See on väga hea jalg. On vorst, Samost ja Hannes Tere päevast kell Tallinnas on 13 ja viis minutit nii vikerraadio otse-eetris Anvar Samost, Hannes Rumm. Räägime loodetavasti 2016. aastal eelviimast korda presidendivalimistest, kuna nad tõenäoliselt järgmisel nädalal. Juhul kui president homme riigikogus ära valitakse, räägime sellest veel, aga ausõna tegelikult ma arvan, et ei valita, siis on ka väga keeruline millestki enam millestki enam rääkida, kuigi ma kujutan ette, et teemat jätkub. Aga, aga esialgu räägime sellest, kus me praegu oleme ja praegusel hetkel on 90 allkirja, mis on Eestis ajalooline number, sellist üles teadjate arvu pole ühelgi presidendikandidaadil Eestis olnud antud. Kersti Kaljulaiu presidendiks ülesseadmiseks kes on ka selles mõttes erakordne presidendikandidaat, et ta ei ole ühegi erakonna kandidaat. Seekord siis tõepoolest ei ole ükski erakond üksinda üles seadnud ja võib-olla peakski alustama sellest millise, millise sündmuste jada tulemusel me selle selle presidendikandidaadil on jõudnud. Jah, et kui ma siin nädal tagasi stuudiost välja astusime, siis elasime teadmises, et kõige tõenäolisemalt saab Eesti järgmiseks presidendiks tuntud diplomaatia kunagine mitmekordne minister Jüri Luik, sest et kohe pärast valimiskogu läbikukkumist poliitilised jõud hakkasid omavahel nõu pidama ja esialgu tundus, et selles mitteametlikus edetabelis Jüri Luik on kindlalt esikohal ja võib olla võtmesündmuseks mitte võib-olla vaid kindlasti võtmesündmuseks, oligi siis see, kui riigikogu esimees Eiki Nestor kutsus nädala alguses kokku teisipäevaks riigikogu vanematekogu, kuhu kuulusid siis kõigi riigikogu kuue fraktsioon, On esindajad ja tehti seal sisse lauaring, kus paluti kõigil erakondade esindajatel öelda, et millised on nende esimene või teine eelistus presidendikandidaat raadiks ja keda nad siis kindlasti välistavad järgmise Eesti presidendina. Seal avaring minu teada algas niimoodi, et nii IRL-i kui vabaerakonna liikmed esindajad ütlesid, et nende esimene eelistus presidendiks on Jüri Luik. Teine eelistus on Kersti Kaljulaid. Kolmandana EKRE esindaja Martin Helme, kes ütles, et nemad on igal juhul Jüri Luige vastu. Ja Kertti laga Kersti Kaljurajalaiuga suudaksid ära leppida. Sotsiaaldemokraatide lemmik number üks oli Kersti Kaljulaid, teine Jüri Luik, Kadri Simson Keskerakonna nimel teatas, et et Jüri Luigele pole mingit toetust võimalik Keskerakonna praegusel fraktsioonil praegustes oludes pakkuda. Küll aga Kersti Kaljulaid võiks arvestada kuni 20-ni häälega mille puhul hiljem siis küll samas ruumis viibinud liigub asemel aseesimees Jüri Ratas oli täpsustanud, et mõned hääled saaks siiski ka Jüri Luik. Ja siis oli jäänud veel Reformierakond kõige suurem fraktsioon, kes ütles, et nendel on toetajaid ühelt kui teiselt poolt nad võtsid ja tegid siis kaks nõupidamist. Aga kuna juba oli selge, et Jüri Luige kandidatuuri seis on siis selline, et 101 riigikogu liiget miinus seitse, Ekrest miinus 27 Keskerakonnast siis tal oligi pooldajaid palju, aga oli ka tugev vastasseis, mida Kersti Kaljulaiule ei olnud. Seetõttu tasakaal ootamatult kalluski Kersti Kaljulaia kasuks ja hakati talle toetust otsima ja, ja siis ka need fraktsioonid, kes seni olid õppinud Jüri Luige vastu kaljule ja ka moel või teisel olid pigem nõus. Sa jätsid siin sotsiaaldemokraatliku erakonna vahel, et ma saan aru, et nendel oli nagu nende valimiste käigus juba tavapäraseks muutunud oli selline kõikuv positsioon, et põhimõtteliselt nad vist otseselt Jüri Luige vastu ei olnud, aga väga kindlat toetust sealt ka ei olnud paistmas ja ma saan aru, et üks nendest, kes võib olla kõige jahedamalt suhtlus kandidatuuri, oli just erakonna esimees Jevgeni Ossinovski. Aga ma oletan, et kui teiste erakondade poolt oleks need vajalikud 68 häält, et noh, sotside juurde arvestamisega tulnud, et küllap siis ka sotsidest tuleks need hääled antud juhul saadud, mis puudutab EKREt, siis see on tõesti selles mõttes võib-olla ka üks koht, mida peaks nagu pisut selgitama, et kõigile näha olevalt ju laupäeval pärast valimiste läbikukkumist valimiskogus EKRE esimees Mart Helme ütles vist Eesti televisiooni otse-eetris lausa seda, et nende meelest võiks presidendiks saada Jüri Luik ja sealt läks siis kolm päeva ja Jüri Luik osutus kandidaadiks, keda EKRE fraktsioon riigikogus mitte mingil juhul toetada ei saanud. No kui sa rääkisid siin, et sotsiaaldemokraadid on presidendivalimistel käitunud erakonnana paindlikult pehmelt öeldes, et siis noh, EKRE on laperdana ühes vaheldusrikkalt ühest äärmusest teise, et mõnes mõttes oli see Mart Helme avaldus pärast pärast Ušokk Estonias mõistetav, sest et Jüri Luik on esiteks isiklik hea tuttav Jüri Luik välisministrina tegi kunagi ültse Mart helmele, kes oli tollal tagasihoidlik ajale Päevaleht, ajakirjanik ettepaneku tulla välisministeeriumisse tööle ja edukast hästi kiiresti Eesti suursaadikuks Venemaale. Aga mis küll nüüd Mart Helme meelest ära läks, et vahetult enne enne valimiskogu toimumist, siis 34 eru ja reservväelaste avaldasid toetust Mart Helme kandidatuurile ja see oli selline huvitav, huvitav seltskond kus oli küll väga palju tundmatuid endisi piirivalvureid ja kaitseväelasi, kaalika, mõned väga tuntud, nagu näiteks brigaadikindral Alar Laneman või või Leo Kunnas, kes on kes on tuntud mitte ainult ohvitserina, vaid ka viimasest 10-st aastast rohkem ulmekirjaniku ja kolumnist, teine ja Jüri Luigele ja üks asi, mis võiks hõiska saatuslikuks saada, Nad on presidendikandidaadina, oligi just see, et oli tegutsenud, et sajandivahetusel kaitseministrina ja oli just siis see valitsuse esindaja, kes kõige rohkem oli konfliktis erinevate kaitseväelastega, kellel kõigil oli oma erinev nägemus sellest, millises suunas Eesti kaitsevägi peaks arenema, kas peaks hakkama tegema tankiarmeed üht, teist või kolmandat, aga igal juhul olid nad väga rahulolematute tsiviilkontrolliga, mida teostas isiklikult Jüri Luik ja, ja kuuldavasti oli see tekitanud probleeme Reformierakonna fraktsioonis, kus samuti on kaks erukindralit, kellel oli professionaalsest minevikust Jüri Luige vastu üht või teist tööl, aga nemad kindlasti oleksid lõpuks Jüri Luige kandidatuuriga leppinud. Ja lõpuks veel Anvar, et kui sa lubad, ma teeks ka ühe väikese humoorika märkuse, et et kui me räägime Jüri Luigega võimalikust presidendikandidatuurist, et siis kandidaadist, siis siin Eesti riik jättis küll kasutamata rumaluse suureks kokkuhoiuks. Nimelt kui me mõtleme Jüri Luige perekonna peale, siis valides Jüri Luige presidendiks, oleks Eesti vabariik saanud maksta ühele inimesele presidendi palka, ka kasutada kahe inimese tööd, sest et Jüri abikaasa Rutt Lausmaa on ka suursaadik väga kogenud