Rahvuslikud suurmehed ei tohiks meil olla edevus, nimed, kelle arvel me püüame oma iseteadvust upitada. Et vaadake, meil on Kreutzwaldi ja Kalevipoeg. Kalmistul puhkab võõras mullas Wiiralt, kelle loomingut mõõdetakse maailmamõõtkava järgi ja et meil on Tammsaare, Juhan Smuul, on kirjandus, ennekuulmatut, trükitiraažid ja mõndagi veel silmapaistvaid inimesi ja nende loomingu. Vilja. Ma mõtlen, et rahvuslikke suurmehi me austame õigesti siis, kui me ei kasuta neid enesereklaamiks, vaid püüame mõista, jaamaks, mõtelda nende püüdlused. Sest rahvuslik kultuur ja kordaminekut ei ole seisev Weilu tiik valgete luikedega. Igal ajahetkel peab keegi peavad kõik töötama ja looma, et rahvuslik kultuur võiks rikastuda ja rahvas edasi areneda. Oma sihiteadlikkusega selles töös on Carl Robert Jakobson olnud küllap suurimaks teejuhiks rahvale eesti kultuuriloos. Seepärast tahakski täna tema 125. sünniaastapäeval kutsuda kuulaja teid pooletunnisele retkele Kurgjale, Jakobsoni maile. Mul isa lapsis rääkis, kui võtsin soovida, kuis eesti priiusepõlve nad mõistnud röövida. Kui see eesti vahva vaimu narmuljundu mudasse ja rahva orja kütkel siis heitnud hädasse. Seal läks mu meel nii härdaks, et nute süüdis heal tedaara, muistsed tuuled, oht, tõuske jälle deal. Nüüd magab isa mullas ja meheks tõusnud oma. Ei enam kurbus keeli nüüd taha kaevata. Sest taara tammikutes ju kuulen kanget healt kõik ennemuistsed, tuuled veel pole kadunud sealt. Jakobsoni ideeliste taotluste kõige ilmekamaks mõistmiseks võiks võib-olla tsiteerida ju tema oma tuntud luuletusest, millele nüüd on ka viis loodut. Veel pole kadunud kõik ja selle esimene eksemplar käsikiri, autograaf on küllap ühe teie kallima eksponaadina siin ka stendis. Luuletus on üks populaarsemaid Jakobson luuletused, tal on väga palju viiteid loodud aga see on ka väga paljudesse keeltesse tõlgitud. Ta on väga mitmesugustes variantides ilmunud eesti keeles peaaegu igas luulevalimik, kus ja kooliõpikus seal on väiksed erinevused, millest need erinevused on tingitud, seda praegu veel öelda ei saa. Kuid kõige teravam neist siiski on Jakobsoni käsikirjas olev, mida me siin vitriinis näeme. Võrdlemine. Käsikirjas on mul isa lapses rääkis, kui võisin soovida, kuis eesti priiusepõlve nad mõistnud, röövida ja trükiversioon, see on siis käinud, need juba läbi tsensori. Mul isa lapses rääkis küll mitmel vaiksel ööl, kuis eesti priiusepõlve on, ihkan nende meel pehmendatud. Variasse luuletuse teravik oli ikkagi suunatud saksa anastajate vastu ja täiesti loogilisem on niisugune, nagu siin auto kraavis on nad mõistnud röövida, et eesti priiusepõlve sakslased röövisid ta jagasin alati Toonitas Jakobson ju juba väga noorelt, väga küpselt ja kainelt oskas hinnata olukorda, tundis küllaltki hästi rahva elu ja vajadusi ja kitsaskoht. Kui ta 1859. aastal lõpetab palgad siinse seminari, siis sel puhul grupp eesti soost lõpetajad kordandas pika jala matka läbi Eesti Jakobsoni kodusse. Matk lõppes ja tema matkakaaslased mäletavad oma mälestustes, et Jakobsoni juba sellel matkal on väga huvitanud talurahva olukord ära sellega püüdnud tutvuneda. Jakobson väga varakult tundis huvi sotsiaalsete küsimuste vastu. Tal oli juba darma päevil, siis on raamat nagu eestlane ja tema ära, mida siin vitriinis näeme, kus on laps nii autogramm ja Torma peale