Peres on Päevakaja, et võtta kokku neljapäeva, 29. septembri tähtsamad uudised stuudios Indrek Lepik. Täna õhtul kell seitse avatakse Tartus Eesti Rahva muuseumi uus hoone. Laupäeva hommikul saavad muuseumi uudist oli juba kõik külalised. Keskerakonna juhatus oli täna koos, käsitleti garantiikirjade teemat ja volikoguni kongressi ettevalmistamist. Peaminister Taavi Rõivas lubas, et presidendikandidaat Kersti Kaljulaiu asemele leitakse Euroopa kontrollikotta inimene. Sügise jooksul tuumarelva omavate India ja Pakistani vahel puhkes relvakonflikt tulevahetused saanud surma kaks Pakistani sõdurit. Ruti murusalu uus dokumentaalfilm toob vaatajani tantsijatega pürgijate rasked valikud. Tegemist on režissööri juba neljanda tantsuteemalise filmiga. Tartu Ülikooli korvpallimeeskond võõrustab täna meistrite liiga kvalifikatsiooni esimese ringi korduskohtumises Groningeni paari esimene võõrsil peetud mäng lõppes 76 76 viigiga ilma nädala lõpuni. Vihmane ja õhutemperatuur püsib päevasel ajal 13 ja 15 kraadi vahel. Ja nüüd kõigest lähemalt. Täna kella seitsme ajal avatakse Tartus Eesti Rahva muuseumi uus hoone. Meie reporter Madis Hindre käis mõned tunnid enne pidulikku avamist koha peal, et vahendada uuest muuseumist oma esmamuljeid. Ta maas ja praegu oleme Kaarel Tarandiga Eesti Rahva muuseumi kommunikatsioonijuhiga ruumis, kus kostab regilauludesse LED teema ruume. Kaarel Tarand, siin on küllalt palju. Jah, ainuüksi eesti püsinäitusel kohtumised on meil lisaks sellisele põhilisele ajateljel, kulgevale kultuuriajaloo näitusele on veel 12 teema ruumi väga erinevate inimese elu aspektidega. Ühine joon on kõiges selles, et kuna Eesti Rahva muuseum on ikkagi rahvakultuuri ja argielu uurimise asutus, siis me räägimegi jutustamegi inimestele sellest oma näitustele, et mida kõik inimesed on teinud või mida väga paljud inimesed on ajaloost teinud. Jalutame, kes sinna ajajoonele siin või Peipsist natukene, kostab kopsimist Kaarel Tarand. Avamispeoni on jäänud loetud tunnid. Kas maja valmis? See osa, mis me kavatsesime teha praeguseks ajaks valmis, on valmis ja väga paljud asjad eriti, mis meil on seotud andmebaaside, tehnoloogia kasutuse rakendustega, nüüd arendame järgmises etapis edasi. Nüüd me olemegi jõudnud siia ajajoonele. Me seisame aabitsa kuke kõrval vasakule jääks meist kivi. Näiteks kui me kõnniksime nüüd paremale, siis me jõuame päris lähiajal, kui me ju uurime tänast päeva ja eilset päeva meie teadustööna ja selle tõttu selle uurimise tulemusi me tahame ka kohe esitleda. Küsimus ei ole ainult selles, et me jälle ja ikka ja jälle uurime uuesti mingisuguseid ainult vanemaid perioode. Nüüd korraldorand pani oma kaarti e-lugeri lähedal ja e-luger muutis keelt. Nii see on ja neid keeli on meil siin lisaks praegu näidatud inglise keelele veel vene keelt soome keel ja järjest tuleb keele juurde, nii nagu me jaksame tõlkida seda mahukat teksti, mis meie infotahvlitel brittidel on, seda on kokku kuni 500 lehekülge, aga me tahame saada sellesse süsteemi siin lähiaastate jooksul võib olla kuni 50 keelt. Nüüd me oleme jõudnud võib-olla et Eesti Rahva Muuseumi ühe kõige olulisema eksponaadi