Vikerraadio. Kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele on laupäev, kell on 11 ja viis minutit läbi ja aeg jälle juttudeks, et kokku võtta, siis eelmine nädal kõige olulisem sellest ja täna siis rahvast teenimas. Sulev Vedler. Eesti ekspressist Neeme Korv ajalehest Postimees daamina Aarne Rannamäe Eesti televisioonist. Suur kevad on käes, muru kasvab, puud lähevad lehte. Täna on aprillikuu viimane päev, päev ees on volbriöö. Aga ja niisugust ta kevadel rahunemise märke ei ole, selles mõttes, et poliitikaelu pulbitseb ümberringi, maailm on ärev ja. Ma usun, et meil on jututeemasid küll ja veel. No ma ei tea, head kolleegid, alustame siis sellest, et et valitsus siis kiitis heaks eelarvestrateegia aastatel 2017, alates siis järgmisest aastast kuni aastani 2020. No ütleme nii, et vist väga suuri, selliseid mullistusi või väga suuri üllatusi selles ei, ei ole. Tervist, mina olen sulle, ei ole küll jah, et võib-olla ta läinud natukene täpsemaks, kui ma vaatan neid slaide näiteks, mis rahandusministeeriumi küljel on jälle üles pandud, siis erinevalt eelmisest aastast on mitmetele kuludele juurde ilmunud ka summad. Mis üks või teine asi maksab, aga põhimõtteliselt ikka valitsus ajab sama joont. Riigieelarvestrateegia on ses mõttes hästi tähtis, tähtis dokument, et sellega on valitsuses Lazar paar nädalat tegelenud, et ega sealt muid uudiseid yle tulnud. Seal vaadatakse üle sisuliselt koalitsioonileping, et kaugele me selle täitmisega oleme, mis järjekorras me mingeid asju siis teeme ja kui palju meil selleks raha kulutada on. Et seal pannakse paika mõõdikud, millel on riigisektoris hästi palju igasuguseid tegevusi ja nende tulemuslikkus peab ka kuidagi mõõtma. Ja siis teine per, millele muuseas meedi üldse tähelepanu ei pööra, on riigi majandusaasta aruanne. See tavaliselt tuleb välja kunagi suve keskel, siis kui on selline hapukurgihooaeg, seal on, on kirjas siis kuidas neid mõõdikuid täideti. Nende täitmise, mille me tavaliselt väga palju aruta. Nelja aasta strateegia minu meelest on ka sellised suured dokumendid väga tähtsad, sellepärast et ka mida Aarne ka siin vist silmas pidada on see, et valitsuse poliitika näiteks laenude suhtes ja nii edasi ikkagi püsib, püsib endisena, et peaminister saab, saab välja öelda, et et riigi rahandus on korras. Meil ei ole vaja arvata, et valitsus valitsemissektori koguvõlg kasvaks, kuigi kui mõelda selle peale, et et ta on, ma ei tea, vist eelmisel aastal oli seal üheksa protsendi peal kuskil, Sulev teab kindlasti täpsemalt. Et kui ta oleks mingil määral mingil määral suurem. Ka see ju ei oleks mingisugune, sest et küsimus on ka see kuskilt peavad nendele toredatele tegevustele. Ma tulen ma nagu katteallikad ja, ja ma arvan, et siin saab neid vaidlusi olema ikka küll ja veel. Nõrgalt allikatega on praegu selline olukord, et välisvahendeid tuleb küll, ütleme rohkem kui järgmisel perioodil Euroopa Liidu selle raha eraldamise perioodil. Aga nad kindlasti ei moodustanud nii suurt hulka meie riigi kulutustest nagu varem. Teine probleem on see, et riigiettevõtted, mis varem olid mõned neist olid väga head lüpsilehma, näiteks Eesti Energia. Need on päris kokku kuivanud. Ega seal Eesti raudtee kihutada vaagub seal ka. Ja öelda, et need on päris surma äärel, aga ega seal lood kiita ei ole. Tallinna sadam. Tänu sellele, et reisijad siin siin käivad, meil tänu sellele sadam. Ei saa öelda, et väga palju õitseb, aga ta ei ole kokku kukkumas, aga rasked ajad sellepärast et transiitkaubandus on siiski vähenenud. Sellist meeletut voogu ei ole. Eesti Energia ees teatas eelmisel. Vabandust eile teatas, et esimese kvartali kasum kukkus kaks korda. Kuigi siin Eesti energia tegi ettepaneku, et ta võiks riigile ikkagi dividende maksta, siis siis noh, ütleme seal, rahandusministeeriumi prognoos ütles, et ei, et sealt ei ole nagu midagi võtta ja tegelikult on käimas selline päästepaketi, et see Ida-Viru tuumale suunatud põlevkivienergeetika päästmise programm see suures osas läheb kõik Eesti energiale Eesti Energia heaks. Sealt lähevad kümned miljonid Eesti energiale, et oma olukorra leevendamiseks kui seda üldse tuleb, ikka mingil pillil tuleb, sellepärast et no aga kui see läheb riigiabi nii-öelda klausli alla, mille, mille pärast ka Estonian Air nii-öelda otsad andis seal on erinevaid versioone, siis on sellega ju jokk. Jaa, aga seal on erinevad varjendid, mida pidi teha. Airi puhul oli ka see, et sa oled abi konkreetselt ühele ettevõttele, aga praegu käib kogusektorist, et seal ei ole öeldud, et konkreetselt Eesti energiale, Viru Keemia grupile või Alexela-le teise läheb kõigile neile selles mõttes mina nagu väga suurt hullust, aga kindlasti on mõistlik Brüsselile teada anda, et meil on selline kava ja ja noh, ütleme, mis ta Muhu on, riiklik abi ta kindlasti on ja ka muidu sinna ei sisse ei mindaks maksustamist, saab muuta, maksustamist muuta niimoodi, et põlevkiviõli hinnast hakkaks maksu määr sõltuvalt on hinnad, kehvemad on ka maksumäär väiksem, hinnad, paremad, maksumäär tõuseb, et sellist maksustamist kasutatakse paljudes maailma riikides. Sest öeldi, et ma, kui ma vaatan seda ikkagi seda suurt pilti, siis siis kuidagi nende, see allikate küsimus on, on minu jaoks ikkagi nagu omaette omaette probleem, et siin on räägitud sellest, et hakatakse nüüd maksustama neid e-sigaret ja ja siis veoautosid ja, ja siis üks oluline asi, millest räägitakse, on siis kokkuhoid. Ja, ja siis ka veel maksupettused näiteks on, on üks üks teema, kuigi kuigi Eestis kogutakse makse ikkagi päris hästi, tegelikult. Nii nagu maksupettuste arv väheneb, summa läheneb. Miks me peaksime sellele muretsema, muretsema? Inimeste