Vikerraadio. Tere päevast, üks erakordselt sündmusterikas ja ühiskondlikus mõttes põnev, seal hakkab otsa saama ja rahva teenrid on vikerraadio stuudios kohad sisse võtnud. Aeg on nädal kokku võtta ja tänase saate koosseis on Mikk Salu Eesti ekspressist OK, rahvusringhäälingu uudistetoimetusest ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost. Räägime presidendivalimistest nii olümpiakomitee omastaga ja vabariigi presidendivalimistest. Juttu tuleb ka endiselt Euroopas kõrgeid poliitikuid ja ettevõtjaid painavast panama, dokumentide lekkest, aga räägime ka kaitsepolitsei aastaraamatust ja trahviühiku tõstmiskatsest. Aga esmalt ruttame veidi ajas ette ja räägime Siim Kallasest ja teistest võimalikest presidendikandidaatidest. No Urmet ja Mikk veteranpoliitik Siim Kallas, nagu ka uudistes kuulsime, teatab täna pärastlõunal, et soovib kandideerida Eesti vabariigi presidendiks. Vähemasti nii me arvame ja eelindikatsioon selleks olemas. Aga seega võiks saada temast esimene kandidaadi kandidaat. Aga kas tähendab ka seda, et temast võiks saada reformierakonnal või mõne muu erakonna või seltskonnakandidaati, et seda tõenäoliselt on vist praegu võimatu ennustada või mic, mis sina arvad, sina kirjutasid lõppeval nädalal ka Eesti Ekspressis pika loo Siim Kallase kandideerimisest ja tema pisikesest kampaaniameeskonnast, kuivõrd kindel see meeskond ja ka Siim Kallas ise on selles osas, et kas nad üldse saavad näiteks Riigikogus kandidaadi ülesseadmiseks vajalikud hääled kokku. Oled sa minuga nõus, et Siim Kallase puhul võib-olla kõige keerulisemaks saab see, et kas ta üldse saab kandidaat? Eks ma ütlen ühe asja ära, et tegelikult on Siim Kallas seda ju avalikult kinnitanud, et tänases kõnes ta teatab kandideerimisest, et meil ei ole vaja seda eeldada kui muidu ümber. Nojah, kui ta justkui ta ümber ei mõtle. Ja ma kirjutasin Siim Kallase sellisest väikesest tiimist, seal on Martin Kukk, kes on Reformierakonna endine peasekretär Annika harras, Reformierakonna endine kampaaniajuht ja mingi kuu aega on seal tiimis ka keerit Mäesalu, IRL-i endine pressiesindaja. Nemad on siis Kallase kamp, Haanja tiim? Noh, kui suur see kamp Haanja nüüd ikka on, et eks nad sedasama tänast kõnet tänast üritust on aidanud teha mõnda muud üritust. Aidanud mingisuguseid kohtumisi korraldada, et mina ei tea. Head Kallase šansid on, et, et. Ja ma tõesti, ma kui rääkida Reformierakonnast Reformierakonna juhatusest, siis seal on ilmselt Kallase toetajaid ja seal on Marina kaljuranna toetajaid ja on ilmselt mingi hulk inimesi, kes arvavad, et mõlemad on toredad ja ja kumma kasuks liisk langeb? Ma ei tea, ma, ma ei oska prognoosida. Sa Urmet arvad selles mõttes, et kui Siim Kallas saaks Reformierakonna kandidaadiks, siis tõenäoliselt tema elu oleks selles mõttes lihtsam, et siis saab ka käia poliitilist toetust otsimas. Aga kui Siim Kallast Reformierakond üles ei sea, siis natukene veider oleks ju oodata või loota, et ta seatakse parlamendis või ka valijameeste kogus üles mõne muu jõu poolt. Reformierakond väga suure tõenäosusega teatab oma presidendikandidaadi alles augustikuus. Nii et sinna on ikka üsna üsna mitu kuud aega ehk Siim Kallas ja tuligi välja nagu või tuleb täna välja, kuigi see oleks päris tore tegelikult Siim Kallas teeks kogu Eesti meediale Vistkümnen väikse ninanipsu tänajat. Räägiks hoopis millestki muust, onju aga, ja noh, ilmselt ta seda siiski ei tee. Et selles mõttes ta on ikka päris mitu kuud tõenäoliselt ainus kandidaat, et ega ta kellegagi väga nagu debateerida ei saa, et selline noh nagu tavapoliitiline loogika ütleb, et et see, kes esimesena ja nagu presidendivalimistel välja tuleb, et see lastakse valimisteks auklikuks. Natukene julgen sellele vastu vaielda ja et Siim Kallas saab päris mitu kuud väga hästi agendat sättida olla tähelepanu keskmes, jagada tohutul hulgal intervjuusid, äkki ta kohtuda ja nõnda edasi. Tal on selles mõttes väikene eelis, saab olema. Aga eks me nagu näed, milline see Kallase tänane kõne tuleb, et noh, ma olen natuke kuulnud, et algselt pidi olema see kõne nii-öelda ette valmistatud kõne ettelugemine, aga vist eile õhtul Siim Kallas siiski otsustas, et ta suure tõenäosusega räägib tänasele selle kõne peast. Et näis siis, et et sina vist kirjutasid, et see, et algul oli see kõne kõnemaht 30 minutit Niimoodi plaanitakse 20-le lühendada, liiga pikaks ei läheks ja et kes te tund aega tagasi oli see kõne pahajänese Et kui te mäletate, siis Siim Kallase üks legend, väärsemaid poliitilisi, selliseid avaldusi oli 1904. aasta sügisel kodanike riigi manifest, mis oli reforme erakonna loomisele, selline ideoloogiline baasdokument ja ja milles väga paljud välja öeldud põhimõtted on kindlasti väga relevantsed ka tänasel päeval. Aga ja nii palju kui mina tean, siis tänases kõnes Kallas keskendub või pühendab väga palju tähelepanu vabaduse teemale mis oli samuti tema kunagises ju kodanike riigi manifestis samuti väga tähtsal kohal, nii et saab siis näha. Et selle tänase kõnega ja sa tegelikult ennem juba ütlesid, et Kallas saab seda agendat sättida, ta saab tõsta mingid teemad, mingid punktid, mille kohta ajakirjanikud hakkavad temalt küsima, aga mille kohta ajakirjanikud hakkavad potentsiaalselt teistelt presidendikandidaatidelt küsima, et näed, Kallas ütles nii, mida teie arvate? Ehk siis? Kallas ilmselt väga tahaks, et teised kandidaadid tuleksid ka ja saaks nagu avalikult debati peerida. Teised kandidaadid ilmselt seda hetkel veel ei, väga ei soovi, aga niimoodi kaudselt kohe kallasemadi, tuleb välja see, see mingil kujul, see debatt algab. Ma arvan, et mida rohkem Siim Kallasest kui presidendikandidaadist räägitakse, seda kasulikum, see on talle ja kui teised passivad, siis tegelikult ju ka eile Päevalehes