Tere, ilusat suvehommikut, nüüd võib juba seda üsna kindlalt väita, sellepärast et ka astronoomilise suve alguseni jääb vaid kolm päeva. Rahva teemiatega jätkavad suvest hoolimata. Täna on stuudios Külli-Riin Tigasson Eesti päevalehest, tere. Tere. Ja Peeter Kaldre eesti televisioonis, tere ka sulle. Tere ka minu poolt nagu armastavad poliitikud. Ja mis on muidugi natukene eesti keele seisukohalt. Tobe tobe. Saatejuht on täna Mart Ummelas nina kohale, seda võisid ehk juba ära aimata. Aga jätkame ka suvel haarnega vaheldumisi, nii et on jälle üks pingeline õhtu ja öö möödunud Brüsselis mille tulemused teevad murelikuks kogu Euroopa või kuidas hinnata siis Euroopa tippkohtumist täna hommikustes uudistes on juba meie esindajate ütleksin, pehmelt optimistlikke hinnanguid olnud, kuid ilmselt see lõpptulemus oli siiski märksa hullem, kui kardeti või mis te arvate? Ilmselt tuleb siin nõustuda küll Luksemburgi ja Prantsusmaajuhtidega, kes ütlesid, et pärast seda tippkohtumist langes nüüd Euroopa Liit tõelist sügavamasse kriisi, kui ta ka pärast Prantsusmaa ja Hollandi referendumi läbikukkumist langes. Aga noh, samas muidugi võib osaliselt selle tippkohtumise ebaedu, kus siis üritati kokku leppida järgmises Euroopa Liidu finantsperspektiiviks aastateks 2007 kuni 2013. Et osaliselt võib ka seda karjumist, et miks ei õnnestunud seostuda ka nende rahvahääletuste ebaõnnestumist, ega siin ühest küljest miks ei õnnestunud kokku leppida, oli see, et et Suurbritannia, mina ei olnud nõus tegema järeleandmisi nii-öelda selle enda tagasimakse osas, aga teisena oli väga jäigal positsioonil ka Holland, kes aga Euroopa Liidu suurim netomaksja, kui vaadata neid makseid elaniku kohta ja Hollandi juhid ütlesid, et kui nendel nüüd referendum läks nii, nagu ta läks, siis sealt tekkis suur sisepoliitiline surve, et neid hollandi maksjaid vähendada. Nii-öelda rahvas arvas ja nüüd on rahvas oma sõna öelnud. Me siin paar nädalat tagasi koos Peetriga just rääkisime sellest, et kuivõrd põhjendatud oli üldse tolle rendumi korraldamine Prantsusmaal, mis nagu vallandas selle rahulolematuse laine ja nüüd ma näen, et on toimunud nagu mingi psühholoogiline niisugune laviin, eks ju. Iga järgnev negatiivne otsus haarab kaasa järgmise otsese ja selle pidurdamine saab olema väga keeruline. Nojah, siin võib öelda seda, et Prantsusmaa referendum sai selleks sütikuks, mis panin need probleemid, mis on küdenud Euroopa liidus. Panin sellele sütiku plahvatama, sellepärast et nüüdne tippkohtumine näitas eriti kujukalt seda, et aeg edasi, seda rohkem kõik Euroopa Liidu liikmesriigid hakkavad seisma nüüd oma rahvuslike ja riiklike huvide eest. Et kui kuni sinnamaani oli niimoodi, et noh, püüti saada nagu seda ühist asja eriti just nagu kõrgemal poliitilisel tasandil, siis, siis nüüd see Rahvapurse, mis Prantsusmaal, Hollandis toimus, andis ka teistele märgi sellest, et me peame nüüd hakkama oma rahvaga tunduvalt rohkem arvestama. Kui me arvestada, siis näiteks järgmistel valimistel oleme kaotajad. Tony Blair, Briti peaminister, loobuda sellest soodustustest, mis Inglismaal on, et ta saab suure osa sellest makstavast rahast pärast tagasi, sellepärast et valimistel öeldakse, et sa oled reetnud rahvuslikud huvid. Prantsusmaa ei saa loobuda ja põllumajandussubsiidiumid sellepärast, et siis ütlevad prantslased valimistel, et sa reetsid meie rahvuslikud huvid ja, ja teised riigid täpselt samamoodi, isegi Rootsi tuli ju selle, selle nende riikide taha, kes noh, sisuliselt blokeerisid selle selle kompromissi vastuvõtmise. Ja kui ma ütlesin, et Prantsusmaa referendum oli see sütik, mis pani plahvatama, siis tegelikult sellele eelnesid sellele külgnesid külgnevad väga mitmed sündmused, mis viisid selleni. Me peame jälle tagasi tulema selle põhjuse juurde, miks prantslased ütlesid. Need on. Esiteks laienemine, see tuli väga palju uusi ja vaeseid riike juurde. Teiseks see, et otsustati hakata Türgiga tõsiselt rääkima mis on väga suur ohusignaal väga paljudele, sest ütles Euroopa teab, mis on türgi, sest türklased on Euroopas ja nad teavad, mis võib juhtuda opa Liiduga. Kui kogu see suurriik saab Euroopa Liidu osaks, siis mina paneksin sinna juurde veel ka sündmused kaudselt ka Gruusias, mis olid ennem ajaliselt, aga eriti Ukrainas see oranž revolutsioon, mis oli seekordne indikaator sellest, et ka Ukraina teatas, tema tahab saada Euroopa Liitu ja NATOsse ja kujutage ette, kui 50 miljonit vaest Ukrainast veel sinna lisanduvad, see on nagu üks asi, aga teine asi, see andis nendele uinuvatele rikastele eurooplastele märku, et miski asi siin ümberringi toimub, millest meie võib-olla ei ole siiamaani aru saanud sealse rahvuslikkuse tõus, rahvuslikkuse eneseteadvuse tõus, et ukrainlased otsustasid otsustavalt oma saatust muuta. Gruusias otsustati Türgi pluss ja see on nüüd selline pakett, kõik, mis avaldab mõju Euroopa Liidu otsustusmehhanismidele ja Brüsseli tippkohtumine oli selle kulukaks näiteks. Kas see Poola torumeeste fenomen on siis tõesti nii tõsine? No Prantsusmaal kindlasti ja ma tahaksin siin veel Peetri Peetri udu peale öelda seda, et et tõepoolest pärast seda prantsuse referendumi läbikukkumist tõesti neid käivitada niisugune doominoefekt, et kui me vaatame kas või Eestit siis meile enne prantsuse referendumit toetas Euroopa Liidu põhiseadus lepet 53 protsenti inimestest ja pärast seda 27. Aga samas no kuigi nüüd tõesti skepsis nendes erinevates Euroopa Liidu liikmesmaades on tõusnud väga suureks, siis tegelikult ikkagi riigiti on need põhjused küllaltki erinevad, et ütleme, Suurbritannia on olnud traditsiooniliselt euroskeptiline ja nii-öelda nagu sügavama integratsiooni Nonii vastu ja on tahtnud, et Euroopa Liit oleks eeskätt selline majandusruum, mitte aga niivõrd poliitiline liit. Ja Hollandi referendumile läbikukkumist on seostatud eeskätt just nii-öelda selliste ksenofoobsete meeleoludega ja ka ütleme, türgi võimaliku