kirjutatud. Selle ta on põhjalikult läbi töötanud ja hiljem tema raamatukoguga tõendab salat kogu aeg, ta on niisuguste küsimuste vastu huvi tundnud. Ja väga taga järgat võidelnud eesti rahva olukorra parandamise eest ka Jakobsoni kolm isamaa kõnet on suunatud oma teravik põhjust saksa Diodaalide vastu ja kiriku vastu. Viimane neist kõnedest vitriinis näeme siin kõnede käsikirjasid ja ka trükieksemplari, mis Jakobsoni enda poolt on välja antud kaks 70. aastal. Isamaa kõnedest on huvitav see, et isegi tsensor meid osad kustutas Jaak Kustas kammutuks piiblisalmid. Need piiblisalmid olid kavalasti valitud tsensor nägisele jätaksin tagamata läbi ja tõmbas risti peale. Nad kõlavad nii, et ära ole, mitte rõõmust vaenlane minu pärast, kui maha langemisest tõuseb jälle üles, kui ma pimeduses istunud, sisunud Jehoova mulle valguseks on selle info valguses, kuidas on nagu öeldakse, et lauruste või sõnu välja jätta. Sellepärast nad ka siin on toodud, kuid sensornagi kindlasti läbi selle esimese. Et kui ma maha langen, siis tõusen ma jälle üles. Kas on teada ka sellest situatsioonist, kuidas neid kõnesid peeti ja kuidas need vastu võeti? Kõnet? Rahva poolt võeti vastu väga hästi peetud kõik Tartus Vanemuise seltsis, esimene kuuendal oktoobril vana kalendri järgi 1000 863. aastal. Ja viimane 24. juunil 1000 870. aastal samuti Vanemuise seltsis. Baltisakslased on nende kõnede pidamist nimetanud tule tungleitmiseks rahva sekka. Kuna Jakobson nendes kõnedes käsitles Eesti ajalugu juba eesti rahvale õigematelt seisukohtadelt. Sakslased meil kogu aeg rääkisid, et nemad on meile kultuuri toonud ja tänu nende omaaegsel siia tulekul olevat eesti rahvas popkultuurrahvaks. Jakobson oma kõnedes selle väite kummutas ja ütles, et nad ei ole mitte meile kultuuri toonud, vaid on meile kultuuri asemel hoopis toonud orjuse rahva loomuliku arengu, pannud seisma. Peaasi, kust ühe rahva vaimuharimise järge ära tunnuxe on tema keel. Keel on ühe rahva harimise kandja ja seepärast ka tema kauni korra ja priiuse sünnitaja on tema kõige kallim pärandus. Keel on, mis üht rahvast rahvaks teeb. Keele mõistus käivad käsikäes, sest keel on avalikuks saanud mõistus, seepärast võimega, sest kuidas ühe rahva keel haritud on kõige paremini rahva enese vaimu järgi ära tunda. Ja nõnda peame ka meie kui kõige seaduselise korra maa ka eile, see on oma eesti keelesügavuste sisse tungime hüüdva selle rahva möödanik, kellest Tseegee loodud ei ole tühine olnud kui ka tema teod teaduste paberisesse sisekorrasse, mida maailma Historiaks ja maailmakohtuks nimetatakse üles ei ole tähendatud. Nõnda õndsa Felmanni sõnad. Ma võiksin tosina kuulsaid mehi nimetada, kes seesamasuguse kiitusega meie keelest on rääkinud aga sest ühest olgu küll. Seesugusel rahval, aga kellele peale tema seitsmesajaaegse vangipõlve veel seesugune keel ja veel seesugused laulud on, nagu nad meie kalevipojas kokku on pandud. Seesugusel rahval ütlen, ma on tõesti kordka paremad ajad. On üks valguse aeg olnud, millest aga meie endale enam üht täielikku pilti ei või teha. Mis meie teame, on siis lühidalt see, et vanad eestlased kui üks priirahvas hoolsasti põldu harisid, mere peal palju kauplesid ja vahvate sõjameeste nime all kõigis põhjapoolsetes maades kuulsad ja kardetud olid. Kui meie nüüd selle peale mõtleme ja meelde