Ja tere taas kuulama siis rahvateenrite, iga laupäevast saadet. Rahvateenrite Rikkad ei jäta teid rahule ka kõigil eelolevatel suvekuudel. Nii palju või napilt, kui neil parasjagu tulemas on. Ja on siis siin vikerraadio stuudios Sulev Valner, Eesti Raadio ja Mart Linnart ja mina saatejuhina Aarne Rannamäe Eesti televisiooni palgal või ma ei tea, kuidas see palgakäib, kui inimesed puhkusel on selleks ajaks töölepingud katkevad või nüüd juriidika küsimus. Aga juriidika mängib meie elus üha suuremat rolli. No head sõbrad, kolleegid teie rahulolevatest ja pruunistunud nägudest, ma saan aru, et te puhkate vastab tõele. Ja esimene nädal läheb minu puhul mitte päris, aga, aga need paar jaanipäeva ümber päeva olid heaks puhkuseks küll, et et see niisugune kalendri poolt kingitud puhkus väikene toimus, aga kahjuks on nüüd järgmine nädal jälle töine. Värske uurimus mööda meie reisibüroosid näitab seda, et üha sagedamini inimesed hakkavad oma puhkusi veetma mitte siis kodusel Eestimaal, vaid, vaid lubatakse isegi kahe ja kolmekordset välist turisminduse kasvu Eestile. Miks sa, Mart, siin oled, miks sa miks sa juba kuskil sooja mererannale puhk? Ei suvel mind ei kisu eriti mingisugusesse lõunamaa kuurortisse, mulle tundub, et seal on minu jaoks liiga palav ja, ja, ja Eesti suvi on mulle selline suhteliselt suhteliselt sobiv. Ikkagi ja küllap seda päikest ka vahepeal siin näitab. Nojah, aga samas, meie tõesti meie reisibürood on nagu või sees, et et nende sissetulekud kasvavad ja mis tähendab seda, et inimesed leiavad ka üha rohkem oma raha eesti inimesega ongi alati nii olnud, et kui vaba raha on, siis see läheb, kas siis kohe ära ära jah, kas siis kõigepealt esimestel iseseisvusaastatel ma mäletan, läks toidupoodi, osteti valimatult kõike seda, mida, mida silm ihaldas ja kalorite rasvaprotsendi peale nagu eriti vaadatud, mida on ka meie tänavatel randades suhteliselt näha, et, et inimesed on, on kosunud. Ja nüüd, kui siis on raha veel juurde tekkinud, siis pannakse siia reisidele ise peale meie siin meie kolmik täna siin ei ole ilmselt õige seda, seda väga arvustama, sellepärast et meie töö sisaldab aeg-ajalt ikka Eesti piiridest väljaspool käimist, aga aga, aga tõepoolest, inimestel on raha, et et nädalakene soojal maal veeta enamasti vist soojal maal, kui kõigiga võetakse ka nagu talvepuhkus. Väga paljud siiski, ma arvan, et reisivad ka tõesti selleks, et maailma näha, et mitte, ainult et kuskil vedeleda ja ja ma ei saa nagu seda küll kuidagi jälle ka pahaks panna, et inimesed teevad teoks oma, võib olla eluaegseid unistusi mis ütleme vanematele inimestele, eriti sellel nõukogude korra ajal ei olnud lihtsalt võimalik, eks ole, nüüd on ikkagi see, et kui sa ikka enamik inimesi on, on võimelised, kui tal on ikka unistus näiteks elus korra Austraalias käia kogub ta seda raha aasta kogu kaks käib ära. Noh, aga, et, et noh, see on ikkagi tegelikult jälle jälle suur asi, et siin nagu päris noh, öelda, et see on nüüd kõige halvem 500 raha noh, nii-öelda magama panna, ma ei ütleks, et on kindlasti noh, lihtsalt, et osta näiteks suur auto Veel suurem auto osta veel suurema. Otto eks ole ja, ja lihtsalt veel igal õhtul pidu pannes kulutad selle selle lõunamaa reisiraha ka päris ruttu ära, tegelikult ja pole üldse midagi, isegi seda seda mälestust ei ole, mis, mis sellest reisist. Ma ei tea, kas onu tahtis hukka mõista? Kaugeltki mitte iga inimene teeb oma seaduslikult teenitud rahaga täpselt seda, mis ta, mis ta tahab mulle lihtsalt neid reisipakkumisi vaadates, praegu on see ilmselt sobilik jutt, sest on suur reisimise aeg. Vaadates jääb mul niisugune mulje, et, et mida odavamaks need reisid lähevad, seda rohkem loomulikult reisitakse. Aga paraku ka nii-öelda reisi noh, kuidas ma seda ütlen nagu hariv kvaliteet või läheb ka alla, sellepärast et odav reis tähendab ikkagi nädalakest ju hotellis ranna peal või siis basseini ääres koos noh, muidugi filmidest nähtud suurte mõnudega sappa klaasi rüübata basseini ääres ja kõik nii edasi, aga aga, ja kui sa tahad nagu tõsisemalt ringi vaadata, siis suvalises riigis ka siinsamas kuskil kas Põhjamaades või Lätis, Leedus siis nii-öelda selle kõige odavama paketiga hakkama ei saa. See on ka fakt ja need, need nii-öelda kultuurireisid ja muud sellised ringi vaadata. Reisid, mis iganes huvid inimestel on, need maksavad ju natuke rohkem. Et küllap ma ei ole seda statistikat veel näinud, aga, aga küllap see nii-öelda reiside mitmekordistumine, mis, mis siis Eesti inimestel tabanud sel aastal ja mis Meie reisibüroodele teeb puudutab ikkagi eeskätt just need nii-öelda odavaid odavate reiside arvel, seda, seda numbri kasvatamist. Nojah, aga isegi kui sa ka sellise suhteliselt odavama reisiga lähed kusagile kuurorti rannale teisitama, siis ka sealt on võimalik teha ekskursioone noh kasvõi püramiide vaatama või mida iganes, see on juba koha peal siin oma valik. Võid võtta ka selle paketi, kus nii-öelda kõik on hinna sees hotellis söögid-joogid, sa ei pea seal üldse välja minema. Aga eks see on iga inimese vaba valik ja tõesti, kui ta on pikka aega näinud ainult piltidel filmidel, seda, kuidas lõunamaa rannas lamamistoolis lamatakse ja kokteili rõivatakse, siis. Igaüks peab oma naha peal ära proovima, kuidas saada kahe tunniga säravpunaseks. Aga minu meelest on nendel reisidel üks väga hea omadus ka, et eriti kui inimesed, kes võib-olla varem reisinud pole, käivad kusagil näiteks neil lõunamaadel väga tihti nad näevad seal tegelikult ka selliste elu ja, ja ka sellist vaesust näiteks, mida siin ei ole. Ja siis võib-olla nii-öelda see paneb järgi mõtlema, et noh, et selle, selle kuulsa lause üle, et kas me sellist Eestit tahtsimegi. Et see, see nagu ütleme vardad natuke ka mõtlemist selle koha pealt, et siiski käies kuskil Egiptuses ja vaadates, kuidas seal kohalikud inimesed elavad noh, siis tekib tunne, et tegelikult koju tagasi tulles, et meil on ikka päris arenenud riik Kuule, Sulev, aga see on geniaalne äriidee meie valitsusele. Ma arvan, et valitsus võiks oma eelarvenumbrites siis järgmiseks aastaks panna niuksed summade Eesti inimeste või ütleme, rahulolematult Eesti inimeste lennutamine vaeselt vaestes arenguriikides näiteks Egiptus või kogu Lähis-Ida näiteks käib sinna