elu tulebki kibedaks teha, et ega muidugi ükski inimene ei armasta makse maksta, aga teoreetiliselt võiks olla maksude maksmine osa sellises patriootlikkus kohustuses samamoodi nagu sa käid riiki kaitsmas pärast, et tegelikult, kus raha kulutasin, peaks kuluma ühiskonna edendamiseks. Ei, ma tahtsin seda öelda, et Eesti kogub makse tegelikult ikka päris hästi võrreldes siin väga paljude riikidega ja noh, ega sealt nagu mingisugust väga suurt katteallikat nagu oodata ei ole tegelikult. No seda küll, aga mis näiteks võrreldes praeguse olukorraga riigi rahakoti aitab parandada, on see, et riik prognoosib, et meil tuleb vaikselt jälle inflatsioon tagasi, et hinnad hakkavad tasakesi kasvama. Praeguses olukorras on see hinnatõusu olles sisuliselt olnud, et see on kindlasti teinud olukorra raskemaks. Siiski mina tahaksin tagasi tulla hoopis teiste asjade juurde, et me räägime hästi palju selle riigi järve puhul tuludest ja kuludest. Mõõdikud on hästi olulised, et tegelikult ja mis seal paberis kirja pannakse, on, on see, et nad, mis tasemele me tahame kuhugi minna ja mõned asjad on natukene kummalised, et seal on näiteks üks asi, millest räägitakse, on tootlikkus, me alati tahame tootlikkus, jõuaks selle Euroopa liidu keskmisele järgi. Aga aga kui me vaatame seda paberit, mis muuseas üsna pikk 125 lehekülge, leiame näiteks, et tootlikkus inimese kohta, et seal me anname justkui sellel tasemel natukene järgi meil huvitav olukord tekkinud, kus inimeste tööhõive kasvab, aga tootlikkus samal ajal kahaneb. Et noh, see lihtsalt on niimoodi tööhõives, muuseas, me anname, olen natukene justkui järgi pärast saab valitsuses raporteerida, et aga me täitsime oma eesmärgid. Kui sa lasedki eesmärke natukene lõdvemaks, siis sa täidavadki eesmärke. Ja siis noh, üks asi näiteks ja vaesus selles paberis räägitaksegi sellest, et milline on meie absoluutse vaesuse tase ja sellest, et laste vaesus on, on vägagi selline murettekitav. Ja miks sa faasis on vahepeal kasvanud, me teame ka vastust, majanduskriis, majanduskriis oli olukord Eestis tunduvalt parem kui ka kriisi ajal ja tegelikult ka parem kui praegu. Aga eks me lähe sinnapoole, et selle kõik kõik saavad jõukamaks ja vaesus ka kaob. Jah, eks selle dokumendi nii-öelda analüüs seisab veel ees, et seal on väga palju numbreid ja nagu sa ütlesid, tuleb väga-väga pikk on seal väga põhjalik. Mis alguses ajakirjandusvälja noppis, oli, oli muidugi vist kaks nagu põhilist asja, üks oli see, et see Tallinn-Tartu maanteekulu oli, ehitatakse siis neljarealiseks küll mitte aastaks 20, aga 22 vist jah, paar aastat hiljem peab see valmima ja see oli siis, et et riigiteenistujate palgafond tõuseb kahe kahe protsendi võrra niimoodi osade kaupa. Ja siin on, siin on nüüd üks, üks küsimus ikkagi sellest kasvõi sellest Tallinn-Tartu maanteest, et olukorras, kus meie prioriteet on julgeolek ja olukorras, kus me viime läbi haldusreformi ehk haldusreform siis kogu oma nii-öelda taristu asjadega kaasa arvatud siis ka teedega. Et on, on see ikka nagu kõige mõistlikum, et see muidugi see on, see on vajalik ehitus ja, ja tegelikult seda on nii kaua edasi lükatud ja sellest räägitud, aga aga on seda nii-öelda oma rahakoti peal siis nii-öelda otse otse riigieelarvest mõttekas praegu teha või mitte, siin on välja pakutud mitu mitu stsenaariumi, et et võib-olla oleks see just see koht, kus peaks laenu võtma ja siis nii-öelda osade kaupa tagasi maksma ja, ja sellega vabaneks nagu hulga raha. No aga see Kose Mäo lõik, see on suhteliselt väike, siin on 20 miljonit eurot aastas, ütleb rahandusministeeriumit Rail Baltic ut siis sinna läheb otsesele 40 260 miljonit, et nad, need on täiesti erinevad erinevad järgud nagu jah, 40 midagi miljonit aastas ja et See on täitsa nagu valitsusel teha, kust ta selle raha võtab, et see on poliitiline küsimus, noh samamoodi me saame öelda Keskerakonna kohta, et need mõnele meeldivad. Mõnele ei meeldi, et see on, see ongi valitsuse poliitika oleme valinud endale sellise, valitseks sellist poliitikat, ajab ja ongi kõik. Valitsused kohtusin viis prioriteeti, üks on neist julgeolek haldusreformiga seotud asjad, aga samamoodi on tema prioriteetide seas ka majanduskasvu edendamine siis madalapalgaliste toimetuleku suurendamine ja siis lastega pered. Loomulikult. Mina vaatan seda, et minu meelest on olemas mingisugune teatav vastuolu selle valitsuse siiski praeguse sellise poliitika, et ajame omaeneserahadega läbi ja, ja see, see laen on nagu kuidagi sihuke hukatuslik teema. Et tegelikult ju väga paljudes paljudes tabuteemaväljades paljudes arengus kavades oli ikka sisse kirjutatud väga siuksed, vägevad ja uljad eesmärgid ja siis ongi see, et kui me hakkame neid arengukavasid pärast vaatama, siis tegelikult ega meil raha pole, et neid arengukavasid täita, et tegelikult on ju näiteks sama me räägime siin rail Balticust, aga näiteks Eesti Eesti rongiliikluse, et, et on ju kirjutatud, et kui arengukavasse, et kui, kui umbes seal on kasvunumbrid tulevad teatavas suuruses, siis hakkab, tuleb nagu riigi raha uuesti sinna peale on näha, et reisijad võtavad selle omaks ja praegu on see kõik on juhtunud ja see need järjest järjest tuleb, tuleb juurde, aga noh, raha nagu pole, pole kuskil näha juurde tulemas. Aga siin on väga selge asi, et need raudteekasutustasusid on siiamaani kompenseeritud kaubaveo arvelt kaubavedu kaup on tulnud ühes suunas, et see on siis liikunud ida ja lääne vahel Eesti ja Venemaa vahel, eks seal. Et kuna see nädalavahetus on tugevalt kiratsemas, siis ei tule sealt palju raha ja siis ongi häda häda käes, et tegelikult peaks nagu reisirongiliikluse Esko maksma raudtee kasutamise eest