tuletame, mis pärast tuli siis peame hüüdma. Tõesti, see aeg oli eesti rahva valguse aeg. Ei oleks mitte söödikute parved, selle valguse kui paksude pilvedega kinni katnud ja oma teravate küüntega Eesti elusoontesse igal pool. Kui ämblikud kinni hakanud tõesti, eesti rahvast, nimetaks maailm nüüd seesamasuguse auga, nagu ta praegu kõige ausamaid Euroopa rahvaid nimetab. Siin Carl Robert Jakobson Tallinnas ja tema kirjavahetus kellega see on Juulijat? Saadaval kaks kirja meil siit välja pandud Jakobsoni kirjavahetust oma tulevase abikaasaga, tema selleaegse pruudiga. Meie näita neid kirju Citmete kui Jakobsoni armastuskirjasid, vaid näitame nende kirjadega, kuidas Jakobson teravat käsitles poliitilisi küsimusi. Kirjavahetuses pruudiga. Nii isegi lembekirjades on, on nendest asjadest. Ehk võid mulle tuleva korduma sõnumikuga eesti keeles kirjutada meie maa pääsukesed, laulavad kõik eesti keeles oma laulud. Kas pärast niiskust keeria pruutellilt, see vastas? Jakobson püüdis seda kirjavahetust toimetada eesti keeles, tema pruut aga ei olnud Eesti koolis käinud, sest meie tütarlaste sel ajal ei olnudki kõrgemaid eestikeelset õppeasutusi ja pruutvastast järgendat saksa keeles. No siis korda ühele samale kirja, mis meil siin eksponeeritud on Jakobson, kirjutaski servale niisuguse soovi. Kuna Bru, et ei olnud aga Eesti koolis käinud, siis ta lasi seda oma kirjasid edasi saksa keeles, vaatamata sellele Jakobsoni soovile Võitlus eesti keele ees võitlus Eesti rahvusliku kultuuri edasiarendamise eest, rahvalaulu eest, rahvarõivakauni kultuuri säilitamisse ja propageerimisest. Kõige sellega jõudis ju Jakobson tegeleda. Jah, ta on väga palju just eesti keele eluöisest võitlemiseks teinud temast selle kohta. Nii otse anekdootlike lugusid võiks rääkida, näiteks kui ta Tallinnast tuli Vändrasse vallakirjutajaks siis tema kohta liigub niisugune jutt, mis on üsna tõenäoline, et kui Vändra või vana või Uue-Vändra valdadele tulid saksakeelsed kirjad siis Jakobson neile kirjadele ei vastanud, vaid kirjutas neile nurgale vana juue Vändra valla asemele on eesti keeles, palun kirjutada eesti keeles, kirjutas oma nime ja kuupäev alla ja saatis kirjad tagasi. No see muidugi palu viha jälle sakslaste seas ja hakkasin vastu tekitas, kuna nad kõik teadsid, et jaks on suurepäraselt saksa keelt oskas, sest tema erialad just oligi saksa keele õpetaja ta vastavat eksamit sooritanud Peterburi ülikooli juures, mille kohta meil siin Muuseumis on vastav tunnistus eksponeeritud. Jakobsoni võitlust läbib punase joonena võitlus usukultuse vastu. Jah, sellel ta kogu oma elu jooksul on väga suurt tähelepanu pühendanud ja väga järjekindlalt kirikuvastast võitlust pidanud. Siin on stend, mis jutustab Carl Robert Jakobsoni abiellumise päevadest ja kiri. See on Jacksoni kõne, mille ta pidas oma Seltsliku laulatusel. Nimelt Jakobson ei lasknud ennast kirikus laulatada, vaid eramajas ainult kahe ametlikult nõutava tunnistaja juuresolekul. Et abielu oleks seaduslik. Selleaegsete seaduste järgi ja 10 päeva hiljem, siis Jakobson korraldas Kurgjal pidulikku Seltsliku laulatamise teise nimetab seda sentslikuks laulatamiseks. Sel puhul ta oma külalistele pidaski selle kõne, mille käsikiri siin on eksponeeritud. Armsad sõbrad. Ma tänan teid omaenese ja abikaasa nimel, teie õnne soovimise eest. Meie