Vikerraadiotüüblid. Ilusat keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele väljas on kevad, kõle küll, aga ikkagi kevadpäike paistab. Ja see teeb muidugi tuju heaks, aga meie siin kolleegid, ajakirjanikud omavahel vahel tõenäoliselt oma jutuga tuju väga heaks teha ei saa, meie räägime endiselt tõsistel teemadel, räägime sellest, mis siis möödunud ja lõppeva nädala jooksul. Eesti ja maailmaelus kõige olulisemad asjad olid, Heidit, Kaio pere ja kodu on üks kolleegidest. Tere varahommikust. Tere Neeme Korv Postimehes arvamustoimetuse pealik ja mina, Aarne Rannamäe, Eesti televisioonist. No millest me alustame, esimesed nii-öelda kvoodipagulased on siis meil kohal, panite tähele, kui kui märkamatuks ja kuidagi täiesti nagu ära unustatud, see see teema tegelikult oli väikene, teisipäeval saabusid yks lennuga kuskilt, mida siis hoiti kiivalt saladuses, et kuhu nad tulevad, seitse tükki koos. Üks perekond Iraagist jagaks vallaliste meesterahvast Süüriast ja Jeemenist ja ja, ja, ja pärast seda tehti väikene pressikonverents ja oligi kõik ajakirjanik ajakirjanduse huvi sellega vaibus täiesti. Ma ei ole nõus sellega, et ajakirjanduse huvi vaibus, vaid ma arvan, et seda huvi hoiti jõuga nii-öelda katte all ja, ja ma arvan, et see on ka täiesti õige, sest et need seitse õnnetud inimeste saabuksid oleks täiesti variant, et saabuksid nagu superstaarid siia kohale. Ja kui need, kui nende saabumine välklambid, press vastas mikrofoni. Läks täiesti ebaproportsionaalne, et ma jään, ma täitsa kujutan ette seda, et nad elaksid siin täpselt ka nagu nagu mingis tõsieluseriaalis, kus aknad paistavad läbi ja iga nende sammu, mis sammu jälgitakse ja kui nad ei lõpeta kooli piltlikult viitega, siis on väga jama, et odav iidoli on veel aegunud. Esimene aprill oli ka eile, aga aga tõepoolest, et, et kui alati tehakse uudiseid sellest, et kui siia saabub esinema keegi täht, et millised on tema erinõudmised, siis ma kujutan ette, et oleks oleks ka kõik olnud väljas, ma tea, menüüd ja päevakavad ja muud asjad. Et, et minu meelest on see hea, et see ei olnud ikkagi päris nii. Lennukit nägime pildi peal, millega tulid. No ei, muidugi on hea, aga kui te arvate, et nad nüüd ära kaovad, siis ilmselt sügavalt eksitav. Sest et kasvõi see viieliikmeline Iraagi perekond, ema, isa ja kolm last ja ja, ja, ja kui nad kuskil asetuvad, kas siis Tallinnas või Tartus, mina isiklikult ei tea, kus nad on, ei tahagi teada, see ei ole üldse tähtis. Aga kui te arvate, et et teatud meie kallid kolleegid, meediaringkonnad selle asja nii-öelda unustusse jätavad, siis ma arvan, et eksite sügavalt. Ainuke lootus on tegelikult, silma torkab silma loomulikult ja ainuke lootus on see, mida ja mida on ametnikud on öelnud, et nad on võimelised vastu võtma 15 pagunid pagulast kuus ja et see läheb täide, et neid tõesti hakkab mingisuguste portsude kaupa juurde tulema, sest see, see tõesti on tegelikult ka natuke naeruväärne, kui Saksamaal on 1,2 miljonit põgenikku ja siis Eesti panus on nüüd seitse tükki vastu võtta, et. Ja ei, noh, see on teine küsimus. Jah, aga, aga lihtsalt võttes arvesse seda meeletut hüsteeriat, mis nüüd on siis kuude kaupa, räägime praegu Eestist, eks ole, rändekriis Euroopa mastaabis on, on tohutu ja, ja meeletu probleem endiselt, aga, aga me räägime praegu Eestist, et et arvestades seda, mis siin kõik on toimunud milliseid väikseid kuradikesi on valitud ja, ja kuidas kõik ilm on nüüd hukas ja ja selle selle taustal lihtsalt ma mõtlesin, kui nad teisipäeval saabusid, kolmapäev, neljapäev reede vahele jäänud, et et ei ole nagu eriti vist üldse ei ole nagu piiksugi tehtud, et. Aga küll küll uuriv ajakirjandus töötab. Küll need piiksud käivad, et et aga, ja mul noor kolleeg Joosep Värk käis hiljuti riigipeaga koos Horvaatias ja ta kirjutas sel nädalal minu meelest päris hea kommentaari Postimehes, et kui keegi ei ole lugenud, siis võiks võiks, võiks selle üles otsida, et meie liiga ilusaks muutunud elu. Ja Joosep tõi seal välja selle, et kui Horvaatias põhimõtteliselt ikka läbi riigi käivad tuhanded ja seal on see probleem on tõepoolest kindlasti päris tõsine, siis samal ajal ikkagi riigi kesksed teemad on võib-olla kuskil mujal. Sa oled, et arutatakse ka sellest, et milline on majanduse käekäik ja nii edasi ja nii edasi. Meil on siin vahetevahel vaatad et justkui nagu see kui näiteks oleks seesama, et, et seitse pagulast, et see on nagu selline juhtivteema, et see pole ka nagu päris õige. Järjestus ja meie, meie noor kolleeg Neeme raud käis ka presidendiga kaasas ja, ja tema tema intervjuudes kumas sama asi läbi, et tegelikult riigis tervikuna siis Horvaatias mõeldakse hoopis teiste asjade peale ja kuna tegu oli siis nii-öelda ametliku visiidiga protokolli järgi, siis ajakirjandus pääses ka Horvaatia tippudele kaasa arvatud siis presidendile, peaministritele ja teistele ministritele üsna lihtsalt ligi ja, ja need olid väga sisukad intervjuud ja saime tegelikult väga hästi aru, et kui palju meid tegelikult selle riigiga seob ja, ja loomulikult ka pagulaskriisi kontekstis, et see on tohutu probleem, jah. Balkanimaadele kui Horvaatia ei taha ennast enam siduda nime poolest Balkani riigiga. Muidugi ei tunne seda Horvaatia ühiskonda nii hästi, et kui palju nüüd nende 90.