Olen Peeter Helme ja algab saatesarja raamat ja meri esimene saade. Saatesarja eesmärk on tutvustada inimeste suhet keskkonnaga kus me küll ei ela, aga mis kindlasti pole meelega olemuslikult võõras vaid merele näol üldse vee näol on tegu meie eluks vajaliku ainega vajaliku nähtusega, vajalikud keskkonnaga. Ja merega on inimkonnal olnud side tihe side olemas inimkonna algusest peale. Ja et tõesti minna aegade algusesse, olen palunud stuudiosse Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usundiloo vanemteaduri Peeter Espaki, tere, Peeter. Tervist. Ja Peetrilt. Proovin välja uurida siis seda, mida tõesti inimkonna alguses kirjutati merest ja veest, kuidas see suhe ja veega hakkas kujunema, kuidas seda kajastati seal mis tundub ühest küljest nii kaugena, kuid millal pandi kirja ja asju, mis on jätkuvalt aktuaalsed. Täpsemalt, hakkame siis rääkima teemal, mida võiks kirjeldada kui meri ja müüt. Räägime sellest, kuidas vanas Mesopotaamias sumerid Neile järgnevad kultuurid kajastasid oma suhet mere ja veega ja kuidas päevadeni on kandunud, millised mõjud on nende kirja pandud ka tänases kultuuris ja miks see, mida nad toona kirjutasid, on tähtis. No ma kujutan ette, et paljudele raadiokuulajatele seostub sumeritega võib-olla eelkõige veeuputuse müüt, mis on ju piiblis olulisel kohal. Aga mis oma Juurtelt pärinebki ju sumeritelt, et võime alustamegi siis äkki Peeter veeuputuse müüdist. Et veeuputuse müüdi kõige vanemad säilinud tekstid on tõepoolest sumerist ja, ja tänu sellele aga öeldakse, et see lugu lugu pärineb sumeristata, aga veeuputus on selline motiiv, mis on muidugi omane väga paljudele erinevatele vasta, lehed mitte tõenäoliselt sellepärast, et toimus mingisugune ülemaailmne tohutu katastroof vaid lihtsalt üle kallaste ajavad jõed või või, või, või veeuputused lihtsalt ongi, ta on üks fenomene, mida juhtub, juhtub maailmas pidevalt ja kogu aeg juhtunud praegu kasvõi Pariisis on üleujutus. Et ei maksa, ei maksa otsida seda ühte ja suurt katastroofilist v uputust, millest said need lood alguse vaid ikkagi iga piirkonna puhul on mõttekas otsida neid juuri selle piirkonna enda iseärasustest ja ka sumeris. Esimesed pikemad lood, mis kirjeldavad veeuputuse temaatikat, pärinevad kuskilt aastast, ütleme 2000 102000 enne Kristust umbes 4000 aastat tagasi. Aga selge on ju see, et kui sumerid rääkisid veeuputuse müüdist mudelid ju kõrgelt haritud rahvas, kes oskas mõelda kirjanduslikus keeles nende jaoks kaasa veeuputuse müüt omas mingisugust abstraktsemaid, üldisemat tähendust. Veeuputuse lugu oli põimitud erinevate teiste lugude sisse. Et ta oli alati seotud väga erinevate temaatikatega. Et sumeri puhul esimeseks tekstiks, kus on üldse mainitud veeuputust, on minu poolt ka eesti keelde tõlgitud sumeri lühikene selline lühi Deepos, Gilgalasse surm, et seal on mainitud veeuputust just seoses igavese elu temaatikaga. On säilinud ka sumeri konkreetne sumeri, veeuputus, lugu, mis on suhteliselt fragmentaar näha, aga annab ligikaudse ülevaate, siis ei ole säilinud täielikult, aga aga ligikaudu saab selle loo põhjal aru, mida veeuputuse all mõeldi. Ja siis muidugi vana Loone ajastust pärinev juba Akkadi keeles kirja pandud lugu nimega atracha siis väga tuntud kutsutakse vahelaneepaseks kutsutud tänapäeval kutsume lihtsalt müütideks kõiki neid asju. Seal on veeuputus erinevates kontekstides Lähis-Idas kajastub mitmetes kirjandusteostes ja