Vikerraadio. Tere kuulama saadet Rahva teenrid täna siin vikerraadio stuudios, ajakirjanikud Sulev Vedler Eesti ekspressist, Peeter Kaldre rahvusringhäälingust ja mina olen Aivar Hundimägi äripäevast ja võtame lõppeva nädala kokku. Räägime täna Narva narva s neli aastat tagasi toimunud võikast tapmisjuhtumist mille puhul uurijad ütlesid, et, et nad lõpetavad kriminaaluurimise ja see on tekitanud palju vastukaja, sest sel nädalal räägime panama lekkest. Räägime trahvidest, mida tahetakse järsult selgitada ja tõenäoliselt see, see otsus võetakse ka uuel nädalal riigikogus vastu. Aga samuti räägime erakoolide rahastamise ümber käivast vaidlusest ja, ja võtame kokku ka Taavi Rõivase teise valitsuse esimese tegevusaasta. Aga, aga alustame sellest kõige tõsisemas loost ehk siis Narvas nelja aastat tagant tagasi juhtunust ja, ja sellest otsusest, et, et nüüd uurimine lõpetatakse ja see selline reaktsioon On on tekkinud just seetõttu, et tegelikult olen 100 protsenti selgust, et kes selle üheksaaastase tüdruku Varvara tappis. Siin on muidugi jah, mitu nurka sellel sellel lool. Üks nurk on see, et et võib-olla oli ja vähe neid inimesi, kes üldse uskusid, et see nelja aasta tagune jõhker mõrv mingigi lahenduseni jõuab. Enamik arvas, et kui see kurjategija ka tegutses, siis vaevalt teda enam Eestis on, et ilmselt on ta põgenenud näiteks Venemaale. Ma arvan, et inimesed enam selle juhtumi peale kui nüüd narvakad ise välja arvata, võib olla väga palju. Ei, ei mõelnudki. Nii et selles mõttes see teade, et, et korraldatakse pressikonverentsi, antakse teada, uusi asjaolusid, oli, oli nagu ajakirjandusele ja ühiskonnale suhteliselt üllatav. Mis siis selgus, selgus, et tegelikult on tapja rõhutame siis osaliselt tuvastatud jääkappi surnud on võtnud üledoosi. Ja sellele, et tegemist on just temaga, kes Varvara tappis, viitasid siis osalised osalised. DNA analüüsid mitte lõplikult lõplikke analüüsi võtta ei saanud, sest mees lihtsalt oli, oli surnud. See on üks asi. Asi on nüüd see, et kummalisel kombel Inimesed, eriti Narva inimesed ei usu seda, et tegemist on sellega, kes tegelikult Varvara tapmist ma olin ise aktuaalses kaameras tööl tol päeval. Kui, kui see aga tuli siis Jüri Nicole Rajev korraldas ka narvalaste seas küsitluse kohe 100 protsenti inimesi, kes kaamera ees vastaseid arvasid, et tegemist on ikkagi vale inimesega, et see ei saa olla niimoodi, see ei saa olla narkomaan, kes Varvara tappis ja nüüd tagantjärgi ka leheartiklites on ju palju selliseid noh, ütleme nii, psühhoanalüüsilaadseid roomlasi kirjutatud, kus öeldakse, et narkomaan ei saa olla see, kes punkt üks vägistab. Narkomaania on huvitatud oma doosist, punkt kaks seisab olla narkomaan, see, kes pärast oma ohvri niivõrd piinlikult puhtaks peseb kemikaalidega et sealt ühtegi DNA jälge õiget DNA jälge ei, ei leita ja lõikab isegi mõned ära. Et noh, et see ei ole nagu selline omapärane narkomaani käitumine, nii et ma ei suuda siin ja me ei suuda keegi siin politseiga ja uurijatega vaielda, eks ole, aga aga ütleme niimoodi, et kahtlus jääb ikkagi. Jah, neil on Sulev, see on päris suurelt ikkagi usu küsimus ja usk on väga raske murda, suusk on tekkinud kusjuures ka meedia, nii eesti kui venekeelne meedia kajastavad seda. Seda uudist erinevalt, et eestlased pigem räägivad, et tapja saadi teada. Venelased ütlevad, et venekeelne meedia, et uurimine lõpetati, pandi kinni. Sellest hakkab pihta suhtumine. Jah, ja ma tegelikult selles mõttes on, on venelastel õigus, et ametlik seisukoht oligi see, et kriminaalasi lõpetatud. Ja mõlemad räägivad õigust, aga neil on erinev selline aktsenti, orjust ühe kuna see on ka usu küsimus, siis seal tekib ka see, et, et kummale poole sa kaldud siis neid argumente, sa võid põhjendusi usu usutki rohkem väga raske. Kui mitte võimatu on, on ja ümber veenda siis teisiti uskujaid näiteks, et tõesti noh, see inimene oligi, oligi tapja, keda keda peetakse, et, et nende, nende nendel nendel põhjustel, et, et leitakse koha vastu järgmised see, mida sa Petercu üles lugesid, nad mulle nii-öelda vastuargumendid, miks see asi on kahtlane või, või see otsus on kahtlane. Selles mõttes kaks asja, et üks asi on see, et inimeste õiglustunne ootab, et mõrvar saaks karistatud. See on üks asi, aga teine asi on see, mis on väga keskpärane asi. Et kui tegemist on nii-öelda vale mehega, siis õige mees kõnnib meie seas ringi. Et see on nagu see küsimus. See on ka see, mida Narva inimesed on, on siin välja öelnud, et tegelikult ei ole veel julgus. Nad kardavad, et, et see asi võib korduda. Mis teisalt tähendab, kui see asi peaks korduma, siis tõenäoliselt suureneb šanss, et, et selle kohta saab kindlamalt selgusele. Et see praegune hinnang oli vale. Neli aastat on muidugi piisavalt pikk aeg, et see asi võinuks korduda ja ilmselt ta kordunud ei ole, aga mis suga kogu selle protsessi juures olnud nagu selline kiiduväärne asi või positiivne asi, et hinnangul politsei tegi küll väga head tööd. Ja, ja uurimine oli väga põhjalik. Ja selle uurimise käigus aasta jooksul ju avastati väga palju muid sarnaseid juhtumeid, no mitte päris selliseid tapmisi ja vägistamise, vaid ütleme, pedofiiliakahtlusega inimesi ja ja nii edasi, et noh, et selles mõttes reha, mis pandi paramõrva äärajal tööle, et see, see kammis päris tublisti ja see on selle asja juures kahtlemata positiivne. Mina võrdlen seda uurimiste natukene kurikamõrvari uurimisega, mis oli samamoodi, toimus mõned aastad tagasi Tallinnas. Ja siis, kui seal oli mõrvar, oli veel vabaduses, siis tegelikult inimesed kartsid sealkandis, mina käin seal pargis, kus ta tegutseb jooksmas ja