Koidu nimi saame, see kvartal liigub. Üks jutt, mis on kaunis tuntud juba, kuid nähtavasti on see mingisugune legend, mis ei pea paika, kuna faktilised andmed näitavad, et siis, kui selle jutu järgi see nimi on tal antud, siis on, on juba olnud seltsi põhikiri registreeritud kuberneri poolt. Aga kuidas legend kõlab? See legend kõlab nii. 969. aastal oli tartlase esimene laulupidu ja siis sellest võtsid osa ka muidugi Viljandi tegelased kes nimelt just kõik seda, seda muidugi ei tea ja nad on sellest laulupeost väga vaimustatud olnud ja Tartust tagasi tulles nagu teada, tol ajal ei olnud autot veel vaid liikme toimus peamiselt poest, hobustega ja nii edasi. Küll, ja siis on nad ka ööbinud vist arvatavasti hoiu kõrtsis. Ja siis on nad arutanud seal, et tarvis on luua neid Viljandis sama suguselts. Jah, mis sellele nimeks panna. Ja kui nad on hommikul siis väljunud sealt ööbimiskohast, siis esimene asi, mis neil silma puutunud, Ansson Idada, kas Koit ja kohe selle järgi siis nad määranud kindlaks, et vot selle asutatava laulu-mängu seltsi nimeks olgu koit seal 956. aastal, siis ma kirjutasin isiklikult vanameistrile mihkel liidichilli ja palusin teatada, kuidas on see laul koorile pühendatud. Ja siis ta kirjutas vastuseks, et see oli 1000 94. aastal. Siis oli koiduseltsil 35. aasta juubel ja siis oli tema seal liidifali koidukoorijuhiks palutud ajutiselt ja siis kirjutada, et peale proovide tavaliselt olid nad koos seltsi ruumides ja siis seal oli tavaline külastaja, oli vana luuletaja Viljandi või Friedrich kuul pars ja siis on seal tekkinud äkki mõte, et kuidagi jäädvustada seda 35. aasta juubelit ja on palutud kohe, et seal siis teeks nats koorile ühe lipulaulu või hümni, kuidas seda nimetada. Ja siis on tehtud seal luulete vilja, nendele see ülesandeks sõnad luua sellele laulule. Lilli andja on saanud sellega hakkama. Umbes 15 minuti jooksul, liidichi läheb, on tehtud ülesandeks luua viis, löödi kirjutab ise, et ega tema vanast jutumärkides muidugi ei tahtnud ja alla jääda. Nad on palunud tinti ja sõlge ning läinud teise tuppa, et kirjutada seda viiteid sellele laulule. Tal on heitnud veel järgi, et loo laul vähemalt seitsme hääleline, kuna mulgid on uhked mehed siis on temaga noh, umbes sama aja jooksul son 15 minuti jooksul kirjutanud ka selle laulu. Ja ta on pidanud seda, nagu ta mainib, nii poolded naljaks on hoopis, on unustanud. Hiljem on ta siis sügise poole läinud juba Peterburi ja on selle laulu täielikult unustanud, kuid mõne aasta pärast on ja laul uuesti kerkinud esiplaanile. Ja siis on ta saanud nii.