juurde, Kristiina Piirisild, konserveerimisosakonna juhataja. Meie oleme siis sinimustvalge lipu juures, mis on asetatud vandalismi kindla vitriiniklaasi alla, tegemist on siis erilahendusega vitriiniga, mille sisse on paigutatud ka mikrokliimaseade Just nimelt, et kui inimesed nüüd tulevad siia, nad näevad neid museaale, siis tegelikult Eesti Rahva muuseum on palju-palju-palju rohkem, ehk siis kõige selle taga on väga suur teadus. Jah, teadust on siin omajagu, kui siia saali siseneda, siis paljudel võib tekkida ka see küsimus, et miks siin nii hämar on, hämar anda sellepärast et me ei säilita esemeid mitte ainult püsiekspositsiooni kestvuse oleks vaid ka pikemaks tulevastele põlvedele ja seetõttu on siin ka see valgustugevus võimalikult miinimumini reguleeritud. Meie jätkame siit muuseumi rahva askeldama, täna õhtul saab igaüks osa Eesti Rahva muuseumi avamisest testi televisiooni kaudu ja laupäeva hommikul kell 10 tehakse uksed päriselt lahti ja kõik saavad siia tulla. Reene Leas vaatab ajas tagasi, kuidas mälestuste välja rajamine raadile kulgenud. 1996. aastal võtab riigikogu vastu otsuse ehitada ERM'ile uus hoone. Tõsi küll, enne peavad valmis saama Eesti Muusikaakadeemia ning kunstimuuseum 2003.-ks aastaks on selge, et vahepeal kaalutud Tartu kesklinna asukohta langeb ära ning uus hoone peab kerkima raadile. Muuseumi arhitektuurikonkursile laekub üle 100 võistlustöökogu maailmast. Võitjaks kuulutatakse Itaalia liibanoni ja jaapani päritolu arhitektide töö Memory Field ehk mälestuste väli. Võidutöö on mastaapne, 70 meetri laiune ja 350 meetri pikkune klaaspaviljon, mis jätkub veel 1,1 kilomeetri pikkuse platoona. Kohe puhkeb arutelu arhitektuurse lahenduse sobivuse üle. Esialgu on valmimise plaanid optimistlikud, esimesel võimalusel tahetakse välja kuulutada projekteerimishange. Tollane kultuuriminister Raivo Palmaru. Ainult sellisel juhul me jõuame valmis aastaks 2009. Nii hästi siiski ei lähe, 2011.-ks aastaks on projekt valmis ning välja saab kuulutada ehitushanke. Hoone maksumuseks prognoositakse 63 miljonit eurot, millest üle poole loodab riik saada Euroopa regionaalarengu fondist. Kui 2012. aastal valminud raport paneb ERMi külastajate prognoosi 175000 inimest aastas kahtluse alla ning küsib otsesõnu, kas sellise mastaabiga investeering on ikka mõttekas, ei tähenda see head toonasel. Muuseumi direktoril Krista Arul tuleb veebruaris tõdeda, et Euroopa Liidu rahastust projektile loota pole. Saabunud kiri ütleb, et meie projekt Eesti Rahva Muuseumi projekt mälestuste väli sellisel kujul ikkagi ei vasta sellele meetme raames finantseeritavatele taotlustele, nii et see suur protsess, mis meil tegelikult algas aastal 2008 on siis lõpule jõudnud. Kultuuriminister Rein Lang lubab hoone igal juhul valmis ehitada. Juhul, kui Euroopa komisjon seda objekti ei rahasta, siis rahastatakse Eesti Kultuurkapitali vahenditest. 