-te aastate sündmused nüüd tagantjärele mõjutavad, aga kindlasti rahvameelsus väga meelde, et võib, seda võib kindlasti arvata ja ja sümpaatne on, on nendest kajastustest lugeda, et, et on olemas mingisugune selline konsensus, et kui ikkagi riigist tuleb sind 10000 inimest päevas kohati läbi ja ikkagi mõeldakse selle peale, et noh, et nähakse, et see on suur probleem ja seda tuleb nagu, nagu praktiliselt kuidagi lahendada, siis noh ütleme siin tõesti mingi mingi väikse arvu üle ülespuhumine ja sellest nagu peateema tekitamine ei ole kindlasti kindlasti kõige targem. Ja Horvaatia ja ega me pikalt nüüd Horvaatia ilmselt peatuma ei hakka, aga, aga lihtsalt hea näide ja muidugi ma alles ka käisin seal ja ja, ja tegelikult, kui me mõtleme, millise suure kollapsi vahel see riik on, eks ole, et 90.-te Jugoslaavia kodusõda või või ükskõik kuidas seda nimetada ja, ja diktatuuririik ja nagu ta oli ja nüüd elab täiesti normaalset elu, nii et et see, see, see rändekriis muidugi andis, andis nagu uue matsu ja avaldas kindlasti majandusele väga suurt mõju. Aga, aga seal on ja seal on tegu nagu tõeliste probleemidega, see, mis meil on siin, meie probleemid on hoopis hoopis kuskil mujal. Kui üks erakond nimetas, et möödunud teisipäev, siis on siis Eesti islamiseerumise alguse kuupäev, olgu sellega, kuidas siis on. Et varsti kerkivad mošeed meedia ja, ja siis on terroristid kohal ja ühesõnaga kõik on, kõik on väga halvasti. Nädal oli siis sama päev jah, kui saabusid põgenikud, esimesed, need kvoodipõgenikud oli meil ka, no niisuguse ühe sümboolse stardipaugupäev. Ja nimelt siis Siim Kallas teatas, et no tegelikult ta veel ei teatanud, et ta hakkab presidendiks aga on või tahab saada presidendiks. Aga et see oli niivõrd läbinähtav, et esialgu siis Kallas on kokku kutsunud Estoniasse 16.-ks aprilliks suure sellise avalikkuse, kogu nimeliste kutsetega ja puha ja mitusada inimest ja kus ta siis selgitab mis ta sellest presidendiametis ja sellesama oma soovis näeb ja, ja ülisuured tõenäosusega teatab, et ta on valmis siis selle koha peal ega kandideerima. No see oli tõeliselt keskne poliitikagurmaanidele avapauk mis annab jutu ja mõtlemisainet veel mitmeteks pikkadeks kuudeks, aga, aga tõepoolest see iseenesest Siim Kallase presidendiks kandideerimine nüüd väga suure uudisena ei tulnud, et teda siiski peeti, on, on peetud üheks oluliseks kandidaadiks juba mõnda aega ja ta ise pole seda eitanud, nii et nii et selles mõttes on see uudisväärtus, on siin see, et see oli avapauk, mitte see, et Siim Kallas kandideerib. Ja pole vist ühtegi pikemat usutlust Siim Kallasega viimastest aastatest, kus ei oleks mängitud kas või korraks sellele teemale ja küsitud tema käest, et teeb absoluutselt igas. Et sellepärast arvan, arvan ka mina, et et tõena taoliselt Kallasel sellist varianti selles presidendirallis, kui ta nüüd tahab ka esimesena niisiis jõuda ei olnud, et ta oleks mingisugusel hetkel nii-öelda siis musta hobusehobusena või siis või siis valgel hobusel, ükskõik kuidas keegi soovib seda näha välja välja kapanud, et noh ilmselt nii see on, et. Ma pidin selle avakäigu tegema ja, ja tema asi on nüüd nii-öelda initsiatiivi hoida ja selle avakäigu tegija avangut hakkab ta siis ja siis ta siis partii kulgu hakkab ta siis 16. aprillil seletama. Aga kindlasti see ajastus kindlasti see ajastus oli, oli kindlasti jälle omakorda ja noh, ka nõunõustajate abiga paika timmitud, et et absoluutselt Marina, Marina kaljurannal oli tähtis sündmus välisministeeriumis ja, ja on räägitud ka seda, et mine tea, mis sõnumeid oleks võinud sealt tulla. Absoluutselt natukene siseringi infot valdavana tõenäoliselt sai, sai Kallase puhul otsustavaks see, et kell üheksa hommikul teisipäeval potsatas paljude inimeste meiliboksi kiri, et selline üritus toimub ja ja siis see, see pidi siis ennetama seda, sa pead silmas nüüd välisministeeriumis Lennart Meri püsti avamist mille autoriks on siis Tauno Kangro ja annetajad ehk siis akadeemik Lippmaa pojad. Ja kus tehti väga ilusaid sull neid pilte koos veel ühe presidendikandidaadi ehk praegu ametis oleva välisministriga. Just et see teeb selle olukorra pikantseks, et et reformierakonnal on siis kaks päris tugevat kandidaati, kusjuures ka minu meelest oli põnev see, et ma juba lugesin uudiseid, kuidas on Eestis ilus traditsioon, et välisministritest saada peaministri toa umbes pikk kuigi tõsi, ei maksa unustada, et ka Siim Kallas on endine välisminister, nii et et. Vaata nüüd sa ütlesid niimoodi, et et reformierakonnal on kaks kandidaati. Tegelikult me ei tea, kes on Reformierakonna kandidaadid, Reformierakond endiselt vaikib, Reformierakond vaikib. Reformierakonnal esimees, kes juhuslikult on ka peaminister, ütles, et rahva arvamus tulevase presidendi suhtes arvamuse kujundamisel siis erakonna jaoks on väga suure tähtsusega ja teine uudis, mis ta samasse lausesse oskas kokku panna, on see, et Reformierakond koguneb suve lõpul. Et arutada oma oma kandidaat ega suve lõpp, ehk ma ei tea, mida peab peaminister silmas lõpu all, minu jaoks on see augusti lõpp ja augusti lõpus, kuigi me seda täpset kuupäeva ei tea, aga traditsiooniliselt on meil presidenti valida augusti lõpus vähemalt siis esimene tuur ära tehtud Riigikogus ja siis kui seal ei ole õnnestunud siis valijameeste kogus, et see, see, kõik, see kõik, see tõstatab ikkagi küsimuse, et mis ime elukas Eesti vabariigi president on, kuidas seda paika pannakse ja millised on need seadused mille alusel siis presidenti valitakse ja kas meiesugustel ülejäänud kähmakatel siin riigis ka mingisugune sõna sõnaõigus on, et väljaspool siis nii-öelda rahvaesindajate kogusid. Mina ütlen seda küll, et et kahtlemata on, ma kirjutasin ise ka see nädal ühe kommentaari sel teemal mille pealkirjaks panin presidenti rahvas ja ma arvan, et presidendi tõepoolest teebki rahvas sellepärast, et ei ole kindlasti ma usun sellist poliittehnoloogilist varianti, et, et kerkiks keegi, kes, kellel pole rahva