Tere laupäeva hea vikerraadio kuulaja, kell on saanud 11 ja viis minutit ning järjekordne rahvateenrite saade alustab ning täna seda rahvateenreid on. Ainar Ruussaar BNS-ist, Peeter Kaldre Eesti televisiooni Aktuaalse kaamera uudistetoimetusest jah, Lauri Hussar vikerraadiost. Paar aastat tagasi kirjutasid kolleegid Eesti ekspressist Argo Ideon ja Sulev Vedler esimese aprilli puhuks rabava spiooniuudise, mille kohaselt keegi preili muru olevat ligi pääsenud too salajasele teabele ja tassinud sedasi Vene saatkonnas töötava armukese käte. Toona oli see tõesti hea aprillinali ja ekskolleegid said selle eest ka kõvasti kiita, aga pärast seda lõppevad nädalat ei pane selline Marium Eestis enam kedagi muigama ja kaitseministeeriumi pea riigisaladuse hoidja aastatel 2001 kuni 2006 Herman Simm ja tema naine on saanud tõsise kahtlustuse riigireetmises ja seotud on see mõistagi salajase teabetoimetamisega tõenäoliselt või peaaegu 99 protsendi se tõenäosusega venelaste kätte ja tegu on esmakordse sellise juhtumiga taasiseseisvunud Eesti vabariigi ajaloos. Head kolleegid, ma küsiks retooriliselt teie käest sissejuhatuseks, et kas Eesti ei ole enam pärast seda nädalat endine. On ikka on ikka endine, et. Eesti on muidugi väike riik ja me oleme ju harjunud kuulma seda, kuidas tegelikult vähemalt 90.-te aastate alguses räägiti väga palju sellest, kuidas, kuidas Eesti kui puhvertsoon läände nihkuva riigina ja Venemaa naabruses olev riigina on, on kindlasti kõrgendatud luure huvides ja meenutagem kas või seda, et et ilmselt üks maailma ajaloo kõigest kaalsemaid luurajaid mitrochyn läks koos oma arhiiviga lähen just nimelt Tallinna Tallinnas asuva asuva Lääne saatkonna kaudu, siis siis ma arvan, et Eesti on endiselt endine ja ega Herman Simm ei ole. Ei ole väidetavalt siis kedagi süüdi mõistetud väidetavatele Herman Simm kindlasti ainus persoon, kes, kes välisriikide luurele nagu informatsiooni sokutab, et kindlasti teisi No nüüd on ju tagantjärgi kirjutatud ja meenutatud väga palju seda, mis toimus nõndanimetatud Eesti esimese vabariigi ajal, kus Vene luurajaid kubises siin nagu nagu seeni pärast vihma ja, ja nad jäid ka pidevalt pidevalt vahele, nii et selles mõttes ei ole siin midagi üllatavat, sest vaadake mind ka seda, millises geograafilises asukohas Eesti asub. No aga tegelikult on ju üllatav ikkagi see, kui kõrgel tasemel see asi asi toimus, sest kui on tõenäoliselt ostetud ikkagi praktiliselt kõige tõsisemate riigisaladustega tegelev inimene, siis, siis on see ometigi ju ikkagi väga tõsine märk ja see ei ole lihtsalt nii, et, et keegi on tulnud ja midagi luuranud. Ei noh, selge see, aga need kahtlused ja need jutud, et Eesti satub kõrgendatud välisluuretähelepanu all, need käisid 90.-te aastate algusest saati pärast Eesti taasiseseisvumist, kohe seda me teadsime seda, me teadsime seda kõik nagu teadsid, aga keegi polnud vahele jäänud, eks ole, ja, ja selles mõttes ei olnud nagu midagi lahti, kuigi siit aeg-ajalt saadeti välja vene saatkonna töötajad, eks ole. Aga et see eestlasest müüra nagu soomlane ütleb, ehk sisse vutt kuskil seal peidus on kaitseministeeriumis ja see on, see on tõepoolest esmakordne juhus, aga, aga midagi ei ole teha, tegemist on ju noore riigiga, kes on sattunud väga kõrgesse mängu, ehk siis NATO mängu ja selles mõttes Maidasin välja vabandada, mängib, et Eestit, nüüd aga vaatame, mis toimub teistes Ida-Euroopa riikides. Tšehhis, Poolas, Ungaris, Lätis kõik on samad probleemid. Vene luure tähelepanu on kõikide nende riikide vastu. Üliterav võtame vanad ja vanad ja tuntud demokraat, et neil on olnud noh kes natukenegi maailma luure ajalooga kursis on, teavad ju, et on olnud tohutuid prohmakaid, ameeriklastel, inglastel venelastel endil venelastel oli ju, oli ju seitsmekümnendatel periood, kus sisuliselt kogu Lääne-Euroo papa residentuur tuli välja vahetada, sellepärast et paar paar vene luurajad lihtsalt vahetas poolt ja läks brittide poole peale. Meenutagem seda, mis juhtus Ameerika Ühendriikide uue saatkonnahoone Moskvas 80.-te aastate algul, kui hoone oli valmis ja vahetult enne avamispidustusi selgus, et sinna ei ole võimalik saatkonda kolida, sest kogu maja oli üks suur mikrofon. Ja, ja läks aastaid, enne kui, enne, kui see maja maha lammutada ja uus asemele ehitati siis Ameerika materjalidest ameeriklaste endi töökätega. Luure toimib kogu maailmas ja ja tema sünni puhul tuleb nüüd lihtsalt küsida, küsida seda, et on kolm klassikalist põhjust, miks inimene inimesest saab reetur, ma ei ütle, et Herman Simm on reetur, seda selgitab kohus, aga, aga inimene, kes lekitab informatsiooni või müüb informatsiooni, annab informatsiooni teise riigivaenuliku riigi. Olgem ausad, Venemaa on Eesti jaoks vaenulik riik. Salateenistustele teeb seda kas ideelistel kaalutlustel raha eest või santaaži hirmus. Rohkem põhjuseid nagu nagu tegelikult klassikaliselt kolm kokku võib ka aga olla kombinatsioon kahest võibki olla kombinatsioon kolmest, nii et kõige vähem. Ma tahaksin uskuda, et keegi eesti passi kandev kõrge riigiametnik annab salajast informatsiooni venelastele ideelistel kaalutlustel, et see oleks minu jaoks nagu isegi isegi isegi kõige. Aga mina ei välistaks sellist varianti, arvestades milline on siiski Herman Simmi akadeemiline taust, ma tean seda akadeemiliseks nimetada, aga tema c5 on kirjas, et olevat justkui magistrikraadi taotlenud NSV Liidu sisekaitseakadeemias, tõsi, toona vist oli kandidaadiväitekirja kaitsmisega. Aga mis puudutab jah, seda, et, et spiooniskandaalid ei ole midagi erakorralist. Selles mõttes on, et nad on kõik huvitavad, võib lugeda postimehest. Priit Pullerits heidab pilgu viimastele USAd enim kahjustanud spiooniskandaalidele ja neid inimesi on siin siin päris palju. Kuigi arvestades, milline on see vene luure aktiivsusele USA suunal, siis, siis võib-olla see võrdlus ei kannata nagu