Algab saatesarja raamat ja meri, neljas osa mina olen Peeter Helme ja täna oleme jõudnud sellise huvitava teemani nagu meri, fantaasia ja ulmekirjanduses. Mingis mõttes on ju meri ise sellist fantaasiat ja vaba mõttelendu võimaldav keskkond. Selline koht, kus tavaliselt reeglid ei kehti. Koht, kust minnakse otsima mingeid ootamatusi. Ikka on kirjanduses, aga ka päriselus ju see meretagune kuidagi eksootiline. Ja maailma ajaloos on ju mere taha minek olnud iseenesest ka täiesti konkreetselt ja nii-öelda ajalooliselt oluline sündmus ja oluline ajaloosündmusi käivitav tegur. Nii et võib küsida, et milleks siis veel fantaasia ja ulmekirjandusse meri, see on ju justkui fantaasia fantaasia sees. Kui kirjanik juba niikuinii oma mõttelennul lennata laseb, siis miks tal on vaja veel sellist nagu lisaargumenti, nagu meri? Olen kutsunud sellele ja teistele küsimustele vastama stuudiosse tõlkija Sassuus järve alustangi siis sellest, et kuidas see meri sisse fantaasiaraamatutes on, kas tal on mingisugune sündmusi käivitav jõud või on see rohkem selline lisavidinat, milleks siis näha vaeva sellise justkui topeltfantaasiaga? Ma kahtlen, kas mina seda ammendavat vastust siin Ando saan, aga kui ma mõtlesin selle saatesse tuleku peale ja mõtlesin ka selle teema peale, et meri, ulme taas ja kirjandus siis tegelikult erinevatel kirjanikel on ka need lähenemised hästi erinevad, et nagu sa ütlesid just et see meri on tavapärane ja meie meie seast maismaast, sellest meie elukeskkonnast erinev keskkond siis tegelikult on ulme ja kosmoselaevad juba nimigi, päevad on, see on tegelikult meie jaoks nagu suhteliselt sarnane keskkond, et see on mingi tohutu selline suur kogum midagi või mitte midagi, millest me tegelikult midagi ei tea, et me küll nii-öelda ujume seal pinnal või laevad sõidavad seal pinnale kosmoselaevas kosmosest, me teame ju väga vähe paralleel nagu meie planeedi sellise v kosmose ja selle meid planeeti ümbritseva õhuga kosmose vahel on hästi ilmne. Aga paljudes maailmades siis ka kindlasti on see selline nagu lihtsalt vajalik asi, et kui Tolkien näiteks lõi oma maailma, oli terve planeedi, kindlasti peab seal olema ka vesi samamoodi Martini maailmas on vesi olemas nagu ka meie maailmas, et kui on selline täiuslik kompaktne maailm, siis vesi ei saa sealt puududa, meri siis samamoodi. Ja kolmas, võib-olla mingisugune vaatenurk asjadele on ka siis, mis seostub natuke seal esimesega on, et kui me liigume, elame kõrvuti sellise keskkonnaga, millest me väga palju ei tea siis ärgitab fantaasiat, järgitab ka leiutama uusi, nii-öelda vidinaid, millega me seda uurida saame, eksis kosmosele, laevad, allveelaevad, või ka siis teine suund. Pisut on siis see, et inimene ise kohastub selles elamisega. Ehk siis on nagu amfiibi või bioInsineering siis bioinimesele inimese geneetiline muundamine selleks, et ta saaks vee all elada või nagu Simon Silses heidikud elasid kosmoses. Nii et tegelikult see põhjus on ikka seesama, miks juba vanade aegade seiklusromaanide autorid, noh näiteks esimesena tuleb pähe kohe süülvern paigutasid oma juttude tegevuse kuskile kaugele merele, et see lihtsalt lase fantaasiaga vabalt mängida, seal ei ole neid kammitsevaid reegleid, kuna keegi ei tea, mis seal on, seega võib sinna paigutada ükskõik mida, mida autor ise vaid suudab välja mõelda. Põhimõtteliselt küll jah, ja eriti siis ulme nagu algusaegadel, ma kujutan ette, et see oli mingis mõttes selline vabastav, kuigi jah, veidral kombel tegelikult vist need esimesed ulmeraamatud olid ikkagi nagu noh, allveelaevad olid need põhilised, mis tulid, kui ilmselt ka seoses sellega, et neid hakati leiutama nagu meie pärismaailmas siis ka nii-öelda küttis ülesanne Kirjanike kujutlusvõime ja koletised siis loomulikult mida, millest siis arvati seal, mis seal pimedates sügavikes võivad peituda samamoodi nagu kosmosesiis nendes tumedates sügavikes, et koletised on alati olemas kuskil luuravad taustal, et. Aga see muidugi jah, väga hea paralleel, et tõesti väga palju sellisest mereromantikast, mis iseloomustas 18. 