne tendents vähenemise suunas või on see lihtsalt niimoodi mõni aasta satub vähem, aga aga eks loomulikult autode lisandumisega kasvab ka õnnetuste arv, kuigi samas, et autotaks nagu muutuma turvalisemaks. Samas muidugi muutunud kiiremaks ja võimsamaks. Ja mina näen muidugi probleemi selles, et vaadates ümberkaudu riik Ena ärme ütleme seal lõuna poole vaatame, aga vaatame nagu põhja siis siis Põhjamaad ega siis seal autode arv ei vähene ja, ja seal on ka sama tendents, autod lähevad paremaks ja turvapadjad hüppavad ise lahti ja igasugused konstruktsioonid kaitsevad meie elusid, aga aga seal need arvud nagu oluliselt ei muutu, tähendab seda, et jaanipäeval mõni soomlane saab nuga, see on noh, juba sajanditevanune traditsioon, aga see, see ei puutu asjasse, tähendab meil on, meil on see ikkagi nagu, nagu noh, džungliseaduste aega, kui me vaatame ka seda, kuidas, kuidas nagu liikluses toimib need asjad, siis see, see sõna, mis, mida ma ei tohi siin välja öelda, kuna ikkagi avalik-õigusliku eetriga on tegu, aga mis lõpeb rismiga ja algab vene keeles p-tähega, et, et see on nüüd noh, niisugune totaalne tähendab vaata, et varsti tänaval sa, ärme räägi ainult joomisest räägime üldse nagu liikluskultuurist. Siis tänaval sa sellist suunatult näitavat inimest enam enam fotot naljalt ei näegi. Ma täna hommikul sõitsin tööle, see võtab aega umbes seitse minutit ja mu ees sõitis üks, üks loomulikult bemari mis vahetas 18 korda rida ja mis te arvate, mitu korda ta suunda näitas, mitte ühtegi. Et noh, see võis ka olla mingisugune ekslik Hälvin meie meie teedel, aga ma arvan, et pigem see on, see on reegel ja mitte erand. Samas mulle siiski tundub, et mingil määral on see olukord läinud paremaks viisakuse suhtes, justkui vanasti oli nagu niimoodi, et rea vahetamiseks ikka naljalt keegi sulle teed ei andnud ja, ja jalakäijate ülekäiguraja juures peatumine oli hoopis nagu täiesti võõras komme, siis vähehaaval ikkagi on seda hakanud ilmuma, kuigi, kuigi muidugi hoopis vähem kui võiks olla ja aga ma arvan, et politsei, selle asemel, et kogu aeg ainult kiirust mõõta võiks, võiks palju ütleme, paindlikumalt tegutseda ja kas või seista aeg-ajalt mõne jalakäijate ülekäiguraja juures ja, ja seal siis noppida ära neid inimesi, kes täiesti julmalt mööda sõidavad, kedagi ei lase, saaks ka päris korraliku trahvi teha ja natukene raha koguda. Ja mulle tundub, et ka see politsei, selline distsiplineeriv roll on ikkagi suurenenud viimastel aastatel, kui siin 90.-te alguses oli ju altkäemaksuandmine väga levinud politseile siis nüüd on selles mõttes politsei töödistsipliin paranenud. Ja ma vaidleksin selles mõttes ja altkäemaksu suhtes ma olen nõus, aga ma selles mõttes vaidleksin vastu, et et politsei nii-öelda nähtavat rolli ei, ei näe ma küll kuskil. Hiljuti ma kuulsin, et meie uus siseminister on välja kuulutanud sõja näiteks roolijoodikute vastu. Ma, ma ei saanud küll aru, milles sõda seisneb ka selles, et politseinikud korjatakse nagu ära tänavatelt või suunatakse nad kõik nende sööridega kiirkiirust mõõtma või. Aga seda lutti. Ma olen 10 aastat olnud nüüd. No ütleme praktiliselt iga päev roolis. Ja kogu selle aja jooksul ma olen, mul on kaks kestnud, puhuda kõigest kaks korda, noh mul kolleegid ütlevad, et ma tulin tööle jälle, puhusin jälle puhusin, aga sõna otseses mõttes ma olen kaks korda puhunud ja mõlemad korrad on juhtunud selle aasta jooksul. Nii et selles mõttes noh, ma sooviksin küll politseile jõudu ja edu, et ostke uusi luti, toppige neid igal võimalikul juhul autojuhtidele suu ja, ja te saate olukorra paremaks. Ja teine asi on ikka see, et peaks nagu muutuma inimestel see suhtumine liikluses, et mitte gaas põhja vajutada, et, et see ei ole nüüd nagu niisugune eriti kõva mehe näitaja, vaid noh, et distsiplineeritud liikluses on nagu see, mis, mis, mis ka inimväärikusele tõstab. Muide, hiljuti oli vahva uudis, kuidas Pärnu maanteel peeti kinni lätlane, kes litsus seal 225 kilomeetrit tunnis ja kui politsei ta kinni pidas, siis ta ütles, et ta proovis uut autot, sest Lätis nii häid teid ei ole kui Eestis. Ma ei tea, kas ta küll üritas niimoodi politseile mett mokale, määrib, lootis kergemini pääseda, aga. No ma näen liikluse puhul ka seda, et kindlasti olukord ja paraneks ja liikluskoormus väheneks, kui ühistransport oleks paremini korraldatud. Ma pean siin silmas nii linnadevahelist transporti, et kui nüüd vaadata kas või näiteks Tartu ja Tallinna vahelist ühendust, siis noh, ainus võimalus sisuliselt on sõita ebamugavas bussis, et rongid käivad. Rong käib kaks korda päevas ja sõidab ka kolm tundi, praegusel ajal et ja kannab kiirronginime ja sama käib ka siis linnasisese ühistranspordi kohta, et kui nüüd vaadata, kas tramme ja trolle, siis ega nad on ikka üsna sellised vanad ja koledad. No kui me veel räägime politseist ja viskaksime kedagi seal kiviga, siis rääkinud väga sageli siin meie ajakirjandus siis, et seadus ei ole, tähendab seadused, seadused on kas poolikud või lünklikud või, või neid rakendada, sellepärast et üks seadus on vastuolus teisega. Oleme olemas, teatud asjade kohta on väga selged ja väga-väga kindlad seadused, no võtame kas või seesama. Kui me räägime liiklusseadusest, siis sama Mublaga rääkima. Ehk vabandust, mobiiltelefoniga rääkimine roolis, kui te vaatate suvalises kohas jääte tänaval seisma, siis ta muud ei näegi kui, kui mobiiliga rääkivaid autojuhte. Aga mulle tundub, et selles mõttes politsei on täiesti loobunud nagu, nagu nende inimeste karistamisest. Samas ma loen lehest interneti kaudu, et, et siin ja seal jälle kohtuprotsess, kuidas autojuht püüdis tõestada, et ta ei rääkinud mobiiliga. Alles hiljaaegu oli Iisraelis üks juhtum, kus, kus autojuht võitis selle protsessiga, ta suutis ära tõestada, et ta mobiiliantenniga sügas kõrva mitte ei rääkinud, tähendab, see oli, see oli tõeline show, mis käis ajakirjanduses. Noh, umbes nagu me näeme siin Ameerika telekanalites, et et kas see, mis see mees jääb peale või jääb politsei peale. Et kumb, kumb, kumma siis nagu nagu õigus maksma