Vikerraadio. Tere päevast on märkimisväärselt ilus ilm ja otsesaate ajal paistab päike ja kaunimad kevadilm oleks tõenäoliselt pat tahta. Kümned tuhanded Eesti inimesed on täna taas ära tegemas. Sõna otseses mõttes tahaks Eestit puhtamaks, paremaks, ilusamaks. Sellest on saanud üks kena traditsioon ja palavad tervitused kõikidele nendele tublidele Eesti inimestele, kes praegu on erinevatel talgutel ja tervitused ka talgupäeva korraldajatele, aga nüüd tänase saateteemade juurde rahva teenites tuleb täna juttu Norra julgeolekuportaalis Aldri merre. Eesti. Territooriumil väidetavalt toimunud vene erivägede tegevusest. Aga tegelikult selle teema taustal võiks rääkida Eesti valitsuskommunikatsioonist ja Eesti ajakirjandusest, kuidas seda kõike kajastati ja mis seal siis see õppetund võiks olla. Aga räägime täna ka Harku kinnipidamiskeskuses toimunud mässust ja selle vaigistamisest juttu tuleb valitsuse peaaegu lõhki ajanud siis erakoolide rahastamise teemast ja saate lõpp võiks kuuluda välisteemadele. Räägiks Türgist ja viisavabadusest, aga ka Ameerika Ühendriikide presidendivalimistest, kus lõppeval nädalal selgus, et 99 protsendise tõenäosusega asuvad järgmise Ameerika Ühendriikide presidendi ameti pärast konkureerima vabariiklaste poolelt Donald Trump ja siis demokraatide poolelt Hillary Clinton ja tänased rahva treenerid on koosseisus Peeter Kaldre Eesti rahvusringhäälingust, Mikk Salu Eesti ekspressist ja mina olen Mirko ojakivi, samuti rahvusring häälingust. Kerima ajas nädala tagasi ja umbes täpselt, kui nädala eest lõppesid rahva teenrid ilmus Delfis uudis, kus kirjutati, et Norra julgeolekuportaal Haldre Geir väidab, et Eesti kaitsepolitsei on informeerinud NATOt võimalikust vene erivägede tegevusest. Nimelt on siis Kaitsepolitsei väidetavalt arvamusel, et Eesti kohal olla lennanud Vene droonid. Kapo pressi sõnul. Portaali selline järeldus on eksist eksitav ja järgmised tunnid. Päevad teatasid erinevad Eesti julgeolekuasutused, et nemad midagi ei kommenteerija poliitikut teatasid, et ka nemad ei saa midagi kinnitada ega ümber lükata. Mikke Peeter, kuid prooviksite sellele teemale läheneda sellest vaatenurgast, et on see nüüd mingisugune uudis, et Eestis või Baltikumis laiemalt võiks Vene luurel olla mingisugune eri huvi. Kuivõrd loogilisena see üldse kõlab, et Vene luure võiks NATO õppuste vastu, tundsin huvi sellisel määral, et käivitatakse allveelaevade operatsioon, käivitatakse õhu õhus mingisugused luureoperatsioonid, Sindis aktiviseeritakse 50 uinunud agenti, kui loogiline see kõik on? No tegelikult on see ju väga loogiline ja sellest on ju aastaid ja aastaid räägitud. No viimase kuu aja jooksul on ju ilmunud hästi mahukaid dokumente, mis räägivad kõik nii või teisiti suuremal või vähemal määral venelast. Räägime ka kapo aastaraamatust, teabeameti aastaraamatust, räägime kaitsega aastaraamatust siis rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse ohuhinnang Läänemere julgeolekule, seal on tegelikult kõik need asjad sees. Need niidistiku, mida Venemaa võib Balti riikides kasutada, on seal väga hästi lahti kirjutatud. Nüüd on teine küsimus. Teine küsimus on see, et kõigepealt kindlasti oli kõigil väga huvitav teada, et on olemas üldse selline asi nagu julgeolekuportaal Norras, kellest ennem ei olnud, ma arvan, et ükski eestlane kuuluma, see kõlab nii võimsalt, sõltumatu täielikult sest tegelikult tuli välja, et ega ka Norras sellest eriti keegi kuulnud ei ole, et nad ei olegi just mingisugune ülipopulaarne ajakirjandusvälja. Aga nüüd teine küsimus on see, et et kuidas oleks pidanud nii Eesti ajakirjandus kui ka meie vastutavad riigi Lätit sellele väidetavale analüüsile nendele näidetele reageerima. Ja siin on muidugi, siin on nüüd natukene natukene nagu keskpärane lugu. Et ma tean, ma olen ise siis aktuaalses kaameras tööl üritasin saada siis erinevaid kommentaare, hinnanguid lihtsalt stiilis, et ei või jaa, vastab tõele, vasta. Kapast öeldi niimoodi, et lugege meie aastaraamatut. Noh, seda ma olin juba lugenud. Aga norra portaalis toodud faktid olid ju nagu nagu uued. Et see, et ei suudetud piisavalt selgelt siis öelda, et noh ma ei tea, et see väide on absurd, murd või et seal on mingisugune suur kala sees, eks ole. See oleks ju väga lihtne olnud teha. Et ei ole ju mingisugune uudis, et kui nüüd tagantjärgi räägitakse, et aga siis venelased saavad teada, mismoodi meie luure töötab ja, ja mis me võtame need mainitud lasteraamatuid juba, mida ma siin alguses mainisin, põhjalikult kirjeldanud, ma arvan, et venelased on need väga hästi lugenud ja teavad täpselt, mida Eesti teha, nii et seal ei oleks mingisugust, nagu selliste julgeoleku ohtu või riigisaladuse ohtu olnud, seda oleks saanud väga lihtsalt pareerida, paraku seda ei tehtud. On see, Venemaal on huvi selle vastu, mis Eestis toimub, mis Lätis tolmuks Leedus, mis Soomes, Poolas ja nii edasi, et noh sellest on aastaid räägitud ja selles ei ole tegelikult mitte midagi mingit uudist. Et see, millesse Norra portaal muidugi kirjutas. Nojah, mina ei tea, on see tõde või mitte, see lõike väga mingeid naljakaid asju oli, et kusagil Pärnu lähedal Sindi seal 50 ehiti kusagilt ilmuvad välja eriüksused, kaunid naised, see on nagu noh, et et ma ei tea seal ikka nädal aega nagu tegelikult ikkagi suhteliselt mingi kahtlase portaali, mingisuguse anonüümsete allikate ja on ikkagi suhteliselt siukse jura tunduva jutu põhjal, me oleme nagu jauranud saaga, imelik. Kus aga üks asi, mis oli, ma arvan, et oli, oli viga, oli näiteks see, kuidas Ilmar Raag reageeris. Et see intervjuu, mis, mis Päevalehes ilmunud, et see oli kindlasti nagu möödalaske Aga ma kohati võib-olla ei nõustu, sellega, tuleb see, mida raag ütles või mis nagu see lõpuks