19. sajandi seiklusromaane, kandus üsna niimoodi mängleva kergusega nagu täiesti iseenesestmõistetavalt üle kosmosekirjandusse. Noh, jah, kasvõi kõige lihtsam kosmoselaevad ja laevad, millega sõidetakse merel, samamoodi on sadamad. Ma ma siia tulla, sest mõtlesin, et huvitav on see sadama nagu tähendus konnotatsioon, et sadam on tegelikult alati ka mingisugune selline pelgupaiga tähendus väga paljudes keeltes, et ta ei ole ainult ainult nagu selline koht, kus sa saad laeva peale minna või tulla, et ta on ka selline koht, kus sa nagu seiklusest ja muide, mis võtab sind vastu ja pakub sulle seda turvatunnet. Samamoodi siis ka nii-öelda kosmoselaevade poolikusega planeedi leivad, mis on nagu selline kõva maa sinu jalgade all, et ja reisid, pikad reisid, eks ole, kosmonaudi tahavad pikale reisile nagu meremehed tulevad siis tagasi, kus siis lähedased ootavad ees. Ja vahel ei tule ka. Aga vaatame äkki natukene siiski raamatuid, kus on konkreetselt mingisugune meri olemas, meil on mõned nendest siin laua peal ja ja nende puhul on ka ikkagi kogu aeg see küsimus, et kui vajalik see meri siis nendes raamatutes on, et vahel on ta tõesti selline sündmusi käivitav tegur, mis loo arenedes nihkub tahaplaanile. Aga mõnes teises teoses on merel tõesti selline roll, et ilma mereta ei oleks teos teos. Jah, et kui me siin enne saadet rääkisime põgusalt sellest, et eesti keeles tegelikult mereulmet ei ole väga palju ilmunud, mulle tundub, et võrreldes sellega, kui palju seda inglisekeelsest on, et eesti keelde väga palju ei ole, ei ole nagu jõudnud noh, siiski on, on neid ka Eesti autorid ka ise veidral kombel, kuigi me oleme mereriik, ei ole merest väga palju kirjutanud, et kaks raamatut, mis meil siin laual on, on siis Margus Otsa veeaeg ja Mari Järve klaasmeri. Et minu meelest nendes samas on küll niimoodi, et see meri on pigem sündmusi nagu tähendab Margus Otsal on kindlasti see katastroofiks, et meri hakkab järsku tõusma ja pühib osa maailma minema ja inimene peab siis sellega nagu hakkama saama, et tegelikult seal on see meri lihtsalt siis selline nagu kuri vääramatu jõud. Mis sunnib inimene inimest muutma oma elu ja sellega kohanema. Ja mari Klaas on juures, noh, see on selline on, see värises selline pigem nagu keskkond või takistus või selline keskne dotsent, pigem ma võrdleksin siukse keskaegse fantaasiaromaaniga, kus merel toimub osa tegevust, see on siis seda mööda sõidetakse, et jõuda ühest kohast teise meretagusele maale. Just nimelt sarnane lähenemine on võib-olla siis ehk nagu George Martini, kelle maailmas samuti meri on olemas aga nii palju, kui mina neid raamatuid praegu lugenud olen, et seal. Ta ongi põhiliselt siis nagu jällegi takistus kahe nagu selle kahe erineva maailma osa vahel, mis tuleb ületada selleks, et siis kas põgeneda või vallutada. Nojah, aga mingis mõttes on meri sellistes teostes alatega sümbol ta mitte ainult ei ole reaalne takistus, vaid sümboliseerib ka selliseid barjääre meie peas. Mingis mõttes võib olla küll, et noh, see erisus meretagune rahvas on ju alati teistmoodi rahvas ja ka meie pärismaailmas on ju niimoodi, et need, kes elavad saartel, on alati natukene eakamate tähtsamad kui need, kes elavad mandril, sellepärast et nad on kuidagi erilised. Nende maa on teistsugune ja see annab jällegi nagu ainet fantaasiatele. Mari järvel veel tuleb selle mere kahetisus ka esile, mida reaalses maailmas ja sageli öeldakse, et meri mitte ainult ei lahuta, vaid ka ühendab ja ja see on ju tema raamatus ka oluline, kuigi tõesti ainult sümbolina merel toimuv tegevus ei ole kuigi põhjalikult lahti kirjutatud, sõidetakse küll üle mere ühes suunas ja pärast tagasi, aga lõpuks on küsimus selles, et kas meri nüüd lahutab või ühendab. Jah, ja selles mõttes see on nagu selles raamatus on ta hea sümbol, natuke sarnaneb Kosobi hobi selle eluslaevnike sarjaga kus samamoodi inimesed veedavad nagu pikali aja sunnitud seltskonnas koos mereline. Neil on suhteliselt nagu väike ruum, kus nad on koos ja isegi kui nad üksteisele ei meeldinud, on sunnitud 11 tundma õppima. Kui sa 11 tundma õpid, siis noh, see on see, et vaenlane võiks saada sõbraks ja vastupidi, et sõbrasõbrast saada vaenlane. Et selles mõttes on jah, ma olen suga nõus, et meri on mingis mõttes nii ühendav kui lohutav. See suletud ruumi võtte iseenesest on tõesti miski, mis lubab ennast väga hästi merele paigutada. Aga tegelikult see on jälle seesama asi, mis on väga kenasti üle kandunud ka kosmoses aset leidus ulmesse ja mida saab ka muudes keskkondades kasutada, et kui meil on siin laua peal ka Mursalale geenimeremaa triloogia, siis mul tuleb kohe meelde ka tema ulmeromaan, pimeduse pahem käsi, kus tegelikult sama suletuse ja sunnitud seltskonna efekt saavutatakse lumetormi ja retkega üle igijää, kus kaks inimest peavad lihtsalt teineteist aitama, ükskõik, kas nad tahavad siis hästi läbi saada või mitte. Nii et see nüüd räägibki sellest, et teinekord tõesti see meri on lihtsalt selline niivõrd hea keskkond, mida ei saa sellise loo käivitajana kasutamata. Et meri sellise ühendajana või lahutajana ja lumi, selle paralleeli on selles mõttes hea, ilmne, et