liitumisega ja Prantsusmaal siis kehtisid ka noh, need põhjused, milles Ta rääkis, ehkki endale tundub, et kõige kõige domineerivam või mis sai Prantsusmaale otsustavaks, polnud mitte nii-öelda nende inimeste hääl, kes on a priori nagu Euroopa liidu vastu, vaid ka see, et teatud osa sellest kontingendist, kes tegelikult toetab Euroopa Liitu, kalduvus ei hääleta. Kuule, kuna nemad oleksid tahtnud, et põhiseaduslepingus oleks olnud nii-öelda sügavam integratsioon. Et nad ootasid tõesti, et lepitakse kokku teatud sotsiaalset või maksualased standardid sellest põhiseadusleppes, milles ka tegelikult räägiti, kui seda lepingut koostati, aga mis sai välja ja ja ütleme selle siis võidki nagu lühidalt kokku võtta selle Poola torumeeste sündroomi sündroomi nädal lihtsalt kardavad, et et uued liikmesriigid pakuvad, pakuvad neile suurt konkurentsi, sunnivad oma standardeid alandama ja siis siit ka see skepsis. Vaata kui vulkaan hakkab purskama, ega ta siis ei purske järsku niimoodi, et hops ja, ja laugud lendava aga seal toimuvad maakoore all toimuva vastavad protsessid, mis nagu siis lähenevad sellele torule nimetame seda vulkaanitoruks, eks ole, siis kui ma nimetasin siin liitumist tähendab uute liikmesriikide lisandumist Türgi efekti, Ukraina efekti, Gruusia efekti siis ühe asja unustasin ära, mis on kindlasti väga oluline on see Euroopa ja USA vastuolu tekkis Iraagi sõja tõttu. See lõi ju Euroopa riigid ja ka Euroopa Liidu riigid väga paljuski kaheks. Need, kes toetasid ja need, kes ei toetanud, uued, toetasid britid, toetasid prantslased, sakslased olid vastu. See on ka veel veel üks selline selline mõrakenemis, mis, mis ka sinna vulkaani juurde viis, nii et neid põhjusi on väga palju. Tegelikult. Jah, ja tulles veel tagasi selle Prantsusmaa hääletuse juurde, nii nagu siin ütles, et seda rünnati nii vasakult kui paremalt, mis on ka täiesti mõistetav, sellepärast et põhiseaduslik lepe oli kompromiss. Ta oli algusest peale suur kompromiss ja see on minu meelest näitab rikku jaoks seda, et ilmselt selliste suurte kompromisside või suurte konsensust aeg on möödas, et tegelikult me ei vii Euroopat kuskile, kui me üritame jõuda täielikku üks meelemise täielik üksmeel, lammutab selle kokkuleppe tegelikku sisu ja mõte. Jah, et praegu juba võib tegelikult tõesti näha selliseid hääli, kes ütlevad, et Euroopa Liidus on püüelnud liiga palju selliste kompromisside poole, et et ma just vaatasin, kuidas sellele reageeris Saksa veteranpoliitik endine liidukantsler Schmidt, kes ütles, et et tema arvates need 25 liikmesriigiga Euroopa liidus no enam rakendada niivõrd paljudes küsimustes sellist, ütleme konsensus konsensuse otsimist ehk siis kvalifitseeritud tähendab vastupidi, just nimelt riikidele vetoõigust tuleb laiendada ütleme, hääletust ja kvalifitseeritud häälteenamuse alusel, mis tähendab, et riigid kaotavad vetoõiguse. Ei nojah, need probleemid on muidugi märksa sügavamal kui ainult selles põhiseaduslikus leppes, nagu Peeter ka ütles, et see on kogu Euroopa arengu Euroopa positsioneerimise küsimus maailmas globaliseeruv järgnevas maailmas. Kas see meile meeldib või mitte, minul isiklikult ei meeldi muidugi globaliseeruv maailm, aga see on ilmselt paratamatus. Eks ka Euroopa peab selle sama koha leidma ja need vastuolud rahvusliku ja üle rahvusliku kapitali vahel tegelikult on väga tõsised. Kui sa räägid, peetersin rahvuslikest riigi huvides, siis me teame, et ammu juba riigi huvid ei mängi globaliseeruvas maailmas eriti suurt rolli, vaid üle maailmakapitali. Lõpuks otsustab, kuidas maailm areneb, mitte otseste riigis. Aga just selleks ongi vaja, et toimuks globaliseerumine poliitilisel tasemel ehk siis näiteks ka Euroopa Liidu tasandil just nimelt selleks, et seda nii-öelda majanduse globaliseerumispoliitiliselt ohjata. Jah, aga see tähendab kohe Mingisuguste oma õiguste üleandmist mingisugusele kõrgemale tasandile ja see on see, mida ei, ei talu väga paljud vanad demokraat. No aga see mees Brüsseli tippkohtumisel toimus ja millele eelnes siis Prantsusmaa ja Hollandi referendumi läbikukkumine näitabki seda, et tegelikult riigid ja rahvad tahavad ohjeldada seda globaliseerumis, mille vastuse siin Mart sõna võtsid, et see oli selline spontaanne asi, nad tahavad nad noh, järsku avastanud, et midagi hakkab mitte ainult midagi, vaid kõik hakkab käest. Kes seal ainult, et nad ei leia selleks õigeid vahendeid, sest vaevalt nüüd euroliidu alla või mahakandmine on vahend. Ei tähenda Euroopa Liidu mahakandmist, see tähendab lihtsalt seda, et Euroopa liidus hakkavad rohkem tooni andma erinevad suunad. Erinevad riikide grupid, kes erinevates küsimustes ühinevad, leiavad ühise positsiooni, ühise tee, mida mööda edasi minna, ehk nagu öeldakse ju, et mis siis tegelikult Brüsselis toimusid, mille vahel see võitlus siis toimus et kas see oli siis ütleme seal vanade nende paar kompleksi kompleksides vaevleva Prantsusmaa ja siis Briti vahel, kes tahtis nagu kõrgtehnoloogilist arengute raha rohkem nagu sinna suunata selle vahel. Et, et mis seal siis oli, et kas oli siis nüüd progressi tagurluse vaheline võitlus või ka selle üle võiks arutleda, et osad riigid, kes tahavad säilitada kõike, mis seni on olnud, kuigi see on juba üle jõu käiv ja teised saavad edasi minna kuigi raha, siis nagu ümber kantides, aga hoopis teises suunas. No ma kujutan ette, et siin Eesti, kes on alati olnud Suurbritannia suur liitlane või vähemalt eelmise valitsuse ajal Parts ja Blair olid ju suur suured sõbrad, toksisid 11 näpuga rinda ja nii edasi. Et, et siis näiteks Eesti ja Suurbritannia võiksid nagu mingisuguse omavahelise lahenduse leida väga mitmeski küsimuses. No ma arvan, et Suurbritannia poolt oli see jutt, et vähendada põllumajandustoetusi ja suurendada ütleme, teadus-arendustegevuse rahastamist oli eeskätt ikkagi ettekääne, et enda seda tagasi maksta, säilitada ja noh, tegelikult, mis on huvitav, on see, et tegelikult