välispoliitika ja kaitsepoliitika asjatundja, nii et nii võimekas presidendi perekonda ei oleks Eestis ilmselt kunagi varem ega hiljem saanud. Aga aga see võimalus jäeti seekord kasutamata. Aga me hakkame presidendikandidaadi puhul juba lugema seda raha, mida ta võib-olla peaks õiges saama, siis me ilmselt jõuame suhteliselt libedal teel, aga ma saan aru, et see nali Ekrest seal rääkides, siis ma tahaks kõikidelt tegelikult tunnustada, et ka Kersti kaljulaiuga mõnede lühikeste päevade jooksul, mis seal jäid siis nagu kolmapäeva ja tänase päeva vahele tundub olevat toimunud täpselt samasugune areng nagu toimus Jüri Luigega, et kui alguses Kersti Kaljulaiu suhtes olid EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ja ka erakonna esimees Mart Helme olid tegelikult positiivsed ja ja sellised nagu üsna kindlad selles suhteliselt vaatajat, isegi erakonnast tuleb hääli siis tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus siis kõikvõimalikud Ekresse kogunenud kõigega rahulolematud ja kõige vastu olevad inimesed on andnud oma juhtidele erakonnast tagasisidet, mis saanud siis kaljule suhteliselt samuti. Pigem negatiivne, võimelisem, valdavalt negatiivne. Aga Martin Helme, Mart Helme on ikkagi suutnud nagu hoida seda joont. Vähemasti kuigi fraktsioon, ma saan aru, nüüd ei hääleta. Esmaspäevastel valimistel Kersti Kaljulaiu poolt, siis ei ole hakatud tekitama ka mingisugust tagant, jällegi ma ei tea mis iganes blokeerimist õige, õigupoolest ega neil pole selleks enam võimalust ka, aga vähemasti on üritatud oma erakonna liikmetele selgitada, et meil need selgitused võivad meeldida või mitte meeldida. Ma lugesin ühte Martin Helme kirja mis levis Facebookis, aga nad on selles mõttes nagu vähemasti nagu väärikalt tehtud asjad, et on näha, et selles erakonnas juhid püüavad erakonnast ikkagi kõigele vaatamata pool sammu eespool käia. No Anvar, mulle tundub pragunenud rubriigist meediakriitika mitte enam huumor, et, et sa oled võib-olla liigselt unustanud ennast tegelema seitsme häälega riigikoguste, unustanud ära ülejäänud 94 häält, et et võib-olla siis vaatame ikkagi, aga pisut seda, et et mis siis nüüd ühiskonnas laiemalt on toimunud, et tegelikult ju sellel nädalal Eesti inimeste jaoks on suur šokk olnud see, et, et meil oli täiesti arusaadav šokk, et kui meil oli kõigi aegade kõige pikem, põhjalikum ja, ja avatum läbi nähtavam valimiskampaania, kus osalesid kuus inimest, kellest viis jõudsid lõppvooru siis tuli suure šokina see, et kedagi neist ära ei valitud. Korraga avastate ennast olukorras, kus ühe nädala jooksul tuleb paika panna uus riigipea ja välja käiakse kaks nimed, kes kaks nime, kes põhimõtteliselt on tuntud ja tunnustatud aga valdavalo osale inimestest ikkagi ikkagi tundmatud. Nagu üks mu hea tuttav ütles, et kui me tõmmaksime, võtaksime Eesti kaardi ja tõmbasime Toompea mäe ümber viie kilomeetrise sirkliga 55 kilomeetrise raadiusega ringi, et siis selles ringi sees kindlasti nii Luik kui kaljulaid on hästi tuntud, aga sellest väljaspool kindlasti mitte. Ja eks me siin võime vist. Ja selles mõttes ongi arusaadav, miks ka inimesed niimoodi käituvad, et miks nad siis niimoodi küsisid üllatunult, et kes siis inimene on ja kust ootamatult, et tema tänu nendele ebaõnnestunud presidendi valimise mängureeglitele välja on tulnud. Et minu parim lugu sellest sarjast oli see, kui ma nädala alguses helistasin ühele riigikogu liikmele ja küsisin, et kuidas siis teie hoiakud tunduvad minevat, et kas kas kaljulaiu poole või Luige poolest, et noh, nii ja naa, et et ma pean ausalt tunnistama, võtsin arvuti lahti, guugeldasin nime Kersti Kaljulaid, et olla kindel, kas see on ikkagi, kas tema on seesama naine, kes meile poole tunni pärast fraktsiooni tuleda, kelle kohta ma pean hakkama otsustama, kas ta sobi järgmiseks Eesti presidendiks või mitte? No ma võin rääkida veel parema loo tegelikult, et see oli augusti keskel arvamusfestivalil, kus pärast päeva lõppu istusime väiksema seltskonnaga ümber baarileti ja siis minu kõrval juhtus istuma Kersti Kaljulaid. Ja seal oli veel mitmeid ajakirjanikke ja vahepeal tõesti kujuliseks korraks ära. Siis üks tuntud ajakirjanik, kellest ma professionaalses mõttes pean väga lugu, kasutas võimalust küsimuseks. Kes see naine on, kes su kõrval seal istub, et kes ta on selline. Ja seal on Kersti Kaljulaid. Ja pärast saadet helistab sulle kohe ajalehte õhtuleht ja küsib, et mida Certi siis arvamusfestivali õhtul tellis ka? Ja kui palju ta ei tellinud alkoholi, kuna ta oli autoga, ma võin sellega kohe öelda, nii et õhtuleht imema helistama. Aga kui me räägime edasi sellest selles šokitundes, siis siis tegelikult meenutan ka, et nädal tagasi kui pettumus oli üleüldine Eestis, et ma meenutasin, et nimetatud loterii presidendiga meie lähiruum rajal lähinaabruses on, on, on hästi läinud ja tõin näiteks räti presidendi Reti endise presidendi Vaira Vike-Freiberga, kes ka täpselt samamoodi siis täiesti mitte kusagilt võeti presidendikandidaadiks, kuna Läti seimis esindatud erakonnad ei suutnud ühtegi vähegi poliitilise kõrvalmaitsega kandidaati leida. Ja tegelikult täpselt sama asi juhtus nüüd ka selle nädala alguses või eelmise nädala lõpus Eestis, et esimese pahameelehooga hakati rääkima siin hädaabipresidendist ja sellest, et ükskõik, kes uus president ei ole, on ta niikuinii mõttetu nipsasjake kaminasimsi peal. Kui me vaatame seda kahteni, kes siis esimese hooga selgusid Kersti Kaljulaidi, Jüri Luik, siis mõlemad on selgelt väga korralikud presidendikandidaadid. Nende miinuseks on see, et nad ei ole läbi käinud kampaaniat, nad on aga nende pluss ja ütles see, miks nad osutusid siis teise vooru võisid. Teise ringi presidendikandidaatideks ongi see, et nad on aktiivsest päevapoliitikast aastaid väljas olnud, kui oma minevikus on. Mõlemad on korraliku valitsuskogemusega, eriti Jüri Luik, kes on olnud siis nii 90.