jääb, seekord teise mees peale, kas meil on ühtegi, ma ei tea, ma seda statistikat ei ole välja võtnud, aga kas neil ühtegi karistust näiteks selle kohta? Ta on et keegi on roolis mobiiliga rääkida, aga seadus on olemas. Tähendab küsimus on selles, et, et tehakse seadus ja samas nagu nagu noh, keegi ei suvatse seda nagu, nagu täitma hakata. Küllap see trahv, trahv on ikka ju sinna liikluseeskirjadesse sisse kirjutatud, selle on küll, muidugi on. Muidugi on, aga seda ei rakendata, tähendab seda, seda nagu ei peeta selles üleüldises džunglis eriti kõneväärt. Eks, seda on ka küllaltki raske vahele võtta ja tõestada, kus sa nüüd kaugelt näed, kas ta räägib, kuidas? No neid juhtumeid on ju tegelikult nii massiliselt, et seal ei ole nagu mingit probleemi. Samas nagu selle konkreetse kohtujuhtumi puhul, seal saab alati ju fikseerida selle aja ja suurte kõne välja võtta ja vaadata, kas rääkis Ja noh, jah, ja uuesti tagasi tulles selle Leismi juurde, ma üks päev käisin siin kõrval asuvas poes ja vaatasin järsku vuras tume džiip, võimas. Ja ennäe imet, välja tuli endine Tallinna abilinnapea vaatamine, džiipi, vaatamine, autokumme, naelkummid all, kolm päeva tagasi. Ja, ja noh, ma soovin jõudu muidugi meie lugupeetud eksabilinnapea Anders Tsahknale, et ega team juunikuus juuni keskpaigas ei ole nagu mõtet nakata kumme vahetan vastu tagasi vahetada ja, ja see on ikkagi kuluga seotud ja üks suur jama, otsi rehvitöökoda ja et las äkki, kuna kuna noh, ei ole mõtet vahetada, sest keegi ei tee sellest välja. Noh, see krabin politsei kõrva ei häiri ja las ta siis niimoodi jääbki. Vahetame teemat, oleme nüüd politsei läbi võtnud küll suhkrutrahv on see, mis on meie saated ikka niimoodi läbivalt juba paari aasta jooksul tegelikult läbi käinud ja ja mõnes mõttes sai see lõppeval nädalal niisuguse etapivõidu. Ehk siis need, kes ütlesid, et suhkrutrahvi saab vaidlustada ja ja et valitsus riik milleski süüdi ei ole, siis Mihkel Oviiri juhitud riigikontroll ütles vastupidist ja üsna niukses noh, väga otseses toonis. Ega selles midagi üllatavat ei olnud, et riigikontroll selliste selliste väidetega nüüd välja tuli, nagu ta parasjagu tuli. No muidugi ei olnud üllata, sellepärast et no ei saa niimoodi olla, et, et on nagu loodusõnnetusmäärad määratakse meile ligi miljardikroonine suhkrutrahv või noh, seda ei tohigi suhkrutrahviks nimetada, vaid kombinatsioon ülearuse laovaru eest, aga, aga noh, see ei sadanud kusagilt taevast kaela, kerge, keegi jättis midagi tegemata. Ja, ja ei saa ka öelda, et see oli vältimatu, sest kuidas siis teised uued liikmed said vähemalt nii suurt trahvi vältida. Aga ka viimasel valitsuse pressikonverentsil sama küsimuse peale ikkagi minister Villu Reiljan, eelmise valitsuse liige, kehitas õlgu ja ütles, et ei noh, aga ega siis valitsus tervikuna ju ei saa vastutada, sest et no näiteks kultuuriminister ei olnud midagi pistmist selle, selle suhkruasjaga. Veel nii mõnelgi ministril ei olnud pistmist. Ja ja ka nii-öelda need otsustajad, minister, tehke võtmeministrid, on üksteise järel kõik selle riigikontrolli aruande nagu auditi tagasi lükanud ja öelnud, et tore küll, aga ikkagi naeruväärne. Samas, ma ei ole kindel, et kas seda kõike saab tõesti ajada ainult Juhan Partsi valitsuse kraesse et meenutame seda, et kui nüüd Juhan Partsi valitsus moodustati, siis tegelikult oli euroreferendumini oli aega umbes viis kuud ja no sellest suhkru hinnatõusust olid ütleme, need eurovastased olid teinud sellest omamoodi sellise sümboli, ehk siis et Euroopa Liidu negatiivse sümbol, mis pidi siis kätkema ühest küljest nii seda kaardetavad hinnatõusu endas kui ka sellist noh, Euroopa Liidu bürokraatia tootlikkust ja, ja ma arvan, et nad lihtsalt tundsid hirmu, kui nad hakkavad sellega mängima enne euroreferendumit. Et siis kardetavasti saavad eurovastased veel ühe täiendava sellise argumendi juurde ja ühesõnaga avaliku siis, et ei võta seda vastu. On see samal põhimõttel nagu et õlle hinna, õlle ja viina hinnaga, nagu enne valimisi ei mängita, see, kes õlle hinda tõstab, see erakond seal nagu kaotaja. No tundub küll jah ja pärast seda euroreferendumit siis oli juba tegelikult asjaga juba hiljaks jäädud, et ma näen, et kui noh, tegelikult oli see juba 99. aastal selge, et ülemääraste laovarudega võib tulla probleeme. Näen, et tegelikult oleks tulnud juba aastaid varem teha selline järk-järguline üleminek nagu testi alkoholiaktsiisidega, nagu tehti sigareti või tubakaaktsiisidega lihtsalt sellega jäeti täiesti lootusetult hiljaks. Aga teisest küljest ma arvan ka, et tegelikult ikkagi tõesti alahinnati selle selle võimaliku trahvi suurust ja Euroopa Komisjoni rangust, et ma just vaatasin siin neid 2000 2003. aastalõpuajalehti ja seal küll põllumajandusministeerium hoiatas, et rahvib tulla miljard. Samas Henrik Hololei ütleb, et ei pruugi tulla nii suur ja veel 2004. aasta algul valitsus tegelikult opereeris sellise arvuga, et võib tulla umbes 200 250 miljonit krooni stra. Eks valitsusamet ongi asju õigesti hinnata ja. Ees ootavaid võimalik. Kohtuõigesti hinnata nii et noh, ei ole vabandust, et alahinnata riigikontrolli audit räägib nüüd muidugi teist keelt ja ta toob väga konkreetselt Partsi valitsuse süüdlaseks. Ja kui siin öeldakse, et, et üks ministeerium ajas nagu ühte nagu luik, haug ja vähk olid siis rahandusministeerium, see on ja välisministeerium ja siis tähendab, siis siis peab olema see ühendav jõud ikkagi ilmselt peaminister, kes kelle, kelle positsioon tundub selles kolmikliidus, mis tol ajal oli, oli, oli ikkagi nõrk ja ta ei suutnud nagu seda kokku viia ja, ja nõrkvid ainult valitsuses, vaid ka oma erakonnas, nii et ta ei suutnud isegi oma erakonnakaaslase tollasele rahandusministrile selgeks teha, et et see aktsiisi määramine on nagu kõige kõige õigem tee. Aga samas küsimused endalt, et mis oleks olnud tookord, kui nüüd Euroopa Liiduga ühinemise, nii oli jäänud pärast referendumit aega umbes kuus kuud ja seitse kuud, mis oleks olnud tookord lahendus, et jah, et see ülemääraste laovarude seadus sellega