Vikerraadio. Laupäeval on taas kätte jõudnud ja paslik aeg on nädalale asuda joont alla tõmbama. Rahva teenrid alustavad ja täna on meil ajalooline päev, sest rahva teenerites teeb debüüdi Postimehe välistoimet juht Evelyn Kaldoja. Sega pole Neeme Korv enam ainus Postimehe ajakirjanik meie koosseisus ja eriti hea meel on selle üle, et täiendust saavad ka meie naisteread. Tere, Evelin. Tere, Ma saan aru, et ma olen siis naistekvoodiga siia sattunud. Aga stuudios on ka Krister Paris, Eesti päevalehest ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost. Tere, Krister. Tere. Evelin traditsioon nõuab, et paar sõna kuulajatele ka sinu kohta. Oled välisteemadel peamiselt kirjutav ajakirjanik, aga kuna sinu lemmikteemad on seotud Euroopa Liidu ja julgeolekuga, siis võta sa nüüd kinni, kuivõrd see kõik praegusel ajahetkel meie muutuvas maailmas on välispoliitika ja mulle tundub, et pigem see kõik on üha rohkem meie sisepoliitika. Ja nii ongi, sest ega Eesti ei ole Mongoolia, et me oleme ikkagi väga-väga integreeritud igasugustesse läänega seotud süsteemidesse, olgu see siis meie mulle tundub, et millegipärast kõige menukam sisepoliitiline teema nagu pagulaskriis, ilmselgelt me oleme Euroopasse väga hästi integreerunud, sest et pagulasi meid väga pole, aga me tunneme juba, et see on meie mure. Aga sa oled enda tutvustuseks öelnud ka seda, et oled lõpetanud Tartu Ülikooli magistrikraadiga politoloogias. Isiklikke erihuvi on dioloogia vastu, mis eri huvi ideoloogia vastu tähendab. See tähendab, et ma loen sellel teemal väga palju, et see ilmselt ei ole eesti lugejale nii huvitav, sellepärast ma saan sellest vähem kirjutada ja rohkem lugeda, aga nii on. Aga ma küsiks sellele kõigele lisaks veel ühe küsimuse, et kuivõrd sind üldse huvitab Eesti elu ja näiteks Eesti sisepoliitika. Ka nendel samadel eelnevalt mainitud põhjustel, et tegelikult Eesti ei ole üksinda, et Eesti on väga selgelt integreeritud, et ülejäänud süsteemidesse, et ma ei saaks istid kuidagi integreeru Eestit kuidagi eirata. Ja teine asi on see, et eks ma olen ju ka eestlane ja eesti valija ja ja paratamatult, kui sa tahad midagi teada, mis puudutab meie välis- või julgeolekupoliitikut, sa pead Eesti Eestist kaaru, saame eestlastega ka suhtlema. Aga sissejuhatuse lõpetuseks siis pikka iga meie töökas rahvateenrite kollektiivis. Tänud aga jõudu ja jaksu siis ja ennekõike mina loodan, et satuvad saatesse globaalsemat vaadet ja haaret. Täna räägime head kuulajad jagamismajandusest, taksojuhtidel, pahameelest räägime riigifirmade liitmisest ühtse juhtimise alla, aga juttu tuleb ka joomisest Tartu linnavõimu akna all ja kui aega üle jääb, siis peatume ka rändekriisil. Ja ma luban, et ma hoolitsen, et aega jääks üle. Aga alustame Ühel vanal teemal, millest tuleb järgnevatel kuudel, kas nüüd iga nädal, aga igas kuus kindlasti rääkida, need on presidendivalimised, mis toimuvad küll riigikogu valimisvoorude näol augustis ja sisepoliitikas, aga ka ajakirjanduses on see teema juba olulist tooni andmas ja ma võtan ka tänase ajalehed on presidendi teemal täidetud. Koalitsioonierakondade esimehed vähemasti on sel teemal ka pisikese kukkede tantsu maha pidanud. Ma ei tea, kuivõrd te juhtusite neljapäeval valitsuse pressikonverentsile, vaata seal sellel teemal eriti märkimisväärselt pikalt ja siis. Ma alustaks võib-olla hoopis sellest, et kui eelmisel nädalal rahva teenrid lõppesid, tulid Estoniasse paarsada inimest. Siim Kallas teatas seal, et tema pretendeerib presidendikandidaadi kohale. Ja kuna see kõne sai peetud vahetult siis pärast eelmist rahvateenrite saadet, siis võib-olla põgusalt ka sellest kõnest, et evelin, Krister, kuidas teie seda Siim Kallase kõnet hindate, et ma ise seal saalis koha välja ja vaatasin, et Kallas esines niimoodi hoopis teistmoodi muidugi, kui kui näiteks oleme harjunud kuulama ilvest nagu Ahto lobjakas seda mulle kommenteerisid Peeter puudus nagu Piiskoplikus. Aga ehk siis ta nagu kõne esimese osa pidas praktiliselt peas, vaatasime märkmeid selle monitori pealt, aga ta nagu heietas ja rääkis minevikust ja noh, igatepidi andnud mõista, et ta on enesekindel, ta teab, millest räägib, et ta võib endale lubada selliseid Canimatagi minevikku põikeid, et ta on inimene, kes on mänginud niivõrd suurt rolli küll Eestis, küll Euroopas ja, ja nii edasi. Aga konkreetse kõne sõnum, noh, esimese hooga, noh mulle isiklikult muidugi väga meeldis, sest et olles liberaal olles selle poliitika fänn, mida esindasid Kunagine Reformierakond, siis mõned tulijad on midagi väga palju tuttavat ette. Natukene, võib-olla pettunud selles, et ta oli selline hästi tasakaalukas. Ta jäi nagu selgelt ei pahandanud praktiliselt mitte ühtegi gruppi kõikmadi vihjed olid antud istuma, et väga selliste läbi läbi lillede, kus ta nagu võis arvata, et no umbes nagu stiilis, kui ta rääkis sellest, et kes on eestlased välismaale, kas me neid või võib umbes maha ta siis seda kuidagi ant annab, näiteks tõlgendada võib-olla soovitusena topeltkodakondsuse loomiseks, aga see kõik on niimoodi nagu tõlgenduste küsimus. Ehk siis kõne oli selline, et noh, maare nagu kõiki peoks tore ja hea kõikide jaoks, kes hindavad klassikalist ikkagi pigem liberaalset maailmavaadet, integreerumist Euroopasse ja kõike seda, mis Eestit on edasi toonud. Natukene. Huviga kuulas ja hakkas rääkima majanduses tätov. Siim Kallase fenomen paljuski on ju selles, et ta oli ikkagi sellises suurte tõugete alguses küll rahareform ja teete seal on mingisugused enda välja pakkuda huvitavat võluvitsa, mida ka näiteks Päevaleht on pikka aega otsinud. Seisakumurdjad te hulgas, aga noh, väga ei olnud, ainult rõhutas ikkagi veel ka seda, et rohkem erasektorit, vähem riiki, väga kõike seda, mille eest on, tahavad alati seisvuda. Mul oli selles mõttes hea meel kuulda, et üks selline poliitik, sellise pagasiga on tulemas tagasi Eestisse. Presidendi noh, ta oli, põhjus, võib olla kandidaadi, aga presidendi kõne, eks tal nagu ta oli selline, mille sellele saavad võib-olla vastandada mingites nüanssides inimesed, aga mis nagu üldiselt nagu meeldis kõigile, et noh, ma ei oska, nagu öeldakse viskas õhku, et ta hea meelega Keppateeriks, kui, kui oleks kellegagi Kuigi külas no minu meelest selline ühendav joon, et see tegelikult selles mõttes ongi õige, sest et presidendi roll on, kuigi ta tuleb poliitikute ridadest või vähemalt siiamaani on tulnud, et presidendi roll Eestis on olla nii-öelda poliitik ka ülene, et meil ei ole ju presidentaalne riik, et