-te alguses kui ka sajandivahetusel minister Kersti Kaljulaid, kes sai väga hea poliitilise kooli töötades peaminister Mart Laari majandusnõunikuna ka samuti siis Mart Laari teises valitsuses, et tegelikult valik on avalikkuse jaoks üllatav, aga iseenesest päris hea. No see on selline ajaloo paradoks või, või ajaloo ilu, mis iganes me siin ütleme, et selle kohta. Et kui ei oleks olnud sellist pikka valimiskampaaniat rohkete kandidaatidega, paljude debattidega ja siis sellist mitmekordset nurjumist riigikogus ja valimiskogus koos kõigi sellega kaasas käiva draama ja tragöödia elementidega, et ma arvan, et erakonnad poleks kindlasti sellist üksmeelt nagu praegu me kõik võisime kolmapäeval vaadata riigikogu vanematekogu pressikonverentsile, kus riigikogu juhatus kolm liiget, Eiki Nestor, Jüri Ratas ja Helir-Valdor Seeder ning kõikide fraktsioonide juhid istusid üksteisega kõrval ühe laua taga, ma ei olegi sellist asja kunagi läinud ja ma arvan, et sa ei ole kunagi varem olnud võib-olla. Ja, ja, ja teatasid, et nad toetavad oma selja taga olevate fraktsioonidega ühte presidendikandidaati ainult ühe fraktsiooni juht, et Martin Helme siis vabandaval kujul rääkis seal, et tema küll otseselt ei toeta, aga ta kindlasti ei blokeeria, pigem jättis mulje, et on ka selle asja taga. Et ajaloo paradoks ongi selles, et me oleme jõudnud selleni, kus meil saab suure, tõenäoliselt väga loodan, saab presidendiks inimene, kes läbi selle viis kuud kestnud kampaania poleks kunagi mitte mingi trikiga presidendiks saanud. Aga see ei ole mitte halb, vaid ma arvan, et antud juhul on meil vist vedanud taaskord, et noh, mina julgen küll öelda, et saame täiesti teistmoodi presidendi, kes annab selle presidendi institutsioonile tõenäoliselt väga palju neid jooni, mida senised presidendid pole olnud oma ajaloo ja isiku eripärade tõttu võimelised sinna institutsiooni üldse kunagi andma. Mina pean siinkohal Allar, ütleme kuulajates vabandama, et avalduse, mida ma praegu teen, oleksin pidanud tegema juba tegelikult saate alguses, et olen lihtsalt Kerstile Kersti Kaljulaiu tuttav juba 90. aastate Tartu ülikooli aegadest, kui ta veel loengust loengusse lapsevankriga mööda linna liikus. Olen temaga hiljem tööalaselt ja eraviisiliselt päris palju kokku puutunud ja ja selle tõttu kindlasti võib-olla see, mida ma nüüd Kersti Kaljulaiu kohta siin olen öelnud ja edaspidi ütlen, ei ole päris koletu. Aga teistpidi ma loodan, et hea on vähemalt see, et kuna Neid inimesi, kes kergit, kurte korjatakse väga palju, et Kerstit väga ei tunta, et siis mina saan siin täna olla selles mõttes nii-öelda eksperdi rollis, kes, kes teda ka isiklikult teabe tunneb. Ja mulle meenus üks lugu tänavusest kevadest, kus me sattusime Kerstiga kokku pärast seda, kui Siim Kallas oli teatanud, et tema kandideerib presidendiks. Ja ma viskasin nalja, et noh, ilmselt on need ainult päevade küsimus, millal IRL ehk siis see erakond, kuhu Kertti enne Luksemburgi tööle minekut kuulus hakkas, selle erakonna, eelkõige selgemini hakkab, hakkab flirtima, aga sinu nimega, kuna neil on omalgi ilmselgelt erakonnas häid kandidaate ei ole. Sama profiili järgi sobib selleks väga hästi noor ja samal ajal juba kogenud naisterahvas, keda yril naispoliitikuid yril pole, ju pole üldse kunagi pakkuda olnud. Ja selle peale kerilisest Kersti ütles, et ma olen juba erakonda hoiatanud, et minu nimega ei mängita. Kui tahetakse minust rääkida kui presidendikandidaadist. Tooge mulle palun siis 68 hääle, riigikogu liikme toetus enne seda pole mõtet nagu minu nime kusagil avalikkuses lörtsida. Ja vaevalt, et ta seda ise niimoodi arvas, aga see? See strateegia töötas väga hästi. Aga võib-olla siis nüüd räägimegi Kersti Kaljulaiu vaadetest, et kõigepealt kuulaks, mida ta öelnud on. Nii ta ütles. Täitsa loogiline, et näiteks kui meie maksusüsteem Nagu me teda täna tunneme, pärineb 90.-test viimased täiendused, eks ju, kapitalitulumaksuvabastus ei olnud meie idee, aga Mart Laari teise valitsuse ajal tehtud. Et need asjad sellel hetkel sobisid jube hästi, sest sul oli nagu palju hästi haritud, hästi vaest rahvast siis hästi väikse palgaga ja mida rohkem me tõime maale, masinaid, eks ju, mida rohkem juppe said inimesed teha nende masinatega, seda kiiremini tõusid palgad ja see sobis meile. Tänaseni ei sobi täna me ütleme, et meil on keskmise sissetuleku lõksu ja minu arust seisneb see selles, et tänane majandus või mis iganes majandus, mis on kõrgel tasemel, eeldab seda, et ettevõttes Öeldakse, mitte vorbita. Ja kui mõeldakse, siis sellise ettevõtte palgakulud ütlevad mulle meie iduettevõtjad, võibolla mind tuleb parandada, võivad ulatuda 90 protsendini ettevõttekuludest mis on sellel ettevõtjal abi sellest, et masina ostmine on tulumaksuvaba. Tahame, et meil töötaks palju kõrgepalgalisi inimesi et nad mõtleks midagi välja, mida võib toota mõnes teises riigis, kus masinate ostmine võib olla tulumaksuvaba, näiteks. See oli nüüd Kersti Kaljulaiu esinemine umbes aasta tagasi, kui erakond IRL korraldas siis sellise suure sündmuse, mida nad nimetasid kaks punkt null, mis pidi siis taas käima taas käima tõmbama selle erakonna, mille maine ei olnud kõige paremas seisus ja nad kutsusid sinna siis teiste lugupeetud inimeste kõrvale abiks ka Kersti Kaljulaia ja me valisime siis selle nii-öelda sellise Kersti jutu, kuna ta meenutab väga sellist viimasel ajal klaarset žanri nagu ühe minuti loeng. Ja, ja siin me siis tõesti kuulsime presidendikandidaadi arutelu selle üle. Või kirjeldus sellest, kuidas Eestis toimib tema hinnangul selline niinimetatud keskmise sissetuleku lõksu, kus majandus ei arene, inimeste jõukus ei kasva ja see oli tehtud siis täiesti presidendivalimiste või presidendiks olemise kontekstist väljaspool. Aga hea meel oli näha, et sel nädalal, kui Kersti Kaljulaid saatis ajalehtedele ka oma sellise avaliku kirja milles ta siis pöördus Eesti kodanike poole siis seal ta seda mõtet kordas ja siin võib ka nagu küsida, et kas see nüüd näiteks on üldse presidendi ülesanne hakata tegelema sellise temaatikaga nagu, nagu sissetulekulõks kas see ei ole mitte põhiseadusliku presidendi ülesannetest väljaspoole jääb asi, kas ei ole mittesekkumine valitsuse ja parlamendi töösse, aga igal juhul on see selge ja arusaadav seisukoht ja sealjuures ühiskonna strateegilist tulevikku silmas pidades väga olulises valdkonnas. Noh, nii palju kui mina, Kersti Kaljulaidi, tunnen, et siin on nüüd viimased päevad, kui tegelikult võiks öelda, et nii palju kui mina kindlasti tunnen, et varsti tuleb hakata ütlema proua president ja proua kaljulaid, eks. Aga ma kasutan siin võimalust, ütlen, et nii palju kui mina Kristsid, tunnen, siis ta on väga laialdase haridusega inimene, et tal on nii majandusalane kui kui ka ja kui ka bioloogia kõrgharidus ja ma usun, et tal ennast harinud veel väga väga mitmetel aladel, noh, mis, mis, millest tulenevalt on ta saanud töötada tõesti nii peaministri majandusnõunikuna, hansapangas, investeerimisalal sealsamas Euroopa kontrollikojas ja ka juhtida näiteks ühte Eesti mõistes ikkagi suurt tootmisega tegelevat ettevõtet. Et, et ta on iseseisev mõtleja ja ta tegelikult teda iseloomustabki see. Ta tunneb huvi maailma asjade vastu nii palju, kui mina teda tunnen ja, ja, ja ta üritab aru saada, kui ta mingisuguse teemaga tegeleb, seda tõenäoliselt üritab aru saada, et mis on siis see kõige parem ja kõige õigem lahendus siin kes kuulas näiteks reedel vikerraadios taas debatiks nimetada valimisstuudios andis intervjuu Arp Müller ja Mirko ojakivile, seal ta esimese asjana ütles