kui ka sedasama maatini wind hõive on raamatus on siis meri nagu see takistus, mida tuleb ületada, see on keeruline, sest see keskkond on meile võõras ja sealsesse ei ületata veel laevadega, vaid on siis tiivad. Spetsiaalsed on lendajad, kes lendavad ühelt saarelt teisele. Ja samamoodi siis on juba kosmoses on see, et sa pead nagu pingutama selleks, et midagi teha ja see pingutus viib millelegi või siis kui sa läbi ei kuku, eks ole, et kas uute avastusteni sinus endas sinu endo, mingi moraalse või kasuni või siis mingite asjade leiutamiseni, mis on nagu aitavad edaspidi inimkonda. Aga mingis mõttes on huvitav, et miks on vaja nendesamade meresümbolite ja mereteemadega kosmosesse tungida, kui meil siinsamas on ju selle päris mere näol üks täiesti võõras ja tundmatu keskkond olemas. Ja see on noh siia tulles ma, enne, kui ma panin arvuti kinni jõudsin silmata pealkirja, et teadlased on nüüd päriselt ka kindlasti. Et 200 Ladoneylynid, et on tulnukate, nende genoom erineb täiesti siis kõikide muude olendite genoomist siin maa peal märksa keerukam, ma kahjuks ei jõudnud seda lugeda. Ja meresügavustes siis pidevalt leitakse midagi uut ja see Me tõesti ei tea, mis seal on, et võib leida puhusid nii-öelda koletisi, siis aga võib leida ka võib-olla linnu Eilinide või tulnukate siis kosmoselaevu, mis siis paljudes raamatutes on just merre nagu maandunud või peidetud. No väidetavalt Botnia lahe põhjuseks selline, noh, jah. Ja Ostrossile, kui ma mäletan, on siis nagu tulu siinsamas Läänemeres. Et jah, kes teab. Sa enne mainisid sellist mõistet nagu mereulme, kas tõesti on selline alaliik olemas või sa praegu lihtsalt tarvitasid ise sellist sõna mugavuse pärast? Ma ei tea, kas seda niimoodi ametlikku klassifikatsiooni on, aga kindlasti noh, teemad on kindlasti olemas, on kirjanikud, kes seda teemat nagu väga jõuliselt kasutavad näiteks pakun kirjutanud päris palju oma raamatutest, merega seotud teemadel või siis ka Robin hobi. Elder lingide maailm on ta vist eesti keeles. Et mis siis triloogiate kaupa toimub erinevates kohtades, aga siis üks eluslaevnike trioloogia põhiliselt ongi mere ümber käib ja see maailma jaoks selle maailma jaoks on meri väga oluline, kuna selle maailma ja üks suur nagu see elanike grupp ehk siis lohet tegelikult on merega väga tihedalt seotud ekse osa nende elutsüklist. Nojah, näiteks sellesama proovin hobi elus laevnik triloogia esimese raamatu alguses on kohe kaart, mis suures osas koosneb merest ja lihtsalt selle äärsest rannikust. Samamoodi läkini meremaal, et vot Venemaa puhul sa enne ütlesid, et meri pole seal väga oluline. Noh, ma lugesin seda ammu ja ma mäletan sealt nagu rohkem neid seiklusi ja seda inimest enda, neid lugusid või jällegi neid püüdlusi, mis selles raamatus tegelikult nüüd, tagantjärele mõeldes võib-olla tõesti see meri jälle seostub sellega, et see on nagu ka üks takistus selle suureks saamise või jänese leidmiseks või mitte takistus, vaid üks nagu viis, et sa tegelikult sa võtad niimoodi psühholoogiliselt emotsionaalselt meri olla sümbol selleks, et kuidas me üles kasvama Meri on seal emmeri? Jah, ta on kindlasti see sümbol ja lisaks on see sümbol ju inimkonna killustumisest, sest seal raamatus millalgi mainitakse mingeid legende, mis ütlevad, et kunagi varem olid kõik need saared üks manner, aga nüüd on meri tõusnud ja moodustunud väikesed saared. Nendes raamatutes aset leidvad pikad paadiretked, kus ollakse kas üksi või väga väikese seltskonnaga annavad ka hea võimaluse ju tegelasele iseendasse süüvida. Jah, see on, on, on niimoodi küll, jah. Aga noh, siiski seda tüüpi raamatuid on nagu noh, see on fantaasiakirjandus, et kui nüüd Saifaive julma ulmest rääkida, siis seal tegelikult on ikkagi esikohal, lase teha loogia vähemalt algusaegadel oli rohkem, aga hiljem hakati hästi palju tegelema ka selle mere nii-öelda intelligentsiga nende olendite intelligentsiga, kes seal on kaheksa last rääkides kui ka siis sellega, et see parv on näiteks väga hea näide sellest kuidas meri, kui toimib kui planeedi selline immuunsüsteem. Et kui inimesed on planeedil lihtsalt niivõrd ära reostanud, et et see enam hakkab surema, siis immuunsüsteem hakkab lõpuks selle nii-öelda hakkab vastu võitlema ja seal taga on tegelikult ka siis koordineeritud tegevus ja teatud intelligents. Ma ei ole küll lugenud raamatu teist osa, et ma ei tea, kuuselugu omadega välja jõuab, aga see meenutas mulle selles mõttes väga selle Solarise lähenemist, et kus tegelikult tegelikult tegemist ka päris merega, vaid see oligi nagu mõtlev olend, et aga samas merekujuline inimeste jaoks meri