No kulla sõsarlillekese maatilegi Seleda oma tütre ei ütle elulugu, jeti jää nihele pannist. Kaadine minu tütar, lõkla küll team pahadike hüva laulu, ime kadunud dialaulma naas Anu siis kõik tõsi, Lauina vaka jääs. Nutu pärast ollagi ülegi, otsite apteekrit ja kudel naasia vil Nukosak, jälme? La kuuli Batna Õigincastki Salma Keeaa sööka, Tiia Tiik. Mõtlit kui pat niita mullu külvanaadite, kus jääs õpra toidu testita reid, diapo nukkes muki kiitetatsurraol. No siis ma ütlikule Räkla alla tulla. Siis otsa. Kaido naaski saimani nistaja saiti. Jääkenekil sajab ikka raha, vaia aga raha olemas. Jäänuteletallis nii mõõtlynimulik, lini, peredelt, panni, oma kiilu härrakesele, õlasarvi seeni, niiviisi Petseri. Ehter roostanitsi, äpuskini, nii viina pealegi raha perre, ordi mõõdu kallu vatsa mu küdi Paaba aga Olle tuumade kiisk, Sakurripa, kus ainus öö veedame rohkem sooja rahvast, lõi kata odanolootemgi uudlus, jäik. Ta küll 100. saialteete tütega vajab itta raha valja, panni siis potti ja pillid kuulmatuse, pealini Tuljas ja suurema sisse kauplema. Treenib ma sain suure tartu Liinalini olivad bootikese otsani jõudes, ehkki veel ma mõtlen, et kui ma olen nonii, kauple tuluvõtvale suut Tartu Liinaga. Poti oma Valgatuseni läti tollega sinna üles, suured noorena pääle Saquoybat, kus seal oli väga ilusa suure valgete arv. No ma vaatasin ammuli. Aga kui ma sain nii, Saisin Tulve, Mullega, Malu, Kats, valget krantskaelaga sähksa, kaeva miljonit, loomulek, geto kohe lähed. Eks-le kahedat suut Tartu liina nima kutsa, linnud suurte Valgade tarne aga juhul, kui kuigi minna, amine, tihelda perega mulle setule kette nutiseadmeks, rinduni, lätsi, modieesmingatki, Iideevee pika valva taadioni. Annil on mulle kataburita. Istu kannigumanu eesti kolmaPsy. Puhkan põhijaid salt põlle ääres, põhi ainult valju finiemaks ja mulle siis ühte valget sigarit, nii ütlevad mulle otsas etturid, meile laulab. Põlärakse kudenu, annate mulle pikka mustad sigari, mida ma kodu Petrale kostis, viie jumala helises laule. Nonii Anniva, siis mina neilegi lausimat tütrest jätlaste tehti tareti äpost. Nii Sinukat, nii Niileb kaitsva Mulledest suured sääre, kui viina. Jõid Tiinakeserni Nickentsija tuli tulema. Buddy jälle oma valdukeseni mõtletin, Tartul on suur kivine silged. Mina ja sõida vedas uue kiivitse silla. Sõda pokal, tuuer lahknu lätsiselt oktoobri puiesteed mööda, nii. Säält tuli puur, mis mulle vasta, jääväärseks, minu käes ka kokku ja jää pääseks katski. Kogun paindunud. No paati, mani härskeidu, Uku Masingut lõhkiga alati juht läheb õige võti suure süüane käbekesega, karmannistu rahani massedele, härraga, esimatel sülksite vest suust ja suuresti soosise suunda laia Laandu kauplesiks sisse. No vot, maus pottide puhaskasum, mis ma sain, oli puha lännu. Kuigi olen jõudnud kelmika, mis võimaldaks mul tänu Nõukogude korrale minna pensionile. Isama veel mõelda sellele, kuigi tunnen, et vajan pikemat puhkust kuid eeloleva aasta on veel ees täispingerikast tööd. Esimeseks suurimaks ürituseks on Tartus toimuv rahvakunstiõhtu mis on tehtud mulle ülesandeks läbi viia. Ning teiseks 1000 960 aasta vabariikliku laulupäevaga seoses oleval rahvakunstil tuks kollektiivide ettevalmistus. Kuna praegu Ta on seitsmekollektiiviga ja sealjuures tuleb ka rajoonis abistamas käia, siis süda ei luba veel mõelda puhkusele kuna armastan oma tööd ja kollektiivi. Kuid peale nende suurte ürituste pean siiski mõtlema pikemale puhkusele. Kuid ma ei kavatse isetegevusest kõrvale. Oma aega rohkem loomingulise tööle sest senini on jäänud mul selleks liiga vähe aega. Ja teiseks on meil ju olemas pensionäride koondis, kus töötavad isetegevuslikud ringid. Kuulge, see on vist praegu ei ole, kuid kindlasti see saab olema. Sest kui see on olemas näiteks leedu rahval, miks ei või see siis olla?