oleme ühe uue maja ja pere asutanud ja eks meie lootus sealjuures jääda õnn ja õnnistus ei olnud. Aga mis meie arvame oma abielus ülemaks õnneks ei õnnistuseks. Meie oleme oma abielu taluseinte vahel asutanud, kus kaua aega meie maal muud ei ole nähtud, kui ohku Jahastust. Peaaegu terve Eesti rahvas elas seesugustes majades ja terve eesti rahvas kaebas selle ohu Jaastuse all. Nendes kodades, aga kui eesti rahvas sajad aastad leinas ja oma ohu üle kaebuse laulu üksi tohtis tõsta, seisab tema kindlam juur. Siit võrsuvad tema uhkemad võsud välja, siit tõusevad puud üles ja sünnitavad ühe põhjamaa metsa, mille ilu ja au vahel ükski võõrama taim ei mõju. Eestimaa ja eesti rahvas, need on need nimed, mis meie kõikide ülimat õnne ja õnnistust tähendavad surmani võidelda selle nime eest, oma parimat jõudu kulutada selle nime auks. See on meie kõikide elu ning see on ka meid, noort abielu rahvast sundinud kergemat põlve võõraste seas maha jätma ja üht Eesti talumaja üles otsima. Sõbrad rõõmustage ennast seltsis oma elust. Meie kõikide elu on üks aus elu. Elagu Eesti ja kõik tema lapsed. Tegemist ei ole ainult ju Jakobsoni kui poliitilise võitlusega, kellena me teda võib-olla kõige rohkem tunneme ja missugune oli tema võitluse kõige otsustavam osa. Kuid samuti, ta oli ka asjalik, konkreetne põllumees, Eesti majanduselu juhtija, sest ega ta seda Kurgjadki siia metsade rüppe niisama lihtsalt looduse nautimise ilu pärast rajanud. Jakobson ostis Kurgja selleks, et sind loovad tööd teha jaksan loovaks tööks ka põllutööd, kui teda teaduse põhjal toimetada, nagu ta ise ütles. Ja kurjast oligi tal kavatsus välja kujundada oma aja muster, majand. Selleks ta ehitas kurgele kõik uued hooned ise tegi nende hoonete plaanid samuti õue ja pargikavandi ja hakkas väga suure järjekindlusega neid ellu viima. Ta kirjutab siit 1000 876. aastal professor pöörlerile. Viimased kolm aastat olen ma ainult põllumajandust uurinud ja olen oma ülesandeks võtnud sellel tööpõllul oma kaasmaalaste seas kui reformaator ülesse astuda. Ta hakkas esimesena propageerima karjakasvatuslikku suunda meie põllumajanduses. Ta töötas välja esimesed teadlased nõuetele vastavad. Külvikorrad pani aluse meie põllumajandusteadusele. Ta ütleb, et igal maal ja kliimale on oma iseärasused ja sellepärast peame meie looma omale algupärase põllumajandusteaduse. Kurgjal oli raamatupidamine raamatupidamise andmeid Jakobson analüüsis. Ja nende põhjal püüdis selgitada, missugune majandusharu on tasuvam. Ja siin ongi üks selle raamatupidamise näitajaid, see on karjaaruanne või see on. Raamatu pealkiri on elajat, inventaarium, aasa, koduloomade nimekiri. Miiravad inventuur, Miira Punik, Leevi Kirk Saint Kertsand jah, kirksa jakki, rikk, isand loomanimena. Jah, üks ärg kandis Kurgjal niisugust nime, Jakobson oli suur kirikuvastane ja see igal tema elusammul kajastub muuseas isegi raamatupidamises raamatutest on otsaga jõudnud, nagu siit sellest näha on. Kui vaadata, kas või siin stendis seda Kurgja piimatalituse põhiplaani siis otsekohe meenuvad need arvukad meiereid, mida me veel praegugi võime kohata, kui siiasamasse teile sõitsime, rääkimata Vändra tuntud või tööstusest, on neid siin Lõuna-Eestis ju iga mõnekümne kilomeetri järelt ja see algus idu on sealt pärit. Nii jah, on muidugi selge, et põllumajanduslik