2013. aasta kevadel pannakse paika uue hoone nurgakivi metallsilindrisse pandud soolia pihlaka. Pulk ei suuda päris kõiki probleeme valmimast majas siiski eemale hoida ning viimastel kuudel on ERMi nime kõige rohkem kuulda seoses segadustega. Köögihankel aga on, mis on valmis, ta sai ning täna tehakse uksed pidulikult lahti. Ja nüüd teistel teemadel Keskerakonna juhatus oli täna koos käsitleti garantiikirjade teemat ja volikoguni kongressi ettevalmistamist. Uku Toom jätkab. Advokaat Paul Varul andis juhatuse liikmetele ülevaate käima hakkavast menetlusest arbitraažikohtus garantiikirjade teemal. Milline on teie arvamus, kas hiljuti välja käidud Oudekki Loone seisukoht, et garantiikirjad saab kehtetuks tunnistada, vastab tõele? No põhimõtteliselt küll jah, Keskerakond on juba tühistanud, aga ärge palun minu käest enam sisulisi küsimusi, küsige sellepärast, et menetlus käib, ükski korralik advokaat ei tohi enam menetluse ajal mingisuguseid sisulisi selgitusi anda, see on juba kohtusaali asi. Siiski lisas Varul kohe. Mina arvan küll, et Keskerakonna positsioon ei ole halb, aga, aga ma ei saa endale võtta mingit kohtu rolli, hakata siin lõplikke tõdesid kuulutama. Mis puutub menetluse tähtaegadesse, siis ütles Varul Kõigepealt ja oktoobrikuu siin moodustatakse see arbitraažikohtu koosseis siis on seal ettevalmistavate dokumentide vahetamine ja noh, ma usun, et heal juhul istungini võib-olla jõutakse ka selle aasta lõpus väga optimistlikult mõeldes või siis järgmise aasta alguses ma usun Edasi käis arutelu volikogu ja kongressi ettevalmistamise teemal. Koosolekult väljunud Olga Ivanova ütles, et vaidlus on jõudnud sinna, kui suures saalis korraldada ja kui palju erakonna liikmeid kokku kutsuda. Kindrali Reeli surutakse peale Paide nii nagu oli ka esimest korda, nagu välja öeldud, neil nende poolt meie pakkusime kindlasti mingi suuremat saali ja suuremat kohta, kus inimestel oleks lihtsam kohale tulla. Võiks olla Tallinna linnas muidugi. Sest noh, meil on ka linnahall muidugi see ei ole praegu kasutuses, aga seda võib nagu kasutada ja meil on olemas ka tondiraba jäähall, kus on 88000 inimest, mahub sisse. Variante on, aga, aga nemad on kindlalt oma positsioonile, et see peab olema paide ja nende poolt valitud koht. Just äsja juhatuse koosolek lõppes ja meil on telefonil juhatuse liige, riigikogu keskfraktsiooni juht Kadri Simson, mida siis otsustati? Otsustati, et Keskerakond tõepoolest teeb erakorralise kongressi viiendal novembril paides ja selle peab lõplikult otsustama meie volikogu, miks paides sellepärast, et sinna on üle Eesti kõige kergem kokku tulla. Paide on Eesti keskpunkt ja paides on olemas kui spordihall, mis võimaldab sama palju inimesi kongressil osalema kutsuda. Kui oli eelmisel aastal tondiraba jäähallis. Mõlemad on spordirajatised ja sinna saali saab ehitada siis ekstrasaali. Nii et erakonda nikuma kongressi pidanud ka väljaspool Tallinnat, mitte ainult Tallinnas. Meil on olnud kongress nii Tartus kui Rakveres, Viljandis ka. Kas volikogu päevakord kinnitati see või ettepanek, mida kongressile arutada? Kinnitati nii volikogu päevakord ja volikogu peab siis kinnitama kongressi päevakorra, mille eelnõu tänane juhatus saatis volikogule ja lisaks loomulikult arutati täna garantiikirjadega seonduvat ja me püüame siis saavutada selle, et garantiikirjade tühistamisavaldus siis läks meilt myybild, osaühingule jõustuks. Ja, ja