Kahe nädala eest heitsime pilgu 20.-te aastate esimese poole levimuusikale. Täna lööme lahti ajaraamatu kohalt, kus on kirjas aastat 1925 kuni 29. See on periood, kus džässi mõjud levimuusikas jõudsasti süvenesid. Sünkopeeritud rütmiga palad levisid koostšessilikke moetantsudega ja džäss lakkas olemast ainuüksi ameerikalik nähtus. Džässikollektiive tekkis Euroopaski, kuigi nad esialgu ookeanitaguste orkestrite mängust eeskuju pidid võtma. Ja iga kord polnudki see eeskuju kõige õigem. Ega kõige parem. Kui küsida, missugune 1925. aasta meloodia on hambale kõige paremini vastu pidanud siis näib esikoht minevad pinkardija keesi laulule kaunist Georges Braun. C5 on olnud kasutusel kõigis džässistiilides Dixiljandist kuni tänaseni kuulus profikorvpallimeeskond Harlem Globetrotters. Ta võttis selle oma tunnusmeloodiajaks. 1959. aastal kasutati sedaviisi Marilyn Monroe filmis. Mõnele meeldib see kuumalt ja plaadistanud on kaunis Georges nii suur hulk nimekaid muusikuid, et nende loetleminegi kestaks kauemini selle pala mängimisest. Seepärast meenutagem kõnelust viisi tollele ajastule kaunis lähedase tõlgitsusega austraalia sopransaksofonist silt Jack vaierdilt. Kui meenutame mõningaid 1925. aasta sündmusi, siis kogeme isegi mõningase ehmatusega et on asju, mis meie muutuvas maailmas kuue aastakümnega sugugi ei muutu. Nimelt annekteeris USA Samoa saarestikus suinsi saare asutades sinna oma mereväebaasi Teitonist. Tennessee osariigis läks kohtu alla keskkooliõpetaja John Soomas tups, kellel oli tulnud pähe tutvustada oma õpilastele Darwini evolutsiooniteooriat. Kuna see hull idee oli vastuolus kirikliku õpetusega, pidi koolmeister lõpuks maksma 100 dollarit trahvi ja katma kohtukulud. Ferents Lehar tõi lavale operetti paganiini ja Tallinnast sai elukutseliseks eesti esimene džässorkester mürghi bänd hakates mängima raekoja platsil alkoholita kohvikus marssell. Seal on praegu oh vana Toomas. Suuremates teatrites ja kinoteatrites läks Moody orelimäng etenduste ees ja vaheaegadel. Mõnel pool paigutati orel tõstetavale lavale või poodiumile. Kui organism alustas mängu, tõusis ta koos oma pilliga orkestriaugust üles lavapinna tasemele. Muidugi oli tegemist suhteliselt väikeste kino orelitega. Organistide lemmikmeloodiate hulka kuulus Perling Berlini alati. Levimuusika heliloojate hulka ilmus USA-s Richard Rogers, esialgu küll vanemate varju jäädes. Džässistandardteemade ring täienes Harri akesti palaga taina jälle üks naise nimeline laul ja siit sai endale kunstniku nime lauljatar tainašsoor, kelle ristitud eesnimed olid fänni ja Rous. Kuulake mainitud viisi Jovi nuudi esituses aastast 1928. Kui Euroopas levisid ookeanitaguseid viisid, siis vastutasuks põikas mõni siitkandi lugu ka Ameerikasse. New Yorgis anti 1925. aastal välja vene mustlasviis kaks kitarri. Populaarseks sai ka mustad silmad, mida muide Euroopas laulis poola neegri saatjaks kitarrist Boris kaloffgaa. Teise maailmasõja ajal laulis samu romansse ja teisigi üllatavalt heas vene keeles filmikuulsus Diana ööbin. Midagi tollasest heast tahtest on ajahambast hoolimata säilinud paaril arhiivi. Filmi katkendil. 1926. aasta tõi Shinnile võistleja Black Botomi näol mõlemat pidi taga Charlstonile lõpuks alla andma. Nõnda kõlas Jelly Roll mootoni bläkk Pottom stamp. Kahinaist hoolimata. 1926. aastal köitsid laiemate hulkade huvi Kalmani operett, tsirkusprintsess ja Rumbergi kõrbe laul. Valmistati ka esimene rääkiv film Don Juan John pärimooriga peaosas. Suri tummfilmikuulsus Rudolph Valentino, täieliku nimega Rudolf Alfonso, Rafael objer, Filipeed kuli Elmi Divalentiinat, Anton Guella. Esimese naisena ujus Gertrude Ederle üle La Manche'i. USA suri ligi 2000 keeluseadusest mööda hiilijat alkoholimürgitusse. Mitte ülearu suurteks koguste Aga pruulitava puskari kehva kvaliteedi tõttu. Rohkem erutas avalikku arvamust brigaadikindral Mitchelli deklareerimine, koloneliks ja kõrvaldamine sõjaväeteenistusest viieks aastaks. Kindral oli nimelt väga teravas toonis kritiseerinud valitsuse poliitikat lennuasjanduses mille tagajärjel oli eelmisel aastal hukkunud juhitav õhulaev ženandu kogu meeskonnaga. Ja kohalikest uudistest nii palju, et Eestis algasid regulaarsed ringhäälingusaated. 