alla peale Iisraeli. Vast Egiptus ei oleks siis see koht, siis võiks juba saata ikka kohe Kesk-Aafrikasse. Aga see maksab jälle rohkem ja rahul ei ole, paneb valitsusse, annab pileti, teeb viis päeva vabaks ja siis ta näeb seda, vaesust tuleb tagasi, siis kiidab taevani kõike seda, mis siin on. Ukraina, ütleme Moldova näiteks, rääkimata Venemaast, eks ole, kus kus, kus paljud meie ajakirjanikud Nad tagasi ütlevad, et oh jumal tänatud, sa jälle tagasi, et, et seda nagu ei taha näha ei ole mõeldud halvasti nüüd Venemaa kohta ütlemiseks, aga, aga tõesti, seda sedasorti avaldusi meie meie kirjutavas pressis on, on olnud. No Eestis oli see nädal, ütleme, kui me tahaksime öelda, nii-öelda rei religioosselt väljendada, siis olite vaikne nädal, ebatavaliselt pikk puhkus, neli päeva võidupäev ehk jaanilaupäev, jaanipäev ja siis nädalavahetusel takkaotsa, et kõik, kõik need kalendrile päevad, mis siin vahepeal inimeste käest ära rööviti. Kuid kõik riiklikud pühad sattusid nädala vahetusele, siis nüüd anti nagu kapaga tagasi ja ja kõik said seda nautida. Huvitaval kombel eesti inimene ei tahtnudki seekord nagu nautida. Et Ma valmistusin pikaks, tiraadiksin, et jubedad jubedad päevad, kui palju inimesed jälle viinerid ja palju nagu bussi lehvitati ja, ja palju inimesi surma sai, aga, aga seekordne statistika on on rõõmustavalt teistsugune kui, kui eelmistel aastatel ja ma ei tea, mille arvele seda panna, et viina hind ei ole nagu vahepeal tõusnud. Ja, ja ma ei usu, et inimeste nagu peades olev mõtlemine eriti on muutunud, aga, aga seekord läks suhteliselt rahulikult. Jah, eks võib-olla osa tuleb lihtsalt juhuse arvele, et noh, üks aasta läheb paremini, teine aasta läheb halvemini. Või inimesed mõtlevad ette, mul on neli päeva aega nüüd pidu panna, et ärme, ärme kohe nii võimsalt alustame. Ja tagajärjed olidki käes. Küla roolijoodikuid võeti muidugi seekord eriti palju maha. Mis, mis näitab, et et ega meie autojuhtide peades ikka nagu kõik veel korras ei ole. Ja liiklus oli, oli jaani öösel maantee pääl ikka ikka päris tihema jaani seal jalutasin ka mitte eriti pikamaa, aga noh, mööda maanteed ja seal öösel kella ühe ajal autosid vuhises ikka ühele ja teisele poole, pidevalt kaugelt rohkem kui tavaliselt sel ajal ma ei tea, kui paljud neist kained ja kui paljud purjus olid, aga aga liiklus oli tihe, külas. No siis sa tegid lausa riskantsete inimkatsete jalutamise öisel maanteel. No eks ma hoidsin teepeenrale. Ja noh, mina olin jaaninädalavahetuse, need esimesed kaks päeva olin, olid oma maakodus või suvi suvekodus ja, ja see on seal seal seal kusagil Männiku kandis või ütleme, mitte väga kaugel Tallinnast ja ja sõitsingi autoga siis loomulikult tutt kainena ja mis ma ka üllatunud, et, et ma neid politseiautosid. Et ma olin küll kohtades, kus tehti suuri lõkkeid ja ja ma arvan, et Mart sinuga jagame ühte ühte kanti, aga, aga ei olnud hullud patrulle ilmselt ilmselt liiga varajane aeg, et nad tulid ja, ja tänu sellele nii palju roolijoodikud kinni võetigi. Need patrullid töötasid. Aga mina olin täiesti valminud valmis selleks, et akeneriga all, et saaks kohe puhuma hakata, aga aga ei õnnestunudki puhuda sel sel õhtul, nii et. Uksed olid õhku täis tõmmatud ja no kui edasi rääkida sel teemal, et rahulik nädal oli, siis noh, tõesti sedavõrd rahulik ta oli. Et, et isegi isegi meie lehede ilmunud stenomenist fina ausalt öeldes nüüd aru ei saa, et ma mõnes mõttes võtan omaks meie ajalehtedes aeg-ajalt ette tuleva kriitika, et televisioonid ka siis minu kodune televisioon, jaa jaa, kommertsjaamad traadi, aga ma ei tea, kuidas see on, aga et me näitame liiga palju nagu kordussaateid. Küllap raadiost kuuled neid vanu vanu lindid. Rohkem siiski suhteliselt vähem, ikka mõni üksik kordus, aga valdav osa programmiga nüüd kordussaade küll ei ole. Jah. Teatud suvekava, nad on natuke kergem, aga ta ei ole kordus. Jah, aga, aga just siin alles äsja ilmus mäleta kummast lehes vist oli Postimehes üks jälle neid nii-öelda ja oli ka vist õhtulehes neid halvustav ja niisugune ärritav artikkel, et kas sellist televisiooni meil oligi vaja, parafraseerides sinult eelmist lauset. Et muudkui maksame ja maksame ja ikka midagi ei saa, eks ole, suve suvekuudel noh, ma ei oska selle peale midagi öelda, et esiteks maksta rohkem küllaltki. Aga aga teine asi on, et tänase laval ma juba läheks hea meelega ausalt öeldes kioskisse ja võtaks värske lehe, sest et et noh, ma tahaks ka näha mingeid kommentaare, kas nendele päevadele mingit analüüsi, mis, mis on olnud siin enne paisati küll väga palju õllekultuurist ja kõigest muust ja hoiatati, et ärge nii palju jooge ja, ja pohmelli ravimid olid järjekordsed kõikides lehtedes. Aga ma tahaks ka lehest lugeda, kui ma kuskil seal külapoe taga elan, eks ole. Võib-olla mul ei ole televisiooni Riisoreid, võib-olla raadioaparaat on rikkis, mada läheks, ostaks selle lehe ja tahaks lugeda, aga aga millegipärast ei saa nagu seda. Jah, täna täna oleks võinud kiiva lehed ilmuda, sest tihtipeale pühade ajal põhjendatakse seda sellega, et kuna pühade ajal leheputkad niikuinii ei tööta, et siis ei ole seda lehte seal kusagil müüa, aga aga täna on ju tavaline laupäev ja võiks lehtla. Ühele lehele me teeme, muidugi on praegu liiga selle jutuga, et õhtuleht täna tõepoolest ilmus, aga aga ma tahaksin neid tõsisemaid päevalehti siiski oma oma näpuga katsuda, seda enam, et nädala alguses või ütleme nädala teisipäeval, kolmapäeval oli, oli küllalt sündmusi mis, mis otseselt Eestit puudutavad ja, ja mis, mis võiks nagu ka lehe ajakirjanike tähelepanu pälvida, aga paraku jah, sellist võimalust pole. Viimane ajaleht ilmus teisipäeval või kolmapäeva või kolmapäeval. Kolmapäeval ja kolmapäeval ja siis läksid ka meie kallid lehe kolleegid pikaajalisele puhkusele, niiet kord lugupeetud kolleegid, kui te tahate meid kritiseerida, siis vaadake kõigepealt peeglisse. Ja mõelge, miks lehed kasutavad selliseid pause. No oli suur, vaat seekord paides nagu ikka, kaitseväe juhataja kiitis kaitseliitu, et see on väga-väga tore organisatsioon. Ja meie president pidas kõne. Ja ma ei tea, kas te vaatasite seda ilusal suvepäeval, see toimus ja kuuldavasti olla mõnel inimesel isegi halb hakanud, need, kes vaatasid seal pealt, et