meie president küll tal on teatud funktsioonid, aga need on tihti suuresti esinduslikud ja ta peabki ühendama inimesi, et ma arvan, et selline suhteliselt nagu poliitiliste algatuste vaba esinemine on pigem ootuspärane Eesti president, ta peab näitama, et ta saab. Ta saab aru nendest, mis on Eesti riigi põhilised siiani olnud sellised nii-öelda ühiskondliku kokkuleppe osad, et Eesti on selline pigem liberaalse majandusega süsteem või liberaalne riik, üldsegi et ta saab, nendest jagab seniseid väärtusi, ta peabki üldrahvalikult meeldima, et minu meelest pigem just selline presidendi kõnede esinemine, et see võib-olla on natuke tavatu, kui ma ei ütle, et see üldsegi halb on, et sest, et suure presidendikampaania kuna meil ei ole presidentaalne riik, siis võib-olla see isegi nii hädavajalik, aga ma ei arva, et see oleks halb. Samas väga paljuski see kampaania on ikkagi toodud välja ka just nimelt meedia Poolt ootusena peaaegu et nõudmisi on, aga meie päevalehes oleme kirjutanud praktilise kaks juhtkirja teemal, et tulge välja ja esitage oma opositsioonis, et väga mugav oleks. Kui avalikkuse huvi võib-olla polekski, et partei kuskil saavate erinevates kohvikutes korduvalt kokku ja vaikselt otsustavad ja lõpuks tuleb välja kena ühiskandidaate, siis oleme faktilise taha järgmine president on see, jumal tänatud, Evelin, nagu te ütlesite, tal võimutäius on olla võib-olla ühendaja ja teine nagu ainuke teine funktsioon, mida president siiamaani saanud kasutada on siis olnud aegade vetode panet ehk ehk noh, jumal tänatud, et põhimõtteliselt ükskõik, kas tuleb midagi väga hullu juhtuda, ei saa. Lõppeval nädalal sel teemal ka Vikerraadios Reporteritunni neljapäeval kellaega võib kuulata ja seal olid külas Eiki Nestor Jüri Adams ja Reformierakonnast Martin Kukk ja tegelikult, et selle saate tulemusel ma arvan, et võib öelda, et ega poliitikud ütlevad, et see on, tähendab, nad saavad aru, et debatt on oluline ja vajalik ja kahtlemata tuleb ka rahvale asju selgitada, aga seda saadet ette valmistades rääkides mitmete poliitikutega, siis nad ütlesid. Tegelikult on eestlased ajaloost näiteid, kus selline pagar debatti, soov on presidendikandidaatidele kurjasti kätte maksnud, meenutati seal Peeter Tulviste, kes ühes telesaates no Tulviste, et kõik teadsid rahulikku, enesekindla inimesena ja miskipärast ärritus seal ja kõik ütlevad, et mitte keegi polnud Tulviste näinud sellisel kujul endast noh, ütleme välja minemas, et jaa, jaa, ta kaotas seal. Noh, vähemasti tema endised fraktsioonikaaslased väitsid mõned hääled, et ja, ja ka mitmed poliitikud praeguses kontekstis ütlesid, et kui näiteks on šõu valijameestele ehk siis otsustav nii-öelda hääl, hääletusvoor võiks justkui toimuda põllu peal, siis kui selles napis ajaaknas oleks valida, et kas kõikvõimalikud debatid Delfis, Postimehes, rahvusringhäälingus venekeelsetes väljaannetes või siis käia ühekaupa valimisvõi need omavalitsusliite läbi, siis kindlasti tark presidendikandidaat läheks hoopis sinna nii-öelda omavalitsusliitudesse, et siin on meediahuvide, poliitikute huvid on erinevad. Ma ei oska öelda, kus rahva huvid. Mulle meenus selle peale kohe teoloogiline võrdlus, et on ütlemine, et kes läheb Conclawi paavstile, tuleb sealt välja kardinalide. Et täpselt see, et kui sa vales vales kohas väga selgelt ei varja, et sa tahad, mida sa tahad, siis see võib, võib seal hoopiski. Ta meenutas presidendivalimisi siis 2006. aastal, kus, kui oli seegi, et asi läheb rahvakogusse, siis käidki mööda neid omavalitsusi ja, ja siis oli nagu tegelikult raske küsimus, et keda kutsuda sinna hea küll kutsuda volikogude esimehed näiteks, aga need ei anna üldse tegema seda pilti, milliseks saavad olema need siis valijameeste proportsioonides, võid tegelikult rääkida inimestega, kes pärast sinna valima ei tulegi, sinna aga arendaks natukene teemat edasi, et ma ütlen, et sellel nädalal lõi tavainimesele selle kogu protsessi haavamatuks see nii-öelda poliittehnoloogiline taktikamäng, et ma ei tea, kas püüaksime seda toimunut veidi selgitada ja analüüsida või see on tänamatu ja keeruline tegevus. Et tegelikult ka poliitikud päris ise võib-olla aru ei saa, et kelle peale mäng käib ja keda, kes toetab, et ma püüaks võib-olla mõned detailid üle käia kindlasti aidata, kui ma eksin, aga ma ütleks, et Siim Kallas küll oli esimene, kes käivitas mingid sündmused avalikkuses, siis avalikkusesse pidasid vajalikuks ilmuda veel mõned võtmekohtadel olevad poliitikud. Üks nendest endine peaminister, Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip, kes teatas, et nüüd ma tsiteerin, poliitiline loogika, on selline, et reformierakonnal ei ole väga palju põhjust presidendiks ometi kohale pretendeerida. Reformierakond ei saa kõiki võtmekohti, et oskate öelda, mis kuri vaimsed Ansipit on purenud. Miks peab tema püüne pealt alla tooma kaht Reformierakonnaga seotud presidendikandidaati Marina kaljuranda ja Siim Kallast? Üks kui ma kattuksin kuidagi mõelda riigimehelikult, siis võib aru saada, et kes iganes erakonna poolt on juba niivõrd palju laetud, et võimalik, et manitsused, aga ka katsuks äkki mingi hetk ego alla suruda ja kui tuleb päriselt hea ühiskandidaat kellegi teise poolt esitatuna, siis puhtalt sellepärast, et see pole meie oma, äkki ei hakkaks seda põhja laskma. Sakslane oli selline ilus tõlgendus. Ja Ansipit konteksti pannes on muidugi oluline rõhutada, et ta ei tulnud nagu omal algatada selle avaldusega välja, vaid ta siiski vastas intervjuu küsimustele, mis on tore, et ta räägib, et ta räägib ka Eesti teemadel, et ta on jätkuvalt sinna avatud suhtleja, aga et ta ei tulnud nagu ise selle, ta ei sõitnud selle avaldusega ise sisse, see oli Postimehes ilmunud ja vot see oli kolleeg Tuuli Kochi intervjuus, oli tore ja huvitav, lisas debatti palju juurde, aga see ei olnud Ansipi omaalgatus. Just ja kahtlemata selgelt jagu kantud poliitilisest reaalsusest, et kui sa võtad endale kõik kohad selge partnereid, vaata väga kummalist selle peale. Ma sain aru, et ta nii-öelda kallas on otsekui Reformierakonnaga seotud kandidaat, aga Ansip pettis ju siis Marina kaljuranna puhul justkui nagunii-öelda sellise loveerimis ruumi, et kas ta ikka on seotud või ei ole. Võib-olla tema ongi see nii-öelda parteideülene kandidaat. Kallase seal pigem on ju see, et ta on nagu Reformierakonna ridadest ja ta ise väga selgelt tahab saada, mis tähendab, et ta, ta ei saa kumbagi fakti, ei saa eitada, et ta Reformierakonna inimene ja ta tahab