toetust. Ma arvan, et poliitikutel on ikkagi ühed vitsad on väga selgelt teles ja, ja see on see tarandi Kunagine eurosaadikuks saamine protestihäältega. Ma arvan, et see on nagu väga selgelt meeles ja kui, kui, kui, kui, kui rahvale nagu tehakse ära, siis, siis nad saavad nagu selle need vitsad uuesti kätte ja nad ei taha neid enam saada. Ja sa ütled Aarne, et Reformierakond praegu on suu suu kinni hoidnud ja me tegelikult ei tea, kes on siis nagu erakonna kandidaadid tegelikult nagu nad kõik. Just et siit jääb mulje, et erakond on öelnud. Kasvõi vaikimisi andnud sellise positsiooni, et jookske. Jookske nüüd ja vaadake, kumb, kumb teist parem on. Jookske ennast hingetuks ja, ja siis vaadake, kuidas kriitikanooled hakkavad lendama ja. Näidake täpselt näidake kette äraaetud hobused lastakse maha ja et aga noh, selge on ju see, et et Marina kaljuranda võib näha kandideerimas või vähemalt see, mida ta praegu on alustanud, ehk siis ringkäik ringsõidud maakondadesse, mis tegelikult ei ole väga vajalikult välisministrile, näitavad selgelt tema nii-öelda sisepoliitilist huvi. Neid võiks tõlgendada siiski eelkõige just presidendikampaania alustamisena, nii et, et ma arvan küll, et Marina, kaljuranda võime üsna kindlalt näha presidendikampaanias osalemas, aga nüüd see küsimus sellest, et kuivõrd palju rahvas saab osaleda, siis tegelikult see Marina kaljuranna kampaania ju näitab seda, et pidades vajalikuks maakonnas ringe teha siis kellegile tal on ju vaja muljet jätta ja siis need on selgelt ju need võimalikud üle 400 inimese, kes valija valijakogus tulevikus olema saavad. Kelle seas on tegelikult ju ikkagi väga suur hulk päris tavalisi inimesi, kelles, kellel ei ole väga otsest linki parteide keskkontoritesse. Nii et see kampaania on eelkõige siis valijameestele. No mina arvan seda, et iga erakond tegelikult tegelikult tahaks justkui olla selle presidendi tegija, sellepärast et kui presidendi roll, eks ole, arvamusliidrina number üks võimude tasandil kaalustajana, nii nagu põhiseadus seda talle ette näeb. Ikkagi on hea, kui see, kui see president on justkui nagu natukene nagu, nagu no poiss või tüdruk ka, et, et siis saab mingisugustel hetkedel näidata, et, et meie justkui oleme ka tema tarkade, tarkade mõtete taga. Mul on selline tunne, et ega kui me vaatame siin viimaseid selliseid teravat noh, rahva seas suurt tähelepanu pälvinud riigikogu arutelusid sisega ja ega erakonnad ei kontrolli praegu väga hästi oma oma fraktsioone ja oma liikmeid niimoodi tagatubade kaudu, nagu see võib-olla võib-olla varem oli. Et, et noh, Eestis on toimunud tegelikult suures pildis teatud nagu muutus, see riigikogu on teistsugune ja ta ei ole nii kummitempel, kui, kui oli, olid siin mõned eelmised koosseisud võib-olla. Ja, ja mis puutub sellesse valimiskogusse Kus erakonnad ei ole ja koalitsioon ei ole just nina tähendab eeldada, et see kolmeliikmeline koalitsioon on, on ühtne ei noh, see ammu selge, et nii see ei ole, noh, rääkimata siis veel veel ühest erakonnast, kes on seest lõhki, mis lõhki ja, ja võib toimuda väga ettearvamatuid asju. Jah. Ja selles mõttes, kui mõelda valimiskogus, kus siis on 101-le riigikogu liikmele ja lisaks on siis 234 kohaliku omavalitsuse volikogu esindajat. No me nägime ka siis, kui Toomas Hendrik ilvesest sai president, et et seda ja nüüd nagu nagu erakondlikult kontrollida on nagu päris rasked. Et on olnud selliseid situatsioone, kus on loetud, et meil on nagu hääled koos, tegelikult pole neid hääli koos olnud. Kusjuures eriti pikantne on see olukord on tõesti see, et reform, reformierakond oleks just nagu ka kolmas kandidaat. Et siis sel nädalal käis ka uudistest läbi justkui Rain Rosimannus, kes on teatavasti Reformierakonna hall kardinal, on ettepaneku teinud kandideerimiseks siin vabanduste Eiki Nestorile. Kes on siis riigikogu esimees ehk siis sotsiaaldemokraat ja sellest on nüüd juba selline päris suus, ma ütleks, siukene, spinn või keerutus välja kujunemas. No nimesid on ju laual käinud päris palju, et võib-olla isegi võib-olla isegi võiks nii öelda, et seekord paistab, et neid, neid tõsiseltvõetavaid kandidaate on tegelikult isegi veel rohkem, et et no on ju läbi käinud ka Jaak Jõerüüdi nimi näiteks. Ka jällegi reformierakondlane üldina just, aga siiski reforme seotud mustaga. Noh, ja samas ei maksa ka ju Indrek Tarandit ikkagi alahinnata. Indreku tänast pikka-pikka intervjuud lugedes ajalehest, siis sealt kumab ühte koma teist vastu, nii et et ja, aga nende nimedega žongleerimine ja see on, see on, see on tore ja see natukene pakub niisugust sportlikku huvi ja ajakirjandusele on see väga tore spekuleerida. Aga, aga tegelikult kui me räägime ikkagi nüüd juriidikast ehk siis sellest mehhanismist, mis on seadusesse kirja pandud, kuidas see president valitakse ja kuidas need kandidaadid tekivad, ehk siis teine asi on isegi olulisem antud hetkel, siis noh, ütleme nii, et see, see seadus on ikka paras jama. Tähendab, see on kokku keeratud 90.