nagu päris hästi kriitikat, aga samas arvestades, et kui väikeriik on Eesti, siis tõenäoliselt, ega venelastel ei olnud ka ülemäära keeruline siit endale sellise kõrge positsiooniga luuraja või, või nii-öelda siinpoolne riigireetur, nende jaoks kaastöötaja. Tänapäeval on natuke lihtsam ka, et sa ei pea enam laua peal nagu kõhutantsu tegema, et nagu Mata Hari, et siis kusagilt purjus kõrgetelt ohvitseridelt saladusi välja peilida. Kogu infoajastul on väga-väga lihtne või suhteliselt lihtne luurata Ameerika Ühendriikide järgiga Tallinnast. Siin on väga palju paradokse ja vastamata küsimusi, tegelikult. Üks paradoks on see, et meie kõrged riigiametnikud ütlevad nüüd, et see, et Herman Simm vahele võeti, näitab Eesti riigi tuge vastavate organite tugevust. No andke andeks või ka 10 aastat luuratakse riigisaladuste järele siis ja nüüd avastatakse siis riigi tugevust see küll ei näita. Teine asi, midagigi, näiteks on see jälle vastuoluline teave. Üks osa seltskonnast, kes ütleb, et Herman seni aitasid avastada meie NATO liitlased. Eile lükkas Marko Mihkelson selle täielikult ümber, siin ei olnud seal meie enda. Meie enda tegevuse tulemus oli see, et seal on nagu vastulionaasi. Kolmas asi on see, et üks teooria on see, et tegelikult andsid venelased ise Simmi nagu välja või loobusid temast, kuna ta muutus kasutuks, ta ei olnud enam selle koha peal, kes oleks võinud riigisaladust anda välja. Siis tekib küsimus, et väidetavalt praegu Herman Simm laulab ööbik kapos, eks ole, ja laob kõik oma oma tegevuse tegevuse välja. Kust sa seda tead? Olen ka jälle lugenud, ma räägin. Kõik informatsioon pärineb ajakirjandus. Ja kõik see on vastuolus. Mind huvitab nagu see, et kui venelased oleks tahtnud sellest oma agendist loobuda, siis nad ei oleks lasknud teda siristama oma kümneaastasest tegevusest vaid on hulga efektiivsemaid meetodeid, mismoodi saadakse lahti kasutuks muutunud agendist. On teada, on teada juhtumeid, kus inimesed surevad metsas seenel käia just nii, äkki ootamatult. Selles jutus on muuseas tõetera sees või või vähemalt tunnetuslikult võib öelda, et seal on mingi tõetera sees, sellepärast et kui, kui vaadata, millal Herman Simm lahkus sellelt vastutusrikkalt ametipostilt, et tegutseda sedasi nõunikuna ja millal ta lahkus üleüldse kaitseministeeriumist, siis arvestades, et nüüd on kogu aeg tulnud nagu andmeid juurde koguda, siis, siis miks ka mitte, see võis olla puhtalt venelaste soov Eesti mainet kahjustanud Eesti mainet kahjustada. Tunud agendist võtta viimast, jätta ta nii-öelda hooletusse või anda isegi vihjeid, anda ta välja, et kahjustada Eesti mainet, siis NATO-s ja Euroopa liidus ja rahvusvahelist. Teoreetiliselt on see variant. Ei no hüva, aga miks tal lastakse rääkida ära kogu oma tegevus Vene luure jaoks 10 aasta jooksul sel juhul? Sel lihtsal põhjusel, et informatsioon, mis osutus vajalikuks, on läbi töötatud, antud ja ja toome toome siia juurde veel veel neljanda teooria, eks ole, millest ju ka meie kõrged riigiametnikud on siristanud, et tegelikult on asi isegi väga hästi, et viimased aastad kasutati HM-i ära selleks, et sööta venelastele ette valeinformatsiooni, mis on ka väga paljudes luureajaloo raamatutes kirjas, kuidas, kuidas tõepoolest niimoodi tehakse ja, ja, ja inimesi kasutatakse ära teise luure huvides, ehk siis teades, et ta luuraja söödetakse talle ette valeinformatsiooni, on võimalik, et see kõik toimus. Aga noh, veel kord, ega me ju tegelikult ei tea ja ilmselt ei saa ka pärast kohtuprotsessi teada kõiki selle juhtumi nüanss Ei no lugege täna siseminister Jüri Pihli intervjuud, kus ta ka pooltele küsimustele vastab, et ta ei tea, aga üks paradoks on veel, mille ma tahaksin, on see, et on räägitud palju sellest, et Herman Simm oli tõsine agent, no ütleme jälle väidetavalt, eks ole, sest kohtus pole süüdi mõistetud. Et ta ikka väga tõsiseid NATO saladusi andis venelastele üle. Selle kohta ütlevad jälle teised, kes, nagu teavad NATO suurriikide süsteem, et ega NATO suurriigid nagu Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa ei anna NATO käsutusse sellist informatsiooni, mis on neile eluliselt oluline. Nii et see nato informatsioon, mis on kõigile, ka nendele uutele käpikutele seal NATO-s kättesaadav, see ilmselt ei ole see Toprioriti ja topsikrite ehk ülisalajane Ilmselt laekub seda informatsiooni rohkem kui Tallinnast mitmest allikast. Ja üks huvitav diskussioon sellega seoses käivitanud ju tegelikult veel nimelt hakati üsna põhjalikult arutlema selle üle, et kes ikkagi võttis siis imikaitseministeeriumisse tööle ja ja küll näidata kõigepealt näpuga Andrus Öövel poole, kes on aga kusagil kaugel puhkusel ja keda kätte ei saanud ning mõned mehed, kes võiksid veel midagi selle kohta öelda, on juba manala teele läinud, et seega on väga keeruline üleüldse rääkida sellest, et kuidas nagu Simm kaitsepolitseisse sattus, aga see, mis on, nagu üsna põnev on, on seotud nii-öelda tema vaimse seisundi analüüsiga. Praeguste poliitikute ja, ja võib-olla ka ekspolitseinike poolt, kes on väitnud, et Simm oli kergelt vaimuhaige inimene või kannatas vähemalt jälitusmaania all aga arvestades, et õhus on kahtlus, et Simon juba ikka väga kauge aja tagant värvatud kolmetähelise kolmetähelise nime kandva organisatsiooni käsutusse, siis võib-olla see jälitamismaania oli tema jaoks täiesti põhjendatud, et selle üle ei ole ju tegelikult siinkohal veel üldse karutletudki. Minu teada on siiamaani vastuseta küsimus, et kuidas ikkagi juhtus niimoodi, et Richard Sorge võis Tokio sakslast saatkonnast uksest sisse ja välja jalutada täpselt siis, kui ta ise tahtis ja, ja, ja, ja need vastuseid võivadki, need küsimused võivadki jääda vastuseta, et noh seda jälitusmaania asja ma isegi kaldun uskuma, sest ma olen korduvalt teinud Herman Simmiga pikki intervjuusid muuhulgas raadios ajal, mil ta oli politseijuht ja ja