Plaadipõgenik. Plaanivad. Plaadipõgenik on selle hooajal viimast korda eetris, Jansa on siinpool ja mis ma siin pikalt hakkan seletama, mul on väga hea sõber külas, kes on tuntud teatud raadio tegelemine, aga kelle häält tükk aega Eesti raadios kuulda pole olnud? Noh, kaua me juba tuttavad oleme. No sellest ikka on päris palju aega. Sellest on palju aega, jah, Erki Berends on meie tänane plaadi põgenik, kes peaks ka eesti muusikas eriti kodus olema muidugi ka muus muusikas, tal on oma maitse ja, ja omad huvitavad artistid, lemmikartistid, keda minagi kuulama hakanud tänu Erkile. Aga Eesti muusikaspetsialist sellepärast et Erki oli ka üks legendaarne tegija, kes omal ajal siis Tartu muusikapäevi läbi viis siiamaani õhatakse ja nutetakse seda toredat üritust, aga on jah, oled kuulnud. Aga vahest ongi ja mõnda asja lihtsalt taga igatseda ja meenutada, et nii oli, oli hästi tore ja oli, mis seal ikka teha, kui üks asi on omal ajal olnud, siis las ta sellisena jääbki kuskile sinna ilusasse klaasist kapi odamelt plekke täis ei tule. On olnud ka selliseid asju siin, et üheksakümnendatel uuel Eesti ajal siis on püütud ja seda traditsiooni uuesti ellu puhuda, aga aga ma arvan, et sa oled vist ta taga. Juudin. Jüri Rosenfeld i mõttekaaslane. Jätke vahib rahule. Et ja noh, ma tahaksin terroristuljanoviga võrdlus tuua, et, et on kuskil üks selline ilus kohakene, ilus kastikene ilusasti eksponeeritud. Selline minevikumälestus on sinna ilusasti pandud ja noh, las ta siis olla seal jõe ääres, inimesed käivad mööda ja mõtlevad ja meenutavad. Ei, ma arvan jah, et aega on nii palju edasi läinud. Et sellise ürituse jaoks tõenäoliselt on aeg juba jäänud kaugesse minevikku, mis muidugi ei välista seda, et mingit seda tüüpi üritust ei võiks uuesti korraldada, uuesti teha, aga uues võtmes uues vormis kindlust just, sest noh olgu ta siis sellise muusikalaboratooriumi või sellise eksperimenteerimise kohana, kus pillimeestel mitte ainult selle igapäevase töörutiinist välja astumiseks ei teki mõtteid aeg-ajalt mingeid projekte, mingeid huvitavaid kooslusi moodustada, aga ka lihtsalt selleks, et see igapäevane argiei tapaks, et tekiks mingeid muid alternatiive, midagi muud teha. Ja teine üritus muidugi, mis läheb sinnasamma kasti, nagu öeldakse, on rock Summer, seal olid ka sajud päris mitmel korral terve ürituse pressiesindaja ja pressis ja neid aastaid ikka kogunes ja viis, kuus, seitse, ma ei mäletagi, et aga hea oli olla lihtsalt väga heade artistide maaletooja ja vaata seda, seda tohutut suurt seltskonda, kes ei uskunud, noh, kas on tõesti võimalik popcorn Laidlan või bob, keldav siinsamas, eks ju. Kes iganes, et ongi, saabki uskuma, et sellest rääkimata. Ühesõnaga need hetked, aga kuidas sa siis tunnete, on nii, et artistid ikka suur artist on ikka täitsa tavaline inimene ja ei ole ta midagi. Suur artist on täiesti tavaline inimene koos oma oma veidrustega, oma veidrustega ka oma täiesti loomulike hädadega ja mulle meenub siinjuures kohe, kuidas ma jään Andersoni omal ajal, WC'sse juhatasin, sellepärast Tal ei olnud akrediteerimiskaarti veel kaelas ja turvamees teda lihtsalt ei tahtnud läbi lasta sinna ruumi, kuhu, kuhu inimesed ihuhädasid, lähevad kergendama ja, ja siis siis lihtsalt noh, sellise väikese väikese nõksuga lihtsalt saida turvameestest mööda juhatatud, et inimene hätta ei jääks. Nonii, aga hakkame siis vaikselt pihta, mis muusikat sa oled täna kaasa toonud meile saatesse? Noh, kui sa jaan ütlesid, et tuleks tulla ja tuleks valida kaheksa kuni 10 väga head muusikat vala siis loomulikult tegi see mind lausa haigeks. Nii on varemgi juhtunud. Põgene, üllatav, sinu ja kõik põgenikud räägivad seda. Et andke mulle 800 lugu ja ma arvan, et