presidendiks saada, aga kui öelda, et seal Reformierakonna kandidaat pigem mulle tundub, et seal on natukene ka seda inertsi, et mäletatavasti ta eelmine eelmisel eelmise aasta teises pooles tegelasena intensiivselt sellega, et saada ALDE Euroopa libe traalide, siis ühenduse juhiks, et natuke tundub, et seesama nagu piim ja seesama inerts liigub edasi, et tal oli see struktuur juba paigas. Eks me peame arvestama ikkagi ennekõike valimiste puhul on praegu hetkel harikutega parlamendivalimised, siis see, kui palju vaenlasi ei oma mitte mingit tähtsust, peaasi sa kätte enda nii öelda toetajate hulgas parlamenti selle iseenesest selliste mängude juures osutub võitjaks ikka keegi, muuhulgas kandidaat, kellel on kõige vähem vastaseid. Kuulge, eilne päev tõi veel ühele Reformierakonnaga seotud ekspoliitiku püünele. Kunagine kaitseminister Jaak Jõerüüt tuli ja teatas, et Ta omab valmidust, see on väga hea sõnakasutus. Sest nii ta, nii ta proovis seda sõnastada saada Eesti vabariigi presidendiks. Üleeile ei välistanud kandidaadiks sattumist ka siis sotsiaaldemokraat riigikogu esimees Eiki Nestor, et tõeline nii öelda kandidaatide paraad on läinud lahti, et mida päev edasi, mida nädal edasi, varsti on nii-öelda põhjust otsida inimesi, kes ei ole president. No meil on siin ees just tänane laupäevaleht, kus on siis üheksa meest ja üks naine, kes kõik on siis võimalikud kandidaadid, väga hea ülevaade muidugi siukest lühidalt, et jah, meil on tõeline paraad, et raske. Aga tegelikult, kui sa oled poliitik üle 40 sünnijärgne Eesti kodanik, nagu need kõik need nõuded on täidetud ja see käis rääkimas, et kas oleks põhimõtteliselt nagu valmis seda kandma. Kasva kummani, kasutaksite Tedeima, minu ambitsiooniks pole mitte kunagi saada Eesti presidendiks. Nii, aga tegelikult ma arvan, see presidendivalimiste teema on selline rongi ja jooksmise teema, et ega sellest, kui palju me räägime, praegu väga midagi konkreetselt ei sõltu, et aga see Keskerakond võtab istet, toob võib-olla juunis-juulis välja samamoodi Reformierakond alles oma kandidaadi, et sinna kõvasti See Läti, kes on meile tegelikult poliitiliselt süsteemilt presidendi rolli osas üsna sarnane, kuigi nende presidendid viimasel ajal on võib-olla isegi sekkunud päevapoliitikasse rohkem kui meie omad, et seal on tihtipeale juhtunud see, et isegi kõige paremini kursis politoloogid ei hakka kaks päeva enne presidendivalimisi, kes sealt siis nüüd välja tuleb. Nendel on muidugi see piirang, et see lõpeb Parlamendis. Et Läti presidendivalimised lõppevad alati Parlamendis üldse meie valijameeste kogu toob alati sellist nagu müstikat ja ettearvamatust. Tuletan meelde, et valijakogus saavad tulla kandidaadid, kes pole varemete kuskil laulnudki, täiesti uued näod. Aga räägime uutest teemadest teistest teemadest, räägime jagamismajandusest, et meil on rida erakondi, mis näeks hea meelega Eestit maailmas ühe esimese riigina, kus on sõidujagamisteenus ja muud jagamisteenused seadustega väga täpselt reguleerida tehtud ja neid võiks siis osutada nii, et jagamises osalejad ei peaks kartma, et nad tegelevad ebaseadusliku tegevusega või tegutsevad kusagil hallis tsoonis nagu veidi realistlikumalt rääkida, siis on meil tegelikult Parlamendis üks ühistranspordiseadusemuudatus, mis lihtsalt mida võiks kutsuda siis Uberi eelnõuks või ümber eelnõus siin neid keeleharjutusi on küll ja küll tõsi see ühistranspordiseadusemuudatus reguleerib siis kokkuleppevedude korral valdamist. Ühesõnaga, kui mul on krediitkaart, mul nutitelefon. Ma sikutan alla vastava programmi, siis ma saan endale kuidagi autodellida. Sisestan oma asukoha ja selle paiga, kuhu sõita tahan. Programm ütleb hinnangulise maksumuse ja tulebki mulle auto järgi ja viib mu kuhugi ära. Iseenesest kõik on ju lihtne ja mugav. Vaidlemist vääriv on ehk see, et kas see on ka odav ja turvaline. Teenuses. Standardit põhimõtteliselt teenuse standardid on selle juures, sest taksojuht, kui ta mulle taksoteenust pakub, siis ma tean, et ta on tervisekontrolli läbinud ja ta ei saa ilmselt loodetavasti vähemalt kõigi eelnevate prognooside kohaselt ta isa infarkti, samal ajal, kui ta mind sõidutab ja ta teab, kuhu ta sõidab kõige kiiremini ja on vastavad koolitused läbinud. Või see vanasti takse juhi suurimaid väärtusi, see, et tema teakas astub lõokese 13 p aga tänapäeval teab seda minu GPS aparaate. Ja nagu ma olen ise kogenud, seda kasutades juhatata või siis väga kiiresti läbi tänavate, mida ma polnud kunagi varem taibanud kasutadagi. Standardi kõrval teine küsimus on see, et kas saavad ka makstud. Maksud ja pigem nagu seda on hästi huvitav koht. Kui vaadata nende nii-öelda klassikalise taksojuhtide seisukohti, siis praktiliselt alati ka nad ise tunnistavad, et aga ega me ju päriselt kõike maks ei maksa, sellepärast et no mis siis, jääks ju midagi umbes kätte. Samal ajal ja samal ajal on näiteks üüber ju täiesti hämmastava pilootprojektina, olles ametlikult veel ebaseaduslike, teeb koostööd maksuametiga, ehk siis saadab automaat. Olen kuulnud. Juba juhtumeid, kus süüberi juht pakub kopp kokkuleppe hinda, ehk siis teenus tühistatakse. Et täitsa, et saabub kohale sinu iiberi juht ja siis ta toimub kliendiga kokkulepe, mille tulemusel väljakutse justkui tühistatakse ja võetakse see raha vastu, sellele on täpselt samasugused pettuse võimalused. Umbes sarnasele asjale viitas ka Parlamendi diskussioonide käigus Erki Savisaar rahanduskomisjoni liige ja võib olla. Me räägime teisipäevasest päevast, mil parlamendi ees, siis oli ta nii taksojuhid kui ka Uberi pooldajad ja ühtlasi tuli rohkem teisi vähem ja väga kirglik meeleavaldus oli. Ja parlamendis oli ka väga kirglik debatt, et olen töö tõttu üsna sage riigikogu istungite jälgi, aga ma pean tunnistama, et nii madalat poliitilist debatti ma pole Parlamendis juba mõnda aega kuulnud, et see poliitiline debatt tuli minu jaoks selles mõttes häiriv, et ühed ütlesid, et taksojuhte peab kaitsma, sest kusagilt tuleb keegi, kes võtab neilt töökohad ära, siis oli puldis ettekandja Kalle Palling, kes ütles kõikidele kaitsjatele, et nad on vanamoodsad. Nad ei saa asjadest aru, et kägu ajaga kaasas järgu pidurdagu majanduse loomulikku arengut, et see tase võib-olla ikkagi parlamendi diskussiooniks ei olnud, nagu selles suhtes sobiv etet vanematele härrasmeestele ei ole sobilik öelda, et ei tea maailma. Ei, no seal on samas kui sa meenutad, siis mõned kuud tagasi Prantsusmaa taksojuhid protestisid Küberi vastu, ütleme, seal läks debati tase