rohkem. Aga see jälgi viirutaks kas siis riikliku dotatsiooni lakke või siis tõstaks pileti hinda ja neid on poliitiliselt hästi sellised ebameeldivad teemad. Noh siis me anname selliseid lõhkise küna ees, aga nendeta hakata laenu eest näiteks. Rongiliikluse kulusid maksma, see tundub mulle ka totter olevat, mõnda tegelikult ikkagi peaks nagu sellise igapäevaeluga inimene ise hakkama saama, riik peaks samamoodi hakkama saada. Investeeringuid võib teha küll laenu arvelt. Aga võib-olla ikkagi oleks võimalik kuidagi seda eraraha ka paremini veel veel sisse tuua mõnda projekti, et sellisesse, et on selliseid, selliseid suundi ja selliseid kohti, kus, kus tegelikult liigub rahvast, kellel justkui oleks raha nagu rohkem. Maksta siin on häda selles, et on olemas PPP projektid ja hästi kuulus on Tallinna linnas koolide remontimine. Ja Me oleme näinud, et seal oskavad, kas need eraärimehed ikkagi teisele poolele eksi, antud juhul linnale sellise koti pähe tõmmata, sealt väga võimsalt kasumit välja keerutada, et riik on jäänud kuidagi nagu nõrgaks partneriks. Aga kindlasti selliseid asju saab teha. Omaette küsimus on see, et sellised projektid lähevad kõik alati laenukoormust arvestamise sisse ja seal tulevad piirangud ette, et vaatad küll, et et pealtnäha on asi ilus ja kõik võiks töötada, aga, aga neid asju, mis selliseid projekte takistavad teha, neid on hästi palju, tegelikult. Nonii ja teine teine oluline dokument, mis siis ka nüüd välja tuli, oli siis riigikontrolli audit politsei ja piirivalveameti nii-öelda olukorra kohta tead ma siiski Aarne läheks selle riigieelarvestrateegia juurde korraks veel tagasi, et ma otsisin sealt ühte sõna sellest strateegiast. Erakool ja erakooli, mina ei, ei näinud seal. Ega seal ei peagi olema ära kooli, aga nagu ma aru saan, siis selle riigieelarvestrateegia arutamisel läks ikka valitsuses kõvasti tülli. Sellepärast äkki ei olegi ta seal? Teda ei peagi seal tegelikult olema, aga küsimus on selles, et kuidas selle erakoolide rahastamisega edasi minna, nad tänases Postimehes võime lugeda seda, et praktiliselt on valitsus jõudnud sinnamaale, et on ja öelda, et ta on siis lõhkiminemise ääre peal, aga ta ei ole aga selline koosmeele valitsus. Et erakoolide rahastamise eelnõu jäänud seisma, ta seisab riigikogu kultuurikomisjonis kuhugi seda sealt edasi nihku ja mingi osa seltskonnast arvab, et võib-olla oleks kasulik seda siis siduda ära usaldushääletusega. Et kui valitsuse ehk siis reformierakonnal on läbi, ei lähe, siis astub valitsus tagasi, aga samas jällegi ütleme, et peaminister sellist asja kardab ja kardab seda aga lihtsalt põhjusel, et kui kui selliseid asju hakata nagu kord seda teha, siis tekib kiusatus, et äkki teab sama asja tegema ka järgmise eelnõuga, sest ega see ei ole ainus selline tüliküsimus, et näite näiteks haldusreformi. Võib-olla seal järjekord on selline patiseis, aga siis, kui järjest hakata tegema usaldushääletuse. Ja siis ei ole sellest valitsusest mitte midagi järel. Aga võib-olla on ikkagi niimoodi, et võib-olla äkki see mõjuks hoopis nii-öelda valitsusjuhi, sellisele avalikule renomee hoopis hästi, kui ta ühel hetkel kasutaks sellist sellist nagu noh, kuidas seda väljendatud rusikahoop lauale lähenemist, et võib-olla, ja siukest natukene sellist äärmuslikumad tugevamat käiku, et seda pole võib-olla ilmtingimata alati ikkagi ei pruugi olla see mingisugune selline pretsedent, et ta nüüd hakkab pidevalt korduma, aga antud vaidluse juures on ju tegelikult oluline aspekt ka see, et ega siis sina minut Isamaa ja Res Publica Liit ei räägi, et sellega lüüakse sellisele õhinapõhisusele ja eraalgatusele nagu nuga selga. Vaid siin on ka see, et selliseid hääli kostub ka Reformierakonnast ju endast ja need on vägagi vägagi seal on ka endal väga, väga selge, nagu lahkeli. Sees sa mõtled nüüd ära küsimus täpselt meie Expressis otsustasime sellist asja, et tellime uurimiskeskuselt mõttekoja Praxis siis sellise uurimuse et kumb siis räägib tõtt, et kas nüüd erakoolide pidajad või siis minister Ligi, et praksis vaatab üle selle rahastamise, ütleb, et kas ta on kuhugi poole kaldu. Ja juuni alguses alguseks peaks asi selge olema. Et ta on selline sõltumatu, siis sõltumatu ülevaatest, see on hetkel puudu. Praegu räägib minister Ligi, et erakoolid saavad eelisrahastust, erakoolid ütlevad, nad ei saa seda. No ja seal on tegelikult see pilt ei ole ka ju selline, et see erakool oleks niisugune väga selline selgelt ja üheselt võetav mõiste, eks ju, et et seal on, seal on all väga erinevad. Nagu sellised erakolmteistpidi jällegi on väga selgelt eristuv mõiste selles mõttes, et ta kuulub eraisikutena üsna omandivormi küsimuseni, omandivormi küsimus küll, jah, okei, tulemus selle PPA auditi juurde. Ja kui väga lühidalt kokku võtta, siis siis riigikontroll ikkagi väga selgelt tuvastas, et olukord oli ikka väga-väga halb. Et samal ajal, kui valitsuse prioriteet on julgeolek, sealhulgas siis sisejulgeolek siis nagu, nagu see audit sedastab, et ka need politsei ja piirivalveameti ühendamine on olnud tõhus. Sest saavutati kokkuhoid, aga samas on selle reformi tulemusel umbes tuhatkond töötajat lahkunud ja ja see kindlasti ei olnud selle reformi eesmärk ja ei tule juurde noori ja, ja õppeasutuse sisekaitseakadeemia lõpetanud noored lahkuvad üsna ruttu ja nii edasi. Ja loomulikult rahastamine palgad, politsei nii-öelda kägistamine pidevalt. Et see, see on selle auditi, nagu siis põhisisu, et, et seda, seda on tehtud järjekindel selgelt ja, ja nii-öelda võib-olla vastavuses kogu selle kokkuhoiurežiimiga. Aga samas, kui me ikkagi tahame, et meil oleks siseturvalisusega enam-vähem kõik korras, et siis siis on