ka sellest jääks vähe, et kõik head lood ära mängida. Aga ma tegin esimese valiku, tegin kohe no kus siis veel eesti muusikat mängida näiteks see, kuidas Eesti raadiojaamas. Et seetõttu ma jätsin kõik välismaised artistid sellest valikust välja ja võib olla märksõna nende lugude valiku puhul, mis ma täna kaasa võtsin, on üllatus. Vähemasti kõik artistid, kõik need muusikapalad, onu teataval määral minu jaoks üllatused. Ja miks üllatus, et noh, munn, võib-olla ehk siis iga loo puhul omaette juttu rääkida, kas kuulame, loendame ära ja räägib pärast? Võib ka niimoodi, paneb mängima, pane lugu, mängib. No oli tuttav küll? Ja noh, ta on üllatav selles mõttes, et kui me mõtleme selle loo sünniaasta 1977, see on peaaegu 30 aastat tagasi. Priit Pihlap selle loo autor oli sel ajal veel teismeline alla 20 ja, ja siis noh, kuidas üks noormees võib nii hästi tabada sellist siukest sead jõulist siukest, fancy fancy ja hea meel, et lugu leidis tunnustust ka omal ajal anoidi võistluskontserdil, kus ta sai ühe ühe pea preemiatest ja et, et just nimelt instrumentaallugu tavaliselt oli see nagu laulukonkurss, aga see töötas niivõrd hästi. Ja teisest küljest on see lugu mulle veel kuidagi nostalgiliselt tähele. Panuväärne, sellepärast et see lugu oli esimene lugu, mille ma 1978. aasta 10. augustil kell 12 null null vikerkaja eetris ette mängis. See oli mu elu esimene otse-eeter ja see ei ole loobuma siis alusse. Ta lihtsalt mõjus niivõrd hästi ja ta oli selline hea hästi-hästi, toonust andev teemasse sobiv, aga sel hetkel sa võid ju tegelikult siis Eesti raadiosse ka uusi tuuli ka, keegi vaevalt niisugust asja oleks mänginud? Ei, eks, eks neid tegijaid oligi, aga kas sinu sinu sinu teene oli see, et et Vikerkaar sai oma kolm laulu? Ei, ei, see oli juba varem, see oli varem jah, oli juba varem. Aga alati ma mäletan, mina olin tol ajal täiesti lihtne raadiokuulaja, tädi Maali. Ja alati me ootasime, Viker Kaja kolm laulud, siis tuli midagi väga head. No vot, et siis ei olnud ju mingeid selliseid popsaate? Ei noh, nagu praegu, eks ole. Et praegu on kõik popp. Et seesama vikerkäegolm laul olid need kohad, kuhu toodi esimest korda mingid uued ja värsked lood. Aeg-ajalt nüüd tagantjärele sellest rääkida sel ajal ei oleks tohtinud, kõik lood pidid minema läbi fondi, komisjon Klootilist käima mingite tähtsate kuulajat kõrvust mööda, et nad aktsepteerite roboti fonoteegi see sobibki, seisab. Noh, kuidagi oli meil nagu selline eri õigusvõime nagu eriti alt ei vedanud ka, et mingeid selliseid väga halbu lugusid oleksime toonud. Aga aga jah, ansamblit ise meil aeg-ajalt töid siis noh, siin meenutada propellerid näiteks või, või noh, suvalise eesti ansambli apelsini, nii kui mõni uus lugu valmis sai, panime selle ühe uue loo ja kaks vanemat lugu ei ole vikerka, kolm lugu olid sellisel moel sellise värske materjaliga kaetud. Ta jätab meelde tuletatud vikerkäegolm laulu, seal olid siis ühelt artistid kole laul. Viker soli, see oli seal hea rubriik, ma mäletan siiamaani seda veel lindistatud ja see oli täiesti ja kusjuures ta oli väga hea aja peal, noh ta oli muidu tavaliselt, eks ju, keskprogramm helgi juhitud ja, ja Olavi pihlamägi. Jah, tõsiselt, et nagu see oli öine programm, aga see oligi keset päeva täiesti ja nüüd hea uus eesti muusikas oli, see oli super. Rõõm kuulda jah, et praegusel hetkel olen maa Erkiga saadet tehes tegelikult ühe oma unistuse täide viinud, sellepärast. Ei saa salata. Ta tahan sind kiita küll selles mõttes, et eks justamendi omal ajal kaheksakümnendatel tõus oli ikkagi enamalt jaolt tänu sinule, sellepärast et sina olid nagu meie pressiesindaja tollel ajal, et alati mitte koosseisus, mitte jah, et et alati kui me midagi tegime, siis