avaldatud värske küsitlus näitas, et Kallas, Indrek Tarand ja Mart Helme on ainsad kolm kandidaati 12-st nimest, kes olid lehes ära toodud, kelle toetus on viimase kuuga tõusnud. Aga endiselt populaarsem on välisminister Kaljurand, kellel on 27 protsenti toetust, siis Kallasel 14, savisaarel 14 ja tarandil 11 protsenti. Et ma arvan, et see kaljuranna ja Kallase vahe hakkavad, hakkab kärisema või selles mõttes, et see tasandub, et me näeme mingi paari kuu jooksul ikkagi seda, et, et see vahe on minimaalne. Ehk siis see Taavi Rõivase lootused valime populaarseima presidendikandidaadi, see pruugi ei pruugi nagu ütleme et ema ja siis Marina kaljuranna huvides töötada. Kas sa eeldad, et Taavi Rõivas on hyvin tingimata Marina kaljuranna selja taga? No ütleme, praegu tundub, kui vaadata seda, et kasvõi eelmisel nädalal oli ju Reformierakonna juhatuses nii-öelda soov arutada neid reegleid, kuidas siis presidendivalimiste Reformierakond kandidaati välja selgitab. Aga täiesti viimasel hetkel vist sama päeva hommikul hakkasid saabuma kirjad, kirjad, kus võiks ja selle juhatuse istungi ära jätta. Ma lihtsalt ise ei ole 100 protsenti selles kindel, et et rõivas nagu võib, võib-olla on lihtsalt tegu tüüpilise rõivaga, kes ei taha konflikti ja kes nagu tahaks olla võitja. Lõpuks on kõik, ma arvan, selle kandidaadi selja taga, kes võidab? Sest ma olen kuulnud ka seda, et, et Rõivasel on kaljuranna suhtes paar sellist põhimõttelist etteheidet seal teatud küsimustes, aga noh, see selleks Aga põhimõtteliselt on olukord mulle tundub, et reformierakonnas natukene selgusetu, et passitakse, veedetakse aega ja tõenäoliselt on see ka, ütleme selle kandidaadi huvides, kui see peaks näiteks olema kaljurand, kes saab presidendikandidaadiks. Et mitte mitte nagu teda kindlasti välja tuua, et on ju pisikene intriig, kui sul on kaks kandidaati, et saabki mängida seda mängu, et me ei tea, kes on meie kandidaat, et ja, ja teda väga teravalt ka meedias rünnakute alla ei seata. Aga ma ei tea, Marina kaljurannast, me hakkasime juba rääkima, et, et kui me Siim Kallasest ja tema kandideerimisest rääkisime, aga millised oleks, küsiks võib-olla teistpidi, et millised on Marina kaljuranna võimalused saada Reformierakonna presidendikandidaadiks? Ma vastan täpselt samamoodi nagu ennem, et et reformierakonnas on neid, kes toetavad Siim Kallast ja on neid, kes toetavad Marina kaljuranda ja ma arvan, et enamik neist arvab, et mõlemad on tegelikult täitsa okei. Ja lõppkokkuvõttes meie siin laua taga, et tõenäoliselt ei ole keegi Reformierakonna liige Reformierakonna enda otsustada, et kummaline, üleshaavad ja on ka veel variante, et Riigikogus jäetakse üksi ja valijameeste kogus hoopis teine, et võib ka nii teha ja, ja on ka kolmas variant, et kui on näha, et et kumbki kandidaat ei suuda ei riigikogus ega valijameeste kogus valituks osutuda, et minnakse mingile kolmandale kompromisskandidaadi. Aga mulle tundus, et see lõppev nädal oli Marina kaljurannale selline, ütleme kingitustele nädalaid, kui ta juba oli mõneti soiku jäänud, et kui Siim Kallas nüüd siin mõne nädala eest Postimehe vahendusel andis märku, et ta tänav kavatseb Estonias teatada, et ta hakkab presidendiks kandideerima siis kaljurand väga aktiivselt meedias pildis ei olnud oma teemadega, aga, aga nädala alguses sattus ta Iraani visiidiga pilti räägiti sellest võrd mõistlikult käituda, pearätti kandis seal ametlikel kohtumistel ja siis nädala keskpaigas, neljapäeval sattus kaljurand taas nii-öelda meedia keskpunkti. Siis teemaga, kus Viljandis ühel kohtumisel EKRE aseesimees Martin Helme otsustas selgitada, miks Marina kaljurand pole sobiv Eesti vabariigi presidendina, et justkui ühel nädalal kaks sellist täiesti juhuslikku asja, millega välisminister Eesti meedia tähelepanu Jah, aga lõppkokkuvõttes küsida, kui palju selliseid tähelepanu asjad nagu üldse nagu mõjutavad sest Eestis ei vali presidenti rahvas. Et avalikus arvamuses võib-olla kaljurand küll 27 protsendi peal, aga aga see valijameeste kogule või riigikogule, kes eelnevalt hakkab valima, ei oma ju mingit nagu otseselt nagu seost, et jah, loomulikult lihtsam on mängida kandidaadi peale, kellel on ka rahva hulgas märkimisväärne toetus, aga võime võtta ka nagu ajaloost näiteid, et et kas või seda, kuidas Lennart Meri presidendiks sai, on ju, et et ta ei olnud kõige populaarsem presidendikandidaat, aga kas ta oli siis halb president, praegu meenutatakse legendile või, või siis neil valimistel, kui lõpuks Arnold Rüütel presidendiks sai, oli küsitlustes kõige popule taevas on pikka aega hoopis Peeter Tulviste. Et noh, küsitlusi ei maksaks üle fetišeerima. Jah, et mingisugune toetus peab olema, et kui sul nagu rahvas toetab, ma ei tea, üks protsent või 0,5 protsenti, siis on nagu jube raske, et selles mõttes noh, meri oli tollel hetkel rüütlist vähem populaarsem, aga ta oli siiski suhteliselt populaarne, eks ole. Aga ma ei tea, kas need sa ennem küsisid, et kaljurand, kui ta seal Nonii visiidil pearätti kandis, et et kas see on nagu mõistlik või kas, kas sellised, kas neil sellised tähele pannud on üldüldse nagu positiivset tähele pannud või see Helme nagu rünnak kaljuranna vastu, et mina ei tea, kas need kaljuranda aitavad, et ma olen natuke nagu kahtan? No tõenäoliselt jah, ütleme, kui veel Iraani visiidist rääkida, siis oli ju võib-olla isegi, et see pearäti asi pearäti asjaks, sest ka Hillary Clinton, olles Ameerika Ühendriikide välisminister kohtumisel Yasser Arafatiga või ka siis Iraani delegatsiooniga Ja ja ei olnud nagu ja täpselt ja neid ka väga kritiseeriti väga paljude inimeste poolt nende enda kodumaad sellise käitumise pärast. Pigem võib-olla ütleme see palju huvitavam detail, mis ka meedias fookusesse jõudis, oli see, et kuidas