väga-väga kõrvetav päike olija vaat, kestis kaua ja president pidas ka pika ja põhjaliku kõne. Et kas teil sellest kõnest ka nagu midagi meelde jäi? Mitte väga palju, sest noh, eks ega seal midagi nagu öeldud, võib-olla seda, et rääkides žesti vaprust, kaitseväest meie ajaloolisest ajaloolistest lahingukuulsustest, siis president väga palju meenutas liitlaste liitlaste osa nii vabadussõjas kui, kui, siis ka tänapäeval, mis on kahtlemata õige Jah, jah, see on nagu teatud selline vihje, ütleme meie olukorrale, kus me ikkagi, eks see, eks see on ka teatud vihje ikkagi Iraagi missiooni vajalikkusele jälle, et see, see on see, see nii-öelda pidevalt üles kerkiv ja vinduv debatt Eesti ühiskonnas teemal, et mis need eesti poisid seal Iraagis ikka nagu õieti teevad. Et kas see on kuidagi kogemata nad sinna sattunud või on neil nagu mingit asja ka seal väga vihjamisi puud. Rääkides konkreetselt nendest kahest mehest, kes surmal saanutest No ta rääkis jah, nagu laiemalt partnerlusest partnerlus siis nii-öelda Euroopa liidu raames ja kaudselt rääkis siis ütleme siis ka Euroopa Liidu ühtsest välispoliitikast ja, ja põhiseadusliku leppe esialgu ebaõnnestunud ratifitseerimisest kahes riigis ja selle selle edasilükkamisest. Aga teine, teine oli muidugi andis erilise nagu, nagu mõte, see, et Estpla 10 just sel samal päeval, kui, kui siis president kõnet pidas ja meie siin jaanilaupäeva tähistasime võidupüha, õigemini siis siis saabus Estpla 10 tagasi. Nutikas ajakirjandus muidugi leidis jälle põhjuse nii-öelda ilkuda selle asja üle, et miks te hiljaks jäite ja ja üleüldse, mis, miks teid oma lennukiga nagu pidi vale toodavad, miks siis ameeriklased, kes on lubanud nagu tuua teid alati, sport on alati ameeriklaste õlul olnud, et mis ei tulnud, ma arvan, et see on suhteliselt asjatust. Olles oled ise oma oma elus seda nii-öelda logistilist puslet näinud, mismoodi need lennukid lendavad ja ja mismoodi see on seotud kõigi kõigi muude asjadega, mis seal sõja ümber toimub, et, et see ilmselt ei ole? Ei ole nagu, väga kerge ülesanne. Samas, ma ütleksin oma harvad kiidusõnad meie meie valitsuse või meie riigivõimu aadressil, kes siiski olles lubanud Eesti poisid jõululaule vabadust jaanilaupäeva õhtu siis lubaduste täitis, nii et et see on väga-väga tore, et poisid siin lõuna ajal ikka juba rivis olid ja oma nii-öelda medalid rinda said. Kui räägime sellest debatist, mis, mis meil ühiskonnas on ja ma arvan, et et kuna need kohalikud valimised on ees Iraagi teema tegelikult tõusetub ka ka enne enne oktoobrit uuesti siis kohalikel valimistel see on tõeline kohalike valimiste teema, jah, ja nagu me ka ütleme siin põhiseadusliku leppe ratifitseerimine ja me seisame ka igasugused huvitavad nii-öelda munitsipaalteemade ees. Paraku, aga noh, ega selle vastu ka vist midagi Valimiskampaania jah, on kohe pihta hakkamas, mina olin sinna jaanipäeva ajal Pärnus hoopiski paar päeva ja lugedas kohaliku Pärnu postimehest, avastasin kolmapäevases lehes juba terve leheküljelise valimisreklaami, võib sisuliselt öelda kohalik nii-öelda kodanike valimisliit sündimas ja ostnud siis lehes terve lehekülje juba juba juba jaanipäeva eel. Nii et valimiskampaania ei saa sugugi öelda, et algab kusagil septembris. Eks see kodanike valimisliit oli selles mõttes ka huvitav, et lugesin kohe esimese nimena, mis te arvata, keda Pärnu kontekstis üsna arusaadav, kes, kes seal võib jälle esile kerkida, loomulikult Mark Soosaar. Vedamas kohaliku linnakodanike valimisliitu. Ma tahtsin esialgu välja pakkuda Tiit Madisson ja aga tema on natukene natuke teises kandis, kuigi väga vähe, teises kandis. Ja täna vist üldse kavatseb kodumaa tolmu jalgadelt maha raputada või vähemalt on öelnud. Nii et selles mõttes kindlasti Ta kutsudes ei tasu meil nagu sugugi arvata, et, et kui võib-olla Meile tundub, et Eesti poliitikas on mingi selline vaikne hooaeg alanud ja rahulik suvi ja kuskil sügiseks ärkavad kõik ülesse, siis noh tegelikult käib ikkagi millegi äge ettevalmistamine. Poliitikud ei puhke iial. Päris huvitav oleks jälgida seda, mismoodi hakkab valimisreklaam mööda hiilima nendest uutest piirangutest ja milliseid andekaid võtteid leiutatakse selleks, et noh, ei tohi suuri pilte välja panna ja, ja kõik need piirangud, mis on aga, aga ma olen päris kindel, et andekad reklaamitegijad leiavad väga teravmeelsed võimalusi nendest möödaminemiseks. Ja no me rääkisime presidendi kõnest Paide linnas võidupühal, aga tegelikult nädala alguses ju president näitas jälle oma ma ei tea, kas siis oma või oma institutsiooni kangust ja võimu, aga jättes välja siis kuulutamata kaks kaks seadust järjekordselt, mida, mida riigikogu oli, oli mõlemat mõlemal korral juba parandanud. Ja üks oli siis e-valimiste ehk ehk siis võimalus valida nii-öelda oma ID-kaardiga. Ja kuigi riigikogu oli teinud väikese paranduse, siis, siis president jättis selle endiselt välja kuulutamata ja teine oli siis võimalus. Saadikud lihtne tõesti aegu kohalikes volikogudes ja riigikogus mõlemad tähtsad teemad just nimelt arvestades seda, et kohalikud valimised on, on ees mõne mõne kuu pärast, mis te arvate, kuidas see nagu mõjub? Noh, ja, ja millega lõpeb see kõik see, see, see pingpong, mis nüüd siis Kadrioru ja ja Toompea vahel on, on juba käimas mitu nädalat. Noh, eks see tähendab seda, et nende seaduste vastuvõtmine vähemalt nihkub edasi, mis tähendab seda, et lähenevate kohalike valimiste suhtes ei ole mingit päris kindlust majas, milliste reeglite järgi need toimivad ja ja sellepärast ka nendeks valmistumine ei saa veel nii nii kindla stsenaariumi järgi käia, kui paljud tahaks seda. Tule no e-valimised muidugi nüüd väga palju ilmselt seda parteide ettevalmistust ei mõjuta, et selles osas, et nad lihtsalt annavad ja tõenäoliselt ka suhteliselt väikese protsendi või isegi protsendikümnendiku võrra, eks ole mingisuguseid hääli võib-olla juurde. Aga see, et kas parlamendisaadikud saavad kohalikes volikogudes istuda või mitte, on kindlasti ütleme valimisnimekirjade koostamise koha pealt üsna üsna oluline küsimus. Et kas siis on veel, muidugi hakkab järgmine küsimus, juhul kui see ikkagi nii-öelda keelatuks jääb, et kas sellegipoolest näiteks riigikogu liikmed kandite keerivad ja siis hakkavad oma oma