-te esimeses pooles ja teoreetseid olusid silma konkreetseid olusid silmas pidades ja teadagi miks, et välistada teatud inimeste kandideerimist nii et. Või, või, või teha võimalikult raskeks, et ausalt öeldes praegu, kui noh, ütleme nii, et teoreetiliselt on välja valimispäeva veel ei ole, aga oletame, et valimispäevaks kulutatakse päev x augusti lõpus, mis on juhtumisi esmaspäev, eks ole, siis toimub esimene lugemine, esimene hääletus riigikogus ja eetiliselt ja see ei olegi ainult teoreetiline võimalus. Reede õhtul võib tulla olles kandidaatidega või kui on olemas varem kandidaadid, siis üllatus kandidaadiga või, või mingisuguse musta hobusega. Ja siis nädalavahetusel tehakse kõvasti tagatubades tööd ja esmaspäeval siis läheb hääletama mõtlemisele ja äkki ongi nii, et ongi, ongi inimene paigal. No mina seda musta hobusevarianti väga ei usuks, sest kampaaniatel on oma väärtus, oma väärtus on ja oma mõte on sellel pikal ajal, mis on mis on? Meil ei olnud muidugi väärtus, aga aga kampaaniat ei ole. Tähendab kallas ja tõenäoliselt ka kaljurand teevad selles mõttes nagu meeldiva erandi. Aga sisuliselt ju kampaaniat ei ole, arutelu ei ole debatte, ei ole. No mida me siin teeme, me siin juba päris pikalt Kandidaatide ametlikke kandidaate. Ja ma selle, meie lõpetame nagu ameti ametnike kandidaat ei ole, aga ma ütlen teile veel kord, et mina arvan seda, et et väga kiiresti ei ole võimalik seda ja noh, rahva häält või et nii-öelda ahhaa-efekti nagu, nagu ka realiseerida selleks selleks rahva suureks toetuseks. Ma arvan seda, et need, kes ikkagi need, kes ikkagi on tõsised kandidaadid, tulevad varem välja, ajakirjandus teeb need debatid. Ma olen selles selles üsnagi veendunud või, või siis sõelutakse välja Need niuksed, võimalikud üllatajad ja pannakse nad ristküsitluse all. Seda, et ma olen üsna veendunud, et niimoodi asi käib, aga teoreetiliselt võib muidugi arutleda igasuguseid põnevaid skeeme, näiteks näitavaid, näiteks atlase lõpu lõpulahinguskeem võib teoreetiliselt olla ka see, nüüd saab olema see koht, kus Reformierakonnale ja lõpuks siis nagu, nagu ära tehakse. Kui näiteks oleks mingisugune variant, sest reformierakonnal ei ole nii palju hääli, et, et ülejäänute vastu Ära teha siis pane tähele, et Reformierakond praegu mängib seda mängu, et, et laua peal on ainult Reformierakonna kaardid. Riiul on täis ainult Reformierakonda. Et Nad on minu meelest selles mõttes väga noh, vähemalt hetkel ja mängivad ju mitmed mitu mitme kaardiga. Et neil on keeruline hetkeseisu vaadates ära teha, aga, aga ütleme, tundmatu tundmatu matel tegijatel on väga keeruline lauale tulla või mängu tulla, kui mängus on Siim Kallas, kes, kellel on tegelikult väga suur noh, nagu võidueelis või väga suur positsiooni eelis tänu tänu sellele, et ta on nii rahul oma juba temast jäetakse peaaegu kõike, kuni selleni tema kaunist naist, tema tublit tütart, kõike, kõike, mida me mida me peaaegu võiks olla, mida me ei tea, Siim Kallase miljonid kümmet miljonit sealhulgas, aga see ka juba on selline, et oh, see on nagu meie enda omagi. Sellele luukere on juba ammu uus lihakehaga. Ja täiesti Kallasest sõltumatu täiesti, et ja Siim Kallase kõrval on isegi Marina Kaljurand tundmatu, et isegi Siim Kallase kõrval on Marina kaljurand meie jaoks nagu uus tegija, kes ta on, ta peab ennast tutvustama, ta peab meile ennast armsaks tuttavaks tegema. Jah, no mingisuguste küsitluste järgi Kaljurand on isegi kolm korda populaarsem kui, kui Kallas, kuigi tõepoolest, et kaljuranda ju me teame kõik nii-öelda väga ühe külje pealt. Et ta on väga kõva diplomaatia ja praegu täidab suurepäraselt välisministri ülesandeid ja, ja siin ma tahaks veel midagi öelda ja ongi kõik tea ju ses mõttes Kallas on olnud ju nonii, paljudes eri ametites, et, et me teame tema majandusvisioone. Me teame tema igasuguseid maksupoliitika asju. Me teame teda, kui välisasjade tegijatel on väga-väga pikk Euroopa Liidu kogemus ja nii edasi. Ja ta on andnud väga palju intervjuusid, aga, aga samas siin töötabki hoopis teine asi, tähendab Kallas kui me, kui me räägime sellest küsitlusest nüüd et kaljurand on seal mingi ametlik, aga, aga põhimõtteliselt on ju online meedia korraldanud igasuguseid juba suvalise valimiga küsimisi, küsimusi ja küsitlusi, et et kaljuranna näol on tegu uue persooniga, kellelt oodatakse palju seoses selliste väliste näitajate või väliste parameetrite järgi. No kaljuranna selge eelis hetkel on see, et, et ta on pildis, mis on selge eelis, on see, et Maila ja ka see absoluutselt ja see on üks esimesi kordi, kus võib öelda, et, et see on, saab olla. Ta saab olla oma professionaalse töö, mida ta läbi ja lõhki tunneb, kaudu pildil aga tema arvamusi ja mõttekäike siin majandusest või Eesti siseelust või või me noh, absoluutselt ei tea. Pole, pole kuulnud, tähendab me teame isegi rohkem tema tema eraelust võib-olla nii palju, kui ta on avaldanud ise oma oma intervjuudes, aga, aga ka kõigest muust me ei tea. Aga noh, siinsamas võiks ju rääkida ka sellest, et ka Siim Kallasel on ilmselgelt oma omadega eelised ja omad trumbid ja, ja võib-olla mõned asjad, mida me võib-olla siin ei ole ka veel rääkinud on näiteks see, et üks asi, mida, mida rahvas ka Selgelt näib ootavat minu meelest Andrus Kivirähk oma tänases kolumnis natukene puudutas seda, sellist isepäist ja nagu natuke sellist kriitikud, poliitikuid nagu rohkem kontrollivate, et noh, viimastel aastatel on siin kadriorust väga, ei ole näinud sellist sellist nagu, nagu jõudu taga olevat nende arvamust avaldustel. Et, et Kallas on, on ju kahtlemata poliitikas väga kogenud ja, ja tunneb ja teab ja ja tal on veelkord, et ta tegi selle käigu, tal on see initsiatiiv ja nüüd, kui ta nüüd meisterlikult neid punkte välja mängib, siis mind üllatakse, kui mingite küsitluste järgi ta tõuseb täiesti arvestatavaks arvestatavaks kandidaadiks. No just nimelt, kui ta rohkem pildis on, siis, siis tema positsioon küsitlustes ka kindlasti paraneb, kuigi samas ma arvan, et tema võimalik isepäisus on just see, mis teeb ta väga ebapopulaarseks poliitkombinaatorite seas. No ja kõige selle omakorda võib jälle ei ole rahva seas punkte ja võib küll jah, vaatas, ongi niimoodi, et et kuna meil seadused on sellised, nagu nad on kandidaatide