sündis ja millised olid raagi sõnumid, et tõenäoliselt see oli küll viga, aga kui mõelda nii-öelda seda, mida raag tahtis, kui Päevaleht oli saatnud esmaspäeval suure hunniku küsimusi erinevate üle Eesti ametkondadele, ma saan aru, seal said oma portsu kaitsejõudude peastaap, seal said kaitsepolitsei kaitseministeerium portsu ja valitsuskommunikatsioonis on kokku lepitud, et kui selline olukord tekib, siis kooskõlastatakse oma või koordineeritakse oma tegevust Ilmar Raagiga. Ja kuna seal oli tekkinud see seis, et ükski ametkond ei saanud vastata nendele küsimustele sellisel kujul, kuna need olid piisavalt detailsed ja väide oli justkui see suur osa sellest informatsioonist on kaetud NATO riigisaladusega, mida, mille kustutamist ei saa otsustada üks või teine NATO liikmesriik üksi siis sealt algasid need probleemid, et tõenäoliselt taolistel puhkudel vähemasti minu kogemus ütleb, et sellised raagi tüüpi abistajad võivad olla kasulikud aidates nii-öelda leida seda ühisosa, et sest kui, kui, kui seda intervjuud ka lugeda, oli ju sealt selgelt tajutav, et raag soovis olla abivalmis ka, et noh, ta küll, ütleme, oli kuidagi üleolev nende küsimuste suhtes. Aga see küsimus halvasti välja, igatahes oleks pidanud kohe alguses ütlema, et noh ja taaskord, ma ei tea, kas see on tõsi või mitte, aga oleks võinud öelda, et mis jama, mingi norra portaal, mingi jamps ei kommenteeri mingisuguse ja andnud seerialise mingi ümmarguse Mambutšampo vastuse, et meie julgeolekuasutused töötavad kogu aeg ja, ja nii edasi. Aga mulle tundub, et raag ei arvestanud sellega, et see intervjuu pannaksegi sõna-sõnalt kirja ja trükitakse ära, et nii palju kui ma päevalehest olen tagasisidet kuulnud, siis nad küll küsisid Ilmar Raagi käest üle, et kas see materjal on kasutatav, aga tõenäoliselt ei tajunud raag, seda materjal võib lehte sattuda sellisel kujul. Aga noh, loomulikult kõikvõimalikud kommunikatsiooniinimesed, ministrid, avaliku elu tegelased, nõustudes ta kokkuleppega, et see materjal on kasutatav, siis nad võivad ka arvestada sellega või peavad arvestama sellega, et see trükitaksegi niimoodi ära No on tegelikult ju kaks, Ilmar Raagi, üks, Ilmar Raag on see, kes kirjutas arvamusartikli Postimehes, mis oli täitsa korralik artikkel, kus ta juhtis tähelepanu sellele, kuidas on võimalik nagu faktid ja väljamõeldised segamini ajada. Ja teine, Ilmar Raag on siis see, kes andis Päevalehele intervjuu kus oli tõepoolest, et noh, aga need on üks ja sama isik ja, ja need on üks ja sama isik. Et seal võis tunda küll sellist noh, minule mulle selliseid hästi üleolevat suhtumist ajakirjanikust ja tembeldada nüüd ajakirjanik, kes esitab mingi küsimusena, sama küsimus oleks võinud vene luure esitada, no see on nagu, nagu liiast. Nagu Eesti ajakirjandus oleks vene vene luure käepikendus, aga mis, mis lõppkokkuvõttes välja kukkus, kukkus ju see, et kuule nädal aega on löödud lamenti selle teema ümber, siis on üks riik ja ühe riigi eriteenistuses, kes ainult nagu itsitavad pihku ja rõõmust käsi hõõruda, et see on Venemaa. Nad on osanud jälle tekitada Eestis suure segaduse on pannud piinlikusse olukorda nii ajakirjanduse, nii Eesti riigiasutused ja see ainult teenib ühte eesmärki, ratas segadust. Sest ega siis see Norra julgeolekuportaali uudis ei ole ju olnud sel nädalal ainuke siin noh ma ei tea, mingisugust Sillamäe mässust ja, ja mis iganes, eks ole, on siin, on siin jutte juurde tulnud ja mida lähemale tuleb, ongi päris käes varsti üheksas mai ja mida lähemale tuleb NATO Varssavi tippkoht, kui mina veel? Et ma arvan, et sellise sellise jandiga saab nüüd lähemalt pool suve meil siin tegeleda. Aga nojah, sa jõudsid otsapidi see Sillamäe juurde, et, et tundub, et see venelaste huvi Balti riikides seda olukorda ütleme, psühholoogilise vastupanu mõttes mõjutada on praegu erakordselt aktuaalne, sest ausalt öelda ausalt öeldes ma ei mäleta juba kas peale pronkssõdurit on selliseid väljamõeldud sündmusi uudiseid proovitud tekitada, et selge on ju see, et kogu aeg, kogu aeg no kümmet tuhandet inimest Sillamäe tänavatel, kes surematu polgu nimel Nii-öelda protesti avaldavad. Muljetavaldav. See on lihtsalt väljamõeldud lugu, et selliseid ikka ilmub. Aga siis tulles selle ütleme siis tehnilise poole poole juurde, siis no ma ei tea, hiljuti oli näiteks Tartus üks sõjalis-sportlik võistlus, kus linna kohal tiirutas lennuk, see tegi igasuguseid imelikke vigu, mureid seda pildistati, filmiti tõenäoliselt nende huviliste seas pildistajate ja filmide filmijate seas võiks, võis olla ka ju, ma ei tea Venemaalt pärit turiste. Et selge on see, et, et kui tähtsustatakse seda, et mingisuguse õppuse raames kusagil mööda käivad inimesed, kedagi pildistavad, filmivad, et see on justkui kohe koheselt käsitletav moosi või, või luuretegevusena, et seal võib ju sa tõid terake tõtt olla, aga aga ma saan aru, et selle õppuse puhul, mis seal Pärnumaal aasta tagasi toimus nüüd on väidetud, et segi on seal läinud õppustest. Stsenaarium ja päriselt aset leidnud intsidendid, et justkui, kui seal hakata nii-öelda mingisuguseid detaile võtma, et üleõppuste ala lendasid kaks helikopterit, mis suundusid siis tootjatehasest kuhugi Peterburi üle Riia võttes nii-öelda eraldiseisva intsidendina, siis jah, need ju lendasid, aga, aga kas see oli nii-öelda mingisugused luureülesanded või oli see miski muu? Siin tekivad jällegi küsimused. Et kui meenutada võib olla sellisest lähiajaloost veel mingisuguseid seiku, siis no võtame 2012. aasta kevadtormi, siis oli see Virumaal siis venelased püstitasid ju Narva jõe kaldale Venemaa poolele raadiojaama valeerija. Sellega said nad võimekuse pealt kuulata GSM sagedusi ja kõikidel teistel sagedustel toimuvat, et iseenesest pole ju