veel madalamaks, kui nad autodele suvalistele autodele, tänaval telliskive loopisid ja nii edasi blokeerisid tänavaid, et tundub, et see teema tekitab kirgi. Prantsusmaal on muidugi veel teine nüanss, et seal on taksoteel piiratud hulk litsentse, mis tähendab seda, et tõepoolest kõik uued tulijad et hakkavad nii-öelda turgu solkima hakata pakkuvate uut konkurentsi ja võib-olla see praegune litsentside hulk ei olegi tegelikult üldse piisav ja ta pigem nagu värskendavad seda, mis Eestis juhtub, on see lihtsalt olemuselt muutub teenuse vorm, et ma usun, et väga paljud taksojuhid kokkuvõttes lülituvad, võtavad oma blafooni maha ja lülitavad seadust üles selle ümber, et ega siin ei ole nagu seda seda momente, tekk, kui need tahaks praegu taksoga sõita, et ma seda ei saaks teha, täidan ära vastavad nõuded, võtan profoni peale saanud sõita, et seal nagu natuke erinev, kui Prantsusmaal jõudsid otsapidi noh, sellise vana hea teemani, et mingi tsunftide ära kaotamine ja nii edasi, et ma arvan, et see ongi nagu selle asja sisu, et millest peakski rääkima, et on see tõenäoliselt ju normaalne, et kui keegi apteeki tahab pidada, siis igaüks seda pidada ei saa. Olema seal vähemalt mõned proviisoriharidusega inimesed, et sul ei saa seal olla, kõik müüjad meil on, meil on see näide ju ka olnud, et poodidesse lihtsalt ei lastud toidulisandeid ja sellist apteegikraami müüa. Ja samamoodi elektrikule võiks olla ju mingisugune elementaarne väljaõpped, ta vastutab selle eest, et ta ei põhjusta varalist kahju, et ta ise ei saa surma, et ma ei tea, kui ta läheb klindi juurde midagi tegema, et et kui see töö on seal tehtud, et klient ühel hetkel ei saaks surma, et ma ei tea, kas taksojuht kuulub. Mina lähen mitte sellepärast, et taksojuhil on olemas väga oluline kutsetunnistus, milleks on autojuhiluba ja kõige peamisem ja muu tuleb, noh, ma ei tea, klienditeenindus, ei muu. No kuulge, ma ütlen, et just nimelt, et see, kuidas ausate otseselt otse kohale sõita, seda aidata päeval. Meil aitab meil telefon piltlikult GPS ja, ja kui ja ka kuna nendel sõiduaegadel on miinimumnõuded autodele kuni 10 aastat vana ja nii edasi, see tähendab, et autol on pigem, on ta ikkagi tehniliselt korras. Ma kardan küll väga, et nagu ikka inimeste sekka satub igasuguseid tüütav väetabki, kunagi oli see võitlus piraatbusside vastu, mis lõpuks pööras avaliku arvamuse selgelt nende vastu oli see, et nad olid ebaturvaliselt, tulid avariide puha, kui tuleb esimene, mingisugune suurem laks mingi üüberiga või satub mõne roolimaniakk, kes piltlikult vägistab kellegi ära, vot siis see troopilise uue uue, huvitavat dimensiooni, sellesse debatti. Mina siiski arvan, et natukene mingisugust sellist teenuse stabiilsust, võib-olla ma just enne saadet rääkisime ka Mirkko ka seda, et kui sa hommikul pead näiteks kella viieks lennujaama minema, siis minu meelest Uberi, kas seda ei saa teha, kui selliste klassikaliste taksofirmasse helistada õhtul õhtul neile ette, et sul hommikul kell viis et autot sul tuleb maja ette, auto, vähe sellest. Taksofirma, see nii-öelda kiisu helistab sulle veel pool tundi varem küsib, et oled sa siis ikka üleval taksole tulla, et ka sellist, näiteks seda, et sul on stabiilselt tagatud see teenus ükskõik mis kellaajal. Segaja ometi ära see, see aga on oht, et kaob, sest mina väidan seda, et kui riik loob põhimõtteliselt ebavõrdsed tingimused sarnase teenuse osutamisele, sest lõppkokkuvõttes ju teenus on sama inimene viiakse ühest kohast teise. See, kas seda tehakse läbi mingisuguse mobiilse vormi või seda tehakse klassikaliselt kiisut kasutades, ma arvan, see on selles mõttes täiesti teisejärguline. Taksofirmale mingi planeerimine, et tal ei ole näiteks puhkuste ajal ei kao seal kõik need juhid ära ja, või siis näiteks külma vastiku, libeda ilmaga sul on ikkagi mõned autod tööl, et ta tagab sulle selle. Huber püüab seda probleemi lahendada, ma ei tea, võib-olla ka Taxify niimoodi, et kui sul on sellised kellaajad, mis ei ole atraktiivsed sõitma, mis mõttes, aga sa peaksid ju tagama selle teenuse regulaarsuse, et siis mingisugustel tundidel need jagajad saavad kõrgemat tasu, et nad peavad vähem näiteks komisjoni tasuma. Priimägi näide liistu, kas uue aasta paiku või kuskil kusse. Uuver pakkus mingit väga, väga suure juurdehindlusega sõitu pakkusse tabeli olemas harikust taksofirmast kuskilt ei saanud. Jällegi ega siis ka taksofirma olemasolu see, mida sa kirjeldasid, on väga ilus teooria. Mina olen pidanud ühe väga väärika taksofirma pärast peaaegu lennukist maha jääma, sellepärast hommikul lubatud taksot ei tundnud ja kui ma üle helistasin, öeldi, et autosid Teha sa pidid, oleks pidanud taksofirmat vahet, ma loodan, et sa vahetasid selle peale, et ilmselt selliseid asju enam ei andesta. Seal on veel kaks nüanssi ja üks on see, et kuidas kasvavad maksud makstud, noh, siin on tõenäoliselt jällegi see, et, et visaku kivi, see, kes ei ole patune, et kui ka siin taksofirmad räägivad, et kõik on asjad on korras ja kõik maksud on makstud ja, ja et nende nii-öelda teenuste ridades valitseb täielik selline kord ja puhtus siis Tallinnas teie põliste, Tallinna inimestena praegu tõenäoliselt oskate kirjeldada seda, mis toimub taksojuhtide peades ja jalgades näiteks reede õhtuti seal Bermuda kolmnurgas, et see takso taksopull seal ju kestab veel endiselt edasi. Päris nii ei ole, et kõik on seal kord majas ja kõik nii-öelda sektor õitseb ja õilmitseb, et. Taksofirmad, mis on ilmselgelt spetsialiseerunud sellega, et sellele, et raskes joobes inimesi väga ränga tasu eest petta, et nad ootavadki nad põhimõtteliselt ongi raisakotkad, kes varitsevad ohvrit, et see on jätkuvalt olemas. Jah, teda kui ametlikult kõik korrektne sisseastumine viis eurot kilomeetriks euro kõik on või kolm või. Sinnakanti jah, et, et noh, et tegelikult ei saa öelda, et taksomajanduses ei oleks ka selliseid probleeme või seda, et nagu seda tsunfti probleemi poleks mujalgi kui Prantsusmaa, sest mäletan, kui millegipärast tuleb Lätist jälle näide, et kui Air Baltic tegi oma taksot, sest nad olid väga hädas sellega lennujaamast välisturiste, peteti siis selle peale seal ikkagi ka lõigati rehve katki ja juhtus asju, et, et sealse maffia, maffia element on ilmselgelt ka selles nii-öelda klassikalises Takso pluss puhtalt inimlikult võetakse, et kõik need sõidu viimanegi üks pidama teinud Uuberiga on olnud ülimeeldivad ja just nimelt seesama tagasisidesüsteem tagab ka selle, et noh, saab, kui juht järjest korduvalt