oli alati Erki kohal ja, ja tegime aga kas siis raadiosaate terve tunni pikkuse või siis lihtsalt mängis meie muusikat ja inimesed tol ajal ju ei ole alternatiivi, nad pidid eesti raadiot kuulama ja kui Eesti raadios juba kastis, siis järelikult on hea, eks ju. Ja nii et siinkohal suured tänud sulle selle eest, ega ma siis nüüd kehv ansamblit ei oleks ka sellisel moel promoma, et materjal tänu just tänu sinule on meil siis sel aastal võimalus ka Justamendi 20 viiendat juubelit juubelit tähistada, nii et mine tea, vahepeal võib-olla oleks olnud saanud jõud otsa, ei oleks midagi muud hakanud tegema. Aga no mis siis, ega ma nüüd ei tulnud Justamendis rääkima, tulime ikkagi kuulama, olgu justament ja täna ei mängita, väga hea, mõnus mängitakse hoopis nina jaoks, põhimõtteliselt seda ansamblit ei mänginud, ma ei ole mitte kunagi mänginud. Ma olen töötanud ta nüüd raadios ka juba üle 10 aasta ja ei ole veel saanud näppu valgeks. Ma tunnen selleski oma teatavat süüd. Jah. Et sa raadios jaht mängida, seda ka muidugi jah, see on ka, see on teine jutt, ei tunne ma ennast süüdi olevat selles, et on olemas ansambel Pet Shop Boys. Seal on üks tore kollektiiv, aju tegelikult üks projekt või raadio raadiomeestest kokku pandud, selline väike koosseis, Mart Moldovas Lauri Saatpalu. Ja noh, see Lauri Laurise saab rääkida nii mõndagi head, nagu just nimelt ütleb laulusalm. Aga jah, et üllatus, kui me pidime üllatusest rääkima, et need kaks meest sellise projekti püsti panid, selliseid lugusid mängisid ja ja täpselt niimoodi Jaan, nagu sa rääkisid kolme laulu kohta. Nii tulidki Shop Boys'i lood tihtipeale keskpäeva tunnis, noh, Rein Lang oli nende suur patroon ja ootas kogu aeg, tellis ausalt öeldes isegi lausa ainult mõne saate jaoks lugusid teemaga oli või? Ma ei usu Reinu poolt lihtsalt Rein ütles, et nii nüüd juba midagi uuemat, et me oleme nüüd kolm saadet juba seda lugu mänginud, et noh, võib-olla midagi valimistel teemadel tuli sealt mull, eks, ja nii edasi. Aga see lugu, mida ma tänaseks kuulamiseks välja valisin, kamara jura, jälle üllatus, see on jälle selline lugu, mis. No on raske uskuda, et kuidas üks põhjamaine mees suudab sellise regiloo välja mõelda ja ütleme, et välja mõelda ja esitada ja ehitada see eesti keel ongi, ongi täpselt nagu nende mitte mitte pilti, vaid selle sipsiku patsidega meeste jutt. No just, et noh, kui sa, kui sa mõtled, paned silmad kinni ja kuulad seda häält ja seda esitust kangastub kohe mingisugune ümara näoga. Naerata ja maika poiss, jah, kellele hellad rullal selline kootud müts peas, aga Saatpalu ise nojah, midagi selline ümberkehastus võime, see on ikka täiesti fantastiline. Arvan, et see lugu on väärt küll, et eetris nüüd üle tüki aja taaskõlad. Mose nii kena kui ka kolmnurkne tantsu pärn soovitan teiste ega enda järg MyStar üleval Bobo, Bobo, Bobo, Bobo. Tuiozarves laiali ei minda enne hommikut lage ikka ikat, aga leid ärgis puutututud autod ja trammid, ballaadi pööran kolde, väljuvad mäega peegaajobar, koondis. Tuleb aga meelde ajab aga naerma dünaamite naer maaga lihtsalt mõnusalt kaasa lõõtsutama ja pole sõnu noh, rääkimata sellest seadest, no mis on täiesti fantastiline, eks ole. See on super, ei saa mainimata jätta ja, ja tõesti, kuidas on võimalikult eesti keelt niimoodi laulda, et et ongi täpselt, need rõhud on kõik paigast ära ja ja, ja, ja, ja täpselt on ökoloogiline absoluutselt. Ja tegelikult sa oled ju kõigest aru, millest ta laulab, aga samas on, ta laulab ütleme, grammatiliselt ja lingvistiliselt väga valesti. Aga väga tore. Ja Lauritne võime kiita küll kõvasti, sellepärast et kõik tema projektid, mis tema on teinud, kus tema näppu külge pannud, see on kõik väga-väga kena ja väga