mitte midagi erakordset, see kõik on juba siin toimunud ja olnud. Nojah, ja kõik need sündmused, millest me räägime, on see, et need ei ole mitte ju tänased sündmused, ehk ega ehitis viimaste kuude sündmused, vaid need on juba aastate kui mitme aasta tagused sündmused, nii et noh, see on nüüd nagu tagantjärgi tagantjärgi tarkus ja kõik, et aga mulje, aga häda see, et noh, et nüüd on nagu just hetke just praegusel hetkel on see kõik hoogustunud. See tähendab seda, et vene propaganda on väga hästi töötanud, lihtsalt on suutnud ette sööta selliseid materjali. Ma ei taha nüüd öelda, Norra portaal peaks olema kindlasti sinna õnge langenud, aga seda ei saa ka välistada muidugi. Et nad töötavad hästi. Meil on õnnestunud siin suur suur jama tekitada. Ja tagantjärgi on ju väga raske öelda, et mis on tõde ja mis on vale. Aga mis puutub sellesse, et Eestis võetakse väga valuliselt kõiki selliseid asju, mis puudutab meie julgeolekut või meie lähemate tuleviku siis no pikaajalise ajakirjanik, ma mäletan seda nii kui Moskvas keegi maid ala duumasaadik, ükskõik kes tundmatu ütleb midagi, et a'la eks ole, kohe lähme tankidega Tallinnas, siis tekib ja ajakirjanduses kohe kohutav vastureaktsioon ja sellest kirjutatakse palju ja ja analüüsitakse takkajärgi, mida, mida selleks ei pea isegi. Mäletan juhtumeid, et sa ei pea olema isegi duuma saadikul, on mingisuguse oblasti kuberneri asetäitja asetäitja asetäitja mingis kohalikus pisikeses tuhandelise tiraažiga lehes purjuspäi tead midagi nagu räuskab Eesti kohta. Ma niimoodi utreerida, eks ole, võib-olla, aga põhimõtteliselt. Kuulge, aga see sildade pildistamise kaardistamise uudis läheb tegelikult samasse lahtrisse, sest ma ei tea. No tehke katse, võtke maanteeameti kodulehekülg lahti, seal on sildade kandevõimed, vähe sellest, maanteeamet on lisanud sinna juurde arvutused, kui palju nende sildade korda tegemine maksma läheks. Kui te mäletate, siis hiljuti Eestis oli väga aktuaalne teema, et kas Eesti teedel võiks sõita 52 tonnise teljekoormusega metsaveokid. Et selle analüüsi raames kaardistati ära osa Eestis, eeldades et ma arvan, et Vene saatkonnas nad lugemisvõimelised ja nad suudavad ka maanteeameti koduleheküljelt selle informatsiooni alla. See jutt, et saatkonna töötajad on paljajalu käinud fotoaparaadiga sildasid, pildistamiseks, on minu mõte, on ikka see. Meie siin, kui me räägime Eesti julgeolekust, siis me räägime sellest, et kas NATO viies artikkel toimivad, mitte kas ja tuleb lisasõdureid või mitte. No nüüd tuleb 4000, eks ole, Balti riikidesse ja Poolasse ja tanke tuleb juurde. Et see tugev kaitsed Sõme jaoks kogu aeg oluline olnud. Ja me oleme ka ise panustanud oma relvajõudude tugevdamisse, aga me oleme nii pagana haavatavad selles osas, mis puudutab Venemaa inforünnakuid ja selliseid hübriidvõtteid. No kui me ei suuda ennast ka nende vastu kaitsta, no nende vastu ei tule meile appi NATO sõdurid, eks ole, või või haarams tankid. Sellega me peame ikka ise hakkama saama, ausalt öeldes, aga mulle minule tundub, et see, et see ise hakkama saamiseks põhikomponent on lihtsalt ignoreerimine. Ma ei tea mis seal isegi 10000 marssijad Sillamäel, see on selline mingisugune alkeemia või nõiaIntsu tasemel uudiseid, et noh, et, et kui see oleks mingisugusest teisest valdkonnast, nad ei jõuaks. Meie sellistesse lugupeetud lehtedesse või saadetesse, sest sest nad ei vääri isegi nagu grammi nagu tähelepanu, aga väga kiiresti tekitatakse seda informatsiooni, kas või kolleegid Võrumaa teatajast käisid tormihoiatusele oma drooniga. Järgmisel hetkel oli see video üleval kusagil Vene telekanalites ja levisid juba legendid, kuidas venelased on käinud taas nii-öelda luure pärast siis Eestis õppusi filmimas, et kõik see tekib väga kiiresti. Aga Peeter, sa siin mainisid Varssavi NATO tippkohtumist, et ma ei tea. Kui paigutada kogu see toimuv sellesse konteksti, siis kuivõrd reaalne võiks olla näiteks see, et mõni meie liitlane soovib näidata Baltikumi kaitseta, et siia oleks lihtsam paigutada lisavägesid et suudetaks otsustajate seas tajuda, et siin liidu serv vajab suuremat tuge, et. Ma ei välista selle konstruktsiooniga seda, et venelastel oleks huvi näidata, et nad on siin väga jõulised ja tugevad, aga aga kui küsida äkki niipidi, et järsk Praegu on siin mäng mõne liikmesriigi kodumaisele publikule otsustajad. Raske öelda muidugi, kes, kes, kes nagu öeldakse, Kremli sisse näeb. Et mis need plaanid on, aga, aga lõppkokkuvõttes võib-olla võib öelda niimoodi, et siin on ju vihjatud sellele, et väga mõjukad inimesed, poliitikaanalüüsid, analüütikud on vihjanud sellele, et enne Varssavit võib võib juhtuda mingisugune tõsine Venemaa-poolne, sõjaline provokatsioon. Siis niikaua kui need provokatsioonid piirduvad selle Norra julgeolekuportaali tasemega, siis andku minna. See ei ole minu meelest ohtlik, et et see annab võib-olla lootust ka sellele, et midagi tõsisemat ei juhtugi. Mulle tundub, et me võiksime julgeoleku teemadel rääkima jääda siin väga pikalt, aga ma arvan, see praegu pikemalt peatuma. Jah, et kõige õigem käitumine on lihtsalt Witter raisata sülge ja aega ja minutit raisanud. Ma tean seda, et me ka ise nagu kanname nagu sellist mingit mõttetut nagu jura, nagu uuesti kuulajateni najaga, meie seal natuke nagu paratamatu, aga mingisuguses ideaalses maailmas ma tahaks, et Eesti ajakirjandus kiroseeriks paljundaks mingisugust, aga mingisuguseid tobedaid uudiseid, mingisugust jampsi, noh, no aga see uudis, mis inimestes hirmu külvab, see tekitab trikke. Pigem tuleks nii-öelda veenduda, et kas need faktid on taas kontrollitavad. Kas need on üldse faktid ja siis tõsiselt, mida sa, mida sa kontrollid näiteks, et kas, kas Sillamäel marssis nagu 10000 tilt surematu polgu