haridus, see oli see baas, millelt pidi ka toimuma eesti külaelu edenemine, kuid haridusega olid lood üldiselt halvad. Põllumajandusliku haridusega kindlasti veel eriti ja siin on nüüd üks üks kõne katkenud teil välja pandud, et kuidas karjed ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad kõne peetud Vändras 22. veebruaril 1008 76. Võib arvata, et niisugused kõnepidamise kohad, need kujunesid juba ka omalaadi nagu kursusteks või agitatsiooniks vähemalt. Selleaegsed põllumeeste seltsid peamiselt tegelasidki teadmiste levitamisega rahva sekka. Nende peamine tegevus just sel ajal toimus igasuguste teadmiste rahva sekka viimisega. Pärnu põllumeeste seltsi Jakobson näiteks viie aasta jooksul on pidanud 37 väga põhjalikult ette valmistanud kõnet Jakobson, kutseharidust ta pidas üldsegi väga tähtsaks ja selleaegsete koolist, Jakobson räägib väga erinevalt meie külakoolid, nuiad hommikust õhtuni usuasju, nagu peaksivad kõikidest meie poegadest bioloogia professorid saama ja kihelkonnakoolid on jälle saksa keeli Virtsutamine. Nii suurel hoonel käisid, nagu ei mõistaks sead meie hobused ja lehmad mõne aasta pärast mitte enam kui neile võit, vagu ehk kõik käigi, hüütakse, kust peab seal aeg põlludes tarvitatud teaduste õppimise ja õpetamise peale tulema, kus teiste maade koolides nagu meie kihelkonnakoolid, noored mehed, loodusetundmist ja põllutöö põhjust teada, seal õppinud ja neist koolidest välja tulles suure osavuse ja terava silmaga oma kodused käsile võtavad ja temast armastusega räägivad. Seal tuleb suur jagu meie noori mehi, kodu, et enam ei tea, kas naarid puu sõimas, kasvavad mõni edunne varestki enam ja kui Liisa käest küsib, vas estas, papa, mis seal kuusik, poom kisendab karnaks karnaks ja isa kostab. Vaata lilla saksa ei tunne enam varest selle peale pead, kallutades vastab, hoidas solgi, need vardaksetest saksa keele rabi nimetatakse, et on nii palju raadiot otsivad aga seda teab linnasaks küll eesti ja saksa keele. Rääkida, mitu naist Saalomon oli ja mitu täie Egiptuse rahva kallal tulid, kui Aaron oma kepiga vasta maad lõi. Selleks, et kujuneda ühiskonnategelaseks kella seisukohti ja arvamusi arvestatakse, oli eriti tolle aja tingimustes ju hädapärane saada mingisugust platvormi, häälekandjat, autoriteeti. Kohtuda rahvaga Jakobson, kui ta Peterburi läks, siis sealt üsna varsti hakkas kastud tegema Tartus silma Eesti Postimehele. Kuna Eesti Postimees aga tema kaastööd niimoodi ei avaldanud, nagu Jakobson seda tahtis siis juba Jakobson hakkas Peterburist taastama val eestikeelse ajalehe väljaandmise luba. Ta tuli Tallinnasse Peterburist Tallinnasse otsa luba saada, ka Tallinnas ei läinud talajale luba saada korda. Ja alles lõpuks siis Kurgjal 1878 õnnestus. Saada luba anda Viljandis veel ajalehte Sakalat. Alles siin Kurgjal olles jagub, seal sai loa anda Viljandis välja ajalehte mille nimeks tavalis Sakala. Sakala nime valis Jakobson sellepärast, et omal ajal, kui sakslased meie maale tungisid, siis Sakalamaarahvas kõige visamad neil pani vastu. Ja nii et ka nime Sakala on teatavas mõttes sakslaste vastasust peabki lendama, sellest ta oma ajalehe esimeses numbris otsekohe kirjutabki. Kuna Jakobson oli väga populaarne rahva seas ja vajadus progressiivse ajalehe järele oli suur, siis kohe algusest peale Sakala oli väga palju