see koht, kus ei saa nagu väga kokku hoida. Nojah, vaata, siin on veel, ju, võib lisada ka sellesama, et mis meil siin eelnevalt jutuks tulijat, et siseturvalisuse valdkonna nii-öelda juhtiva arengukava juhtivas arengukavas ja siis planeeritud rahastamise vahel on kuskil seal riigikontrolli järgi kuskil 400 miljoni eurone auk mis lähiaastatel ähvardab nagu väga suurte probleemidega. Samas, teisest küljest, kui vaadata nii-öelda kogu seda valdkonda, siis ma, ma väidan seda, et inimeste turvatunne on tegelikult kasvanud ja teatud kuritegevuse liigid on, mis on sellised rasked kuritegevuse riigid on ju meil vähenenud. Avastamisprotsent võib-olla ei ole veel väga hea, aga ta ikkagi on paranenud. Kokkuvõttes noh samal ajal Elmar Vaher ka ütleb, et, et see on selline väikest viisi selline miin, et kui ikkagi need pisivargused näiteks, et ühel hetkel on see, et nende avastamine nagu väheneb väga kõvasti, seda ta rääkis Postimehe intervjuus sel nädalal, kui see vähenes, siis ühel hetkel on see, et tekivad väiksed grupid ja siis tekivad natuke suuremat peremehed ja ja niimoodi niimoodi tegelikult tuleb see ka raskesse kuritegevusse tagasi. Kokkuvõttes vot selle need riskid on olemas. Selle ühendameti puhul oli selline selline eesmärk, et kui need ametid kokku pannakse siis hoitakse nii palju raha kokku, et saaks juurde palgata umbes 300 400 politseinikku, piirivalvurid. Reaalsus on see, et kedagi juurde palgatud, et reaalselt hoopis inimeste arv vähenes. Mis veel, inimene seda aselt ametist lahkunud. Kõige suurem põhjus, miks võiks sealse töötajaskonna arv on kahanenud, ei ole mitte koondamine, vaid sealt on inimesed ise ära läinud. Ja neid segab see, et seal on kogu aeg tööd ümberkorraldatud. Et selline korraldamine ju teatavasti väsitab inimesi, ei tekita neil kindlustunnet ja lahkunud nooremad inimesed, koondatud on jällegi siit vanemaid, et selle tagajärjel on nooremaid inimesi on rohkem ära läinud, on ka selline keskmine vanus vaikselt tõusnud, sellest piirivalve politsei ja piirivalveametis. Veel üks häda on kinnisvarakulud, et mõte oli ju selles, et kinnisvarakuludelt hakkab, hakkab siis see uus amet kokku hoidma, tegelikult on need juhtunudki, et et see amet on siis tema kasutuses olev pind on vähenenud, aga kulud ei ole üldse vähenenud või need on hoopis kasvanud, et et see politsei, abipolitsei ja piirivalve praegu ju rendib väga palju pinda, rendib seda kas kas riigi kinnisvara aktsiaseltsi, kes tõi ka ja ettevõtjate käest, et need kuludele vähenenud. Seal on väga palju asju, on läinud viltu nagu riigikontroll ütleb ettevalmistust, see oli päris piisav. Aga see, mis edasi juhtus, see enam ei olnud. Me teame, mida sinna arvestatud sisse. Seda ei arvesta mitte keegi. See on majanduskriis. Majanduskriisi ajal võttis Eesti valitsuse võitsid erinevate ametite juhid ikkagi sellised väga radikaalseid, Sammete. Sa ei saa majanduskriise ette planeerida. Samamoodi nagu sa ei saa oma pere eelarvesse ka lotovõitu, siis seal on erine. Peaks puhta loll. Et need sündmused maksavad praegu kätte. Mis siis veel on, ka praegu ei ole millestki nagu väga viga mida riigikontroll ütleb, et samamoodi ei tasu jätkata ka kallid mehed, võtke nüüd. Jalad kuskilt välja ja hakake, hakake asju parandama, eks ta juhib tähelepanu sellele, et et efektiivsus on küll hea, aga olukorda saab tunduvalt paremaks teha. Kui me samamoodi jätkame, siis tulevik ei ole roosiline. No vaata, see, mida sa rääkisid, on, on tegelikult minu arust väga õige otse inimeste noh siis töötajate ebakindluse teema, eks, et kui me nüüd vaatame sellele riigikontrolli auditile otsa ja kindlasti vaatavad väga tähelepanelikud kõik need Eesti suurima riigiasutuse töötajad sellel asjal otsa ja kui nad näevad, et, et noh, ootavad väga selgelt, et tuleb siiski mingisuguseid ettepanekuid selles osas, aga kui, kui see asi jääb nagu ebamääraseks, siis, siis on see, et ebamäärasus mitte ei vähene, vaid, vaid see suureneb ka töötajate enda sees, nii et see, nii et see tendents tegelikult, mis on, sa ütlesid, et kõige olulisem see siis veel süveneb. Ja tõsi on see, et inimesed armastavad alati leida patuaineid. Mõtleme neil praegu, kes juhib meil seda ametit, tuleb Elmar Vaher silma, et see asi on kindlasti tunduvalt tunduvalt tõsisem kui mingi kõrvaklapid ostmine, mille pärast oli siin meedias mõned kuud tagasi, aga tegelikult patuoinaks teha siin Elmar vahe, et et tema juhib Ametitass 2013. Kõige suuremad kärped toimisid hoopis eelmise peadirektori Raivo Küüdi ajal, kes on praegu muuseas, ministeeriumis asekantslerina tööle korrakaitse-ja migratsioonipoliitika asekantslerina. Siseministriga meil ka olnud, mitu. Marko Pomerants oli sellel ajal, kui seda lahendamist hakati tegema Ken-Marti Vaher oli ja nii ta on. Hanno Pevkur, ettevalmistus toimus Jüri Pihli ajal, et nad siin on mitmest parteist, on need tegelased siin nagu näpuga näidata, et vot see mees on süüdi, on ka väga raske? Tegelikult polegi sellel mõtet, üldiselt on ju vähemalt mulle silma torganud see et Elmar Vaher on, on seni üritanud öelda, ajada sellist neutraalset joont vähemalt siis suhtlemises avalikkusega. Aga nüüd Ta oli sunnitud siis kommenteeri seda auditit siis ta oli ka noh, ütleme tema kohta nende kolme aasta jooksul, mis ta seda ametit juhib oli ikka nagu tavatult kriitiline. Ja, ja põhimõtteliselt ja ütles sama asja välja, mida, mida auditki sedastab, et niimoodi edasi ei saa, et palgad ei ole konkurentsivõimelised ja, ja patrull on vähe ja, ja inimesi ei leia ja segadust on ja kõik, eks ole. Et loomulikult tema tema kaela ei saa, ei saa veeretada nüüd seda, seda olukorda. Me see olukord on selles mõttes nadi, et