jäädi tõesti hiljaks, et see vist võeti vastu alles millalgi aprillis, vahetult enne ühinemist. Aga no on selgelt kollapsi manustatud aktsiiside või siis Tõllide kehtestamist paratamatult oleksid tegelikult kui oleksite ette teatud, oleksid firmad omale ostnud, need laod täis, oleksid hakanud koguma seda suhkrut. Niimoodi. Ainus lahendus oleks olnud tegelikult ju kehtestada need aktsiisid või tulid üleöö. Aga ma ei tea, kuidas avalikkus oleks seda vastu võtnud, see oleks ju, ma arvan, et valitsus tuleks hakatud süüdistama totalitarismist. Läti kehtestas, tulid ja, ja tal õnnestus vältida, vähemalt sellist suurt tagajärg oli see, et lätlased tulid Eestisse suhkrut ja noh, oli ju see, et aprillis liigutati rongi Valgastile piiri Lätti ja mais tagasi ja noh, 80 ma ei mäleta. Ei, ma olen selles mõttes küll sinuga täiesti nõus, et väga raske see oli seda, seda otsust teha, sest et populaarütleme valitsev populaarsus oleks kindlasti mingisuguse hoobi saanud ja kui me vaatame praegu siis ega, ega Eesti inimeste me mõistame hukka avalikkust. Samas mõistab selle hukka, et valitsus abstraktselt võttes nagu midagi ei teinud, eks ole, nüüd meil on kaelasse see neetud seitsmesajamiljoniline suhkrutrahv. Aga samas on Eesti inimesed ka tänulikud nii moosikeetjad kui ka need firmad, eks ole, kes, kes oma ladusid täitsid ülemäärase suhkruga ja aastateks ette. Ma isegi ei nimetaks seda nii-öelda spekulatiivseks eesmärgiks, küllap oli ka seda. Aga ütleme siin kui firma, kes toodab magusat ja teeb seda suhkruga, siis kui ta ostis endale nelja-viie aasta varu, eks ole, siis noh, väga tore Sukrun seisev kaup ja õigetes hoiutingimustes, las ta seisab ja on pärast hea võtta asse, loll riik maksab selle trahvi ära ja mina mulle ärimehena eks ole, on, on ikka kõik korras. Et Euroopa liidu ütleme, populaarsus ei, ei ole, ei ole selles trahvile tänu saanud mitte mingisugust tagasilööki Eestis. Mida, mida tegelikult oleks võinud arvata. Spekulatiivsus, mida sa siin mainisid, on ka see sõna, millele Eesti riik püüab rõhuda, esitades hagi Euroopa kohtusse selle Euroopa Komisjoni otsuse vastu ja väidetakse, et reeglites oli juttu ikkagi spekulatiivsete eesmärkidel soetatud suhkru ülemäärasest kogusest ja sellepärast ei saaks nagu nende eraisikute soetatud suhkrut finaal arvestada, sest ei ole mingeid märke selle kohta, et nad oleks spekuleerinud sellega Ja samas on Eesti koos liitumisdokumentidega vastu võtnud sellise põhimõtte, et kogu ülemäärane suhkur läheb nii-öelda selle trahvi alla või siis selle ülemal selle lao laoseisu alla ja, ja seal ei, ei tehta vahet, kas, kas mammi ostis moosi keetmiseks suhkrut endale kokku või, või ostis mõni tõesti selleks, et vaguneid üle üle piiri liigutada? Jah, seda sõna tõesti kasutatakse jah, jah, ainult et väga raske on tõestada seda, et et ka eesti mammi, kes ostis 25 kilo või 50 kilo läks suure kotiga minema, et ta seda pärast kallimalt kuskile edasi müüdud, seda, seda on võimatu tõestada. Samas vahel meenutaks seda ka, et nüüd enne Euroopa Liiduga ühinemist valitsus üritas inimesi manitseda, palun ärge varuge suhkrut, et see võib saada probleemi, siis me peame võib-olla trahvi maksma, kui ma lähen ülemääraselt varud, et siis tegelikult seesama ajakirjandus, kes praegu valitsust igati hurjutab ja süüdistab. Mul on meeles, kuidas ajakirjanduses tegelikult käsitleti seda umbes nagu mingisuguse paanika õhutamisena ja naeruvääristati seda, et, et kas siis tõesti üks suhkrukott vanamammi keldris kujutab endast ohtu siis Euroopa Liidu suhkruturule. Et seda tegelikult ei võetud üldse tõsiselt ka ajakirjanduse puhul seda teemat käsitleti teatud mõttes nagu sellist tüüpilist mingisuguste euro euronormi või euronõuet, mille täitmisega Eesti väidetavalt siis üle pingutad. Naeruväärset jah, mida, mida ei peagi täitma, sellepärast et nagunii seda keegi ei kontrolli, ainult et see laks, mis selle nii-öelda ettenägematu seepärast tuli on, on ikkagi väga valus. Ja ma tahaksin veel rõhutada, et ma kindlasti ei ei õigusta seda et nüüd poliitikute tegematajätmiste tulemusel on siis Eestis tekkinud niivõrd suur nõue meie riigi vastu Euroopa liidu poolt, aga samas ma leian, et seda ei ole õige panna nüüd ainult ühe valitsuse Kraasid, siis on tegelikult ikkagi ka seal. Sellega oleks tulnud tükk aega varem pihta hakata. Ainult et selle asjaga niimoodi, et kui maja põleb ja tuletõrje tuleb seda kustutama ja millegipärast jääb hätta või midagi on valesti, ununeb vesi näiteks võtmata, siis vastutab tuletõrjedepoo, praegune ülem, mitte mitte eelmine, eks ole. Kuigi, kuigi seal võib ka tegematajätmisi ja palju asju olla ka eelmisest eelmisest pärit, nii et selles mõttes ma olen koos Mihkel Oviiri, kas ikkagi suhteliselt pessimistlik selle üle, et me Euroopa kohtus õnnestub midagi nagu välja kaubelda? See on kahtlane küll, jah, ja pealegi see nõue vist Euroopa kohtus puudutab ainult eraisikute varusid ehk ühte kolmandikku siis 250 miljonit umbes. Noh, vaatame, peaminister Ansip on öelnud selle asja kohta, et et kui Poola võimalusi peetakse nagu ühe protsendi tõenäoliseks, et meie, meie võimalused on 50 protsenti, ma, ma ei ole küll hästi aru saanud, milles meie peaministri optimism nagu seisneb, aga hinnangu meie võimalused on ka üks protsent ja ja nagu Andrus Ansip on öelnud, et üks protsent on ikka parem kui null protsenti siis selle peale tahaks öelda, et see üks protsenti enamgi seda absoluutsummad siis Eesti kroonides või eurodes läheb kohtukuludeks ja need kohtukulud ei saa olema kindlasti mitte väga väikesed, kui arvestada seda, et me hakkame palkama Brüsseli tippadvokaate. Nojah, võrreldes selle ähvardava trahvisumma kannad siiski suhteliselt väiksemale Selles suhtes küll jah, aga ütleme, kui me kaotame ja tõenäosus võita on, on väga väike ja hakkame raiskama veel selle peale raha, siis. Eks valitsus teab, Euroopa Liidust jätkame sellepärast, et Euroopa Liit on olnud nagu võtmesõna meil nüüd pikema aja vältel ja ja ma ei tea, kuidas teile tundub, aga, aga pärast rahvahääletusi Prantsusmaal ja Hollandis nüüd