tellijaid. Muidugi, lugejaid oli veelgi rohkem, sest Sakalat loeti nii palju, et see sõna otseses mõttes kulus ära, kätte ei olnudki enam võimalik. Ja ometi see teie eksemplar siin paistab küll olema üsnagi heal ja tugeval paberil. Sakala oli heal paberil hetkel ja heal paberil, kuid paber on siiski üsna õhukene. Ma peab tõepoolest palju olema loetud, et ta nii ära kurus, et enam võimalik lugeda ei olnud. Sellest Jakob selle kirjutataks, palutakse trükkida Sakalat paksema paberi peale. Jakobson sellele vastas oma Sakalas ja ütles, et meie saamite Sakalat trükkida pargitud hobuse naha peale, kust terve küla võiks lugeda ja siis pärast igavesse omale paar saada paid teha. Ta andis nõu, et parem on, kui aastas paar korda katseks käiakse, siis raha ikkagi jääb järgi, mis Sakala maksab. Sakala nimelt maksis postiga tellides kolm rubla, talitades disarayes 250 kopikat aastas. Sakala ju tekkis otsekohe poleemelise võitluslehena Janseni ja tema taguliku suuna ja Postimehe vastu. Ja seetõttu on muidugi juba neid kirju, mis teil siin välja on pandud, hea meel vaadata, sest see näitab rahva suhtumist Sakalasse. Jakobson on väga palju kirja saatetund, nimeliselt on neid juba praegu kindlaks tehtud üle 700 kart, mis siin seinal on eksponeeritud, näitabki kirjasaatjate levikud Lõuna-Eestis eriti viletsam andmeid on tihedamalt teistest kohtadest natukene harvemad, kuid selle aja kohta Sakala kiri saated on siiski väga palju. Mis Sakala juures nii eriti huvitav on, see on see, et tal on ka väga palju kirjasaateid ja lugejaid olnud eesti tööliskonnas ja töölist on Jakobsoni Sakalat väga kirglikult pooldanud ja teda ka oma võimaluste piirides töötanud. Näiteks kui Jakobsoni Sakala 1002 79. aastal tsaarivalitsuse poolt suleti siis osa jõukamast talunikkonnast nõudis oma tellimisraha tagasi. Ehk hakkas seda järgmise aasta 1000 80. aasta tellimisest palusid seda arvestada. Kuid töölised ütlesid, et Sakala väljaandja on Sakala sulgemisega suurt kahju saanud ja et nad selle tellimise raha kingivad Jakobsonile. Meil on siin välja pandud mõned kirjad, mis on saadetud Jakobsonile vabrikutööliste bot, Narvast, Kreenholmist, Hiiu-Kärdla kalevivabrikust ja teistest kohtadest. Aabertel näiteks Narvast, ütleb, et kui meil see suur Köönoman kõik koos, siis meie hüüame, elagu Sakala kadugu. Tema vaenlased. No üsna usutav ja näiteks veel kui nüüd ette kujutada, kuidas suhtusid mõisnikud Sakalasse ja tema poolt tehtavas selt ühes Nii mõisnikud kui ka kirikuõpetajat, mõlemad kiusasid Sakalat väga taga igasuguste vahenditega paljudel talu rentikudel, Põhja-Eestis aga olid talupojad suuremat osad, siis alles talurentnikud Lõuna-Eestis olid juba enamuses, võib-olla siis ostutalud. Keelati Sakala lugemine mõisa poolt. Sakala lugemise pärast on paljud talunikud taludest välja aetud. Kooliõpetajad on ametist lahti tehtud Sakala lugemise pärast. Sakala don põletatud postipealsest selleaegselt postikorralduse järgi. Viimane postietapp käis mõisa või kirikumõisa kaudu. Siin on näiteks väikene kaart. Ja Mõis Sakala vastu need Sakala lugemist keelati Sakal lugemist takistati. Jah, aga nüüd selle kaardi järgi paistab, et suuremas osas Eesti territooriumil kas keelati või takistati. Jah, see on, kus dokumentaalselt on, selline tõesti tuleb, tegelikult see võiks muidugi olla veel