oli komplekteeritud see äridelegatsioon, kes Iraani kaasa võeti, et nende seas oli üks kehtiv kriminaalkaristusega isik, teine siis aastate eest kriminaalkorras süüdimõistetu ja siis kuulsaks sai seal ka üks ettevõtja, kes rääkis sellest, et ta on arvestanud kahte tüüpi kuludega, et ühtedega, mis on ametlikud ja teist tüüpi kuludega, mis siis on noh, ütleme siis pistis, eks, et et ma arvan, see nagu ühele äridelegatsioonile sellist au ja kuulsust ei too ja välisminister kui selle delegatsiooni ütleme siis liider, justkui see negatiivne sõnum langeb ka ikkagi tema peale. Kuigi taaskord ütlen, et sellel mingit mõju leida presidendivalimiste kampaaniale on ikkagi üsnagi üsnagi eelkõige väga suurepäraseid selgeltnägija võimeid. Kuulge, aga kui presidendikandidaatidest veel rääkida, siis ühes minu opositsioonitunnis teatas Mart Helme seda, et kui riigikogus presidenti ära ei valita, siis on ta üsna kindel, et valijameeste kogus on tema võimalused kõige suuremad. Et rääkides ka praegu koalitsioonipoliitikutega, siis tegelikult juba miskipärast see retoorika on ka pead tõstmas, et miks peaks parlament presidendi ära valima, sest valijameeste kogu nii-öelda mõtteid ei tea kunagi ette, mida siis ka kinnitab ju ajalugu ja Arnold Rüütli valimine ja saamine president. Üks on see, et Mart Helme niimoodi ütles, et ei tähenda muidugi midagi, las ta ütles, et ma tahaks näha kandidaate, kes ütleks, et mul tegelikult ei ole mingeid šansse, et mul on nagu väga väiksed šansid, et eks igaüks nagu liputab oma saba või kuidas seda öeldaksegi. Samas ei maksaks Martin Me võimalusi valijameeste kogus ka alahinnata, et et valijameeste kogusse tulevad mitte niivõrd vallavanemat või linna ja linnapea, kuivõrd reeglina volikogude esimehed. Ja Ma tean mitmeid ajakirjanikke, kes on teinud sellise, justkui nagu arvutuse, et kes mingis vallas praegu võimul on või kes valimistel valimised võitis ja sellest johtuvalt nagu jõudnud järeldusele, et helmel ei ole seal mingit šanssi või Savisaarele mingit šanssi. Siis ma arvan, et need arvutused päriselus paika ei pea. Ja valla koguda esimehe, et isegi kui nad kuuluvad mõnda erakonda. Nende selline parteiline side on kahtlemata nõrgem kui neil poliitikutel, kes tulevad parlamendist. Nii et mingi võimalus helmel koguda toetust valijameeste kogus. Ei, see on kahtlemata tõsi, et erakonnad kontrollivad valdades olevaid poliitikuid märksa vähem kui Parlamendis. Aga noh, ei saagi öelda, et seal üleüldse mitte mingisugust sellist sidet erakonnaga ei ole. Et helmel on mingid šansid, aga ma arvan, et ega valimist valijameeste kogus mul mul on nagu väga raske ette kujutada, et oleks seal favoriit. Aga mida mina olen selles mõttes üsna kindel, et mida kuu edasi, seda rohkem me hakkame kuulma seda juttu ikkagi, et miks on vähemasti siis Siim Kallase tulles nüüd teemapüstituse alguse juurde tagasi, et vähemasti Kallase meeskonna suust me hakkame kuulma seda, kuidas mõistlik oleks ikkagi president ära valida riigikogus, mitte seda jätta juhuse hooleks, sest riigikogus on tõenäosus saada Eestile parem president, kui see jätab nii-öelda põllule, siis võib juhtuda igasuguseid asju, et see on see retoorika, millele vastad. Teine retoorika, kus öeldakse, et valijameeste kogu on märksa laiapõhjalisem tahet rohkem, just. Lisaks on hoopis huvitav see, et kui me oleme mitmed viimased valimisi näinud teatavat lähenemist EKRE ja, ja Keskerakonna puhul et kas või näiteks Erakonna esimeeste poliitilistes debattides ETV valimisstuudiotes on nad olnud pigem nagu sellise üha liini nagu ajajad ja torkab silma sellega, et 11 ei kritiseeri. Et siis kuidas praegune Martin Helme väljaütlemine mõjutab? Ma ei ütleks, et keskerakonda tervikuna Osasid Keskerakonna liikmeid, et kui Keskerakonna sees on isegi Edgar Savisaare nii-öelda tiivas olnud just nagu venekeelselt poliitikute puhul etteheiteid Jaanus Karilaiu väljaütlemistele et siis kuidas mõjub nende jaoks Helme Martin Helme väljaütlemine sellega ja kes ei sobi, et, et see võib olla selline klassikaline näide kus EKRE nagu natukene jõudnud sarnasesse seisu, kus on Keskerakond paljudel varasematel kordadel, kus läheb nagu hästi väga hästi ja siis keeratakse mingis asjas nagu vint üle. Ja see toob nagu bumerangi efektina nagu hoopis nagu tagasi, et et homme rahvusringhääling avalikustab järjekordselt siis erakondade toetusküsitlused, mille on teinud Turu-uuringute aktsiaselts. Teine küsitlusfirma, kes Eestis teeb, on Emor. Siin paar nädalat tagasi tekitas väga suurt furoori samuti Turu-uuringute tehtud küsitlus, mille tellija oli pisut segase taustaga instituut Instituut, ühiskonnauuringute instituut Tartust. Liidrid ei ole ühegi poliitilise erakonnaga otseselt vot nüüd, vaid pigem ühe. Ühe ühe akadeemilise korporatsiooniga. Ja selles küsitluses siis tuli väga suur toetus EKRE-le 119 protsenti ja, ja ja seda igal pool nagu refereeriti selles kontekstis, et EKRE toetuselt Reformierakonnale järele, et et selle puhul on oluline nii-öelda, et see küsitlus tehti puhtalt veebipõhiselt ja nagu joonkiri Kivirähki selle uuringutel teinud on juba ise ka öelnud ja ja ka homme ühes oma arvamusloos ERR-i portaalis kirjutab on siin huvitav tendents. Et EKRE, et nendes kihtides, mis tehakse veebipõhiselt save EKRE tavapärasest oluliselt suurema toetuse ja see tuleneb sellest, et EKRE valijate hulk taas on väga suur hulk neid, kes on poliitika vastu. Kes küsitlused ütlevad, et nad on väga huvitatud poliitikast ja, aga kui tehakse küsitlusi nii, et minnakse inimeste juurde koju siis küsitlustes tulevad teistsugused tulemused ja ka nii palju lihtsalt öelda, et see uuring, mida homme ERRi avalikkust, aga mis on kindlasti märksa revantsem küll on teise metoodikaga tehtud, siis EKRE on ikkagi ta ei ole ikkagi