lõpuks ta jõuab välja peaaegu Sa laenuna küll ümber muudetud laenuna jõuab ju vanasse testamenti. Aga enne kui me läheme vana testamendi juurde, kuidas on veeuputust seotud igavese eluga? On väga erinevaid teooriaid, loomulikult ka veeuputuse kohta aga mis tundub isegi isegi tõenäoline, et veeuputuse müüt või see motiiv, kui neid kontekste vaadata, esinenud võib-olla mõeldigi mõeldagi välja selleks, et seletada kuidagi surma või seda, miks ei saa inimkonnal olla igavest elu. Et noh, nagu me teame, et jumalad otsisid erinevaid meetodeid ses muistses sumeri mütoloogias, kuidas kuidas liiga kärarikkaks ja paljuks saanud inimkonda ära hävitada. Et oli puhtpraktilistel põhjustel loomulikult see on kirjanduslik tõenäoliselt kirjanduslik väljamõeldis, et ei ole, ei ole sugugi kindel, et mingisuguses rahvausundis oli veeuputus täiesti levinud. Täiesti võimalik, et see oli selline filosoofiline koolkond, kes selle loo lõpuks välja arendas, aga et inimkond oli liiga palju kärasid, tegid müra, ei meeldinud peajumalale ja teistele jumalatele leitakse siis jumalate nõukogus, veeuputus on, on see kõige parem meetod, kuidas kogu inimkonnast lahti saada ühe hoobiga. Ja nojaa, jääb siis ellu ainult üks, üks isik suudra sumeri nimega atrahasiis Akkadi nimega. Ja ta jääb ellu tänu sellele, et inimkonna üks loojat jumalency ignoreerib siis jumalate nõukogu otsust, mis keelas jumalatele inimkonna hoiatamise tulevast veeuputusest. Aga Tjumalency lahendab asja väga lihtsalt, et ta läheb selle suuveeuputus kange, lase maja ukse taha ja maja seina taha, õigemini räägib seinale. Et noh, ütleb sein, et mul üks jutt rääkida, kuigi seal seina taga parasjagu istus või lamas sesse laeva ehitama hakkav veeuputus, kangelane, et sumerid oli alati juriidiline korrektsus, väga oluline. Et jumalency ei eksinudki millegi vastu, kuigi oli andnud vande, et ta ei räägi sellest mitte kunagi välja. Rääkis oma loo seinale ära juhtumises seina ja jumala dialoogis veeuputusest kangelane kuuli särades ta tegema peab ehk siis mingisuguse paadi või laeva ehitama ja valmistuma ette veeuputuseks. Aga kui kui uputus oli läbi, jumalad avastasid, et ei olegi inimkond hävinud, vaid mingisugune tegelane ellu jäänud oma pere ja kõige muuga et siis seda peeti ilmselgelt jumaliku korra või noh, jumalate käsu vastu eksimiseks. Ja siis ei osatudki muud midagi välja mõelda, kui anti veeuputus, loo kangelasele, igavene elu. Et täielikult igavene elu, et seda tehti siis põhimõtteliselt peaaegu jumal, jumalik olend, et siis ei saanud öelda, et inimene rikkus seda jumalata poolt antud käsku vaid ikkagi igavest elu omav omav tegelane. Ja loomulikult siis selle veeuputusega kaasneb ka see, et inimeste eluiga sai olla ainult märksa lühem. Ta ei ole ka teada, et on ka mõningad arvamused, et äkki inimkond loodigi surematuna sumerite arusaama järgi. Nii et siis veeuputuse ja ülerahvastatus tõttu otsustatakse siis, et inimesel on mingi selline normaalse pikkusega eluaeg, et lihtsalt selleks, et mitte liiga palju ei oleks neid inimesi, et siis tuleb surm. Aga neid teooriaid ja tõlgendusmeetodeid on või võimalusi on hästi palju, et spekuleerida siin selle üle, mida 4000 paar aastat tagasi mingi preester või kirjatundja tegelikult mõtles, et seal kõik ikkagi selline tänapäevane kunstlik spekuleerimine aga ligikaudu annab, annab ka muistset inimest mõista. Sumeraid, me oleme harjunud pidama pigem selliseks