Suurbritannia pakkus ka sellist kompromissi ajakirjanduse andmetel, et et uued liikmesriigid, sealhulgas siis Eesti, vabastada selle Suurbritannia tagasimakse maksmisest, et see oli nagu ainukene, mida ta tegelikult välja pakkus. No vot sellepärast ju Andrus Ansip oligi väga rahulik. Need tulemused erinevate gruppide Euroopa muidugi minu meelest ei ole lõpptulemusena väikeriikide huvides, nagu meie siin oleme, siis me peaksime juba hakkama aegsasti mõtlema föderatsiooni peale kas põhja põhjanaabritega või mõne teise riikide grupiga sees. Väikeriigina me sellises grupid Euroopas kindlasti midagi head ei saa, sest meie õigused saavad olema on veel väiksemad kui seni. Aga, ja ei tahaks ma ka, et Euroopa sees tekkis taasgruppe, mis viiksid näiteks kolmekümneaastase sõjani. Aga kui me räägime nüüd Eesti rollist just selleni ma tahtsingi jõuda, siis on ka Eesti nagu kuidagi seal tippkohtumise eel ja ajal käitunud noh, natukene arusaamatult sellepärast et nagu me siin küll iga tõdesime välismaa infokanalites ja väidetakse, et Eesti oli ainus riik tippkohtumisel, kes deklareeris, et meie ei katkesta põhiseaduslikku leppe ratifitseerimisprotsessi. Tegelikult ei olnud ainus, et nüüd oli veel üks neli-viis tykki seal, kes kinnitasid, et nad jätkavad seda. Aga noh, samas miks, mille pärast? Viis kuus riiki, kus peaks toimuma referendum, on teatanud, et nad lükkavad oma referendumi toimumise edasi, et see on nagu täiesti mõistetav, miks nad seda teevad. Nad loodavad, et jõuavad ehk vahepeal rahvale selgitada seda, sest muidu oleks olnud küll kindel läbikukkumine. Praegu, kui nüüd kiiresti teha Nojah, aga kui me näeme Prantsusmaa kogemust, siis rahvale selgitamine ilmselt ei andnud ka eriti tulemust, sest et seal ju see suhtumine ju kõikus ja sõltus pigem sisepoliitilistest lainetustest kui kui sellest, kuidas seda rahvale Te olete minu meelest see on ka jälle üks selline ettekääne, ainult rääkida nende rahvale, seletame selle kolmesajaleheküljelise teksti lahti ja siis kohe rahvas üksmeeles tormad seda toetama. Ma arvan, et see toetus või mittetoetus ei põhine sellel tekstile ka üldse põhiseaduslikul leppel, vaid millelgi muul. Prantsusmaal ja muide saadeti inimestele see tekst koju üle 150 lehekülje. Kõik pered. Selle postkasin, aga miski ei aidanud. Ei selle kohta aga selle brüsseli tippkohtumise ehk siis selle pikaajalise eelarvestrateegia mitte vastuvõtmise juures, on oluline rõhutada seda, et ega see nüüd ei tähenda seda, et tuuetit liitu nuut riigid rahast ilma jäävad, et nad saavad oma liitumislepingus ette nähtud ja ikka kätte, aga see, nagu ma olen aru saanud, vist hakkab käima nüüd aasta otsustatakse asi eraldi. Aasta-aastalt. Mis on muidugi väga kummaline, kui arvestada, et suuremad infrastruktuuri britid ei ole ühe aastaselt näiteks, et kuidas siis seda raha hakatakse jagama. Aga ma just vaatasin sellest liitumislepingust järele, et kuni 2006. aasta lõpuni on Eestil oleks võimalik indikatiivselt saada 16 miljardit krooni. Minu teada me ei ole sealt veel nagu ära kasutanud tanud, kui alles mõne miljardi, nii et et tegelikult ma arvan, et meie jaoks see probleem on praegu rohkem teoreetiline, sest me ei suuda neid summasid isegi hetkel veel nii-öelda kasutusse võtta, mida meile pakkuda lubatakse, absorbeerida, nagu ütleb see been Euroopa termin. Ja seda kahtlasem on see, kas me jõuame nii-öelda absorbeerida ka neid rahasid siis, mis meile peaksid tulema aastaks 2007 kuni 2013, juhul kui nende nii-öelda kinnitamine rikub kaugesse tulevikku edasi. Et noh, juttu on tõesti siin 80-st miljardist Eestiga. Joonis seda on rohkem, kui Eestisse on tervel krooni aja tulnud otseinvesteeringuid ja kui nüüd selle Euroopa Liidu järgmise finantsperspektiivi kinnitamine lükkub edasi pool aastat või kolmveerand aastat siis tegelikult juba poole aasta pärast hakatakse koostama juba ju 2007. aasta riigieelarvet ja kui siin ei ole ebakindlast, tähendab, kui, kui siin on ebakindlus nende Euroopa Liidu toetusrahade saamise osas, ma kujutan, kujutan ette, et see protsess võib muutuda väga keeruliseks. Jah, selles mõttes meil nagu oleks võimalik saada, aga me ei oska seda arvestada, nii-öelda me ei suuda planeerida, kui me ei tea, millistest summadest on jutt. Aga seda näitab muidugi aeg ja ausalt öeldes siis jooksemburgi peaministri viimane avaldus selle kohta, et ta ei usu, et isegi üheksa kuu jooksul toimub mingit nihet ehk sest ta mõtles järgmist eesistumise aega, mis seal Suurbritannia eesistumisaeg isegi selle jooksul ei toimu mingit nihet selle eelarvega perspektiivi osas siis muidugi see teeb üsna murelikuks ka meid siin arvestades, et meie eelarvesse on ikkagi üsna suurel määral sisse kirjutatud juba, et põhimõtteliselt neid Euroopa Liidu tõukefondide rahasid. Aga noh, elu elu elu näitab, mis, mis saab ja on selge, et selles lähikuudel meil ilmselt see Euroopa Liidu põhiseadusliku leppealane diskussioon just eriti elavaks ei kujune. Sest meil on tulemas kohalikud valimised. Jah, kuigi mine tea, kohalike valimiste vankri ette, rakendatakse igasuguseid teemasid, ma kujutan ette, ka kosmose vallutamine võib sinna minna näiteks vallavolikogu valimistel, miks siis mitte ka Euroopa Liidu põhiseadusleppe ja, ja samamoodi. No näed sa minda poliitilist jõudu, kes meil tahaks nii kangesti selle teemal seisukohta võtta minu meelest isegi selles avalikus diskussioonis, mis siin oli üle-eelmisel pühapäeval või oli see eelmine pühapäev, mul juba kipuvad need segi minema, ükski erakond nüüd nii väga avalikult ei nõudnud näiteks rahvahääletust selles küsimuses. Nii et paistab, et, Olen kena, jätame selle Euroopa Liidu nüüd sinnapaika ja tuleme nüüd lähemale natukene Eestile õieti Eesti ja Venemaa piirileppe käsitlemise juurde, mis nüüd esmaspäeval peaks jõudma katuse alla. Kui nüüd need eelnevad märgid paika peavad väliskomisjonis saavutatud kokku osas mis siis sisaldab seda, et Eesti-Vene piirilepe hambulisse, nii nagu meie keeletoimetaja nõuab preambulasse lisataks, siis selline selline definitsioone, riigikogu lähtub piirilepinguid ratifitseerides 1918. aasta 24. veebruaril välja kuulutatud Eesti vabariigi õiguslikust järjepidevusest. Nii nagu see on sätestatud põhiseaduses, Eesti vabariigi ülemnõukogu otsuses 20.