selles esiliigas, kus on Reformierakond, vaid ta on ikkagi selles selles teises liigas, kus on vabaerakond ja sotsid aga, aga EKRE puhul on selgelt nagu näha vaid ühte asja veel, et vabandust, et et nende toetus on vaikselt, stabiilset tõusutrendis. Erakonna toetus tõusis valimiste järel, aga on jäänud mingile tasemele pidama, sotside toetus valimiste järel langes, on jäänud ka mingile tasemele, mida aga EKRE toetust on valimistest vähehaaval kuuhaaval, aga tal on stabiilselt nagu tõusutrendis. Aga siin on üks või teine teooria veel, et kui Briti konservatiivid võitsid viimati valimised, see tuli tohutu nagu üllatusena, et nad nii palju said hääli. Ja Tööpartei seal nii palju kaotas, küsitlustesse välja ei tulnud. Ja ma olen hiljem lugenud kõikide nende küsitlejate erinevaid analüüse ja üks seletus oli seal see, et konservatiivid tollal tegid sellist suhteliselt jõuliselt immigrantidevastast kampaaniat ja said selle eest arvamusliidrite Alt pidevalt pähe. Ja kui küsitlejad läksid inimeste juurde koju küsitlema, siis inimesed ei julgenud tegelikult lihtsalt häbenes seda öelda, et ma toetan konservatiive. Aga hiljem valimistel kujulise salajane nad läksid ikkagi hääletasid, et kas saab näiteks välistada, et ka EKRE puhul on niimoodi, et küsitleja läheb kuhugi koju ja teatud hulk inimesi. Nad häbenevad öelda, et tegelikult nad toetavad EKREt, sest nad teavad, et siis nad saavad nagu, ma ei tea meedias ja nad on siis öeldakse, et te olete lollid ja te olete rassistid ja te olete üldse nagu noh. Mitte. Konservatiivide puhul väärib välja tuua võib-olla ka see, et ainult teooriat. Meil on neil nagu õnnestunud siiski sellised niuksed, äärmuslikumad, konservatiivseid erakondi nagu edestada, nad on väga nutikalt tabasid ära selle hetke, et kust nad pead hakkasid tõstma. Ja, ja kogu see, mis puudutab selle Euroopa liidus oleku referendumitel selliseid sõnumeid ja ise väga teadlikult neid nagu välja käinud ja lõiganud siis neil lihtsalt äärmuslikumatel variantidel võimaluse nagu suurt kandepinda leida nagu ära, et ehk see, mida näiteks IRL on jätnud Eestis selgelt nagu kasutamata Tõmbaks presidendivalimiste teemale joone alla me küll ei jõudnud täna rääkida väga palju võimalusest sõltumatut ja parteideülest kandidaati otsida või leida, millest siis on lõppeval nädalal Jevgeni Ossinovski näiteks teada andnud. Aga räägime presidendi teemal selles mõttes edasi, et olümpiakomitee see sai eile endale uue presidendi dramaatilises teises hääletusvoorus kogus ärimees Urmas Sõõrumaa 61 ja poliitik Jüri Ratas 60 häält. Esimeses voorus pudenes siis endine tipppurjetaja ettevõtja Tõnu Tõniste ja ma ei tea, kas mulle jäi ainsana selline ekslik mulje, et kuigi me Saile saime eile uue EOK presidendi sisse programmida, Urmas Sõõrumaa asub ellu viima, see on vana hea Neinar Seli programm mis jäi siis olude sunnil lõpule viimata. Ehk siis lühidalt kokku võttes on selle programmi nimi rohkem raha kõigile või mida teie arvate uuesti okka president. Minu arust üks paralleel veel, et Sõõrumaa on ka öelnud, et ega tema EOK juhtima ei hakka, seal kontoris ei hakka istuma, et eks selles mõttes need EOK ametnikud saavad mõnusasti oma tööd edasi teha ja kuuldavasti kogus ametkond ka kasutas Sõõrumaa huvides töötas sõrm huvidest enam-vähem just sellepärast, et Sõõrumaa ütles, et ah et ega mina leidsin juhtima, ei hakka. Ja iga alluva unistus on see ju, et sa näed ülemust võimalikult vähe ja et ta sinuga liiga palju, kui need Ratase. Ja siis Tõniste puhul nagu kardeti, et äkki nad tahavad nagu päriselt midagi ära teha. Mulle meenutas, mis toimus hääletusega või kogu selle protsessiga väga palju raatsi mingit klassikalist sellist mägede etapid kus üks rattur kuskil 100 kilo kiisale, 200 kilomeetrine etapp ja üks satun, sõidab 100 kilomeetrit enne enne finišit või poolel maal teistest kõvasti eest ära. On seal pikka aega ja naudib tähelepanu, on kaamerates kogu aeg esiplaanil, siis kuskil 15 20 kilomeetrit enne lõppu paneb grupp seljad kokku, hakkab ühiselt töötama ja võtavad iga kilomeetriga poole maad järgi ja kuskil sadakond meetrit enne finišit, siis suur grupp sõidab siis selle juba väga väsinud ja ja vaevu edasi liikuva selle esiratturist nagu tuhinal mööda ja, ja ja võtad need magusad viljad ise ära, et suhteliselt sarnane, minu meelest toimus kõik see, mis oli, et Jüri Ratas, kes läks algul pikalt nagu ette üritas jätta muljet, et tal on nagu juba võit taskus. Ja mõnes mõttes võib-olla maksistele käte pärast, eriti pärast seda, kui, kui Tõniste teatas selgelt, et ta tema toetajad võiksid hääletada. Mulle mulle tundub, et Jüri Ratas kogenud poliitikuna, sest ta on ju ikkagi pikka aega poliitikas olnud, võiks nagu natukene sellist noh, ütleme ka poliitilist kombineerimist jagada, et siin oleks võib-olla selles mõttes abiks tulnud see, et, et tõesti, kui siin veel kaks nädalat tagasi kuu aega tagasi loeti neid toetajaid, siis üpris kindlalt räägiti, et Ratasel on kõige suuremad võimalused ja ausalt öeldes ma ka eile peale esimese vooru tulemusi olin ise üsna kindel, et küll see ratas need seitse puudu olevat häält saab, aga tõesti, kui tänast näiteks postimehest lugeda, kus on Peep Pahv ja Kaarel tall teinud pika ülevaate sellest eilsest valimisest, siis mulle tundub, et otsustavaks sai just see, et Toomas Tõniste ütles välja selgelt. Valige Sõõrumaa poolt, sest mina olen Sõõrumaa meeskonnas ja olen üks asepresidentidest. Jüri Ratase võib-olla otsustas natuke proovida seda taktikat, mis talle tõi viimastel Riigikogu valimistel suurt edu. Mäletatavasti erakond suunas Ratase Harjumaale kandideerima, mis iseenesest on väga hea piirkond, kuna see on suur piirkond ja sealt on võimalik väga suure, et ta saaks saada, et et aga probleemiks oli see, et erakond