pea ja teatavaid nagu närvilisuse tundemärk, kui sealt ta kuulivest oli seljas. Ma pean tunnistama, et ma ei mäleta, ilmselt mitte. Küll, aga raadiointervjuus katsu ka. Aga aga ma, ma, ma ei tea, noh, minu jaoks on kõige olulisem küsimus on see, et kas, kas lisaks ühele või kahele inimesele oo, tekib siin mingisugune ahelreaktsioon, aga ilmselt ei teki, sest muidu oleks juba tekkinud. Ehk siis kas see perekond töötas üksinda või oli tegemist sellise laiema võrgustikuga? Ilmselt ei olnud, sest vastasel juhul oleks ajakirjandusse jõudnud teateid ka veel nii mõnestki teisest riietust. Aga on jõudnud vihjeid tema sidemetest meie võimukoridoride tippudega ehk siis Toompeaga. Kui jutustes jube Kui jutust jäi kõlama see, et et meil, võib-olla siin Eestis veel neid inimesi, kes tähendab või olla, kindlasti kindlasti on, kes tahaksid informatsiooni venemaalaste kätte toimetada, siis kas kas peaks käivituma Need protsessid, et veelgi rohkem hakatakse riigisaladusega tegelevate inimeste tausta uurima, neid võib olla ka jälgima. Paar päeva tagasi lugesime just Eesti Ekspressis, ta oli see kirjas juhtumist, kus välisministeeriumis hakati jälgima ühte sekretäri, kes püüdis siis laual olevaid tähtsaid dokumente. Koopiamasinaga. No ja seeläbi tegi nii-öelda leia ja see on tore, aga aga kes on siis, kust leitakse need absoluutselt pädevad inimesed, kes need kontrolli access kontrolli hakkavad teostama. Mulle meenub see, kui oli jutuks see, et kui Jüri Luik oli kaitseminister, et siis tema ajal Herman Simm sai selle koha, eks ole, ja kohe automaatselt tekkis seosed. Nii. Jüri Luik, Jüri Luik ütles intervjuus, et mitte tema ei kontrollinud Simmi, vaid tegelikult SIM kontrollis teda kui ministrit. Niipidi oli süsteem paika pandud, et, et kust sa võtad selle kristallpuhta kontrollimehhanismi täidad selle inimestega, kes seda absoluutselt 100 protsenti, et need on eesti patrioodid. Mul tekkis kohe häirekell, lõi kõlama siis, kui kui saabus teade sellest, et nüüd hakkab seda asja uurima parlament ja parlamendikomisjonid. Suvaliselt komisjoni ma ei tea, öeldakse midagi olnud. Ei võtaks. Kõigi meie 101 riigikogu liikme peale, et nad noh, on absoluutselt kristallpuhtad komisjonis teatavasti on kuskil kuus kuni kaheksa kuni 10 inimest, eks ole, no kes siis neid kontrollib, kui nemad kontrollivad, ütleme, seal kapo peadirektorit hakkavad teda küsitlema nagu eile oli, eks ole, näiteks. Mina sellisel teemal üldse mürki ei võtaks. Lauri kuule, kui kujuta ette olukorda, kui sa lähed intervjueerima peaministrit ja sa istud peaministri sekretäri juures ja ootad kuni kuni peaministri jutule päält sekretär mingil hetkel lahkub ruumist ja sa istutama laua taga ja näed seal paberit, mille peal on suurelt punaselt löödud supel rangelt salajane. Ütle, kas saab, keerab pea ära ja teeb näo, et sa ei ole seda paberit näinud või üritad, üritad ajakirjanikuna kiigata, et mis seal kirjas. Ausalt. Mobiiltelefon, mis pildistab, on seal ka kaasa loomulikult loomulikult, Ainar hea kodanikuna pööran ma pilgu ära ja ütlen, et ma ei ole seda paberit näinud ja unustan selle esimesel võimalusel. On vale. Aga ikkagi ja õhus on küsimus sellest, kas Eesti maine on saanud välismaa silmis kahjust teda ja mina käisin sellel nädalal Brüsselis europarlamendis, seal küll räägiti peaasjalikult sellest, et Eesti maine ei ole saanud kahjustada ja loomulikult nii suurele ja tähtsale organisatsioonil nagu Euroopa parlament ei olegi aega tegeleda ühe väikese Eesti spiooniskandaaliga, seda enam, et Euroopaga seotud Teabe kadumamineku pärast seal majas eriti muret ei ole. Ei ole tuntud, sellepärast et tõenäoliselt pole ka seal Pole ka Euroopa Liiduga seoses väga palju tundlikku informatsiooni jalutama läinud, sest pole sellist informatsiooni lihtsalt, aga aga palju tõsisem küsimus on see, et mida arvatakse Brüsseli NATO kontorites, sellest, mis nüüd meil siin juhtus. Mida arvavad meie nato parte? Just ehk siis eestimaine kahjustamisest tegelikult saab rääkida mitmel tasandil. Et kindlasti ei ole saanud eestimaine kahjustada niisugusel määral, nagu seda on juhtunud paaril korral varem seesama õudne Estonia katastroof, mis kahjustas Eesti mainet. Seesama õudne olukord, kui suvepealinn Pärnu muutus salaalkoholipealinnaks ja üle 60 inimese suri salaalkoholi juues kahjustas Eesti mainet rahvusvaheliselt tunduvalt rohkem kui spiooniskandaal. Ehk siis tavaaprillirahutused kahjustasid kindlasti Eesti mainet, et sedavõrd eestimaine kahjustada ei ole ja ilmselt on Euroopa riikides neid inimesi. Kui minna tänaval küsima, siis neid inimesi, kes teavad midagi Eesti spiooniskandaalist, on ikkagi väga loetud loetud arv. Iseasi on nüüd see tõepoolest, kuivõrd kahjustas see eesti mainet Nato sisemistes struktuurides nendes struktuurides, kes tegelikult peavad jälgima, kas need uued käpikud, nagu sa väga õigesti ütlesid, ka tegelikult suudavad nagu, nagu NATO riigina käituda ja on, on ka usaldusväärne partnereid, et ilmselt on NATO-s NATOs ohvitsere, kes on Eesti suhtes tulevikus väga palju ette vaata Läti suhtes, aga ka Leedu suhtes, aga ka Poola suhtes. Tsenter. Ma olen rääkinud päris mitme Natoga tihedalt suhtlema inimesega ja nad on öelnud, et NATO-st öeldi juba mitme aasta jooksul Eestile, et okei, et kak kaks protsenti SKP-st on tore küll, mis te tahate siis kaitsekulutustele eraldada, aga vaadake, et info ei lekiks ja see on olnud kogu aeg nagu sõnum Eestile. Ja nüüd me oleme nii-öelda kursil. Kaks protsenti SKP-st on loodetavasti paari aastaga saavutatav, aga nüüd on selgunud tõsiasi, et et tegelikult see, mille pärast Nathan nagu muretsenud või, või mis on nii-öelda nagu meie nagu NATO liikmelisus, test ei ole suutnud seda korralikult täita, info lekib korralikult. Mina töötan aeglase ettevõttes, mis, mis, mis tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus ja minu Läti kolleegid rääkisid