ülesseadmisel ja presidendi valimisel siis kui me siin väga pikalt apelleerime, et rahvas ja rahvas siis Need, suurete spinndoktorid, need nende nemad ei mõtle nii, tähendab, rahvas võib näksida turu, nemad tahavad panna riigi etteotsa inimese, kes on suhteliselt ohutu, ehk siis erakondade, no ütleme siis ühe kahe erakonna jaoks, kellel kellele hääled lõpuks kokku tulevad või kolme et, et oleks võimalikult ohutu. Et läheb sinna Kadriorgu ja hakkab omapäi märatsema ja, ja, ja, ja nii-öelda selle selle võimupiire kompama ja noh, nii nagu nii nagu omal ajal meri käitus, eks ole, lihtsalt meeldinud mingi seadust, ta saatis selle tagasi ja otsisid võimalusi, et, et leida seaduse paragrahve tagasi lükata. No seda nüüd küll meie kallid spinndoktorid ja, ja tipp-poliitikud ei taha, nii et ärme ikkagi unustame, et et Kallas oli see, kes kelle ametiaeg Brüsselis hakkas lõppema ja kes ise kirjutas kirja, et kallid kolleegid, aga ma tahaks olla nüüd teie peaminister, siis ta tuli siia ja korraldas mõned üritused ja kaua ta Eestis oli nädala-kaks-kolm päeva. Ja siis me nägime seal Tallinna lennujaamas selle võredaga pettunud näoga Kallast, kes kes sõitis tagasi Brüsselisse oma oma Euroopa Komisjoni asepresidendi ametit lõpule viima. Ja kui veel ajas tagasi minna, siis see pole kaugeltki mitte mitte ainus kord, kus Kallas on nii-öelda nendele poliittehnoloogidele või spin-doktoritele nagu, nagu alla. Pidanud spinndoktorid asuvad tema oma endises või ütleme selles mõttes endises, et ta on seal auesimees, aga oma omaenda erakonnas, et enne kui, kui vormierakond ei ole öelnud et Kallase, meie kandidaat või kaljuranda, meie kandidaat, enne ei tasu ühtegi ühtegi asja tõsiselt. Sest et Lutsu kevades läks kõik väga hästi, kui, kui Teele ütles, et esimesena maa pakuksid ennast ja Toots loll läkski õnge. Aga aga igapäevaelus ja karmis poliitikasse see asi muidugi ei, ei pruugi niimoodi minna. Mis ei tähenda minu jaoks seda, et ikkagi, kui. Seadust tuleks muuta selles mõttes ma olen täitsa ühte meelt. Meie meie kunagise, siis Europa aim kohtu kohtunikuga ja kes oli mul ka vabariigi kodanikes teisipäeval. Et seadust tuleks muuta, kandidaatide esitamine, ametnike kandidaatideks, tegemine tuleb tuua ettepoole, peavad toimuma avalikud debatid isegi siis, kui rahvas midagi otsustaja ja tänasel päeval vist väga vähesed toetavate, siis noh, tähendab parteidest parlamendiparteidest vist ainult kaks ametlikult jah, presidendi otsevalimist. Et rahval jääks ikkagi kasvõi niisugune näiline näiline võimaluseta, ta osaleb nendel valimistel. Ma olen sinuga väga nõus, sest tegelikult on ju praegused presidendivalimised juba toredad võrreldes eelmiste valimistega, kui väga pikka aega oli leti peal ainult üks üks presidendikandidaat ja olekski võinud niimoodi õnneliku lõpuni jõuda, et Toomas Hendrik Ilves ainukese kandidaadina purjetab sadamasse nii et keegi iitsatagi, et, et selle kõrval ja tõesti sinna siis kerkis kõrvale vastaskandidaadina Indrek veerand, kes esialgu see tundus sellise paraja ego tripina või sellise ego kergitusena selles ka sedasorti kampaanias osalemine, aga tagantjärele võttes on see ju isegi tore, et meil oli siiski kaks kandidaati vähemalt, et mingisuguseidki debatt ei ole võimalik pidada ja millegagi üle oli riigi tuleviku suhtes võimalik arutada. Kuigi jah, ütleme, debatt oli võimalik pidada ja mul on siiamaani väga selgelt meeles tuline debatt, mis ka ETV eetris käis, mida mul ka au ja au ja õnn juhtida, aga aga milline, tulles hea stuudio, mis, mis mis, mis meil tollest ta nii-öelda presidendi võitlusest siis rohkem nagu meelde on jäänud. Ongi, nii et no ja üks-kaks, aga vähemalt see tarkus, et, et see on ikkagi suhteliselt nõme, kui on ainult üks kandidaat. Aga no ma arvan seda, et mis puutub nendesse debattides ja siis jah, et ma võib-olla ei ole enda jaoks nii hästi läbi mõelnud seda, seda seaduse muutmise teemat, aga mulle meeldib üldse, ma olen siin korduvalt öelnud, et mulle meeldivad üldse rohkem sellised kirjutamata seadused ise reguleeruvad asjad ja mulle tundub, et et ikkagi ajakirjandus teeb need presidendivalimised põnevaks. Mul on kohe-kohe selline sisemine tunne ja ma arvan, et ekstinkla on nagu natuke õppinud ka sinika viimastest aegadest, et tuleb nagu ise ise. No mida sa teed põnevasse, sul näiteks on tõesti üks kandidaat ainult nad, kellega sa siis nagu diskuteerid või, või mis seal, mis, mis tõde sealt siis nagu selguma Ja üks kandidaat on, on kehva muidugi alati. Ja, ja siin on tintlal on ja on kasvõi see noh, meie kuulajatele siis lihtsalt meeldetuletuseks, et meiesuguseid nimetas Timplaks praegu veel ametisolev president, et tintlantsee see nagu positiivne mõju kindlasti, et lisaks sellele, et president täidaks väga mitmeid nõudmisi et ta oleks tugev ja reaalne majakas ja kõik siis nendes arutlustes tulevad välja ka pealtnäha võib-olla teisejärgulised küsimused, aga ametis ameti selle ameti pidamise jaoks siiski nagu vältimatut vältimatud tingimused või nõudmised meil on kas või see, et see inimene peab oskama rääkida. Tähendab, ta peab olema suuteline väitlema, ta peab suuteline olema Eestit esindama rahvusvahelisel tasandil, mis eeldab seda, et tal on ikka vähemalt mõni võõras keel suus. Me teame, et siin õige mitmel kandidaadil oleks sellega teatavaid probleeme, nii nagu ka siin ühel meie eelmisel ametis olnud presidendil oli, oli sellega probleeme. Ja tänapäeva maailmas ikka nagu, nagu ilma ei saa. Ikka oleks hea teada ka, mis ta arvab, et kui tema, tema põhivaldkond, tema professionaalne ala on, on näiteks välispoliitika, et siis tahaks olla nagu selles mõttes