riigikontroll näitab, et teistes riigiasutustes on palgad kasvanud, ükse majandamiskulud on kasvanud. Paratamatuse kõikjal, politseis on ka kasvanud tunduvalt aeglasemas tempos, nad on võib-olla konkurentsivõimelised ülejäänud Nende korrakaitseasutustega seal mandritega võrreldes aga teiste riigiasutustega võrreldes maha jäänud ja kogu see palgatõus see on saavutatud suuresti selle selle kaudu, et lastud inimesi lahti, see palgaraha mängitud teistele palgatõusuks sündaga. Aga. Mul on selline kõige parem meetod, et kus sa pead edasi arenema. Noh, muidugi on alati võimalik öelda, et ootame tehnikat rohkem kasutusele ja nii edasi ja nii edasi, aga aga korrakaitses seda ei saa nagu kõik elektrooniliseks viia. Seda saad, sa saad piiri valvata toonidega sest see on näiteks üks, üks eesmärke neil. Aga sa ei saa uurija tööd sellega asendada, politseipatrulle pidi ju tänavatel rohkem ilma, nad pidid olema rohkem nähtavad. Tegelikult neid nii palju ei ole. Ikkagi kohati tunneme, et nüüd on nagu liialt vähe. Kohati tunneme, et on vähe, siis tunne muidugi võimendub, kui avalikkuse ette jõuavad sellised ebakindlad noodid. Aga kui ma mäleta, mis siinsamas stuudios, kui Elmar vahelise kõrvaklappide jama oli ja siis me tegelikult rääkisime seda, et et iseäranis ei tohiks niimoodi eksida, head mehed, sellepärast et tegelikult, kui vaadata ikkagi ikkagi reaalselt tööle otsa, siis, siis noh, on on teinud politseinikud väga head tööd, noh, järjest paremat tööd. Ja see võib seega võib-olla tasuks ka seda Elmar Vaherit ikkagi päris tähelepanelikult kuulata sedasama teravat kriitikat, mida Aarne ehitas, ja neid ettepanekuid ka kus ta rääkis, et kus tema meelest nagu nagu asja saaks parandada näiteks kasvõi see, et minu meelest oli, oli väga tähelepanu väärne ja see, et ta tõi välja et riigi, kinnisvara, see kinnisvarateenused, mida, mida, mida politsei kasutab, peabki kasutama politseinikke, seal on vaja, eks. Et see on võib-olla liiga kallis ja, ja teine aspekt, mida ma mäletan sellest intervjuust, oli see, et ta ütles 1500 eurot bruto ja meil on järjekord ukse taga. Sellega kõrve jah, torkas kõrvale selle kohta selle kohta muidugi muidugi võib öelda, nii et ta ei viidanud küll ühelegi sellisele mingisugusele uuringule või asjad, aga, aga ma arvan, et, et ta kõhutunne ilmselt ei valeta. Ilmselt ta tajub seda, et täpselt umbes selle koha peal see psühholoogiline piir on. Muuseas, audit ütleb, et üldse ei ole täidetud vaid üht eesmärk, ent rotatsiooni karjäär laiemale turuga organisatsioonisisesed, arenguvõimalused, ülejäänud on ikke mingit pidi täidetud, aga see oli selline, laseb punase värviga välja. Okei, ja tuleme siis võib-olla selle nädala ja vitsa viimase aja, ütleme kõige sellise kõige rohkem räägitud ja samas ka kõige noortlane Apetiidsema teema juurde reidi tee. Ei me ei hakka rääkima ühe ühe linna asjadest võib-olla, et, et räägime, räägime siis sellest täiesti hullud pöörded, võtnud presidendirallist ja luukerede kolinast ja, ja kõigest sellest, mis on, on Eesti varasemate presidentide valimisel täiesti puudunud või, või peaaegu puudunud ja ja mis, mis seekord tõesti on siis võtnud sellised enneolematud mõõtmed. Et presidendi kandis saate, tuleb nüüd robinal ja, või kandidaatide kandidaate oleks siis õigem öelda, et sel nädalal lisandus siis ka endine välisminister ja praegune Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet. Ja, ja muidugi ajakirjandus või, või siis meedia või siis kollane meedia, ükskõik kuidas seda nimetada on, on võtnud siis nii-öelda nende nende mineviku nii-öelda juba juba mitte ainult minevikku, vaid ka, vaid ka nii-öelda kaasad ja, ja kõik on on võetud luubi alla. Ja Marina Kaljurand ja ja Jaak Jõerüüt siis muidugi teistest rohkem. Alustaks võib-olla sellest, et et see kõik on tegelikult selles mõttes täiesti normaalne, et küsimusi tulebki küsida ja me peame igasuguseid taustu teadma erinevaid aspekte kõigi nende inimeste kohta. Noh ma ei tea, kas see teema on tegelikult nii lai, et ma ei teagi, kust otsast seda kõike avada, et kas rääkida, kas hakkame jälle rääkima uuesti sellest presidendi institutsioonist ja selle tähtsusest ja kõigest sellest? Ma arvan ja valimistemaatikast. Aga minu meelest, kui me räägime ikkagi praegu nendest nimedest, kellest räägitakse ja selle küsimuste esitamisest, siis noh, mina olen nagu küll absoluutselt viimane inimene, kes hakkaks noh, ütleme otse öeldes mingisuguseid kommareid või näiteks tuulelipp kaitsma, aga ma ütlen ka seda, et mõõka ei tohi tõsta see, kes ei ole mõõka väärt, see tähendab, et inimesed, kes hakkavad neid küsimusi esitama. Ei sa kirjutasid ka lehes, ma ei kirjutanud lehes, ma kirjutasin seda Facebookis. Et, et tegelikult on see, et me oleme jõudnud sellesse aega, kus niisuguseid küsimusi hakkavad esitama inimesed, kes ise tegelikult absoluutselt ei ole selle minevikuga kursis. Nad ei, ei, nad ei taju neid kontekste nad noh, nad ei taju seda, et miks, miks oli, oli, oli selles süsteemis elanud elanud inimestel muuseas ka ka kõige noorem nendest inimestki. Urmas Paet on elanud selles süsteemis ja sealt võiks ka huvitavaid asju välja otsida. Olen, ma arvan seda mida ta tegi kuskil kuskil pioneeriorganisatsioonis, eks, aga küsimus on selles, et, et kui ei taju seda, mismoodi inimesed elasid, siis, siis siis ei saa neid küsimusi tegelikult esitada, noh näiteks kas või see, ma toon ühe näite. Ma toon ühe näite ka, et, et noh, näiteks kas või see, kui me räägime siin sellisest asjast nagu parteiline karistus. Siis Aarne teab seda meist muidugi muidugi kõige paremini, mida üldse selline asi süsteemi sees tähendab loomulikult maa ja kõik kõige vanem teist, aga, aga