pärast spiooniskandaali, kuidas, kuidas nende allikad salateenistuses ütlesid, et täitsa õudne. Et noh, Läti salateenistus töötas välja mingi kiirplaani, kuidas hakata kontrollima kõiki Läti, Läti riigisaladusega tegelevaid inimesi, et, et noh, tegelikult selle mõju on ikkagi ikkagi tuntav, aga me ei näe, see on, see toimub kusagil nendes organisatsioonides, mille tegevuse tegevusele aval No loodame, et sedasama asi toimub siis ka selle sündmuse valguses, nüüd ka Eestis, et võetakse ikkagi pead ja jalad kokku ja mõeldakse välja süsteem korralik süsteem, kus, mis selliseid edasi. Juhtumid välistaks? Aga milline see süsteem saab olla, me me teame ka seda, et Herman Simm oli üks inimesi inimesi, kes oli kriitiline ka näiteks sõjaväeluure seisukohalt, et või sõjaväeluure suhtes ta arvas, et, et see ei ole just kõige sobivam sobivam all hoo vastuluuretegevust teostada, neid hakkab tulema järjest rohkem olema. Ütleme, mida kõike võib võib, võib selle asjaga seostada küll ainult teoreetiliselt, meenutagem, et, et kohe hakati Simmiga seostama ka endise kaitseministri Hansoni salajased portfelli kadumist ja ja noh, taolisi ainus inimene on tegutsenud 10 aastat kõrgel ametikohal, siis siis võib tekitada erinevaid seoseid. Me ei tea ju, sõbrad, me ei tea ju tegelikult mitte midagi. No õhus on ka juba nii-öelda küsimus poliitik Max Kauri poolt esitatuna, et kas nüüd leiab lahendusega Estonian palju õnne. Max Kaur, et mina ootan huviga, millal Max Kaur hakkaks kirjutama põnevusjutte et ilmselt ma isegi ostaks. Võisin teooriaid võib veel kõvasti edasi arendada. Ma hiljuti juhtusin vaatama televisioonist. Siis tuli värske ekspress, kus reservkolonelleitnant Leo Kunnas esines ja tama taimedel öelnud seda küll otse välja, aga ta kutsus üles mõtisklema sel teemal, et et tema on tähele pannud, et on Eestis on jõude, kes on sihikindlalt püüdnud Eesti Iseseisvad kaitsevõimet pidevalt kahandada. Ta oli seal väga palju, Militalistlike näiteid, selle kohta. Dajanud vastuseid. Ta ütles, et ta esitab ainult küsimus. Aga NATO endine peasekretär George Robertson, kes eile Tartus kõne pidas, võiks olla siis ka üks nendest inimestest, kes ütleb, et tegelikult Eesti peaks minema kutselistele kaitseväele. Vat, see peab tunnistama, et ma olen välispoliitikaga tegelenud üpris kaua aega aastast 80 Lord Robertsoni avaldused mind ütleme, pehmelt öeldes üllatasid. Mina mõtlesin, et tegemist, esiteks on tegemist šotlasega ja fotostesse on eestlastele selgelt ühesõnaga saadaga positiivne suhtumine, teiseks on tegemist endise NATO peasekretäriga, ehk siis ta ei ole enam seotud oma ametikohaga, kus ta peab oma suud hästi vaoshoitult hoidma. See, mida ta eile rääkis Tartus aulakoosolekul ja millest oli ka meil aktuaalses kaameras. Astrid Kannel ei lugu seal jahmatav. Ta rääkis järgmisi asju. Venemaa ei kujuta mitte kellelegi mitte mingisugust ohtu. Putin on kogu aeg Venemaad tõuganud lääne suunas. Putinit võib usaldada. Eesti ei peaks tundma ennast kuidagigi Ena poolt ohustatuna. Sellepärast et Venemaa järgib läänelike väärtusi ja loomulikult ei ole mõtet ka Eestil mõelda mingisugusele totaalkaitsele, aitab küll ühest väikesest kutselisest üksusest. See kõlab nagu oleks Gerhard Schröder. Et huvitav, kas lord Robertson Robertson juba on või hakkab minema ka Nord Streami palgale? Võimalik, et on juba jah, aga need need avaldused on, muidugi ma panin ka tähele, need avaldused olid muidugi ka tõeliselt tõeliselt jahmatavad, et tekib küsimus ja kui kaua on lord Robertson olnud Nordströmi? Aga mida tähendab Nord Streami palgal olemine ja kui suur palk Nato praegune? Tegev peasekretär Jaap de hoop, Scheffer on väga kõva sõnaga mees ja ta on öelnud selliseid asju välja, mida tavaliselt NATO peasekretärilt välja jättle Venemaa kohta näiteks siis Robertson oli selles mõttes ikka. Noh, ma ei taha öelda. Loodetavasti ei tule siit uut spiooniskandaali ja ma siiralt loodan, et see Simmi juhtum trumme ei lahene ka luurajate Valhallas või me saame ikkagi sellest olulised ja põhjapanevad faktid teada. Aga tänu sellele spiooniskandaalile oli oluliselt vähem ära järgmise aasta riigieelarve ümber, mis sel nädalal siis valitsus kiidu heaks. Kas need asjad on omavahel seotud ja muuseas, kui, kui uskuda uurijad Postimehe teooriad Urmas Nemvaltsi, siis need asjad võiksid olla omavahel seotud või vähemalt tema karikatuur püüdis need kaks asja omavahel kokku. Vi Ani. Ja, ja tegelikult selle riigieelarvega seoses võib ju tegelikult välja tuua kolm punkti. Maksukoormus oluliselt ei tõuse, kui mõned just lõigud välja vaata. Mitmetes sektorites tõmmatakse ikka oluliselt koomale, aga õhus on ka kahtlus, et eelarve tulude pool pumbati õhku täis. Kuidas me sellist lahendust pärast kuuajalist nihukest rusikatega tõsist löömist või meil üldse hinnata? Ma küsiksin teie teie käest, alustuseks kolleegid väga lihtsa küsimusega. Kas te oskate mulle öelda, kui suur oli Eesti riigieelarve aastal 1990? Ainar ära hakka nüüd jälle emagoogitsema, ära hakka siis te teate seda 19,6 miljardit krooni. 