-st augustist 1991 Eesti riiklikust iseseisvusest ja Riigikogu deklaratsioonist seitsmendad tokkroos 1992 põhiseadusliku riigikorra taastamisest. Et see on nüüd siis see kompromissi sisu milles seisneb kompromiss. Oskate te mulle öelda? Noh, eks ta selles seisnebki. Kui ma tuleks ikkagi selle eelmise oma jutulõnga juurde tagasi, et kui ma rääkisin, et et valimiska kohalike valimiste vankri ette rakendatakse ka sellised teemad, mis esmapilgul ei peaks nagu üldse puutuma kohalikesse valimistesse siis see tants, mis seal riigikogus on toimunud selle piirileppe ümber, see on selle klassikaline näide. Eestis on erakondi, kes on just nimelt teinud sellisest väga olulisest riiklikust küsimusest valimisratsu. Ja eriti muidugi tuleb siin jutumärkides tõsta esile Res Publicat, kes, kes nõudis sinna piirile pesse okupatsiooni sissekirjutamist. Kui me meenutame Res Publica olevat hiljuti võimul võitles selle eest, et piirileppe saaks alla kirjutatud ja ma olen kindel, et kui oleks Res Publica olnud praegu võimul, siis ei oleks mingit sellist tantsu toimunud. Ei oleks nõutud mitte mingisugust okupatsioonikirjutamist tehnilisse leppesse ehk piirileppes, aga nüüd leiti hea võimalus näidata, et noh, olema küll opositsiooni taga. Me oleme oma 28 liikmega tegijad, vennad, arvestada ka valijad sellega, meie seisame eesti rahvuslike huvide eest. Nii et see oli nagu see, see, see tants, mis seal käis ja see, et see kompromiss leiti kus, nagu otseselt okupatsioon sees ei ole, aga on viide dokumendile, kus siis nagu okupatsioon on sees. Seaduse muutmise seadus. Ja kui enda südame rahustamiseks või siselepinguid teil ei ole mingit mõju teistele riik. Jah, ja no müts maha välja ministeeriumi inimeste ees, kes sellise kompromissi leidsid. Et süda on nüüd rahul ja arvata küll On väga rahul, ma arvan seda. See oli tõesti üsna koomiline, kuidas algas selline võitlus, et kes on siis kõige suurem vabadusvõitleja ja et justkui okupatsioonisõna sissekirjutamine sinna ratifitseerib keerimis dokumenti, et justkui see siis oleks kuidagi sisuliselt väga oluline kuigi noh, Venemaa sammas ja öelnud, et nende poolt võib see ratifitseerimisprotsess pidurdada, juhul kui me võtame sinna juurde vastu sellise vastuvõetamatu deklaratsiooni. Ja mitte ainult okupatsioon, vaid ma tuletan meelde, et nõuti annektsiooni nimetamist, mida Eesti on ju siiamaani alati nagu Väi vältinud ja, ja tõrjunud sellist definitsiooni, et Eesti oleks annekteeritud, mis tähendab seda, et Eesti oleks nagu ikkagi sisuliselt oma iseseisvuse kaotanud mida ju ei juhtunud meie järjepidevus põhimõtte alusel, aga, aga minu jaoks kogu see protsess on selles mõttes hakanud meenutama seda, mis on toimunud Venemaa duumasse, sest Venemaa tuumas on alati püütud niisugustele veetsetele selgetele euroopalikele lepingut selle külge kleepida. Mingisuguseid? Ma ei tea kuskohalt võetud niisugusi, oma poliitilisi, poliitilist huvi, väljendavaid lisandeid, et ma nüüd sugugi ei imestaks näiteks kui Venemaa tuuma. Ma ei pane selle piirileppe külge näiteks järjekordset avaldust vene vähemuse õiguste rikkumises testis. Noh, miks mitte. Jah, ja me ei saa siin tegelikult midagi teha, kui nad ka nii teevad. Meie oleme ära ratifitseerinud selleks ajaks, aga ega siis sisuliselt midagi tegelikult ei muutu, kui nad ka teevad sellise. Tahaksin loota, et see on ainult ei muutu, et see piirileping jääb kehtima. Ainukesena preambulasse preambulasse preambul ja preambulasse. See oleks võinud igasuguseid asju kirjutada, miks siis nagu mõttele nii kiduraks tiivad ei kandnud, sest sina oleks võinud kirjutada ju keskkonnakahjud, mis Nõukogude Liidu ajal Eestile on tekitatud küüditamised. Noh, mida iganes, sündimata lapsed, eks ole. Mereveereostus noh, minu meelest tuli loetelu tegelikult puudulik. Terve Eesti ajaloo oleks võinud sinna panna. Ja miks mitte Peeter Esimese aega tagasi minna? Ehkki noh, tegelikult, kui nüüd tagasi pöörduda nüüd selle teksti juurde sellisena, nagu ta praegu on sõnastatud, siis minu arvates on see nüüd küll väga-väga mõistlik kompromiss tegelikult, et et sina lahendatud ära ka see küsimus, millele ka õiguskantsler Allar Jõks juhtis tähelepanu, et kui nüüd piirilepingu ratifitseerimisel ei ole ühtegi viidet Eesti õigusliku järjepidevuse kohta, et siis võib juhtuda nii, et rahvusvaheliselt jääbki mulje, et meie iseseisvus tõesti ongi lühem, kui me ise seda väidame. Ei väitnud, oleme, selle peale tuleks taas meelde tuletada, et Tartu rahu. Millega Eesti saavutas nii-öelda oma tunnustamise, see esimene tunnustaja oli nõukogudele Venemaa, mitte mingisugune muu riik, sellest algas ju ka teiste riikide ametlik tunnustus, nii et ajalugu on siiski palju keerulisem kui, kui esiesmapilgul tundub ja ja noh tõepoolest ma austan näiteks Isamaaliidu positsiooni, kes on alati olnud samal seisukohal, noh olgem ausad. Kes ääremärkustega aga siiski, me oleme alati Helme aastase erandiga, nad on alati nõudnud. Tartu rahulepingu nii-öelda sissekirjutamist sellesse piirileppesse, aga muidugi jah, Res Publica käitumine, mida ma hindaksin politikaanluseks praeguses olukorras muidugi ei, ei jäta endast head muljet, ega ega ma ei usu ka, et kohalikel valimistel annab seda loodetud toetuse kasvu. Ehkki võib-olla veel kord öeldes seda vaadates, mis Euroopas toimub, ma ei imestaks enam millegi üle. No siin, kui vaadata Res Publicat, siis nimetada, et kui nüüd valiti uus esimees, Res Publica, lähed siis ühtlasi andis parteiga välja sõnumi, et et Res Publica muutub nüüd tõeliselt parempoolseks parteiks ja võib siis näha, Nad üritavad nüüd võidelda, siis Isamaaliiduga võib olla sama