ma kogu aeg mõtlesin selle peale muuseas, et kuskil siin võib see mõrveral ja kas siis inimesed hakkasid juba uskuma, et noh, et seda mõrvarit ei saadagi kätte, lõpuks saadi, läks õnneks ja ka tookord tik politsei väga head tööd ning vahele jäi märksarnook kurjategijaid. On ta siin ikka selle selle asjaolu juures, et tõesti on palju erinevaid kuritegusid avastatud tänu sele tuurimisele, et algatati üle 40 kriminaalasja ja ja vist üle 100 kuriteo oli, oli kokku, mis selle nelja aasta jooksul siis avastati, et siin tekib ikkagi, kas teisalt see küsimus, et kas see oli nagu vaja sellist nägu tõuget selleks, et, et need paljudki asjad, mis avalikkuse ette või mis avastati, meedia on kajastanud, olid, olid sellised, mida võib-olla oleks nagu teiste prioriteetide seadmise korral saanud avastada ka ilma et selline tragöödia sünniks. Ma pean siin silmas kasvõi seda, et paljud need juhtumid puudutasid internetis veebis toimuvat. Üks, ühe pisikese tüdruku surm, noh et sellist hinda ei taha mitte keegi mitte millegi eest maksta. Et see on alati liialt kallis hind. Staap siin ainult öelda võib-olla üks asi, katkesin, luurajate politsei suunas räägitud, et kas nad tegid oma tööd hästi või, või mitte et siis siis võib-olla sellest juhtumist üks järeldus võiks olla ikkagi ka see, et, et noh, ütleme politseiuurijad tegelevad ikkagi reeglina nagu tagajärgedega, et, et see on ka paljuski selline noh, ühiskonna laiemalt. Nagu kriitika, et ja, ja ka võib-olla vanemate suunas, et mismoodi üldse pööratakse tähelepanu nendele ohtudele, mis kaasnevad kogusele ja interneti levikuga. Et sellist, seega mida, mida meie politseijuht intervjuus aktuaalsele kaamerale viitas tema kommentaarist välja lugesin, et peaks rohkem nagu tähelepanu sellele sellele pöörama ka ka teistel tasandil pärast Varvara juhtumit muuseas raporteerida, et Eestis rohkem seksuaalkuritegudest ilmselt tõusis teadlikkus rahva seas. Nad seed ripelsel nagu seksuaalkuritegude arv kasvaks, see ei ole loogiline. Küll aga julgesid siis ohvrid minna rääkima, mis nendega on tehtud. Jah, see on üks asi ja teine asi on ka see, et loomulikult ei saa politsei ainuüksi selliseid tegusid ära hoida, mitte mingisuguse valemiga selle lihtsalt sellised asjad juhtuvad, mitte ainult Eestis seal mingisugune Eesti eripära juhtub igal pool maailmas samamoodi siin meie imetletud lääne Euroopas, eriti Skandinaavia riikides on täpsemalt omamoodi jõhkrad, seksuaalmõrvad mis iganes, et me ei saa nüüd öelda, et vot seal mingisugune Eesti eripära või on seal mingisugune Narva eripära või on see mingi narkomaani eripära, et see, see ei ole teps mitte nii et kuritegevus on väga universaalne nähtus ja ei sõltu tõks Switta riigi korrastega riigi arengutasemest. Noh, me peame õnne tänama, et seal ei olnud tegemist sarikurja kurjategijaga, sellepärast et siis oleks küll Narvas tekkinud selliseid reaalsed Odini sõdalased ehk rahvamalevlased siis oleks asi läinud hulluks. Aga lähme meie siit edasi järgmise teemaga ja, ja siis eelmise nädala lõpus juba tuli mitmeid uudiseid sellest, et ühest panama advokaadibüroost lekkinud suurust ka dokumente ja, ja see on ka olnud selle nädala üks selline kõneaine Eestit puudutanud vähem, sest Eesti kohta on, on teada vähem infot, aga aga mujal maailmas on, on olnud väga selle dokumendi elektron väga selge, selge mõju. Ja, ja, ja tõenäoliselt see mõju üha suureneb, et neid dokumente on metsikul hulgal 11,5 miljonit on see number välja käidud ja ja ma arvan, et seal, erinevatel ajakirjanikele ja teistele inimestele on on tööd kuudeks, kui mitte aastateks, et välja selgitada, mis seal siis dokumentides tegelikult sisaldub. Nojaa, aga Aivar ütleb paari sõnaga, et mis sisaldab. Päeva inimene kahjuks ei ole ise seda andmebaasi näinud, aga nii palju, kui on siis teiste riikide kolleegid rääkinud, et, et seal on väga erinevat laadi dokumente ja väga erineva mahuga, et et on siis ära grupeeritud riikide persoonide järgi ja ja ega need need praegu ainsad dokumendid avalikuks pannud, mis Eestit puudutavad, on Edgar Savisaare ühte rahastajad puudutav info ja ja see tuli avalikuks seetõttu, et Savisaar oli, oli esimene inimene inimene, kelle nime meie vähemalt äripäeva toimetuses palusime sellesse andmebaasi sisestada, oli teada, et tema temaga on seotud üks panama ettevõte. Et aga, aga pärast seda on ka need dokumentide valdajates otsustanud, et sellist suurt ligipääsu ei võimaldata ja ajakirjanikud ligipääsud, seda me ei tea, aga ma tean, et erinevad dokumendid juba toimetustest ringlevad need tõenäoliselt ka Eesti kohta, me saame varsti täpsemalt teada, et mis persoonid ja kes vähemalt osaliselt. Ja minu küsimus puudutas rohkem seda, et millega siis tegu oli, tegu oli siis teatavasti või on teatavasti no ütleme niimoodi, rahvakeeli raha kantimisega maksuvabades, firmadesse, offshore firmadesse, eks ole, eesmärgiga siis kas makse optimeerida, nagu see moderne lause kõlab või rahvakeeli öelda maksudest kõrvale hoida. Ja, ja selle Petersen on teine eesmärk ka sageli on eesmärgiks ka vara olemasolu varjata. Jah, no ühesõnaga, ebaeetiline majutatakse kuritegelik on igal juhul, aga ebaeetiline tegevus on see igal juhul, eks ole. Mina, mis ma ise olen, ma vaatan, et Eestis on ka mitmed advokaadid juba sellel nädalal rääkinud, et, et tegelikult sellest ei ole midagi ebaseaduslikku, et niimoodi maks optimeeritakse. Et minu arvates kogu selle panama panama juhtumi puhul see maksuteema või maksudest hoidumine Polegi nii võib-olla esmatähtis vaid, vaid tegelikult see selle juhtumi või nende juhtumite puhul ikkagi on, on olulisem, et tulevad avalikuks. Need