12,7. Mida sa sellega öelda tahtsid? Ei, mitte midagi, ma tahtsin. Ma tahtsin öelda seda. Et 10 aastaga on Eesti riigieelarve paisunud viis korda suuremaks Nii, aga, aga nüüd, mida me näeme, on see, et et õnnestus kokku leppida küll ja tõenäoliselt tehti seda lihtsalt valitsuskoalitsiooni hinnaga ja kõik neelasid nagu midagi alla, aga kas sellele, sellest, nagu ka riigile tulu tõuseb, see on tekitanud küsimusi, opositsioon on võtnud siin küll väga terava Se hoiaku, öeldes, et riigieelarve Te olete ähvardab ikka väga suur miinus ja, ja rahandusminister Ivari Padar, muuseas, on on öelnud. Vist oli Aktuaalse kaamera uudistele üsnagi kõneka lause, et võib juhtuda, et järgmise aasta eelarve jääb miinusesse, aga siis kaetakse reservide arvelt ja ja kui käesoleva aastaga seoses siis öeldakse, et aga kuidagi tasakaalus olla, siis kui juba praegu hakatakse ette hoiatama, et me tõenäoliselt võime miinusesse minna ja, ja me ei ole kuulnud ka tegelikult teistelt koalitsioonipartneritelt midagi sellise lausungi vastu, siis võib arvata, et järgmisel aastal võib-olla minnaksegi riigieelarvega miinusesse hakataksegi elama. Reserv. Ilmselt minnaksegi ja, ja see miinus ei ole mitte. See reaalne miinus ei pruugi olla mitte 20 miljonit, vaid, vaid ikkagi üks, kaks kuni kolm miljardit Eesti krooni ja, ja see on nagu tõsinasid. Teistpidi öeldakse, et reservid ju selleks ongi, et et rasketel aegadel toime tulla ja jumal tänatud, et need reservid nagu olemas on, et midagi väga hullu ei saa juhtuda. Ehki tegelikult, kas te mäletate, kas reservide kallale on üldse kuidagi viimase 10 aasta jooksul mindud? Ei, mingeid ei ole, kiputud on kiputud, on küll, aga mindud päriselt. Kas valitsusel stabiliseerimisreservi kasutusele võetud 10 aasta taguse ikalduse kahjude hüvitus? Ja ja 10 aastat tagasi oli ka majanduslangus Eestis ja ja majanduskriis venelane. Nii et põllumajanduslik ikaldus, majanduslangus käivad käsikäes. Nojah, ikaldus on siin põllumajanduses igal suvel. Minu meelest loomulikult on raske öelda, et mis nüüd aasta pärast näiteks juhtuma hakkab, aga aga võrreldes sellega, mis kaks kuud tagasi näiteks õhus oli, on ikka noh, suhteliselt nagu normaalselt see eelarve kokku pandud, sellepärast et mäletan, mis, mida, mis meid ähvardas ja mis meid ootas. Gaasi hinna neljakordne tõus. Kütusehinna tõus, politseinike ja päästeametnike massiline koondamine. Nii et need asjad nagu langesid õnneks seal need, need olid juba enam-vähem kokku lepitud tega, näiteks gaasi hinnatõus oli kokku lepitud, ma tean täpselt. Ivari Padar andis meile ühel valitsuskabineti. Istungi lõppedes andis Aktuaalse kaamera intervjuus, ütles, et see on kokku lepitud neli korda tõuseb isegi numbrid olid olemas. Kui nüüd, kui nüüd klassikalised kommunikatsiooniahelad selle eelarve käsitlemise juures vaadata, siis paljud asjad, mis ulatuvad aega kaks, kolm kuud tagasi oli siiski nagu suhteliselt selge koalitsioonipartnerite omavaheline nii-öelda raha väljapeksmise üritused ajakirjanduse vahendusel, sedasama drastiline, kümneprotsendiline, sisejulgeolekuvähenemine või, või mida iganes. Et noh, tegelikult palju tehti ka trikke selleks, et rahast mitte ilma jääda, et seda valdkonda ei puudutata, et mõjutada avalikku arvamust, suhtumist ja nii edasi. Keeruline on see, et see et see kokkulepe sündis ikkagi nii paganama raskelt selles koalitsioonis, et ma olen tõepoolest nõus nende politoloogidega, kes ütlevad, et see koalitsioon teist nii keerulist läbirääkimiste vooru üle ei ela. Ehk siis, kui järgmise järgmisel aastal seesama koalitsioon peaks tegema veel säästlikuma eelarve ja vaadates otsa lähenevatele, valimistele ja koalitsioonilepingule siis on see poole keerulisem, kui sa sel aastal Ühesõnaga, Ainar väidad, et väida mitte midagi. Ometigi sinu jutust tuleb välja see, et valitsus justkui loodaks sellele. Majanduses hakkab pisut paremini minema, et järgmisel aastal siiski ta pöördub tõusule ja ühel hetkel maksutulude laekumine paraneb ja ja siis on võimalik jälle heldamalt rahvale raha jagada. Just ma julgen küll väita, et see eelarve on rajat, on rajatud ikkagi optimismile. Et järgmisel aastal hakkab Eesti majandus veidi veidi soojenema, ütleme, see majanduslangus hakkab veidi veidi pidurduma, aga järgmisel nädalal esitleb Faktum Ariko ja BNS esitlevad ühte ühte ühist uuringut. Sellest uuringust muide ilmneb see, et, et inimeste tarbimisharjumused on hakanud ikka tõsiselt muutma. Inimesed on hakanud kokku hoidma toidult nüüd ka riietelt ja loomulikult vaba vaba aja ja meelelahutuse pealt. Ehk siis tegelikult osamakse juba jääb laekumata, sest inimesed ei osta uusi kingi uusi ülikondi ja vaatavad väga selgelt kaupluses, mida miski toiduaine maksab. Seda veel muide, esimeses kvartalis seda trendi veel väga tõsiselt tähele panna ei olnud. Peeter ütles, et see on positiivne, et valitsus suutis kokku leppida, aga küsiks headelt raadiokuulajatelt, ka te saate internetis vikerraadio koduleheküljel meie rahvateenrite lingi all hääletada, kas eelistate eelarve kärpeid maksutõusule, sest just sellised olid need eelarvelisi lisavalikud kogu selle vaidluse käigus, vastake siis, kas jah või ei ja 20 minuti pärast teeme selle tulemuse teatavaks. Aga Ma tahaks natukene küsida selle kohta, et ühelt poolt lepiti küll kokku, aga tegelikult on juba räägitud ka kaotajatest ja ühed kaotajad on näiteks noored isad, kes jäävad. Ilma nüüd oma isapuhkusest. Ei tea, palju neid noori isasid oligi, seda isapuhkust kasutas. Nende, moodustades hääletajate enamikku. Hästi siis koolitoidust. Hambaravihüvitis hambaravihüvitis 150 krooni, 300 300 krooni. Mina pean tunnistama, et minul on paar tšeki nagu alles, et ma ei ole nendega nagu kuhugi läinud, et et ilmselt ei ole see ka väga suur kaotus, sest hambaravi on niigi nii kallis. Selle kolme, kolme, 300 krooni sellega hambaid ei ravinud, minu tuttava hambaarsti juures hambaid puhastada 300 krooni eest ei saa suud lahti teha. Ei saab küll konsonant, 300, saab ülevaate ülevaatamise teha või siis noh, päris panoraampildi jaoks sellest ei jätku, aga aga ikkagi võimalik. Ma saan täiesti tasuta vahitoa peegli eest suu lahti ja hambad üle vaadata ja siis otsustada, kas ma lähen 3000 krooni eest auke lappima. Hambaravimeetodite üle, aga ma ei paranda hambaid ise. Aivar, ma siiski võtaksin ühest sinu sellest pooleli jäänud mõttekäigust kinni, et sa ütlesid, et järgmist eelarve koostamist, kui majandustingimused on sellised või veel halvemad, see koalitsioon üle ei ela, ma täidan. Järelikult küsimus, mis siis koalitsiooniga juhtub. Ehk siis veel täpsemini küsimus, millise valitsusega valitsuskoalitsiooniga me läheme vastu järgmistele parlamendivalimistele, kas on