Matliku käitub, siis seal tekivad päris probleemid, et ma olen pigem saanud ebameeldiva kogemusi klassikalise taksoga, sõit, faasiline, tunnetuslik, aga okei, kui me ühes sobib nurgas keedame seda lahjat suppi ja ütleme, et seal justkui piisab sellest viie palli süsteemis nii-öelda tähtede panemisest ja teises nurgas. Me nõuame seda, et juht peab tundma tänavaid, Talbiab tervisetõendiga kõik korras olema, talle ei tohi olla selliseid ja tolliseid karistusi. Lisaks, ta peab tegema seal eksamit, ta peab maksma oma takso eest kõrgendatud siis kindlustusmakset. Ma ütlen, nii ei ole aus. Tõenäoliselt oleks pigem vaadatagi edasi taoliste nõuete võimekate leevendamisele ainukene väga selgelt arusaadav on kõrgem kindlustusmakset, kui tõesti Uberi juhid sõidavad liikluses väga palju tihedamalt või rohkem kui harilik inimene, kes sõidab hommikul tööle ja õhtul tagasi. Selge, et tema risk on suurem. Järelikult see peab olema kuidagi tagatud, et oleks, maksaks ausalt oma selle riski eest. No aga siis on järgmine, järgmine samm on kohe sellel samal jagamismajandusel on asi, mida mina olen hästi palju kasutanud, viimasel ajal tööasjades on RPM-i ehk siis nii-öelda see kodumajutusteenus, et see hakkab kohe ka hotelliäri pihta käima, kes on vist ma saan niigi aru, kohati tänu idaturu hõrenemisele kannatanud. Tänu jageria maksule, seal see asi nii lihtsalt ei lähe, sest vaadates, kui palju on Reformierakonna ridades hotellipidaja Ei no aga see, aga kui me ütleme taksodega okei, siis miks ei ole see nagu majutuse jagumise okei, et siis peab kõiki nagu enam-vähem ühe puuga võtma. Siis vaataks, et igasugune mõistlik regulatsioon on ainult hea, et kuna me näeme tegelikult Me oleme, peab miks te kõik regulatsiooni tulevad, mitte sellepärast, et oh, teeme nüüd taksojuhtide elu kibedaks, näeme, et elu on tõesti edasi liikunud, parem siis paneme ta mingit mõistlikes arusaadavates raamidesse, mis ei ole koorma, mida täideta, täidetakse, kui, et see on. Või siis me oleme parajasti proovimise faasis ja me saame mingi aja pärast teada, kas see õigustab ennast või siis, kui tekib nagu probleeme, siis. Kindlasti need nii-öelda nõuded tuleb kehtestada ikkagi kas seaduse või määruse tasemel, sest kui praegust eelnõu lugeda, siis väga palju jäetakse seal nii-öelda siis jagamisteenuse osutaja reguleerida, et loodetakse sellele sisemisele kvaliteedi kontrollimatult. Käele ja nii edasi ja no kusagil peab olema mingi terve mõistuse nagu nõue, et seesama, et sedasama sohver ei tohiks sul olla seal viljast. Viljandi tulistaja, Narva. Muuseas, poliitika gurus on üks tähelepanu väärne artikkel majandusministeeriumis kantsler Keit Kasemetsalt, kes kirjutab seal eilse päeva kuupäevaga jagamismajandusest ja muu hulgas ta sõnastab seal ka ühe suure probleemi, et kuidas vältida riske Mil jagamismajanduse sildi all osutataksegi klassikalist teenust näiteks ehitatakse suur aport ainult hotell ja siis hakatakse väitma, et see polegi hotell, vaid korteri jagamine. Põhimõtteliselt mõned ajaperspektiivis küll see nähtamatu käsi ja turg selle asja paika paneb, aga enne seda võid juhtida üht koma teist ettevõtlikud Eesti inimesed, nad on võimelised ehitama ka kuuri nime all kortermaja, nagu lõppeval nädalal me siit Tartumaalt nägime, et Eesti ettevõtjate nii-öelda mõttelend on imetlusväärne. Need on leidlikud ja ei, aga kusjuures seal on ka sedasama majutuse jagamise puhul, et Airbnbs kasutajana olen sattunud ka igasugustesse kohtadesse, mitte midagi hullu pole küll juhtunud, aga sa ei näe, inimesed ei kipu panema seda, et, et seal natuke haises ja see tänav oli selline, et sa võid seal nuga saada. Et inimesed ei kipu sellist tagasisidet väga ausalt andma, sest nad on seal korra ja nad lihtsalt hoiavad eemale ja kõik, et seal tekib probleeme ikkagi. Aga noh, asi puudutab ikkagi eeliste regulatsiooni, siis kõige olulisem, mida peaks puudutama, on turvalisus ja kõik muu on nagu niimoodi vaieldav, eks siis ütleme täpselt, et see, kes pakub selle majutust oma korteris ta peaks saama vähemalt tulekustuti ja, ja avariivälja pääsetleme. Noh, meil on raadiokuulajaid ka maapiirkondadest, nemad ei tea, Uuberist Taxify selles mõttes väga midagi, taksosid ka seal ei liigu ja kui buss ja rong Pidi olema Tallinna tuttavat, kes elavad nagu nii-öelda Tallinnast väljas nad ütlevadki, et see Uber ja nad ei sõida sul Tallinnast välja. Taksofirmad, need kõige klassikalisemad taksofirmad viivad su kohale Uberi ja need saadavad lihtsalt pikalt, et neil on ka see pikalt saatmise võimalus, mis on minu meelest täpselt samuti, et kui ma tellin endale Tallinna südalinna takso, et ma tahan minna Peetri küla lõppu, siis ma peaksin, või, või peaksin teadma, et kui see auto tuleb, et ta ei ütle mulle, kuule, tead, ma ei taha. Hakkasin vette paneme praegu siin Tartus ja viimane kord, kui ma tahtsin Uberi kasvatada, siis Uubersi siin küll ei tööta. Ta ei jah, ei tööta. Aga räägime veel mõnest teemast. Eilne Postimees kirjutas, et majandus ja taristuminister Kristen Michal on valmis saamas oma nägemust uuest riigifirmast, millele võiks seatud ambitsioone arvesse võttes nimeks panna kasvõi aktsiaseltsi Eesti vabariik. Aga ma tsiteerin ilmselt Postimehest mõnevõrra, et kuus riigile kuuluvat transpordifirmat, millest suuremad on Tallinna sadam ja Eesti raudtee, liidetakse üheksa konsortsiumiga, kus valitsus kui valitsus kiidab siis aprilli lõpus heaks majandusministeeriumis valminud äriühingute reformikava ja kui mitme töögrupp p-aastane pingutus valitsusliidus heakskiidu leiab, jääb riigikapitalismi sümboliks kujunenud majandusministeeriumi haldusalasse senise paarikümne äriühingu asemel alles poole vähem ettevõtteid. Ühise haldusfirma kiiva alla viiakse kuus ettevõtet Eesti raudtee, EVR Cargo, Tallinna sadam, Eesti Loots, saarte liinid ja Tallinna lennujaam. Veelgi enam, haldusfirma võtab enda kanda kõik nende ettevõtete tugiteenused nagu infotehnoloogia, kinnisvarahalduse, finantsjuhtimise, juriidilise nõustamise ja siseauditi raudtee, jääb tegelema vaid Reltside ja sadamaid Kaidega. No mis te arvate, kas vähem on parem või vähem võib tähendada seda, et täpsed ärifookused eesmärgid võivad hägustada. Ettevõtte konkurentsivõime ja tootlikkus võivad kahaneda. Teatud piirini, teatud piirini võibki olla kokkutõmbamine ja ka erastamine ja kõik need asjad võivad otseselt, see on mingi tasakaalu küsimus, et mingi piirini võibki tuua tulemust ja siis mingil hetkel on moodustatud monstrum, mis hakkab jälle efektiivsuses