seal ei ole midagi kontrollides on sinine jamps, mis ei peaks nagu jõudma, nagu mitte ühtegi eesti lihte. Aga vahetame teemat, miks sa panid siseministri või vähemasti politseiameti peadirektoritooli sellel nädalal peaaegu et kõikuma, et sa kirjutasid Eesti Ekspressis ühes Tarmo Vahteri loo? Politsei siseneb kontrollibüroo leidis, et eelmise aasta novembris Harku kinnipidamiskeskuses toimunud mässu mahasurumisel tehti mitmeid juhtimisvigu. Tulistati rahulikku inimest. Lõpuks politseinikud ka, valetasid juhtunu juhtunu kohta. Kui suurusega korralagedus seal oli ja mis on selle Harku loo õppetund, Eesti ütleme siis? Sisejulgeolekusüsteemile laias laastus juhtus see, et mingisugune 10 15 inimest seal Harku kinnipeetavatest ei kuulanud alguses seal töötanud politseinike korraldusi oma oma tubadesse minna, olid seal kusagil koridori peal, ajasid juttu selle peale kinnipidamiskeskuse töötajad kutsusid kiirreageerijad kohale siis, kui kiirreageerijad sisenesid, et oli tegelikult nad olid tubadesse läinud, olid korralduse täitnud, asi oli rahuli, rahunenud oli kontrolli all, siis läksid kiirreageerijad sisse, siis lasti kummikuulidega lohistati inimesed tubadest välja, pandi kõhuli maha, haa, seoti kinni. Ehk noh, lõppkokkuvõttes ei ole lihtsalt kõva ülereageerimine. Tagantjärele vaadates suhteliselt süütule situatsioonile, ma ütleks taas kord ka natuke ajakirjanduse suhtes kriitiliselt, et tollal, kui vaadata mingisuguseid päev või kaks hiljem ilmunud ajakirjanduse reageeringuid, mida mingite uudistesaated rääkisid, portaalid kirjutasid, et ajakirjanikud dramatiseerinud üle mõnusalt mõnuga valitseda värve ja emotsioone. Ja mis seal toimus, seal ongi ju see häda, et sa võtadki selliseid esimesi reaktsioone ja ja ma ei tea, kui sa ei tea, mis toimus, et siis ole vait või räägi rahulikult, ütlegi niimoodi, et see võib olla nii, see võib olla naa, et ilmub nagu rohkem infot, et siis räägime täpsemalt, et ära nagu pane sellist nagu me ka, et mitukümmend märatseja politsei pidin maha suruma tagantjärele mitte midagi sellist ei olnud sellel politsei väidetava all, noh nagu sa ütled, üle reageerimisel võib olla ju väga mitmeid põhjusi ja mitmeid siirdeid. Me ju teame neid juhtumeid Eesti väikelinnades, Viljandis vist oli, kui ma ei eksi. Oli vist see, kui politsei sai peksa pättide käest ja politsei ei reageerinud piisava kiirusega ja piisava jõuga ja on ju küll ja küll olnud neid artiklit, kus ajakirjandus on tümitanud politseid selle eest, et miks nad siidkinnastes siidkinnastes kaabakatele reageerivad või jätavad üldse reageerimata. Siin on veel teinegi taust. Noh, ütleme Euroopa taust. Me ju teame neid vägivalla juhtumeid kas või Kölnis, kus politsei oli suutmatu takistama naiste käperdamist, me teame neid juhtumeid, et Stockholmis on näiteks linnaosasid, kus politsei ei julge üldse sisse minna. Et see, see politseis, raamatus paljude küsimuste lahendamisel võib-olla see põhjus, miks ma ei tea, ma eeldan, et see võib olla selline psühholoogiline põhjus, et miks meie kiirreageerimisrühm mõttes, et noh, Meie oleme võib-olla isegi kiirreageerimisrühm ei puutu nii palju asjasse, nemad lähtusid infost, mis neile antimisel sellest pildist, mis neile korraldati, eks ole. Et nemad läksid sinna sisse ruumidesse teadmisega, et neid ootab seal mitukümmend vihast nagu meest ees. Ja olid mõnevõrra üllatunud, kui läksid sisse vaatsed, kedagi kusagil ei ole, riigikogu koridorid on tühjad ja ja. Samas, ma lihtsalt tuletan meelde, et need inimesed, kes on Harku kinnipidamiskeskuses, neid kinni hoitakse, seda taaskord politsei ise alati rõhutab, et see ei ole vangla ja nad ei ole kriminaalid. Ka sisekontroll leidis nüüd, et keegi vastu ei hakanud keegi seal füüsilist vägivalda politsei suhtes ei kasutanud, keegi ei üritanud põgeneda, ehk siis korraldustele ei allunud, see oli see, mis käivitas kogu selle sündmusteahela alguses ei allunud tund hiljem selgus, et, et päris lõpus on ta ikkagi oli allunud ja läinud rahulikult tuppa oma tubadesse tagasi. Ma toon ühe sellise paralleeli. Üks minu tuttav ma ei hakka nime nimetama, töötab samuti ühes kinnises asutuses, kuhu inimesi määratakse kohtu poolt. See tähendab, et inimesed on ohtlikud, kas iseendale või teistele, seal on siis selles asutuses on. Kas vaimupuudega inimesed, kas ksofreenikud, erinevad psüühilised häired paljudest paljudel neist inimestest on vägivaldne või väga vägi. Oleme nagu minevik. Tapjaid, nende seas Nende inimeste CVd, kes selles asutuses, mille nime ma praegu ei nimeta, on kindlasti märksa ohtlikumad ja märksa pikemad kui seal hark kinnipeetavate omad. Aga selles asutuses töötavad enamasti naised. Seal ei ole mingit politseid. Rääkisin selle tuttavaga sellel teemal, et, et näe, siis minu tuttav hakkas naerma näiteks selle jutu peale, kui politsei ütleb, et aga nad ei olnud korraldustele läinud tubades ja sellepärast me kutsusime kiirreageerijad seal, kus tema töötab, juhtub seda iga päev. Ta niimoodi irooniliselt küsis, et kas ma pean kogu aeg püssidega nagu kõmmutama neid neid inimesi, kellega nad töötavad seal ometi nad saavad hakkama. Minul selle Harku asja puhul mässu puhul jäi õhku kõige rohkem see küsimus, et miks see operatiivvõi ütleme siis selle sündmuse juht ei pidanud vajalikuks sinna kohale minna, et miks tekkisid sellised kommunikatsioonihäired. Aga kas ma, miks on õigesti aru, et seda Harku kaasust me siin täna tõenäoliselt ei arutaks, kui novembri alguses oleks ausalt ära räägitud mis juhtus ja kuidas juhtus, et praegu juhtus nii, et novembris saime teada, et otsustavalt ja õigesti tegutses korrakaitse, siis aga tuvastasid rutiinsed protseduurireeglid, mis käivitusid tõenäoselt sellepärast, et üks kummikuul tabas. Ma arvan, et