seda, et tema meelest president peaks olema eelkõige eestvedaja. Et inimene, kes siis mingisuguse teema puhul, mis on siis näiteks seesama keskmise sissetuleku lõksu, mida me siin käsitlesime koguks inimesed kokku, ütleks, et meil on üks teema, mis vajab lahendust, et hakkame nüüd selles suunas minema ja, ja noh, see on täpselt minu meelest see ülesanne, mis presidendi eest tegelikult võib-olla Eestis kõige rohkem seisabki. No mina omalt poolt võin öelda, et kui Kersti on olnud need 12 aastat Luksemburgis, siis kõigi nende minu arvukate tuttavate seas, kes töötavad kas Brüsselis või Luksemburgis on üks tema, tema üks nendest, kes on kõige rohkem jäänud Eestisse kohale. Neid inimesi, kes pole ennast üldse Eesti Eestiga enam sidunud, sest palk on hea Kesk-Euroopas, ütleme seal Lääne-Euroopas elades vaba ajaga tegelemise vaba aja täitmise probleeme ei ole. Ja need inimesed on Eesti seose suuresti kaotanud. Kersti kindlasti väheseid ja väga meeldivaid erandeid, et ta oleks võinud ka rahulikult Luxemburgis maratoni joosta aastast aastasse, mida ta ka vahepeal edukalt tegi. Aga, aga ta on siiski olnud Eestiga väga tihedalt seotud ja kui siin tuua näiteid, siis vaatasin üle, et Kerstil olnud KUKU raadio kaasautor. Ta on seal aastaid teinud siis sellist rubriiki korra nädalas, mille nimi on eurominutit võtnud ühe Euroopa Liiduga seotud ilma sellest sellest analüütiliselt ja asjalikult rääkinud. Viimane saade läks eetrisse 23. septembril alles. Ja see on selline töö, mille puhul ka üks üks väärtusi, mida, kui te mõtlete, võtate endale sellise nädalase kohustuse, siis saate isegi aru, et seitsme või 10 minuti pikkust arutelu arutlevat teksti raadiosse teha, et see on nagu päris päris tõsine, tõsine lisakoormus. Rääkimata sellest, et, et Kersti on olnud väga palju tegev Tartu Ülikooliasjadega laiemalt kõigil Eesti avalikku avalikel foorumitel näha ja kuulda. Ja võib-olla sümptomaatiline on ka see, et kui ajaleht Postimees Postimehe arvamustoimetus 20.-ks augustiks tahtis saada selliseid huvitavaid, aga samal ajal ka oluliste inimeste tekste, siis nad valisid välja kolm kaasautoreid, kellelt siis tellida nii-öelda isamaaline kõne. Üheks neist oli oli Kersti Kaljulaid. Ja võib-olla paar sõna, ütleksin ka Kersti senise töö kohta, et et inimesed on aru saanud, et Euroopa kontrollikoda, et see on siis midagi nagu midagi säärast meie riigikontrollile. Mis mis kontrollib siis seda, kuidas teised Euroopa Liidu institutsioonid oma raha kasutavad, kas nad teevad seda reeglitepäraselt? Et üldiselt on, pean ütlema, et kui Euroopa Liidu institutsioone kunagi hakati looma, siis võeti alati selline rahvaid ühendav põhimõte, et tipptasemel igast riigist, ükskõik kui palju või vähe seal inimesi ei ole, peab olema Ma kohal üks esindaja, seda siis nii näiteks Euroopa komisjonis. Kui ka Euroopa kontrollikojas liitvahepeal väga kiiresti laienes 28 liikmeni siis ausalt öeldes isegi Euroopa komisjonis, mida võib võrrelda siis Eesti valitsusega tippjuhte, komisjoni volinik tekkis nagu liiga palju ja kõigil ei olnud enam päris oma sihukest jupikest päris täitmata töö jupikest teha. Et kaugem, kaugelt kaugelt hullem oli olukord Euroopa kontrollikojas, kus neid tippjuhte kogunes väga palju. Ja enamusel neist ei olnud midagi teha ja, ja selles seltskonnas Kersti Kaljulaid Eesti esindajana paistis silma oma uuenduslikkuse töökusega. Tal olid päris head šansid saada järgmiseks Euroopa kontrollkoja juhiks, sest ta võttis endale seal ei saavuta siis selle talle anti kõige olulisemaid töövaldkondi teha. Aga kuna eelkäija otsustas, et ta jätkab veel ühe valimisperioodi sellel kohal, siis, siis lihtsalt kuna ta nägi, et kas te nägite seal tulevikku ei ole. Otsustas Eestisse naasta ei oleks asunud tööle mõttekoja Praxis juhina kui mitte kui mitte Eesti poleks suutnud jätta tema koha täitmata ja, ja see koht on tegelikult Kerstil siiamaani järeltulijat ei olegi. Kuna valitsus pole aasta jooksul suutnud leida, siis talle asendajat. Saab näha, et kas siis järgmisel nädalal, kui presidendi valimine on ära toimunud loodetavasti, et kas siis valitsus nagu suudab kuidagi seal nad varsti juba, ma ei tea, vastiku aasta saama vist enam-vähem kestev probleemile lahenduse leida ka kuulame, kuulame ühe ühe asja veel, mida Kersti Kaljulaid öelnud. Nii ta ütles Samasse iibe teema, mul on ka neli last, üks lapselaps, vanus ei ole seal. Ta on üks asi, mida ei ole konservatiivid, üks, null ega isamaa üks null välja mõelnud. Ja see on üleeuroopaline probleem. Naised said meestega võrdseks küll. Aga see tähendab seda, et neile anti õigus olla mees. Käia küll nagu mehed unustada ära, et kuskil on haiged lapsed nagu mehed. Ja sellised naised, kes on valmis seda tegema. Nemad võivad olla küll meestega võrdseks, aga see ei ole tõeline võrdsus. Ja sellepärast on kogu euroopa tegelikult hädas iibeprobleemidega. Nii et võib jääda mulje, et kuna me oleme mänginud siin kaks tsitaati, et IRL-i ürituselt, kus Kersti on esinemas käinud ja ka muidu tema taust pigem kuskil seal kauges minevikus on olnud seotud Isamaaliiduga siis ta oleks nagu ikkagi ühe erakonnaga rohkem seotud kui teistega, et ma teades nii IRL-i seestpoolt kui ka teades Kersti Kaljulaidi, ma julgen arvata, et me saame loodetavasti endale presidendi, kes on erakondade suhtes väga, väga sõltumatu, et võib-olla ka sõltumatum, kui ükski president siiamaani alates Lennart Merist, et ta on iseloomult lihtsalt selline, et kui keegi tuleb talle ütlema, kuidas mingit ühte või teist asja peaks tegema, siis ma arvan, et see ei ole kõige ütleme targem viis sellise tegevuseni tõepoolest jõudmiseks. Nailemas tsitaadist kuulsime, et ja mida Kersti ise meenutas, et ta on küll väga nooruslik naine, nelja lapse ema, juba ka vanaema ja see kindlasti on üks asi, mis ma kujutan ette, et päris paljudele Eesti inimestele mõjub suure šokina, sest kui me vaatame kõiki teisi taasiseseisvunud Eesti president alates 92.