kindel, et et kuidas ta erakondade ohjeldamisega hakkama saab, kuivõrd jõuliselt on, on võimeline sekkuma nukas või siis verbaalsel tasandil meie meie siseellu ja, ja vastupidi, see, kes on seni tegelenud ainult nii-öelda sotsiaaliaga läheb läbi ja lõhki pensioniseadust, et kas ta on ka piisavalt hea kandidaat näiteks selleks, et ta et ta võiks võtta passi ja minna Tallinna lennujaama ja minna siis lendama kuhugi Eestit Eestit esindama. Jällegi ilma nimesid nimetamata, te saate aru, et jällegi selles mõttes täiesti tundmatu suur tore inimene, tark, sümpaatne. Aga kas ta ka selles suhtes nagu, nagu esindab vääriliselt Eestit, ei oleks võimeline vääriliselt Eestit esindamas ja seda me ei tea. Ja see selles mõttes noh, rahva seisukohalt on oluline, et, et tintla selle nii-öelda ühiskonna jaoks ära ära teeks, selle. Kusjuures ka veel üks, üks üks mõte, mille ma lisaksin võiks aspekt, mille ma lisaksin, on ka see, et, et presidendiks või presidendi tulevases ametis hakkab osalema terve perekond, nagu me oleme näinud viimasest viiest aastast eriti teravalt või miks mitte ka 10-st, et et terve perekond peab olema valmis selleks, et, et nad osalevad kogu selles protsessis heas ja halvas. Ja selles mõttes on minu meelest tugev raevus sellele kandidaadile endale. Kui tema perekond on juba tuttav, et siis seda ma arvan, et seda vähem valulik sellel perekonnal, see saab olemas avalikkuse ette tõusmine ja avalikkuse ees olemine. Ja seda ma arvan, seda üldse ei maksa alahinnata, et, et võib-olla väga toredaid ja tugevaid sümpaatseid kandidaate. Kelle perekonnale see võiks olla lihtsalt talumatu koorem sellise avalikkuse surve all osaleda, nad ei pruugi selleks absoluutselt valmis olla, neil ei pruugi see meeldida. Ja tõsisem küsimus ei ole tegelikult tõesti mitte ainult viies või 10., sest me oleme ju näinud, et kõik kõik presidenti, presidentide kõikide presidentide perekonnaliikmed on siiski kohe avaliku elu tegelased kogu oma eluks. Et ka Helle Meri annab ju siiani intervjuusid, neid oodatakse väga temalt oodatakse siiani tema neid intervjuusid kui, kui suunanäitajaid, kui, kui, kui mõtisklusi tänapäevaoludest ja ja, ja ahmitakse tema mõttekäik, kuidas ta, kuidas ta mõtestab seda, mis praegu toimub, nii et see on presidendiamet? Jah, ei ole lihtne ühelegi perele. Mine, ja et sellega ma olen küll väga nõus, et minu meelest on nii, et president tegelikult presidendi isik ja, ja kogu see kogu ka tema cadema perekond kuulub sinna selle isiku juurde lähiringina. Väga suuresti ka kujundab kokkuvõttes selle, selle, kuidas üldse vaadatakse, Eesti president, uurija ja, ja sellepärast meil on olnud väga erinevaid näiteid ja me võib-olla võib-olla ei pea nagu ka rääkima sellest, et üks näide on näide on ideaalne. Ma arvan, et igaühel on olnud midagi pakkuda kõik kõigil presidenti veel. Kes meil on olnud. Ma arvan, et siiani näiteks on Ingrid Rüütel väga imetletud ühiskonnategelane absoluutselt just. Ja meil on nüüd väga suur osa saatest läinud selle presidendi jutu peale ma ütleksin lõpetuseks, et mul ikkagi natukene kahju, et meie Urmas Viilma ütles oma siis meie peapiiskop ütles oma vabariigi aegses ühes esinemises ei või ma eksin, nüüd oli see nüüd hoopis lihavõtete ajal. Vahet ei ole, et mõistust ja, ja haridust ja kõike on ka väljaspool koalitsiooni. Noh, umbes ma peas tsiteerin teda, et mul on, mul on tegelikult siiralt kahju, et praegu küll ei paista ja ei paista ka nähtavas tulevikus mitte ainult selle presidendi siis valimiste tsükli puhul. Et targad, intelligentsed inimesed, kellel on suur ju läbi oma tarkuse ja sõnade ja kes on sellised arvamusliidrid. Et sisuliselt on nad välistatud siis, et joosta kaasa selle selle presidendiralliga, sellepärast et. Ma arvan, et enamus neist lihtsalt ei taha ennast määrida. Aga selleks, et, et saada see amet selleks pead, sa pead sa läbi saama. Ma tegema kompromisse võimul olevate igasuguste igasuguste masti poliitikutega, kaasa arvatud nende spinnidega ja doktoritega ja kõik kõikide sele kambaga, et, et see on, see on nende jaoks noh, lihtsalt lihtsalt tüütu ja alandav ja ja kahjuks me tõenäoliselt ei ei näe inimest väljaspool poliitikat. No tähendab poliitika, poliitikut mõnes mõttes me oleme kõik, meil kõigil on maailmavaade, aga ma pean silmas just nimelt praegust erakondlikku poliitikat Kahjuks või õnneks, aga noh, ma arvan seda, et näiteks oma hääle kasvõi siis avalikul kujul mingisugusel moel need sinu poolt nimetatud isikud kindlasti annavad ja kindlasti see kindlasti avaldab ka mõju sellele valikule, mis tehakse Nojah, aga, aga nad, nende nimed jäävad siiski nimetamata, kuigi me võime kõik siinsamas laua taga ja ja muidugi ka nimetada kohe kolm-neli väga-väga väärikat nime, kes, kes vabalt võiksid olla Eesti vabariigi presidendi, kes esindaksid ja täidaksite ametiposti suurepäraselt, et mitte öelda hiilgavalt. Aga, aga paraku neid imesid kunagi ametlikult ja avalikult ei, ei kuule. Nonii, aga läheme edasi, meil on saate lõpuni ikkagi veel natukene aega, et et siin erakondade rahastamise järelevalve komisjoni selle koosseisu töö lõpuga tekkis, tekkis üles jälle. Ma mõtlesin, et ma üldse ei taha sel teemal nimetada, et sellele kõneleja isikule võiks tegelikult panna täis täispuitboikoti, et noh, aitab, aitab ükskord jamast. Aga kuna tegu on laiema asjaga, siis see, see Toobali ära mine sinna nüüd. Ehk siis kriminaalkurjategija Toobali määramine nüüd. Siis kitseks ilusasse aeda esitab tegelikult ka muid muid küsimusi, et miks seda tehti, see on ilmselt selge. Vajan sülitada kõigele ja, ja võimalikult kaugele ja, ja nii edasi. Näidata, mida me