kõrberahvaks. Kas veeuputus, kui inimkonna hävitamise meetod oligi sellepärast nende ettekujutused nii hirmus, et meri oli nende jaoks selline väga stiihiline ja kauge ja veider juhtus või milline oli nende suhe üldse merega, kas nad sõid kala, kas nad, kas nad käisid avamerel kala püüdmas kauplemas? Sumerid ei ole kohe kindlasti kõrberahvas, et et asus sumer tiigri sõja, Eufrati piirkonnast, Pärsia lahe suunda. Tegemist oli viljaka pinnasega loomulikult, mida muudeti viljakaks tänu niisutuskanalite süsteemile. Vesi oli ka kõrbealadel kõrbesematel aladele igapäevase elu osa. Aga et lõuna pool oli ju, kus asus näiteks muistne eri, tulin et oli ju põhimõtteliselt sooala, kus oli rabasaarekesed samas jälle peaaegu avavesi nagu sooaraablased tänapäevalgi. Nende territoorium on ka toimiv põhimõtteliselt keset vett, kus, kus on jällegi saarekesed, kuhu on ehitatud onnid ja kogu liiklus toimus ju Jõela, laevade ja paatide kaudu. On ka täiesti ära tõestatud, et toimus Ühe teid pidi väga aktiivne kaubandus, nii Pakistani kui India aladega. Viidi kõikvõimalikke asju, ida poole, saadi vastu kõikvõimalikke tooraineid, sumeri see ei olnud ju ei kivi puitu ega, ega talle korralikult, et kõike tuli sisse tuua. Et tõenäoliselt vahetuskaubana, no viidi siis tagasi sedasama kõike head, mida sumerid teadvuse kõrgema taseme tõttu teha suutsid. Õlut, võib-olla õlut või merekaubandus toimis täiesti aktiivselt. Nii et meri ei olnud sumerite jaoks midagi sellist kauget, võõraste hirmutama. Me ei näiteks kuningas Sargoni ajast Akkadi impeeriumile ja 2340 ligikaudu kokkuleppeliselt et leida siis esimeses semiidi valitseja poolt asutatud impeeriumi Lõuna-Mesopotaamias. Üks tema tekstidest kirjeldab seda, kuidas taastas lubanduse Tänapäevase, Bahreini ka ja tõenäoliselt kuskil Pakistani kandis asuva rannikualadega kuningat tihtipeale hooplevalt sellega, et nad tõid merekaubanduse, panid taas käima, et kui oli mingi sõjaväe, kaua see periood, et kaubandus ei toiminud, aga et kaubanduse ja laevateede toimimise hoidmine, ilmselgelt valitseja, üks oluline ülesanne kaubandus oli ülioluline. Aga miski, mis on ülioluline ühes valdkonnas, peegeldub sageli ka teises valdkonnas. Kui sumerite jaoks oli merekaubandust tähtis, siis kuidas astub, kuidas meri kajastub nende kirjanduses rääkisid juba enne sellest minu meelest omapärasest seosest v ja igavese elu vahel ka kindlasti on ju neid näiteid veel? Kirjanduses on, kuidas üldse veega seostu, on terminina, loogiliselt on raske, natukene nüüd ei ole veel, ei saa tänapäeval veel kindel olla, et kuivõrd nähti näiteks magedat vett täiesti, ütleme jõgede süsteemi eraldiseisvana sellest suuremast merest. Et kuidas üldse see nõndanimetatud kosmiline geograafia välja nägi, et väga palju erinevaid, tõenäoliselt eri rahvastel oli erikujutelmi. Aga noh, eksmaa oli oma mett ka tõenäoliselt mingi ketas või või mägi, mis tõenäoliselt oli ümbritsetud või hulpis võib-olla vees tõenäoliselt arvatiga taevast aga oli mingisugused veekogud. Oma kordadel helistati teatud situatsioonides magedat ja soolast vett. Et jaga mageda veeallikat või, või ojade esiletulek maa seest oli nagu tänapäevase või hetke uue maailma sünnitunnuseks. Ja ütleme siis magevesi tuli jagu justkui esile maailma loomise hetkel et enne oli see kõik kuidagi olemas. Kas ideede kuidagi oli, oli maailm olemas, aga ta muutus viljakaks ja hakkas reaalselt toimima tänu sellele, et hakkasid