Jah, sfääris on selles mõttes hea näide küll, et see ju tegelikult ei ole, vesi, Faid vedelik ongi, eks ole. Jah, ja ta ei ole isegi vedelik päris, vaid ta ongi mingisugune amorfne mass vedelam, kohati kohati tahke ja ta ise nagu suudab seda kontrollida, et see oli väga huvitav. Aga mõnes sellises ulmeraamatus nii-öelda kosmoseulmeraamatus toimub tegevusega planeetidel, kus on merel oluline roll, mis kas koosnevadki merest või kuhu omakorda minnakse mere peale. Ütleme jah, et enne ma mainisin, kohe tulebki meelde Simmonsi loodud maailm on ikka kohutavalt nagu laiahaardeline ja loomulikult ei puudu seal planeetide merede on lausa olemas siis ka päris mereplaneet, mis koosnebki ainult merest mis on nagu väga-väga põnev, alt üles ehitatud ja kus on siis ka intelligentset nii-öelda mereloomad meie vaalade delfiinide sarnased. Ja ka seal jõuab see silma, Simon siis ikkagi välja selleni, et see mere ökoloogiani selleni kuidasmoodi inimene kipub hävitama seda, mis mis tema ümber on, et enda enda niimoodi enda tahtmise järgi painutama, sageli mõtlemata tagant järgedele või hoolimata sellest Kuidagi sageli kipuvad need ulmelised merelood sellisteks moraalilugudeks. Mulle tundub. Võib-olla küll jah, aga mitte alati, et meri on selline, et see suur vesises kosmos seal mingi ruum, et see vägisi viib mõtted ikka religiooni, usu juurde ka tegelikult reaalsus ja eetika ja kogu see teema, et sa pead ennast korralikult üleval pidama, et see nagu ellu jääda, see teatavasti tingib selle, sa oled ju pidevalt ohuolukorras, ma arvan, et see on sellest ka tingitud. Ja siit siis tulevadki tihti sellised maapealse meresõidu reeglid mängu, et kosmoselaevades valitseb tihti selline sõjaväeline või poolsõjaväeline kord ja, ja meeste ja naiste rollid on sageli eraldatud, kuigi uuemas ulmekirjanduses katsutakse selle nagu vastu astuda. Jah, need reeglid kindlasti peavad olema juba sellepärast, et kui ruum on väga piiratud, et siis on noh, tülid ja konfliktid on nagu lihtsad tekkima ja reeglid aitavad neid hoida või, või edasi lükata või summutada, et see ja kapteni nii-öelda kapten laevas jumal taevas on selline ütleski olemas kapteni võim on absoluutne oma laeva peal ja siia ma olen ju ka meil niimoodi, et kes ja kapten võib inimesi paari panna ja et see ja temaga tema käsk on seaduslaevas. Äkki kuulaks vahepeal muusikat? Sa valisid paar lugu siia ja kui me rääkisime enne sellest sadamast kui Pelgupaigast ja sadamast kui milleski sümboolsest, nii täitsa tavalises pärismaa peal toimuvas merekirjanduses kui fantaasia kui ka kosmoseulmekirjandusest, siis võib-olla kuulamegi äkki ühte sadamateemalist lugu, kas sa tahad midagi selle kohta öelda? Väga hea lugu ja noh, ta räägibki tegelikult sadamast siis mitte nagu selles mõttes ehk et päris nagu meresadamast, vaid rohkem sellest, et see on kuskile kohalejõudmine Kõlab siis imatemm lugu Heaven aastast 2008. Jätkub kirjandus, saatesarja raamat ja meri, neljas osa mina olen Peeter Helme, koos minuga on täna merest fantaasia ja ulmekirjanduses rääkimast tõlkija Sass Uusjärv. Kuulasime äsja imatami muusikapala Heivel, mis rääkis siis sadamast kui pelgupaigast, millest meiegi saate esimeses pooles rääkida jõudsime. Aga me jõudsime nüüd vahepeal välja ka natukene rohkem sümboolika, nii et meri ei ole mitte ainult käivitav jõud ja mitte ainult selline mugav keskkond saab väga hästi teeme luua, et neid siis lahendama asuda kirjanduslike võtetega. Vaid. Meri on sageli sümbol ja sedasama mere sümbol on tihti kandunud omakorda edasi ka kosmoseulmesse. Ja asja jõudsid juba enne öelda, et tahes-tahtmata see kosmos aga meri oma suuruse ja mõistma tusega ja, ja tundmatusega äratab tihti selliseid religioosseid ja nende suuri tundeid. Ja ka neid suuri tundeid katsutakse siis teinekord omakorda seletada merega ja kuidagi lahendada seal mere peal. Küllap vist jah, et tegelikult ulmeraamatud on samasugused nagu kõik teised raamatu tõttu et oluline on seal ikkagi inimene, tegelane, see, mida tema läbi elab, see, mida tema teeb, mida ta mõtleb, kuidas ta muutub, areneb selle raamatu käigus. Mul ei tule praegu nagu konkreetselt meelde isegi ühtegi sellist lugu, kus oleks nagu mingi päris siuke mereromanss ulmelised kosmoselaevades avalikult selliseid asju juhtus ja juhtus ka päris laevades juhtub, praegugi, jääbki juhtuma tõenäoliselt, et merele armastus on ju meri, nagu öeldakse, et tal on alati need kaks, 21 naine on kaldal ja meri on see teine ja kunagi ei tea, kumba ta rohkem armastab. Küll, aga kosmonaudi jaoks on võib-olla see, et sul tekib see kirg, selle et sa ei oska enam elada