-st aastast võrdleme Kersti Kalju laiaga siis see vahe juba välise kuvandi mõttes on väga suur. Ja siin ei ole küsimus mitte selles, et, et üks on need naispresident, meie esimene naispresident, tõenäoline naispresident ja teised mehed vaid kui me mõtleme ka näiteks sellise asja peale nagu Kersti Kaljulaiu kõnetempo, siis see meenutab umbes sellist kõnetempot, nagu meie siin raadios praegu kasutame, et ja siis see võimalikult palju võimalikult informatiivset juttu mahutada. Ja kui me nüüd mõtleme selle peale, kuidas oma avalikes esinemistes, milliseid kõnetempoga on rääkinud Lennart Meri, Arnold Rüütel ja ka Toomas Hendrik Ilves siis see on midagi täiesti uut Eesti inimeste jaoks. No ma pean ütlema, et korraks juba tegelikult sellesamas reedeses vikerraadio saates mulle tundus, et Kerstil hakkab tekkima täpselt sedasama kõnemaneer, mida sa just siin parodeerisid. Ma ei usu, et minu kogemus jällegi riigikogu liikmetega rääkida, see oli see, et kui oli 45 50 minutiline kohtumine siis nad ütlesid, et presidendikandidaat mahutas sellesse aega rohkem infot, olles terav, aus ja otsekohene, kui väga paljud teised valitsuse liikmed, kes käivad oma asjadest rääkimas, aga aga kelle eesmärk või, või siis iseloomu iseloomust johtuvalt kõnemaneer ongi palju aeglasem. Aga kui me veel kersid räägime, siis jah, ma arvan, et võib-olla avalikkuse jaoks tuleb harjumatuna see, et et meil on hästi elav kiire, tempoline ja, ja otseütlev president ja võib-olla sellega on alguses raske harjuda. Ja, ja ma ise, kui ma nüüd olen nii jultunud, et saaksin mingi soovituse anda presidendikandidaadile kaasa, siis võib-olla ongi see, et, et loomulikult algul sai, infonälg on tohutu, mis on, mis on inimestele loomulikult sa pead andma võimalikult palju intervjuusid. Aga pärast ametisse nimetamist ehk oleks mõistlik korraks aeg maha võtta, teades, et poliitikas selline kena põhimõtetega kehtib, et antakse 100 kriitikavaba päeva rahulikult sisse ja välja hingata, panna need üldised jooned paika. Milline presidendi instituuti institutsioon sinu isiklikus esituses hakkab olema ja see rahulikult läbi mängida, sest ma vaatasin ka neid kõiki intervjuusid, mida, mida sellel nädalal tuli anda siis siis selliseid intervjuusid, kas ametisolev president või ametisolev peaminister valmistavad tavaliselt niimoodi, et neil on selge oma tiim, valmis, mõeldakse läbi, millised võiks olla ajakirjanike küsimused. Vajadusel küsitakse infot teistest ministeeriumitest, teistest ametkondadest. Töötatakse informatsioon läbi, arutatakse siis kas peaministrile presidendiga läbi kuidas seda kõige veenvalt intervjuu lugeja või kuulaja jaoks esitada. Praegu Kerstil kindlasti sellel nädalal sellist võimalust ei olnud. Ja ta oli, oli selles mõttes kindlasti väga tubli, tohutu tohutu meediakoormuse all ühtegi suurt pohmakat ei teinud, jäi minu meelest iseendaks. Jah, võib-olla siin, nüüd, enne kui me seda presidendi teema kokku tõmbama, siis peaks vaatama veel nüüd nii homset päeva kui ka valijaks on riigikogu meil praegu selles selles voorus ja ka erakondi nagu laiemalt, et kuidas, mille jaoks siis tegelikult väga dramaatiline nädal on, millega, mida ta neile kaasa toonud, milliseid mõjusid avaldanud ja keskerakonnas me räägime siin saate lõpus pikemalt ka eraldi, aga rääkides sellest teisest Eesti suuremast erakonnast, milleks on Reformierakond, siis ma pean küll ütlema, et Reformierakonnale mingiks jaoks mingis mõttes oli Kersti Kaljulaid ka selliseks ikkagi suureks pääsemiseks. Praeguse seisuga tundub, et Taavi Rõivas isegi sai sõita reedel Simon telesse matustele. Võtta nii-öelda Eesti Vaba Eesti vaba päeva ja mitte tegeleda ainult eesti küsimustega, aga kohe pärast valimisi ma arvan, et tulevad tagasi nagu kaks küsimust. Esimene küsimus on siis Reformierakonnasisene. Mis puudutab siis neid valimiste käigus eriti reljeefselt välja joonistatud Reformierakonna leere. Ja teine küsimus puudutab siis valitsus omavahelist koostööd ja sellist tegutsemisvõimet. Kui esimesest küsimusest rääkida, siis ka Kersti Kaljulaiu ülesseadmise puhul oli Reformierakond ju tegelikult see fraktsioon riigikogus, kes sisuliselt ainsana pidurdas selle protsessi edasiminekut, et kuna neil ei olnud vist ikkagi alguses selgelt üksmeelt ja ma ei tea, kas praegu on selles suhtes, et võiks Kersti Kaljulaiu taha minna ja, ja olen kuulnud, et üheks põhjuseks, miks seda pidurdati, oligi seesama nii-öelda Rosimannusel Blairi vastumeelsus selles suhtes, et nemad ei kontrolli seda protsessi, nii et noh, ma ei tea, Taavi Rõivasel tagasi tulles tuleb hakata taas ennast oma erakonnas kehtestama või siis liiguvad asjad selles suunas, kus ennast kehtestab absoluutselt selgelt keegi teine. Jah, et oleks võinud arvata, et Reformierakonna jaoks tulemus ükskõik, kas siis Jüri Luik või Kersti Kaljulaid on kõigist kõige parem, nii nagu aasta alguses oli selge, et Reformierakond, esimese peaminister Taavi Rõivas ei taha seda kohta Reformierakonnale, aga ta on olukorras, kus kus kaks väga tugevat kandidaati tema erakonna nimel seda kohta kohta endale nõuavad, et need oleks võinud arvata, et kui on valida, et ükskõik, kas Jüri Luik kui Kersti Kaljulaidi kuma nimi on laual, peaasi, et lõpetame selle asja, rutta ära, saame rahulikult valitsusega edasi minna. Meil ju tegelikult seda kohta enam võimalik võita ei ole, aga see asi, pinge jäi pikalt õhku. Nüüd võiks arvata erakondlikult vaadates sellest presidendi Trallist kõige rohkem võidab IRL, kes on ennast suutnud kõige rohkem nii Allar Jõksi ka siduda, väga hästi ennast Allar Jõksi siduda kui ka nüüd, Kersti Kaljulaiu, aga, aga ma arvan, et ükski, ükskõik, milline presidendikandidaat ka ei võidaks ikka Kersti Kaljulaid, nende hulgas siis kindlasti üks tema esimesi tööülesandeid. Esimene instinkt on see, et mitte siduda ennast lasta ennast avalikult siduda mitte ühegi erakonnaga ja mõni erakond hakkab kramplikult tegema, siis ainuke ainuke võimalus, mis uuele presidendile jääb, on, ongi see, et, et ennast selgelt avalikult distantseeruda, pean siinkohal parandama ühe vea, et eelmises saates tõi näiteks, et ega Eesti ei ole ainukene riik, kus kus presidendivalimised venivad ja äparduvad ja paljud arvavad, et selle tõttu meie rahvusvaheline maine kahaneb ja ütlesin, et täna toimub ja vaat siis Austria Austria presidendivalimiste järjekordne voor, kus kuna eelmine voor kukkus käpardliku valimisprotseduuri tõttu läbi. Kahjuks una usaldasin selle väite puhul Vikipeediat, mis seekord eksis Austrias täna toimuval toimuma pidanud presidendi kordusvalimised edasi lükatud detsembri algusesse. Ja seal on väga palju valijaid, kes valivad kirja teel ja siis selgus, et need ümbrikud, mida valijate jaoks telliti kümned tuhanded nende ümbrikute liimiosa on nii kehv, et turvaliselt ei liimi ümbrikke kinni ja selle tõttu siis sisevalimised lükati edasi. Aga kui nüüd homse peale mõelda, siis loodan tõesti, et homme on viimane kord aastal, kus Eesti inimesed kogunevad kõik telerite ette ja siis valimiskogu liikmed hakkavad ühest hunnikust teise tõstma neid sedeleid, mis meenutab mulle ühtelugu 20 aasta tagusest ajast, kui Lennart Merit valiti teist korda presidendiks ja siis oli valimisprotseduur natukese teine, et siis ei loetud hääli mitte niimoodi, et üks-kaks-kolm vaid siis korrati kandidaadi nime Lennart Georg Meri, Lennart Georg Meri, Tunne väldo Kelam. Ja kui presidendivalimised olid möödas, siis järgmisel Päeval läks üks mu tuttav õue, kus mängis tema nelja-aastane tütar ja vaatset