materjalid või see info, mis puudutab kas siis korruptiivset tulu teenimist või mis toovad avalikkuse ette Need juhtumid, mida poliitikud või kes on avalikus nii-öelda teenistus ja avalikkuse huve peavad esindama, on üritanud sedasama avalikkuse eest varjata. Ja kolmas aspekt on, on tegelikult kogu see kuritegelik maailm, et üks asi on, on peita nii-öelda tulu ja vähem makse maksta. Aga neid offshore firmasid ikkagi kasutatakse ka selleks, et et rahastada erinevaid suuri kuritegusid ja, ja pigem peita seda kolmnurka, et poliitik, ettevõtja ja hallil No eks see poliitiline aspekt on selle selles noh, nimetame saaliks juures ikkagi kõige olulisem. See võib piltlikult öeldes kukutada valitsusi, pöörata riike ja, ja veelgi rohkem ka ühte järel mitme juba juba nägime see nädal, kui Islandi peaminister kes siis alul valetas selle omaosaluse kohta pärast, oli sunnitud tõtt tunnistama ja pärast seda oli sunnitud ka tagasi astuma. Teine näide ja mis on veelgi olulisem, on, et mis puudutab Briti peaminister David Cameron See, et ta, no ega tema ju ka midagi kuritegelikku selles mõttes pole teinud, et isa offshore firma ja aasta 2010 juba asi kõik lõpetatud ja mingisugust erilist turu sealt või kokkuhoidu ta ju sealt ei teeninud. Aga niivõrd mõjuka riigi poliitiku juhtiva poliitika puhul. Mul on see, et et alguses seda ei tunnistanud, ta küll ei valetanud, aga ta ka ei tunnistanud. Ja hiljem, kui tuli üha uusi ja uusi andmeid, siis ta oli sunnitud seda tegema. Tõsi, praegu ei nõuta tema tagasiastumist veel, opositsiooniparteid ei ole ka häälekalt selle, aga brittide puhul on ju oluline see ja siin tuleb mängu ka juba Eesti julgeolekuteatavasti seisab Suurbritannia sees, siis kurikuulus Brexit. Ehk siis referendum Euroopa liitu kuulumisele. Praegu on seis väga tasavägine, seal mingisugune üks protsendipunkt on seal vahe võib-olla pooldajate kasuks. Et Cameroni lootus panama lekkega võib tähendada seda, et väga paljud inimesed otsustavad referendumil öelda Euroopa liidule. Ei. Sest Cameron praegu Euroopa Liidu nagu öeldakse, see nägu, et see jahm nägu, et kes, kes, kes seda asja esindab, et ja see võib tuua kaasa väga palju ja väga ohtlikke tagajärgi kogu Euroopale. Jah, aga kui me vaatame nüüd neid offshore kasutamist, siis segase tegelikult ole keelatud. Näiteks sõltub valdkonnast Laevandus, Tallinki laevad on ikkagi Küprosel registreeritud, igaüks eraldi ettevõttes ja see on tavaks lihtsalt selles valdkonnas isegi Eestis riiklikke offshore firma Estonian Airi lennukid olid ühe kaimani saarte firma firma nimel. Et selles mõttes kõik sõltub asjaoludest, kui me vaatame seda, seda praegust leket, siis selliste maksu pettusteni ei ole ju praegu jõutud. Esimesed paljastused ongi möönnud sellega, et et keegi vara varjanud, seal välja tulnud. Et pigem on siin selline nagu häbistav mõjuala on olnud, et maksudeni, kus, kus maksuamet hakkab pärast reaalselt raha nõudma, see osa on veel täiesti puude ja ja me muuseas ei pruugi ka seda seda mõjuga teada saada, sellepärast et maksuamet tegutseb omaette, temal suhteliselt vaikselt. Ja eesmärk on raha kätte saada, mitte suurt kära teha. Ei no loomulikult, no ärimees on ärimees, tema eesmärk ongi äri ajada ja võimalikult soodsalt, et äri ajada. Minu jutt oli nagu see, et kui näppupidi seal sees poliitikud kes on ju rahva poolt valitud ja vastutavad oma rahva eest, siis see on hoopis teine tera. Ei, no minul on, meil on Eestis ka midagi sarnast juhtunud. Tõnis Palts on konkreetne näide. Kes nagu selgus ei teinud mitte midagi valesti, aga ta pidi offshore firma kasutamise tõttu ja siis rahva surve alla sattumise tõttu tagasi astuma aastaid kohtus käima. Ja lõpuks jäi õigeks. Noh, selline lugu oli. Me oleme seda näinud. Jah, jah, aga siin on jälle see kulda, lauset asjad, mitte ei pea olema, ainult õiged, peavad ka näima õiged, täpselt nii. Jah, aga, aga mis võib-olla seda puudutab seda maksude teemat ja varjamist, et siin on seesama Savisaare näide, on väga hea näide. Et mis on tegelik eesmärk ja kuidas vahet teha, et Edgar Savisaar ju tegelikult maksis selle kahtlustuse järgi teenitud korruptiivselt tulult lõpuks ära päris korralikud maksud Eesti riigile? Seal oli oma raamatuhonorari küsimus, mis honorar oli üüratu summa ja, ja siis ta tegi seda sellepärast, et maksuamet ei hakkaks uurima tema rahaasjades, ehk et Eesti riik sai, sai nagu maksud kätte. Aga küsimus oli selles, et kust ta selle tulu on teeninud ja vot seda ta ei ole siiamaani või kust kust ta selle raha sai, seda ta ei ole siiamaani tahtnud avaldada. Aga see, seda me võib-olla kuuleme selles mõttes, et selle nädala uudised rääkisid, et kaitsepolitsei on uurimismaterjalil prokuratuur esitanud ja siis varsti läheb see kupatus kohtusse. Seal juba sõltub sellest, et kas Savisaar siis räägib ja kas kaitsepolitsei on suutnud tuvastada, et kus see tullu tuli, mõnikord ju ei suudeta, ei hakka see Savisaar näide, mis, mis need dokumendid, mis sealt nüüd on Panamast lekkinud. Et ka sealt ju ilmneb tegelikult, et kogu seda skeemi on üritatud ikkagi ka nii-öelda tugevalt varjata, et et on olemas panama firma, sealt nendest dokumentidest ilmneb, et tegelikult jäljed lähevad, vedas siis Essellidele ehk et seda, et kes Savisaarele ootamatult suure summa raha lühikeseks ajaks andis, et ta saaks oma oma abielulahutuse ära teha ja vältida varavaidlust kohtus. Et seda me tegelikult ei tea. Kahtlus on see, et see oli Savisaar ise, kes lihtsalt neid Oxford firmasid kasutades üritas varjata korruptiivset tulu, mida ta on teeninud poliitikuna ja linnapeana ametis olnud sellistes vara varjamise skeemides on väga