nendest kohtadest loobuma kellelegi järgmise kasuks, et kuna seadus ei luba neil seal olla. Aga noh, see see võimalus muidugi jääb ju ikka veel ilmselt siis üles, aga siis muutub see kandideerimine jälle suhteliselt naljakaks, kui on ette teada, et see mees, kes siin kandideerib, ju tegelikult siia ei tule ja seadus ei luba tal siia tulla. Ja samas seadus ei keela kandideerimast, kuigi on, on selge, et ta ei saa seda kohta vastu võtta või ta peab tegema valiku, mis on ülimalt Ebatõenäoline et see, see, see seadus on kindlasti nii-öelda puhtpraktiliselt nii-öelda suurem probleem, kuigi, kuigi tundub, et see debatt käib nagu e-valimiste pärast kirglikkus praegu. Et selle põhjus tundub ka olevat, eks ole, teatud erakondade valijaskond on lihtsalt niisugune, kellel ei ole neid arvutiaparaate kodus ja rääkimata sisendist lisaseadmetest, kuhu saab oma ID-kaardi pihta ja hääletama hakata ja vastupidi, teistel teistel paaril erakonnal jälle valijaskonna hulgas on, on valdavalt need need, need seadmed olemas, nii et, et see on nagu arusaadav, ma ei ole olnud algusest peale muidugi päris täpselt tabanud juristi jumal hoidku selle eest. Aga, aga miks riigikogu ajab nagu nagu selles mõttes jonni, et, et saab ümber valida, nüüd siis muudeti see seadus ümber niimoodi eelnõu ümber niimoodi, et valimispäeval ei saama otsustena muuta. Et inimesed siis, kes, kes võivad kasutada või noh, oma oma nii-öelda valmisoleku poolest on, võivad kasutada oma ID-kaarte kohalikel valimistel. Et eks ta ju tundubki veider, et miks siis peab nagu üks valima ühel päeval või ütleme, ka eelvalimistel on võimalik, aga ei, saan oma häält muuta ja ja selles mõttes mulle tundub kuidagi väga-väga sümpaatne presidendi jonni ajamine kui see, kui see on jonni ajamine. Aga kuuldavasti ka õigus seda toetab, nii et sellega nii-öelda juriidilised põhjendused taga, sama sama asi on on ka nende volikogudega. Või üldse omavalitsustes kas siis riigi tasandil või kohalikes istumine mitmel toolil kunagi. Seoses ühe intervjuuga lugesin kokku, et Tallinna linnavolikogu eelmisel esinaisel Maret Maripuu oli korraga käsin seitse ametit. Oleks olnud üheksa, siis oleks võinud öelda, et 10. on nälg, aga, aga tõepoolest seitse ametit pluss kaheksas oli siis ta nagu kodune elu ehk ehk väike laps kasvatada. Ma mõtlesin, et püha jumal, et kui, kui inimene on nii tubli ja saab kõigi seitsme ametiga hakkama siis kas ta saab kõiki asju tõesti nagu korralikult ära ajada? On selge, et, et inimesed on, muidugi meeldib, tähendab, igalt poolt valdavalt nendest seitsmest ametist igalt poolt kukub väikene väike kroon kuskilt riigikogus kukub päris priske kroon ja ja veel veel öelda Nõukogude istumised ja kõik asjad krooli muudkui tiksuvad karvele. Aga samas iga asjal on ju lõppude lõpuks piirid, ei saa ju niimoodi panna vaese inimese õlgadele, noh nii niivõrd palju ameteid. Et selles mõttes on nagu ka väga sümpaatne, mida, mida praegu see liin, mida praegu president ajab? Ma olen, olen suga nõus. Ma kaldun ka praegu presidendi seisukohta jagama, eriti mis puudutab just nende mitme mitmes kohas istumist. Sest et see, mis toimub volikogudega kõige paremini teada Tallinna oma, muutub kohati ikka päris naeruväärseks, kui lasevad inimesed valida ennast, kellest on enam-vähem kindlalt teada, et nad sinna ei lähe, siis mingil hetkel kui tekib poliitiline teadussiis, siis järsku nad tulevad sinna kohale tagasi saadavad mehed inimesed minema, kes on nende asemel seal tööd teinud. Ja siis jälle taandavad ennast, siis tulevad jälle tagasi ja nii see käibki. Noh, valija seisukohast tekib küll tunne, et noh, miks ta meid lollitada niimoodi ühe, kusjuures. Tallinna volikogu tähendus on täiesti ära devalveeritud sellega minu meelest juba noh, ma saab näha, et kas, kui palju üldse on tõsiseid tahtjaid sügisel sinna Tallinna volikogusse saada, sest selle kogu maine on tegelikult selle just nimelt nende riigikogulaste edasi-tagasi käimisega ja sellega, et noh, nagu on selgelt igal sammul näidatud, et see volikogu kui on nagu mingi. Ma ei häbene isegi nii-öelda, et, et see volikogu on nagu mingi marjunettide kogu parteide jaoks, et kes täpselt kasutavad seal volikogus endaga käesolevaid noh, nii-öelda nagu hääli justkui justkui mingisuguste kabe nuppudena edasi ja tagasi. No aga kas sa kahtled selliste inimeste olemasolus, kes, kes tahaksid seal olla nii-öelda kabenuppude seisundis, samal ajal, tehes oma tavalist igapäevast tööd edasi kuskil kuskil mujal, kas eraettevõtluses või? Berlin ajaga pealinnavolikogu võiks olla tegelikult väärikas koht, millesse kuulumine on mingi märk, et see on tegelikult ikkagi noh, ütleme, et Riigikogusse kuulumise järel ikkagi tähtsuselt, võib-olla järgmine, valitav kogu. No ma täiendaks nii palju, et saab näha, kui palju on neid inimesi, kes tahavad minna seda volikogu valima, sügisel. No see tõenäoliselt ongi see küsimuste küsimused, vaatame muidugi need sündmused, mis selle volikogu ja kogu selle nii-öelda võimuiha alaks farsiks muutsid. Need sündmused paraku jäävad juba selleks ajaks nii-öelda inimese mälu kaugesse aega, et väga-väga paljud valijad loomulikult ei mäletagi seda, et mis, mis siis toimus ja kuidas, kuidas abielusid sõlmiti ja lahutati jälle vana partneriga, kokku hakati. Aga teisalt peab muidugi ütlema, et ega valijatel, noh kasvõi, ma ei tea, endagi sugustel inimestel mõtled, et ega sul ei jää samas midagi muud üle, kui olla teatud mõttes idealist ja loota, et järgmine kord siiski selles valimises on nagu rohkem mõtet või et, et nüüd ehk järgmises koosseisus neid mänge ei kordumis eelmises koosseisus olid. No mis muud jääb üle lihtsalt, kui, kui loota, et ühel hetkel siiski jõuab. Ma ei oskagi öelda, kas mõistus või häbitunne või mis asi jõuab kohale ja ja, ja seal noh, kogus hakatakse siis ütleme, et kui me riigi tasemel räägime riigimehelikku, sest mida me poliitikutelt ootame, siis seal, siis ma ei tea, hakatakse nagu linna linnamehelikku mõtlemist harrastama tõsimeeli selles mõttes ka, et Ma juba Tallinna linn vajab sellist linnavalitsust, kes ei mõtleks nagu pool aastat ette, vaid vaid ikkagi kelle puhul tõesti tekiks usaldus, et linnavalitsus ehki, temale volitused on antud noh, ainult üheks perioodiks. Et ta mõtleb tegelikult