magevesi esile tulevat. Mitmeid selliseid huvitavaid tekste on, kas, kus kirjeldatakse mageda veeefekti, maailma loomi, sõda. Tekste on palju, mis kirjeldavad magedat vett seoses seoses loomisega, et võib ka spekuleerida, näiteks taevajumala taevajumala nimi on temalt olla sadavate, vihma tõlgendati tõenäoliselt kui tema seemet. Mis siis omakorda tegi maajumalanna Ki rasedaks. Taevas ja maa selle raseduse tõttu lahknesid. Kes selline vahemik taeva ja maa vahele, kus omakorda siis ja ema sünnitas erinevaid jumalusi, hakkas taimestik kasvama, tekkisid, sündisid taevakehad. Et tuntumaid tekste, kus kirjeldatakse sellist maailma loomist, on pärineb kuningas Urucaagina ajastust. Ligikaudu kokkuleppeliselt 2350 enne Kristust, et siis ligi neli pool 1000 aastat. Vana tekst. Loen ka selle etteauk maa sees on täitunud seemnega taevajumal on, on isand, kangelase kombel seisab, on jagi ühtes, karjuvad. Päeval ei olnud Ency ja Nunki jumalused veel elus. Eellill ei ole veel elus nii, lill ei ole veel elus. Päev ei möödu ja kuukiired ei läinud välja. Et see tekst ses kirjeldabki maailma loomist kui suguühet, mis toimub siis oletatavasti keeruline jälle interpreteerida fragmentaarsetekst, aga tõenäoliselt jah, see vihm sajab maa sisse, teeb maa rasedaks. Ja ikkagi just selle veega on kõik see. Kuidagi jääb nagu mulje. Loomise juures on vesi väga olulisel kohal, aga see ei ole ju teiste rahvaste müütides teisiti. Täiesti loogiline, sest ilmselgelt muistsed rahvad pidid nägema, et et kui kallad taimele vett ja siis ta hakkab kasvama kuidas mingid rahvad lihtsalt väljendasid oma müütides, on erinev. Aga et mis on veel üks tekst ligi 4000 aastat vana kirjeldab ka üpriski sarnaselt võib-olla isegi omale testamendi loomist. Algab ta siis jälle taevajumala ja maajumalanna kirjeldamisega. Et loen taas kord ette. Taevajumal all isand pani taeva särama, dismaajumalanna kiip pimedaks ja allilma poole vaatas. Sügavikus, kaevus ei olnud väljavoolavat vett, mitte midagi polnud laia maa peal. Peajumala suur preester ei olnud veel olemas ja pühasid puhastusriitusi ei viidud läbi. On ja Ki ehk siis taevas ja maa üheskoos hoides abiellu olid võtnud teineteist, valgus ei säranud pimeduses, taevas sirutus välja. Et siis võib, võib umbkaudu, umbkaudu jah, mõista selle mageda vee olulisust inimeste kujutlusvõimes, kui eluandvat kogu kogu üldse maailmale ka füüsilise maailmale eluandvat jumalate seemet või, või midagi taolist. Mida tähendab see väljavoolav vesi, mida selles tekstis mainiti? See on keeruline öelda, et tõenäoliselt selle all mõeldakse allikaid, ojasid jõgesid, maa-alune selline tarkuse ja käsitöö jumala Ency piirkonda apsu, kus siis arvati, et need veelätted asuvad ühes maa-aluses piirkonnas, et tõenäoliselt seda öeldaksegi. Nii et sumerite maa-alune ei olnud mitte laava ja magma jõed, vaid vesi. Et nüüd seal on mitmeid maa all asuvaid piirkond, jagatakse konkreetne piirkond apsu, kus resideerub siis jumal Ency tarkuse käsitööjumal üks sumeri ja jumalusi. Et see piirkond andis tõenäoliselt muistse inimese kujutluses alguse jõgedele ja allikatele, mis ei tähenda, et sa pidi ise vett täis olema, et see oli lihtsalt selline maagia tarkuste piirkond, kus tuli vesi ja läks kuidagi maa peale. Oli ka teine allilma piirkond, mis noh, ilmselgelt asus kuskil all või mõningate arvamuste kohaselt ka mägede sees oli veel surnute rikkur. Et see oli Priske ebameeldiv