valijanishi eest, et enne nad võitlesid võib-olla pigem siis Reformierakonnaga enda arvates. Aga no arvates ei ole üldse selline strateegia, on, on veidi küsitav, et, et Res Publica uus juht ütles, et miks Res Publical hakkas minema halvasti, oli see, et nad lubasid rahvale justkui nagu tõelist parem voolist poolsust tegelikult ajasid nii-öelda sellist noh, võib-olla vasakpoolsemat poliitikat ja nüüd ta peab nagu tagasi pöörduma oma juurte juurde. Aga siinkohal tahaksin meenutada ühte Rein Taagepera diagnoosi, mis hoopis vastupidine. Ehk siis see, et Res Publica lubas, lubas sellist sotsiaalsest hoolivust ja tegelikult tuli välja hoopis äärmusparempoolse keeldude ja käskude poliitikaga. Noh, olgem ausad viimase 14 aasta jooksul, kelle Eestisse parempoolsest puudust ei ole olnud, kohe mitte terakestki. Küll on pigem olnud puudust elementaarsest sotsiaalsest mõtlemisest ja noh, näiteks kas või meie tööandjate keskliidu käitumine viimastel aegadel on ju selle kohta kõige parem näide, kus kus tõepoolest noh, see töötaja on nagu muutunud tõesti kõige teisejärgulise maks nähtuseks kogu töösuhete vallas ja tegeldakse ainult kitsalt ettevõtjate ja selle all mõeldakse just nimelt omanike ringi huvidega. Et kus Eestis nüüd see vasakkurv on, millest Taavi Veskimägi tahabki kindlasti välja tulla, mina tahaks seda kurvi küll väga näha, selgelt kusse Kurmel siis nüüd läheb millise koha pealt ma saan aru, kui eelolevatel kohalikel valimistel näiteks sotsiaaldemokraadid saaksid 50 protsenti kohtadest ja ja Keskerakond 50 protsenti, võib-olla siis me võiks äkki ta vasakpoolsusest. Aga tänase päeva seisuga ka see ei ole ei ole kummalgi mingisugust otsustavat jõudu ühiskonna asjade määramisel vaid 28 kohta on sellesama Res Publical ja 19 kohta on Riigikogus reformierakonnal lisaks veel Isamaaliit, neil on ju selge parempoolne ülekaal, kui nad ei saa omavahel asju aetud, siis ärgu süüdistage selles ühiskonda. Sa oled läinud juba jutuga sisepoliitikas, aga ma tahaks ikkagi veel tulla ka selle välispoliitika juurde tagasi. Lõpetuseks võib-olla siis ütelda, et et siiamaani oli nagu kiiduväärne see, et hoolimata sellest ükskõik kes Eestis võimul oli ja, ja milliseid teravaid välispoliitilisi küsimusi parlamendis arutati, siis üldiselt püüti kinni hoida sellest põhimõtteliselt välispoliitikat ei tooda öeldakse sisepoliitika altarile ei tehta sellest valimist. Ratsut siis kahetsusväärselt on, on viimasel ajal nagu tendents vastupidine olnud ja seda seda püütakse teha ja, ja, ja järjest järjest rohkem püütakse teha. Minu meelest oli, tänases tänases Postimehes kirjutas keegi päris päris terase sellise mõtteavalduse selle kohta, et enam ei saa ja nagu rahvale seletada mingisuguste välispoliitiliste otsuste olulisust sellega, et see on Eesti rahvusvahelise maine seisukohast oluline. Sest selle noh, mis, mis on tegelikult tähtis küsimus, et tõesti, et meie see välispoliitiline imidž oleks selline hea nagu ta on siiamaani kuni viimase ajani olnud sellel asi tegelikult põhja siin kõvasti Res Publicat kirunud, aga tuleb, tuleb veel kord sinna tagasi tulla. Lasi põhja tegelikult Lihula sündmused. See, et pärast hakkas peaminister õigustama seda, et monument võeti maha selliste meetoditega nagu võeti sellepärast et meie rahvusvaheline maine muidu kannataks, siis selle lausungiga, et see on meie rahvusliku maine huvides, enam mitte kuskile ei jõua, pigem vastupidi. See oli vist Erkki Bahovski jaht kirja veerul. Ja nii ta on tõepoolest väga niisugune sügav mõte ütlema niimoodi, et tegelikult ju kõik protsessid algavad millestki ja Eestis kindlasti oli see Lihula protsess, mille puhul ma veel kord tulen tagasi, et me saame kõik väga hästi aru, mida rahvusvahelises plaanis taheti saavutada, sellega aga see, mis välja kukkus, oli, on ikkagi üsna suur ämber, nagu kiputakse ütlema, et see, kuidas seda tehti ja, ja milliste vahenditega see ei olnud kahtlemata nagu kooskõlas selle eesmärgiga, mida taotleda, et aga, aga tõepoolest, ega siis jah, meie rahvusvaheline maine on, on muutunud üsna niisuguseks. Küsitavaks juhul, kui me tõepoolest veel jätkame samas suunas, kui me tõepoolest näiteks selle piirileppe põhja laseme. Aga ma ei usu jah, et see otseselt näiteks meie eelseisvaid valimisi mõjutaks kuidagimoodi. Milline meie rahvusvaheline maine on? Kuna tegemist on kohalike valimistega, siis kindlasti Lihulas on hoopis teine küsimus, kui näiteks Vastseliinas. Nojah, ma ei tea, nüüd Lihulas kuuldavasti ju meie linaga leia Madisson Peloponnesose jälle välja rändamas, juba rännanud. Kuigi, nagu me siin ikka räägime, et miks siis Peloponnesose selle, et võiks ju minna näiteks Teravmägedel et seal saaks seda ideelist puhtust nagu paremini teenida. Aga, aga noh, see on rohkem niisugune naljaasi. Igatahes jällegi meil jääb oodata esmaspäeva järgmises rahvateenrite saates, siis võivad järgmised kommenteerijad öelda, kuidas läks ja mis seal otsustati, kuigi mulle tundub, et esmaspäeva peale nüüd väga palju asju pandud taas kord seal peaks ju ka nagu vist tulumaksuseadusemuudatust käsitlema, sellepärast et kui seda nüüd ei jõuta teha, siis ma kardan, ei saa ju eelarve protsess jätkuda ja mille tõttu siis noh, võib ka kogu see tulumaksu. Alandamine ju või tulumaksu muutmine ära jääda sellisel kujul? Ei, no kui Res Publica ja Reformierakonna kokkuleppe see kompromisskokkulepe siis piirileppe asjus peab, loodetavasti ta peab, kui Eestis ei saa midagi kindlat öelda sajaprotsendiliselt esmaspäevani, siis piirileppega ratifitseeritakse hoolimata sellest, et Isamaaliit on ju teatanud vist tantsijana, et ta hääletab ka sellisel kujul sõnastuse vastu, aga noh, neil on nagu. Neil on turvaline hääletud turu läheduses, neid vähe. Sõltu midagi antud juhul, aga kahtlemata kohalikele valimistele minnes on see nendel roos rinnas aga läheme nüüd selle temaatika juurest veidi inimlikumad asjade juurde ja tegelikult tuleme tagasi sellesse kaunisse suveaega, kuhu me oleme jõudnud hoolimata sellest, et mingi mähkur, meie toomingad ja muid puid hävitab. Siin lähikonnas vist ma ei ole märganud, aga, aga kuuldavasti tänased lehed Need on täis järjekordset mähkurit. Eks need ole need suve teevad, mis ta siia ajakirjanduses võimule pääsevad, aga, aga tõepoolest, selles mõttes on praegu väga otsustav aeg, et juba on alanud ju lõpuaktused ülikoolides. Me teame, milline on praegu kaaneseis ülikoolides igasuguste kraadidega ka igasuguste tasemel võimetega ja õppekavadega ja nii edasi ja nii edasi. Segane ja keeruline aeg, teisest küljest on kohe-kohe algamas vist ka küpsus või tähendab gümnaasiumide lõpuaktus, et need peaksid vist tulema järgmisel nädalal, sest et noh, tulemused, riigieksamite tulemused, 21.