Ratasele väga palju kampaaniaraha ei andnud. Ja ta pidi väga paljuski oma kampaaniat tegema just sellisele nii-öelda ukselt uksele koputamise kampaaniat tegema. Aga ratas on sellega harjunud. Ja ta üritas sedasama asja teha nüüd ka EOK presidendivalimistel, jättes võib-olla tähelepanuta sellise noh, nagu need täpselt sama, mis sa ütlesid ennem et et ka see olemasolev administratsioon ootas võib-olla mingit sõnumit, et ehk tagatuba vajas ka mingit sõnumit ainult see, et sa käid ja surud kõigele kätt ja räägid ilusat juttu. Et kõik tähtsad treenerid ja ja, ja sportlased ja lapsed, et paikad kõigi peade on ju, et see see ei töötanud. Sportlased on pragmaatilised, on tarvis uusi naeliquid, uusi tõkkeid, uusi topispalle, et ja ka uut spordimaja. Sportlase ongi väga pragmaatikudes sportlaste ootavadki, sellist sõnumit, et et nagu kehastas, kas see Sõõrumaa, et pappi tuleb või ei tule. Ma muidugi mind paneb natuke imestama see, kui suurt tähelepanu ka meedias on, on selle selle positsioonile, et kes nüüd valitakse, kuidas see käib, et kui natuke vaadata mingit rahvusvahelist ajakirjandust näiteks. Jalgpalliliidu presidendi valida kirgi, kõik see on. Aga see on. See on midagi nagu sellist rahvusvahelist, nagu vaadata mingit olümpiakomitee mingisuguste juhtide, kuskil kohalikust Mängud sellepärast ollakse valmis isegi ütleme korruptsiooniga tegelema, lihtsalt ostetakse rahaga, et, et mulle tundub, et spordis liigub raha spordis ikkagi üht-teist liigub mille nimel nii-öelda tegutsetakse, tõsi siin eile keegi mainis ka, et tegelikult ka Eesti spordi puhul märksa tähtsamat rolli täidab näiteks kultuuriministeeriumi asekantsler, kellel on raha ja, ja spordipoliitikad alal märksa rohkem nii-öelda hoobasid kui olümpiakomitee presidendil. Tarrvi pürnalisse uus asekantsler, et ega temast väga palju tegelikult ju ei tea. Aga miks te nagu tähtis on, et noh, üks väike nagu ala nüansse oli ka see, et tegelikult oli sellel ka valimistel ka sisepoliitikasse väga otsene, nagu mõju, et oleks oleks Jüri Ratas saanud siis hääle rohkem ja surma hääle vähem, selleks ratas Riigikogus lahkunud ehk siis oleks tekkinud kaks asja sealt, et kes saab siis riigikogu aseesimeheks, aga võib-olla teine, mis on veel olulisem, et Ratase asemel oleks tulnud asendusliikmeks Maardust ära Arhipova kes on poliitiliselt Keskerakond ise nagu ütleb, et ta on pigem nagu Edgar Savisaare leeri mees. Kes oleks omakorda tähendab seda, et Kadri Simsoni 14 13 ülekaal fraktsioonis oleks muutunud 13, neli, 13 14 eks, et igasuguse sellel sammul oleks olnud ka kõrvalmõjusid päris palju. Seepärast see poliitiline dimensioon on jälgida, on huvitav just sest üks tuttav Keskerakonna ja ka eile ütles, et Ratase mitte valimisega võitis kõige rohkem Kadri Simson ehk siis eilsega päeva võitja Kadri Simson. Aga jah, ma ütlen, mul oli lihtsalt natuke üllata, kui kui suur tähelepanu mingit erinevat debatid, onlain, debatid, erinevate intervjuud, mitu või ütleme paar kuud juba vähemalt ajakirjandus jälgib, nagu ma ei tea, mingi maailmas jubedam ütleme seda siis nii. Et kui see päris presidendivalimiste kampaania on ikkagi suhteliselt loid, et ma alles täna räägime ühest inimesest, kes tõenäoliselt esitatakse kandidaadi kandidaadiks ja võib-olla paari kuu jooksul ei tulegi kellelegagi debateerida, siis see andis meile võimaluse nii-öelda Benji asenduseks äpi ajal ja lõppkokkuvõttes ma arvan, et poliitik Jüri Ratas võitis sellest kampaaniast nii palju, et ta on jällegi kogemuse võrra rikkam. Ja siis sinu hääles oli tunda teatavat iroogia nooti, aga ma arvan, et ühel poliitikul on selles mõttes kasulik, et kui sa oled ka valimiste vahepealsel ajal, oled pildis mingisuguste oma teemade ja asjadega, et Jüri Ratas kahtlemata Riigikogus sporditeemadel omab praegu vaat et kõige suuremat mandaati, sest noh, niivõrd suurt märkimisväärset toetust teistele lihtsalt parlamendis ei ole spordialaliitudelt. Aga ma ei tea, noh, riigikogu tegemistega võiks jätkata. Jätame EOK uue presidendi toimetama, kuigi ma saan aru, et järgmisel nädalal Sõõrumaa läheb kuhugi lõunamaale teenist mängima ja Monacos Racosse ja siis vaatama helist vaatama suisa, et ja, ja spordiga spordiasjadega tegeleb siis seesama kontor. Aga Parlamendi tegemiste juurde tulles siis kolmapäeval pidi lõpphääletusel olema trahviühikut kahekordistamist eelnõu senise nelja euro asemel pidi trahviühik tõusma juba maist kaheksale eurole. Koalitsiooni hääled aga ei pidanud Anne Sulling, Madis Milling, Igor Gräzin, olite opositsiooni paadis ja hääletasid nagu siis EKRE Keskerakond ja Vabaerakond. Kuna tarvis selle eelnõu läbiminekuks oli koosseisu häälteenamust ehk viitekümmend, ühte häält, siis seda saalis polnud. Reformierakond nimetab seda tööõnnetuseks väiteks, väites, et vajalik hääl jäi Johannes Kerdi näol Helsingi lennujaamaga. Tavapäratu on tõenäoliselt ka see, et peaminister vabandas koalitsiooni kaaslaste Eeessilise apsaka pärast. Koalitsioonis ma eile õhtul kuulsin, nimetatakse seda toimunut sellise terminina nagu Milling, Sulling ja pulling. Ehk millised on teie järeldused sellest trahvieelnõu läbikukkumisest ette, kas see näitas koalitsioonis midagi, et siin vabaerakond rõõmustas, et et see on alles algus ja see näitab seda, et, et see ütleme ebaõnnestumiste jada nüüd alles algab? Ma arvan, see näidanud koalitsiooni osas väga palju, ehkki Urmas Reinsalu oli äärmiselt pettunud näoga, ma arvan, see näitab pigem seda ka, et mis toimub reformierakonnas, et et väga harvame Reformierakonnast kuuleme või näeme, et selles erakonnas on mingeid selgelt sisetulite sisetülid, pinged, et võib-olla see on ainult välja tulnud lase vastandumise kaudu mingitel Reformierakonna poliitikatele või otsustele. Aga ma ei usu, et see näitas niivõrd mingeid