niimoodi, et sul on kaks jalga maa peal. Sa tahad nagu kogeda uuesti seda suurust ja seda kõiksust ja saada sellega üheks. Aga siiski selliseid originaalseid emotsionaalseid suhteid ikkagi raamatutest leidub ja mulle tuleb kohe meelde seesama Rubin hop ja tema elus laevnikud, kus on ju selline omapärane suhe enesest teadlike laevade ja nende kaptenite vahel. Ja see on väga põnev hoobil nagu hästi huvitavalt välja mõeldud. Ja see on lihtsalt kogu selle tema sarja ja maailmaga nii nagu sügavalt seotud tegelikult, et ma ei teagi, kui isegi kui palju sellest siin rääkida võib, selles mõttes, et mitte nagu lugejate jaoks võib-olla mingit üllatust. Kui ta, aga ma arvan, natuke peaks, on ikka nii originaalne fantaasiat, sa võiksid võib-olla selle põhijoontes ära kirjeldada. Ühesõnaga, ideeliselt kui tahad, siis tegemist on, on see maailmas tavaliselt laevad loomulikult olemas, aga siis on onu, mõned nüüd on võib-olla kümmekond 10 ringis, võib olla, on sellised erilised laevad, mis on siis elavad laevad nende käilakujud on tavaliselt siis nikerdatud mingisuguse inimese, naise või mehekujuliseks, et oleksite temaga lihtsam suhelda. Aga ta on siis teadlik nagu otsast lõpuni välja, et kogu see puit, milles ta ehitatud, on teadlik või teadvusel ja suudab talletada mälestusi ja vastavalt siis sellele ka nagu suhelda oma omanikega ja selleks, et siis elus laeva nii-öelda äratada peab vähemalt siis kolm põlvkonda kaptenid seal pardal surema ja nende elud lähevad siis nii-öelda sinna laeva sisselaeval ka. Ja ta mäletab kõiki neid mälestusi ja seal tekib muidugi see väga huvitav küsimus ja ma selle kohta, Raivo on ise isiksus või on ta isiksus, mis on kujunenud nendest endistest Sis omanikest. Ja see tegelikult selles elus laenlikkerioloogias viib ka väga suurt nagu sisemiste konfliktideni. Ja natuke võib-olla ei, võib seda isegi siis nagu seostada selle oi ka et tegelikult, et mis hetkel arvuti intelligentsus tekib või mitte tekkivaid, mis hetkel see intelligentsus nagu ületab teatud piiri ja muutub isiksuseks, et ta ei ole enam meie programmeeritud mingit mõtet või mille iganes kogum. Selles mõttes on tõesti see hobi fantaasia huvitavat, see haakub nagu sa ise praegu ütlesid, väga hästi ka täitsa sellist tänapäeva tehisintellekti loomise probleemidega, seal on käivitajaks maagiline tegur, aga seesama küsimus vaevab ju ka neid igasuguseid programmeerijaid, kes üritavad luua enesest teadlikke arvuteid, et kas seal võimalik väiksemast ehitada suuremat ja ja kui on, siis kes see lõpuks on, kas see on lihtsalt eks inimese hale koopia või on tal mingisugune mina? Jah, ja mul tekkis praegu ma ei ole, ma ei tulnud enne selle peale, aga see on puhtalt ka Glocki kosmoseodüsseia all kes mõtlev laev, kes siis põhimõtteliselt, no lihtsalt Tanel tahes-tahtmata kohe tekkis. Et kes hakkab mässama ja elus laanikas siis üks nendest laevadest tegelikult isegi mitu on neid seal kes lõpuks siis seavad selle kahtluse alla, kas nende kohus on ikkagi nagu kuulata seda, mida kapten neile ütleb, või otsustada ise, mis on nende jaoks õige ja mida tuleb teha? Nii et see on ka tegelikult üks selline hästi suur teema, palju suurem teema kui üks raamatu, eks triloogia, vaid tegelikult selline aktuaalne küsimus ja selliseid suuri, tavaliselt küsimusi on ju ka igasugused mereteemalised ulmeraamatud ennegi katsunud lahendada. Mul tuleb kohe kõigepealt meelde midagi väga-väga vana nimelt juba vanemad Marsi lood, mis katsusid seletada seda, et kas Marsil oli kunagi meri ja kui oli meri, siis kas seal olid inimesed ja mis sellest kõigest sai? Meenub kohe ka eliit, näiteks mis räägib Marsi tsivilisatsiooni allakäigust. Ja meenuvad muidugi ka rohkem sajandivanused Edgar Rice, Barrouci Marsi lood, kus samuti arutletakse selle üle milline oli Marsi tsivilisatsiooni saatus, eeldades, et seal oli kunagi meri, aga see haihtus ära. Ja muidugi uuemas kirjanduses on see kõik saanud ju ka sellise ökoloogilise alatooni, mida sa enne mainisid, mis omakorda on seotud ju ka moraalilooga. Nojah, et ühesõnaga see ökoloogia teema on nüüd eriti uuemate raamatute väga nagu tugevas huviorbiidis ka, nagu noh, vastavalt sellele, mis maailmas toimub ja kuidas see, kuidas see meie mõttemaailm või asjadesse suhtumine muutunud. Et kui ma enne seda saadet ka veebist vaatasime, mis on kirjutatud ja millal on kirjutatud, siis on ka mereulmes või Merrit käsitlevates ulmeteostes ja fantaasiateostes on ka see näha, kuidas fookus on aja jooksul muutunud, et nagu sa ütlesid, kui alustati selliste noh, antiikautoreid juba, eks ole. Oota, see just rääkisime, et alguses olid