võime ja sinna sinnasamasse repertuaari kuulub ka siis. Toobali kiri, eks ole, justiitsministrile ja nii edasi. Aga, aga põhimõtteliselt oletame et sinna ja erakondade rahastamise järelevalve komisjoni võib ju praktiliselt igaüks kuuluda. Tähendab, sinna võib nagu siin vist, Reinsalu ütles, et siis minister, et et välismaalasest laps ka põhimõtteliselt, sest seadus ei ütle selle kohta mitte midagi. Võib võib tuhnida meie meie erakondade rahaasjades ja teha sealt talle sobivaid järeldusi. No aga samas see see, et sinna võib kuuluda kes iganes, ka sellel on oma mõte, see annab võimaluse teatavale neutraalsusele tõesti võimalus, et sinna võib ka välismaalasest laps kuuluda ehk siis mitte lapsel midagi halba laste suhtes midagi halba oleks või, või välismaalaste suhtes, vaid lihtsalt, et nad, nad ei pruugi olla päris kompetentsed erakondade rahastamise küsimuses. Ütleksin nii, et pärast Toobali nimetamist sinna võib siin tõesti igaüks kuulda. No just see tõesti Toobali nimetamine sinna komisjoni, see mõjub natuke nagu, kas mulle, et me oleksime nagu sattunud mingisse aprillini välja või, või mingisse huumori huumorisketši, et see tõesti on, on koomiline, aga, aga ma siiski tahaksin öelda, et see, see võib-olla siiski ei ole paha mõte, et erakondade rahastamise komisjoni võivad kuuluda mitmesugused eksperdid. Mina arvan seda, et justiitsminister viitas siin ka sellisele mõttele, et nüüd selle pretsedendi ajal justkui peaks asuma jälle seadust muutma, et et minu meelest see on Reinsalu üle väga omane, et ma talle ikka meeldib nende seadustega tegeleda kahe ministeeriumi tööle. Hea, et noh näiteks, et näiteks, et kui on vaja ja ka mingit poliittehnoloogilist võtet kuskil kasutada ja rakendada mingit teatud asja saavutada, siis, siis muudame seadust, aga noh, tihtipeale nagu muide Enn Soosaar tihtipeale näitas, et et sellised asjad tegelikult praktikas ei töötada, temale meeldis niukseid asju välja välja raalida omal ajal. Et mina ei poolda selles mõttes kindlasti mingit seaduse muutmist, et kuulge, see on, see on lõppude lõpuks lõppude lõpuks ka nagu avalikkuse hinnataja ja ma arvan seda, et, et see on, tegelikult on see üks agoonia, see on üks lõpp. Mida me näeme ja on agoonia niimoodi olla? Niimoodi naeruvääristada nagu mingisugust sellist organit, tähendab seda ei teeks mitte ükski teine Eesti erakond, mitte ükski teine Eesti erakond ei teeks seda mitte mitte mingil mingil moel. Ja sel juhul ma arvan just ka, et sõna agoonia on, on õige sõna, et et isegi kui me selle selle juhtumeid vahele jätame, siis siis see, mis seal toimub, see on. Ma ei tea, mis see õige sõna on, aga, aga igal juhul tundub, et siis kui on alati rasked ajad, siis loomulikult hakatakse tatti pritsima igas igas igas suunas ja aga aga tundub, et ikkagi võim hakkab juhtival personalil käest ära minema. Ja on kõige selle selle tagajärg, sest et siin kas või need viimased asjad abilinnapeade, ristiretk hundisilmale ja siis piirkonna juhtide valimised, lihtsalt tähtajad saavad läbi ja üksteise järel erakonna piirkonnad valivad uusi juhte, mida ei õnnestu, eks ole. Vanal anal kaadril jaa, jaa, veel mõned mõned näited, kasvõi see. See oli eile, jah, kui erakonna juhatus ei, ei võtnud isegi arutada seda 10 fraktsiooni liikme avaldust, et et anda siis Kadri Simson aukohtusse ja ma ei tea lõpuks parteist välja visata, et noh. Mis on mis, mida tegelikult oligi oodata, et, et noh, varem või hiljem inimeste silmad lähevad lahti ja, ja inimesed enam ei karda oma arvamust välja öelda. Siin saadetes väga kiiresti. Ma arvasin tegelikult, et see asi võtab rohkem aega. On on ja siin saadetes on ka arutatud ju selle üle, et, et on suured jamad on majas ja Keskerakonna reiting püsib kõrgel esimesel teisel kohal, kogu aega püsib kaua. Ja ma arvan seda, et nende häälte seas tegelikult reaalselt on ka, on ka tegelikult neid hääli, kes toetavad nii-öelda see nii-öelda Keskerakonna muutumist ja need ja, ja Keskerakonna muutumist Eesti poliitikas tegelikult nagu päris reaalset mõjujõuks mis, mis antud juhul antud juhul tähendaks ka Riigikogus hoopis teistsugust situatsioon ja võimalik, et ka selle, selle kõhklusliidu nii-öelda kadumist selleks korraks, noh see oli selline võimalus on täiesti olemas ja seda, seda, see on kõik, kõik tegelikult nähtav. Nii et võimalik, et need toetushääled. On ka sellele tendentsile, et ega selles mõttes rahvas ei ole loll. Seda ei oska tõesti hinnata, et, et kui palju seal nii-öelda protestitoetushääli on selles erakonna kõrges reitingus aga, aga möönma peab ju seda, et erakonnal on väga kõrge toetus erinevalt mõnest teisest erakonnast näiteks IRL-ist, kelle toetus ju kukub kolinal on Keskerakonnal ka pärast seda sügist võimuvõitlust erakonna esimehe koha ümber siiski väga, väga kõrge toetus. Ma tahan, tahtsin seda öelda, et see ei ole toetuse Edgar Savisaarele ainult, vaid see on ka toetus keskerakonnale Keskerakond siiski omaette erakond omaette omaetteprogrammiga ja, ja ja kuigi nii-öelda siiamaani siiani on kogu aeg nii olnud, et Keskerakond võrdub Savisaar, siis noh, varsti see enam nii ei ole. Mina ei ole sinusse sinu jutus päris kindel. Ma, ma ei, ma ei ole selles kindel, et, et, et ma arvan, et valija jaoks siiski seostub väga palju Keskerakond Edgar savisaarega väga paljuski jaa. Uus tendents on kusagil ikka 80 protsendi nende valijaskonna seast. Ma ma julgeks arvata midagi sarnast ja aga, aga selge on see, et, Ütled Lenin, mõtled partei? Nii, me kõik mäletame neid aegu. No ja iseenesest keskerakonnas selliseid maavärinaid on ju varem ka olnud, kuigi tõsi, seda on ju ka Kadri Simson öelnud, et, et