tülisid koalitsioonis, kuivõrd näitas Mingit lõhenemist Reformierakonna ma ei tea, kas see tüli või lõhenemine. Natuke liiga karm nagu sina ei ole, et seal olid eriarvamused, eks ole. Mina võib-olla isegi liigitaks selle sõnumi nii-öelda sellise termini alla, et see oli pigem sõnum, ütleme reformima konna juhatuse enamusele ehk siis meiega peab arvestama ja mina ikkagi paneks selle presidendivalimiste konteksti, et just sellepärast, et kui eelmisel nädalal see juhatuse koosolek ära jäi, siis ma arvan, neid solvujaid võis olla päris palju ja. Ma ootasin, et ma toon teise teema, kus on nagu selgelt näha, et reformierakonnas on inimesi, kes on teistel lõhe, on eriarvamustes, on see erakoolide rahastamise teema, eks ole kus nad aeg-ajalt ka üksnes avalikult debateerivad, et seal selles noh ma ei, ma ei tea, kas on lõhenemine või Ja kui me võtame sealt näiteks kas Igor Gräzini siis tema väga tihti olnud Reformierakonna põhiliinile nagu vastuolus olnudki omanudki erakonnas sellist noh, nagu teist teadlikult sellist teistsugust arvamuse olijad ja ma arvan, tema hääletas hoopis oma võib-olla isiklikust minevikust johtuvalt olles olnud nii mõnelgi korral teatud määral selle trahvi subjekt Kuigi Gräzini puhul on märgitud, Ta on küll retoorikas alati paljudele asjadele vastu, aga lõpphääletustel kui fraktsioon ikkagi nõuab, siis ta on üldiselt partei distsipliinina allunud ja ma tean näiteks seda, et esmaspäeval kinnitas Reformierakond koalitsiooninõukojas, et neil on sellele eelnõule hääled olemas. Ja teisipäeva õhtul levis reformierakonnas jutt, et seitse saadikut ei taha või ei saa selle eelnõu poolt hääletada. Kusjuures kui hääletamise protokolli vaadata, siis täpselt seitse saadikut oli reformierakonnal vastu polnud kohal või hääletanud sega. Ma arvan, et teati vähemasti ühes Reformierakonna huvirühmast täpselt, et hääli sellele eelnõule suures saalis ei pruugi taga olla. Seda hääletust selgelt kontrolliti jaa, jaa, kui vaadata ka seda nimekirja, mille Eesti Päevaleht näiteks eile Siim Kallase toetajate avaldas, siis maa poleks üsna kindel selles, et see kõik seal oli selle selles mõttes juhuslik, et äkki see ikkagi oli Siim Kallase toetajad. Sõnum siis erakonna esimehele, et nendega peab arvestama lihtsalt, et päris nii ei saa, et noh, trahviühiku eelneva, Äkki sa kuidagi natuke liiga üle? See võib ju kõik muidugi nii olla. Ka palju olulisem on seeria oli, kunagi oli üks Raivo Palmaruga salatikaste kuskilt millegipärast keegi seotud ja tõmbasid nooli ja nii edasi, et natukene tunne, et me läheme natuke sabasse. Aga märksa olulisem on, ütleme, kui selle eelnõu puhul rääkida, siis mis see perspektiiv on, ma saan aru, justiitsminister rääkis, et see on väga vajalik eelnõu rahvas. Paljuski on selle eelne vastu olnud põhjusel just et tõlgendatakse seda riigieelarvetäitmisena. Ja nüüd ma ei tea, kas rahvas on vastu olnud, et kas küsitlustest aga ütleme niimoodi, et meedias on küll olnud selline negatiivsus ja kriitilisus on minuarvates See õigustatud lihtsalt kõrvutades neid trahve, ütleme seal Hispaania Saksamaaga, kes on selgelt näha, aga, aga selle teema lõpetuseks võib-olla see oluline märksõna on see, et märgitud, et trahviühiku kahekordistamine ei tähenda automaatselt seda, et edaspidi see nii-öelda trahvide väljakirjutamise poliitika kahe kordistuks ehk siis ma ei tea praeguse 100 trahviühiku suuruse trahvi puhul siis ka tulevikus 100 trahviühikut oleks, mis rahas on väljendatav vist kaks korda. Seda öeldakse muidugi alati iga kord, kui jaagu trahve on tõstetud, on, on see, et ei, me noh, et ikkagi politseinik saab valida ja ta ei pea aga lõpuks eriteedis, kui riigieelarve pigistame, tulevad küll, et suhteliselt selged suunised, et pange nagu ikka, täie rauaga. Lõppeval nädalal ilmus, kui ma ei eksi, siis arvult 18. kaitsepolitsei aastaraamat. Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu ütleb raamatu eessõnas, et nad on veendunud, et Eesti julgeolek on paremini tagatud kui kunagi varem. Aga see, mis aga paraku ei tähenda Sis ohtude vähendamist. Kasulikud idioodid, parem ja vasakäärmused, pagulased, Kremli meedia sisemine võimuvõitlus Vene luures, edusamad bioonide tagamise tabamisel. Need on mõned märksõnad, mis mulle hakkasid sellest aastaraamatust ja selle kajastustes, et silma, et ma ei tea Aga nagu me enne saadet nentisime, et kapo on seekord saasta raamatu märksa ettevaatlikumalt sõnastanud Ilmselt sellepärast, eks ole, et nad on pidanud vot siin viimase aasta-paari jooksul kohtus käima erinevates küsimustes. Minule jäi aastaraamatus see see silma. Ka minule tundub, et selles mõttes on nimesid on märksa vähem kui eelmistel aht räägivad nagu rohkem niimoodi ümber nurga. Et me võime ainult interpreteerida, oletada, kellest tahetakse rääkida ja ma arvan, et kui ka kaitsepolitsei aastaraamatu tutvustusel prooviti konkreetsemaks minna, siis ikkagi noh, seda ei saadud teada, et kes need kasulikud idioodid Kusjuures ega mind on see nende aastaraamatute puhul ka minevikus mõnevõrra häirinud see, kui et kaitsepolitsei aeg-ajalt nagu käib sellist suhteliselt nagu piiri peal, et kus kohas on ikka seal mingi sihuke poliitikasse sekkumine et see Nad näiteks uurivad, jälgivad seda, kas keegi, ma ei tea vene välisministeeriumi tüvi FSB-lt raha saab või kuidagi. Üritatakse kedagi mõjutada, see on nagu okei. Aga mingites poliitilistes, sellistes hinnangutes või, või kasvõi sellises veerand poliitilistes hinnangutes nagu suhteliselt hea, et nad on ettevaatlikumaks muutunud. Üldiselt, mina arvan kaitsepolitsei poolt ja nüüd ka tegelikult selles turusegmendis kui nii-öelda vaadata, kui kirjandusteost on ju konkurents läinud selles mõttes tihedaks, et aga teabeamet on hakanud omapoolset versiooni asjast esitama, mis õnneks