koht, et oli, oli erinevaid maa-aluseid piir kalde või pinnasealuseid piirkondi. Aga kas see nüüd on liiga julge oletus, mis ma sinu jutu põhjal teen, et voolav vesi ja tarkus on omavahel seotud? Ei noh, veega sooritati ju kõikvõimalikke üritusi, nagu ka tänapäeva kristlikes kirikutes. Et vesi omas väga palju, eriti veega sooritatud riitused, omasid väga palju erinevaid tähendusi, et aga kas nüüd noh, otsesest tänapäevases mõttes tarkus puhtus võib olla? Kui sa juba mainisid tänapäeva kristlikes kirikutes sooritatakse veega riitusi, siis teadaolevalt vist kristlikku traditsiooni. Esimene inimene, kes veega puhastusriituse läbi viis, oli Ristija Johannes. Ristides Jeesuse loomulikult ka varasemates traditsioonides on varem selliseid asju ei olnud, aga kui ma räägin nüüd kristluse valgusest kas me võime siis oletada, et see fakt Ristija Johannes pidas vajalikuks veega Jeesust ristida on kuidagi seotud vanade Mesopotaamias tõusuliste kujutelma tega. Ja ei ta hästi kindlasti sellepärast, et veega viidi kõikvõimalikke riitusi läbi noh, tänapäeva kirikutes olevat ristimisanumad ühesopotaania templites olid umbes tõenäoliselt midagi sarnast väikestes pühakodades, et oli ka seda maa-alust apsud, kujutav mingisugune see nõu või et see kristluse traditsioonid arvame küll, et nad tekkisid öö, et tegelikult on, on tänapäeva kristliku kiriku traditsioon on ju järjepidevalt nii Lähis-Ida kui kohalikke kombeid sulandada saagu arenenud kuhu on siis ütleme, riituste kõrval on ka muidugi ka Jeesuse õpetus ja teiste õpetused taga ikkagi kombetalitused. Kombetalitused, me võime ikkagi sellist püsivat arengut asenatest aegadest kuni tänapäevani, et ei olnud nii, et kristlus tekkis lihtsalt ühel hetkel ja kõik oli uus. Täiesti loomulik, et kasutati vanade vanade kommete ja, ja rahvaste traditsioonide edasiarendusi. No kui minna tagasi natuke rohkem kirjanduse peale, siis sa enne mainisid ka seda atrafaasise müüti, mis on ju ilmselt väga äratuntav selles mõttes, et, et see on ju sisuliselt noalugu, nii et mitte ainult traditsioonides ei ole selline järjepidev arengu, et tõesti need konkreetsed lood ju ise ulatuvad sinna sumerite aegadesse. Nojah, et on noh, see on täiesti ümberlükkamatu fakt, et vana testamendi raamatute autorid pidid tundma Sumeri kirjalikke tekste. Et muidugi võib vaielda selle üle, kuidas või kus pääseti nendele kirjalikele tekstidele ligi, aga et kui vaadata kas või Paabeli torni lugu mis on just pärit sumeri mütoloogiast, Sumeri tekstidest ei ole Akkadi keelde pärandanud samamoodi veeuputuse lugu, mis on küll hilisemalt järjepidevalt edasi läinud veel väga palju lugusid, et siis tekib muidugi kohe küsimus, et kus siis e-PRIA kirjatundjad sellele materjalile ligi pääsesid, et vastus on lihtne. Eksiili ajal, kui juudid küüditati, siis Baabüloni said nad sealt tagasi alles kuskil aastaks aasta 500 kanti või ja ei tulnud sugugi kõik sealt ka tagasi, aga et on ilmselge, et kui kui terve rahvas, õigemini Jeruusalemma eliit küüditati tollasesse maailma pealinna maailma kõige tähtsamas linna Babüloni kus oli tohutu hulk õpetlasi, igasugu tähetarku, preestreid, raamatukogusid, see oli meeletult suur linn tollase aja kohta ja siis, kui sinna sattusid, kuid ei, õpetlased on täiesti ilmselge, et kui inimene on keskendunud haridusele oma mingisugusele usule et ilmselgelt läheb raamatukokku, et ma arvan, sa teed ju samamoodi eesti kirjanikuna satud võõrasse