lihtsalt sellepärast, et kasutati relva, noh, need on tegelikult tulirelvad, kuigi seekord kasutati kummikuule. Ma oletan, et see pani sellise rutiinse nagu kontrollimehhanismid just ja, ja mille peale ongi tegelikult ka ju politseijuht Elmar Vaher öelnud, et see kõige suurem õppetund on see, et tuleks saada kummikuulide kasutamisele mingisugune nii-öelda leebem kord, et see ei oleks nii-öelda relvad käsitlemisena kasutatav. Sest seal on standardprotseduur, näeb ette seda, et kui sul kasutatakse teenistusrelva, siis uuritakse just neid aspekte, et kas relvakasutus oli õigustatud ja nii edasi. Taaskord tollal palju seda kära ja palju kriitikat oleks jäänud olemata, kui, kui tollal oleks politseinikud, oli ka kinnipidamiskeskuse juht, kes jagas kommentaare öelnud meediasündmus on alles värske, et me uurime, me vaatame, mis juhtus, me ei taha nagu kedagi nagu süüdistada või kedagi nagu kaitsta. Ja nüüd, kui see sisekontrolli asi selgus, politsei oleks võinud ise avalikustada, öelda, et näed, me tegime siin vigu, et siin me nagu õpime. Ütleme seda sisekontrolli tulemusi, teiega jagati kui seda lugu, ega nemad, ega nemad seda nagu jaganud, et see oli ikkagi niimoodi, et meie võinud täpsemalt Tarmo nagu pidiste küsima. See ei olnud niimoodi, et hoo, et meil on need info, et me tahame selle avalikustada. See järeldus on täpselt sama järeldus, mis pädeb ka meie eelmise teema kohta, et jama ei oleks olnud, kui oleks olnud targad inimesed, vastutavad inimesed, kes oleks jaganud piisavalt aga mitte muidugi vabadusi. NATO saladuse lekitas informatsiooni selle Norra julgeolekuportaali raporti kohta ei olekski kõik maha rahunenud. Arko puhul täpselt sama lugu. Muuseas. Küsimus on minu jaoks näiteks ka selles, kas selline asutus nagu Harku kinnipidamiskeskuses, kas peab üldse olema politseisüsteemis nii-öelda julgeolekusüsteemis, kus mundris nagu inimesed mõnikord mulle tundub, et mundris inimestena haamriga inimesed. Et nad näevad igal pool naelu, et nende selline esimene reaktsioon on, et jõudu jah, täpselt, et ei läinud tuppa. Kutsume kiirreageerijad, noh, no see mõjub kuidagi. Sest osades riikides Analoogsed kinnipidamisväljasaatmiskeskuses, kus hoitakse Illega, on, on pigem nagu sotsiaalsüsteemi osa, kus sotsiaaltöötajad enamasti nagu naised, eks ole, töötavad sama samasuguste inimestega ja saavad ka hakkama. Sotsiaalsüsteem ka tunduvalt kõrgemalt arenenud rahastatud ma ennem ma ennem rääkisin, eks ole, ühest kinnisest asutusest, kus tegelikult tegeletakse samuti väga ohtlike inimestega, täpselt samad probleemid ei pea oma plaanist kinni, ei lähe, ei täida korraldusi, enamasti naised töötavad Eestis, sellistes asutustes saavad hakkama, suudavad saavutada tulemusi eelmiste sõnade, ei tule pähegi see, et äkki peaks nagu kumminuiad ja kilbid käituma, seal tuleb arvestada ka seda, et mingisugune osa seal kinnipidamiskeskuses viibinud inimestest jääb Eestisse kõiki, neid ei saadeta tagasi kuhugi välja ja kui sa oled nende inimestega käitunud niimoodi, et sa pidevalt ütleme, lasen neil elada, nad ise kirjeldavad ju selles Ekspressi loos ka seda, kuidas neid sunnitakse sööma, sealiha ei suudle sunnitada, ma ei ole kindel, kas Ekspressi loosses sunnitakse söömas sealiha. Et kas see on politseijuht täna ütles küll, et öeldakse, ostsid ja noh, ma ei tea, kui palju seal. Et ma ei noh, ütleme niimoodi, et antud juhul politsei kindlasti tegi vigu, eriti halb on see, et hämati ja valetati aga see ei tähenda seda, et kõik jutt, mis nii-öelda kinnipeetavate poolt tuleb, et see on nüüd 100 protsenti nagu tõde, et me ei tohiks nagu teise äärmusesse langeda. Minule näiteks keeldiga mõned reageeringud, mis on ajakirjanduses tulnud, et siin päev või paar tagasi ilmus päeval nähes nime ei mäleta, aga vist Eesti Inimõiguste keskuse juhi või kohusetäitja mingi artikkel, mis alustas pealgi, rääkisid kummiku Tulviste kuskil esimeses lõigus juba jõudis, nagu holokausti ja ameerika orjandusliku korral ei saa, mõtlen ka, et, et noh mis küll, mis, mis ajupoolkeraga sellised inimesed, kes sellist nagu teksti nagu produkt, seerivad Päevalehes ilmus lõppeval nädalal ka šariaadi ülistab arvamuslugu, et et see on, et kuidas nagu kuidas sa nagu jõuad, jah, politsei tegi. Ma ei oleks pidanud kasutama kummikuule, kuidas nagunii lihtsalt hüppad järsku ohjalaseni. Täiesti nagu absurdne, siin tekib küsimus, mis toimub Eesti ajakirjanduses, et sellised tekstid produtseeritakse, et seal võib olla ja jah, ka toimetaja võiks kriitilisem olla, aga hea küll, olukorrast ajakirjanduses on üks teine saade siin esmaspäeviti konkureerimas raadiokanalis, aga kas noh, selle loo puhul on avaldatud ka kartust, et kuna paljud politseijuhid, aga siseminister said negatiivse märgiga külge, siis sisekontroll saab selle eest veel kättemaksus oma osa, et ma siiski loodan, et pigem leiab politseijuht sisekontrolli jaoks niigi pingelises eelarvest hoopis raha ja premeerib neid paljastava raporti eest või olete teie teistsugusel seisukohal? Ma ei, ma niimoodi päris paranoia ei taha. Populistlikuks ei taha muutuda, et sisekontroll tegi oma tööd, et sisekontrolli, ma arvan, ei ole mitte kunagi politsei. Nende töö ongi tegelikult uurida oma kolleegide tegevust ja ilmselt väga paljud politseinikud vaatavadki sisekontrolli peale sellise negatiivse pilguga asjad Eestisse, mitte ainult Eestis. Aga see on, see on teadlikult ju loodud selline süsteem. Nemad ei sisekontroll ei eksinud praegu nagu ettevõtjad räägivad alati sellest, kuidas ametiühingute oleks ära kaotada. Ega Eesti riigivalitsejatele ka ei meeldi riigikontroll. Aga ma arvan, et siiski riigi valitsejatel kohe kui emotsioonid maha lähevad, saavad nad aru, et see ei tähenda, et riigikontrollil peaks ära kaotama