ilus ja väga suurepärane. Ja kusjuures ongi, aga noh, võtame kasvõi Folkmill või või ansambel Pantokraator või viima saage viimased ja nüüd on, pärast laagrit on tal ka nüüd üks projekt pooleli, siin Eesti raadiost, ta lindistab sellega juhtudeks. Jama, et salvestis läks kaduma. Noh, ütleme virtuaalmaailma virtuaalmaailma jääd robotite masse siis arvutaja, mille sisse siis kõik see looming salvestati, üks hetk ütles, et et mul ei ole enam, ei ole enam kõik otsas ja siis Laurikina siis oma sõprade ja kolleegidega, nüüd siis alustas oma suurt tööd uuesti otsast peale. Jah, ikka juhtub vahest niimoodi, jah, kurb, juhatav oleks võinud juhtuda mingisugust. Ma ei tea, kutse tantsule võistlusi ei, raha paneb rattad käima 85 85. plaadi lindistused, siis ei oleks suurt kadu olnud, aga selline intelligentne ja vahva eesti eestikeelne muusika, kusjuures ma tean, see projekt on väga huvitav. Lauri teeb seal Eesti vanu häid estraadimeloodiaid, aga omas kuues omas mahlas teistmoodi ja noh, see on kihvt projekt, nii et sügisel on toodangu toot järge hõimule? Absoluutselt, aga ärme nüüd siis nüüd siis jah või ei olnud. Me võime laurest pilliga rääkida, aga see on sinu saade muidugi. Võib-olla läheme lüürilisemaks natuke. No näiteks. Tuleme üllatava Olav Ehala juurde. Kuigi Ehala ei suuda kunagi üllatada sellega, et tema helikeel on niivõrd spetsiifiline, niivõrd eriline, tunneta kohe ära, et kui me siin võistluskontsert, millest rääkisime, kus olid tavalised kinnised ümbrikud ehk lugude autoreid ei olnud teada siis Ehala laulud tundis alati ära. Aga see lugu, mille ma välja valisin, no ilmselt on ka üks mälestus ühest kontserdist ja see peeti kiigelaulukuuiku. Kas ta oli vist 10. aastapäev? Toimus Eesti Draamateatris. Kuidas on, hämmastavalt kihvt koht on Kontsert tegemiseks ja see lava annab ennast nii hästi ära deklareerida ja kogu see atmosfäär, see on hoopis teistsugune, absoluutselt lõhkkon vähe. Publikut on tavaliselt metsikult palju. Aga sellest kontserdist mul jäi küll too too Enn Vetemaa sõnadele kirjutatud lugu. Vaid see on armastus, jäi, jäi mulle väga meelde ja on lihtsalt mõned lood, mis, mis, mis jäävad kuidagi helisema. Mis sa siin ikka oskad rääkida, kuulates nii puhtaid hääli? Kadri Signe Zelda sellist armsat ja hästi südamest tulevat esitust tõepoolest hakka või uskuma, et ka halbadel päevadel laps armastas ikka kuskil olemas olnud. Ma arvan, et see just ongi armastus. Küll on hea ja annad sa selle loo lõpuni, mängisid, tihtipeale on päris jube kuulata, kui mõni lugu lihtsalt poole pealt maha tõmmatakse, kõige parema koha pealt, eks tervik läheb täiesti kaduma, aga see on see lugu, mis vajaks algusest lõpuni kuulamist. Jah, no ma leian, et ka mingisugused kellaajad kuidagimoodi tingivad seda mõni et see loo lõpuni kuulamine ja selle loo sisse minema, eks ju nagu kunagi Aapo puki läks, Aapo pukk läks pildi, siis oli vist? Et see sisseminek võiks olla sellised nagu ütleme natuke õhtusel kellaajal, eks ka päeval nagu ei jõua sisse minna päävamaga muud tegemist ka kirjanduse just töö ja lased nii-öelda muusikapala sisse minek, aga, aga see on jah, üks lugu, mis oli, on ja jääb minu meelest? Jah, kõik on ilus, võta plaat, et üks, üks hea lugu ajab teist taga Luutselt, ma isegi vahepeal kahtlesin, et äkki paneks papa Carlo loo, sest see on selles mõttes ei ole üllatav, et seda laulab. Olgu, isa. Jah. Aga noh, mõtlesin, et jään selle loo juurdesesse mälestusse. See konkreetne visioon või sild sellesama kontserdiga on niivõrd tugev, et püsib siiamaani murenduse lähekski aeg, nii, kuhu me oleme nüüd jõudnud oma plaadi põgeniku saatega, siis meil on seal viies lugu on sees, masinas läks siis läks ja mäletan seda aegadega väga täpselt, kui