briti valitsuse otsust panna jäässe või külmutada või panna riiulisse see oma referendum ja kui me võtame siia otsa veel sihuksed pessimistlikud noodid rahast ja Varssavist ja kindlasti ka Iirimaalt ja Taanist ja mõned Euroopa Komisjoni voliniku arvamuse, et laipa ei ole mõtet enam reanineerida, tuleb kähku hakata midagi uut välja mõtlema, siis see on, see on teema, mis, mis kindlasti meid väga-väga otseselt puudutab. Muide raadio teeb homme kella ühest kella kolmeni oma kolmanda esimese stuudio saate, mis on siis täielikult pühendatud Euroopa põhiseadusliku leppe ja meil on stuudios poliitikud. Ja keda see teema nagu väga põhjalikumalt süvitsi huvitab, siis kuulata, aga, aga ma arvan, et ka meie tänases saates ei pääse sellest üle ega ümber. Mis selle leppega siis nüüd nagu peale hakata või, või mis, mis teie arvates nagu on mõttekas teha, noh, siin, Meie suurim euroasjatundja tõenäoliselt või üks suurimaid Toomas Hendrik Ilves, eksvälisminister on, on löönud hingekella laienemisele ja küllap tal on ka väga palju õigus, ainult et ma arvan, et selleks ei pea olema Toomas Hendrik Ilvest, tema masti ja kogemusega mees, et näha, et laienemine on tõeliselt. Videol tegelikult ilves ei löönud hingekella tervele laienemisele ta muuseas, et siin Bulgaaria ja Rumeenia liitumine võib lihtsalt siis noh aasta võrra edasi lükkuda. Tegelikult seesama juhtus ju ka Eesti ja nende teiste ülejäänud üheksa riigi laienemisega, et see pidi leidma aset aasta varem kui, kui tegelikult küll aga võib tõesti küsimärgi alla sattudes nüüd nüüd türgi Türgi ühinemine, sest et noh, pole saladused nii Hollandis kui ka Prantsusmaal oli noh, tõesti hirm Türgi liikmeks astumise ees oli ka üks põhjusi, miks, miks siis see põhiseaduse referendum läks nii nagu ta läks ehki Prantsusmaa lubanud teha oma kodanikele eraldi referendumi Türgi liitumisega. Noh, see on nüüd praeguse presidendi Jacques Chiraci lubadus, kes on ka juba vana mees ja, ja õige varsti ilmselt poliitikast lahkumast. Ja kõik võib muutuda, aga ma arvan, et Türgi suhtes ollakse pessimistlikud, mitte ainult nendes riikides, kes on ei öelnud, vaid vaid Eestis vist ei ole korraldatud mingit küsitlust või on avaliku arvamuse uuringud midagi öelnud selle kohta, aga ma olen täitsa veendunud, et Türgi suhtes ollakse väga skeptilised. Või vähemalt poliitilise eliidi tasemel, mitte. Ma arvan ka, et Türgi liitumine on olnud küsimärgi all juba enne neid eitavaid vastuseid referendumitel, sest on on täiesti selge, et nii tohutu suure ja kasvava rahvaarvuga moslemiriigi liitumine hirmutab Euroopa inimesi. Mis on mõistetav, Türgi on omaette teema, türgi kohta öeldakse türgi kohta inimesed, kes, kes on nagu selle vastu türgi liituks Euroopa Liiduga, ütlevad nord, Türgi, Türgi, Türgi, seal ei ole üldse midagi rääkida, eks. Esiteks ei asu Euroopas või vähemalt 99 protsenti temast 98 protsenti ei asu Euroopas ja moslemid ja ja suur kiiresti kasvav elanikkond ja kõik see otsustamismehhanismide kõiki neid tuttavaid argumendid, mida me teame. Aga no räägime natuke nagu lähematest asjadest. Türgi koht ei ole ju keegi öelnud, et ta hakkab siin viie aasta jooksul liikmeks saama. Räägitakse ikka 20-st aastast ja, ja võib-olla isegi 30-st aastast ja, ja selle aja peale on noh, me ei tea üldse, mis maailmas siis üldse elame. Aga, aga kui me räägime ka Bulgaariast, Rumeeniast ja võib-olla sealt edasi järgmisest laienemisringist Balkani riigid on ju järge ootamas. Ja võib-olla mõtleb siin vahepeal ma ei tea, kes ümber Norra näiteks või, või mis iganes kõige Norras ka on, ei, hääled jälle tulnud rohkem päevavalgele, siis. Tunnistagem tegelikult endale, et et Meil on südames ikkagi hea meel, et see, et see laienemine nagu väga hoogsalt ei lähe, et see juba see 10 tükki korraga vastu võtta, see meie sisse saime seal muidugi vahva, eks ole. Aga see, et meiega koos Läti ja Leedu said, kuigi nad ei pidanud ju kohe alguses, saavad nii-öelda samas ringis nad ei olnud samal stardipakul siis väike pettumuse värk ikka käis hingest läbi, on ju nii? Ei, minul ei ole selle vastu midagi. Et jah, kui kui siin lähtuda puhtalt mingi väike jooksja käis sportlikus sportlikust seisukohast vaadata, siis, siis jah, et noh aga tähendab, ma, ma siiski arvan, et Rumeenia Bulgaaria liitumine on nagu enam-vähem ära otsustatud ja, ja ma arvan, et nemad saavad ja mis puudutab nüüd eksjugoslaavlased, siis ma natuke kahtlen, et, et Euroopa nüüd tahab jätta enda südamesse niisugust Sellist hõõguvad lõkkeaset, mis ei ole kuidagi kontrollitav, ta ei ole Euroopa Liidust. Aga samas ta on keset Euroopa liitu nagu noh, šveitsi Šveits. Ja ma arvan siiski, et Euroopa Liit on huvitatud selle ala nii-öelda positiivsest hõlmamisest ja, ja selle hinnaks on see, et nad võtavate liitu vastu Jah, aga Türgi tulevik näeb siis tõesti kõige suurema küsimärgi all olevat, ehkki Türgi esitas oma avalduse juba kaheksakümnendatel aastatel väga ammu. Türgi esitles muidu oma avalduse esimese sooviavalduse juba üle 40 aasta tagasi, kuuekümnendatel, aga mis tühisest Türgist, aga, aga ütleme sellised riigid nagu Ukraina ja, ja miks mitte ka Gruusia näiteks eriti Ukraina, kellel on ju igasuguseid asju praegu kokku lubatut pärast oranži revolutsiooni jäävad nii-öelda ootele, aga, aga ma ikkagi tuleksin nii-öelda omasele vana joru juurde tagasi, et, et see on valikute küsimus või tundub teile teisiti. Üks asi on see, et nagu sa ütlesid, et ei taha jätta Euroopa südamesse mingisugust lõket hõõguma või, või et noh, et dünamiiditünn või pall jälle plahvatada, kui teda nii-öelda ei kaasa. Aga kas, kas siis nii-öelda Euroopa liitu võtmine on see ainukene kaasamise vorm? Euroopa liidul on palju ohtlikke naabreid ja siin Lähis-Ida ulatut meie meie kõhu alla peaaegu ja, ja nii edasi. Et kas, kas tingimata peab selle supi nii lahjaks tegema, et, et kui praegu on 25 liiget ja võtame need kaks Balkanimaad juurde, eks ole, on 27 liiget ja siis tuleb võib-olla Norra ja võib-olla totaka otsa. Šveits, kelle vastu meil ei ole midagi, aga aga nagu ütles tabavalt, see oli vist