kaotama, täpselt samuti erastamistega, mida ju ka mainiti sellesama projekti puhul, et teatud teenuste puhul see on okei, seesama postipakiteenus, millest räägiti ja see tundubki täiesti okei, et see on asi, mis toimib päris hästi. Samas see, et maapiirkondadesse kõige kaugematesse küladesse ka kiri kohale jõuaks, ilmselt on asi, kus jääbki riigi sekkumist vaja, sest Eesti hõre asustus Selle ma vaatan, Michali üks välja öeldud eesmärke on vähendada ka siis riigile kuuluvat Ettevõtete politiseeritust on kirjeldanud pärise karme tingimusi, mis oleks vaja, et sinna nõukogusse saada, et on vaja keeruka börsiettevõtte või kontserni tipptasemel juhtimise kogemust ja samuti ka avalikult, ühesõnaga et ta nagu c hulke poliitikuid, kes saab aga siiamaani üsna teenimatult istuda mingitesse nõukogudesse sooja koha peal nende arv peaks peaks vähenema, et mis oleks nagu vanemast isenesest posi tervik suhtub igasse erastamise puha. Selles leeris, kes kellele väga meeldivad mõtted viia kõikvõimalikud asjad börsile börsil on väga selgelt karmid reeglid ja seal on igasugusteks Sakerdustaks kõvasti vähem ruumi, kui, kui on mis iganes muude omandivormide puhul. Eks see ongi asi asi, kus toimib tavaline äriloogika, nendel asjadel tasub viia. Samas ma ütlen, on asjad, mis tingib juba paljalt tingitud meie hõredast asustusest, need ei hakka kunagi tavalise käsi saab alates toimima, et postiteenus sisse osta riigi poolt alate vorme, mida sa seal. Aga näiteks üks koht, kus me võime sisseoste, teenust on ka näiteks rahvuslik lennufirma. Et me tegelikult võiksime seda osta võib-olla mõnelt suurelt, kes tagab meile teatud liinid ära ja võib-olla me ei olegi vaja seda rahvusromantilist lennufirmast. No sama, see on samas jällegi väiksem ettevõte on läbipaistvam ja hoomatavam ohud on kohati väiksemad, mõelge, ma lihtsalt intrigeerin ja üritan diskussiooni üleval hoida, et kui näiteks kinnistust leiab kohtus see, mida Kiili ja Kaljurand panid toime Tallinna sadamasse, et kui see duo oleks toimetanud selles uues suures superfirmas, no ahvatlusele võimalused olemas, aga igatahes palju suuremad. Esiteks muidugi see olukorda, milles nad tegutsesid, oli puhtalt ta koht, mis ei allunud mitte mingisugusele ärituruloogikale, see oli, see oli poliitilise ministeeriumist tulnud korraldus võtta Leedo käest raamid ära, nui neljaks, võimalikult kiiresti, siis saad endale uued laevad, see oli koht, kus soosib seda, et ei ole avaliku ja avalikke avatud pakkumisi, mis jällegi nagu ükski ärimeeste moodi mõistlikult ei teeks selle koht, mis kutsus üles korruptsioonile. Aga siis nojah. Valvega on jälle see, et sa võid seda tihendada teatud teatud punktist muutub järelevalve tihendamine, selleks, et need inimesed, kes asju korraldavad, ei saagi muud teha, kui ainult anda vastuseid, et mida nad täpselt teevad, et seal on ka kuskil see usalduse piire. Ma arvan, hea mõte on see, et kui mingisugune osa sellest ettevõttest viia börsile omaette nii-öelda vaieldav osa on see, et kui ettevõte börsile viia, siis keegi saab sellest tulu selleks tulu saajaks on Eesti riik, et mis selle tuluga teha, et kas kuidagi paigutada, millesse paigutada, et see on nagu see koht. Et lihtsalt ma arvan seda riigieelarve aukude lappimiseks kasutada, sest pisut lühinägelik 60 miljonit on järgmise aasta eelarvest puudu. Väga suurepärane ja lihtne oleks seda leidnud. Aga siis ei olegi muud kui võime lihtsalt asjad maha ja nojah, see ei paranda, lähe vist väga. Aga tegelikult eelarve tasakaaluarvestust, see on, see on väga lühinägelik, aga siis no ma ei tea selle ettepaneku osas, tõenäoliselt on meil siin võimalik veel lisaküsimusi küsida, vastuseid kuulda ja neid oht ja pluss kindlasti ettevõtjad ise aitavad sõnastada. Aga vähemasti son samme mingis suunas. No Me oleme täna eetris Tartust, räägime ka siinsetest teemadest, et Tartus on mõned nädalad vaieldud teemad teemal tegelikult mõned aastad, et kas raekoja taga asuval Pirogovi platsil peaks praeguste reeglite kohaselt alkoholi tarbima või mitte. Nimelt on Pirogovi plats selline unikaalne jalaEestis, et seal võib täiesti vabalt Tartu linnavõimu loal alkoholi tarvitada ja trahvima, sind ei tulda. Samas ega seal plats, see, mis puudutab ainult lahjat Piires viis protsenti samasse igavest, keegi ei käi testimas, et mis sul seal pudelis on? Keemik keemialaboriga seal nagu keegi jalu tugevalt de jure küll. Samas iga seal platsil enam. Minu andmetel üleliia palju neid tudengeid ja õppejõude ei trehva eriti just hilisemal kellaajal, et mida teie soovitate Tartu linnavõimul selle platsiga teha? No mina isiklikult, kui ma hakkasin, kerkis üles teemas ja mõtlesin, et huvitav, mis on juhtunud, kui ma rääkisin linnapea Urmas Klaasiga pärast seda tuntud peksmis küüni tänaval, siis ta just kirjeldas uhkusega, kuidas tegelikult on Tartus nagu fundamentaalsete, et kõik suhteliselt hästi, et koolidest väljund angerjas on üsna madalal sellega nagu noorsoo kasvatamisel kõige muuga peaks olema justkui kõik korras. Ja siis järsku kui tulevad initsiatiivikus, nagu tõstetakse käed üles, et vaadake, et kogu aeg on toiminud, see asi ja Me ei toimi siis sõnaga a, kas dihhotoomia või on kuskil, keegi ei ajanud midagi midagi väga segamini. Ehk siis kui nagunii-öelda rahva algne kasvatus on, peaks olema toiminud nii, nagu linnapea räägib, siis ei tohiks mitte mingisuguseid probleeme tekkinud. Ja teine asi on ka see, et me ei saa öelda, et nagu tudeng see on ka natukene selline nagu ülevalt alla vaatav, et kui seal tudengeid ja õppejõude pole, et kas siis teine inimene, inimene, kes ei ole ülikooliga seotud, võib-olla ei ole kunagi elus ülikoolis käinud, tema ei võisid lahjat alkoholi tarbida nagu avalikus kohas rohelisel platsil, et kui ta ei viska kedagi pudeliga, mida võib ka teha täiesti akadeemiliste kraadidega inimene, kui ta on sihuke agressiivsema meelelaadiga. Et, et kas, kas sellepärast on siis nüüd nagu õigus keelata ma käisin ka eile vaatamas, aga kahjuks vihma 100. ja selle selle, selle ilmaga Pärast vihma jätkene külm ega seal muru peal muidugi keegi istujale pinkidega ta tõesti praegu ei ole see see aeg, seda enam, et noh, kui ta, kuidas, kuidas sellega praegu üles kerkib, kui kui noh, tõesti vähe inimesi, et seal on nii külm ja vastik olla. Et praegu on selline võib-olla linlasi ärritab see aspekt, mille sõnastas Eesti Rahva muuseumi direktor Tõnis Lukas kõige tabavamalt, et seda debatti peetakse ajal, mil kohe-kohe on valmis saamas seal Pirogovi platsi ääres üks hotell. Et