Erkki tuli hästi saladuskatte all. Ütles, tead, kes homme tuleb sadamasse ja tuleb tagasi. Oli niisugune, oli jah, selles mõttes, et Mäkseks käis ju vahepeal ära siin just nii kaua, kui see lugu kestis, ilus armastuslugu, me jõudsime rääkida seda, et vahepeal on väga tervistav ära käia. Ja läks keskära ja talle tuli see minu meelest küll kasuks. No ma usun ka, kus on ka, aeg-ajalt on hea natukene teist õhku hingata ja tegelikult aru saada, kui hea on see, kus sa oled kogu aeg olnud. Aga näksi puhul ma ei tahtnud temast kuidagi mööda minna, aga ma läksin, on nii nii palju nägusid, nii palju erinevaid, et selliseid Vorme, kuidas ennast väljendada? Ja ma otsustasin, et ma täna valin loomis tema jaoks suhteliselt ebatüüpiline aga toob välja taas jälle mingi kujutluspildi või mälestuskillu ühest tema esinemisest, kus tal oli selline vene Hussari kuuboli seljas, teistes seal klaveri taga kuskil ma ei mäleta, see, kus oli, mängis ja tõepoolest noh uskumatu. Maksan küll Venemaal hästi palju käinud, aga, aga noh, sellessamas romansis on niivõrd palju seda vene hinge tabamist. Ma ei ole, saab testida seda lugu mõne mõne venelase peal, et lihtsalt, kuidas temale see mõjub. Aga minu jaoks on see nii eht venelik lugu. Samal ajal nii Mczydik, et need kaks asja kuidagi imepäraselt ühendatud võite selles ise veenduda. Nendes ma. Lopsul. Ja. Kui ta ka Vaalaluu rooma. Lopsul. Saad sla sul. Vaat siin. Kuulasime sellelegi laulu lõpuni. Väga kena. Õnneks ei ole need lood ka väga pikalt, nii et jah, selles mõttes ei pea kuule, Camite kärsituks muutuma. Iseasi on muidugi see, et kui hästi nad sellesse päeva tsüklisse kellelegi jaoks sobivalt, mis parasjagu käsil on, eetris on, aga. Jaan, sa ise ütlesid mulle, too mulle need lood, mis tahad mängida, just sind on üllatanud ja tegelikult kellele ei meeldi peale kahteteist pühapäeval seda saadet kuulata, siis kuulake, see on mingil hetkel öösel ka kurduses, siis sobib väga hästi, siis saab kahe kõrvaga kuulata absoluutselt päevase, aga ja öise ja, ja saad testida ennast, et mis mulje jätab üks lugu ühel kellaajal ja sel kellaajal, kuigi mõeldes selle peale, et sel ajal tõenäoliselt, kui sa saad eetrisse läheb, on väljas täiesti valge. Ja võib-olla kohe kordus saab, on ka juba valge. Nojah, lihtsalt selles mõttes, et praegu ei lähegi pimedaks, on kogu aeg valga ja põhjanädalane, Põhjamaade värk. Just nii, aga nüüd ma tahaks joon mängida sulle ühte sinu head tuttavat. Ma võiks öelda selle kohta, et, et seal onupojapoliitika või ütleme, kui veel veel täpsem olla, siis tädipoja poliitik ahah. Vot Aivar Joonas, kes oli ju ka Justamendis kuidagi ühel või teisel moel tegev oli minu jaoks suur üllatus, setega laulusid, kirjutab oma esialgu suhteliselt nendesse lauludesse sellise suhtelise eelarvamusega, et no mis seal siis ikka nagu tulla saab, siis aasta-aastalt need lood läksid kogu aeg paremaks. Aga kusjuures vaata mulle ma olen ka ju jälginud. Aivar on minu tõesti jah, minu tädipoeg ja ja ma olen jälginud neid lugusid ja neil on ikkagi üks ja sama nagu selline tempel küljes kogu aeg, eks ju, kõik ühesugused ja seda seda küll, et noh ega keegi teebki rock n roll ja keegi paneb kastrit. Ei no seda me rääkisime, et vaata, tolku Looviv kohe ära tundeks kõik. Nii on ka Aivari looga küll aga mulle tundub, et nendest kolmest või neljast Eurovisioni loost, mis ta omal ajal kirjutas, oli, oli see nagu kõige tugevam. Ja kui ma õigesti mäletan, siis see 1999. aasta vee ja soola saaga jäi kõige napimalt jäi sellest kõige kõrgemast kohast ilma. Aga selles loos on kuidagi sellist üllatavat powerit ja vaata, see mis teeb ühe sellise eurolood väga rahvusvaheliseks, et ta võtaks, ta võetakse omaks nii töö lõunas, põhjas, idas