valitsuskoalitsioonipartnerid vahetunud? Millegipärast mul tekib, tekib mõte, et me oleme seda kordist juba teinud, et me läheme nendele valimistele järgmistele valimistele vastu vähemusvalitsusega. Seda seda sellepärast, et ma ei usu, tappes ka, et suur tegija, kes praegu opositsioonis olnud Keskerakond tahaks sellises majandusolukorras Valitsused, no Keskerakond on juba nädala nädal aega tagasi öelnud, et nemad on tegelikult valmis juba valitsusvastutust võtma. Oletagem, et kui Keskerakond oleks praegu võimul, siis oleks Eesti keskmine palk lähenemas 25-le 1000-le eesti kroonile ehk siis vot seda majandusime praeguses majandussituatsioonis, kus keskmine palk oleks 24 25000 Eesti krooni. Seda, seda tahaks ma küll näha, et lugupeetud majandus, professorid Keskerakonnast võiksid tegelikult avalikkusele selgitada, kuidas Keskerakond kõik oma lubadused praeguses olukorras Täidavaks tänases ühes lehes Jaan Õmblus selline teoreetik ennustab, et meie Keskerakonnaga lähedalt seotud nimele. Et meie keskmine palk hakkab järgmisel aastal olema 8000 praeguse 13 ja pool 1000 asemel. Nii et mitte ei tõuse, vaid kahaneb. Praegu jätaks selle Keskerakonna teema, kus see ja teine enne. Keskerakond kirjutab kindlasti juba üsna pikk ja põhjalik kõnesid riigieelarve arutelude jaoks, aga tulen, ma tulen tagasi ikkagi selle juurde, et kes siis veel millestki ilma jäävad. Kultuuri asutustega seotud käibemaksumäärad, mitmed-mitmed, käibemaksumäärad tõusevad viielt üheksale ja nii edasi, siis kas me võime seda nimetada ulatuslikuks, maksutõus? Selles valdkonnas kindlasti teatud majutusasutused, jah. Tähendab, turismimajandus sai hoobi rasketel aegadel. On päevselge, et kultuur saab alati nagu hoobi. Sest kultuur on ju selline asi, millest, millest võib nagu mõnede inimeste arvates väga selgelt loobuda, ehkki ma väidan, et see on, see on erakordselt eksitab. Minna kultuuri kallale rasketel aegadel. Ehk siis need üld üldvõttes. Kui me vaatame Eestit tervikuna, siis justkui ei ole midagi mingit hullu maksutõus, aga kui me vaatame valdkonda, siis on küll. Siis on küll. Eesti hotellide ja majutusasutuste hinnad tegelikult ei ole Euroopas juba praegu konkurentsivõimelised, nad on ikka meeletult kallid. Kohutavalt kallis teenus. Nüüd läheb veel kallimaks. Jah, ja noh, sellised noh, see puuduta jälle ka ütleme, laiu masse, aga ikkagi auto registreerimismaks peaaegu kahekordne tõus, see on ikka päris märkimisväärne 1000 krooni pealt 1900 krooniga. Nojaa, aga ei, kuskil mujal maailmas ei vahetata autosid niimoodi nagu meil sokke igal hommikul, et et Soomes, kui vaadata, milliste autodega inimesed ringi sõidavad, nad ostavad auto endale 10-ks aastaks ja sellisel juhul on see täiesti loomulik, et, et see on lihtsalt ühekordne kulu, et ei pea sul olema kõige uuem ja moodsam auto. Või peab? Ei muidugi ei pea, et seal ilmselt nüüd üks järgnev trend, et toit, riided, vaba aeg ja nüüd tuleb siis autod, kodutehnika ja nii edasi. Et kõlab justkui niimoodi, et me olekski jõudnud nagu stabiilsesse põhjamaa ühiskonda. Ja nähkem igas asjas midagi positiivset. Et ma arvan, et tegelikult see jahtumine on mõneti siiski ka hea mentaalses mõttes meile, meile kõigile. Ja võib-olla suudab see jahutada isegi Reformierakonna tipp-poliitikuid veidi ehki vehkis siin, ma olen pigem nagu pessimist. Majandusprofessor Andres Arrak räägib seda juttu pidevalt, et see on väga hea, et praegu läheb halvasti, et see, nagu öeldakse, Dumkopid ehk siis põmmpead toob maa peale tagasi, kes siiamaani arvasid, et võeti laristada. Samas ei ole see muidugi lohutus kõigile neile, kes oma töökoha kaotavad ja oleme meiegi kuulnud juba lugusid kolleegidest kes on juba saanud või kohe saamas oma koondamisteate kätte, nii et, et töötuse Eestis kindlasti tõuseb ja ja ühelt poolt on see muidugi hea tööandja, saba saab endale hakata valima kvalifid, tseeritud ja paremat tööjõudu, aga teisalt see ei lahenda ikkagi nende inimeste probleem puudutab inimene, kes oma tööst ilma Talle puuduti peale valdkondi ja putrude peale sektoreid, et mina näiteks püüan BNS siis juba paar nädalat tulutult täita paari mulle olulist töökohta ja tööjõuturul ei ole. Ma võin, ma võin nii palju öelda, väidan seda alles eile tehti ühes Eesti suures meediavälja üsna mitmele inimesele teatavaks uudis nende koondunud. Tean seda tean seda, kas te olete käinud Tallinna kesklinnas sööma? Teeninduskultuur on allapoole igasugust arvestust ehk siis noh, mõnes sektoris on asi hull, mõnes sektoris ei ole nagu midagi lahti. Võiks olla hullem. Jah, eks ole, no aga loodame, et loodame, et see sinu optimism ja sul jätkub ka aasta pärast, mis meie, et me võime rääkida sellest, et ühel hetkel teeninduskultuur on tänu sellele, et majandusele Aga siin peaks päästma ju meid, ümberõpe Meil aktuaalses kaameras eile pikk lugu sellest, kuidas kõik vastutavad inimesed teatasid, kui palju raha on tegelikult olemas selleks, et inimesi ümber õpetada, need, kes töötuks jäävad teistele erialadele. Samal ajal need sajad kangrud, kes Narva Kreenholmist koondati, ega ta vist kevadest saati juba ümber õpetatakse ja osalejaga ümber õpetatud. Nad ikkagi ei saa kuskilt tööd, sellepärast et noh, ei lähe ju, viie 60 aastane vene naisterahvas näiteks, ma ei tea hotelli portjee, eks ei ole neid kohti nii palju. Ja sina, Ainar ei võta ka omale BNS-i tööle, eks ole, ümber õppinud kaevurit näiteks võtaks. Dub sõltub tema tema ümberõppetasemest, et võib-olla võtaks kui, kui, kui ta sobib. Aga tegelikult on, on meil väga hea näide ju Soomest 90. aastate algul kui Soome majandus, jahtus ja jahtus ikka päris tõsiselt ja mõned inimesed ei ole Soomes siiamaani sellest 90.