tavaline see, et ütleme, ettevõte, sul on riigis tiks ja selle direktor on riigist y mingi juhatuse liige on siis riigist, et see on juba paketi sees ja see on väga lihtsalt see eesmärk kange, et sul oleks võimalikult seda, see firma oleks võimalikult raskesti haavatav. Et sa pead mitmest jurisdiktsioonist, siis see peaks olema nüüd neid andmeid hankima. Et seal selliste likvideerimisprotsesside varjamiste juures on hästi-hästi tavaline aja, kõik kõik skeemid hästi segaseks. Aga mis selle panama lekke puhul, kui nüüd sellise üldistus võib-olla sisse tuua on, oluline on see, et et selline leke, mis oli ju ma ei tea, mitukümmend või mitusada korda suurem, kui see kurikuulus WikiLeaksi leke näitab, seda. Tänapäeval on üha raskem kui mitte võimatu midagi varjata. Varem või hiljem tuleb kõik välja, et Osama panama lekke ju läheb, vaadates tagasi, mis seitsme tunnen sealt juba, eks ole, siin võiks ka Brežnevi kohta midagi öelda, võib-olla. Et ja, ja piklik sinna juurde, et miski ei jää saladuseks. Varem või hiljem tuleb kõik välja, et tänapäeva Meie interaktiivse maailma juures sa ei suuda su jälge kunagi ära peita niimoodi, et seepärast ei paljastaks. Digitaalne digitaalne maailm, selle võlu on see, et kui oleks olnud need dokumendid paberitel, siis tõenäoliselt oleks pidanud selle autokoormatega viimanid välja. Tänapäeval sa paned selle ühe kõvaketta peale või paari peale tood ära. Paberi võid sa ära põletada, aga digijälgijad maha igal juhul. Ma mani Peeter sinuga nii positiivne, et kõik tuleb välja, ma arvan, et suurem osa jääb ikkagi saladuseks varem või hiljem, aga see oht on olemas, et, et kui sa midagi varred, et siis ühel hetkel võib juhtuda, et see tuleb. Aga see on ka üldine suundumus, et kõik oleks avalik. Et kui me vaatame, siis anonüümseid pangakontosid Venemaal, samas noh, praktiliselt ei tehta neid jälle väga-väga harvaks, jäävad riigid, teevad kokkulepped, et et ka maksuparadiisid annaksid välja oma andmeid. Et maksuamet on, on saamas päris olulise info ligi ja selles mõttes on noh, ettevõtjatel tasub täitsa täitsa mõelda, et lihtsam on minna ise ära rääkida kui pärast maksuametile vahele. Jah, aga eks see on nii ja naa, et kui me vaatame, keda see kasvõi see konkreetne leke puudutab veinid, varasemaid juhtumeid või kui ma vaatan Eestis, mis, kes on kasutanud offshore firmasid et siis siis aga ikkagi needsamad poliitikud, kes ise seadusi ja reegleid teevad ja mul ei ole nagu seda usku, et, et need augud kõik kinni pannakse. Kui, kui see nagu töötab minu vastu, et sedasama panama, et meil on siin Rain Rosimannus on oma hädas firma andnud Panamatata panama tankistide kätte nii-öelda likvideerida ja et tegelikult ma ei usu, et see huvi noh, midagi väga muuta, kasvõi siis oleks väga siiras ja suur. Aga siin peabki muutma naga väga. Nende firmade kasutamine on siiski omajagu kallis. Et tüütu selles mõttes. Jep, see ajast, kui Eestis offshore firmasid massiliselt kasutati, see jäi 90.-tesse. Pärast seda, kui oli diveki kontsert, kontori läbiotsimine ja siis Raivo proua oli üks teine ettevõte, tema käest saadi suur ports dokumente kätte pärast seda Eesti ärimehe või mõistsid seda väga hästi juba, et et info lekib välja. Jah, aga muutustesse suhtumine nagu maksude maksmises, aga ikkagi ma arvan, et endiselt on Eestis probleem see, et varjatakse, varjatakse selliseid korruptiivseid, sidemeid üritatakse nendesamade offshore-firmade abil tõmmata mütsi pähe võlausaldajatele või ebaõnnestub siis selle asemel, et sa korrektselt ära lahendada sa kandid vara välja ja, ja jätad võlausaldajad tühjade pihkudega ja kuna see toimub, nagu on, on nii-öelda soositud ka poliitilisel tasandil, siis mina olen skeptiline, et siin väga midagi muutub. Muidugi, kui su kinnisvara kinnisvara näiteks ühel hetkel saad teada, et on müüdud mingile firmale riigi siksu, sinnani hüpoteekvõlausaldaja üritad, siis üritad siis seda kinnisvara kuidagi realiseerima hakata, selgub teied. Riigisset on mingid näiteks Marshalli saartelt on, on hüpoteek tekkinud müüa siis sealt Marshalli saartelt hakata seda nii-öelda omaniku kätte saama, see on õudne peavalu ja sa ei saagi kätte, ei saagi tegelikult kätte. Selliste suurte asjade puhul ja tegelikult ka väikeste asjade puhul on alati asjakohane küsimused, aga kellele see on kasulik? Ehk siis on ju väga palju teooriaid juba levima hakanud, et kuidas selline leke sai võimalikuks, kes lekkima korraldanud ja kes sellest lekkest kõige rohkem kasulõik on juhitud tähelepanu väga mitmele huvitavale nüansile. Näiteks nendes paberites eriti ei ole mainitud ameeriklasi täpselt nii maailma kõige mõjukam, kõige rahakam riik, rahakama ameeriklasi sees ei ole, samal ajal on vist välja tulnud nimedest kolmandik hiinlased sealhulgas ka Hiina komparteiladvik, eks ole. Siis on välja tulnud, et väga paljud Venemaa presidendi Putini lähikondlased on näppupidi seal sees, mitte küll Putin ise, aga noh, lähikondlased Lähen hoopis Venemaa, selle, vot siin kremlist tuli kohe teada, et see, et see on korraldalt luure keskagentuuri poolt Ameerika ühendriikidest. Mina olen kuulnud ka teooriat, et kuna seal on kolmanda kiinla, siis võib-olla see kajastama hoopis võitlust viima Hiina kommunistliku partei võimuladvikus. Ja viimati tuli kremlist sõnum hoopis, et tähendab vene meedias tuli sõnum, et tegelikult on selle asja taga hoopis FSB. Et näidata, et sellised süüdistused on täiesti absurdsed ja jaburad. Et vandenõuteooriaid juba liigub. Ja Kariibi mereajalehtedes kirjutatakse, et tegemist oli ühe armuvallas inimesega, kes selle alla andis, et noh, et neid teooriaid on tõesti väga palju. Mõningatel