ja nad on ebamugav. Õiguskantsler on ka ebamugav vahel. Ja nii edasi. Jah, aga erinevalt politsei, sisekontrollis, riigikontrolli aruanded ei ole täitmiseks. Nad nende peale võib ka vilistada. Nonii vahetame taas teemat. Neljapäeval saabus valitsuses vähemasti erakooli seadusega kodurahu. Kuid kui vaadata neid läbirääkimisi ja omavahelisi laupkokkupõrkeid, seda viimast küll siis piltlikult siis lepiti kokku, et 2019. aasta lõpuni rahastab riik poole tegevustoetuse näol 75 protsendi ulatuses kooli asukoha kohaliku omavalitsuse enda koolide tegevuskulu keskmisest. Kõlab väga keeruliselt. Aga selle kokkuleppe üle esimese hooga vähemasti haridusminister väga rõõmus ei olnud, sest Ma ju soovis seda, et erakoolide eelistamine lõpetataks päevapealt. Isamaa ja Res Publica liit, kes valitsuspartnerite närve kompas oli tulemusega esimese hooga väga rahul. Tõsi, järgmisel päeval siiski ütleme seda, Rõõmu natukene kärbiti ja räägiti ikkagi sellest, kuidas suur töö seisab ees ja erakoolide eest peab seisma järgmistel parlamendivalimistel, nii et üks järgmiste parlamendivalimiste teema paistab, et on selgunud. Aga mida teie arvate sellest erakoolide loost, et on siin poliitiliselt võitjaid, kaotajaid, kuivõrd muretud võivad elagu erakoolid selles osas olla, et mis saab nende tegevuskuludest ütleme siis 2020.-st aastast. Ja kui niimoodi hästi üldiselt teemale lahe läheneda, et on neid erakoole siis üleüldse vaja. No ühe asja võiks öelda, et see ei olnud lihtsalt Jürgen Ligi versus IRL, et tegelikult oli ka Reformierakonna sees on Reformierakonna sees inimesi, kes Parlamendis, eks ole. Kes arvasid Jürgen Ligist erinevalt, et see, see oligi küsimus, kus kus koalitsiooni enda sees oli erinevaid erinevaid arvamusi, et. Kui öelda, et tegelikult selline otsustamine lükati tulevikku et. Praegu ikkagi nagu lahendust, nagu lõpliku, ei mind on kogu selle diskussiooni juures häirib kõige rohkem see, et räägitakse peamiselt rahast. Et kui palju riike, kui palju omavalitsus, aga ma ei ole nagu kuskilt või, või ei ole ma leidnud või ei osanud leida sellist nagu analüüsi ka valitsusepoolset, et mis asi on erakool? Kui palju meil erakoole vaja? Et selline nagu põhjapanev see alus, mille alusel hakata rahast rääkima, seda, seda ma ei ole kuskil näinud, on erinevaid seisukohavõtte, näiteks üks seisukohavõtt, midagi, mina pooldaksin, on see, et erivajadusega erakoole on loomulikult vaja. Aga, ja neid on vaja eelkõige erivajadustega või teistsuguse arengutasemega lastele. No mida iganes. Aga selliste selliste erakoolide võrgustiku arendamise kava või kuidas nad peaksid siis põrkuma, ütleme, seal riigikoolidega ja riigi rahastamisega? Mina ei ole lugenud, eks see, eks see küsimus jõuabki kriitilisest rahastamise hetkel, ega siis noh ja kool nagu erasaiapood, et inimesed, kes tahavad nagu teevad, et kes see ikka neid nagu keelata saab. Poeg sai küsida täpselt, et ma ütlengi, et siis nagu see diskussioon jõuab või algab nagu sellel hetkel, et aga nüüd kas riik peaks neile raha andma või mitte. Kui inimesed ise nagu teevad oma kooli oma raha eest, et palun kõige jaburam on see olukord, ütleme selles seisus, kui sul on reaalne omavalitsus, kes püüab korrastada oma koolivõrku nähes, et tõesti õpilaste arv on kiiresti kahanenud. Sa asud ühte kooli kinni panema ja selle kinnipandava kooli ümbruses elavad lapsevanemad otsustavad ühel hetkel, et aga me hakkame ise kooli pidama ja saama ja ütleme, praeguse loogika kohaselt tegelikult saad kogu selle raha küsida selle pearaha põhiselt siis selle erakooli tarvis ja veel rohkemgi, sest kui tegevustoetustest rääkida, sest ütleme, selle haridustoetuse osas seal vaidlust ei käi, see on muidugi suurem summa olulisem summaga tegevustoetuse osas. Kui ütleme Tallinnast Tartusse tegevustoetus munitsipaalkoolis on seal kusagil 50 kuni 60 euro ringis kuus õpilase kohta, siis erakoolidele makstakse praegu seal arvestusega kusagil 90 eurot õpilase kohta. Ja sellesse vaidlus ongi, et mille arvelt nüüd see, noh, ütleme siis 30 40 eurot mis tuleb rohkem maksta. Tuleb, et haridusministri seisukoht on, et see tuleb selgelt seimi arvelt. Erakoolid ütlevad, et päris nii see ei ole, ma arvan, et tõde on kusagil vahepeal, aga mis on jabur, on see, et, et see omavalitsus ei oma mitte mingisugust kontrolli koolivõrgu üle. Et kui sa hakkadki kooli kinni panemas, siis lapsevanemad võivad selle nurjata, ehk siis ma küsin, aga miks misse jabur on, aga kes on nagu kes siis lõpuks vastutab selle eest, et see vanemad Nende lapsed. Et kas see ei ole nagu tegelikult see koht, kus asi algab või et miks peaks olema mingisugusel linna peal või haridusametnikul nagu rohkem nagu õigust, kui lapsevanemal ja tema lapsele enne veel selle juurde, et erakoolil on õigus võtta ja küsida veel ka sinna juurde õppemaksu mis tekitab selle olukorra, et sisuliselt sul võib tekkida olukord, seda on rääkinud tegelikult üks omavalitsusjuhte, et temal on tekkinud selline olukord, kus vallas tegutsev erakool suudab maksta õpetajatele rohkem palka selle arvelt, et just nimelt neile peabki maksma rohkem tegevustoetust ja nii edasi ja nii edasi saavad võtta ka õppemaksu ja ostetakse munitsipaalkoolist üle häid õpetajaid. Kahtlemata seal on probleeme, aga ma arvan, et selle probleemi lahendus ei ole nüüd see, et hakkame kuidagi Kuuga erakoole kokku tõmbama. Ärme neile raha anna ja siis on hea teatada, et me likvideerime hariduslikku kihistumist ja, ja ei lase tekkida mingisugusel ütleme eliitharidusele. Nojah, aga teistpidi võttes äkki nagu mingid lapsevanemad suudavad oma koole lihtsalt paremini juhtida ja paremini majandada. No vot, turumajanduse loogika ongi see. Aga ma ei tea, no jätame need erakoolid tänaseks sinnapaika. See suur tagasi