1926. aasta levimuusikauudiste hulgast paeluvad esmajoones tähelepanu Argentiina helilooja Matto ess Rodriigesi lakkum Parssida, mis tõenäoliselt on maailma kõige sagedamini esitatud tango ja Pariisist esile tulnud Hozeeppadilia, Valencia, mida samuti pole veel suudetud unustada. Kuulakem siinkohal meenutuseks mõlemaid. Omal ajal väga populaarne nüüd ehk juba peaaegu unustatud on George Clazzemi neegrihällilaul. 1926. aasta laulusaagist said laia levikuga Ernerabee laul jällegi naisenimega šarmeen ja rei Hendersoni hüvasti musträstas. Meil on see lugu sellest, kuidas maie, kelleks kaevule ja oma plekkpange sinna sisse pillas kõlavad mõlemad. Edasi aasta 1927 muusika laval aset leidnud esietendustest olid kimis väärseimad, lehaari, Zareavitš ja Kölni muusikal ujuvteater. Moskvas jõudsid lavale Dunaevski esimesed operetid, mis ajaproovile vastu ei pidanud, aga ka Strelnikovi orjatar, mis püsivamaks osutus. On huvitav märkida, et ka nõukogude kergesisuline laul tegi oma esimesed sammud muusika laval ühest küljest muusikakomöödiate ja operettide koostisosana. Teisest küljest õige pisut hiljem kut Joossovi teatraalse džässorkestri repertuaaris. Kui Chevy nimega on aga seotud ka üks juhtum 1927. aastal. Nimelt oli uut Jozov tollal estraaditeatri näitleja. Ühe kollektiiviga Riias esinemas. Tema kunst ei meeldinud Läti poliitilisele politseile. Ta viidi ülekuulamisele, kus nii-öelda tuvastati etud Josovon tulnud Nõukogude Venemaalt sihiga teha propagandat ja et ta on kino varietee marini laval kiitnud. Nõukogude korda pärast oli otstarbekohane Utjozov Lätist välja saada. Ta tulles tagasi 1927. aasta muusikalavastuste juurde märkigem, et körni ujuva teatri esilavastuses ei mänginud veel näitleja, kes veidi hiljem selle tüki mitmed laulud maailma kuulsaks laulis. See oli pool Robson ja nii kõlas tema esituses mainitud muusikali tuntuim laul. Niisiis aasta 1927 tehnika sammus jõudsalt edasi, avaldades ka niisugustes pisiasjades nagu lauatelefoni levik. Enne olid aparaadid enamasti seinale kinnitatud. Charles Lindbergh lendas vahemaandumiseta New Yorgist Pariisi, Inglismaal, Saksamaal ja Prantsusmaal oli juba katseliselt demonstreeritud. Televisiooni. Ilmus esimene helifilm küll ainult osaliselt helisalvestisega. See oli jazzilaulja nimiosas youlson, keda küll keegi kunagi pole džässilauljaks pidanud. Anti välja esimesed Oscarid, filmiauhinnad ja kõige esimesed autasustatud olid Emilianninksia Chanedkeinor. Raadio teel anti edasi raskekaalu poksimatš Jack Tempsi Jinterni vahel. Viis raadiokuulajad olevat saanud südamerabanduse, kui Dani seitsmendas ringis põrandale löödi. Lõpuks siiski võitjaks tulles poliitikavaldkonnast nii palju, et USA viis oma mereväeüksused Nicaraguas ja Hiinasse, põhjendades seda vajadusega kaitsta seal oma kodanikke ja Ameerika omandust. Samad motiivid on au sees tänaseni, kui meenutada vaid Grenada saatust. Tulles tagasi 1927. aasta muusika juurde, meenutagem kõigepealt kaht kösshini meloodiat. Löö lugu lahti ja see on tore. Gavintsentiumansi püssirohusarv oli veel täis, temalt ilmus muusikal kõik tekile lauludega. Halleluuja, ja mõnikord olen ma õnnelik. Need olid mainitud palade džässiversioonide teema, osad peni Kudmenilt ja Lester yangilt. 1927.-st aastast on pärit veel pool tosinat igihaljast pala, millest siinkohal peatume veel vaid kahel esimese valisin vahelduseks, tegemist on nimelt tangoga. Teiseks on muusika pärit mitte USA, vaid Taani heliloojalt aastail 1879 kuni 1963 elanud Jacob kaadelt, kes küll kaks aastat oli viiuldaja, on aga New Yorgis. Tema tango armukadedus ilmus Taanis küll juba 1926. aastal, kuid tuntuks sai see aasta hiljem ja tõi ainsa populaarse teosena heliloojale sisse niipalju, et surres sai ta pärandada kenakese summa veel noorte heliloojate toetamiseks. 