puhkudel on Muska hiljem teada saadud Samamoodi kunagi Lichtensteini pankades standi. Keegi mees viis viis andmebaasi välja, tema nimi tuli avalikuks. Noh, ja siis sellise lekkekorraldajale, no tal on ikka päris päris. Karm saatus, ta muutub üheks, kõige tagaotsitavaks inimeseks, kättemaksuhimulisi leidub selliste leki korraldajate puhul. Aga see on kindlasti teema, mida siin laupäevastes saadetes ka rahvateenrite, sea ja mujal meediasse järgnevatel kuudel räägitakse ja, ja ma arvan, et see leke on praegu veel liiga värske üldse, et et seetõttu tekibki palju vandenõuteooriaid ja on vähe infot, et me katsume nagu pimedas ruumis elevanti. Aga lähme siit edasi järgmise teema juurde ja räägime trahvidest, ehk siis sellest, et valitsusliit on otsustanud, et et peab kergitama trahvi, määrasid järsult kaks korda. Ja tõenäoliselt see otsus võetakse ka järgmisel nädalal vastu, et siin enam sellist suurt vastuseisu peale opositsiooni ei olevat. Nüüd sellel nädalal käis see teema läbi riigikogu õiguskomisjonist ja sealt anti trahvi tõusule roheline tuli. Noh, ma ei tea, minu hinnangul on kogu selle selle trahvimäära tõstmise taga siis meie üks poliitikas ilmselt peab ennast Lennart Meri saabastesse sobilikuks, ehk siis meie lugupeetud justiitsminister Urmas Reinsalu kelle ka teised avaldused näitavad seda, et me tahame võtta suuna karmi, karmimate karistuste poole. No alles hiljuti tuli üks raport, et näiteks vangide arvu poolest on Eesti vist ma ei tea, esimese 300 Euroopa liidus kindlasti ja esimese kolme seas, aga see, et meil nii palju vange, arvet selle selle näitajaga sarnane, pigem ma tea Venemaa või Valgevene või sihukeste riikidega, mitte Lääne-Euroopa riigid. Ja see tegelikult põhjus on ka ju Reinsalus ja Res Publicas, kes omal ajal võimule tulles tahtis karmi kätte, lubas näiteks narkokuritegudest karmimalt. Karja, ja nüüd lajatame siselt rahva juurde, eks ole. Peale on ju väga palju spetsialistid tähelepanu juhtinud, et Eesti inimesed ei ole nii rikkad, et selliseid trahve maksta. Aga kui selliseid trahvid kehtestatakse, siis järelikult on need trahvisummad ja planeeritud ka juba riigieelarvesse. Ehk siis need trahvid tuleb ära täita, et muidu ei täitu ju riigikassa kuidagi. Et see on, see on nagu selle asja juures. Minu meelest on ikkagi see kogu see süsteem läbimõtlematu trahvid, liiga kõrged, liiga kiiresti ja tahetakse teha, tahetakse lihtsalt saadab märkama ja et vot meie oleme nüüd valitsuskoalitsioonis selle asja korda ajanud. Noh, aga prokuratuur ütleb ühelt rohkem inimesi, tegelikult ei taha seda trahvi maksta, ütleb, et andke mulle asenduskaristus, ma teen teile ÜKT istun majandusel arestimajas, noh ja siis, mis siis üleb paljudeni inimestele määrataksegi, seda, ega siis riigieelarve ei täitu. Aga minul on ka sellest nagu debatist jäänud mulje, et praegu selle otsuse taga on ikkagi seesama riigi tulude suurendamise soov, et et juba selle aasta eelarvesse on planeeritud sellest tõusust 10 miljonit eurot. Ja, ja kui ma nüüd kuulen ka neid kommentaare näiteks Raivo aeg IRL-i esindaja riigikogus, kes on siis nii-öelda kõneisik valitsusliidu poolt, ma saan aru selle eelnõu toetamiseks on välja öelnud, et me peame selle ära tegema kunagi tulevikus, sügisel, siis tuleb justiitsminister hakkama müüsima, et kuidas kõik seda karistuspoliitikat muuta ja nii edasi ja nii edasi. Ehk et see juba ise viitab sellele, et tegelikult sellist nagu korralikumat analüüsi pole, pole selle otsuse taha tehtud, vaid, vaid eesmärk on, on pigem nagu Excelis olev number täisuta. Et mõned asjad on seal täiesti loogilised, aga kui see näiteks, et kui sa ikka purjus peaga inimese surnuks sõidad, et siis sind võrdsustatakse tapjaga, mida sa ju tegelikult ka oled. No aga seal on jälle see tahtluse küsimused. Idee on teda tahtliku tapmisega võrdsustada, aga kui sa purjuspäi autorooli istud, siis suure tõenäosusega sulle tekki tahtlust kedagi ära tappa. Tahtlik tahtlik tapmine, see eeldab tahtlust. Jah, seal on nüansse palju, muidugi kui sa rääkisid sellest, et on valmis inimeste valmis trahvide eest ka tegema ühiskondlikku kasulikku tööd ja siis see on ju ka ühes pügalas seal lausa ette nähtud, kui sa vist mitte kriminaalses joobes mitu korda autojuhtimisega vahele jäänud, et siis sind suunatakse ümberkasvamisele. Et sa hakkad, käime kuskil kursustel, kus sulle hakatakse lugema loengut selle kohta, kui halb on joomine. Tore mõte muidugi. Aga inimene, kes on harjunud lapsutama ja võib-olla ka napsusena rooli istuma, tal on täiesti ükstakama sellistest kursustest, meenutab mulle hiljuti tuli ühe riigi kohta teada, et kas sa nüüd seksi ostmine vist tahetakse muuta karistatavaks. Ja alternatiivne võimalus on see, et kui sa jääd vahele seksi ostmisega, siis Saavitaja ei saa trahvi või ei panda sind vangi, vaid sind saadetakse loengule. Ja seal loengul hakatakse sulle rääkima prostitutsiooni, prostitutsiooni kahjulikkusest, kogu ühiskonnale. No see vend, kes läheb prostituudi juurde, tjah, prostituudid, kõik? Ma arvan, ma eeldan, et temale sellised loengud on nagu hane selga vesi. Justiitsministeerium ise on ka leidnud, et ega need trahvid väga ei mõju, et kui sa saad seal kuskil 700 eurot trahvi joobes juhtimise eest või sa saad 800, et seal ei ole suurt vahet, see, kes 700 jõuab ära maksta, see noh nüüd need 800 maksta, ta ei mõtle üldse selle üle, et kuidas sinna purjuspäi rooli läheb, et ta trahvi saab. See on ka nagu üks selline oluline vastuargument, mis nende trahvide tõusude puhul on toodud, et et see tegelikult ei aita siis nii-öelda kaasa seaduskuulekamad kodanike tekkel või vältida neid, neid