see väljend kuulub meie, meie praegusele välisministrile. Et Eestil on kaks võimalust jõuda Euroopa keskmisele Euroopa Liidu keskmisele elatustasemele järele, eks ole, üks on see, et me ise hakkame, oleme tublid ja teeme palju tööd ja saame rikkamaks ja teine asi on see, et lahendame supp ja võtame, aga noh, selliseid vaesemaid juurde olemegi meie seal üks kõva kõva keskmik. Ja selles on oma iva üldsegi eitamata seda, et, et Euroopa Liit peaks laienema või peaks noh, riike, kes on nii-öelda valmis igas mõttes demokraatia mõttes poliitiliselt majanduslikult. Et me peaksime neid neid kaasama, räägime meie-vormis, meie Euroopa liit, eks ole. No ma arvan, et siin siiski ka geograafiline positsioon oma teatavat rolli mängib, sest kui sa tõid siin Lähis-Ida sisse, siis on ta nüüd Euroopa pehme kõhualune või, või, või kust, kuhu ta peaks asetama, ta, ta ikkagi jääb Euroopast väljapoole ta. Ta muutub Euroopa piiriks siis, kui tõesti on Türgi kaasa võetud. Aga, aga mis puudutab Balkani, siis see on ikkagi nüüd tõesti Euroopa pehme kõhualune või, või juba Euroopa pehme magusast ta on, ta on ikkagi juba sees täiesti. Ei, seda küll, aga noh, kas, kas seal nii-öelda täisliikmeks võtmine ma küsin uuesti siis teistmoodi üle. Kas täisliikmeks võtmine on siis nii-öelda ainukene tee noh, nii-öelda Euroopa tulevikusihtide seadmisel Euroopa, kui, kui ütleme, vana vana maailmajao selline tugevdamisel, rolli tugevdamisel kogu maailmas või, või, või, või võib-olla nii-öelda tuumik-Euroopa, mis okei, ongi see 25 või no ütleme 27 tulevikus ja ongi kõik, et edasi sealt ei laienenud. No kahtlemata ei ole täisliikmeks võtmine ainukene selline vorm neid riike kaasata, et Euroopa liidul on ju tohutult palju erinevaid tüüpe lepinguid erinevate riikidega, näiteks kas või härra, kes on ütleme, Euroopa majanduspiirkonna EEA liige, kus siis sisuliselt nagu kehtivat seal kehtib samamoodi see vaba kaupade ja, ja, ja kapitali liikumise printsiip. Norra Gösta maa, neid, neid neid oli veel, aga, aga ütleme, Norra vastu ei saa kellelgi midagi olla. Mis meil selle vastu on, et rikas Norra tuleb meie klubisse? Ja siis on veel kõikvõimalikud assotsiatsioonilepingut, Euroopa Liit suhtleb väga aktiivseteks Kariibi mere piirkonna riikidega ja nii edasi, et need koostöö vorme on, on väga palju erinevaid. Aga, aga samas jällegi mina näen küll mingit põhjust, et miks näiteks Ukraina võiks või peaks kõrvale jätma, kui ta suudab neid kriteeriume kõiki täita, et miks peaks nagu selle sihi ära võtma ja ütlema, et teil ei olegi üldsegi mingisugust šanssi liikmeks saada. Iseküsimus on tõesti see, et enne seda viimast laienemist oli ju Euroopa liidus, noh tegelikult oli, ju, oli sügav diskussiooni joonega, see Euroopa liit peaks laienema või hoopis süvenema ehk siis süvendama seda integratsiooni liikmesmaade vahel. Ja nüüd pärast seda saab teha koos nii süvendada kui ka laiendada, aga tuli välja, et ikkagi pigem mitte, et pärast seda laienemist on nüüd näha, et tegelikult hoopis mingi tsentrifugaal pooljõud on suurenenud Euroopa liidus, et siin need uued liikmesriigid näevad, et nemad on pigem vanade konkurendid ja nii edasi ja, ja see oli ka ilmselt üks põhjus, mille pärast seal vanades liikmesmaades tekkis selline vastuseis põhiseaduse lepingule. Ei no eks ma teen, muidugi provotseerisin. Peame ülesanne natukene siin ongi, et ega ma ei jaga ise ka seda arvamust, et et, et nüüd, kus me oleme nii-öelda sees kasutame me sama leksikad nagu omal ajal Prantsusmaa president ütles, et teil seal on õigus pigem vait olla. Jätsite kasutamata võimaluse vait olla. Et me peaksime kasutama samasugust nii-öelda tooni ja samasugust juttu ajama nüüd uute taotlejate uute pürgijate suhtes. Ega nii see ei ole. Aga on selge, et et kui põhiseaduslik leping kui ebatäiuslik taga ei ole. Aga mingisuguse visioonide andis, eks ole, tähendab mingisuguse uue otsustusmehhanismi inimesed näevad tegelikult väga sageli seal ainult nii-öelda Euroopa presidenti, Euroopa välisministrite noh, kõik see on nii-öelda võib-olla viiendajärguline. Minu jaoks, nagu selle selle kolmesajaleheküljel dokumendi juures on, on kõige olulisem ikkagi see nii-öelda uus otsustusmehhanism, sellepärast et no kuidagi peab ju uues Euroopas hakkama saama, kui meil on 25 ja tulevikus rohkem. Et see on nagu kõige kõige olulisem ja kui meil seda visiooni nüüd ei ole, mis oleks materialiseerunud sellel, selles dokumendis siis no siis me peame ikkagi Euroopa liitlastena Euroopa Liidu liikmetena teadma, et kuhu meie organisatsioon ikkagi edasi liigub ja nüüd me peame olema kindlad, et ta liigub nagu õiges suunas, ta liigub nagu nagu tugevnemise suunas, et tema, tema roll maailmas süveneb. Sest muidu muidu õige pea kollane kollane maailm või, või Ameerika ühendriigid lähevad nii kaugele, et, et ei ole nagu üldse mingit võimalust järele pürgida. Konkreetne näide reeglite määrasus tulemusest on ju see, mis käega praegu käib Euroopa Liidu eelarve arutamise ümber kus noh, väga-väga raske tundub olevat praegu ühist keelt leida, kui ikkagi suur osariike ütleb, et tagasimaksed Suurbritanniale, mis on seni toimunud ja nagu reeglitega paika pandud, et need tuleks ära lõpetada. Ja, ja ühel on ühed nõudmisele teised nõudmised ja, ja ei olegi nagu neid reegleid. Neid objektiivseid reegleid, mille järgi see eelarve tuleks kokku panna. Aga ikkagi, mis siis edasi saab, meil? Äsja käis siin üks, üks noh, teda võib vabalt nimetada visionäriks või mees, kes, kes kuulutab ette tulevikku, kes, kes arvab nägevat noh, tulevast maailmakorda. Sina küll ei tekita ka pikema intervjuu ja, ja ta andis rohkesti eesti ajakirjandusele enne siia tulekut intervjuusid ja, ja ka siin olles jutt käib siis Ameerika majandusanalüütikust riskimist. Mis mulje teil jäi, on ta on ta nii-öelda noh, võib ka öelda pahatahtlik olles, mida ma ei taha olla, aga, aga võib ka nii öelda, et ta on niisugune järjekordne soolapuhuja, kelle, kes tuleb sealt kaugelt ja kellele tegelikult nagu ei lähe korda see mis, mis siin nagu toimuma hakkab. Aga, aga, aga mida ma, mida ma