laps, korrutab seal midagi imelikult, läks siis vaatama, mida laps tegi. Neljaaastane tüdruk oli korjanud põõsa küljest endale hästi palju sirelilehti. Tõstis sirelilehti ühest hunnikust teise monotoonse häälega sinna kõrvale, öeldes Lennart, Georg, Lennart, Georg Meri, Lennart Georg Meri. Nii et loodame, et see katsumus avalike numbrite lugemine jääb Eestile, selle on sellel aastal viimaseks. Aga meile on saabunud kirju ja, ja ka seekord oleme teinud nii, et oleme ka ise kirju. Ja kuna meil oli plaanis rääkida paar päeva tagasi pidulikult avatud Eesti Rahva muuseumist siis kirjutasime on mõeldud inimestele, kelle tegevus või kelle väljaütlemised on Eesti Rahva Muuseumi ka selle hoone teokssaamise pikale värvika ajaloo jooksul olnud mõnevõrra seotud. Alustame siis, kui ma õigesti aru saan, siis proua murulast. Jah, et võib-olla veel kuulajatele selgituseks, et, et kui nüüd vaadata, millist tähelepanu uus Eesti Rahva muuseum, mis neljapäeval pidulikult avati ja eile siis ka tavakülastajate jaoks lahti sai on pälvinud, et siis see on väga selline pentsik, et pikalt ja põhjalikult on tegeletud sellega, et milliseid nõusid ja köögiseadmeid ERMi, uue hoone kööki tellitakse, kas hind on põhjendatud või mitte ja kas üldse on põhjendatud see, et riigiasutuse palgal töötavad kokad ja kelnerid või mitte täiesti ära on unustatud see, et tegemist on ühe märgilise asjaga Eesti kultuuriloos aga samas ka väga kalli ja kuluka asjaga ja seetõttu me otsustasime siis teie jaoks pisut meenutada, et kuidas ERMi valmimise saaga käis ja meenutame, et arhitektuurikonkurss lõppes kümmekond aastat tagasi ja üks kõige häälekamaid ERMi, uue maja projekti vastaseid oli tuntud arhitektuuriloolane Karin Hallas-Murula kellel olid tõepoolest väga selget etteheited sellele projektile, mida siis teostama hakatakse, hakati ja mille autoriks on Pariisis töötavad toona noored noored arhitektid. Karin Hallas-Murula põhietteheited olid siis see, et projektori arhitektuurilise mõttes vigane ta oli väga kallis ja ta ei sobinud rahvusmuuseumi olemusega ja siis selle peaidee oli rõhutamine, Muuseumi sidumine okup, Eestit okupeerinud sõjaväelennuväljaga ja sellepärast me siis proua Hallas-Murula käest küsisime, et kuidas ta tagantjärele tarkusega seda valminud tööd hindab. Ja ta ütles, et õnneks on projekt suures mahus ümber tehtud ja paljusid märkusi on arvestatud. Ja et ei saa kuidagi. Kuidagi ette heita, et see oleks oleks kehv maja. Et, et see on vaieldamatult suursündmus, musa loogilises ja rahvuskultuurilises mõttes. Kuigi eksperdina Karin Hallas-Murula siiski jätkuvalt kriitiline on selle arhitektuurilise poole kohta No me kumbki vist ei saa siin täna selle Eesti Rahva Muuseumi hoone ja näituste kohta midagi tegelikult väga öelda, kuna me ei ole seal käinud, ma pole üldse isegi seal hoones käinud, rääkimata näituste nägemisest. Ma ei tea, kas sa oled hoonet näinud oma silmaga ka ei ole. Et seetõttu jäme, pigem ikkagi selle saamisloo ja selle muuseumi kombel toimunu juurde ja, ja, ja mida, mida kindlasti peab ütlema, et ega see hoone ei ole asi iseenesest tegelikult, et väga suur väga suur on see nii-öelda kuidas öelda, avalik kuidas tähendus või, või mõtteruum, mis selle muuseumi ümber tekib ja see suur ehitis, seda mõtteruumi või mõtte välja või avalikku tähendust iseenesest kahtlemata ilu. Ja seetõttu on väga oluline kõik see, mida need muuseumi juhid ütlevad, teevad, mida nad nende näitustega ütlevad, mida need näitused, kuidas need suhestuvad inimestega ka, sealhulgas ka kriitikutega ja, ja mis minu meelest, kui ma nüüd vaatan sedasama esimest kahte päeva, kus inimesed on saanud vahetult käia ja tutvuda näitusega, mis minu meelest on oluline juba juba, ma, ma saan kujunud, probleemseks on see, et selge on ju see, et nii suur asi nii oluliselt Eesti rahva ajalooga suhestub asi ei saa kõikidele eestlastele ja eestimaalastele ühe ühe võrdselt ühtemoodi meeldida, kindlasti on inimesi, kellel on kriitikat nii selle ekspositsiooni, selle hoone arhitektuuri ma ei tea veel mille kohta sisu kohta. Ja kui koheselt muuseum ise võtab seisukoha, et kõik need, kellel on midagi nagu kriitilist öelda, et nad on lollid, nad ei saa aru, nad on kuidagi vastalised, siis ausalt öeldes ma arvan, et see käib selle muuseumi põhi idee, milleks on ikkagi Eesti rahva ühendamine nagu selgelt vastu, et see on meie oma osa meie osa meie nagu rahva, sellisest avalikust ruumist ja inimestel peab olema õigus väljendada oma kriitilisi arvamusi selles suhteliselt, et ükskõik kui halvasti nad siis ma tea, Kaarel Tarandile või Tõnis Lukasele ei meeldi. No tasub veel meenutada ka seda, et kui algselt ERMi hoone puhul oli vaidlusi selle arhitektuurilise lahenduse ja selle otstarbekuse üle, siis omamoodi vahefiniš toimus 2011. aastal. Nimelt siis Eesti valitsus proovis rehepappi teha, ehitada ERMi Euroopa Liidu maksumaksja raha eest. Aga selleks siis kirjutati projekti sobivaks selliseks, et ta sobiks Europa Komisjoni turismimeetme alla ja proovite sealt raha saada, seda raha ei saadud. Ja vaatasin üle toonane muuseumi direktor Krista Aru, kes praegu töötab riigikogu liikmena. Esindan vabaerakonda 2012. aastal, ütles, et noh, et nüüd on selgelt Euroopa liidust me enam raha ei saa. Ma mõtlen, et võtame korraks aja maha, vaatame, mida peaks, mida peaks ümber tegema. Moody siis Anvariga, küsisime Krista Aru käest, et kas siis tegelikult mingeid muutusi tehti. Ja Krista Aru ütles tõesti-tõesti, et Euroopa komisjon, kes lähtus asjast, kes kelle jaoks me olime kirjeldanud seda kui turismiobjekti pidas näiteks fondi pinda liiga suureks, aga Eesti Rahva Muuseumi seisukohast loomulikult, seal on suured fondid ja sa peadki nagu neid üleval hoidma. Et, et teatud muudatusi tehti, tehti seda funktsionaalsemaks tagasihoidlikumaks, tänapäevasemaks, aga teatud kohtades tõesti kompromisse teha ei olnud võimalik ja nagu Kristo Karu meile. Et, et kui nüüd või siis, kui tookord viiendal katsel oleksin ERMi peahoone või uus hoone tegemata jäänud, oleks ta olekski ta jäänud jälle tegemata, sest selle maja rahaline maht on nii suur, et kui nüüd seda kultuurkapitalist rahastati, siis sisse tõmbas Kultuurkapitali pikkadeks aastateks ikkagi ikkagi päris tühjaks. No siin selle rahalise mahu üle võib vaielda, et see hoone läheb, läks maksma umbes 70 miljonit eurot, millele lisanduvad loomulikult need edaspidised iga-aastased ülalpidamisja, muud kulud. Aga umbes sama palju läheb maksma ka pool aastat Eesti Euroopa Liidu eesistumist, millest ma olen täiesti veendunud, et samasugust märki Eestisse nagu see Eesti Rahva muuseum sellist kogu rahva jaoks olulist märki maha jää. Et kirjutasin veel ka Tõnis Palts, sule, kes umbes samal ajal neli aastat tagasi oli