kattuvad väga palju. Et see on nagu selles mõttes tänuväärne, et korra aastas võetakse ikkagi ette ja informeeritakse avalikkust sellises noh, arhiivi minemas variandis, et, et on võimalik, kui tõesti minna ajas kasvõi 18 aastat tagasi vaadata, mis millised mured teemapüstituse tulid siis aga, aga aga selle aasta puhul ma ütlen, et minule võib-olla isegi meeldis see ülevaade, mis oli oma põhjalikkuselt vene riigi toimemehhanismid Eestis huvi saavutamisel, kus räägiti ärase, Kremli propagandaagentuuri teema ja nii edasi, et noh, nendest on ka eelmistes aastaraamatutes juttu olnud ja sellest kirjutatakse ka mujal, aga just see ajalooline väärtus selline, et kui 30 aastat hiljem keegi soovib lähiajalooga tegeleda, siis ma arvan, Kaitsepolitsei aastaraamat on väga hea selles mõttes. Abivahend. Jah, et ega siit ei tulnud see välja mingeid väga suuri uusi asju, et, et kui me vaatame kas või selle terrorismi peatükki, siis valdavalt on seal juttu olnud ikkagi, millest ajakirjandus on terve aasta jooksul juba kirjutanud. Et needsamad tüübid, kes kohtu alla sattusid siis see, et Eesti on sattunud samuti mingisse nimekirja Sa räägid, eks ole, nendest, kes aitasid seda tüüpi, kes läks Süüriasse. Igaks juhuks tuletan kuulajatele meelde just. Siis seda, et Eesti moslemikogukonnas on toimunud teatav lõhenemine ja vastuolud selle juhtimise tasandeid, sellest on aktuaalne, kaamera lugusid teinud, et need teemad on tegelikult ju aasta jooksul noh, siit-sealt sellisele teadlikumale või nõudlikumale meediatarbijale kõik tuttavad. Et selle raamatu võib olla väärtus või ma ei oskagi öelda, kas ta nagu raamat vaid selle brošüüri nagu väärtus on pigem pigem selles, et ta võtab nagu kokku kogu selle nagu aastasel toimuma. Et. Kus mina toetaksin seda mõtet ajaloolisest väärtusest, see on tegelikult nende koduleheküljel, eks ole, on kõik need asjad üleval ja minna näiteks tagasi kuskil aastasse 2004 või 2002 või 2007 ja vaadata sealt? Sellel on päriselt, on nagu väärtus olemas. Tulevad meelde mingid nimed, mingid sündmused, mingid seosed, saad neid kuidagi tänapäeva tuua ja nii edasi, et kuidas see areng on käinud. Just. Kas või see, et, et millised sõnad? Ma ei tea, millised kontekstid mida, kuidas öeldakse, et, et seal on nagu ajaloouurijatel materjali küll ja küll. Omaette teema on tõesti ka see, et mida ütlemata jäetakse, see on nagu juba Nõukogude Eesti ajakirjanduse tõlgendamine aga siis kaitsepolitseiametile kirjandusteoste väljaandmisel edu ja. Saate lõppu võiks kulutada natukene majanduse, poliitika ja ühiskonna seostele. Panama pakett on endiselt meedia ruumi täitmas. Aga Eestis mitte nii palju kui mujal. Mida uut me teame ja miks me nii vähe teame, võib-olla see on nagu selle saate lõputeemaarenduse üheks fookus küsimuseks. Üks. Eelmisel pühapäeval tuli Aktuaalse kaamera pühapäevasest nädala saatest välja Kalle Norbergi nimi. Kolmapäevasest Pealtnägijast Oliver Kruuda, advokatuuri esimees Hannes Vallikivi, aga ka Siim Roode ja mõned nimed on veel läbi käinud. Kui palju neid nimesid veel tuleb ja miks nad Eestis nii vaevaliselt tulevad? Ja et selle puhul on võib-olla sealt taust jäänud lahti rääkimata või seda ei ole tehtud piisavalt, et et siit ja sealt on tulnud inimestel täitsa õigustatud küsimusi, et lätlastel on paberid olemas või andmebaasi olemas. Leedukatel on, soomlastel on, miks Eestit ei ole ka Eesti ajakirjanduses on kuidagi kehvem või või nõrgemate ajas tagasi minna sellesse, et, et selle siis sellest panama advokaadibüroost lekkinud andmed sai endale Saksa ajaleht Süddeutsche Zeitung. Mis on selline väga hea ajalehti ja usaldusväärne ajaleht. Ta ei ole kindlasti nii raskelt loetuks algemaine, aga tähendab selline täiesti nagu mina elasin vahepeal mingi paar kuud Saksamaal, siis mina lugesin näiteks siis ja siis tema pöördusi omakorda ja sellise rahvusvahelise uurivate ajakirjanike konsortsiumi poole. Et selles tohutus andmemassiivis oli vaja abi, et seda nagu läbi töötada. Ja aasta aega siis eri riikide, siis need uurivad, ajakirjanikud töötasid, aga miks seal Eestit ei olnud? Mina olen sellest niimoodi aru saanud, et ajakirjanike konsortsiumi töötab seal põhimõttele. Et Nendel nadi vaata nagu riikide kaupa et me otsisime partneririikide kaupa, nad vaatasid seda, et Lätis on see nende selline allorganisatsioon olemas ja selle seal olid väga aktiivsed kaks daami, kes. Selles kontsernis ka noh, nagu selle peamajaga nii-öelda koostööd tegid ja, ja sealt lihtsalt vaadata, et andes nagu Lätile on see on see ka Eesti nagu huvi, nagu nagu esindatud või see piirkond kaetud, et seal ei mõeldudki selles kontekstis, et nüüd peaks kuidagi Eestile andma. No praegu need nimed, mis on Eestis siis välja tulnud rahvusringhäälingu kaudu, on, on tulnud paljuski tänu just sedasama lätlastele. Et lätlased on pannud sinna otsingutes meie poolt esitatud nimesid. Aga kui keegi nüüd arvab, et see on selline nagu andmebaasid, kus sa lööd sisse näiteks mõne tuntud poliitiku, tuntud ärimehe nime ja siis sulle tulevad kõik need temaga seotud mingit tehingut, siis nagu naeruväärne, see nii, nii nii see ei toimi, saame puhas. Sest Me lõime katseks sinna ühe tuntud poliitiku või noh, pole seotud ärimehe nime ja see null vastet. Sealt tulevad välja pigem sellised nimed nimede kaudu nagu tõesti nagu pere, kui kui sa oskad veel vaadata mõnda teist et kes on nagu seotud näiteks firmade asutamise või likvideerimisega sellise inimese nime sisse lööd siis seal ja siis selle kaudu avaneb mingi massiiv andmemassiiv, kus sa saad siis ligipääsu mingitele nagu dokumendile, siis sa pead hakkama otsima mingeid mingeid seoseid. Ehk siis needsamad ettevõtjad, kes oleks justkui kasusaajad, nemad ise ei ole seal panamas käinud ja nad ei ole nendega seal suhelnud, et