seetõttu jätkame Me vaidlust arbitraažikohtus. Ja kindlasti ei ole nõus kosele hüpoteegiga, mis meie kinnisvarale pandud. Kas kõik jääb jõusse, volikogus valitakse volikogu esimeest. Kongressil valitakse erakonna esimeest. Aitäh Kadri Simson. Riigikogu erakondade esindajad annavad homme keskpäeval valimiskomisjonile üle allkirjad Kersti Kaljulaiu ülesseadmiseks presidendivalimistel. Allkirjad kogus täna õhtuks kokku ka Reformierakonna fraktsioon. Allkirja andsid fraktsiooni kõik 30 liiget. Toetusest 20 hääleulatuses on korduvalt teada andnud ka Keskerakonna fraktsioon on, mis tähendab, et koos IRL-i vabaerakonna ja sotsidega hääled presidendi äravalimiseks koos. Riigikogu hakkab presidenti valima esmaspäeval. Nüüd aga, kus Kersti Kaljulaiu lahkumine Euroopa kontrollikojast on sisuliselt kindel, peab Eesti kiirustama tema asemele uue liikme nimetamisega. Peaminister Taavi Rõivas lubas intervjuus Margitta otsmaale nüüd sügise jooksul selle küsimusega ühele poole saada. Viimastel nädalatel kõikide poliitikute tähelepanu- ja ootused on suunatud sellele, et Riigikogus saaks president valitud viimane informatsioon just enne pressikonverentsi küsisin fraktsiooni juhtkonnalt üle, meie fraktsioonist on juba praeguseks hetkeks olemas 29 allkirja ja 30-st saadik on lubanud seal allkirja anda, õhtul ta lihtsalt praegu viibib teises ajavööndis ja tal on öösel. Ma väga loodan, et kõik need erakonnad, kes on avaldanud toetust, et nad nii allkirjade kui, kui häältega panustavad ja Eesti saab esmaspäeval uue valitud presidendi ja seejärel tegeleb valitsus päris kindlasti ka järgmiste teemadega, et formaalselt peab kontrollikoja kandidaadi esitama rahandusminister läks kontrollikoja liikme nimetamise on mingi tähtaeg. Minu huvi on see, et see teema saaks need sügisel kindlasti tehtud ja formaalselt võttes ei ole valitsus saanud seda. Arutan sellepärast, et ei ole veel ka ju ettepanekut rahandusministrilt tulnud. Aga selge on see, et nüüd, kui presidendi ametisse saame, siis tuleb see teema uuesti läbi rääkida, leppida kokku, et kes kandidaat võiks olla, kes seal kõikidele koalitsiooni osapooltele vastuvõetav ja siis ka ära otsustada, et ma usun, et see, kui kui Kersti Kaljulaid saab esmaspäev valitud ja ma väga loodan, et ta saab valitud siis peab kiirendama ka seda kontrollikoja esindaja nimetamist. Rahandusminister Sven Sester kinnitas, et esitab kandidaadi siis, kui kõigi osapoolte toetus on olemas. Seni on Juhan Partsi kandidatuuri vastu olnud sotsid. Sester ise kinnitas, et on jätkuvalt Partsi selja taga. Välisteemadel jätkab Erle Loonurm. Pakistani peaminister Navas Sharif taunis teravalt India vägede tegevust India-Pakistani piiril, kus hommikuses tulevahetuses sai surma kaks Pakistani sõdurit. Sharif ratas seda India vägede provokatsiooniks ja varjamatuks agressiooniks. Ta hoiatas, et Pakistan teeb kõike tindi agressiooni nurjata. India omakorda teatas täppisrünnakute korraldamisest piirile koondunud terroristide vastu. India peaminister Narendramodi kutsus kokku erakorralise julgeolekunõukogu istungi. India süüdistab Pakistani 2003. aasta vaherahumurdmises. See näitab suhete