üsna kriitiline nii-öelda kultuuriraha betoonipanemise suhtes ja küsisime, et kuidas ta siis täna vaatab seda asja. Ma saan aru, et Tõnis ei ole oma seisukohti võrreldes dollasega oluliselt muutnud ja kirjutas meile sellist asja, et tagantjärgi kriitika on natuke mõttetu tegevus. Põhimõtteliselt ma pean ütlema, et ega ta siis ise oma arvamusega välja tulnud, me küsisime tema käest, nii et pole tema süü, et tema kriitika nüüd uuesti pilti tuleb. Aga ta kirjutas ka seda, et kui Inimesed lähevad Eesti Rahva Muuseumi, siis nad jätavad ju kuskile mujale minemata. Võimalik, et 100-le lätlasele on see täiendav argument tulla Eestisse Eesti Rahva Muuseumi pärast aga igal juhul on see mitu suurusjärku väiksem turismidraiver kui lätlaste viina hind. Tuhandetele tartlastele. Aga siin on huvitav ka see, et, et ega ma arvan, et üks nagu siis tõe kriteerium, mis, mille järgi paari aasta pärast otsustada, kas kas ERMi ehitus läks täie ette või mitte, ongi see, et kas siis nagu eestlased ja mitte-eestlased hakkavad seda muuseumit külastama või mitte. Mäletan, et kui seda projekti arutati, siis samal ajal Soomes arutati suurelt, et sellist projekti taheti tuua Helsingisse kogenud naine, eramuuseum filiaal jah, siis nagu koge naine üks filiaal, mida on ju lisaks New York'ile ka teistes maailma linnades. Ja toona tehti siis selline võrdlev analüüs selle kohta, kui palju Läänemere äärseid muuseumi inimesed külastavad, esikohal oli Peterburi ja siis tulid Stockholmi ja Helsingi olemasolevad muuseumid, Tallinna Kumu oli seal selle esikümne teises pooles ja tol hetkel tundus küll, et ERMi projekt kavandatav külastajate arv on, on ülepakutud lähtuvalt sellest, et asun ihas esikoha asukohast kui, kui kumu et eks me näeme, kas, kas inimesed leiavad sinna tee üles või mitte, Omalt poolt, igal juhul soovitame kõigile sinna minna ja, ja väiksem humoristliku lõpumärkusena võib vist öelda. ERMi valmimine ja avamine neljapäeval oli teatud mõttes sünnipäeva kingitus toonasele peaministrile Andrus Ansipile, kes sai eile 60 aastaseks ja kel kes võib käsitleda ka ERMi uut hoonet kui monumenti, mille ta ise loonud. Aga. Kas või ma ei tea, mis põhjustel igal juhul seal ERMi avamisel mina vähemasti teleülekandes silmad kuuldavasti teda ikkagi ei olnud. Aga teeksime ilmselt valesti, kui me ei räägiks sellest, mis on toimunud selle nädala jooksul. Keskerakonnas tegemist on siis ise, nad armastavad ennast nimetatud opositsioonierakonnaks, tegemist on Eesti ühe suurima erakonnaga, aga võib-olla peakski alustama sealt. Keskerakond ei ole kaugeltki Eestis opositsioonierakond, kuna Keskerakond on olnud väga pikalt võimul ja on ka praegu võimul ja selles ainuvõimul Tallinna linnas, mis on tegelikult väga oluline poliitiline positsioon Eestis ja seetõttu mingis mõttes on tegemist neljanda valitsuserakonnaga, et kui küsida, et kellel on võimu rohkem, kas ma ei tea sotsiaaldemokraatide, IRL-is või keskerakonnale, siis ma julgeks öelda, et mingis mõttes on Keskerakonnal võimu ikka ikka oluliselt rohkem. Võitlus sellesama võimu pärast võib võtta väga selliseid omapäraseid vorme ja seda oleme ka sel nädalal väga selgelt näinud. Aga meenutame korraks kuulajatele, mida siis, kuidas see nädal Keskerakonna jaoks algas? Nii ta ütles Mina ise leian, et kui me lepime kokku, et viiendal novembril kongress siis kuu aega enne kongressi selliseid asju teha lihtsalt pole aus ning kongressile võitke ja määrake peasekretäriks kas või Kristen Michal. Meil on erinevad poliitilised vaated. Need, kes tahavad seda erakonda üle võtta, neil on teised vaated, nad kaovad. Peeaa, Reformierakonda number kaks, Keskerakonnast, mina seda ei taha. Aga väga palju on neid, kes seda. Ega ma ütleks niimoodi, et väljapääs on kongress ehk teiste sõnadega, erakonna liikmed peavad tegema otsuse ja see otsus peaks olema meile kõigile tehtud. Eelnevatest tsitaatidest rääkisid siis Yana toom, kes viskas võllanalja selle üle. Et Jüri Ratasele, Kadri Simsonile, Mailis Repsile ei meeldi siis kongressil valige kas või Reformierakonnale Kristen Michal endale uueks peasekretäriks viidates sellele nädala alguses jätkas, jätkus Edgar Savisaare positsioonide kaotamine oma erakonna sees. Ja teine esineja oli loomulikult siis Edgar Savisaar, kes viitas kavandatavale kongressile, mis peaks toimuma novembri alguses ja mille järel erakond peab jätkama ühtselt ja Savisaar viitas ka sellele, et tema vastased siis tahavad tekitada Reformierakonda number kaks. Sellega kindlasti ei saa nõus olla, et kui mõelda Ratase Simsoni Repsi ja nende toetajate peale, siis nad tahavad lihtsalt selle erakonna tuua välja poliitilisest isolatsioonist, kus erakond on riigi tasemel pikki aastaid olnud. See kindlasti tähenda ideoloogia muutust, ma arvan, et pigem nad sellest ka hoiduvad, eelkõige mõeldes selle peale, et tuleks hoida ja venekeelseid valijaid. Ja, ja siin on tegemist sellise omavahelise sõnade pingpongiga. No see diiselmootori klõbin ja müdi, mida te Edgar Savisaare lausete taustaks kuulsite, on mingis mõttes sümboolne, sellepärast et selle bussi, mille ukse vahelt Edgar Savisaar aktuaalsele kaamerale need laused ütles, on talle rentinud või liisinud, ma täpselt ei tea, just nimelt Keskerakond ja see ka iseloomustab mingis mõttes Edgar Savisaare positsiooni praegu, et on üksteise järel kaotanud toetuse riigikogu fraktsioonis erakonna volikogus. See toimus siis, kui presidendivalimiste sisevalim presidendikandidaadi sisevalimistel ja Edgar Savisaar alla Mailis Repsile. Ta on kaotanud pärast seda ka tegelikult toetuse juhatuses. Mingil hetkel on tema kõrvaldamise tõttu Tallinna linnapea kohalt seoses kriminaaluurimisega temast eemaldunud Tallinna abilinnapead. Teiste seas ka näiteks Kalle Klandorf, kes on olnud aastaid tema väga lähedane kaasvõitleja. Nüüd sel nädalal suuremad kaotused, mis siis toimusid, on erakonna peasekretär Oudekki Loone kes on üks viimaseid keskerakondlasi, kes on jäänud selliseks näkkaks Edgar Savisaare poolehoidjaks. Ja võib vist öelda ka, et Edgar Savisaar on sel nädalal kaotanud Keskerakonna ajalehe kesknädal, mis võib-olla polegi nii sugugi väheoluline kui arvestada seda, et see on see kanal Tallinna televisiooni kõrval, millega Edgar Savisaar, mille läbi on ta suhelnud oma erakonnasiseste lojalistid fännide ja toetajatega, aga see diiselmootori müdin seal taga, et see meenutab seda Nende kaotuste kõrval on Edgar Savisaar jäänud üha suuremasse sõltuvusse nendest inimestest, kes erakonna üle kontrolli omavad, ehk siis nendest samadest mailis Repsist Kadri Simsonit Ratasest. Sest nemad on ainsad, kes teatud põhjustel on nõus Edgar Savisaarele praegu maksma erakonna esimehe palka. Ja ma arvan, et nad on valmis maksma ka erakonna auesimehe