kuigi. Kui on vaja teha Pirogovi platsist esindusväljakulgi raekoja plats juba nagu võiks ka esindusväljak olla. Aga siin tuleb jällegi tunnistada, et Eesti ettevõtjad on leidlikud, kui te loete neid vastuseid, mida hotelli ehitava firma tegevjuht Ain Tammvere on andnud, siis tema ütleb, et vastupidi nad üritavad seda Pirogovi platsi ja seda praegust olukorda enda huvides ära kasutama, et see on justkui nagu müügiargument hotelli külalistele, et sul on akna all selline vabaala ja, ja et ka nad hakkavad pakkuma piknikukorve, millega saab minna sinnasamma Pirogovi platsile ja ta ei välista, et seal korvis võib olla ka mõni kraadiga jooke, et justkui see on nagu siis müügiargument, et kõlab tegelikult ju väga võimsalt. Iseasi on muidugi see, et kas uskuda või mitte uskuda. Ja see on küsimus, nagu see on ikkagi suhteliselt arusaamatusest arvestanud, et põhiline koht, kus tekib naguniisugust nagu sihukest agressiivsemalt kahtlast elementi, on hoopiski kiirtoidukohad, et võib-olla siis keela hoopis kiirtoiduputkad ära, et nagu kõrval šariaadi lahendust lahendust Tallinnast pärit ajakirjanik sma elektroTartuse pekstakse ennekõike pidevalt tänaval ja Barclay platsil, ütleme paneme kinni, paneme ööseks kinni, keerame, keerame küüni tänaval pärast kümmet jalutamise ära, et ma võin avaldada. Selle saladuse tartus muuseas, üliõpilaste seas populaarsust kogumas hoopis üks teine kohta Atlantise kõrval asuv Holmi park, kus on vaiksem, viisakam, tagasihoidlikum, seal on küll see keeld, et kraadiga jooke ametlikult seal tarbida ei tohi, aga noh, mina ei tea küll ühtegi tudengit, kes oleks näiteks toomel või kusagil mujal siidri või õlle jätnud joomata. Teie teate mõnda vä? Ei no muidugi on kuni kuni kartul on, kindlasti, ei selles suhtes. Tahe jah, täpselt, et Toome Toomemäel on neil kõrvalisi punkte küllaga, et seal võib kõike teha, aga ja eks inimesed teevadki seal kõik. Käändeaeg seal nüüd ütleme kogu, see tähendab sellele, mis oli eelmisel aastal või oli see üle lähiminevikus ja kus arutleti pärast katset, et lubada üldse kõikjal viisakal kombel alkoholi tarbida. Kõik taandub sellele, et kuidas inimesed ennast ülal peavad ja küsimus ei ole ju mitte kunagi sellest, mida juuakse, vaid kuidas. Et ikkagi neid kõige drastilisemaid juhtumeid Tartus on seotud mitte sellega ennekõike, et, et keegi tarvitab alkoholi vaid see ei ole probleemi loonud alkoholis, vaid probleemid, sügavad sotsiaalsed probleemid ja juhtumisi sügavate sotsiaalsete probleemidega inimene on sattunud veidi rohkem jooma ja siis on temasse loom laiali pääsenud, et see ei ole ju tegelikult probleeme, ei ole alkoholitarbimises, vaid see on lihtsalt nagu halvad juhused. Otseselt pseudolahenduste otsimise teete, läheb ju ka jällegi juba paar aastat tagasi alanud ürituse piirata siis Tartus välikohvikute õhtust lahtioleku aega just nagu need, kes kohvikutes istuvad isegi õlut joovad, veini, joovad Est nagu nemad oleksid mingisugused erilised. Rikkujat ei käinud, mujal ongi, kehtestame ka kuiva seaduse, et siis nagu, kas Saudi Araabias on ju ka lahendus, oleme ära kutsu kurja karja. Aktsariaati ei taha ikka. Kuulge, aga Tallinna linnavõimutegevused on ka ju igati põnevad. IRL-ist lahkunud noolest sai Keskerakonna häältega volikogus revisjonikomisjoni esimees, Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi aasa nõunik Priit Kutser sai ametist priiks. Veel mõne aja eest oli ta ametis Põhja-Tallinna linnaosas. Kutseri ametist vabastamine tõenäoliselt vääriks Tallinna Televisioonis mingit omaette põnevusfilmi või mis? Suhtriks reality show teha selleks üks menukas. Ma arvan, et meil on Eestis viskaks huumori praegu televiisoris andis ebavõi, ütleme, röövis ära nii mõnegi hea stsenaariume, tundub, inimene käib öösiti kohviautomaatide kallal otsimas kohvi. Ja nõuab sissepääsuluba kusagilt alt munitsipaalpolitsei esindajatelt. Katla suurel kohvised. Kui vaadata aga kogu see läheb Kutseri üldist suhtlusstiili, kuidas ta nahka kasutanud nii nii meediaga kui kõik need kirjad halvutan ja mis tal on saatnud kui ka raha, ega seda head ajakirjanikud temalt igasuguseid pöördumisi siis on tegemist huvitava erijuhtmega, lihtsalt on kummaline, kuidas ta on siiamaani nii kõrge kohanenud. Ilmselt on piiritu lojaalsus, üks märksõnu. Ja tundub, et järelikult teatava võimuvõitluse kontekstis tuleb seda kõike tõlgendada, mis nüüd avalikkuseni jõudis, jäädava tagandamise kantaadis. Lõpetuseks, kas rändekriisist türgi ränded on suletud? Johannes Tralla värvikad reportaažid Kreeka sadamalinnadest ja rannikult näitasid nädala alguses nii ETV kui ka rahvusringhäälingu raadiouudiste vahendusel selgelt, et kokkulepe Türgi ja Euroopa liidu vahel peab. Aga Vahemeri on endiselt uus Surnumeri ja evelin nendel rändeekspertidel, kes ütlevad, et kui üks rände sulgeda tulevad uued marsruudid, nendel oli taas õigus. Tundub nii, tundub nii, aga see on, see on selline küsimus, kus tundub, et ilusaid eetilisi lahendusi praktiliselt pole, sest et kui me mäletame, siis Vahemere veel nii-öelda jagatakse Lääne Teik, mis läks siis Hispaaniasse üle Kanaaride tihtipeale Lääne tee kesktee, mis siis läheb Liibüast Itaaliasse saarele, jah, kui inimestel ei lähe õnneks, siis nad hakkab paat lekkima enne Malta juures nad viiakse Maltale, seal öeldakse, et varjupaika ei saa, aga malta ei saa neid ka tagasi viia, sellepärast tavaliselt need eriti just Musta Aafrika riigid, et neil võib olla kõik korras ja neil võivad olla isegi diplomaatilised suhted, aga nad lihtsalt ei võta oma kodanikke tagasi. Edasi need Maltalt ka ei pääse ja siis need luusivad, seal nad on justkui null juriidilise staatusega teha, neil ka midagi pole. Ja siis on see nii-öelda idatee, mis läks nüüd üle egevus ja nüüd on siis läänetee on vist enam-vähem juba mitu aastat suhteliselt hästi pidama saanud. See on puhtalt tänu sellele, et Hispaania on teatud siis sinna härde jäävad riigid enam-vähem kinni maksnud. Esimene aedade ehitaja teatavasti oli ka Hispaania, kes tegi Seutaja Melyya enklaavi ta ümber Marokos siuksed aiad, et nendega võrreldes on Orbáni aed nagu mingisugune, ma ei oska öelda, väike surnuaiaplatsi piire, et, et, et ja seal toimuvad väga seal on kogu aeg julmalt inimesi tagasi pekstud, et nüüd on Türgiga see kokkulepe kasutatud see, mis avalikult need sõnumid, mis jõuavad, tunduvad, et Erdoğani lon praktiliselt Merkel, kes muidu on olnud jõuline Euroopat ohjanud kõripidi peos, kuni selleni välja Saksa satiirikute üle võivad juba türklased praktiliselt