keskkonda, kas või siberisse, ikka lähed raamatukokku ja hakkad vaatama, mis seal on, et oma aega kuidagi veeta. Et milline vedamine juutidele said tasuta raamatukogu? Jah, täpselt nagu eesti rahvas sai tasuta Siberisse, ekskursioonid on tasuta. Aga et ma arvan, et see olukord umbes nii oli, omandati keeled, mida võidi Iisraelis ka varem osatas sumeri keel oli ikkagi oluline, kultuurikeel omandati paljude kirjatundjate poolt vanad keeled, aga käibel olevat keelad oldi võimelised tutvuma nende lugudega. Kindlasti suuline pärimus võis neid samuti säilitada. Aga tekste analüüsides on näha, et seal kirjalike allikatega kuidagi selline otsene seos nähtav. Siit me jõudsimegi nüüd juba sumeritest edasi nende mõjuni, juutidel suhe merega üldiselt vana testamendi põhjal tundub selline valulik olevat. Aga sumeri ja Mesopotaamia mõjusid võib vist näha ka ju kreeka mütoloogias. No Kreeka vaata, see ju ikka oma kultuuri osas ida poole kreeka matemaatika, noh, see kõik, mis kreeklased tegid, oli üldiselt sumerid olemas. Et noh, vaieldav on alati filosoofiliste ideede liikumine, et et see mingi kaks teed või arusaam on sarnased, ei tähenda nüüd, et ei tähenda seda, et seal mingi otsene laen, et alati võib kahes eri riigis kaks inimest tulla üheaegselt sama idee peale või, või siis üksteisele järgnevalt. Aga, et noh, see on ju täiesti loogiline, kreeklased olid mõjutatud Endast kordades alguses kordades üleolevast tsivilisatsioonist nagu nagu see siis Lähis-Ida erinevad kultuurid, aga no Lähis-Ida oli ka mitmekesine pärslased babüloonlased hetiidi. Et Ühest küljest oli nagu ühtne kultuuriruum, kuna kiilkiri oli kasutusel. Aga see kiilkiri orig erineval moel jälle kasutusel. Aga et ma arvan, kreeka sai mõjutusi paljudelt rahvastelt, mitte ainult, et sumerid olid selleks ajaks välja surnud, aga et neid mõjutusi oli erinevaid, nii teaduses kui kirjanduses Mõned uurijad on ju väitnud ka, et ka Homerose epastes hiiliases audis seljas on Lähis-Ida mõjutusi. Ma olen täiesti kindel, et on sellepärast, et ei elatud muistsel ajal veeritud ühiskondades seda juba näitabki, kui sumerist laevatati kuhugi Pakistani kanti Bahreini, mis on ikkagi päris kaugel muistse maailma liikumisvõimalusi vaadates ja samamoodi sumerist jõuti Vahemere rannikuni kaugemalegi. Maismaa teid pidi. Et siis noh, on selgelt rahvat, suhtlesid omavahel ja, ja liikusid rahvafolkloor rahvajutud kirjavara kõik liikus jällegi hakata konkreetselt spekuleerima, see ja see on sumeri või Babüloonia mõjutusseda ma kreeka kirjanduse puhul väga ei julgeks, et selliste väidete tegemisel jätaks ter iga asjakohtadele konverentsil korraldanud, kus erinevate erialade spetsialistid arutlevad ja mõtlevad See on kindlasti keeruline, aga samal ajal on meil ju siin läänes üsna juurdunud arusaam sellisest teravast, vahest kreeka-rooma kultuuri ja ida poole jäävate kultuuride vahel, samal ajal sina ka oma tekstides oled katsunud seda arusaama kõigutada ja oled näidanud, et need üleminekud palju voolavamaks. Ma arvan, see kreeka kultuuri ja idamaade suur vahetegemine tulenes eelkõige sellest vastuseisust, mis oli siis kreeklastel sõjaliselt ida poolt tulevad pärast lasteaia, et et see on, jättis ja nagu mingisugusest tsivilisatsioonide konfliktist. Et tegelikkuses ju no mis seal Kreekas siis teistmoodi. Valitsemiskeskkond võib-olla mingi eliit moodustas linnasüdametes võib-olla mingi konkreetsemalt defineeritud? Mitte