siis koletised loomulikult, kes sealt merest välja tulid, igasugused õudsad, õudsad elajad, siis jõuti uudise kirjandusse, allveelaevade, nii patus graafide, tehnika arengu, nii kui selliseni siis tuli peale inimese semu, inimese muundamine merele sobivamaks. Amfiibinimene ka kunagi seiklusjuttude sarjas ilmunud ma esimest, ma ei mäleta, mis auto Beljajev edasi muidugi ka kõik segunevad ja kui sa juba seal mere all oled, oled amfiib siis selge see, et ka seal on koletised ja teema, millest me ei ole üldse rääkinud, on loomulikult Atlantise kadunud maailmad, et tolli, Maracotti sügavik näiteks, et kus eriti tugevalt esilse hea ja kurja võitlus ja isegi lausa jumala sissetoomine lõpusse võtts. Ma ei mäleta, kuidas Hollandi nimi oli ka, vist oli teda peetud nagu paali prototüübiks, et tema oli see, kes hävitas selle maailma Atlantise. Ja siis ikkagi nagu inimesed natuke ikka suutsid seda nii-öelda vastu seista kurjusele. Et selles mõttes tegelikult mulle tundub, et et meri lähen kõrvale, natuke pärast saab sellest rääkida tegelikult sellest headusest ja kurjusest, mere kontekstis, et et kui nüüd Atlantisest jälle edasi minna, siis muidugi loogia tuleb jälle. Mida rohkem siis meie enda enda tehnoloogia areneb, seda rohkem ka meretehnoloogiat nüüd viimased ulmejutud. Jällegi kaldun kõrvale, et ja tehnoloogiast edasi, siis on see mere intelligentset. Kas meri on intelligentne või ka mereloomade intelligentsus ja vist kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel olid plahvatuslikult kirjutatitelfiinidest. Mis eesti keelde ma arvan, et ei ole vist, ma ei tea, et oleks mõni nendest raamatutest jõudnud eesti keelde näiteks kuigi Stadanssi, üks fraas selle kohta öelda midagi tuhandendatel stiilide kohta. Delfiinid lahkuvad planeedilt maa kui lõpp on lähedal, et nad on umbes nagu rotid, kes lahkuvad uppuvalt laevalt. No, ja kas tema mitte ei olnud ka seda või oli see keegi teine, et see kontakti, mida ma otsitud inimeste delfiinide vahel kogu aeg, et see on nagu sellepärast ei ole suutnud, ei riivanud hakanud toimima, et inimeste intelligentsel lihtsalt delfiinide nii palju allpool, et nad ei suuda meid mõista. Ja delfiinide sedasi siis noh, see intelligentsuse teema üleüldiselt on Salarisega Solarisega seotud. Aga need asjad, mida sa mainisid, et me alustasime ökoloogiast, siis jõudsime headuse ja kurjuse ni ja tehnika areng, kuni need on kõik tegelikult mingil määral seotud. Sest et tänapäeva ulmekirjanduses, kui ma loen seda suurt rõhku ökoloogial missugune väga paljudest raamatutest silma torkab, siis et see on ju tegelikult ka sedasama headuse ja kurjusevõitluse kandmine teise keelde lihtsalt teises võtmes lahendatakse seda ehk siis kui sa muretsed ökoloogia pärast, oled sa hea, kui sa muretsevad paha, umbes nii lihtne see ongi ja, ja tehnikaga seotud ja ka väga kahetiselt ühest küljest oodatakse tehnikalt lunastust, aga teisest küljest nähakse tehnikas ka nuhtlust. Ühe sellise mittemerega seotud ja silmapaistvat rumala loona tuleb kohe meelde avatari film, kus tehnikat nähakse just nuhtlusele. Ja noh, üks on, igal asjal on kaks poolt niga merele tehnikal aga ma mõtlen lihtsalt seda, kuidas merd tavaliselt kujutatakse. Et noh, jällegi, see on selline kohati need via eriti veel võrreldes seda vana võrdlus naisega, et meri on muutlik nagu naise meel ja kunagi sa ei tea ja ta on tujukas ja peab temaga väga ettevaatlikult ümber käima, et et nii-öelda mitte vastu näppe saada. Näiteks Kariibi mere piraatidest, merejumalanna sissetoomine oli tõesti äärmiselt sümpaatne tegelane ja väga tujukas. Et merenagu kurjus tegelikult on minu arust selles mõttes huvitav teema, et ta tegelikult ei ole. Meil kiputakse hästi palju isiksust, on et ongi nagu selline suur jõud, aga talle nagu antakse sellist antakse nagu isiksuseomadused. Ta ongi nagu jumal omaette. Et tegelikult viib tagasi selleni, et kõik suured jõud on seal kunagi inimeste jaoks olnud isikustatud. Aga et noh, kuna ta on tundmatu, siis tundmatu tekitab alati hirmu ja ükskõik kui hästi, mida tundma õpime. Et see sügavused jäävad ikkagi suhteliselt mõistetamatuks veel kauaks ajaks. Jah, ja sama kehtib siis ju ka kosmose kohta, see on niimoodi üsna üle võetud ja sul tuleb lihtsalt meelde selle isiksust tamisega näiteks. Asjake Asimovi asumi sarjas inimesed tihti vannuvad kosmosenimel, et see sealses mütoloogias on siis inimesed isiksustanud enda jaoks kosmose tühja ruumi. Noh, meie ju ka tegelikult taeva päralt taevas, kosmos, kas nad on lihtsalt sõnaga, aga jah, miks mitte see isiksustamine nagu toob selle hirmsa nagu natuke teeb