suurem, Sakala vastane võitlus. Meil sel kaardil on märgitud ainult need kohad, mis dokumentaalselt on tõestatud kus väga äge Sakala vastane võitlus oli mõisa ehk kiriku poolt kõige ägedamat jutlusi. Jakobson vast on siiski peetud Tartumaal Äksis ja rõõmus need kirikuõpetajat oma Sakala vastasest võitlusest laskusid nii madalale palvevenna tasemele et hakkasid Sakalat ja Jakobsoni sõna otseses mõttes sõimama kirikukantslist. Meil on siin paar kirja selle kohta eksponeeritud näiteks kiri Rõngust kirjutanud Rõngu talunik Jaan sõlmann, kus ta ütleb, et Nende õpetaja juba kolm pühapäeva järjest peab kirikus jutlusi nimetab seal Jakobsoni rumalaks. Lentuseks anti kristlaseks sotsiaaldemokraadiga keisritapjaks, nagu need Saksamaal juba küll nähtud. Olla Sakalat viimsepäeva märgiks kuradi tööriistaks ja isegi lendavaks. On ka mitmed pühapäevad järjest Sakala vastaseid jutlusi pidanud ja sealt Jakobsoni kirjutati. Et meie õpetajal, kui David kirikus tuleb, ei ole ka enam jumalatega piiblit, temal on neid jumala asemel Jakobson ja piibli asemel Sakalat juba mitmed ja mitmed pea päevate meil kirikult enam muust ei räägi. No nisust jutused aga Sakala levikut ei takistanud, vaid muutsid Jakobsoni ja tema Sakala rahva seas veelgi populaarsemaks. Jakobson oli sellest ise ka väga hästi teadlik, sest ühe niisuguse jutluse sõnumi, mis tal saadeti all jalast lõpu, Jakobson lisaks jäätmeid kirikus jutluse põhjaks on pandud, see ei ole meile uudiseks. Kui me möödunud aastal Sakala kuulutamiste peale peale 100 rubla pidime ära kulutama, siis käesoleval aastal ei ole meil selle jaoks tarvis ühtegi kopikat vaja välja anda, kuna armsad sõbrad selle jutumärkides selle töö meie eest täiesti tasuta ära teevad. Ja oligi nii, et mida rohkem niisugust jutlusi peeti, seda populaarsemaks ei hakkaks, mida tema Sakala rahva seas läks? Jakobsoni ideed levisid äratasid rahva ise teadvale tööle Jeanne lahkumist kurgi Alt. Ma seisan veel minuti tema suure maali ees. See on Ants Laikmaa Eesti kultuuriloo teise suurmehe oma püüdlustes ja võitlus innus Jakobsonile. Nii lähedase mehe maalitad. Jakobsoni silmavaade ja tema mõttemaailm sele taga võitles rahvaste võrdsuse tunnustamise eest eesti kultuuri edendamise eest. Kreutzwaldi, Kalevipoja ja Koidula viimine ka kõige madalamasse Eesti taresse. Põllumajandusteaduse rajamine. Eesti koolikirjanduse loomine meie progressiivse ajakirjanduse võitlus, traditsioonide kujundamine ja mitu tundi oleks võinud kesta meie jutt siin Kurgjal. Jakobsoni näidatud tungal tõepoolest väga head vilja kandnud, sest Meie progressiivsed, kultuuritegelased, kirjanikud, ühiskonnategelased, nende isad-vanaisad on olnud kõik peaaegu kõik omaaegset Jakobsoni, Sakala lugejat meenutame siin võib-olla mõnda neist näiteks Ants Pöögelmanni. Smuuli isa või vanaisa on olnud omal ajal Sakala lugeja sihver palju ja paljud teised. Kuigi Jakobsoni tema võitluses väga taga kiusata igasuguste võtetega. Tema tööle takistusi tehti, Jakobson kõigele vaatamata oma võitluses alla ei annud. Ta ütles, et üks tõsine rahva eestvedaja ei tohi kõikuda turgu ka kõik vana inkvisitsiooni veel üles ja tema vastu välja. Jakobson tõepoolest oma võistlustel oli täiesti vankumatu. Tark silmavaade. Niisamuti vaatasid tulevikku Faehlmann ja Kreutzwald. Laitma maalidelt. Kaugelt näen kodu kasvamas.