palka. Nad on ainsad, kes on valmis talle rentima mobiilsuse tagamiseks sedasama bussi invavarustusega ja need on ka ainsad, kes on tõenäoliselt valmis maksma kinni tema õigusabi kulusid, mis saavad olema sadades-sadades tuhandetes eurodes, siis kui see süüdistus lõpuks kohtusse jõuab. Ja see ongi selline. Keskerakonna, siis selle savisaare-vastase diiva, piitsa ja prääniku taktika ühelt poolt võtta, siis kontroll igal pool Edgar Savisaar ja tema toetajate käest ära ja teiseks pakkuda Edgar Savisaarele siiski võimalust säästa oma nägu. Säästa oma majanduslikke võimalusi, aga, aga tegelikult, et siis ka võimalust olla järgmistel kohalikel valimistel siiski häältepüüdja inimene, kes võtab taaskord Lasnamäe on no ma ei tea, kas 40000 häält, aga noh, paarkümmend 1000 häält kohe päris kindlasti. Et, et see on see nii-öelda kokkuleppe kohta, aga tänase või ütleme praeguse seisuga vaadata, siis tundub küll, et see kokkulepe ei taha kuidagi eriti sündida. Tundub jah, et omavahelised suhted on läinud väga nugade peale. Viimaseks piisaks siis noorema põlvkonna üle võtva põlvkonna jaoks oli Savisaare käitumine presidendivalimistel, mille puunis nemad eeldavad, et just Savisaare lähimad toetajad olid need, kes kukutasid läbi Mailis Repsi pääsemise teise valimisvooru. Ja, ja Savisaar siis kauples oma häältega müüs need mitte küll palju palju häälega nii pingelises olukorras oluliselt Stahli Siim Kallasele. Aga miks me räägime nii palju reformi, vabandust, keskerakonnas pole mitte, hakkab segi minema. Üks või teine, üks või teine inimene on oluline, aga aga lihtsalt. Julgen küll öelda, et kui Edgar Savisaar kaotab võimu keskerakonnas siis moel või teisel On täiesti Eesti poliitilisel maastikul tektoonilise režiimi muutus, mida ma selle all mõtlen, on see, et, et Keskerakond on olnud riigi tasemel. Täielik autsaider erakond on olnud küll väga populaarne, kui me meenutame, kui palju nad on hääli saanud, kui palju inimesi neid toetavad, siis eelmistel parlamendivalimistel said nad veerandi häältest, 140000 inimest hääletas nende poolt Lasnamäel või siis võtame Tallinna valimisringkonnas number üks, kuhu kuuluvad Lasnamäe, Kesklinna, Pirita sai Keskerakond koguni 42 protsenti häältest mis on ka lihtsasti seletatav, et kui Lasnamäe linnaosa oleks eraldi linn, siis oma 114 116000 elanikuga oleks ta Eesti suuruselt teine linn eespool Tartut. Kui me vaatame palju, Keskerakond sai hääli 2013. aasta valimistel, siis peaaegu 200000 häält, ehk et 32 protsenti kõikidest häältest jällegi lihtsasti põhjendatav sellega, et põhiselt ollaksegi on keskerakondlased häältemagnetid suurtes suure vene elanike arvuga noh linnades ja kui mõelda selle häältekoguse peale, mis nüüd ühel või teisel moel võib vabaneda pärast Savisaare võimult kukutamist, siis see on ikkagi meeletu ja see toob kaasa Eesti poliitikas pöördelisi muutusi. Siin on küll küsimus selles, et kuidas, kuidas Savisaar võimult kukub, et kas, kas Keskerakond jätkab ühtsena või mitte. Et kui nad jätkavad ühtsena, siis on tegemist väga suure ja väga tugeva parteiga, millel on kõik eeldused oodata head tulemust järgmise aasta kohalikel valimistel ja kes muutub atlevaks valitsemispartneriks nii Reformierakonna kui ka teiste praeguste võimuparteide jaoks. Kui aga võimu ülevõtvad inimesed ei suuda erakonda ühtsena hoida, toimub erakonna pooldumine, siis ka sellisel juhul on muutused ikkagi enneolematut. Sellisel juhul tõenäoliselt Keskerakond kaotab või vähemalt Edgar Savisaar kaotab võimu Tallinnas, mis siiamaani on olnud tema erakonna rahastamise peamine pump ja tema võimu allikas. Pluss tekib küsimus, et kes siis hakkab esindama ja Eesti venekeelseid valijaid ja nende huvisid, mis praegu on olnud puhtalt monopoliseeritud pikki aastaid Keskerakonna poolt? Üks asi, mis tuleb pärast seda viiendat novembrit ja uue esimehe valimist Savisaare vastastele kindlasti selgeks teha, on see, et mis on siis selle uue erakonna ikkagi mingisugune eesmärk kui ideoloogiline olemasolu õigustus, sellepärast et praegu on kogu see asi kujunenud selliseks Edgar Savisaare vastaseks võitluseks. Keskerakond ise on olnud ühe inimese ümber koondunud liikumine mitte noh, tavapärane erakond selle sõna otseses mõttes. Seda ühte inimest pärast viiendat novembrit kujul igal juhul enam olema ei saa, sellist mehhanistliku koondumis põhjust enam ei ole ja seega tuleb Kadri Simsoni, Jüri Ratasele, Mailis Repsil välja mõelda midagi, mis seda asendaks, et noh, need peaksid välja mõtlema midagi sellist, mis on olemas Isamaa ja Res Publica Liidul, sotsiaaldemokraatidel, Reformierakonna ajalooliselt välja mõelda, sest Soomes on samasugune kesk Keskerakond, Keskusta, mis on väljaspool poliitilist skaalat okei, erakonna juurde erinevate poliitikute taust on ikka väga kõva. Keetega ideoloogiliselt ei ole midagi olulist ja kui me nüüd rääkisime tegelikult vist eelmises saates, et täna peaks tulema kokku Keskerakonna volikogu ja valima siis ümber volikogu juhid siis formaalsetel kaalutlustel, et olla juriidiliselt korrektne, lükati see ka mõnevõrra edasi. Ja, ja ma arvan, et üks küsimus, mis avalikkuse meelierutav panna, sest kes võiks olla Savisaare järeltulija naise, paneksin praegu kihlveokontoris panuse Jüri Ratase peale, kes on ennast näidanud sellise päris tubli mänedžeri Tallinna linnapeana erakonna juhina. Ja usun, et sellest kolmikust rap, Reps, Simson või ratas on, on just Jüril kõige paremad võimalused. Võimalik, et see on tõesti nii, Jüri Ratase nimi on hästi palju kõlanud, aga Jüri Ratasel on ka see probleem, et ta ei ole väljendanud üheski küsimuses praktiliselt mitte kunagi avalikult ühtegi seisukohta. Ja see on see täpselt sama, mida ma enne ütlesin, et Keskerakonnal saab olema täpselt sama probleem, neil ei ole mitte mingisuguseid ühendavaid, mõtteid või ideed, mille taha siis need valijad, keda on Edgar Savisaar, ei ole saaksid koonduda, et sellega neile idee leidmine ongi see suur väljakutse? Idee on väga lihtne, idee on see, et head sõbrad, et me oleme Tallinnas võimul. Me oleme Tallinnas võimule olemas vaadates on aga Reformierakonna, vaadake. Parteilise ametikohta meil on, aga miks me ometi ei saa Toompeal võimule, me tahaksime ainult jäit teostatud Toompeal sulgudes loe, et me saaksime paljuparteilise ametikohti pakkuda oma liikmetele ka valitsuse tasemel. Anvar lõpetame siinkohal tunneme kaasa kõikidele kõikidele raadio diktaritele, kes peavad ikka veel pikki nädalaid murdma oma keelt. Umbes selliste lausetega on eetris nagu Jaanus Karilaiu arvates on Kersti Kaljulaid parem presidendikandidaat kui Marina kaljurand. Raimond Kaljulaid vaidles sellele kohe vastu. Proovige järgi öelda aitäh ja kuulmiseni. See on väga hea jalg. On võrdsamust ja Hannes