teravnemine tuumarelva omavate naaberriikide vahel. Roos. Süüria eriesindaja stafandemistura rõhutab, et rahukõneluste jätkamise väljavaated on olematud niikaua, kuni Süüria valitsusväed ja Venemaa Aleppos pealetungi jätkavad. Süüria valitsusväed teatasid nädala eest pealetungi alustamisest Aleppo-le. Kolm päeva varem teatas Damaskus, et ei pea enam kinni 12. septembril jõustunud relvarahust. Möödunud neljapäevast on ülestõusnute käesolevaid Aleppo idapoolseid linnaosi tabanud Süüria ja Vene sõjalennukite pea katkematut õhulöögid. USA valitsus on ähvardanud katkestada kõnelused Venemaaga Süüria konflikti lahendamiseks, kui pommitamisi ei peatata. Ühendriikide esindajatekoda otsustas tühistada presidendi veto, millega riigipea peatas vaidlusi tekitanud 11. septembri eelnõu. Eelnõu lubab 11. septembri terrorirünnaku ohvritele ja nende pereliikmetel kaevata kohtusse USA-vastaste terrorirünnakute toetamises kahtlustatud välisriigi valitsust. Riigipea veto tühistamist on pooldanud ka senat. Presidendi veto tühistamiseks läks vaja nii esindajatekojas kui ka senatis kolmandikul ist enamust. Presidendi sõnul tunneb ta kaasa 11. septembrirünnakus hukkunuid perekondadele ja nende soovile leida õiglust. Samas oleks eelnõu kahjulik USA riiklikele huvidele ning viiks hagide esitamiseni USA Ameerika ametnike vastu tegude eest, mida sooritavad relvarühmitused, mida USA kas toetab, relvastab või välja õpetab, ütles Obama. Presidendi sõnul ohustaks eelnõu USA varasid välismaal ja lööks segi suverääni puutumatust käsitlevad rahvusvahelised põhimõtted. Veto tühistamine on tugevaks hoobiks. Obama valitsusele, mille vetosid pole seni kuumutatud tühistamise vastu, tegi jõuliselt lobitööd Saudi Araabia, kust oli pärit 15 rünnaku sooritanud 19-st lennukiga Aberdajast. Dokumentidest selgus, et USA luure kahtlustas mitmel korral seost kaaperdajatest ja Saudi Araabia valitsuse vahel. Tuleme veel tagasi korra Keskerakonna juurde. Keskerakonna juhatus otsustas, et vabastab ametist ajalehe kesknädal senise peatoimetaja Urmi Reinde. Peatoimetaja kohuseid täidab ka seni ajalehe juures töötanud Indrek veise rikk. Negro liitub järgmisel aastal Natoga, kui kõik liikmesriigid on ühinemisleppe ratifitseerinud. Täna Tallinnas viibinud Montenegro kaitseminister kinnitas, et pealinnas podcooritsas mõistetakse balti riikide muret Venemaa ohu pärast hästi. Tarmo Maiberg räägib lähemalt. Montenegro alustas NATOga ühinemisprotsessi juba 2003. aastal ehk siis, kui ta kandis Jugoslaavia lagunemise nime Serbia ja Montenegro liitriik. Kolm aastat hiljem iseseisvuse saavutades, ühines Väike-Balkani riik partnerlusprogrammiga, et viie enda reeglid 2000 meheline profisõjavägi NATO standarditele vastavaks. Alliansside vaja pigem õigusriigi reeglite ülevõtmiseks, mitte niivõrd kaitseks kellelegi eest. Nii ütles täna ABC-d julgeoleku konverentsil viibinud Montenegro kaitseminister miilitševe Jaanovits. Juriifids. Ta on ka poliitiline liit, mis põhineb teatud matustel, olles NATO liige, usun, et oleme teinud valiku oma arengu suhtes ja siin pean silmas Lääne tsivilisatsiooni põhimõtete ülevõtmist. Liitumine ei tähenda, et