tema intervjuusid kuulates küll tunnetasin, oli see, et et kust ta võtab niisuguse optimismi nagu Euroopa tuleviku Euroopa Liidu tuleviku suhtes, said sina sellest aru. Jah, ka mina tegelikult oma intervjuus esitasin talle selle küsimus, et kas ta ei ole ehk liiga optimistlik Euroopa ja Euroopa tuleviku suhtes? Ta vastas, et et ta usub, et ahindab seda üsna üsna objektiivsed. Aga, aga jah, see, mida ta väidab, on tegelikult mõnes mõttes nagu vastuvoolu ujumine. Meil siin Eestis, kus räägitakse, et, et Euroopa peab õppust võtma Ameerikast, et Ameerika majandus on, on tugevam, paremini arenenud, kui euroopama sireme riskin, väitis täiesti vastupidist. Noh, arvamuste maailmas läbi lüüa ja endale tähelepanu tõmmata, selleks selleks ongi vaja käia välja mingisugune uutmoodi mõte, võib-olla võib-olla natuke hullumeelne mõte, mis, mille kohta kõik ütlevad, oo mis jamada, need ajab seal. Noh, kui kui sa räägid seda, mida kõik räägivad, siis keegi ei pane tähele. Mis sa arvad, Mart, ikkagi sised soolapuhuja emiks. Kui jama oli soolapuhuja, kui ta kirjutas oma ajaloo lõpust, et kõik antogonism on kadunud maailmast ajalugu on lõppenud. Jah. Minu vastus on jah, ajalugu ei ole lõppenud, siis tsivilisatsioonid sellisel kujul nagu foku jaama seda kirjutas. Ei, ei, ei ole nagu selles sellel moel kokku põrganud, on olemas vastandlikke jõude maailmas ja ja üks hakkab domineerima rohkem kui teine ja nii edasi. Aga ajaloo lõpp ei ole saabunud. Nojah, me võime öelda, et eks siis Eestis on alati olnud need ideed, niuksed suured, väga-väga populaarsed, aga, aga kas me ka ütleme sedasama riskini puhul, et me kutsusime sellise mehe siia ja väga tore ta käis, aga kas me mitte ei ei taha nagu kuulda tõde mis ei ole tegelikult tõde või, või mis, mis, mis meeldis meile, et see oleks tõde? Samas, see, mida nüüd riskina ütles, ega see olnud ka midagi nii väga ütleme, ultra originaalset, et võib-olla tõesti see, et ta teatab, et, et tegelikult Euroopa on maailma juhtiv majandusjõud, mitte Ameerika ühendriigid, aga kõik see, mis ta, mis te rääkisite sellest kapitalismi tulevikust ja sellest, et see vajab perestroika, et see tegelikult see tegelikult ei ole midagi nii väga uut, sellepärast et näiteks Saksamaal kestab juba mõnda aega selline suur debatt täpselt sellesama teemal, erinevad. Erinevad arvamusliidrid võtavad seal sõna sel teemal sõna arvuta, arutavad sellel teemal ja ja noh, see see ei olnud nagu midagi nii väga sellist ebatavalist. Muidugi, mitte et alati on hea teada, me ei oska isegi praegu seda aimata, kus me oleme aastal 2010 näiteks, eks ole, mis on ju kohe kohe siin ja tore, kui, kui, kui on olemas selliseid inimesi, kes mingisuguse idee kogumikku suudavad nii-öelda ennast müüma panna, ütleme niimoodi, ja mis tunduvad ikkagi usutavatena lõppkokkuvõttes miks mitte ka Euroopal võib olla suur tulevik, kui me saame nendest noh, erimeelsustest üle ja, ja kõik, kõik, kõik see, millest me oleme palju palju rääkinud. Ainult et küsimus jääb, miks see peaks niimoodi minema? Ja kui me nimetame riski neid ka soola puhujaks, siis sel juhul on ta väga tunnustatud soolapuhuja, kuna ta oli Euroopa Komisjoni presidendi Romano Prodi nõunik ja samas kõik need, tema väited tuginevad tegelikult selliste väga konkreetsetel faktidel. Nagu näiteks kasvõi see oli ootamatu, noh, millele näiteks mina ei ole kunagi varem mõelnud, enne kui ma temaga intervjuu tegi, näiteks kapitalism lubas luua globaalse küla, aga me oleme praegu maailmas, kus kaks kolmandikku inimkonnast pole teinud kunagi ühtegi telefonikõnet. Kolmandikul inimkonnast pole elektrit. Ja see protsess aina süveneb ja seda enam olukord toome nüüd selle nii-öelda konkreetsemasse sellesse põhiseadusliku leppe olukorda, kus see on äsja läbi kukkunud, ehk nagu ütles ajakiri Economist, et ta on surnud, aga ta ei ole veel maha maetud, okei, no vaatame, mis, mismoodi seda maetakse mulda või, või premeeritakse või äike, mõeldakse selle baasil midagi midagi uut välja. Aga ütleme, riskin ei, tuleks siia sattus just sellesse aega, kus Euroopat on tabanud niisugune pettumuse laine. Ja siis tuleb üks mees äärmiselt sümpaatne, äärmiselt. Karismaatiline hea ütlemisega sorav erinevalt mõningatest meie poliitikutest, eks ole, ja ja, ja kulutab tõde ja noh, see on vot see ongi see nii-öelda see Messioonik, tõde, mida, mida, mida inimesed sageli tahavad kuulda ja ja mida nad vajavad. Aga lihtsalt ka, et mida riskin, teeb, on see, et et tegelikult nii-öelda need tema oponendid, kes väidavad hoopis midagi, midagi muud, seda, et Euroopa peab ennast täiesti fundamentaalselt reformima, et Euroopa ei ela enam, ei suuda enam edasi elada nende senist heaolusüsteemidega. Ta peab õppust võtta Mõtva Ameerika ühendriikidest. Et selleks, et tähelepanu äratada, ta peabki kasutama, selliseid, võiks ka mõelda teatud mõttes demagoogilisi vahendeid. Ja nagu näiteks lubama, et kui Jeesus peaks tulema uuesti maa peale, siis ta tuleb seda Euroopas. Ei ta ütles seda, et kui Jeesus tuleks tagasi maa peale, ta tunneks ennast paremini Euroopas kui Ameerikas, aga samas kui näiteks Martin Luther tuleks tagasi maa peale, siis ta tunneks ennast ameeriklast paremini kui Euroopas. No kui eestlast tuleb tagasi, siis me teame, kuhu ta läheb, seal on juba koht olemas. Ma olen seal kohas käinud, ainult et mulle, kui ma enne tegin sihukese juhusliku vihje, siis tegelikult ega see väga juhuslik ei olnudki, et, et me sageli tahame kuulata, kuulame ja kutsume siia, et kuulata mehi. Ja miks mitte naisi, kes räägivad meile nii-öelda meelepärast juttu. Ma, ma arvan, et see tegelikult see kohe-kohe saab kohe vastu vaielda. See vene vene meediakonverents oli minu jaoks noh, umbes samasugune üritus. Et me teame küll neid nimesid, tähendab, ma vaatan vene kanaleid, ma loen vene ajakirjandust ja ma tean, noh, kes on nii-öelda meie ehk siis Baltikumi ehk meie ütleme nii, meie ajaloosõbralik ikka needsamad torsk poosner ja, ja kõik, kõik, eks ole, kes mõned olid siin, mõned ei olnud seekord Tallinnas. Aga, aga minul oleks küll olnud. Huvitav