ette Tallinna arengule ikkagi noh, 10 aastat, et ta mõtleb sellele, et ta paneb aluse mingile arengule, mis jätkub ka järgmiste koosseisude ajal ja noh ja ma arvan, et umbes sama sama järjekindlust eeldavad ka teiste suurte linnade ja omavalitsuste noh, nii-öelda juhtidelt, inimesed ja see on nagu noh, see on see tegelikult ka idealistlik lootus, mille pärast ikkagi on nagu mõtetele sügisel valima minna. Tundub, et vähemalt praeguse au ja häbitunne veel kohal ei ole jõudnud, sest miks muidu surutakse nii järjekindlalt läbi õigust olla mitmes mitmes seadusandlikus organis korraga. Kuigi jätta need mängureeglid vabaks enda jaoks Ja eriti kurb on see, et kui sa tulid nagu valimiseelsete lubadustega ütlesid, et see on paha, paha, eks ole, et me mõistame selle hukka ja siis selgitati, et miks see halb on ja kõik need selgitused olid väga head ja loogilised, siis siis järsku hakatakse tõestama vastupidist, pakutakse ise iseenda sõnu sööma ja, ja, ja vaadatakse nii-öelda kolm kuud, et mis see mulle nagu kohalikel valimistel või üldse minu tulevases poliitilises elus nagu kasu toob. Siukseid kabe nupu mänge Riigikogus mõistagi on vähem, sest et seal ei saanud niukse olla, aga, aga paraku natuke ikka on. Iga päev nagu poliitik Eesti poliitikaga tegeleva ajakirjanikuna ma ikka aeg-ajalt hämmastunud ise, et, et vaatan, kesse lendan alla kirjutatud riigikogu liige. Et kust ta siia sai. Üks asi on muidugi see, et noh, see, nende koalitsioonide lagunemine on toonud nii selliseid uusi valitsuse liikmed lähevad riigikokku ja ja nende nende asendusliikmed Lähed jälle tagasi ja kui tuleb teisest koalitsioonist, jälle mõni mõni uus, kes läheb, istub sinna toompea tooli peale. Aga ikkagi noh, olgu pealegi asendusliikmega tegu. Kui ta on ikka täiesti nagu tundmatu nägu ja ma tean, et tema roll on miinus 0,0, eks ole, te ei hakka kunagi mingisugust sõnaõigust ega sellist asja omama, mis nagu lubab nagu reaalset poliitikat ellu viia, siis natuke kurb. Nimesid ei ole vaja nimetada. Aastas ei teadnud. Isegi siis, kui ma väga tahaks No võib-olla siin 100 protsenti sinuga ei nõustuks, sest et kui on kohapealt valitud inimene Riigikokku me tõesti siin Tallinnas ei pruugi ta teada, samas ta võib-olla kohapeal väga-väga hinnatud ja tubli inimene ja tõesti valija usub, et Läheb kaitsma muuhulgas ka selle piirkonna huvisid. Juuskel riigikogu komisjonis võib ka täitsa head tööd teha, ainult et me ikkagi kuula sellest eriti, sest sest ta ei võta saalist sõna või ütleme, teda ei volitata ka erakonna nime lauale. Kui teie kaitsekõne loomulikult ei olnud väga peene, tegu on ikkagi teatud partei ju mingisuguse, ütleme, esi esiotsa kuuluma numbriga, keda kõik on, kõik on valitud koha pealt, Ansip valiti koha pealt ja ja Savisaar valiti koha pealt ja isegi Reiljan valiti koha pealt, eks ole, nii et see ei ole nagu nagu uudis, aga, aga nime me ei tea, tähendab, ta ei ole nagu ta ei ole tõusnud nii-öelda üle üleriigilisele tasandile, kuigi ta võib olla seni ajanud kohalikku asja. Aga samas teisalt jälle ma vaidleks vastu, et kas ongi üldse reaalne, tähendab meie näiteks ka ajakirjanikena ja üldse avalikus et, et sellest riigikogu 101-st inimesest saaks noh, nii-öelda laiemalt esile tõusta rohkem kui noh, nii umbes viiendik tõenäoliselt saavad esile tõusta need inimesed, kes valitakse komisjonide juhtideks, kes on partei, fraktsioonide juhid ja siis veel üksikud, kes ütleme, osutuvad mingis küsimuses nii-öelda põhiettekandjateks või põhilisteks vastu vaidlejateks, mis samuti reeglina ikkagi kattub, kas sellega, et nad juhivad mingit fraktsiooni või nad juhivad mingit komisjoni. Ja kõik need, kes sellisesse rolli ei satu tähendatuna. No nad peavad siis omama mingit tohutut esinemisvajadust, et ise lausa sinna pulti trügida, kusjuures enamasti siis parteiga tõmbuvad moka viltu selle peale, et mis sa lähed sinna õiendama meil. Me oleme volitanud teiste inimest meie nimel kõnelema. Ja mõnes mõttes võib-olla mõnegi puhul see lihtsalt ütleme, et väga keeruline seal tegelikult ka silma paista, isegi kui tahaks või noh, ja teiseks, ega siis sinna jälle, kui me natuke idealistlikumalt vaatama asjadele, siis sinna ei minda ju mitte silma paistma, vaid ikkagi peaks nagu mind oma tööd tegema, seadusi tegema. Seose oma oma tööd korralikult teed ja oled aktiivne, mis on ju põhiline eeldus, siis sa paistad ka silma silma paistmine ei ole ainult nii-öelda ma ei tea, staaritsemine või, või, või, või oma oma isiku oma nina kergitamine, et see on lihtsalt teed oma oma oma tööd. Ja sa nimetasid siin komisjonide juhte esimehi ja aseesimehena üks on ja teine ei ole, lihtsalt ühte nimetab, eks ole, ekspresident kalee, eks ja, ja teiste ei nimetanud lihtsalt üldse arvestamata seda, mida see sõna tähendab või et kelle puhul seda tarvitati, aga aga üks paistab silma ja teine ei paista ja ühel on eeldused selleks ja, ja teised ei ole lihtsalt, nii et kuuldavasti president olgu siin ära õiendatud, et ühe, ühe komisjoni esimehe puhul olla tagasi võtnud oma nii-öelda aga rahva ajaloolises poliitilise hinnangu, aga, aga, aga see selleks, eks ole. Et ja väga palju sõltub muidugi sellest, et, et jah, et erakond tuli, aga kuna erakondade pink on sageli väga võimule, siis erakonda pink on aeg-ajalt väga lühikene ja sinna satuvad ju noh, tõesti ütleme, et noh, kui mitte siis igasugused, siis, siis noh, kes ei ole võib-olla kõige kõige pädevamad oma oma. Töötaja mina ei julgeks väita, et nii palju, kui siin viimase selle kümmekonna aasta jooksul neid võimule tulnud erakondi on, kõigi puhul on see pink osutunud lühikeseks. Et ega tegelikult see see kordub, tähendab, kui, kui keegi saavutab valimistel suurt edu, mis tähendab, et see erakond saab hästi palju kohti riigikogus siis selle nimekirja nii-öelda tagumine ots paratamatult koosneb nii-öelda nendest, kes on sinna nimekirja ka nii-öelda sisse toodud. Ja kellest suur suurest osast, kelle, kelle karjäär täpselt nii lõpebki, et ah tema oli ka riigikogu liige või. Nojah, ja kahju, kahju on veel rohkem sellest, et see ei olegi tagumine ots, eks ole, tagumiseks ostaks, ma nimetaksin need. Kui nimekirjas on 105 nime, siis, siis ütleme sealt alates 70.