aastal 2019, just. Aga räägime Türgist hästi põgusalt, meil on siin saate lõpuni veerand tundi aega, kaks välist teemat vajaks läbi käimist. Kolmapäeval avaldas Euroopa komisjon vaheraporti, milles teatas, et nad teevad ettepaneku vabastada Türgi kodanikud viisanõudest juhul kui Türgi ametiasutused peavad kinni lubadusest täita võimalikult kiiresti kõik Türgi viisanõude kaotamise tegevuskava seni täitmata seerumid. Raport loetab, et Euroopa liidul on kehtestatud 72 tingimuste täitmata on veel viis. Ma ei tea, kas või kas üldse on oluline, et mis need viiskrite seerumit on, sest eile teatas Türgi autoritaar, autoritaarne president Erdogan, et Türgi ei muuda terrorismivastast seadust viisavabaduse nimel. Ja ta soovis Euroopale jõuda oma rajakäimisel. Et mida teie arvate, kas see Erdoğani eilne sõnum tuleks panna sisepoliitilise võitluse raami või on tõesti Erdogani il Euroopast suva viisavabadusest suva. Ja me võime lähinädalatel oodata taas pagulaslaine või rändekriisi aktiviseerumist Kreeka rannikul? No ma arvan, et peamine põhjus on ikkagi esimene põhjus on sisepoliitiline, sest teatavasti ju välisminister toovat Hohlov, keda peetakse selliseks liberaalsemaks selliks, peeti liberaalsemaks valitsuse liikmeks, stats Euroopaga nagu paremat suhet teatas tagasiastumisest ja Erdogani vahel oli ammu juba, kuidas selline selline tüli. Et Erdoğan kindlasti tahtis näidata oma sisepublikule, et noh, mina olen mees, mina juhin seda riiki, mina võin öelda ükskõik mida. Laias plaanis tähendab muidugi seda Türgi ja Euroopa Liidu kokkuleppe visa pasaks täiesti kokku kukkuda, sellepärast et kui üks nõue on tõesti, et Türgi peab leevendama terrorismivastaseid seadusi. Erdogan teatab ta seda mingil juhul teha ei taha. Ja tegelikult arvestades seda, kui palju on Türgis toimuvat terrorirünnakute taga teha, ei saa, kas ma saan õigesti aru, et need türgi terrorismivastased seadused, nende selline ajalooline taust on lihtsalt see, et türklased tahavad kuriteost võidelda, jäänutavad kummikuule kasutada? Viimasel ajal on veel kasutanud? No ma ei tea, kui see viisavabaduse kokkuleppe või selline raamistik ju sõlmiti, siis oli väga palju kriitikuid, kes selle vastu olid, kes ütles, et niimoodi, et tegelikult türgi ei täida neid tingimusi, mis on vajalikud viisavabaduseks. Et seal on väga palju puhuda terrorismivastasest seadusest, me rääkisime nendest meetmetest ja teine asi on ju sõna- ja ajakirjandusvabadus veelgi hullemas olukorras, seal oli ka, see on juba nagu Putini Venemaal, eks ole, ju tegelikult kui sa võimukriitiline magnet, siis ootavad sind vangla. Et mismoodi sellest kännust nüüd üle saadakse, seda mina küll ette kujutada. Sest noh, viisavabadus on üks asi, aga kui sa astud ühe sammu ehk siis viisavabaduse, siis tuleb astuda teine samm, ehk siis samm on juba Euroopa Liitu. Et noh, kuidas mõeldavad. Kas ikka peab olema see Meil on näiteks, on formaalselt, on vist ka Ameerika Ühendriikidega näiteks Eestil viisavabadus ei tähenda, et ning järgmine samm on see, et me nüüd kuidagi Ameerika ja ka Türgi puhul saad endale paika pandud Euroopa liikmelisi agent ja noh, meil ei ole paika pandud Ameerika ühendriikidesse astunud. Mulle tundub, et türklased on suurepärased mitte läbirääkijad, vaid oma kauplejad, kes. Ja sa tead seda väga hästi, et väga hästi osatakse panuseid tõsta, et nüüd ongi küsimus selles, et kas Pluhvitaks ennast lõhki või vastupidi, võetakse selline korralik Jackpot, et kui Erdoğan ikka ütleme ütleb Merkelile ja Hollandile ja teistele juhtidele, et kuulge, et näete, siin need süürlased on, et. Me avame taas piirid, et ma arvan, ega väga kerge otsustada ei ole eriti Angela Merkeli, kellel on ju kohe kohe tulemas valimised ja hädasid on ju päris palju, et, et ma arvan, praegu üpris kergendunult ollakse nagu, et ajutiselt on see rändevoog vähemasti siis sealt. Türgi ja Kreeka kaudu peatunud tõsise Itaalia koridor on aktiviseerunud. Nojaa, aga tegelikult, ega Erdogani mänguruum ka ju väga suur ei ole, et Euroopa Liiduga lõplikult tülli minna ei saa, sest seal on üks lihtne põhjus tema peamine kaubandusturg kaubanduspartner Venemaa on nüüd ära kukkunud, et sisuliselt jäädud jõgi, kui ta ka Euroopa Liidu ära kaotab, ühesõnaga ka temaga suhted halvaks lähevad, seda jääb sisuliselt kuivale, siis te peate ju üksinda hakkama, toimeta millega ta muidugi hakkama saaks, aga see ei ole tänapäeva mudel, aga jah, Erdogani parteil ja Türgi võimuparteil on tulemas lähinädalatel suur koosolek, partei kongress, ma pigem loodan või tahaks paigutada kõik need Erdogani sellised väljaütlemised sellesse konteksti, et siin käib ütleme võib-olla siis tavatooblu endise peaministri või noh, ta on ka praegu veel ametis ütleme, deklareerimine, et proovitakse tema saavutusi näidata pisevana, kui need olid, sest kahtlemata nii lähedal kui Türgi On kiisavabadusele pole türgi kunagi olnud. Aga tahate veel türgi teemal midagi lisada või läheks Ameerika juurde, meil saateaeg tiksub lõpupoole, et ja Ameerikas on ka tulemuseks just nõndanimetatud terve kann. Ter, kui sa oleks pidanud aasta tagasi kihla vedama, et kas trump on vabariiklaste presidendikandidaat või mitte, et ta oleks olnud panuseid valmis tegema aasta aega tagasi, oleks väga raske olnud panuseid teha ja kihla vedada, sellepärast et siis ei olnud ju trump oma trumpe veel avanud ehk siis oma seniseid markantseid seisukohti tutvustanud, mis ta nüüd viimastel kuudel on, on teinud. Aasta aega tagasi, ma oleks teda natukene võrrelnud, proovisingi võrrelda olen proovinud võrrelda Andrei Caniga kes ju ka tuli nagu Hollywoodi neljanda järgu näitlejast, kas maastaga laevastati midagi, aga oli niivõrd karismaatiline isik, et sai Ameerika Ühendriikide president näiteks oli üks