pahategusid, et et selles valdkonnas on minule või sellest aspektist lähtudes, on, on sümpaatne, mida on prokuratuur välja pakkunud Postimehes ja mida ka jurist Indrek Sirk järgnevates saadetes on öelnud, et et võiks olla nii-öelda ja see esimene kord eksid siis karistus võiks olla tingimisi. Ehk et, et kui sa, kui sa pargid valesti, siis kui sa täitsa teist korda, siis siis alles alles trahv realiseeruks umbes selline loogika Mul on selline tunne, et meie siin juhtivatel poliitikutel on kõik segamini nagu kört-pärtli särk, et nad ei ole nagu bla enda jaoks selgeks teinud sellist põhiküsimus. Et millist ühiskonna me siis tahame, et kas me tahame olla rohkem ideaalne ühiskond või tahame tagasi minna või edasi minna kus iganes karistus ühiskonna peale ja käskude ja keeldude ühiskonna peale. Et see põhimõtteliselt on see maailmavaateline küsimus. Räägime, kui me räägime erinevatest erakondadest ja nende maailmavaatest, et kas, kas on mingisugust vahet või mitte, et et mul on tunne, et siin siin on nagu valitseb väga-väga suur segadus, et ühest küljest tahetakse hästi liberaalsed olla ja teisest küljest tahetakse lajatada täie rauaga, kuidas Reinsalu toredatest ideedest veel räägime, siis mulle jäi silma see tema mõte, mida on ka juba varem välja käidud, ma ei tea, kui kaugele see on jõudnud keelustada vanglates suitsetamine. No tule taevas appi, kas on meie ühiskonnas kõige olulisem küsimus? See on küsimus number üks ja punkt kaks? Maiala vanglas olnud. Aga ma, kui mõõnast vangisussides mõtlen siis vaadates kõiki neid dokumentaalfilme, filme, lugedes raamatut, siis suitsetamine on vangi ainuke lohutus. Tegelikult kui sa võtad vangid selle ära, siis no ma ei tea, jumala eest hakkavad meil vangla mässud peale või mitte. Ja kolmas küsimus on see, et kui Ma ei ole suudetud tõkestada narkootikumide ja mobiiltelefonide kasutamine vanglates, siis kuidas hakatakse kontrollima suitsetamise keelamist. Et kui sa mingi seaduse teed, siis sa pead ju selle seadusega ellu viima, et seal Ja see seal ju jätkub, karistamine see, nii et kui sa selle ära keelad, siis peab ka karistus sellest olema suitsu sisse, vanglasse, mis absurdne, tõste. Jah, aga, aga võib-olla need olukorrad tekivadki ikkagi sellest, et kuskil tekib mingi idee või on mingi vajadus, kas või trahvide puhul raha saada ja, ja siis otsustatakse see kiiresti ära teha ja ei viitsita, ei taheta mõelda ja kuulata teisi osapooli olles argument oleks siis see olukord nagu praegu hullemaks läinud liikluses, et oleks meil liiklussurmasid rohkem autoõnnetusi, rohkem meeletult rikkumisi. Vastupidi, tegelikult graafikud näitavad numbrid näitavad, et olukord on läinud paremaks üldse Eestis on, kuritegevus on langenud, mida, mis on iseenesest väga hea, aga selliseid, kusjuures karistusi karmistada väga küsitav. Kõigele lisaks muuseas, ja võtame sellesama kunagi vali kord raames sisseliidud ka Reaalse narkokuritegevuse karistus, eluaegne ükski narkokurjategija ei ole tegelikult Eestis eluaegset karistust eluks ajaks vangi pandud. Et selline määr on olemas, seda ei ole rakendatud. Muuseas isiklikult saab see plaan närvi näiteks selles osas, et näiteks helkuri kandmine pimedal ajal helkurit ei kannavõid, trahvi saada. Ainult 80 eurot ja maksimaalselt, eks ole, noh, tegelikult see keskmine vist jääb kuhugi sinna 17 18 euro juurde. Täitsa huvitav, et kui palju nende trahvisaanute seas on turiste, käib sinikate päris palju turiste, nad käivad ka pimedal ajal väljas kus, et kui sa sellise nõude kehtestad, siis sa pead ka neile pakkuma lennujaamades sadamates peaks olema helkuri pakkumine olemas. Mida ei ole meil ja see komment poliitikutelt väga veena, et aga ei pea ju kohe politsei tegema maksimummäära ja noh, üritatakse seda pehmendada, et kui pea siis sõrmega seda nii kõrget määra kehtestada. Trahvid on nagu sa isegi ütlesid ju kirjutatud eelarvesse. Sul peab ikka mingisugune asi kogunema sealt saa niimoodi leebelt, et hea küll, et ma ei tee sulle see 80 eurot trahvi. Politseiülem ütleb, et vaja Naldafeedia, ütleb venelane. Nojah, aga lähme edasi erakoolide teemal, see on teine selline teema, mis sellel nädalal taas on, on palju vaidlusi tekitanud ja kus samamoodi ütleme, erakooli omanikud ja nendega seotud erakoolis käivate laste vanemad ütlevad, et, et valitsus neid ei, ei kuula ja ei taha nendega arvestada, et mis, mis seisukohalt see ma ütlen ausalt, et minul ei ole sellist väljakujunenud seisukohta selles osas, et raske on võtta nagu, et kummal poolel selles vaidluses olla. Minul on kaks poega, üks neist on õppinud erakoolis, teine õpib linna koolis, mõlemad on hästi head. Pojad või koolid, pojad ja koolid. Ei no tõsiselt seisukohta, siis noh, minu sees, aga mul ei ole ka sellist kõikehõlmavat seisukohta, sest minu ükski laps ei ole erakoolis käinud. Aga see on küll tundub loogiline ja, ja ka täiesti ka põhjendatud, et see, et riik paneb õla alla nendele erakoolidele, kus õpivad erivajadustega lapsed. Et see on nagu selge, et seal, kas siis riik või omavalitsused peavad kindlasti toetama. Aga mis puudutab nüüd riiklike koolide ja erakoolide laus võrdsustamist, siis ma millegipärast on, mulle tundub see idee natukene ikkagi imelik, et see, see, see ei käi nagu minu loogika kokku. Vot siin on nüüd üks suur oluline selline vahe, et Jürgen Ligi haridusministrina räägib, et erakoolid saavad tunduvalt suuremat toetust kui teised koolid. Erakooli pidajad ütlevad, et ei, nad ei saa, et avaliku raha saavad nad kõik võrdselt. Nii kaua kui see küsimus on lahendamata, et kumb siis, kui ma, kui ma jutt on õige? See on üks põhilisi selliseid aluseid, nii