kui ka Läänes. Et seal on nagu selliseid erinevaid kõlavärve noh, milles keegi nagu tunneks midagi omaniku ära. Aga selles samas loos on noh, minu meelest seal on nii vahvad sellist sellist idamaist mingit sellist mängu sees ja samal ajal sellist viikingite sellist jõulist powerit ja kui need mehed seal lõbusal tulevad, Lauri Saatpalu, Toomas Lunge ja dollariga Olavi kõrre kõrre ja minu meelest. Praegune Meie mehe solist, Nizza Riisalu, kes on tegelikult kes on tegelikult nii-öelda Marian etega, Toomas Pae, eksisterleb õlle muidugi, jah. Nii et noh, see kõik kõik mõjus kuidagi äärmiselt võimsalt ja noh, lihtsalt lihtsalt kahju, et et see lugu ei läinud üleeuroopalist katsetus ei saanud järele testida ja sellest hoolimata see on hea lugu ja aga ma, ma laulan seda alati. Seal on muidugi vaikin infomašoun öelda. Esiteks see, et eile sõpradega pidasime Aivar Joonase 40 viiendat juubelit oli sünnipäev, nii et Aivar, palju õnne, kui sa võid, kuulad. Erki juba Islandilt tagasi. Ta on tagasi Islandil käinud ja ehitanud Islandi muld, onne kivi, kivi, Honne, millel teadupärast te olete need, kes ei ole käinud seal näinud kindlasti piltide peal. Millal murukatus, Aivar, kes spetsiaalselt katsetamas, aga mille jaoks, kas sa tead seda? Aivo oma mingi järgmise helitöö jaoks, just Aivar Aivar rokkooper, Aivar Joonase muusikali ja ta ei tee seda Eestis võitadel seda Tampere linnateatris, sealt turu või turujaht Turu linnateatrisse ja ja, ja, ja kõik need vee ja soola saaga ja berbetud mobile, tule, puu, uue luule. Kõik need lood on leidnud oma koha selles rokkooperis viikingite teemaline ja ja loodame, et kõik läheb väga hästi ja siis on võimalik seda ka Eestis näha ja kuulda need. Nii palju Nike informatsioon Aivar Joonase tegemistest. Joonase lähetamine oli meil siin, praegu. On see lähedane siis selle Joonase looga eetris. Köit laulab väga, väga kihvt ja poisid kaasa najale. Gregor on võimalik, meeste koera on võimas ja ja tõesti tükk aega ei olnud kuulnud seda laulu, muuseas et seda on päris vahva hea kuulata, aitäh, Erkki. Nonii, selliseid kohtumisi vanade lemmikutega on aeg-ajalt üllatavas kohas väga hea kuulata, näiteks satud kuskil maantee peal mõne hea loo peale või kas sa sõidad palju autoga, kuna ikka sõidan ja palju siis kilometraaži tuleb? Kuus. Ma arvan, et selliste rekkameeste kilomeetrite arvuga võistelda ei suuda, aga ütleme nii, et ikka kaks, kaks pool 1000 võib-olla Tartu peab ära ja nii et siis on seal raadio ja, ja nii-öelda see CD-mängija abiliseks küll ja mida sa kuulad siis, kui sa oled pikal teel? Ma pean tunnistama, et viimasel ajal olen Nova raadiot kuulanud, millegipärast see levimuusikat, see ei levi kaugele aegamisi Tallinnast ju väga palju kaugele ei käinud ja siis, kui ma sõidan kuskile Tartu või Otepää kant, aga kui sa lähed näiteks oma suvekoju Saaremaale no siis siis jah, on võib-olla ehk plaadid rohkem need, kes mind saadavad. Sellest sellist suurt kaheksa plaadilist mängijat masinas ei ole, aga noh sõidu teeb lõbusaks ja tegelikult ega igatahes raadiomuusikal ka viga midagi ei ole. Aeg-ajalt uudis, et mina näiteks teen seda, et mina kuulan erinevaid raadiojaamasid, ma kuulan, kui ma olen Paide lähedal, kuulan kuuma raadiot ja ja kui ma olen Saaremaa Kadi raadiot kuulan kaadi. Ja äi ilusast. Mulle nii meeldis. Igatahes linna eff ütles, et temale Kadi raadio hakkas sellest ajast meeldima kui kuskil noh, ütleme toovad ja mitu aastat tagasi oli olnud juhused, et tegid raadio lahti ja siis raadiost kostis Trida. Siin Kadi raadio, kell on umbes täpselt kolm. Inimese palju seal plaate kodus omal on, mille seast valitses autosid üheksa, kuulsin, noh, mul ei ole neid väga palju, ma ei ole neid nagu nimme