-st, aga meil lõpeb jaks nagu juba 15. koha peal ära. Paraku paraku see nii on, jah, aga, aga meie riik ongi väike, ega siin ei olegi midagi imestada, aga see ei ole ainult valimiste ja riigikogu puhul niimoodi ja kohalike omavalitsuste puhul vaid vaid üldse, et meie Seva jõukene on, on väike ja ajupotentsiaali on vähe ja, ja nii ongi, et see on ka ajakirjanduses nii, ega siis. On meil siis lihtsalt liiga suur, riigikogu peaks olema liikmeid vähem, et. No ja siis meil peaks kõik olema vähe, eks ole, niisuguse ajakirjandust palju vähem olema kvaliteetsem ja ja, ja noh, veel paljude elualade kohta käib see tegelikult ju. Meil on nüüd lausa tõesti mehe jutt, läks omavalitsuste ja, ja siin Tallinna linnapeale, aga läheme natukene rahvusvahelisemaks. Räägime edasi nii-öelda inspireerituna meie presidendi kõnest paides räägime, räägime sellest, et et Euroopa Liidu läbikukkunud tippkohtumise ja, ja läbi kukutatud rahvahääletuste järelmõjud on siiski visad kaduma, mis on täiesti loomulik, sellepärast et maailmajagu on, on kriisis, kuigi nii palju, kui on ütlejaid, ma pean silmas siin tipp-poliitikuid riikide kaupa, siis ühed ütlevad, et on kriis ja teised ütlevad, et on, on sügav kriis. Kolmandad ütlevad, et Euroopa Liit on katki ja neljandad ütlevad, et mingit kriisi ei ole. Et see ongi normaalne nähtus, et, et, et sünnivadki tõde sünnib vaidluses ja, ja miks see peaks siis nii-öelda Euroopa puhul teistmoodi olema. Meie peaminister on seda meelt, et kriis just nagu on. Et selles mõttes on ta eesistujamaa, peaministriga solidaarne, aga, aga häda ei ole midagi, katki ei ole midagi ja lõppeval nädalal andis Andrus Ansip põhjalikku sihukese asjaliku intervjuu ajalehele Postimees, kus ta siis selgitas nii-öelda oma oma vaateid sellele, mis, mis Euroopa liidus toimub, aga tegelikult on kokkuvõttes ikkagi üsna üsna kurb, mis toimub? Jah, ja noh, ega Ansipil uue liikmesriigijuhina ei jäänud ka palju ei ole paljud neist võimalustest, eks. Praegu on kujunenud Euroopas välja niisugune olukord, kus just nüüd uusliikmed on kõige lojaalsemad Euroopa ideele ja, ja selleks, et päästa eelarve vastuvõtmist, olid nagu valmis oma oma oma kukrut natukene kergendada, kergendama mida ei saa öelda vanade liikmete Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa kohta, kes kõik väga-väga jäigalt oma fantaasiaid. Ja eks, eks muidugi, võib-olla praeguse suurem ja konsolideerunud Euroopa liit, mida tahetakse ehitada. Ehk on soodsam just nendele uusliikmetele ja, ja sellest ka see, et vanad liikmed nagu kardavad või vähemalt vähemalt rahvas seal kardab seda. Igavesed vanad liikmed ka ilmselt pole huvitatud, et see klubi nii-öelda kokku kukuks, aga uued muidugi eriti, sest noh, mõelge ise, me oleme aastaid pingutanud, et pääseda klubisse. Ja nüüd me järsku näeme, et, et on oht, et, et ma ei tea, kas klubi on nagu maha põlemas või buldooser, oleme tulemas, eks ole, klubi, millesse pääsemise nimel me oleme aasta eks ole pingutanud, on ju väga nukker tunne tegelikult et ja, ja teisest küljest noh, on ka see, et, et ikkagi see, see klubi nii-öelda kui me võtame klubist, läheme natuke kaugemale see liit kuhu me kuulume, ta ta tõepoolest Andrus Ansip ütleb ju ka, et et ikkagi kõigi objektiivsete näitajate järgi on see Eestile ju väga kasulik seal olemine praegu, kus me meie oleme nii-öelda meie areneme selle selle liidu keskmise suunas ja kiirete sammudega, eks ole, meie eksport tõuseb, meie palgatase tõuseb tänu sellele kasv on pöörane, et meie oleme ikkagi selles vaesemas pooles ja kuna nii-öelda ikkagi suppi nii-öelda paksuse ühtlustumine toimub, eks ole, siis siis meil on nii-öelda lootus liikuda sinna paksema supi poole kogu aeg. Siin võib tuua välja konkreetset rahasummad, me nuta pikemat aega, et Euroopa Liit liiga ja me oleme sunnitud maksma 800, üle 800 miljoni krooni niinimetatud suhkrutrahvi. Samas palju vähem on juttu sellest, et Euroopa Liidu uue eelarveperioodiga Ma mida paraku küll ei ole vastu võetud, aga ma loodan, et ikkagi võetakse, et selle järgi Eesti kuue aasta jooksul peaks saama Euroopa ühiskatlast. 70 oli 70 miljardit krooni. Isegi natuke peale jah. 100 miljonit miinusmärgiga ühele poole ja 70 miljardit plussmärgiga teisele poole. Siis peaks nagu olema selge, kumb kumma alla kaalub. Noh, ja tegelikult on ju ilmne aga see, et isegi kui selle eelarvekava puhul tehakse veel mingeid kompromisse, kus Eesti ütleme näiteks ei saa 70 miljardit saab ütleme, 65 või 60 noh põhimõtteliselt on kõik need summad isegi suhteliselt astronoomilised praegu meie jaoks Nojah, see on rohkem kui meie riigieelarve küsimus, aastane riigieelarve, aga küsimus on selles, et et me läksime liitu nagu ühtedele lubatud tõustega või isegi mitte lubadustega, vaid kindlate kokkulepetega. Ja kui me saame sealt nüüd ikka 10 protsenti vähem, siis on see tõsine löök tegelikult, kuigi meil on seni olnud raskusi nende summad ära ära nii-öelda laiali laotamisega avat olen võrrelnud seda, nagu, et me saame jagu abiteede ehitamiseks ja aga ei ole nagu masinaid, millega seda asfalti sinna panna ja, ja kõik, see läheb veel kallimaks, et kõik need meie nii-öelda haldussuutlikkuse probleemid, mis, mis meid ikka on aastate vältel. Tallinn-Tartu maantee on ikka selline, nagu ta on ja ei paista lootuskiirt, mitte et see, et see nagu neljarealiseks ütleme vähemalt kuni näoni, nagu ju mingit mõtet võiks nagu elementaarsedki olla, eks ole. Jah, no seal üks, üks konkreetne asi jah, mis ma arvanud silti teeservas, et selle tee ehitamist rahastas Euroopa liit, nii nagu ta siin meil Pärnu maanteeotsas näiteks on Tallinnast välja sõites, siis see, see kindlasti nagu noh, on on argument Euroopa Liidu kasuks Eestis, kui, kui ütleme, poliitikute sõna sõnakõmin, mis, mis sageli ei ole, ei ole väga veenev. Euroopa liidu puhul muidugi kõige kurvem praegu on see, et, et me ei tea nagu ei ole nagu nagu selgust, et kaua see kriis või kaua see sest noh, ütleme siis, kui kriis ei ole siis kausis segadus kestab, et et visiooni ei ole. Aga, aga organisatsioon, mis ühte aegu on, on ühe hetkega on laienenud, eks ole, 15 pealt, 25 peale. Et see nõuab väga selget juhtimist, väga selgeid otsuseid, väga selgeid otsustusmehhanisme ja väga selget visiooni, kuhu me liigume. Jah, visioon oli olemas ja oli detailselt paberile pandud ja siis