kaua me käime siin nagu katsume ka seda elevanti pimedas ruumis, õige on ju mõlema poole jutt, lihtsalt küsimus on, et mis kontekstis seda esitatakse, et tõesti praegu saavad erakoolid ja siis munitsipaal- või riigikoolid riigilt toetust ühepalju. Aga erakoolis käivad lapsed saavad, et laps või lapse kohta see erakoolis on see, see summa, mis kulutatakse harimisele, on, on suurem vist 1,6 korda oli see, mida Ligi ütles, sellepärast et lapsevanemad ise lisavad, lisavad selle haridus homseks juurde oma raha, et, et sealt tuleb see vahe. Küsimus on raamistik, mis on võib-olla kõige olulisem on selles, et et kas me peaksime seda soosima, et, et see vahe erakooli ja riigikooli vahel oleks, oleks nii suur. Ma saan aru, et ligi ei taha seda soosida ja sellepärast soovita võtta need tegevus toetuseks makstavad summad riigi poolt ära. Ei noh, tema higi mõte on tõesti, et nad. Tema vaatab seda asja haridusministri ja haridusministeeriumi eelarverea pealt, ta peab kuskilt kokku hoidma ja teine asi on ja seal on üks suur probleem, et ta peab koolivõrku kokku tõmbama. Ka OECD raport, mis siin sellel nädalal hariduse kohta välja tuli, ütleb, et võrk on liialt suur saal. Ja nüüd, kui sa ministrina ja ministeerium peab seda koolivõrku kokku tõmbama, vali välja hoolikalt räägib omavalitsustega läbi, siis teisest otsast tekib erakoole kogu aeg juurde erakoolidele praeguse süsteemi järgi, noh, põhimõtteliselt ei saa kätt ette panna, kes tahab, erakoolide saab. Ja isegi nendes pisikestes maakohtades näiteks, kus koolipidamine enam ära ei tasu. Teil on lapsevanemalt kokku, ütles, et okei, teeme kooliriik peab seal rõõmsalt ka nendele toetust maksma, Nad suudavad isegi mõned ilma õppemaksuta läbi ajada ja siis on seda kogu süsteemi väga raske juhtida, mis tähendab, et asja tuleb natuke ringi teha, et kohalikel omavalitsustel peaks olema suurem õigus kaasa rääkida ka nende koolituslubade väljaandmisel ja üldse selle koolivõrgu planeerimisel. Jah, ja seesama OSCD raport tõi, tõi välja võib-olla ka ühe sellise olulise teema, mille peale tasuks mõelda toodilise Belgia näide, et et, et ma tegelikult ei, ei tohiks olla oluline, kas kooli omanik on omavalitsus, riik või on, on eraüksus kas siis eraisikud või eraettevõte. Et, et see on positiivne, kui meil oleks ka omandivorm mitmekesine ja tõesti pakutakse erinev vabal viisil haridust. Aga küsimus ongi selles raha jaotamises, et võib-olla lihtne loogika ütleb, et kui on üks õpilane on, meil on kindlaks määratud summa, palju see selle lapse koolitamine maksma läheb ja siis see raha käibki koos selle lapsega kaasas, sõltumata sellest, kas ta on erakoolis, aga see ongi siis see rahastamine koosneb kahest jupist, üks on selline haridustoetus käibki õpilasega kaasas, teine on tegevuskulude katmine, tegevuskulud on kooliti erinevad väga tugevalt, linnades on, nende keskmine on odavam maakohtades, kus on väiksemad klassid, pead ikka ma kütma ja kooli ülal pidada, on need suuremad? Sealt tuleb see ebavõrdsus ja jah, teine teema on ju ka selles, et, et kuidas erakooli saada, et OSCD raport tõi välja selle, et erakoolil peaks olema kohustus võtta vastu kõiki lapsi, kes tahavad tulla sarnaselt nagu munitsipaalkooliga, et nemad juhtisid sellele tähelepanu, et see aitaks vähendada, vähendada nagu kihistumist. Erakoolide lapsevanemad on selles mõttes olnud rõõmsamad, et neil on väiksemad klassid see jällegi omakorda dispidi teeb hariduse andmise kallimaks sageli siis on seal teised õppemetoodikad, ütleme päris palju waldorfkoole. Kuigi tegelikult muuseas mitte miski ei keela ka riigil või kohalikul omavalitsusel asutada waldorfkooli. Meil on olemas. Õppekavad, mida kõik koolid peavad täitma õppemetoodika, mis nipiga nad lastele selgeks teha, et see on täiesti vaba. Keegi keelaks ka tegelikult riigil omavalitsusel ka usupõhist kooli asutada. Kristlikud koolid on meil olemas ja me ei saa üldse välistada, et kui siia tuleb rohkem pagulasi, siis ilmneb meile ka võib-olla mõni moslemiteemaline kool. Me peame selleks valmis olema. Minu meelest kogu selle erakoolide vaidluse juures on jällegi ära unustatud selline laiem pilt. Ehk siis noh, me teame ja seda on tõestanud ka kõik uuringud ja küsitlused, Eestis antav kooliharidus on tegelikult heal tasemel. Aga samas millele viitab ka minu meelest kõige olulisemalt see OECD raport, on see, et see aeg võib-olla läbi sellepärast et. Kuule on meil vanast ajast jäänud liiga palju nende ülalpidamiseks läheb kohutavalt kommunaalkulusid. Õpetajaskond tegelikult Q vananeb, see see hea koolihariduse tase ei pruugi kuigi kaua meil kesta ja kui me katsume iga hinna eest hoida üleval nii palju koole nagu meil praegu on ja enamgi veel, tekitada need pidevalt juurde siis neid õpetajaid ja väärt õpetaja jääb ju veelgi vähemaks ja selle nendesamade erakoolide puhul on ju ja, ja riiklike koolide puhul murekoht ju see, et head õpetajad tõmmatakse erakoolidesse. Jah, sest neil on võimalik pakkuda paremaid tingimusi, kuna nende rahastus on. Mis tähendab, et õpetajate tase läheb veelgi alla ja neid jääb veelgi vähemaks, lapsi jääb ka niikuinii kogu aeg vähemaks, nii et seal see nagu mõtlemise koht, et et enne, kui minnakse hurraaga peale, et kas erakool versus riigikool, siis tuleks nagu ennem ikka paika panna, see laiem pilt. Ei no vaata, siin on jällegi see asi, et erakool on kallis, osadele lapsevanematele, aga kui seal ei oleks õppemakse näiteks sellel juhul ei oleks ju suurt vahet, kas olnud erakool või ta on mingi muu omandi, see on see Belgia näide, et kui on erakool, siis tal ei ole õigust küsida täiendavat raha, vaid see raha jaotatakse ära