seda arvu suureks ajanud. Varsti paarisaja ringis on. Aga noh, autos on mingi omasid olemas, autosõidumuusikat eesti keelt kuulab ikka ikka käntritest ihu oli, meil on siis rekkameest, on, meil on siin siis üks jälle väga nostalgiline ja väga selline õrn lugu valmis pandud, mis sa selle loo kohta rääkinud? No see on ka Eurovisiooni lugu, sellega suutis mind Maarjalis üllatada. Et ma tean, et ta on hea laulja. Ta on väga hea laulja. Ja ta on ka head muusikat kirjutanud, seda ma teadsin ka, aga ta nii head muusikat on võimeline kirjutama. See oli minu jaoks üllatus. Et käib ka ühest Eurovisiooni loost, mis ka vist teisele kohale jäi või või kuidagi sellest väljavalitute hulgast kõige napimalt eemale jäi. Lugu pealkirjaga homme. Hästi selline, kuidagi kaasakiskuv ja väga hea tempo, sellise rütmi ja meeleoluga tehtud lugu, mis just nagu ei pretendeeri mitte millelegi, aga samal ajal on seal on seal kõik olemas ja nii väga temal. Need Eurovisiooni lood on ju sellepärast naljakad, et minna, mis naljakad ütleme ühtemoodi, et nad on kõik kolmeminutilise raadiosõbralikud. Kuigi võib-olla mõnikord tahaks pikemat lugu saada, need ei mahu sellesse segmenti ära, kui sul on vaja täpselt kolmeminutilist lugu, võid alati välja nuputada mõne Eurovisiooni looja, lähed sinna ilusasti sisse, aga iseenesest lugu ju väga armas ja ilus ja, ja loomulikult oli siin ka kuulda spetsiifilist Koit Toome. Seda seda häält ka ekse. Minu meelest sobib siia väga hästi. Ei loomulikult oli, oli hea üllatus loomulikult ja Maarja-Liisile jõud ja mul on väga kahju, et ma ei ole tema ja Rannapi Ühis musitseerimist siiamaani veel jõudnud kuulata siis kas seesama raagus sõnad kunagi tegid, see oli täiesti üllatav sellega isegi autoga avarii tegema, kunagist hakkasin mõtlema, et see ei ole ju Marju Kuut, kes laulab. Keegi peab laulma häälest ära ja siis kuni ma mõtlesin satuseks, veomasin mulle väga ohtlikult lähedale. Midagi ei juhtunud, jumala reaktsioon oli kiire, väga ja ilma if-ita ei tahaks ka nagu seda tunnikest mööda saanud. No see on jah, kindel. Et ma kuulsin juba, et sa vist jaanipäeva veedad Muhus panus Laasud alus, Nata Ta on mõnus, seal on vanajumala selja taga, vaata, seal on küllalt väravast siis vasakut kätt on, kasvab üks äädikapuu. See on minu, minu ema, minu mummi saatis selle poja mulle oma aeda ja siis mina ütlesin sellest poja išile kasvab seal väga ilusti. Kui tuleks seda kastetakse äädikaga. Vot ma tean, miks te äädikapuuga. Ta on imeilus, puud on, ta ei ole justkui puud on selline. Seest on see säsinike pehmeks ja tal on sellised nagu saarelehed, suured sulged ja väga imeilusad dekoratiivsed õied mis on nagu punased küünlad, mis jäävad ka ütleme talvel lume alt välja paistma vaat kui palju targemaks Kadeuroloogias minu isand pinnal on lõpetanud Eesti räpi peale. Just see, aga see oli 53. aastal ja siis tema on õppinud välja aiandusagronoom, ütlesin, et kui sul on vaja näiteks õunapuid lõigata, siis ma võin tulla ja teha ära. Ahah, praegu vist ajaliselt see ei ole sobiv teema, aga järgmine kevadest järgmine kevad, varagrewervjueerimise, su teadmised ja minu koduaia. Nii, aga me tegelikult rääkisime hoopis if-is ja laulu autorist, Kait Tamra. See on tore, et Kait on varjust valguse kätte tulnud. Kaidol on nii palju häid lugusid ja uskumatu, jälle see üllatab maamees kuskilt tont teab kuskohast noh, äkki ja tuleb ja Toobad sellised lood, mis on sellised tõeliselt võimsad. Ta on noh, et meil tänapäeva elupressid ka sisse siin. Ega siin keset Tallinna linna raadiosaadet on raske teha, ikka saad mõne politsei kolinaga politseiautoga pihta. Aga Kait, jah, Kait on ju tegelikult juba oma muusikat teinud juba seal juba seitsmekümnendatel ja, ja