küsimus on selles, et näiteks kui oli mingisugune mingisugune meetod mingisuguses vaidlus olukorras, kus sai ära hoida näiteks keskkomitee sekkumise, siis seda meetodit kasutati jäi lihtsalt tegelikult paberile, jäi dokumentidele ja, ja. Sa nüüd nagu kaudselt räägid Jaak Jõerüüdi juhtumist? Ei noh, selles mõttes, et, et noh, ütleme see on sul meeles, kuna see on praegu mul meeles, kui ma seda räägin. Mina ei ole selle sinu jutuga täiesti nõus, ikkagi president on, meil hakkab valitsema praegusel ajal ja ta läheb korda praegust selline inimestele läheb korda ka noortele inimestele praega selles mõttes praeguse kontekstiga arvestama. Täiesti. Ma olen täiesti seda meelt, selliseid urgitseme tulebki praegu teha. Tunduvalt paremini, kas ma ei öelnud seda, tulebki teha, tuleb küsimus, tuleb esitada. Te olete need küsimused tuleb esitada ja vastutust. Saada enne kui, kui presidendivalimised ära toimuvad. Mäletan näiteks piinlik lugu on Eestis juhtunud. Aastal 2000 oli Eesti panga presidendiks Vello Ventsel, kes ootamatult loobus. Et väga loll oleks, kui midagi sarnast juhtuks. Kuskil veelgi tähtsama salatis. Ja on täitsa selgelt komprat hakatakse välja tooma mõne inimese puhul raskem teha, Siim Kallase puhul on ilmselt seda raskem teha, sest teda on nii palju uuritud ja puuritud aastate jooksul. Aga noh, Helme ei ole veel näiteks langenud ängi sellise suure rünnaku alla. Urmas Paet tegelikult ei ole ka veel langevad, et näete, nende puhul kindlasti saab siin urgitseda, et mul on meeles, kuidas üks naisteajakiri Urmas Pae tahes vabandas, et on selge, et tema äraelamise, selliseid seiku võidakse hakata varsti välja tooma ja nii edasi, on küsimus selles, et kui tundlik see inimene on No ma arvan seda, et, et siin ei ole ainult ka ju ainult ka ju selline viidatud mingi kompartei minevik, vaid vaid siin on ka muid asju, et neljakümneaastane inimene on suutnud ikka oma elus piisavalt palju asju teha, et kuskilt mingisugust komprat saaks välja kaevata, et ma arvan, et siin Mart Helme majandustegevus mõisas võib ka nagu huvi pakkuda, kas sellest mitte juba ei kirjutatudki sel nädalal? Vaikselt-vaikselt nojah, aga kui me räägime nagu sellest see lahklast noh, enne ja pärast okupatsiooni, eks ole, taasiseseisvunud Eesti ja enne seda siis on siin muidugi noh, ealised iseärasused loovad nii-öelda erineva pinnase täiesti inimese inimesel ja ta lahti kookimiseks. Et see, et selles mõttes ju ega ühtegi luukere, noh, no ma arvan, et luukere on ikka see, mida mida toppis, aga mida seni ei teatud ühtegi sellist ju ei ole praegu absoluutselt, kui me räägime aga jõe rüüdist. Sest need faktid, mis tema kohta on nüüd esitatud, et ta oli noh, partei liige ja Kirjanike Liidu partorg ja paatide esitaja oli ise ka parteili tollel hetkel ja, ja mida ta seal ütles, et kui talle pakuti allkirja võimalust 40 kirjale ja, ja siis see luuletus, mis ilmus seal ajakirjas ja et need Need, need ei ole ju tundmatud asjad, need on lihtsalt praegu üles ülessoojendatud või või uuesti tiražeeritud asjad. Kuulge, aga, ja see kõik on köki-möki võrreldes sellega, et Arnold Rüütel oli meil president laenata no päriselt oli just nimelt. Naerata küll, jah. Ja Arnold Rüütel saab varsti 88 aastaseks ja ma arvan, et mõned inimesed tahaksid teda rõõmsalt näha, presidendi kaabel. Jah, aga aga ongi see, et, et ma olen leeme kahel käel nõus, et et kui me räägime nüüd ajast enne üheksakümnendaid, et tollest ajast on, on pagana raske rääkida inimesega, kes ei ole elanud ja tegutsenud tolles ajas. Et see, see tihti oleme ju elus ikka kokku puutunud sellega, et tuleb nagu selgitada, miks sa, miks sa tegid ühte või teist asja ja ikka pagana raske on seda teha inimesele, kellel nagu isiklik kogemus puudub. Me võime siin rääkida omavahel Rooma riigist, eks ole. Aga, aga üks on kogenud seda õhustikku, seda olustikku ja, ja, ja aga iga inimese juhtum on kahtlemata alati erinev, aga milleni see viib, see viib selleni, et sa saad inimese või selle kandidaadi Sist avalikku populaarsust vähendada. Ta võib põnnama lüüa, võib öelda, et hea küll, kandideerijana auklikuks lasta, aga tegelikult ju noh, ütleme riigikogu liikmel enamik neist peaks nõukogude aega mäletama ja me arvame, et nendest valijameestes, kui asi jõuaks sinna, peaks ka selle asjaga kursis oleva selle ajastuga. Nii et nii et tegelikult ma just mõtlesin seda küsimust nagu teistmoodi püstitada, et et kui nüüd keegi kandidaatidest räägib mingisuguse episoodi tegelikult täiesti selgelt ja rahulikult lahti, et kas, kas ikkagi avalikkus ka üldse suudab nagu nagu nagu veel mõista seda vast ikka veel suudab, eks ju. Ma sügavalt kahtlen selles, teine noored inimesed ikkagi ei tea oral juures mõista, muidugi selline Internetiühiskond ikka väga palju ei tea twitteri nooruse teha, seda jah, sellest pöördelisest ajast on juba liiga palju möödas 25 aastat, eks ole, et põlvkondade kaks on juba peale peale kasvanud, et, et väga-väga raske on selgitada miks enamusel lastest olid punased kaelarätikud ja miks keskkooli noored 90 või ma ei tea, kui palju protsenti kandsid ühte teatavat märki rinnas ja miks 100 ma ei tea 1000 ja pluss olid Gabe ehk NLKP liikmed ja, ja nii edasi ja nii edasi ja mida, mida tegi asutuse partorg ja ja kui karvane ikka oli KGB Meie käsi alates juba juba koolidest ja lõpetades iga viimase jumalaasutusega, mis, mis siin siin maamuna peal eksisteerisid ja nii edasi. Et see on, see on kohutav, vastavalt keeruline, siis on lauldud isegi hosiannat, nüüd ütleme seda Jõerüüdi juhtumit arvesse võttes, et oi kui tore, et nüüd saab hakata debatti pidama tolle aja kohta. Siis nagu kurdi ja tuumadebatt paljuski. Et üks räägib ikka aiast