lähedasemaks justkui mõistetavamaks ja kuna mul tekkis jälle paralleel Tolkieni maailma nende lüüsis nende jõududega, kes lõid selle maailma, ehk siis valad valarid, tõlked on nüüd erinevaid, ka seal oli merejumal täiesti eraldi olemas, kes selle merega tegeles ja ei saa öelda, et üks jumal on hea või halb, ta lihtsalt on ja ta käitub siis vastavalt sellele reageerib siis sellele mingis mõttes, mida inimesed tema selle maailmas kehastunud poolega teevad. Et selles mõttes see on ikkagi interaktsioon ja on interaktsioon ka enamuses nendes raamatutes, kus see meri on nagu sellise olulise tähendusega. Või vähemalt on siis interaktsioon nende olenditega, kes selles meres elavad Nii et tegelikult tuleb tõdeda seda, mis on niigi ilmselge, et ka ulme ja fantaasiakirjanduses ikkagi tegeletakse inimeste probleemidega meie probleemidega, mis meil on nüüd ja praegu lihtsalt neid katsutakse ratta mingi teise nurga alt, võib-olla distantseeritumalt või mõnda aspekti rohkem rõhutades selleks et see paremini välja joonistama. Absoluutselt ja vahel annab selline fantaasialend või ütleme, meie igapäevaprobleemide paigutamine mingisse teise keskkonda tekitab sellise justkui ühelt poolt võõrandava efekti, et et see on midagi muud seal täiesti noh, ei ole mingisugune igavene, igav argiromaan aga samas annab võimaluse vaadata siis neid samu probleeme, võib-olla isegi nagu teadlikult selle peale mõtlemata. Ja see on huvitav, sest et ka selline tavaline tavaline nii-öelda merekirjandus, kus räägitakse merest planeedil, maa ajaloolises või tänapäeva mõttes ka siin on tihti meri just miski, mis annab võimaluse vaadelda. Olevat distantsilt, jah, kui sa lähed merereisile, siis see on tavaliselt noh, on ikkagi pikk reis reeglina nagu noh, ma mõtlesin parvega praamiga nüüd Saaremaale sõitmist, mis oli ka pikem, kui ta nüüd on kunagi aga see annab nagu võimaluse ka iseenese vaatamiseks annab aega järelemõtlemiseks. Ja tegelikult on merd ju teisele poole liikudes ütleme mitte kosmosest tagasi tulles maa peale liigutes inimese sisse, siis meri on ju ka hästi sageli nagu teadvuse sünonüüm. Et see, mis meie peas toimub, on samamoodi seal mingisse sisekosmos ja on keeruline, mõistetamatu miks see paralleel mul tekkis, sellepärast et jällegi, et see ei ole. Ei saa öelda, et see on klassikaline ulmeraamatuga, on ilmunud just äsja Niil šastermanni nord romaan Challengeri sügavik, kus siis tegemist on poisiga, kellel hakkab paranema välja skisofreenia ja pool sellest raamatust toimub siis nagu päris maailmas tema kodus koolis, haiglas ja pool sellest on ta siis samal ajal, kui ta on, nendes kohtades on tooga laeval väga kummalisel laeval, mis seilab parajasti siis sinna sügavalt sügaviku poole, tema ülesandeks on siis sukelduda sinna sügaviku põhja, mis seal siis üle 10 kilomeetri vist, kui ma ei eksi, on seal sügavik sügav peaaegu teadaolevalt seda mõõdetud korduvalt ja nende mõte on erinevaid. Ja see on siis noh, ilmselge paralleel sellele, et ta peab ise jõudma oma meeltesügavustesse ja seal on see laeva ja mereelukate ja selle mere enda need paralleelid on, see on lihtsalt noh, lisada. Et minu jaoks see oli nagu selline merekujundi kasutamine meelekohta oli nagu kirjaniku poolt nagu perfektselt niimoodi paika pandud ära kasutatud kõik võimalused. Mingis mõttes sarnane tõesti Stanislaw Lemi Solaris, kus sama planeedikujuline amorfne olevus on ju esiteks võimeline inimeste mälestusi ja nende alateadvuse pilte materjaliseerima ja mingis üldisemas mõttes ju sümboliseeribki meie kõigi igav alateadvust ja alateadvuse kummalisi käitusid. Just, sest sa kunagi ei tea, mis sealt välja tuleb ja see, mis sealt tuleb, saab, see võib su enda jaoks olla nagu tohutu üllatus. Et ega see merele minek, kui sa lähed merele ja seal on see veeväli ümberringi ja sul ei ole kuskile minna, sa oled nagu kinni mingis kohas kitsas kohas ja sa oled sunnitud mõtlema osad üksi, oma mõtetega nii-öelda, et see ei ole sageli mõnus olukord. Ta ikka tahad nagu tegutseda ja suhelda ja noh, eriti need praegune maailm nagu ta on, et kui sul voodetavate internet ja mis on infomeri selles ju või kui eraldi eraldi rääkida. Aga et siis oled sunnitud nagu süüvima sellesse, mis on sinu sees. Ja see ju ka hirmutav, vahel kui sa seda varem teinud, aga ei ole. On ja need erinevad ulme ja fantaasiaraamatut, siis aitavad meid võib-olla äkki selliseks olukorraks ette valmistada. Loodetavasti või kui mitte, siis vähemalt aitavad, et meil mõista inimesi, kes sellisesse olukorda võivad sattuda või sellises olukorras on olnud, sellega tuleb meelde jällegi üks raamat, kus otseselt