noh, see on, vaat see on see muusikute dünastia asi. Onupoeg Tonio Tamra me ju tunneme seda hästi. Ja, ja, ja ta on küll nüüd rohkem muusikaasjapulk ja vähem heliloojaga väga, kõik kõik aega, tema oskused pole küll jah, ja muidugi ja tema isa ja onu ja kõik, need on kuulsad tegelased seal Võrus olnud omal ajal varamiin võro meheda promis. Aga yksis laulab ja Koit on kirjutanud selle laulu ja ja kuidas see sind üllatas? Oma Saar VAT ongi just nimelt see, et kuidas, kuidas saab niivõrd võimsa ja niivõrd sellise tõelise Baueriga loo juurde jõuda, noh, tõesti kuskilt metsasügavuses ta võib olla see, et sealt tulevad ega seal mingit ühtset skeeme ja ma arvan, et sellises politseisireeni linnas vaevalt et selline laulud sünniks. Kuna ilmselt küll ja noh, lisaks sinna Iffi selline tõeliselt temalik, selline kar Cheugakeri rebeneb hääl, noh, see on, meenutab täiesti, millised vokaalselt võimelisele mehe sees peidus. Leiad raekoja pooles. Nagu mitu korda olen öelnud, kell on aja halastamata tunnimees, midagi ei ole teha, saateaeg hakkab läbi saama. Aitäh, Erki, et leidsid aega oma kiires töö Pos meile siin oma lemmikmuusikat mängida. Vaata heaks, on ainult rõõm, on jah. Kuidas tunne oli siia raadiomajja tulla kajab siiasamma korrusele ja seda ruumi tean ma väga hästi. Siis ma käisin omal ajal oma vikerkae päevaga pabereid näitamas. Glavlitile. Jah, mul on siiamaani mälestus, määratasin ära võtta. Mälestusseina peal on postkast. Kui sa vaatad, siis sopsasid just, et teisel pool ust enam seda nii-öelda seda pilu ei ole aga, aga, aga, aga postkast on alles, nii et siis kui küsitakse, mis asi see on, mõtlesin, murdvad emailid siia. Magnaja vahva jah, ja meil viimase loo jaoks on ka sul viimane saade seal. Jah, see on viimane saade ja see saade läheb suvepuhkusele neist, mis sügisel saab. Aga loodame, et me jätkame ikka samas vaimus jaaguga. Ühel nädalal on nagu nad on olnud. Ja leida erinevaid ja erinäolisi. Plaadi põgenikke, kellele meeldib eriline muusika. Nagu näiteks sullegi. Jah, mis meil see viimane lugu siin on valmis? Saate peaks ikka kuidagi sellise mõnusama mõnusama akordiga lõpetama, ma arvan, et see võiks Peeter Oja olla näiteks tema bläkk, rokid, projekt, mis oli omal ajal ikka nii naljakas, et mõnda lugu sai kuulata lausa ütleme 20 korda järjest ikka ei hakanud igavik, avastad veel midagi enda jaoks üllatavat jõult. No nii, no nii, no nii. No nii, aitäh, helge ja vaata vindia saade lõpetab ennast selleks hooajaks käike Kemadele päikest. Talvel uisutalguid, suvel püüan kala mere ääres, kogun marke, joonistan spordis ikka lugu peal. Näiteks möödunud kolmapäev mängisin üksi kulli, loodus, et mulle meeldib käia, siis saab linnulaulu kuulda. Meeldib kõike teha, igasugu vingeid, asju. Näiteks läigib, päeval, panid suure heleda saada, saada. Vaata vaata, vaata. Vaata. Vaata vaata, vaata rind. Juba poisipõlves olin päris hea fantaasiaga palun mul probleemiks teha vannis padi, elus hätta ma ei jää, pole selles päris kindel, kui ikka oskaks, siis ei ole karta miskit. Läinud reedel tegin peedist pesumasinale trumlit ja ei ole tõesti asju. Tuleks toime. Vaata. Vaata, vaata, vaata mind. Vaata. Mulle meeldib mõelda igasugu asju välja pärast tee siis need asju, et ka teistel oleks hea. Suhtlemises olen tugev, suhtlen täitsa vabalt. Näiteks eile, terve päeva rääkisin sõbraga siis olen mitmekülgne, ilus, tark ja osav. Näiteks võin ma ära süüa terve tonni briketti. Vaata vaata. Vaata, vaata mind. Eile tellin väikse katse, panin pirukad muna, maitse oli nagu oleks pirukas pandud muna tulevikuks. Plaan teha võimas firma, seal mul töötab neli töölist, mina olen rahul. Kunagi mul pole igav, kuna olen huvitav. Isegi kui mul on igav. Mul tuleb välja.