ja teine räägib aiaaugust. Selles mõttes ma, ma soovitan kõigil soojalt lugeda ja ajaloolase Jaak Valge artiklit eilses Päevalehes kus ta väga, väga ilusti ja rahulikult selgitab neid, neid põhimõtteid ja, ja need on, see on, see on väärtluga. Väga hea artikkel jaagul oli muide ja üks ettekanne siin mõni aeg tagasi, mille, mille me ka Postimehes ära trükkisime ja seal kui seda internetist otsida, siis selle leiab üles, et selles selles ettekandes ta puudutas ka neid teemasid, aga ma panin tähele seda, et et see, selline torkiv plahvatus näiteks Jaak Jõerüüdi, kui me räägime tema suunas, nagu tekkis pärast seda, kui eelmisel pühapäeval olin tööl, läksin tööle Postimehes, oli pannud ühes ühe gallupi. Noh, ega need gallupid ju pole ju teadupärast nad on noh, põhinevad siin lugejatele klikidel, aga noh, iga asi näitab midagi, kõhutunne näitab ka midagi, teinekord mõne inimese kõhutunne on õigem kui, kui teisel. Ja see oli tegelikult täiesti rabamuld, mulle tuli toonane meie siis uudistepäevatoimetaja tuli minu juurde see, kas sa oled seda näinud. Sest sest see reiting, mis, mille seal mõne tunniga nagu Jõerüüt pühapäeva õhtul nagu saavutas. No ja pärast seda läkski pärast seda läkski kohe lahti, et järelikult oli nii, et, et ta oli noh. Ta on mulle, mulle indikeerib seda, et on, on tõsiseltvõetav kandidaat sellele kohale ja ilmselt see indikatsioon jõudis ka siis nendeni, kes ilmselt nagu töötavad selles suunas, et, et auklikuks lasta või kuidas. Kaks, et keegi panin mingi kliki masina tööle ja lihtsalt lõikasse on. Teatavasti on kunagi rikastele tunnistatud kaheksakümnendatel parimaks lauljaks, sest et nad pärast selgus klikkima esindajatest. Nende veebiküsitlused on väga-väga kahtlased, muuseas seda kirjutab Postimees täna. Ei, kahtlemata kahtlemata on kahtlased, aga ma arvan seda, et see selles indikatsiooni küll mingisuguste klikimasin klikimasinat, ma oleks oodanud veel mõned sellised kandidaadid, kelle taga on ikkagi päris reaalne PR-büroo ja meeskond, et meil on selliseid kandidaate olemas. On ja pähegi muuseas imestunult hõõrid ütles, et ta ava avaldas hämmastust selle üle, et et ta ütles intervjuus Päevalehele mingisugust meeskonda ameerikaliku kampaania, et see oleks kohata Toomandust meist ootamegi, sellist kampaaniat, et see On elab vist minevikus ja tänapäeval käivad. Ei, no ma ei tea, kaljurand ütles, et tema kampaania on tema välisministrina. Tal on ikka ka meeskond juba olemas, samamoodi on Kallasel meeskond olemas. Kaur Kender on võib-olla selline, aga ma arvan ka tema suudaks enda meeskonna kokku ajada ja kusjuures Kender tegi ettepaneku, tema ei oska valmis, presidendi peaks olema samasugune Kirjanike Liidu liige. Tegelikult tegelikult ma arvan seda ja ma usun seda, et tegelikult mingisugune mingisugune noh, lähiring või nõustajate ring on, on, on kindlasti ka ja kindlasti ka Jõerüüdil olemas, et vaevalt, et ta nüüd päris päris niimoodi üksinda siin oma neid otkaseid otsuseid vastu võtab, et mida, mida teha siis ühes või teises olukorras, küsimus on erinevates ressurssi küsimusele erinevate ressurssidega nagu näha siis ressurside mängivate selliste situatsioon, millest tegelikult järjest väiksemat rolli kohati sellepärast, et, et oluline on ka see, et, et kuidas kasutatakse näiteks tänapäevast meediat ja, ja kõike muud ja see ei ole ainult et sa ei saa ainult nagu suure suure rahajõuga asju teha, mida näitab muide ka see, et üle ma ei tea, 20 aasta on tulemas Inglismaa jalgpallimeistriks hoopis Vessažiti, ma toon lihtsalt põikena. Selles suures luukerede otsimise tuhinas korraldatud, mõtlesin selle peale, et et noh, meie presidendi roll on nagu ta on, eks ole, sellest institutsioonist ei hakka enam rääkima, aga aga kui, kui needsamad Nad persoonid noh, üks eks ole praegu välisminister ja teine kaitseminister olnud ja ja täitnud muid tähtsaid ameteid siis ei ole nagu kedagi huvitanud ei, ei tema taust ega, ega, ega, ega mineviku patud või mitte patud, eks ole. Kusjuures ministri kohal inimene on märksa šantažeeritavam kui tal, kui tal on tõeline luukere kapis. Et, et noh, president kui esindusfiguur, et tundub meile tohutult tähtis, aga tegelikult kui, kui ka ütleme, minevikust on mingisugune no ütleme siin inimesel, kes on, on, on jõuliselt tegutsenud nõukogude ajal olnud siis juba täiskasvanud inimene. Et, et kui, kui vastaspool ehk siis meie idanaaber tahab teda kuidagi provotseerida ja kasutada ja nii-öelda tema tema elundeid sahtli vahele panna, siis ministritool on selleks ju märksa sobivam kui, kui presidendi kohta, aga seda on tehtedki. Ain Seppik astus tagasi. Miks seepärast, et toodid välja tema nõukogude aegne tegevus, miks Jaak Jõerüüt tagasi astus? Sellepärast, et talle ei sobinud üks särk, nii ta vähemalt ütles kommarite ahju, eks ju. Et me oleme veel selliseid asju näinud, nende mineviku kaudu neid rünnatud just just, aga, aga ütleme, sellist läbivalgustamist nagu, nagu praegu toimub, nende nii-öelda presidendikandidaatide puhul pole, pole meil varem olnud, eks ole. Ütleme, kaljuranna juhtuma minu jaoks täiesti täiesti olematu juhtum, tähendab urgitseda emas- või isas ja kanda see kuidagi või, või, või noh kaudselt või, või ma ei tea, kuidas üle, üle endale, sellele konkreetsele inimesele ja see on täitsa jabur. Tegelikult oleks ikkagi see, et kui me, kui meie seadus oleks siiski natukene natukene seadsam sellest kohast, siis me siis ma arvan seda, et debati käigus tegelikult igasugune selline peen puru nagu vajuks maha ja me näeksime tegelikult noh, kus, kus on nagu nagu tõeline, mõni tõeline nagu probleem peidus. Et lugesin, teate, ma lugesin Lennart Meri kõnet, mille ta pidas Riigikogus kaheksandal oktoobril 2001 tema viimane kõne, kus ta siis teadupärast tegi ka ettepaneku, et rahvas võiks vähemalt 2006.