küll igal pool, aga mõningates linnades jah, mingi mingisugune eliit tegi kollektiivseid otsuseid tõenäoliselt ja valis enda seast valisid enda seast pealik või kui on nii õige. Aga samas samasugune elu oli võib-olla kunagi sumeris ja samamoodi ka Kreekas, aga otsida mingisuguseid kultuurilisi, suuri lõhesid, mina seda ei näe. Kirja puhul ütles, et tõepoolest ei kirjutanud savilaialt nagu egiptlased mitte, aga see ei ole nüüd niivõrd tohutult tsivilisatsioone lõhestav, arvestades et iga kiilkirjast on alguse saanud ju Ugariti foneetiline tähestik, kust arenes veel Egiptuse ja kõigega koosmõju küsse, phonykja tähestikuks, sealt edasi ekas ladina tähestikus. Et noh, see on kultuuride sulam, kogu aeg vallandatud. Kui on üldse võimalik mingit konkreetset rahvast nimetada, siis just nimelt finiiklased olid ju need, kes neid samu sumerite tarkusi ju lääne poole transportisid sõna otseses mõttes. No finiiklasedasid muidugi hilisem aeg et see on mõnes mõttes naljakas, et kui arvestada põhiliselt teaduslikud, uurin kolmandat aastatuhandet enne Kristust. Finiiklased tunduvad kuidagi niivõrd uus teema, et et selline kaasaegne ja samas ma võin mõelda, kuidas sina mõtled laste peale midagi tohutut, vana. Et siis on, foiniiklaste puhul unustatakse ära, et mitmed teised rahvad juba varem käisid igal pool, aga et jahimuidugi nii kaugele kui Foniiklased jõudsid, ei jõudnud ei jõudnud ükski teine rahvas, nende kolooniate võrgustik oli täiesti muljetavaldav. Kuivõrd nad nüüd seda otseselt sumeri kultuurieksporti, siis on väga keerukas öelda? Elame mitte ja nad olid ikkagi selline Vahemere rannikurahvas, kellel oli oma selline isepärasem isepärasem religioon. Et aga kindlasti need ideed, arusaamad levisid niimoodi märksa kaugemale, kui nad varem olid levinud. Aga tulles ikkagi tagasi kirjanduse ja merejav suhetele, siis rääkisime enne hoomerasest tema müütidest. Selle kõige kaudu on ju veel needsamad ideed, mis algasid kunagi ammu-ammu sumeris jõudnud üsna meie päevadesse. Pean silmas seda, et uurijad on osutanud nii Kalevalas kui kalevipojas olnud sümbolitele motiividele, mis ulatuvad Homerose epasteni ja kaudselt ju siis selle kaudu ka ikkagi jälle sinna sumerisse. No meie meie eepos Kalevipoeg on ilmselgelt kunste ei saa, ei saa nüüd öelda, et põhineb otseselt kogu narratiiv, põhineb otseselt millelgi iidsel, aga samal ajal missis Gilgamaš anneta kunsteepose ei olnud mingit rahvast, kes oleks neid nagu kümneid ja kümneid lehekülge igas külas ette lugenud, et oli täpselt samamoodi autoreid või autor, kes selle lõpliku Gilganoshi versiooni kolm 3000 aastat tagasi näiteks kirjapanijat lõi, samuti kunsteepose, mis kasutas küll mingeid varasemaid motiive, aga me peame ütlema Gilganoshi kohta kunsteepos tegelikult. Ja Kalevipoeg lihtsalt on kirjutatud 4000 aastat hiljem. Aga kalevipojale loomise ajal oli ju vähemalt kreeka materjalidega autoritele täiesti kättesaadav. Mesopotaamia materjal küll mitte. Et need tõlked hakkasid tulema alles adekvaatset tõlkijat. Mõnikümmend aastat hiljem ja päris adekvaatsed alles ütleme pärast teist maailmasõda. Nojah, aga huvitav ongi see, et kui need tõlked on muutunud kättesaadavateks, siis on inimkond hakanud aru saama sellest, kui kõikehõlmav tegelikult nende mõju on meie vaimsele pärandile. Jaa, ei, muidugi aga et mitte ainult sumerid. Eks kreeklased andsid palju uutiale juurde. Aga kogu kogu kreeka kultuur