varsti kohut mõistma hakata, et, et noh, see natukene piinlik ja see on ja nüüd on türgi hakanud tegema väga häälekaid avaldusi sellel teemal, et kui nad ei saa juunikuust viisavabadus, siis hakkab jälle tulema. Ja see, ma kardan, et see võib väga kergesti hakatagi, tuleme. Türgi on ka piisavalt niisugune kahtlane riik, et ta võib mitte ainult kõrvale vaadata, Ta vaid ka lausa aidata said sealt üle, egevus hakkaks tulema, ehk siis see on väga haprad, praegu peab ja see, mis kõige hullem on hetkel siis nii-öelda see Vahemere kesktee, kus on, räägitakse mitme 100-st inimesest, kes läksid sel nädalal põhja, et see on hästi kole, hästi karm ja seal Vahemere kesktee teatavasti pidas ainult sellel ajal, kui Silvia Itaalias oli võimul, selline mees nagu Silvio Berlusconi ja teisel pool Vahemerd oli Muammar Gaddafi. Nende vahel oli kokkulepe, et itaallased viisid Need migrandid täiega Liibüasse tagasi ja seal siis Gaddafi tegi nendega, mis ta tahtis, ta vist viis nad kõrbe lihtsalt, mis on nagu suhteliselt ja noh, küsimusi ei küsitud, et seal ei ole samuti nagu praegu Türki tagasi viimine, et see tundub väga karm mäng, aga samas kui seda piiri noh, seal on ainukene positiivne on see, et kui natuke aega juhtub halbu asju, siis inimesed lihtsalt ei hakka üritama. Mahla narr ka, et, et see on nagu üks peamisi tugisambaid, millele üritatakse siis seda rändekriisi ohjamise panna, on ikkagi üsna kogule, et nende riikidega, kust tullakse ja need kokkulepped on võib-olla mitteametlikud äraostmine täpselt nagu sa ütlesid ja, ja ja kindlasti mitte ilusaid eetilised, ütleme, kui Türgi näiteks saadad ikkagi inimesi tagasi Süüriasse ja võib-olla Iraaki sisse või täiesti kindlasti mõned satuvad nendest pärast üsna vastikus. Isegi see, mis Türgis juhtub. See, mis Türgis juhtub, et need inimesed on, nad on ikkagi seal on, nad on näljas, vaesuses nad on kuritegevusega satuvad kergemini kokku puutuma, nad satuvad ka inimkaubanduse ohvriks väga kergelt, et, et see ei ole mingisugune sihuke naljaasi, aga samas on ka see, et Euroopal pole Võimalikud kusjuures huvitavate Euroopas selliseid osta mingeid positiivsemaid noote ma nüüd ei mäleta, mis oli selle kolumnisti nimi, keda tsiteeris just Ahto Lobjakas Euroopa pressiülevaates, kes oli öelnud, et tema ootab, et varsti hakkab Saksamaale saabuma 100 inimest. Kuu tõmmatakse see praegune sel juhul jah, sel juhul, kui Kreeka ja vahel on kõva aed püsti, et tegelikult Saksamaa sellisel juhul võidaks, et noh, et, et see on ikkagi tõmbetõmbefaktorid ja heidutus, et kui, kui sinna tagasi läheb sõnum, et sa jäädki sinna Idomenisse pori sisse passima ja sul ei ole mitte midagi teha, mis on, et siis inimesed lähevad vähem, et nad üritavad ka vähem neid ohtlikke retki võtta ette. Poliitikud räägivad dublini süsteemi muutmisest. Eesti omad ütlevad, et sellist kohustusliku kvoodipoliitikat ei poolda, aga ühest küljest tuleb aru saada, et meil on kahte tüüpi riik. Ühed on sarnaselt Kreekale Itaaliale tugeva surve all, teised ei ole pikas perspektiivis, kas on mõni jätkusuutlik lahendus ka olemas? Me oleme ka piiririik, me ei tohi seda ära unustada, et me oleme täpselt samuti Euroopa Liidu välispiiririik ja Soome ja Norra natukene seda nägid ja täpselt samamoodi võib ka meilt mingil hetkel üle piiri tilkuma hakata, et et ma ei ole kindel, et et mis meie riigi huvid seal täpselt on nende kvootide juures, kuigi noh, see automaatne koodisüsteem ei toimi ju praegu väga hästi. Lääne-Euroopa täiesti siuksed, tsentristlikud, normaalsed poliitikud on rääkinud mulle sellist juttu, et nendele, kes ümber jagatakse, neile peaks tegema kohustused, kui nad Eestisse või Lätisse tuuakse nendel poliitikutel sealt Lääne-Euroopas on ka ilmselgelt nagu Eestist või Lätist suhteliselt karm ettekujutus siis Pärnile tegema kohustuseks, et nad siin 10 aastat elaksid, mis läheb täpselt samamoodi isikuvabaduste vastu. Et. Aga olemuselt muidugi mina isiklikult leian, et. Eesti positsioon Öelda ei automaatsel jagamisele on on vale, see võib olla ka sisepoliitiliselt meeldiv. Aga, aga esiteks me saaksime ikkagi endale arvuliselt väga vähe inimesi, mis iganes süsteemide puhul, aga meie oleksime, käivitus mitte kunagi. Aga me saaksime, läheme näidata, et me oleme ja kes on Euroopasse suurema solidaarsuse poolt ja selle selle näitamise pealt saada kunagi dividend. Et seda küll, seda küll, et täpselt samuti nagu ega meie teatud sõjalised missioonid on ju olnud, mitte sellepärast, et ma nii väga oleme uskunud, et teatud riikidesse jõuab õitsev Šveitsi tüüpi demokraatia vaid pigem sellest, et me tahame saada nii-öelda dividende, täpselt samuti, me võiksime ka neid, et ümberasustamise, kuna meile iialgi ei panda ju väga suurt koormat peale et me võiksime näidata seda, et me oleme. Ja kaugemat tulevikku sa mainisid, et peale piirriik need tulevad kuskilt kaugelt noh, ei teagi tulema ikkagi ilmselt mitte väga suurtes kogustes läbi Venemaa, aga mina ennustan küll 10 aasta pärast Venemaalt võib tulla endalt. Kui Venemaal halvaks läheb, siis noh, kuhu nad tulevad, nad tulevad, noh, nad ei, ilmselt inimesed väga ei vali enam, et nad, eks nad tulevad Soome ja Lätiga. Küll siis leidub riike, kes tuletavad meelde seda, kuidas me tahvlid, reformid, no ja aga siis lõppeval nädalal tõesti eilne päev tõi uudise, kuidas Eesti on suutnud jällegi välja valida need karmidele tingimustele valivad pagulased, keda või rändekriisi subjektid, kes siis sobiks justkui meile. Ja siis Eestist on mastaaž, sõdib riik, ma saan aru, me nii-öelda lähiajal panustame suhteliselt küll tagasihoidliku koosseisuga ISISe vastasesse tegevusse. Sõdijaid instrueeriv riik, et me saadame sinna instruktoreid. Et selles mõttes oleme me ka sigiv riik nii-öelda sõdib riik Ukrainas, sest ka sinna on ju Eesti saatnud kaitseväe instruktoreid, et see on selline koht, kus esiteks saame me infot, mis toimub ja teiseks me oleme seal koos liitlastega, et me kuuleme ka, mis nende seas nagu info liigub, et, et see on. Arstid selgelt paneme mingites kuskile kellelegi nimekirjades, tuli meelde juhtum, kus võeti pantvangimehed. Kesiste pärite inimesed, Diana, Haadeehaadžihiti Romigi, Tšehhoslovakkia on, aga teid ei olegi, last lasti minema. Meie aeg tänaseks hakkab otsa saama. Ma tänan uus rahvateenrite saade eetris juba nädala pärast, siis on stuudios Aarne Rannamäe, Sulev Vedler ja Neeme Korv, tänane koosseis. Krister Parise, Evelyn Kaldoja ja Mirko ojakivi ka täna kuulamast ja soovib teile kenat kevade jätku.