-st aastast siis valida presidenti otse. Ja ta selle juures ta ei rääkinud, nii nagu siin mõned ütlevad, et rahvas valigu ja siis tulebki sihuke kõva käega mees Aid, ta rääkis ka seda, et, et tuleb luua nagu tasakaalustamine, realism, et seda tuleb tugevdada niisuguse põhiseaduse kohtu kaudu. Tal oli see minu meelest nagu päris hästi läbi mõeldud see, see ja mul on tunne, et ta natukene nagu aimas ette teatud probleeme, mis siin noh, hiljem võivad tekkida. Ja näiteks ka praeguses situatsioonis. Ma mõtlen, et kui nüüd uus riigipea tuleb, et äkki äkki, kui noh, väga raske on ette kujutada, et see presidendivalimiste teema saaks nagu kunagi mingisuguseks, ma ei tea. Noh, ma ei tea valimiskampaanias mingisuguseks teemaks, aga võib-olla äkki saaks moodustada midagi sellist nagu kunagi oli põhiseaduse assamblee, et millel oleks ka nagu avalik toetus näiteks kus oleksid näiteks õiguskantsleri, endise, et võib olla mõned tippjuristid sellised ühiskonnategelased Teaduste Akadeemia, et moodustada mingi kogu ja kaasata ka siis erakondade juhid ja, ja tõepoolest muuta seda, seda süsteemi mingil määral. Et ma, ma ei tea, lihtsalt tekkis selline selline mõte. Ja võib-olla me saaksime, saaksime noh, nagu nagu niisuguseid asju me saaksime nagu normaalse debati käigus nagu paremini lahendada. Jah, aga president on meil noh, seed nende kandidaatide minevikus urgitsetakse. Äärmiselt loomulik, et mida me tahan, tahame, et meil oleks hästi-hästi selline aus ja puhas ja väärikas. Riigipea. Ja selles suhtes ma ütleks ka selle urgitsemisega koha pealt niimoodi, et et samas ma ütlen, et et ega siis noh, ma ei arva, et siukseid urgitsemine umbes, et saab kuidagi keelata või, või mis iganes, et see mõnes mõttes näitab ka seda, et milline on kellelegi sisu, et kuidas ta siis ikkagi asjast välja tulnud jälle rünnakutele just oma oma Ja ei, see kõik on õige ja täitsa lauset, et taustu peab avama, aga ei, ei taha, et et otsustavaks saavad asjad, mis, mis ei, ei ole enam tähtsad. Ses mõttes, et, et otsustavaks avad asjad, millest inimesed ei räägi siin riigikogu liikmetest, vaid laiast üldisest, et, et inimesed ei, ei saa aru. Ja, ja et auklikuks lastakse selle pärast, et et lihtsalt lasta auklikuks või, või, või, või inimene ei ole lihtsalt sümpaatne mingis mingis muus mõttes. Et, et juustu nagu, nagu nagu nõuka ajal. See asjad on nagu pärispatt, aga ajab praeguse vabariigi ajal tehtud asjad on, on nagu mängupatt. Kui inimene, valetaja kui inimene on Slikerdaja korruptant, siis ta siis ta seda on, eks ole, ja, ja aga, aga, aga nagu just nagu noh, praegu vabariigi ajal tehtud asjad. Et need on nagu, nagu lubatavamad või, või, või, või kuidagi nagu pehmemad, kui ei ole sugugi seal olen ma olen kohanud sellist suhtumist, mina ei ole sellega sõidukinäolised, need lähevad meil hulga rohkem korda, mis on praegusel ajal toimunud need, mis vanasti tõenäoliseid avaldust, sest noh minu meelest see, et see on Marina kaljuranna ema ega see ei lähe üldse korda, ei. Jaak Jõerüüt ei võta tema väärikust kuidagi ära nad ei seda arvad sina, aga ma arvan, et see läheb laiadele hulkadele korda küll. Ja ka seda, seda heiet, aga, ega siis, kui ta on presidendiks valitud, ükskõik kes ta siis on, aga laiad hulgad ei vali meile otse president, seda küll. Aga laiade hulkade arvamusi ja, ja president ja suhe, onju siis see, see on tähtis kellaga tuletan meelde, et Arnold Rüütel siiski sai kunagi presidendiks, sellepärast et tema meeskonnas liikmed oskasid väga nutikalt käia ringi valijameeste juures seletada ära tola, valime ikkagi vana epaka, riigipeaks töötas Moses ja vot seal tulevadki need ressursid mängu. Need ressursid ei ole mitte ainult rahalised. Et need on ka sellised inimestevahelised sidemed. Paljud sellised huvitavad tegurid hakkavad mängima, seal tuleb seda toetust vaja. Nonii jälle vaatame huviga edasi millal see asi siis välja jõuab ja ja loodame, et tulevad kunagi siis ka päris kallis plaadid ja, ja tuleb ka kandidaatide debati ikkagi tahaks kuulda, mida üks või teine kandidaat arvab erinevate asjade kohta, et, et see on nagu kõige kõige olulisem, et et, et, et me tõesti saaksime kõige, kõige väärika maja kõige kõige sobivama presidendi, olenemata tema rahvusest ja tema rassist ja peaasi, et tal, Eesti pass on taskus ja ta oleks haritud ja intelligentne inimene, nii et kellel on ka piisav loomulikult välissuhtlemise kogemus ja mõni mõni võõras keel, võiks kõike suus olla. Ja ja see, ega siis rahva toetus peab ikka ka mingil määral olema olemas. Ma mõtlen selle kõige laiemas tähenduses, et ma olen siin mõnelt politoloogiat üritanud välja pigistada, mõni on öelnud, et, et see peab olema mõistlik, mõistlik protsent. Mis see mõistlik on, et kas, kas 10 15, et, aga noh, põhimõtteliselt ikkagi ikkagi vähemalt vähemalt nii, et rahval peab olema nii-öelda selles mõttes see rahulolutunne või vähemalt see, et kasvõi see, et okei abil majanduses neutraalseks või et ootame ja vaatame, aga mitte vähemalt selline, et suur osa inimesed, mis nüüd Mis nüüd sai, muuseas, see on üks põhjus, miks need kandidaadid peavad tulema välja siiski piisavalt vara. Sellepärast et ühel hetkel muidu tekibki küsimus, et kuulge, te olete meile valinud sellise mehe või naise, kellest me ei teadnud mitte midagi, et lõpetage see jama ära. Nonii, nende Sulevi sõnadega on siis ka hea meie saadet lõpetada. Meile eraldatud aeg on ümber. Neeme Korv, Sulev Vedler ja Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite stuudios aitäh kuulamast ja ja nautige ilusat päikselist nädalavahetust.