nad seekord on valinud teistsuguse strateegia, et kui varem on nii-öelda pettunud erakonna liikmed või isegi mitte pettunud, vaid rahul olema erakonna liikel rahulolematud eraminema akna olla just ja liitunud teiste erakondadega, siis nemad on jätkanud selliste dissidendid. Likus jah, aga noh, see on saanud ikkagi võimalikuks just tänu sellele, et jõud, jõudude vahekord on sisuliselt 50 50 praegu ja, ja, ja see annab nagu julgust ja jõudu, et et kui see oleks teisiti, kui sa oled üksikdissident, eks ole, siis siis kaua vastu ei pea, aga, aga piirkonna juhtide valimisel just näitavad, et, et tegelikult kuidas see sõna ongi kohtadel jah, ehk väljaspool Tallinna on, on, on, on ikkagi toetuspartei kursi muutmisele ikka väga-väga-väga tugev ja ajuti noh, see on see muidugi ronis kinni, aga wind on ajuti pannud ikkagi mõtlema see, et Edgar Savisaar on hariduselt ajaloolane. Ja, ja ta peaks teadma ju pagana hästi, mismoodi lõpetavad need juhid. Et autoritaarsed, juhid, kes enam kedagi usaldada ei saa. Nad, nad kõik lõpetavad ühtemoodi. Näed, ei õpita maailmas mitte midagi. No aga ma arvan ka see, et, et need juhid tihti ei taipa ja seda, et nad on need nemad nüüd ongi selles Koerad ja Edgar Savisaar ei taipa, et et see, see ring, keda ta saab veel tõeliselt usaldada, et see seal kuku kokku kuivanud üliõhukeseks. Ma arvan ka, et üks mida tal on hästi keeruline hinnata. Ta on see, et kuivõrd palju tegelikult tema tähelepanust võtab õhus olev kriminaalasi. Et me oleme ju näinud seda, kuidas näiteks maadevahetusprotsessis väljuvad sellest protsessist aastaid hiljem. Inimesed on väsinud, muserdatud, tüdinud, mismoodi õhus olevad ja käimasolevad kohtuasjad siiski söövad hinge rohkem, kui kui need inimesed tahaksid seda selle protsessi käigus tunnistada. Et ja ma arvan, et see võtab tema sellisest fookusest ja tähelepanust palju rohkem kui ta, kui ta tahaks tunnistada ja kui tal oleks jõudu tunnistada. Tegelikult pidi ju kõik käima ma täpselt sellesama mudeli alusel nagu nagu toona, kui kaks kongressi tagasi ratas kandideeris, sai ka väga palju hääli, tundus ka, et see vahekord on, on küll, mitte 150 50 aga võib-olla seal noh, vähemalt 60 40 kui mitte rohkem, eks ju. Ja ikkagi ikkagi poliitikaanalüütikud toona ütlesid ka, et seda teist häält tuleb nagu kuulda võtta. Ja nüüd protsessid käisid täpselt sama moodi, et kui siin kuulsin sellist lugu, et Tartusse ilmus need olid need kuulsad kuulsat kuulus vägikaikavedu, seal ilmus linnapeaukse taha ja üks tuntud keskerakondlane ja teatas, et see Aadu Mustatool kuulub nüüd talle ja nüüd hakkame rääkima, kuidas me siin koalitsiooni teeme, eksju. Ja siis pidi nagu uuesti tulema. Ta kadus millegipärast ära ja siis tekkis nagu mõte, et äkki ikkagi äkki ikkagi ei toimugi seal nagu erakonna sees pööret ei toimunud. Jah, aga ilmselt on ikkagi asi selles ka, et kui see ring, keda sa saad veel usaldada, kui see ikka nii kokku kuivab ja kui su enda tervis ja kui sa enda tervis on, on niisugune nagu on, ehk sa ei saa olla füüsiliselt kogu aeg kohal siis noh, see, see ei ole ju mingi avastusega ega, ega ime, et siis kipub ikka see võimera ära lagunema ja ja see agoonia, jääme selle Lagoonial veel veel mitut vaatust, nii et et eks me, eks me siis eks paistab mis, mis seisukoha nad võtavad kõigepealt presidendivalimiste suhtes, aga üleüldse ja aeg läks täna kuidagi märkamatult kiiresti ja sina, vaene neemele pead hakkama nüüd oma kodukoha kodukohas käima mööda mööda maismaad, et lennukeid enam ei lenda. Millega Muhumaale ma niikuinii lennukiga ei saa, aga aga kui sa viitad sellele siis, et et Avi esil on nüüd selles mõttes nagu lips läbi, et enam lennata ei saa ja ja suvehooaeg on tulemas. Mina olen küll päris mures, sellepärast et Kuressaare kindlasti ka Kärdla lennud on teatud inimestele teatud ettevõtjatele ja need olnud väga tähtsad ja, ja kui siin on Estonian Airi puhul, arvutati, et kui palju riik ühest või teisest asjast nii-öelda nii-öelda tegelikult tulu genereeris, missised, kahjumid olid suured, siis ma olen täiesti veendunud, et Saaremaa puhul on see täpselt samamoodi ja paljud nendest suurtest üritustest on, on, on ka tänu sellele püsti. Need ei ole minu sõnadest välja mingi parastamised, nüüd sa pead hakkama nelja rattaga või kahe rattaga sinna veerema, absoluutselt mitte. See on järjekordne näide sellisest käppartlikust asjaajamisest, olgu see siis abiesipoolt või, või riigi poolt. Me ei jõua seda rääkida, meil on, et saate lõpuni, aga mind eilseid uudiseid vaadates lugedes-kuulates kõige rohkem hämmastas see viis, mismoodi see, see asi jälle ära lõpetati, et et hommikul lendas neli reisijat abi esiväikse lennukiga Stockholmi tagasi, lennuk tuli tühjana sellepärast et kujutage ette, kui alavahepeal litsents ära võetud. Kas neid asju peabki siis niimoodi korraldama? Kas kusjuures siin oli antud viimane hoiatus, mis ei olnud eilne kuupäev, vaid oli, oli nädal aega varasem. Et kas, kas ei, peab jätma pettunud reisijate lennujaama terminaali? Jaa jaa. Toote, kes mõtleb, et ta reisib tagasi reisijatega, eks ole Stockholmist või ükskõik, Kuressaarest siis saab ta teada, et ta ei olegi enam boot ja ta enam talle enam ei ole tööd ja nii edasi, et kas neid asju tõepoolest peab niimoodi ajama. Vägisi viib mõtted sinna sinnamaale ja uuesti nende asjade peale, et mitte lennuohutus ei olnud selle selle asja taga ainus, vaid seal käisid ka mingisugused muud mängud. Aga ma ei saa teil enam anda, see meie saadan läbi. Neeme Korv, Heidit Kaio ja Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite stuudios ja aitäh kuulamast ja nautige ilusat kevadpäikest.