-ks peaksid olema selgunud, eks ju. Nii et kuskil neil päevil peavad ka nüüd lõpuaktused ja võrreldes on vist juba lõpuaktused toimunud osadesse. Nii et selline see on aeg, kui meenutada oma noorsugu, et kuidas teile tundub, kas meie tänastel elluastujate, nagu vanasti öeldi on endal kergem või keerulisem, kui oli meil omal ajal. Sul on üsna lähedased lähedased ajad meenutada. No ma arvan, et, et ühest küljest on meil võib-olla selles mõttes nagu lihtsam, kuna nüüd, et näiteks need praegused gümnaasiumilõpetajad, et kui nemad ka näiteks ei saa ülikool ja siis neid tasulise õppe võimalusi on niivõrd palju ja on võimalik ka täiesti õppemaksus seda finantsütleme õppelaenu arvelt finantseerida seda õppe õppemaksu. Aga sel ajal, kui mina läksin, ülikoolide oli 93, et siis oli küll nii, et kas tahad sisse või ei saa, et see otsustab tegelikult su kogu elu. Aga teisest küljest jällegi kui nüüd vaadata terve, siis on näha, et see, et need, kes praegu lõpetavad nii gümnaasiumi kui ka kui ka põhikooli need hästi hästi suured nii-öelda aastakäigud, kes on sündinud nii-öelda selle laulva revolutsiooni ajal ja, ja kahjuks nendel noortel on üsna raske, kuna need on lihtsalt niivõrd palju, et nad kõik ei mahu ära ikkagi paratamatult Ülikooli riigieelarvelistele kohtadele. Ka gümnaasiumisaamisega on probleeme. Et ma just meil just Päevalehes tehti ühtelugu ühest juhtumist, kus üks Tartu noormees, kelle keskmine hinne on põhikooli lõpetasid 4,3, ei leia omale lihtsalt gümnaasiumisse kohta. Et see on nagu päris mõtlemapanev. Jah, tundub tõesti, et meie siin Peetriga keskealised juba ei suuda päris õigesti enam hinnata päris vaata olukorda, sest kogu aeg on olnud selline noorte kultus ja on väidetud, et noorte järele on nõudmine igal pool. Kuid, kuid just nende suurte sugupõlvede või suurte ja gruppide tulekuga on on see probleem nagu isegi keskealiste vanemate pealt nihkunud just noorema põlvkonna peale, sest nendel on probleemid tänasel hetkel vist kõige suuremad. Kas nad nüüd teadvustavad, on iseküsimus. Ja tegelikult sama lugu on ka nendega, kes nüüd tänavu lõpetavad ülikooli, lõpetavad ülikooli praegu ju kaks nii-öelda väga suud rühmaguna nelja aastased aurased ja nende kõrval ka veel kolmeaastase bakalaureuse, mis tähendab, et neil on sisuliselt nagu topelt palja ülikooli lõpetajaid ja nad kõik tulevad kurjaga tööturule ja kes ei lähe just magistratuuri edasi. Kuigi noh, mina olen ise Tallinna Tehnikaülikoolis, kus on, meil on ka rekordiline ligi 1300 lõpetajat kuigi jahi meie õppeosakond ütleb, et praktiliselt ikka need kolmeaastase bakalaureusetiivad kohe otse väärilt edasi magistratuuri, nii et et selline lootused nüüd kolmeaastase bakalaureuse järel keegi oleks tööturul konkurentsivõimeline, vist on küll tänasel päeval üsna üsna illusoorne. Nojah, see see aeg, Martin, meie lõpetasime keskkooli ja astusime ülikooli, lõpetasime ülikooli erinev ikka täiesti kardinaalselt sellest päästja, mis praegu on ja kui sa küsisid Külli käest, et kas praegu on raskem või kergem, siis, siis kahtlemata on raskem. Valikuid on niivõrd palju, võimalusi on niivõrd palju ja ka tegelikult kitsendusi on palju. Seal oli ju võib-olla meie raadiokuulajate seas on ka noorema põlvkonna inimesi, kes ei mäleta seda vene aega kuigi vist ma ei tea, kuidas kuulajate struktuur on, et kogu aeg nooreneb, nooreneb siis meil oli ju väga lihtne garanteeritud sissesaamine, keskkooli monteeritud keskkooli lõpetamine sisuliselt kas siis keskkoolis või õhtukoolis. Päris loll olid. Ülikooli saamisega oli probleeme selles mõttes, et sa pidid mingisuguse punktide arvu kätte saama, et sinna sisse saada ja kui sa siis ei saanud, siis oli nagu meesterahvastel probleem ähvardas. Ja näiteks mina isiklikult hoidusid Vene sõjaväest kõrvale, sellega töötasin aasta otsa riiklikust sõjatehasest piigatel mis andis, nagu öeldakse, bronni. Pead õppima sellist eriala, mis oleks kohe andnud bronnida. Ei, ma ei läinud, ma läksin eesti filoloogiasse ja isanud statsionaari sisse, siis õppisin aasta otsa kaugõppes ja siis tegin järgmisel aastal uued eksamid, siis sain juba statsionaaris ja ülikooli lõpetamisega oli sama lugu, sul oli garanteeritud töökoht. Kas see meeldis sulle või mitte, et kui sa näiteks eesti filoloogia lõpetasid, et sa kuskil kolkakülas oli? Jah, kolmeks aastaks õpetajaks tollal hirmutajatele krabi koolile meeldis või mitte, aga vähemalt see oli kolm aastat see töökoht garanteeritud ja ka tulevikus, nii et see on nagu öö ja päev, mis on praegu noorte valikud ja siis olid. Jah, see valikuvõimalus, aga ma just mõtlen nüüd sotsiaalses plaanis, et ühiskond kui ühiskond oleks niisugune terviklikum Eestis ta paraku on üsna hajus mõtleks selle peale, et meil on nüüd tõesti hästi suured jaaa grupit olnud, enne püüaksime nende jaoks luua mingisuguseid uusi täiendavaid võimalusi. Et nad näiteks noh, üks variant on, et nad kasutavad praegu avanenud maailma ja lihtsalt suurel määral lahkuvad siit, miks mitte, eks pani täiesti lahti ja ja maailm on lahti, eks ju, võib-olla nüüd tekibki just see probleem, et rahvas hakkab siit ära minema, kui meie noortel ei ole tööd, pakkudes nendele