seega pole midagi pistmist, aga aga mis lihtsalt praegu sinu juttu kuulates pähe tuli, selleks on andi marstlane merd Marsile, kui me teame, praegu ei ole nagu oli kunagi ja kes ei ole läinud filmi, soovitan lugeda pigem raamatut, mis räägib just nimelt sellest, kuidas üks selline iseenesest hästi ettevalmistatud tegelane Peab üksildusega hakkama saama. Noh, see on nagu natuke nagu Robinson Crusoe lugu. Et ta jääb sinna üksi õnnetult maha ja jah, siis peab toime tulema ja tal ei ole isegi reedet On on raske, marsi merede teema muidugi Bradbury on kirjutanud ja väga palju marsisti, väga huvitavaid asju, et ja need liivalaevadega hüpeerjanil olid laevad, mis sõitsid üle rohuväljade Seoses jälle muidugi teema, millest me ei ole üldse rääkinud, natukene on seotud, nende on, fiib inimeste inimeste geneetilise muundamise ka on, sest seal olid ju need heidikute parved kes elasid avakosmoses ja kes siis vastavalt sellele, kui nende elutingimused olid nii erinevalt laetelt siis muundusid ka füüsiliselt, nii et nende, see parvede, kui konsul sinna lõpuks läheb ja nüüd heidikuid näeb ja nendega suhtleb ja ta läks ka sinna laevaga. Tegelikult, mis siis oli, kui ma õigesti mäletan, aga mingit nagu meenutas vist purjelaeva või vähemalt paljud kunstnikud on seda purjelaevana kujutanud päikesetuultega või tähetuultega, siis sõitis, et see oli väga-väga nagu ilus kujund ja noh, ilmselge paralleel sellega tegelikult siis, mis siin maa peal meredes kirjanikud on teinud? See oli jah, hästi huvitavalt hullumeelselt kirjeldatud ja ja seal esitas autor sellega hästi selgelt selle küsimuse, et kas me oleme meie ka siis, kui me füüsiliselt oleme muutunud kellekski teiseks. Raamatusse oli osa konfliktist, üks osa inimkonnast ei tunnistanud neid heidikuid enam inimestena, kuigi nemad ise tahtsid ennast küll inimestena näha. Noh, jah, see igavene konflikt, et kui sa oled teine, kas sa siis oled mina sõber või minu vaenlane. Aga sellega jälle mulle meenub see Džiin Wulfilon üks raamat, see Bukov senjoor, son, kus tegeletakse olematuse probleemiga. Ja seal on samamoodi toimub füüsiline muundumine, et kui on, kui inimesed, inimkond hakkab nagu surematust võtame, siis see tähendab seda, et kehad kasvavad kogu aeg järjest suuremaks ja lõpuks siis saad ei suuda enam maa peal liikuda ja gravitatsioonivõtmiseks peavad plaanitud merre minema, tekib siis nagu meres noh suured nagu vaalad, põhimõtteliselt, aga selles surematu. Et jällegi sarnane, kas see on selline inimene, on inimene päriselt või? Ka amfiibinimese probleem oli selles, et oli mingi veider tuli, friik, ta ei ole ohtlik, teistsugune kohe on ohtlik, et see on. See on huvitav, et me jõudsime nüüd saate lõpuks sellise teemani, et see minu meelest näitabki seda, kui hästi võimaldab merikeskkonnana fantaasiat edasi tõugata. Ta võimaldab tõesti luua selliseid reegleid ja selliseid tingimusi, millega me kuival maal hästi leppida ei suudaks. Aga kui need asjad toimuvad meres, olgu siis kas meres siin planeedil maa või siis nii-öelda kosmoseookeanis siis me suudame küll fantaasiat kenasti alla neelata. Jah, ja nagu sa ütlesid enne ka, et tegelikult need on meie, need igapäevased probleemid, millega seal nagu rinda pistetakse, et nad on lihtsalt pandud sellisesse teistsugusesse soust ja sa täpselt seal või isegi kui sa seal nagu oma kahvliga nii-öelda Zorgitsa ei näe täpselt, mis seal all on, et võid süüa ära ka selliseid asju, mida sa võid olla, muidu ei sööks. Ja nii, et ma julgen siin öelda sellise soovituse ka, et kes võib-olla muidu ei loe ulme ja fantaasiaraamatuid siis ikkagi üks hea raamat on lihtsalt üks hea raamat žanrist sõltumata ja absoluutselt ma ei saa olla rohkem nõus. Aga seal ma tänan sind siia, raamatu ja meresaatesse tulemast ja saate lõppu saame sinu soovil mängida veel ühe muusikapala. Ja võib-olla sa ütled mõne sõna ka, mis muusikapala sa meile saate lõppu. Ma karjusin loost frikunud siis loo reality, kuna seal on mereteemaline video, see oli üks esimesi, mis mulle kohe meelde tuli ja see on ka lugu, mis mulle väga meeldib endale. Et need mereteemalisi laule kuule või videosid, kus meri, meri on sees, on tegelikult hästi palju, nii et see valik oli keeruline, aga kuna me jõudsime nagu sellise mõnusa positiivse lõpuni, siis ma arvan, et see lugu sobib sinna väga hästi. Jah, tõepoolest, belgia Tiihheilost, hõikan siis šiighering Chanic de Vii jäliti eelmisest aastast on üks selline väga hoogne ja suvine lugu, et veel kord Sass, suur tänu saatesse tulemast. Mina olen Peeter Helme, sellega lõppeb saatesarja raamat ja meri, neljas osa kuulmiseni.