on kuulata neid, neid Kremli laulikuid siin noh, kas, kas või nendesamade. Nendega, kes, kes olid nendega vaidlemas näiteks, kuigi kuigi ma kuulsin, et ürituse korraldajad ütlesid, et sellest poleks nagu midagi välja ei tulnud, et see oleks üks suur laat olnud. Aga ma arvan siiski, et nendel nii-öelda vahetus aktise pealegi neutraalsel noh, ütleme Eesti ei ole päris neutraalne pind, aga ütleme, võõral pinnal vestelda ja vaielda ja kakelda ja minu poolest kas toolidega loopida oleks, oleks olnud märksa huvitavam nii kuulajatele kui ka neil endil. Või kuidas teie arvate? Ma ei tea, te mõlemad käisite kas või põgusalt sellel sellel konverentsil, mis kaks päeva Tallinnas toimus. No kindlasti oleks see olnud huvitav, aga iseküsimus, kas nad oleksid tulnud sellisesse seltskonda. Okei, see on järgmine küsimus, see on järgmine küsimus, ainult et kui korraldaja ütleb, et ta nagu ei tahagi kutsuda siia neid nii-öelda neid, kes, kes meie kohta halvasti ütlevad jaa jaa ja kutsuvad üles meie kaupu boikoteerima, kas selliseid väljaannete esindajad, eks ole? Noh, siis siis siis, siis ma natukene jagan nagu see ära poosneri sellist mõttekäiku, et te kutsute meid siia, et mis selle konverentsi mõte on, et kas selline oma teemasid enam ei olegi, et te hakkate nii-öelda vene asjaga tegelema? Et minu jaoks pidas seal üsna huvitava ettekande Rootsi suursaadik ta karteiliaskist ta tegelikult püstitas täpselt samasuguse küsimuse, et kas need, selle konverentsi eesmärk on nii-öelda aidata nagu väljastpoolt Vene meediat temakratiseerida. Ja ta vastas ise sellele küsimusele, et, et talle endale tundus, et see ei ole võimalik, et väljaspoolt ei saa seda vene meediat demokraatlikumaks ja vabamaks muuta. Jah, et pigem võib see anda ehk vastupidise efekti. Aga kui sa siin mainisid juba seda väljaanded, kes kutsuvad kaupu boikoteerima, siis ma ei tea, kas sa pidasid silmas seda, mis mis ilmus Delfis Komsomolskaja Pravda kohta. Ma arvan küll jah, nagu öeldakse delfis, aga, aga kust ma seda lugesin, aga, aga ma lugesin päris viidet selgelt konkreetset viidet ühele teatud väljaandele ja ühele konkreetsele üleskutsele. Samas, see, mis, mis nagu ilmus seal noh, kongressi mina lugesin Delfist, see jupp jättis tõesti mulje, et see on üks väga tõsine ettevõtmine ja ajakirjanikud tõsiselt kutsusid patriootlikud üles Baltikumi kaupu boikoteerima. Aga Ma käisin ka Komsomolskaja Pravda koduleheküljel lugesin läbi originaalis selle artikli tervikuna ja tegelikult vähemalt minul jäi mulje, et tegu oli nagu niisuguse pisut iroonilise humoorika artikliga, sest noh, kas saab tõsiselt võtta seda, kui ajakirjanikud lähevad pikettima ja poe juurde oma oma plakatitega ja siis küsivad inimestele, et miks te ostsite just neid Scotti ja miks teie ostnud osteta gruusia veine ja mitte vene leina? Sa väidad, et see oli nagu iroonia? Minul seda artiklit lugedes jäi niisugune mulje. No kui see oli iroonia, siis palju õnne, Eesti ajakirjanduse, palju õnne, Delfi, kui ma ei tea, kas teil fänne ajakirjandus, aga, aga ütleme palju õnne siis nagu neil ei juhtu midagi muidugi. Jah, sellepärast et nopitakse kontekstist välja. Sest et, et see on nagu niisugune, mis mis kutsub kommenteerima ja kutsub ka ilmselt lugevamas, noh lihtsalt ja konkreetselt, ütlevad. No samas, kui Eesti ajakirjanikul õnnestus sellest artiklist välja lugeda selline sõnum, et kutsuti üles eesti kaupu boikoteerima, siis ma kujutan ette, et ka paljud sellesama artikli Venemaal elavad lugejad lugesid seal täpselt sama sõnumit välja, et me kunagi ei tea, kuidas täpselt tõlgendati. Ja samas noh, sellised Serbia boikoti ta on ju muutunud nii-öelda üha üha olulisemaks selliseks katseks poliitikat mõjutada maailmas. Meenutame kasvõi, kui oli see Iraagi sõja alguspäevad, et kuidas siis Ameerikas boikoteeriti Euroopa kaup Euroopas Ameerika kaupu ja nii edasi. Ei loomulikult, aga lihtsalt asi on nagu selles võtmes, kuidas on kirjutanud näiteks noh kui ütleme Eesti Päevalehes, Ivan Orav kutsub üles mingisuguse riigi kaupu boikoteerima, noh täiesti täiesti nagu tõsi, tõsimeelse artikli kirjutaks, oleks tõsiseltvõetav. No Ivan Orav on parimas mehe ja vanasepaga, aga sellel sellel härrasmehel, kes selle artikli alla kirjutanud, eks ole, tal oli konkreetne nimi ta, tal oli ta, ta on konkreetne inimene, ühesõnaga, ta on konkreetne Vene ajakirjanik. Ja kuidas te seda ka ei mõelnud ja ma igal juhul on ju selge, et Venemaal teatud ringkonda, aga kuidas need ideed on ju väga populaarsed, nii et selles ei ole nagu nagu mingit kahtlust, ega selles ei ole ka midagi uut. Ja, ja teatud ringkonnad kindlasti näeksid hea meelega, et vene inimene parem nälgiks kui, kui meie projektis üheksa ütleme niimoodi, noh nii nagu. Ei, ma olen sellega sinuga sinuga nõus, lihtsalt jutt oli nagu sellest konkreetsest artiklist ja selle näitel see et alati kõik see, mida, mida meie ajakirjandus toob ära kusagilt Vene ajakirjanduses seda ei saa päris puhta kullana alati võtta, tihtipeale see on muidugi vastav. No hea küll, mina, mina kui meie ajakirjanduse selline väga veendunud solidaarsuse propageerija, ma arvan, et ta omavahel asju ajada küll, ainult et mitte väljaspool eetrit, kahjuks kahjuks ma Velfeedrite väljaspool ajalehekülgi, et ma arvan, et meil on nagu ühised eesmärgid meie riiki ja ühiskonda paremaks muuta ja selle nimel me nagu tegutseme. Saate lõpuni, on veel mõned minutid aega, ühest teemast tahtsime kindlasti veel rääkida, see oli siis see kallis krabisemis meie taskusse peab tulema umbes täpselt pooleteist aasta pärast, ehk siis jaanuarist 2007 EUR peaks olema Eestis käibele, nüüd selgub, et et me peame selleks hakkama oma püha teksti muutma. Et ma arvan, et vabariigi jaoks on põhiseadus põhimõtteliselt sama pühadeks nagu, nagu moslemile koraan või midagi taolist, et see ei ole nii-öelda iga päev solkimiseks ja muutmiseks. Ja minu jaoks on selle asja juures kõige veidram see, et seda, et see on meie põhiseadusega et meie põhiseadus vajab selleks muutmist ja seda peab meile meelde tuletama ja Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia mitte, aga, aga meie ise ei märka seda, kuigi meie põhiseaduses on selgesõnaliselt sees, et Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti pangas. Oled sa lugenud meie põhiseadus, selle koha pealt ma selle kohta lugesin. Kas seal on kirjas. Eesti raha on seal kirjas raha emiteerimise või eesti krooni emiteerida. Teerimise ainuõigus, aga samas. Aga see on ju kõik korras, euro ei ole ju eesti raha. Kui ta on, siin käib juriidiline nüanss, eks ole. Eestis käibel. Ta ei olnud, aga noh, samas Eesti pool väidab vastu, et kui me rahva referendumi kiitsime heaks juba liitumise, siis seal oli ka see klausel, et koos kõigi sellest tulenevate punktidega Vaat see on, see on teine asi, et, et referendum, mis oli tõesti oli, olete seal nii-öelda see põhiseaduse algus, olgu see osa, mis puudutas meie riiklikku suveräänsust ja tegelikult põhiseaduse muutmine nüüd euro kasutuselevõtuks tähendaks seda, et me hääletasime nüüd nagu selle euro iseenesest selle poolt või vastu, vaid ikkagi seda, et kas noh, põhiseaduse muutmise kohta No ärme kohe seda muutma hakka, sest esialgu ikkagi ütles seda ainult Euroopa Komisjoni volinik ja noh, tegutseda oli märgitud ka juba eelmise aasta oktoobris välja antud Euroopa Komisjoni konvergentsi raportist, samas kui vähemalt nagu vahul kask. Mulle väitis toonane Eesti Panga president, et Euroopa keskpanga Vastav vastav tekst ei olnud sugugi nii jäik ja nägijatega muid võimalusi. Ja keskpank on see, kes peaks nagu euro kasutuselevõtu reguleerima. Kindel, et tema liikmesriikides seadusandlusega on kõik korras. Kõige naljakam selle asja juures muidugi ikkagi on see, et, et Eesti on väike riik ja kõik tunnevad kõiki ja kõik suhtlevad kõigiga, aga, aga mõni mõnel mõningatel puhkudel meie tippjuhid ka Eesti Panga president ja peaminister ja rahandusminister ja kes iganes oma nii-öelda klaastornist alla ei saanud, et vahel jääb niisugune mulje, et. Ma olen nagu üldse ei vestle. Kraft avaldab, eks ole, sinule antud intervjuus Smart järsku imestust, et et oi, aga keskpank rääkisime hoopis teist juttu, kui nüüd rahandusvolinik, et mis, mis jama see nüüd on, kuigi selles samas sellest on nüüd möödas juba üle poole aasta, on möödunud aasta oktoobris, eks ole. Vastavas raportis, Euroopa komisjon juhtis tähelepanu, et Eesti põhiseaduses on, on väikene viga sees. Jutumärkides viga. Ma lugesin ka täpselt sedasama asja küll Euroopa keskpanga ühest raportist välja ka juba mitu kuud tagasi, kus mainiti ka sedasama, et Eesti peaks põhiseadust muutma. Nojah, ja samas ütles tegelikult, kui ta Sõerd, et tema kohtumisel Almuniaga siiski olid kõne all alternatiivsed variandid, et võiks võtta vastu mingisuguse seaduse selle kohta, millele siis annaksin hinnangu ilmselt õiguskantsleri ja riigikohus kui kõrgemad justiitsorganid ja et see nagu ajaks ka asja ära, et siis ei peaks põhiseadust muutma. Nojah, ainult, et kui Euroopa Komisjoni jaoks sellest ei ole, küll siis ta vilistab nii õiguskantsleri kui ka kõigi Eesti kohtute juristid, et advokaatide ja kogu meie juriidika peale ja ütleb, et olgu muudetud ja sellisel juhul ei jää meil mitte midagi muud üle, kui seda teha. Küsimus on ainult meie valija jääb, kuidas seda teha. Ja kui, kui ütleme, sellised euroopa pessimismi meeleolud süvenevad, kui kui, kui pool Euroopa liitu ei pane noh, ei, ei kiida heaks ütleme seda põhiseaduslikku lepet, kui kõik kogu see atmosfäär on, on selline, nagu ta, nagu ta praegu kipub olema, siis on see ammendamatu võimalus ka ka Eesti poliitikutele, eks ole, hakata mängima niisuguse asjaga ja noh, muidugi euro kas ta tuleb käibele jaanuar 2007 või või jaanuar 2010, mis suurt vaheselt vahet seal siis on, eks ole. No mõned riigid on elanud ilma eurota väga kaua juba pärast seda, kui euro käibele tuli. Nii et ega seal ei olegi vahet, ainult et küsimus on jällegi nii-öelda meie meie suutlikkuses. Jah, ja Eesti on tegelikult ikkagi seadnud sihiks liituda euroga aastal 2007, mis tähendab, et meil on väga kiire ja kui teised tuleb põhiseadust muuta, siis selleks on tegelikult kolm võimalust, et üks on see, et selle kiidaks heaks kaks järjestikust riigikogu koosseisu see ilmselt langeb ära, kuna see jääks liiga hiljaks. Kuna järgmised valimised on alles aastal 2007, siis on üks võimalus, on rahvahääletus. Ja üks võimalus on ka riigikogus kiireloomulisena see põhiseaduse ära muuta, aga selleks on vaja, et et selle muutmise poolt hääletaks 81 riigikogu liige. Ehk neli viiendikku koosseisust täpselt. Ja me just enne saadet rääkisime, et mis siis juhtub, kui kõik see jaskar satub mingisugusesse ärevusse perioodi noh, näiteks nagu valimised, aga kuna Eesti on pidevas permanentses valimissituatsioonis, eks ole, kohalikud tulevad ja siis valime presidenti ja Elle riigikogu ja, ja siis jälle kohalike europarlamenti ja nii edasi. Noh, sellisel juhul on 81 saadikut kokku saada väga väga keeruline. Jah, sest Keskerakonna fraktsioonis, kes on selline nii-öelda, mängib nii-öelda nendele eurosketilisemate valijate tunnetele, et neil on 20 liiget fraktsioonis ja, ja ei tea, kuidas nemad hääletaksid või mida nad hakkaksid taotlema. Võimalik, et nemad hakkaksid nõudma võib-olla ka rahvahääletust, kes teab. Ja nüüd rahvaliit on küll öelnud, et nende, see europarlamendi valimiste eelne kampaania oli see, nad kaitsesid eurot, kaitsesid Eesti krooni nagu Eesti majanduse sümbolite tegelikult nad toetavad eurole üleminekut. Iseenesest on tegelikult koalitsioonilepingus minu mäletamist mööda sees punkt, et et Euroopa põhiseadust küll rahvahääletusele ei pane, aga kui sellega seoses selgub, et tuleb muuta Eesti põhiseadust, siis selle me paneme rahvahääletusele. Nonii me oleme täna sunnitud sellega lõpetama. Palju õnne, Külli sulle teise saate puhul ma arvan, et selle oma eelviimase lausega oled sa ära pälvinud ka meie armastatud kesknädala ajalehe tähelepanu, nii et nagu meie klubi tegevus tervikuna. Aga see selleks lõpetame tänaseks, kuulake meie saate kordust ja ja järgmine laupäev, uus meeskond juba Mart Tummelas juhtimisel.