seda on tehtud läbi Eestis asuvate advokaadibüroode ja sa pead läbi nende advokaatide otsima neid jälgi. Just et Kalle Nordberg oli selles mõttes õnnelik juhus, mis töötas, et et siin peab kiitma Indrek Treufeldtil, kes kogu selles noorde kontekstis, mis olid nagu välja tulnud, selle selle nime peale tuli. Ja siis kolle Norbergi kaudu avanes siis mingi hulk nagu tohutu hulk nagu muid materjale mis siis viisid mingite teiste asjade hulka ja mida siis Pealtnägija muidugi nädal aega analüüsis ja ja jõudis ka näiteks Oliver Kruuda ja, ja teiste asjadega. Mina küsiks hoopis midagi muud, et kui eetiline selline lekitamine üldse on? Sellise lekitamise ärakasutamine? Sa pead silmas ka kasvõi kas Wikileaksi oma olemuselt on, oli eetiline. Ma enne enne saadet urvet ma tõin sellise näite, et kujutage häkkerid näiteks murravad siis mõne advokaadibüroo serveritesse ja leiavad seal advokaadi, advokaadi klientide vahelisi mingit kirjavahetuse või kasvõi nende nagu salvestused jutuajamistest, advokaadid teevad. Me kindlasti leiaksime sendikest huvitavat infot, tuntud inimesi. No mina läksin, minu arust on väga selge, nagu rünne sellise õigusriigi põhimõtete vastu olemas on ja, ja ma ei ole kindel, et, et kas see Palama keisse, et me saame seda vaadata nii nagu kristalle selgelt. Ei, kindlasti ei ole, sest ütleme nii, et kas või kui, kui vaadata mõnest lähiriigist välja öeldud inimeste nimed, siis on see piirdunud sellega, et selle inimese nimi seal on olnud. Aga, aga noh, sa ei saa nagu priori öelda, et kui selle inimese nimi seal sees on, et inimene läks kohe toime, pannud midagi nagu halba, aga ainuüksi kui sa praeguses kontekstis selle inimese nime välja ütled, isegi kui sa ei too seda temaga seotud mingeid asju välja, siis inimene langebki just nagu sihukse negatiivse tähendab ja nüüd ongi mingi susserdada seda kogu seda asja nagu ja seal korruptsioon, seaduste rikkumine, see on aga tõesti olla korruptsiooni ka olla, aga siis on küsimus selles, et kas sa suudad sellel nagu ära tõestada, selles on see küsimus. Et kui me vaatame, need 20 täna on ja kes olid siin eelmisel reedel ERR-ile teada, siis nende hulgas andke andeks, on ka mõni selline inimene, kes sekretärina, kes lihtsalt Vaccis mingit paberit kuskile Palamale või mingi mingile advokaadibüroosse. Aga sa ei saa selle inimese nime välja tuua ja öelda, et kuule, et tema, nüüd on nüüd ka üks hirmus korruptant või üritab makse varjata. Ma vaatan, et siin tegelikult on trükiaja ajakirjandus ja, ja rahvusringhääling on valinud mõnes mõttes nagu selles mõttes erineva suuna. Postimees teatas, et nemad teavad ka nimesid, aga Nad kirjutama ei hakka, kui nad on suutnud aimu saada, milles nende isikute osalus või miks nad seal nimekirjas on. Et, et ma saan aru, et ERR on ka ikkagi nagu selles mõttes, et täispaketti ei ole ka Pealtnägijas ega ka muu muus minu teada ei ole välja pandud Eestis. Tänasel päeval mitte kellelgi seda juurdepääsu sellele andmebaasile et kõik, kes arvavad, et nendel on nii hirmus palju nimesid olemas, ma arvan, natukene bluuphivad et kõik Eesti välja anda, et ma tean, et nii Äripäev kui kui ka Ekspress Grupi väljaanded Päevaleht on selle taotluse esitanud rahvusring samuti, et saada see aga selle taotluse läbivaatamine ei käi niimoodi, et, et noh, vaadatakse seda meediaväljaannet, selles on hoopis teine asi, see on selline ajakirjanike võrgustik see. Ja siis siis nagu pigem nagu vaadatakse neid inimesi, kellel neid juurdepääsu taotletakse hoopis teine maailm, et kas ja, ja sellega on tulnudki, selliseid jamasid siin viimastel päevadel sinna andmebaasi on üritatud sisse häkkida. Asi on mingites riikides lekitatud juba politseile. Ehk see on pannud ka selle konsortsiumi nii-öelda, kes seda otsustab, on ja selle nii-öelda peamaja Washingtonis tekitanudki sellel nagu tõrksus neid juurdepääs anda ja siis oli vist kas oli vist vabandust, kui ma eksin, aga Taani T R, kes tegi oma teleloo sellest põhjalikult üle loo, kes näitas siis ära selle, selle andmebaasi aadressi oma ekraanil kogemata täiesti taustaplaanides mille järgi tuli seal kogu see andmebaas nagu korraks sulgeda ja panna teine aadress sellele, et noh, ühesõnaga siin on ka meile ise lollusi on ja see lugu et ta on nagu selline ja noh, nagu põhimõtteliselt see tegevus on ikkagi nagu suurest heinakuhjast, nagu nõela otsimine on selle selle läbitöötamine seda enam, et et teiste riikide ajakirjanikud on sellega juba aasta aega nagu töötanud, meie oleme nädal aega nagu. No Islandi peaminister, Hispaania tööstusminister, brittide peaminister, aga veel paljud teised, et ma tea siin vaadates sotsiaalmeediat, siis lihtsad inimesed küsivad, et kas meie poliitiline eliit on nii vaene või on ta nii aus või, või on ta nii osav, et oodatakse nimesid, ma saan aru. Sellised tipp-poliitikud on andmebaasist läbi lastud, esialgu vasteid ei ole. Ja ma olen ka niimoodi. Aga ma rõhutan endiselt, et see ei tähenda midagi, et nad ei peaks olema kuidagi seotud. Et see, et kellelgi on mingi seos Laamaga või kaimani saarte šveitsidega, selles ei ole midagi kuritegelikku või selles ei pea olema midagi kuritegelikult pea olema ka midagi ebaeetilist seal olemas. Huvid, miks ta seda tegi, kas ta varjas midagi ja isegi kui ta varjas midagi, selles ei ole midagi kuritegelikku inimeste, et me kõik varjame midagi. Selle põhjapaneva teadmisi eriti hästi võstacilawedonist Eina. Kuulge lihtsalt mind häirib see, et kogu seda asja nagu juba atriooselt mingisuguse kahtlase kriminaalsena nagu esitletakse, kogu see kontekst on selline, aga suur tänu sellise põhjapaneva tõdemusega me tänase saate lõpetame. Selline sai tänane saade, mille stuudios olid Mikk Salu. Urmet Kook, Mirko ojakivi uus rahvateenrite saade eetris juba taas nädala pärast.