täiesti ootamatult, nagu selgus, et rahvas lükkas selle visiooni tagasi ja seda teist varuvaruplaani nagu ei ole. Ja väike, kui viimasel tippkohtumisel Eesti otsustas olla nii-öelda väikene, klähvivad koerakutsikas nurgas ka Suurbritanniale nii-öelda kohta kätte näitamas, et teie tagasimaksete süsteem on natuke ebaõiglane ja nii edasi, et te tahate nüüd põllumajandustoetusi hakata kärpima ka teie tagasimaksed on natuke ebaõiglaselt. Siis siis samas tegelikult ajab meie peaminister ju sama asja mida, mida Briti peaminister ehk siis, et turg on meil ju olemas, et Euroopa liit ei ole ainult turg. Et nii-öelda poliitiline integratsioon on hetkel palju, palju olulisem, see ei puuduta mitte ainult meid, sellepärast et noh, et me ei tea, kas, kas tulevane supp lahjem või paksem, eks ole, kui sinna tulevad juurde kahe aasta pärast või juba nüüd pooleteist aasta pärast Rumeenia, Bulgaaria, võib-olla tulevikus Ukraina, Türgi ja nii edasi vaid, vaid eeskätt just et, et me tegutseksime nii-öelda meeskonnana või, või kui see seal terminina ära lagastatud, siis et me oleksime nii-öelda noh, üks organisatsioon, kes vähemalt välis ja julgeolekupoliitikat ajaks ühtemoodi meie jaoks on see nii-öelda elutähtis. Prantslaste ja sakslaste jaoks tõeline ja brittide jaoks ei ole noh niivõrd tähtis. Aga meie ja teiste ja eriti väikeste ja uute tulijate jaoks on see väga tähtis. Et meil kõigil on omad omad foobiad, mis on normaalne ja omad hirmud. Et võtame kas või seesama Venemaa, millel, millest me tõenäoliselt saate lõpul räägime ja piirilepingutest, mida, mida me ei tea, millal nüüd siis tulevad? On, on ikkagi väga oluline, et, et see klubi, kuhu me tahtsime nii-öelda ka arvestaks meie huve ja ta saab arvestada ainult meie huve, siis kui me oleme nii-öelda üks, üks meeskond, olen omame ühte. Ka poliitikat samas juba see, et ma sinna klubisse praegu kuulume, ma arvan, ongi Eesti positsiooni üldse niisuguseks teinud, et meil üldse nii palju neid vastu rinda kõmistajaid praegu saab olla, kes peaaegu ütlevad, et, et nii-öelda et me oleme Venemaaga nii-öelda sama sama kõva tegija kõigis küsimustes või, või natuke kõvemgi. Et see, see, see tegelikult kogu see taust, et me seal Euroopa Liidus ja NATOs oleme, annab üldse selle võimaluse, ma arvan, et kogu see piirilepingut jutt Venemaaga, kui neist üldse seal teisel juhul juttu oleks, täna veel, oleks igal juhul hoopis teises toonis, juhul kui Eesti praegu Euroopa Liitu ja NATOsse ei kuuluks absoluutselt siis me siis me räägiks hoopis mingis teises toonis, siis võib-olla noh, ma ei tea, no igal juhul ma arvan, et meie olukord oleks võrreldamatult ebakindlam. Jah, ta konkreetses piirileppest rääkides Venemaal ei oleks olnud mingit mingit vajadust seda meiega alla kirjutada ja seda näitab ka asjade areng, kuidas see käis, kuidas leping oli ammu valmis ja Venemaa lihtsalt ei kirjutanud alla, kuni kuni nüüd siis sel kevadel ütles kõigepealt, et tulge üheksandal mail Moskvasse, siis saate ka piirileppe ja kui Eesti vastas, et ei, me ei tule teie peole, siis Venemaa sea küll kirjutama, siis 18. noh, see näitab, et Venemaal oli vaja seda lepingut, siis ta muutus väga aktiivseks sellega. Venemaal üldse ju praegu korrastamas oma oma piire ja need, kes ütlevad praegu, et oh jumal, nüüd mis saab ja, ja tõesti, et riigikogu hakkab ümber tegema seda, mis, mis Moskvale ei meeldinud, siis, siis selles suhtes tuleb küll öelda, et rahu ja kannatust või nagu ütles Karlsson, rahu, ainult rahu. Et On korrastamas kõiki oma piire ja Venemaal on seda piiri ikka ju tohutult ja ta on üksikuid väikseid asju teinud. Kuidagi avalikkuse jaoks märkamatuks on jäänud näiteks Venemaa ja see, mis toimub Venemaa ja Hiina vahel ja on, on üksikud lepped juba sõlmitud ja piiri on korrigeeritud, muide juba Venemaa kahjuks ehk siis Venemaa on, on teinud teatud õdvendusi Hiina soovidele vastu tulles. Muidugi, see, mis on lubatud jupiterile, ei ole teps mitte härjale. Ja nii nagu see see, see ütlemine käib, aga aga just tänu sellele, et me oleme Euroopa liidus, on, on Venemaa käitumine teistsugune või Venemaa ei saa enam käituda nii, nagu ta tegelikult. Tahaks käituda ja selle kõige taustal ausalt öeldes ka kõik see jutt, et Euroopa Liit on kriisis ja noh, ma siin juba Eesti ajakirjandusest loen ka viimasel ajal sellist teatavat parastavatooni, et näete nüüd, eks ole. Et ja umbes et parem on, kui see kriis Euroopa liidus nii-öelda tugevamaks läheb, et siis nii-öelda siis mina ei saa nagu hästi sellest aru, et miks, mismoodi see Eesti huvides võiks olla, et Euroopa Liidu kriis kuidagi oleks Eesti huvides? Noh, ise küsimus, et kas me oleme nüüd nii kõvad tegijad, et me suudame Euroopa Liidu selle kriisi kuidagi kokku lappida, eks ole, see on ka ka väheusutav, aga pigem peaks meie ikkagi olema nii-öelda mures selle pärast No mulle tundub, et ravimite ajakirjandus ei ole seekord nii-öelda parastavaid nooti üles võtnud, vaid vaid meie lugupeetud varjusurmas olnud euroskeptikud, kes, kes on nüüd tulnud jälle varjust välja ja, ja näinud, et nende nende tähetund koidab. No vot nüüd ongi, eks ole, nüüd hakkame jälle nullist aga peale ja, ja teeme midagi uut ja ega me ei taha ju seda, et Euroopa integratsioon peatuks, aga me tahaksime näha nagu midagi muud. No Euroopa tulevikukonvent näitas, et selle kõige kõige selle saavutamine on niivõrd kaelamurdev trikk, et see, mis, mis nagu kaante vahele saadi, on ilmselt see parim, mis, mis me ütleme, sellel kümnendil nüüd nüüd oleme võimelised üldse saavutama. Ja kui keegi ütleb, et hakkame tegema uuesti, siis tuleb parem vastupidi, siis ei tule midagi paremat, vaid vaid see Need vastuolud, mis tegelikult on nagu sisse program meeritud Euroopa liitu, ehk siis uute tulijate vanade olijate vahel. Et, et see, see vastule hakkab üha üha süvenema ja kui me nüüd teeme uue konvendi ja uued tulijad saavad hoopis rohkem sõnaõigust, sest me oleme juba nii-öelda Euroopa Liidu vana sellel selle klubi täisliikmed siis siis see, mis sealt sünnib, seda, seda ei võta, prantslased, sakslased, britid ja vanad väikerahvad nagu, nagu hollandlased, kes noh, on väike rahvas, eks ole, prantslaste kõrval või ammugi mitte vastu, et, et see on nüüd nagu päevselge varastamine nüüd ei ole küll see, see