tunneme otsest ohtu, vaid seda, et tahame osaleda ühtsest heidutusest. Nüüd tahame kasutada staatust stabiilsuse hoidmiseks piirkonnas, sest usume, et Lääne-Balkanil vajavad tähelepanu ja ses mõttes, et saavutatu peaks olema jätkusuutlik. Nii ütles Montenegro kaitseminister miilits. Jaanovits juriisid. Montenegro sõjaväelased on osalenud afganistani ja Mali operatsioonis, kuigi päris liige veel ei ole. Kõik alliansi liikmed peavad liitumislepingu veel heaks kiitma. Eesti riigikogus läbis leping esimese lugemise eile. Montenegro kaitseminister usub, et kevadeks on kõik protseduurid läbitud ning siis on väike riik täieõiguslik liige. NATOsse astumist üritas tema sõnul mõjutada aga ka Venemaa. Venemaa pole oht, kuid ütleksin, et teatud määral üritati mõjutada poliitilist lava. Näiteks valmistume üldvalimisteks 16. oktoobril ja nägime nüüd esimest korda, et ta oli poliitilises debatis kohal kuigi mitte poliitiliste parteide kaudu. Eeldasime seda. Moskva on korduvalt öelnud, et Montenegro liitumine tähendab Venemaa uksele koputamist, kuid see pole tõsi. Nii ütles Montenegro kaitseminister miilitsat Janovitš juriisi. Montenegro kaitse-eelarve on praegu 1,72 protsenti SKP-st ning valitsusel on kaitseministri sõnul kinnitatud kava, kuidas jõuda kahe protsendini. Homsest linastub kinos Artis Ruti murusalu uus täispikk dokumentaalfilm ühe unistuse maja, milles avaneb noorte eesti tantsijate lugu nende katsumusterohkest teekonnast baleriinid saamisel. Režissööriga vestles Marie Pullerits. Režissöör Ruti Murusalu on aastate jooksul spetsialiseerunud just tantsu jäädvustamisele, luues portreesaateid ja filme tantsijatest, tantsuõpetajatest ja koreograafidest. Ühe unistuse maja on tema neljas tantsuteemaline dokumentaalfilm, milles Tallinna balletikooli, tantsijate ja nende õpetajate lugudest põimub koondportree balletiartistide katsumusterohkest elust. Ruti murusalu sõnul on film unistusteni pürgimise reaalsuse valus paljastamine. Tants ja ilu ja valu on mu kehas läbi tunnetatud ja sealt ka armastus selle žanri vastu minu meelest keha kehakeel on palju väljendusrikkam veel, kui minu sõnad siin. Balieriinik saamine on väga ilus unistus aga igaühel ei ole mõtet oma aega raisata. Eeldused lihtsalt peavad. Oleme kõik ei ole nii ilus nagu balletti vaadates lavalt meile tundub, selle taga on tohutult palju tööd ja andest üksi ei piisa eneseületamist iga päev. See film ongi eneseületamisest, mille hind vaikimisi alla neelatakse. Ehkki film toob esile tantsumaailma varjupooled, ei ole see režissööri sõnul mõeldud tulevastele tantsijatele hoiatusena, vaid see näitab, milliseid valikuid armastatud elukutse nimel juba varajases eas teha tuleb. Teate, hoiatada ei saagi kedagi, need on erilised inimesed, kes hakkavad tantsuga tegelema, iga päev tegeldakse sellega, et endast jagu saada, ületada need raskused, pisarad, valu, aga rõõm on ka samas hästi palju selles elukutses kõik need ohvrid, köiks, vaev, see on seda väärt. Ma arvan, et natukenegi saan ma ka teistele inimestele, kes ei tea sellest žanrist mitte midagi, seda tutvustada, mõistetavamaks teha minu jaoks. Lõppkokkuvõttes saigi see väga südamlik ja emotsionaalne film, minge vaatama, naerge, tundke kaasa ja mõelge selle elukutse peale. Tean, mis see tema jaoks tähendab, tähendab ma tean, mis on tema jaoks tanud, ma tean, et see on tema jälle. Ühe unistuse maja. Linastub Tallinnas kinos Artis alates 30.