1927. aasta ihaljastest paladest kõlab veel Meyblueini Ramuna algselt aeglane valss, kuid millegipärast armastatakse seda teemat rohkem isegi neli neljandik-taktimõõdus mängida. Et üks niisugune variant parajasti ette sattus, siis laskem tal kõlada. Kuigi ma pole veendunud, et algne muusika sellest paremaks läks. 1928. aastal valmis esimene tõeline helifilm jälle Johnsoniga peaosas Pealkirjaks laulev narr. Ja sellest filmist tuli siis ka esimene filmilööklaul Sonny-boy lauluna ta siiski oma esialgset üsnagi suurt soosingut läbi aastakümnete pole suutnud säilitada. Ja ka džässiteemaks on ta vaid harva juhtunud siinkohal, nii nagu ta Erolgaarnerile ette jäi. Samal aastal sai rahvusvaheliselt tuntuks kaks Saksamaalt pärit viisi. Esimene oli Berliini restorani pianisti Ralph Ervini tango. Ma suudlen teie kätt, madam, teise juurde tuleme kohe selle järel. 1928. aastal esietendus Bertult Bristi Kolmekrossiooper kurt faili muusikaga ja lõi omamoodi rekordi. Tükk püsis viis aastat mängukavas, järgneva aasta jooksul tuli teos välja 120-l Saksamaa laval kokku 4000 etendusega. Mäki laul sellest tükist sai üheks populaarsemaks muusikateatriviisiks. Ja kuigi sellest on loendamatu hulk ajakohaseid heliülesvõtteid, ei saa ma vastu kiusatusele mängida siinkohal seda laulu esimeselt tehtud heliplaadilt. Pangem aga nüüd kõlama mõningad 1928. aasta tuntuimad viisid, enamasti räägivad nad iseenda eest ega vaja eraldi nimetamist. 1929. aasta kaheksandal märtsil, üks päev enne orkestrijuhi 30 neljandat sünnipäeva andis oma esimese kontserdi Leonid Utioossovi teadžas lühend sõnadest teatraliseeritud džäss. Esimeses kavas polnud veel püsima jäänud Nõukogude levimuusikat. Mängiti populaarseid viise, Odessast romansse ka tollaseid rahvusvahelisi löök, numbreid nagu sant lovi pluus. Siiski oli alus pandud Nõukogude estraadikunsti silmapaistvaim Ale kollektiivile, mis järgmistel aastakümnetel kujunes paljude heliloojate loomingu populariseerija. Kahjuks pole tollasest esimesest kavast hiljem midagi plaadistatud. Sellepärast siinkohal pisut Joossovi laulu Stroki kuupaiste rapsoodias. Kuna Oskar Tropp gelas tollal Riias, siis on tõenäoline tuutiossov temaga varem mainitud puhul. Tuttavaks sai. 1929. aasta kaleidoskoop näitab meile Pariisis, kerkis esile ja saavutas rahvusvahelise tunnustuse. Morriševalgee operetimaailmas äratasid tähelepanu Lehari naeratuste maa ja Bernatski. Kolm musketäri USA presidendiks sai Herbert Hoover ja sama aasta oktoobrikuus leidis aset üks selle maa suurimaid majanduskatastroofe. Ühe päevaga vahetas börsil omaniku 16 ja pool miljonit aktsiat. Aasta lõpuks oli korstnasse lennanud 25 miljardit dollarit ja 25 miljonit inimest sai sellest krahhist tugeva majandusliku hoobi. Järgnes kestev kriisiperiood. Chicagos võtsid gangsterid oma tänavavõitlustes kasutusele automaatrelvastuse. Jällegi tehniline progress. Saksa õhulaev Graf Zeppelin tegi oma teise reisi üle ookeani. Keegi proua Evans osutus maailma esimeseks naiseks, kelle laps sündis õhus lennuki pardal ja esmakordselt demonstreeriti värvitelevisiooni ning grammofon oli võitnud fonograafi. Edison lõpetas fonograafi silindrite valmistamise. 1929. aasta igihaljaste viisidest meenub esmajoones Kaksvat sooleri pala. Ma ei käitu halvasti ja kuslapuuõis. Selle aasta populaarseim pala on aga kahtlemata Ahugi karmaikli tähetolm esialgu mõeldud elava Rekdaim stiilis palana tegelikus muusika praktikas aga leidnud oma õige näo. Selle laulu kestvus läbi aastate on olnud nii erakordne, et veel 30 aastat hiljem läksid lauljad temaga bestsellerite tabelitesse. Ja lõpetuseks teinegi haljana püsinud laul 1000 929.-st aastast. Milton Eigheri õnnepäevad on jälle käes. See oli küll algavale majanduskriisile üsnagi kummaline kommentaar kuid sellest hoolimata või ehk just sellepärast levis laul üle maailma ja sai tõlgetes eri pealkirju. Siinkohal saksa versioon. Nädalalõpp ja päikesepaiste.