jah, oli, tõesti oli selline arusaam, et tegu oli mingi järsu tsivilisatsiooni plahvatusega ja hooneros. Ja hilisemad autorid, et nad oleksid loonud mingisugused täiesti uue tsivilisatsiooni nähtuse, mis pani aluse Euroopale. Et see on jah, ilmselgelt liialdatud. Kreeka oli lihtsalt oma mõjuvõimule Rooma esile pääsemisele, mis oli Rooma, põhines suuresti ikkagi kreeka kultuuril. Ja muidugi ka araablaste vahendusel, et väga paljudest Kreeka tekste säilis, säilis läbi kesk akadeemiline huvi ülikoolides ja kultuuriringkondades keskendus Kreeka materjalile. Aga loomulikult tänapäeval hakkame tasapisi aru saama, et Kreeka oli lihtsalt üks nendest paljudest kultuuripiirkondadest muidugi üks maailma ajaloo olulisemaid. Aga ta ei tekkinud tühjale kohale, et kogu see kirjandusteadusse oma väga pikki juuri ja üldse mitte Euroopa kontinendil, vaid sealsamas, kus Islamiriik märatsed, et et seal on jah, sa teaduse ja kirjanduse häll esimesena, kust hakkasid ideed levima igas igas piirkonnas, kuhu need ideede kirjandusmotiivid levisid, sulandusid nad kokku juba kohalike rahvaste arusaamadega. Et aga kuni tänapäevani välja nad samade asjade peale mõtlevad inimesed kaasa arutlusi igavese elu peale ja veeuputus on ka alles Pariisis alles oli. Ja need ideed, mis levisid, levisid väga sageli veeteid pidi, nii et isegi kui võib-olla see meri, kui teema ei ole alati nii esil olnud inimkonna vanimatest tekstides, siis samal ajal tehnikad, mis tegid nende tekstide leviku võimalikuks, on tihedalt seotud merega. Üldiselt ikka. Kaubandusteed nii jõgesid, merd pidi tegid tõenäoliselt üldse võimalikuks sumeris, mingisugune tsivilisatsioon sai tekkida. Et ilma rahvusvahelise kaubanduseta ei oleks, selles piirkonnas ei ole lihtsalt ressursse. Tuli toorainet, tuli sisse tuua väga kaugetest piirkondadest ja kõik see ikkagi valdavalt toimis ja ikkagi veeteid pidi, kuigi olulised olid muidugi ka maateed, aga aga meri oli meri jõle, ta oli, mitte ei eraldanud ka muistseid rahvaid, vaid ikkagi ühendasid kaudu jõgede kaudu tänu sellele tsivilisatsiooni levik ja tegelikult tekkimine üldse alguse saigi, sest muidu ei oleks üks rahvas või üks piirkond oma piiratud ressurssidega ei suudaks jõuda väga kaugele. Ma arvan, sama on ju Läänemere kultuuregi vaadates, et ühest küljest nõukogude ajal võime öelda meri eraldas meid aga tegelikult ju ajalooliselt ja ka tänapäeval ju meri ühendab, et et ta on ühendustee, mida takistus. No kui mõelda ka tõesti, kui sa Läänemerd mainis, et kui mõelda Läänemere äärsete rahvastelugude peale, siis meri on neis alati hästi oluline olnud, näiteks kui mõelda ka viikingite saagade peale, siis räägime sellest, kuidas mere taha on ikka mindud, et see soov minna mere taha on kõikide rahvaste tekstides sageli ikkagi üks väga korduv teema. Sest meri tõotab ju endas kõiki võimalusi. Ta on saladus, ta on tõotust muidugi ka ohti ähvardus, aga eelkõige on ta just nimelt võimalus. Ja siit lähemegi järgmine kord juba edasi, kui hakkame rääkima merest, seiklus romaanides. Sellest, kuidas on mere taha mindud, mida seal tehtud on, mida mere peal on tehtud ja kuidas seal siis mõjutanud võib-olla tõesti viimastel randite kõige populaarsemaid lugusid. Suur tänu, Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usundiloo vanemteadur Peeter Espak saatesse tulemast, tänan kutsumast. Mina olen Peeter Helme, sellega lõpeb saatesarja raamat ja meri. Esimene saade. Kuulmiseni.