paremaid president Reigen oli ikkagi enne seda olnud California kube tali ühe korra varem juba kandideerinud, ehk ta ei olnud ikkagi. Ja ta ei astunud päris näitlejast nagu presidendikandidaat, seda küll seda küll jah, aga noh, eks, aga ta oli ka selline ikkagi autsaider, et ta tuli niimoodi väljas. Ja noh, kuidas nüüd öelda sellist traditsioonilist partei liin. Aga nüüd, kui need seda aastat, millest sa rääkisid Merko edasi kerida, siis rändan ei esinenud kunagi selliste avaldustega nagu nagu trump on teinud. Noh, ma ei tea. Oi, ma ikka nagu Reiganist alguses ikkagi räägiti maaliti sellist pilti, ajakirjanduse, täiesti hull, mingi sõjahull süüdimatuks antikehad, aga tema kohta saanud kunagi öelda, et ta on rassist. On, saadi, saadi naiste kohta, eks ole, Ameerika ajakirjandus on põhimõtteliselt iga on aga vabariiklaste kandidaadi kohta. Aastakümned nädalas jõid nad naistevihkajad, nad on sõjahullud, nad on maid, armastavad rikkaid, et noh, selles mõttes Trumpi puhul räägitakse sellest rohkem ja ülevõimendatud, aga need süüdistused ei ole mitte midagi uut. Tegelikult on muidugi asi noh, me võime siin trumpi üle ilkuda ja nalja visata ja ükskõik, tähendame avaldusi, aga tegelikult asi on päris päris karme, ohtlik. Et kui Trumpi näidet senised seisukohad jätkuvad ka siis, kui ta juhtumisi saab presidendiks siis võib hakata minema kehvasti. Nalja saadetakse laiali, Brexit võiks toimuda, jah, just Venemaa on hea savistega Natata küll laiali saatel. Ta ise tähendab sealt mineraal. Ta on tahtnud, et teised NATO liikmesriigid rohkem raha maksaksid, mis ei ole tegelikult jälle valemis, ei ole muuseas ka mitte midagi uut. Ma lugesin hiljuti seal vist. Tegelikult väljaannet ei mäleta, aga oli väga-väga pikk lugu samast, kus võiks ajakirjanik oli Obamaga nagu kaaskäinud siin paar kuud. Ja, ja mis olid, Kulib kulisside taga üks asi, mis nagu raamatu kohutavalt närvidele ajas selgus, on see, et kogu aeg rääkis sellest, et need paganama muidusööjad, kes sõidavad nagu meie nagu raha peal oma nagu julgeolekuvankris lihtsalt loba. Ma ei ütle seda niimoodi räuskav alt niimoodi võimsalt välja nagu trump, aga tegelikult see suhtumine Ameerika Ühendriikide ladvikus et NATO koosneb nagu muidusööjatest, kes ei taha nagu maksta. Kuulge, ma vahel täna tendents teolnud kollitanud Ameerika Ühendriikide Ühendriike, et see isolatsiolismi. Et kui tõmbutakse endasse, arvatakse, et muu maailm nendele korda ei lähe. Roopa neid ei huvita. Jaapan ja Lõuna-Korea neid ei huvita, võtku ja arendada välja tuumarelvapale ameeriklastel vaja neid üldse kaitsta, et noh, see on nagu see see asi, mis, mis paneb häirekella helisema või oleks peaaegu tänase saate saanud tehtud ilma selleta oleks, et oleks rääkinud Eesti presidendivalimistest, aga ma ei tea, soovit soovite teha sellise kiire ülevaate kuulaja huvides, et mis siis lõppeval nädalal Eesti presidendivalimiste kampaanias on toimunud, et uusi kandidaate ei ole lisandunud. Indrek Tarand eile ütles, et on alati valmis, aga, ja vist see põne kõige põnevamaks on läinud Reformierakonna sees, kus omavahel nüüd ütleme tüli üles kisutakse ja ja kes sunnib kaljuranda erakonda astuma, kes jällegi räägib mingitest muudest asjadest, et kuidagi põnevaks on läinud Reformierakonna sees asi mäeks, siiamaani ongi olnud see suurem intriig praegu praeguste presidendikandidaatide kandidaatide puhul see. On ju Reformierakonnast olnud nagu mitu sellist tugevat kivi, kes omavahel hõõruvad. Ma minule näiteks kes ma olen rääkinud ikkagi erinevate reformierakondlastega parlamendiliikmetega, seal on nagu selge, et seal osad pooldavad kaljuranda, osad pooldavad kallast. Aga kui sa nagu mingi jäneseküsimusega pühid, siis nad ütlevad. Aga tegelikult see ei ole nagu üldse tähtis, et mõlemad on täitsa okei ja noh. Et ma ei tahaks küll öelda, et seal lähevad praegu mingit tüli erakonna sees on. Rein Langi eilsed väljaütlemised, ma arvan pigem ikkagi seda lõhet natuke. Rein Lang, Leida igast erakonnast alates ongi oma Rein Langi, kes on alati selline jube nagu tera, ma räägin sellisest keskmisest reformierakondlaste keskmisest parlamendiliikmest, kelle jaoks on umbes niimoodi, et okei, mulle meeldib kaljurand, aga noh, meil tegelikult on nagu sallas. Kallas on ka okei. Oi, mulle meeldib Kallas. Ei, kaljurannal pole ka midagi nagu viga. Andrus Ansip, kes just praegu peaks hakkama soleerima Vabaduse väljakul Euroopa päeva puhul on öelnud, et Reformierakond ei tohiks üldse enda kätte saada presidendi kohta. Ma ei tea, kuivõrd seal oli see tagamõte, et kaljurand ei ole reformierakondlane, teine sobiv, mida andsid mõttes, aga, aga see on ju põhimõtteliselt ma oleksin temaga nõus. No vot eile andis aktuaalsele kaamerale intervjuu ka president Toomas Hendrik Ilves. Me sellel teemal väga pikalt ei jaksa peatuda, jääb siin soovitada ainult AK nädalat vaadata, kus intervjuu leiab pikemalt mahamängimist homme. Homme. Aga kel täna jaksu, siis soovitan enne veel teeme ära talgutele. Tallinna inimesed võivad ka Euroopa päevalt läbi käia ja praegu veel näeb oma silmaga Andrus Ansipit, nagu Peeter siin mainis ja aasta eurooplane Matti Maasikas, soovitan tänasest LP-st lugeda intervjuud Matti maasikaga ja teda peaks ka nägema, seal. Teda näeb seal ja ma ei tea, lõpetaks saate, kuidagi ei käärivad, et miks ei võiks üks mõjukamaid eestlasi roopas mõelda eesti presidendiametile, et see oli retooriline küsimus, see oli ka tegelikult küsimus tänasest LP, mille maasikas väga sujuvalt diplomaadile omaselt niimoodi üle laskis. Aga tänane saade on läbi. Peeter Kaldre, Mikk Salu, Mirko ojakivi tänavad kuulamast rahva teenrid on taas eetris nädala. Pärast siin stuudios Krister Paris, Evelyn Kaldoja ja jõudu, jaksu kuulame, kuuleme veel.