nii palju noh, väiksem see psühholoogiline barjäär siit lahkumiseks kui, kui keskealistel või vanematel. Et vot nüüd nüüdse see oht on palju reaalsem minu meelest tänasel päeval, kui see oli siin veel mõni aasta tagasi. Ma ei tea, kas keegi mõtleb selle peale. See peaks mõtlema, et kes neid võimalusi peaks tekitama, sest noh, riigilt ju roll järjest langeb ära. Meil ju on ju nii vähe kui vähe, välja arvatud ametnikke, keda on palju. Aga kas sa kujutaksid ette, Külli, kes oleks see, kes peaks niisuguste asjade peale Eestis üldse mõtlema, see ei saa olla haridusministeeriumist, tema tegeleb meil harimisega. See ei saa olla sotsiaalministeerium, sest tema tegeleb nendega, kes on juba elu hammasrataste vahele jäänud. Noh, kes see siis on, ei olegi sellist sellist seltskonda või sellist ühiskonnagrupi või, või riigi osa, mis selliste asjade peale peaks mõtlema, ühiskondlik lepe ka ei aita siin. No vot ei aita jah, paraku seda ei ole ja seda ei ole ka näha. Lähemal ajal. Ei ole tõesti jah, kedagi, kes, kes konkreetselt sellise asjaga tegeleks ja kui tõesti vaadata neid arve ja mõelda, kui need noored, nad ei leia Eestis tööd, et nad hakkavad seda mujalt otsima, et praegu räägitakse, et iga laps on Eestile tähtis, kes sünnib, aga lähiajal on meil pigem see, et tööturule tuleb. Et nii palju noori inimesi, et me ei jõua neid võib-olla kõiki vastu võtta. Aga ega see nüüd me muudaksime neid siin, eks ju, aga ega meelde tänaste pensionäride ülalpidamise Mart, aga sa oled nii väga lihtne ka ei ole. Et maailm on lahti ja muudkui aga lähed ja hakkad kuskil mujal tööle, sest teatavasti ka Euroopa liidus on enamikus riikides kehtestatud ülemineku periood tööjõu vabale liikumisele. Ja ega see ei ole, et lõpetad siin Tartu Ülikooli Cum laude, eks ole, ja lööd jalaga Inglismaa ukse lahti, ütled, et vaata nüüd sa seda teist ja kolmandat teha, eks ole, või Inglismaaga näri lugu, aga näiteks Põhjamaades. Tööle jah, võib-olla ainult ei ole tõesti lihtne ja seesama diskussioon, mis Euroopa liidus käib ju ka teenuste vaba liikumise üle, näitab, et kedagi ei oodata seal niimoodi avasüli. Noh, võib-olla mõned riigid välja arvatud, aga ma arvan, et see tööjõu vaba liikumise küsimus siiski lähiaastatel kaob ja tänamine näeme, et eestlased on selles mõttes väga ettevõtlikud, leidmaks nii töökohta kui kui õppimiskohta mujal maailmas ja väga paljud andekad on ju leidnud seda. Ega siis see ei ole mingi saladus, et et kui neid on korraga peamine rõhk nagu noorte olemas hea grupi, seal muutub nii suureks, siis, siis see võib kaasa tuua lihtsalt selle vallandab jälle mingi protsess, mis, mis viib neid noorisid üha rohkem ära ja loomulikult nad tulevad kunagi tagasi, aga vahepeal peab ju ka keegi ei jää seda sotsiaalsfääri üleval pidama, samal ajal oleme ju, kavatseme siin nagu makse vähendada lausa või ütleme, maksulaekumiste või maksukoormuse osa ei tohiks kasvada, eks ju. Kust siis raha raha tegelikult võetakse, kas ainult selle ennustatud tohutu kiire majandusarengu arvelt, mille peal, nagu meil juhitav praegu surfavad ja kõiki lubadusi jagavad, mina ei ole nii väga veendunud, kui Euroopa kriis jätkub, et see meie majandus, majanduse areng sellistes protsentides, nagu ta on olnud viimasel ajal, kuigi kaua kestab. No samas, kui nüüd midagi ei juhtu selle finantsperspektiiviga ja me ikkagi saame aastateks 2007 kuni 13 need 70 miljardit krooni, siis see on ikka tohutu tohutu summa, mis ainuüksi paneb, paneb juba iseenesest meie majandust kasvama. Kindel on see, et niikaua, kuni Euroopa Liit säilib, on see meie jaoks igas mõttes kasulik ka, kui need väikesed mööndused seal tehakse, võib-olla need summad ei ole tõesti 80 miljardit, vaid on 75 või 65 miljardit, et meie mõõtkavas see ei ole ju probleem, kui mõelda, et näiteks mingi Saaremaa silla ehitamine oleks umbes 10 miljardit, eks ju, noh see on, see on noh, küllaltki suur erinevus võrreldes võrreldes sellega, mis meil saada on. Aga tõepoolest mure, mure nagu on noorte pärast ja noored ja seda on hakanud nagu rohkem väljendama ja me näeme, et noored on, koolilõpetajad on muutunud palju tõsisemaks ka seesama viimane küpsuskirjand või riigieksami näitas seda. Et nagu mõtlevad palju rohkem noored oma tuleviku peale ja valikute peale, sest noh, valikud on saatuslikud. Noh me võime siin kõik ju öelda vist, et kunagi tehtud valikut enam niimoodi vanemas eas ei muuda, naljas. Ma ei, ma ei oska hinnata, kui, kui, kui tõsine see nii ta on, aga, aga siin ühe kolleegiga vesteldes eile tuli umbes sama teema jutuks, et et noored ja Eesti ja Eestisse kinnistumine ja lojaalsust tööandjale ja need probleemid. Et tegelikult on kõige tulusam viis noor inimene siduda oma Dumas külge ja samuti oma tööandja külge niimoodi, et töövõtja ei nuriseks eriti, on see, kui noor inimene või noor pere võtab pangast suure laenu. Noh, näiteks kodulaenu kaks, kolm miljonit miljonit ja hakkab maja ehitama. Muidugi Richaralt siis ta peab olema paikne tab olema kuulekas, ta ei tohi riskida sellega, et teda lahti lastakse, siis siis ta jõua lihtsalt laenu tagasi maksta. Ja nõnda edasi, et see on üks nagu kindlamaid viise, kuidas on võimalik, nagu öeldakse, muuta inimene sunnismaiseks. Noh, eks Euroopas ei olegi õnnestunud, me teame, et Euroopas on ju ammust aega juba isegi 50 aastased hüpoteeklaenusid, nii et et noh Jah, aga samas jällegi enamikes Lääne-Euroopa riikides on siiski, kui me vaatame seda eluasemete struktuuri, siis üürikorterites elab küll umbes 30 40 protsenti inimestest, et ma ütleksin, et, et see on väga erinev sellest, mis meil Eestis on. Meil luuakse nagu sellist teistsugust kuidas öelda loogikat või teistsugust põhimõtet, et meil peaks nagu kõigil olema kinnisvara. Et tegelikult ühest küljest on hea nii, nagu Peetritesse kinnistab noore pere siia, kuid kuid see on mingil määral ka stagnatsiooni. Ei, ma ei öelnud, et see on Heamas moodu pinglevat vähendama. Mobiilsust, ja