-st alguse lammast nii-öelda välja tulnud. Enamus küll on siis Soomest töötasse ümberõppe süsteem väga hästi ja töötas ka 50 60 aastaste inimeste hulgas. Ehk siis näen jälle midagi positiivset, äkki me hakkame seda seda ümberõpet rohkem väärtustama, äkki inimesed saavad aru, et omada kahte oskust on turvalisem omada ainult ühte oskust, ehk siis noh, mõelgem sellele, et mida me peale selle, et me, ajakirjanikud olen veel oskama teha, mul on veoautojuhiload, võin sõita järelhaagisega. Ma pole 120 aastat teinud nii et lugupeetud vedada teostajad. Siin potentsiaalne töötaja Olemas Juttali rahulikum põhja maastaga, sellel nädalal võime küll öelda, et et tegelikult on võib-olla isegi hea, et me sinna rahuliku põhjamaasse või põhjamaaks ei ole veel saanud, sellepärast et kaua Joe tulistamine on küll uudis, millest on kogu Euroopa ja kogu maailm väga põhjalikult rääkinud ja ja võib küll mitte küll kahjutunde ja irooniaga, lihtsalt märkusena, võib-olla isegi võib-olla võimalikult täpse määratluse nii-öelda, et Soome ühiskonda elab jälle praegu üle posttraumaatilist stressi väljend, mida kasutas Soome president, et küll Eesti puhul, aga praegu võib vist vist seda öelda ka Soome kohta. Küll jah, ja noh, taas on tekkinud küsimused, et mis on siis selle sellise õuduse põhjuseks, kas pelgalt koolivägivald, millesse mina ei usu, sest et ma ei tea, kuidas teie, miks Ainar, miks ei usu, tähendab koolivägivald ühel või teisel moel mitte füüsiliselt ainult ilmselt ei ole võimalik lõpuni välja juurida mitte kusagilt, et mingisugust vägivalla ilmingud käivad nagu, nagu teismelise eaga paratamatult kaasas. Ja sina ei usu seda, et koolivägivald võib põhjustada selle, et koolivägivalla ohvriks langenud poiss või tüdruk läheb, võtab relva ja laseb oma kaaslased maha või laseb oma kaaslase maha aastaid. Kuule ajend, see võib olla üks põhjuseid, aga see kogu kogu seda asja taandada koolivägivallale on minu meelest veidi naivistlik, et siin on kindlasti väga palju väga palju muid tegureid. Mulle millegipärast meenus film tuumi põlvkond tuum oli, oli viis-kuus-seitse aastat tagasi maailmas erakordselt populaarne arvutimäng, mis seisnes põhimõttelises selles, et peategelasena vahetasid ühe relva teise vastu ja tulistasid sulle vastutulevaid tegelasi sodiks, et, et on, on terve, terve tuumi mängude põlvkond on, on internet. Kus Peeter ütles, et enne saadet, mida ma ei teadnudki, et ta on täiesti nagu koolitulistajad, foorumid. Jah, selle, mis minul tegid, mul silmad läksid täiesti suureks. Kas üle ülemaailm selline netifoorum, kus kus lausa värvatakse selliseid õhutatakse vähemalt noori poisse ennast maksma panema umbes nagu kuu kuks klann, eks ole, Ameerika Ühendriikides värbas endale liikmeid. Aga siin tekib küsimus. Mis, mis tekib alati paljudel, vähemalt eestlastelt kindlasti ja seda enam soomlastele, et miks just Soome? Miks Soomes sellised asjad toimuvad, joogela tulistamine oli ju vähem kui aasta aega tagasi, eks ole, novembris kaheksa surma saanud nüüd 10, eks ole. Et miks just Soome, kellest meie oleme kogu aeg arvanud, et see on äärmiselt turvaline riik ja seal inimesed elavad ju võrratult paremini ja kindlustatumalt kui, kui, kui meie. Aga ma olen lugenud viimasel ajal soome enda psühholoogide ja sotsioloogide kirjutisi, kus nad ühe põhjusena toovad ära selle, et soomlane on äärmiselt kinnine inimene ja kogu see ühiskondlik kultuur soodustab seda kinnisust. Inimestel ei ole kombeks oma muresid avalikult kurta, Nad elavad kõiki asja sissepoole välja ja no mitte ainult Soomes, tegelikult ka Rootsis. Ma rääkisin suvel, sel suvel läksin Anu Kaupmehega, kes teeb ka Eesti raadiole kaasnevad, ütleme niimoodi, et no see on tõesti kujutlematu, et sa lähed põhjamaa seal Rootsis lähed teise inimese juurde ja hakkad talle kurtma, et sul kõht valutab. Seda ei võeta Ta heaks tooniks, sa ei tohi sellest rääkida, sa pead rääkima, et mul natukene midagi kripelda, kui üldiselt on mu tuju hea. Kuigi see tuju on väga halb. Et need emotsioonid, mis on koge sissepoole pööratud, need ükskord peavad välja, välja, plahvatama, vaatama, mis toimub Soomes, kui on kas maipühad või on siis Juhanuse Jaanil ja sihukesed kohutavad kaklused, seal toimub pool Helsingit pannakse põlema, eks ole, maipühade ajal midagi säärast, kui Eestis ei toimu, kuigi me oleme enda kohta arvanud kogu aeg, et me oleme see poströövellik, kapitalistlik ühiskond, kus alles meil hoidsin mahvi ja värgid ja kõik, eks ole, et meie võiksime sellised olla. Paraku. Et eestlased on tunduvalt avatumad ja kuuluvad pigem nagu temperamendile Lõuna-Euroopas, looge. Põhja-Euroopas seal natukene liialdatud, ilmselt on saatus meid nii palju peksnud, et me hakkame rääkima. Siin häda tallale tuleb. Tunnistame. Aga samas on ju üles kerkinud diskussioon, et mida me, mida tuleks Eestis teha ja et kas me peaksime hakkama kartma või korraldama nõiajahti sellele võrgustikule või tuumi generatsioonile, milles see naine rääkis ja nii edasi, et et üsna tõsiselt on hakatud selle üle arutlema ja, ja tegelikult, kui see jogela sündmus toimus, siis seejärel Te ju üsna põhjalikult sellest, et sellest ei tohiks ajakirjanduses üldse nii palju rääkida, seda ei tohiks näidata, sellepärast et see rääkimine ise võib juba inimesi ärgitada sarnastele tegudele. Nõus, aga otse räägitakse jälle järjest rohkem. Sellest tuleb, sellest tuleb rääkida, sest et minu meelest ainuõige on see, et enamus inimesi on ju normaalsed inimesed tegelikult jonni ja, ja kui sellest räägitakse, see jahmatas kõiki ja, ja tõepoolest, kui ka kui ka koolis käivad noored hakkavad 11 veidi teistmoodi vaatama hakkavad, hakkavad vaatama, võib-olla hakkavad suhtuma kuidagi teisiti neisse, kes võib-olla on natuke kinnisemad, natuke energilisemad, ehk siis minu meelest on ainuvõimalik ikkagi see, et selline õudus hakkaks nagu noori inimesi selles mõttes ühendama, et sellist sellist õudust ei tekiks, et vaatama natuke lahtise pilguga enda ümber, sellest tuleb rääkida ja sellest mitte rääkimine oleks probleemidest silma kinni pigistama, sest olgem ausad, tegelikult ei ole