-st septembrist ning Tartu elektriteatris alates neljandast oktoobrist. Ilmast räägib sünoptik maile Meius. Täna õhtul on meil pilves selgimistega ilm, vihmasadu levib üle Eesti itta. Puhub edela ja lõunatuul viis kuni 12, puhanguti 14, saartel ja läänerannikul puhanguti kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 14 kuni 17 kraadi. Eelolev öö tuleb valdavalt pilvine ja vihmane, hommikul saju võimalus väheneb. Puhub edela ja läänetuul üheksa kuni 14, puhanguti 18, saartel ja rannikul 20 kuni 25 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 10 kuni 15 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma, puhub edela ja läänetuul üheksa kuni 14, puhanguti 18, saartel ja rannikul kuni 25 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb veidi. Õhutemperatuur on 14 kuni 16 kraadi. Päevaspordiuudised võtab kokku Ragnar Kaasik Tartu Ülikooli korvpallimeeskond võõrustab täna kell 19 meistrite liiga kvalifikatsiooni esimese ringi korduskohtumises Groningeni tonaari esimene, võõrsil peetud mäng lõppes 76 76 viigiga. Tartu Ülikooli peatreener Gert Kullamäe. Ja meeleolud murdunud ja, ja suutsin selle vahel, mis on, vahepeal oli kaklus Fungi tasa teha ja mis tähendab omakorda sisuliselt hakkab kõik jälle nullist ja esimene poolaeg jäi viiki ja teine poolel mängima. Siin ja näiteks meie kaitsemäng ka, nagu sõltub hästi palju rünnakust, Epine suutsime ilusti tagasi jõuda, midagi siis siis ei olnud meil hullunud. Seal jah, piirl nakatuda, lõhuti vahepeal ära, kuna ikka tegid seal need olukorrad, et nendest tuleb kindlasti hoiduda. UEFA jalgpalli meistrite liigas peeti eile õhtul viimased teise ringi mängud. Grupis A võitis Arsenal kaks. Null baaselit ning Pariisis ancher mäe kolm. Üks Raskradil. Udo Gretzi PSG oli arsenalil on nüüd neli punkti. Luudokretsiliabaselil üks. B-alagrupis mängisid Pešikk Dacia Kiievi Dinamo üks. Üks viiki, Napoli alistas neli. Kaks. Benfica. Napolil on nüüd kuus, pesik kaks ningi ja vilja panifical üks punkt. Grupis C võitis Barcelona kaks. Üks München glad Bachi Borussia sel tiik viigistas kolm. Kolm Manchester Cityga. Barcelonal on kuus, Cityl neli, Seltikul üks jaburussijal nullpunkti d. Alagrupis võitis Madridi Atletico üks. Null Müncheni Bayern FC Rasto viigistas kaks, kaks Eindhoveni, ka Atletico on kokku kuus. Bayerni L3 ning Rostovi Eindhoveni üks punkt. Eesti jalgpallikoondise ründaja Sergei Zenjovi koduklubi kabala võõrustab täna UEFA Euroopa liiga alagrupifaasi teises ringis Mainz null viis meeskonda. Kaks nädalat tagasi peetud esimeses mängus kaotas kabala Anderlechtile ning on hetkel null punktiga. Viimane. Kabala ja Mainzi vaheline kohtumine algas kell 18. Eesti käsipalli meistrivõistlustel peetakse täna üks mäng, kell 18 40 võõrustab HC tallas Aruküla. Selline oli Päevakaja 29. septembril. Saate pani kokku toimetaja Indrek Lepik. Ilusat õhtut ja kuulmiseni.