samadel põhimõtetel kõigi koolide vahel. Ja see, võib-olla see motivatsioon seda erakooli pidada, tuleneb sellest, et sa teedki paremini kui, kui teeb kõrval asuv munitsipaalkool ja, ja, ja seetõttu olete nagu äriliselt edukas, et, et see on see koht, mille üle soovitab OSCD meil vaielda või vaadata jah, ja paljudes tegelikult munitsipaalkoolides, sest tublides on ka varjatud õppemaks olemas. Ja. Ei, ei suutnud tõenäoliselt osa poolasin lepitada, ei suutnud neile pakkuda välja ka head töötavat lahendust. Aga lähme, Lähme, saate teemadega edasi, võtame nüüd ette valitsuse laiemalt. Aasta sai täis, Taavi Rõivase teisel valitsusel siin meedias ajakirjanduses on, on punkte jagatud ministritele või hindeid. Ma ma seda teil teha ei palu, aga kui ma küsin, et, et sellele aastale tagasi vaadates, siis kes need ministrid olid, kes teil on kõige rohkem silma jäänud, kas siis positiivselt või negatiivselt, saate ise valida. No siin pole kahtlustki, kui keegi silma jääb, siis on see meie Jürgen Ligi, kes jääb ükskõik mis ministritoolil, ta istub alati silma, sellepärast tema ütlemised võivad meeldida või mitte, aga nad on vähemalt alati reljeefsed ja tundub, et väga paljuski ausad. Mis jätab temast sellise päris niukse naksata ka mulje, sellepärast et kui sa nüüd vaatasin hirmuga mõtlema, et kui sa tõesti tahad, meil vaatame nüüd kohe niimoodi hoobilt ad hoc sind ministritele hinded paneme siis põlema ministri ära unustanud lihtsalt. Sest ta ei ole nagu mingisugust muljet muljet avaldanud, aga. Öelgu kriitika, mis tahavad, on minu meelest on ka peaminister rõivas päris hästi hakkama saanud. See, et ta seda kampa on suutnud koos hoida, et see Campijale laiali jooksnud, kuigi nad on kakelnud nii, et karvad lendavad. Et see on noore poisi kohta täitsa täitsa hea tulemus, pole häda midagi. Rahva seas on kõige popim, muidugi on Marina kaljurand Läks, aga välisministrid ongi tavaliselt populaarsed sellepärast, et nad ei tee selliseid otsuseid, mis rahvast ärritavad, nemad lihvitavad presidendiks tänu sellele, jah, nemad trahve ei tõsta, et ega kaljurand ongi päris tublisti tublisti esinenud, kõige kõige vähem märgatud minister ilmselt on Liisa Oviir. Minu meelest on viimasel ajal pildile saanud ainult sellega, ta sõitis Rõivasega koos Jaapanisse. Aga tal on ka väga spetsiifiline valdkond, et no et selle tõttu ta pilti ei satugi. Kui ma lasin need ministrite nii-öelda fotot silme eest läbi tänu tänu Postimehele vaatasin, vaatasin Postimehes alist eile ilmunud selliseid keskmisi hindeid, siis siis ma paljuski selle hinnanguga nagu nõustun, aga mul on niisugune üldistus, mis sellest valitsust on, on tekkinud aastaga, et et mulle tundub, et, et vähemalt selline kõige positiivsem hinnangul endale on, on just Reformierakonna ministritele, et lisaks Peetri poolt nimetatutele veel veel Arto Aas, ma olin väga skeptiline, kui ta selle haldusreformi temaatikaga pihta hakkas ja arvasin, et see ei jõua kuhugi või või ka Kristen Michal või, või Hanno Pevkur, kes tegelikult on seda pagulasdebatti paljuski vedanud, et mis aasta tagasi väga vaevaliselt algas koguses selgitust, et ja, ja nüüd on ikkagi noh, mulle tundub, et valitsus suutnud suutnud selles osas mingi väga selge tegevuskava välja välja mõelda. Jah, aga ega haldusreform ei ole näiteks reaalselt käima läinud siin olles suurem sõda, algab löönudes Arto aasal. Raskemad päevad alles tulevad. Nojaa, aga tundub ikkagi, et seda mõtteviisi kohalikul tasandil muutuda, et et päris mitmed omavalitsused on hakanud mõtlema taas selle peale, et kellega ühineda ja kuidas ühineda ja pida pidanud läbirääkimisi, et et mulle tundub, et see kahjuks, kui vaadata seda valitsused tulevikku, et siis see võib-olla ongi üks selline viimaseid reforme seda tehakse, sest siis tulevad juba uued valimised peale ja tõenäoliselt võib-olla aasta veel ja järgneval perioodil enam kui see valitsus jätkab väga otsuseid tõsiseid langetama hakata. Ja minister, kes on muidugi oma soleerimisega silmapaistvad, on juba meie räägitud. Urmas Reinsalu tuleb kohe meelde see, kuidas ta minu meelest valitsuskabinetiga kooskõlastamata lätlaste leedulastega leppis kokku oma kolleegidega, et me hakkame venelastelt okupatsioonikahjusid sisse nõudma. Jevgeni Ossinovski on ka päris ise päisena silma paistnud. Ja kui nüüd võtta Võtta seda valitsusega koostöövõimet siis ega ta kõige paremini ja ei ole, mitmetes asjades on patiseis noh, kasvõi seesama erakooli ta siis seisab kultuurikomisjonis ja igatahes siin lähiajal vist kuhugi ei nihku. Kooseluseadus Juhan Partsi lähetamine Luksemburgi, et kõik on omavahel seotud ja mingil hetkel me võime selle järel meil näha ka suvistel presidendivalimistel. No ma arvan, et selle aastal ongi üks selline, kas räägime ka valitsuse koostööst, siis presidendivalimised on, on võib-olla üks selline lakmuspaber, et kui hästi see valitsusliit koostööd teeb ja mulle tundub, et et presidendivalimised võivad olla ka. Kui need reformid, Erakonna ajutrustil peaks tulema pähe, et praegu on hea aeg valitsuses mingeid suuremaid muutusi teha, siis presidendivalimised võivad selleks anda ajendi, et, et need asjad aasta teises pooles ära teha. Kõige olulisem võib-olla see nagu ikka eestlastele kombeks, et mitte hakata siin midagi kiitma ka Rait vaid öelda, et keskpõrandale kokku, et kõige olulisem on see, et ei ole eriti suurt käki kokku keeratud et sellest on suudetud hoiduda ja see on Eesti tingimustes. Jah, aga see võib ka mõnikord juhtuda siis, kui seal väga midagi ei tee. Aga meie täna oma saate, lõpetame uuel uutel teemadel juba teised ajakirjanikud järgmisel laupäeval kõike head.