maailmas ilmselt ühtegi riiki, kus selline asi ei oleks võimalik. Just on see igal pool. Ta lahtisena targema pilguga peaks vaatama ringiga Soome korravalvurid, see oli ikka, see oli ikka tõeline pauk tegelikult. Päev varem kuulanud. Oli ju päev varem politsei üle kuulata ja ta järgmisel päeval läks ja tappis ära 10. Meie räägime siin Simmistus 10 aastat, eks ole, ja ja andis Venemaale infot. No palun väga, eks ole. Võrdlus ei ole küll päris korrektne, aga ikkagi. Poiss oli politsei haagis sinu jutuga. Igas olukorras tuleb jääda viisakaks, tuleb naeratada isegi siis, kui, kui hinges pakitseb Jah, aga ma arvan, et ma nagu seda juttu ka ei usu, mida neil on palju räägitud, et kõik need koolitulistajad, need on kannatanud koolivägivalla all ja neid on seal tõrjutud ja ja mida iganes. Nii ogela, see, kes, kes tulistas, kui ka nüüd kauajal nad olid, vaadake nende pilte, Nad olid sirged noormehed, Nad olid ilusad poisid tegelikult ja nad ei kannatanud koolivägivalla all, vähemalt viimasel ajal. Aga nendel on hoopis teine probleem ja ilmselt ka võib-olla see probleem, mida õhutas seesama jututuba, mis on nendel omavahel loodud. Nad arvasid, et nad on üliinimesed, vastupidi nad ei arvanud. Tõrjutud mingisugune väikene prillipapa nohik ei lähe, tulistan, ma ei ole kuulnud veel sellist. Aga lähevad ja on sirged noored poisid, kes arvavad, et nad on üliinimest. Ma ma arvan ka, et noh, et tegelikult noh, on need on need põhjused nagu, nagu veidi lihtsamalt mäletate, juttu oli ka sellest, et tuleb vaadata üle koolide filosoofia programmiliselt välja riisuda need filosoofid kellegile mõtteavaldused võib-olla ei või võivad soodustada taolist taolist tegevust. No see on nagu see nagu pseudovärk Kuna oponeeriks teile mulle tundub, et me ei saa, koolivägivald, on nii kergelt suhtuda. Koolivägivald võib siiski olla üks selliste tegude põhjuseid ja seetõttu tuleb kooli vaid väga tõsiselt suhtuda. Absoluutselt nõus, aga, aga see on vaid üks ja, ja taandada kõiki neid juhtumeid pelgalt koolivägivallale. Oleks vale. Et, et need, selle vägivalla juured on kusagil mujal. Internet ei saa ära keelata. Ja, ja me ei tea, mida selle internetti küll peale hakata, sest see, mis, mis, mis internet Ta on endaga kaasa toonud, näeme nii head kui halba viimastel aastatel rohkem ja ilmselt on, ilmselt on põhjus tõepoolest ka relvade kättesaadavuses sportrell Valter, eks ole, ei ole mingisugune portfell meie mõistes vähemalt vähemalt mina, kes ma relvadest suurt midagi See diskussioon jätkub siin rajal, aga meil on väga vähe aega jäänud. Ühest teemast tahtsime rääkida veel. Ainar, sa tulid nädal aega tagasi Gruusiast vaadates. Milline see rahvusvaheline pilt on täna ligi kaks kuud pärast sõja puhkemist Gruusias, siis tundub, et Gruusia on maailma jaoks nüüd unustatud. Kahju kahju sest et grusiinid ei ole seda, mida maailm nende heaks rasketel päevadel teinud üldse mitte unustanud. Ja ma olen seda ka varem öelnud, et grusiinid absoluutselt, igaüks neist teadis väga hästi, millise panuse andis Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Seda nelikut seostati väga-väga täpselt ameeriklaste kohta, öeldi, et ah, nad on partnerid, aga teie olete vennad, sõbrad, vennad, Vend grusiini jaoks, see on kõige-kõige positiivsema tähendusega sõna üldse. Nad kõik usuvad, et nad saavad varsti viisavabalt Euroopasse. Nad kõik usuvad, et neile tõepoolest on avatud NATO uks ja ja oh seda pettumust. Kui poole aasta või aasta pärast midagi säärast ei ole juhtunud. Muuseas lihtsalt mõtteaineks, sellel nädalal Brüsselis kuulsin uudis selle kohta, et kuigi Euroopa Liidu nõukogu otsustas, et enne kui ei ole täidetud rahuleppe tingimused, mingeid läbirääkimisi Venemaaga ei peeta, aga sellegipoolest võõrustas näiteks Euroopa Parlamendi sel nädalal Vene Riigiduuma delegatsiooni. Jaa. Jaa, ja ja üks põhjus, miks Vene Riigiduuma delegatsiooni boikotitud, kuigi väga paljud saadikud seda soovisid oli väga lihtne, nimelt leiti, et kuna euroopali parlamendipoolne komisjoni esimees on naine, siis ei ole nii viisakas teha, et naine peaks justkui üksi seda delegatsiooni vastu võtma ja sellepärast otsustati, et seda delegatsiooni boikoteeriti parafraseerides. See on lihtsalt üks näide sellest diskussiooni tasemest, kuhu me oleme tegelikult välja jõudnud. Parafraseerida taas Lord Robertsoni, siis Putin on tegelikult väga läänemeelne mees. Aga siin ongi ikkagi see, mida ma olen ammu rääkinud, et see ongi nüüd see Eesti, Läti, Leedu ja, ja ka Poola šanss leida omase välispoliitiline nišš, taguda seda rauda ikkagi edasi, mida me oleme siiamaani teinud. Ei tohi jätta Gruusiat üksinda. Neil ei tohi jätta muljet, et need on need hüljatud, nad on oma humanitaarabi kätte saanud. Aitab neile küll, eks ole. Vähemalt Nat, ehk siis NATO liikmelisuse plaan peaks kindlasti neile selle aasta lõpus. Ma olen täpselt sama meelt, et need neli riiki peaksid need olema nagu, nagu nagu tigedad herilased Euroopa Liidus ja NATO-s, kes kogu aeg räägivad Gruusiast, Gruusiast ja Gruusiast. Tõestamaks oma väikeste tihedate russoriikide mainet Nii sõbrada saade hakkab lõppema, jõuame vastata ühele küsimusele, kas ja mis on kaitseväeluure roll tekkinud olukorras, sellekohaseid kommentaare ja vihjeid on palju, kuid täpselt aru saama rahval pole. Ega meilgi siin pole kuigi suurt ja täpselt aru saama, aga nii palju võib öelda, et väidetavalt olevat siis kaitseväeluureinimesed Herman Simm juba pikemalt kahtlustanud mingisugustes kahtlastes suhetes, kes, aga ega me rohkem ka täpselt ei tea, küsisime tänastelt. Saate kuulajatelt, kas eelistate eelarve kärpeid maksutõusule ning 75 protsenti vastanutest ütlesid jah ning 25 protsenti Te? Ei ning sellega on tänane rahvateenrite saade läbi ja tänased rahva teenrid olid Peeter Kaldre, Ainar Ruussaar ja Lauri Hussar, sa aina tahad ühe kiire repliigi öelda. Ilusat nädalavahetust.