tänapäeva maailm liigub ikkagi eelkõige mobiilsuse suunas. Aga noh, see on see küsimus, aga kui me nüüd lähenema oma saateajaga lõpule, siis tegelikult tegelikult me tahtsime ka natukene südamele taas koputada siin seoses eelseisvate pikkade pühadega. Kui me räägime siin, et noored võivad kaduda välismaale, siis nii mõnigi noor võib ka nende pühade ajal aduda igavikku meie seast, kui ta käitub, aga miks ainult noor noh eelkõige ja on ju muidugi noortest eelkõige kahju noortest. Aga aga jah, valmistused, ettevalmistused jaanipäevaks elanud juba minu meelest käivad need ettevalmistused mitu nädalat kui, nagu ma tõesti nii nagu jõuludeks, ehk siis umbes nii. Ma kujutan ette, et kui praegu sellisel kellaajal minna kuskile suurde kaubandusostukeskusesse, et siis noh, nagu ma siin ennist ütlesin, et kui veel aasta aega tagasi pühateel veeti toitu koju ja autodesse ühe käruga aga suure käruga, siis nüüd on kaasa võetud tervet perekonda kolm inimest, igaühel on käru ja see on kõigil täis kuhjani. Nii et valmistused ei ole küll hea sõnaga, Maghanaaliks käivad. Tarbimisrõõm, või mis on? No ma ei tea, kas need toiduostmis tahab konkreetset tarbimisrõõmuks nimetada. Lihtsalt inimesed on laisad, ei taha käia pühade ajal puhas. Lähevad maale ja ostavad suure koguse toitu kaasa. No kui asi piirduks toiduga, ei oleks selle probleemi, aga ma arvan, et peale toidu on seal ka mõningaid muid vedelal kujul olevaid aineid, mida, mis, mis sisalduvad, pandi pudelitesse. Subjektiivne mulje, aga mina kui nagu autojuht ja liikleja mul on küll selline mulje, et mida kallimaks bensiin läheb, seda rohkem inimesed autoga sõidavad, sellepärast et see hullumaja, mis praegu siin Tallinna linnaski toimub, seda seda igatahes odabelsiniaal küll ei olnud. Nojah, vot see on nüüd jälle selle tarbimisühiskonnamudeli niisugune paratamatu tagajärg, et ühest küljest inimene on nagu vaba, ta tunneb ennast vabana, siis tarbimine on ka üks vabaduse liike. Ja siis tal tekib niisugune eufooria tarbimisest, et ta siis ostab endale kuhu seda sööki ja kõike muud, mida ta võib-olla ka lõpuks ei tarbivaid, ta viskab selle minema. Siis tal on võimalus liikuda ja siis ta liigub liikumise pärast, mitte sellepärast, et tal oleks vaja kusagile liikuda. Eks ju, üheskoos sellega, kui ta liigub, eksju, nagu me nüüd näeme, on tekkinud tohutu hulk kõikvõimalikke avalikke üritusi, teatrietendusi, kontserte, Jaani pidusid ja kõike muud, et et see tuleb nagu selle tarbimise tarbimise lainega kaasa, et noh, teisest küljest on see ju tore, kui inimene leiab nii-öelda rakendust oma uinovale, mõistusele. Nimetaksin seda nii. Aga, aga muidugi siin vaat nüüd ühiskond peaks nagu mingisuguseid norme, kirjutamata seadusi piire asetama, kust üle ei tohiks minna, aga mulle tundub, et meie niisuguses väga vabameelses ühiskonnas selliseid piire või norme ei ole ja inimesed neid ei tunneta. Ja sellest tule tuleneb ka see, et see tarbimine muutub Bakhanaaliks ja selle pagana oli tagajärjed, on teinekord kurvad. Jah, aga mina ikka soovitakse, kuna ilmad on tõesti ilusaks läinud ja suviseks, siis siis tuleks rahulikult sõita kuskile veekogu äärde kas mere äärde või jõe äärde, kuidas keegi on mereinimene jõe inimene, terve inimene ja, ja seal kas üksinda või kitsamas seltskonnas saab ka, ilmub Maghanaalita hakkama, saab ujuda ja, ja. Ja vot see oli hea maine mudel, mida sina pakud? Jah, minu teada Põhjamaades küll niisugusi massiüritusi ka jaanipäeval ei korraldata eriti välja arvatud nüüd Rootsis vist on, on niisugused oma jaanipäeva peod külades, külapeod, aga kindlasti mitte sellised, kuhu üle maa kokku sõidetaks. Soomes seda enam on, on jaanipidu ikkagi endiselt kitsalt perekonnaringis. Jah, ja sestap ei maksa Niilusel nii ilusate ilmadega küll sõita Eestist näiteks Itaalias sellepärast et tuleb ikka kasutada seda harva olukorda, kui meil siin on ilus ja sõita Itaaliasse näiteks mingil teisel aastaajal. Jah, ja ega seal paljudes riikides nagu näiteks Saksamaale, Prantsusmaale, ega seal üldse tegelikult jaanipäeva selliselt ei tähistata, nagu nagu meisi. Jah, no igatahes mitte sellise keskööpäikese all nagu meil on see võimalus olemas. Me loodame muidugi, et see päike või taevas tänavu ei ole meie vastu nii karm, nagu ta on olnud üldiselt jaanipäevadel, kui kui tihtilugu on sealt kallanud otse meile pähe seda vihma. Aga ma tahtsin lihtsalt seda selle jutu kaudu nagu veel kord inimesi panna mõtlema selle peale, et kas nüüd ikkagi selline noh, niisugune väline elevus on lõppude lõpuks see, mis on tema hingele ja tema sisemusele kõige parem, et võib-olla see, millest on alati räägitud, et noh, jaanipäeva pidada väga vaikses kitsas seltskonnas või lausa üksinda, et see on nagu midagi kohutavat, midagi hirmsat minu meelest vastupidi, just nimelt kogu selle tänase sagina ja kiire elu ja suhtlemise taustal on minu meelest just pühad pigem mõeldud selleks, et rahuneda ja vaikust nautida ja kasvõi sedasama jõe või mere rannavaikust nautida, selle asemel, et seda risustada mingi kommertsjaama raadio raad ja muusikaga või, või, või ma ei, ma ei tea, missuguste hirmsate ettevõtmistega selles mõttes minu meelest võiks jaanipäeval on tõesti niisugune rahulik, vaikne, omaette püha, rääkimata sellest, et Eesti rahva jaoks on ta ka veel võidupüha. Eelmine tugev moralistlik Anne praegu nojah, aga siis räägib, kes siis moraali meenutab inimest. Selle kui mitte avalik-õiguslik kanal, olgem ausad. Ta tegelikult peab seda igal hommikul kell poolkuuks. Jah, vabandust poolseid pool seitse ja ja nädalavahetustel pool kaheksa. Mida me siis soovime rahvale jaanipäevaks? Soovime eelkõige ilusat ilma. Jah, seda on igal juhul vaja, kas sa siis oled isekeskis või oled sa rahva keskel ja mida sa ütled, Peeter ilusat ilma ja rahulikku meelt ja kainet pidu, lõpetab saatejuht. Aitäh Külli-Riin Tigasson Peeter Kaldre ja saatejuht Mart Ummelas ja nagu öeldud, ainet ja toredat rahvuslikku pidu.