Kuule kirje orkester harjutab, kus kahe stuudios mees, jää helli, meie onu kamendiks. Lähme sinna sisse, kusta. Harjutuse ajal ei tohi segada. Kuuleme. Praam Veski. Näe, Anu, tule. Tere. Tere, Sirli. Gustav. Tulite meile külla ja kuulasime suupilli mängijaid. Sirje tahtis kangesti sisse tulla. Eks lähme siis, nüüd vaatame, mis seal on. Oi kui palju pille, mis pillil. Siin on neid igasuguseid. Lapsed kui teid pillid huvitavad, siis vaatleme neid tutvume lähemalt järjekorras. Ma arvan, nüüd algame kõige suuremast pildist peal. Missugune on siis kõige suurem? Kõike suremal see klaver, eks. See on ka juba tuttav pill. Arvan, et kõik lapsed on seda läinud. Paljud isegi mängivad. Meie Gustav kalendid klaverit. Seda ma tean, tema juba tubli pillimees. Gustav, sa ei tahaks ka meie klaverit proovida. Oreli ka oli viga. Sai pillide elu sisse. Aga meil kodus hoopis teistsugune klaver. Niisugune kõrge ei ole nii läinud, kui see tee, mis meil on, selle nimi ainult pianiino. Aga ema ütleb sulle alati. Gustav hakanud klaverit harjutama. Seedil on samuti klaver. Tal on teistsugune nimi ja sellepärast, et ta on väiksem sellest siin. Ja õige õige vanasti, palju aastaid tagasi oli klaver veelgi väiksem, umbes kirjutuslauakõrgune. Ja siis teda kutsuti klavesiniks. Näete, meil on ka siin pianiino? Jah, just niisugune, nagu meil kadus pianiino keeled asetatud pillitehase püsti. Mis keelid saatis, ei tea klaverikeeli. Kus kohas klaverikeeled nagu näiteks viiulil või kitarril või kandlel. Muidugi klaverikeeled, palju pikemad. Aga vaatame kohe järele. Tule siia, sirje. Tõstame selle suurelt klaverikaane üles, nii. Vaadake. Kell on neid pall ja neid on kokku 240 kuid enamikus on iga klahvi jaoks on kolm keeld ainult madalamad bassikeeled on ühe kahe keelega. Nii lühemad, teevad kõrgemad helisi. Aga need pikemad teemad, madalamat heli, kuulake. Kui väike haamrike põrkub vastu keelt, siis tekib heli hääl. Nägid nüüd Gustav vajutas klaveriklahvidele, need mustad ja valged pungakesed siin. Klahv vajus alla, aga klahvi küljes olev haamrike tõusis üles ja põrkus vastu kiilt. Nii. Jah, ma näe, see nii naljakas, Gaabrikesega kapski, vähtuja, laulabki. Nii ise on, selle klaverikeeled on klaveriga siis pikuti, mitte püsti ülespidi nagu teie klaveril kodus. Miks? Aga sellepärast, et niiviisi on keeltel avaram, nad kõlavad tugevamini ja paremini. Ja kui veel selle kaanekeelte pealt üles tõstame, siis helid jooksevad vabalt välja. Niisuguseid suuri klaverit kasutatakse suurtes kontsertsaalides. Ja siis ka, kui klaverikunstnikud mängivad Õige kunstnik esineb sellel klaveril annab kontserti, nagu öeldakse. Sellepärast nimetatakse seda klaverit kontsertklaveri üks. Aga, et tal on niisugune suur kaasol, mida saab püsti tõsta nagu diiva siis kutsutakse teda ka tiibklaverit. See klaver on nii suur, et meie Tupay Mankski kodudes kasutatakse tihti kübja Liilusid. Onu, mängi meilis piini. Selle kontsertklaverit. Hästi ma mängin. Aga teie kuulake ja öelge, mis lugu see on? Juba ma näen, taipasid, see oli meie Gustaviga. Märkasime, kelle järgi. Õige see oli pioneeride marss Eugen Kapi klaveripalade tsüklist Tallinna pillid. Ja lapsed, klaver on huvitav pill. Temalt võib igasuguseid lugusi välja meelitada. Kuulake, kas saate aru, mida ma teen? Klaveri kaudu jutlustab. Tigedaks. Midagi nägu kogub err mees. Mina arvan, et ei täiendamit, vihma sajab. Nii jutustasid meile klaverihelid. Sirje, mis sulle kaverissis meelde jäi? Seda, et tal on pikad keeled ja Ethan, kõige suurem pill orkestris. Ta on kõige mängitavam pill, meie leiame teda igalt poolt, kus tegeldakse muusikaga. Ta on pill, mida leiame kõige rohkem ka meie kodudes. Ja kõige rohkem õpivad lapsed mängima klaverit, et arendada oma musikaalsust. Meil on koolis viis klaverit, lasteaias on ka klaver. Klaveri abil saab kõige paremini õpetada laulmist onu ja lasteaias. Iga päev laulaks kasvataja, õpetad. Ahaa, kohe ema, proovin, kui su laulumees oled. Seda saab klaveri abil kindlaks teha. Mis laadi? Ma mängin sulle klaveril ühe laulu ette, sa püüa siis seda pärast üksinda järele laulda. Mis laul see on, ega siis seda sulle öelda. Kuidas ma siis auto, kui ma ei käse laulusõnu lasteaias kasvataja ütleb ikka sõnad ka. Sõnu pole vaja, avad ainult suu ja laulad lal alla. Haiaga joru julges lammanna kah säiligerge. Proovime kohe. Kuula nüüd hoolega. Oled tubli, oskad hästi kuulata. Minul jäi kämi väga kena. Ma ütlen teile sõnad, siis laulge mõlemad sõnadega. See oli eesti rahvaviis tantsuhoos ja sõnad on nii Anna sõber käsi, ega sa ei väsi siia ja sinna lase tantsul minna. Kordame koos. Ja nüüd anname kontserti palun. Ja veel rohkem ei ole. Laul lõppes. Aga teeme nii, et laula nüüd sina midagi, mis sa juba oskad ja mina saadan sind klaveril. Mis laulu sa oskad? Ma oskan palju laule, aga kõige rohkem meeldib mulle, laulsin sügis aias. Ei läinud ja nii. Ja näed, et ai. Ei näe, neid ootavad kaaliga koiba, ta jääb näemad panna. Ja oota ta Eeenne, kuid peet ja porgandid, need puuna poissi leida keele, et maalt näeb ja läheb. Karri täi eemal ei saanud küll Peebeeerrey äkki raske ikka näeb ja eemale, aga ta keeri. Näete, lapsed, kui huvitav pill on klaver. Temaga võib saada mitte ainult laulu, vaid ka tantsuvõimlemist ja igasuguseid teisi pille. Alukäik sinna? Ei, ma arvan, teistest pillidest jutustame teinekord, kui jälle külla tulete, nõus. Ja nõus, hakkame siis minema. Palju tänu onu, et meiega vestlesid, palun, palun, onu, mängi veel natuke pilli. Jääbil lapsed Mawainidele veel.