koht, aga, aga, aga samas ei saa ootama jääda. Ei saa ootama jääda, et mis nüüd, mis nüüd nagu edasi saab. Aga ilmselt ikkagi mingile uuele ringile minna tuleb ja ja jaa, sest muutmata kujul seda nüüd eeldada, et prantslased oma ei nagu Jaaks muudavad, on suhteliselt ebareaalne. Aga samas on ka ebareaalne selle dokumendi muutmine, ehk siis see nõuab juba hoopis hoopis ma ei tea, üle üle rinnatõstmist, mis, mis ei olegi. Kindlasti võimalik, samas jälle see, see ei referendumil Prantsusmaal, Hollandis, nii paradoksaalselt kui see ei kõla, eks ole, see oli küll nagu justkui Euroopa Liidu kriisiviimine. Aga teisest küljest näitab see just nimelt, et ei ole alust nagu sellistel väidetel, et see liit on kuidagi ebademokraatlik. Et see, et nagunii umbes sealt nii-öelda surutakse mingid asjad riikidele peale ja siis ei saa sinna midagi parata, et me nii-öelda astudes mingisse Euroopa liitu nii-öelda astusime mingi teerulli peale, mis edasi edasi läheb oma teed ja, ja rohkem ma seda ei mõjuta, eks ole, nad selgus, et paaril rahval tuli nii-öelda teistsugune tahtmine ja oli vägagi võimalik pidurit vajutada. Iseküsimus jah, kui, kui see uus põhiseaduslik lepe oleks juba vastu võetud, siis siis ilmselt iga iga üksiku riigi võimalus pidurit vajutada väheneks oluliselt. No kui me räägime veel natukene tõesti konkreetsemalt sellest, mis sellest avaldusest, mille tegi siis Venemaa välisministeerium ütles, et sellisel kujul, kui Eesti on lisanud need sätted piirilepingute ratifitseerimise preambulasse ja nii edasi täiesti vastuvõetamatut, need annavad Eestile tulevikus võimaluse esitada Venemaale territoriaalseid pretensioone siis väga huvitav ja samas ka noh, vaat siin käib see sõna vist halenaljakas oli vaadata neid neid Moskva reaktsioone, mis nii-öelda selle Eestis toimuva debati ajal, kui riigikogu ei olnud veel oma otsust langetanud. Kui dokumendid, siis ei olnud veel ratifitseeritud meie poolt siis see, need signaalid ja need need ütlemised, mis Moskvast tulid vene riigiduuma väliskomitee esimees Gorbatšov ütles, et näete ikka noh, Meiga avaldasime arvamust ja Eestis ikka õiged õiged jõud võitsid ja, ja ta pidas silmas seda, seda väikest kähmlust, mis ei lubanud meil ratifitseerinud nagu esimeses hääletusvoorus, kus Isamaaliit ja Res Publica ootamatult ühte paati heitsid ja nõudsid nii-öelda okupit järgmise ja ja annekteerimise selgelt sõnastamist preambulasse. Ja kui siis nii-öelda Venemaa jaoks valguse jõud peale jäid ja et, et ei, ei olegi kavatsust Venemaa poolt hakata, neid kohe ratifitseerib ja siis hakati rääkima hoopis hoopis muud juttu, siis sellised sellised mehed, noh, on. Ühest küljest muidugi noh, väga väga piinlikus situatsioonis, aga teisest küljest näitab see seda ka, mis, mis nagu Venemaal toimub, et Leedul läks ju ratifitseerimisega aega, kui mu mälu ei peta, vist neli aastat. Ootasid nii-öelda moskvatablood ja, ja noh, vaatame, kas meie, meie peame ootama vähem või veel rohkem aega. Ma arvan, et sa ütlesid küll väga valesti, et nad on kuidagi piinlikus situatsioonis, ma arvan, neil ei ole mingit piinlikkustunnet. Ei räägivad täpselt seda, mida nad paras, ma arvan, ma pidasin seda piinlikust nüüd nii-öelda meie ja meie liitlaste poolt vaadatuna piinlikuks, et et see, see, mida nii-öelda kogu aeg, tere, etteheidete, miks seal piirilepingut Venemaaga ei ole, siis meie oleme ratifitseerinud, selles mõttes tuleb teie täielikult tunnustada riigikogu, kes enne suvepuhkusele minekut need asjad väga ilusti ja kiiresti ära tegi ja samas oli ka debatt ja samas olid kõik need need, need sätted, mis sinna preambulasse pandi, ei ole otsesõnu neid sõnu, mis, mis nagu venelastele ei meeldi, aga need sõnad ka samas ei puudu. Et need on nii-öelda kaudselt seal olemas. Jah, see see kastnud Venemaa selle ratifitseerib või mitte, ilmselt ilmselt sõltub palju just rahvusvahelisest vastukajast, kas, kas Euroopa Liit tunnustab seda, riigikogu otsustas, et selle sõnastusega, mis preambulasse kirjutati, on kõik korras ja see ei ole mingi lisatingimuste esitamine või, või hakatakse ütlema Brüsseli poolt, et kuulge lepiti kokku, et ei, et kirjutame piirileppe alla ja ei hakka sinna midagi midagi juurde nihverdama. No kaks kaks plusspunkti selles mõttes, kui me hakkame nüüd jälle vana mängu mängima, et, et nii-öelda plussid ja miinused kõrvuti võtame ja, ja et et me ei peaks nagu midagi praegu ette võtma ja lihtsalt ootama ja vaatama vaikselt. Üks asi on see, et vaadake, kui kiiresti ja Ameerika ühendriigid kiitsid heaks nii-öelda selle, selle hetke, kui meie president selle ratifitseerimisleppe välja kuulutas. Ja teine organisatsioon Euroopa Nõukogu Parlamentaarne assamblee, kes Venemaal soovitas ka väga, väga kiiresti nii-öelda tunnustada Eesti, Läti, Leedu okupeerimist ja ära lõpeks see diskus, disku diskussioon. Ameeriklased tegid, see on nagu, nagu selge pärast kõiki presidendi avaldusi ja see kõike seda, mis on nagu nende kongressi mõlemas kojas toimunud. Aga noh, Euroopa nõukogu tihtipeale ei ole nii, nii, nii sirge seljaline ja nii otsesõnaline organisatsioon. Ja, ja see on ka äärmiselt äärmiselt positiivne kui kusjuures on ju teada, milliseid jõupingutusi võttis Vene delegatsioon, et Strasbourgis et sellist dokumenti ei tuleks ametliku dokumendistaatuses ja ometigi see tuli. Nii et see on väga-väga-väga sümpaatne. Ja siin on siis ma olen sellega täiesti nõus, et Eestil on praegu ainult ära oodata Venemaa vastu käiku ja teha ei ole meil siin midagi mõtet Rapernabeldaja ja ega ei olegi midagi teha selles küsimuses praegu midagi. Rohkem ilmselt pigem see sõltub nagunii nii-öelda Venemaasisesest jõujoonte kokkuleppest, pluss ütleme, lääne võimalikust survest ühel hetkel Venemaal, et kuulge, tehke nüüd see asi ära, et tahaks nagu selle piiriga ühele poole. Nii nagu see on tegelikult olnud juba kordi varemgi, teiste küsimuste puhul küll. Aga see ilmselt nõuab kõigepealt mõne kuu nii-öelda rahunemist ja siis võib-olla kuskil hilissügisel ei ole see ka Venemaa siseselt enam selline probleem. Nii aitäh, kolleegid Sulev Valner, Mart Linnart ja mina saatejuhina täna siin Aarne Rannamäe. Meile antud aeg on armutult otsas, järgmine kord uus rahvateenrite troika ja siis juba Mart Ummelas juhtimisel, nautige suve.