Tere kuuma suvehommikut, lõppemas on nädal, mis oli tõesti ilma poolest eestimaa selle suve ilusaim ja kõige kuumem ja töötegijate jaoks muidugi kõige raskem. Täna on siin vikerraadio ovaalse laua taga kolm meest, kes kas on olnud tööl või, või kohe hakkavad tööle, nii et meil sellist puhkuse võimalust on olnud, ainult Mart Linnart, tere. Kolmapäeval tulla. Et siis sa oled nüüd meil kõige puhanemisena, räägid. Peeter Kaldre jal minemast puhkusele. Jah, aga mina ütleks, et noh, et nii ja naa, et kuidas asja vaadata ja tänu sellele saad kuumad ilmad niivõrd pikalt on kestnud siis kuna ma käisin tõesti vahetustega tööl ja siis päris kosutav oli ka niimoodi selle palava päikesega, sest aeg-ajalt tulla külmade kontoriruumide vahele, aga ma ei tea, kuidas teistes kontorites on aga telemaja, mis on ehitatud niisuguse nõukogude kuldajal ehk siis väga tummiselt see, need müüride õhkuvad jahedust ka kõige kuumematel päevadel niimoodi, et aeg-ajalt on päris hea istuda toas. Jah, nii niivõrd-kuivõrd, seda päikest on oodatud, aga kui ta juba nädal aega järjest või poolteist kaks nädalat kestab, siis, siis tahaks nagu vihma ja pilvitu. No vot siis peakski defineerivad, mis asi on ilus suveilm? Et kuna praegu on niimoodi päike kütnud, et saak on kõrbema hakanud ja rääkimata murust rebudel tühjade kaevud on tühjad, kui sõita näiteks kas või elamurajoonides ringi, siis näed ainult pruuni pruune laike, mis tähendab seda, et muru on täiesti kõrbenud ja kuivanud. Nii et ilus suveilm võiks olla ka selline, noh, soojus võiks olla sama, aga, aga vihma võiks ka tulla. No see on meie linnastunud inimeste vaatenurk ilusale suvele. Mina olen siis saatejuht Mart Ummelas ja meil siin stuudios on vähemasti konditsioneeritud õhk ja palavus ei takista meil rääkimast kuumadel suveteemadel. Ja loomulikult nagu ikka tundub, et kui on kõige rängem hapukurgihooaeg, siis mõni skandaal ikkagi välja ujub ja nädala jooksul vähemasti nädala teise poole jooksul on hoidnud kogu eesti rahvast ärevuses. Mis saab meie tublist politsei juhist Robert antropovist ja nagu tänasest SL õhtulehest lugejad võivad lisaks aga saada ka põllumajandusminister Ester Tuiksoo on juba jõudnud vilkurite saartel autoga sõita küll faa loaga saadud selle vilkur õigusega. Muid jah, ega siis. Ega siis paljud inimesed võib-olla ei ole veel tänaseid lehti lugenud, sellepärast ma siinkohal peatan ja kutsun ka üles lehetoimetusi ja Express Posti, kes ajalehti meil levitab, siiski avalikkust teavitama, et ajalehed hiljemaks jäävad. Täna ei ole nimelt Tallinnas levitatud Postimehest SL õhtulehte maakonnalehti ega mitut muudki. Lehte võiks ikkagi teatada inimestele, et ei tekiks paanikat. Ajalehed saanud on, aga läheme nüüd siis selle arusaamatu kirega mehe juurde, nii nagu tänane Postimees Extra iseloomustab meie kaks aastat ametis olnud politseijuhti. Tegelikult asi algas ju kuidagi hoopis teises võtmes või esimesi publikatsioone lugeda, sest seal õhtulehes mulje, et poeg sööstis appi oma haigetele vanematele, andis neile esimese kättejuhtuva auto sõidutada ravile. Tänaseks. Robert olnud rahvus juba andnud sisse lahkumisavalduse, kuidas siis nii lühikese ajaga võivad nii dramaatilised sündmused areneda. Mis te arvate? Jah, eks taustad hakkasid vaikselt välja tulema ja järjest enam tuli välja ka seda, et ta on selle seda autot laenanud varemgi ja küllaltki tihedalt. Ja praeguseni on nagu lahtine see, kas, kas mingil määral toimus ka mingi seaduserikkumine või, või on tegu puhtalt eetilise probleemiga? Minul on küll mulje jäänud, et see asi on selles mõttes hoolimata, et seaduserikkumist ilmselt ei, ei nagu ei olnud. Uurimine käib ja uurimine käib ja sisejuurdlus käib ja siseminister Kalle Laanet vist peab tegema otsuse hiljemalt 20.-ks kuupäevaks, ehk siis järgmiseks nädalaks. Kolmapäevaks. Nojah, et nüüd me taas koos taaskord põrkame selle vastu, et arutades õiguskaitsja õiguskaitseorgani esindaja on see siis need politseinikuna olnud kohtunikke, advokaate kelle tegevus võib-olla otseses vastuolus seadusega, kuid on vastuolus kindlasti niisuguste heade tavadega või, või kirjutamata seadustega, et siin võiks nüüd küsida, et milles on viga, kas inimeste käitumises või seaduste puudulikkuses? Tegelikult ju igaüks, kes veidi süveneb, asjasse ei saa pidada päris õigeks, kui erisõidukit kasutatakse oma isiklikuks otstarbeks tasudes või mitte tasudes selle eest. See, see ei ole nagu loomulik, keegi võtab näiteks kiirabiautojuht omagi rabi auto ja sõidab maasikaid korjama või keegi sõidab tuletõrje autoga kastma oma kurgipeenart, nagu on ka ajalehes kirjutatud või või näiteks piirivalve lennuk võetakse ja sõidetakse sellega kalale, kuigi sedasama antropoloogia seoses on juba eelmise aasta lõpust juhtum sellest, kuidas piirivalvet tõesti renditi lennuk, et sõita Tartusse Lõuna politseiprefektuuri mingit hoonet avama, nii et ega seegi ei ole võimalik. Nojah, jumal tänatud, et Eestil ei ole allveelaeva, mulle kohe meenub üks suurepärane vene film, kas seal need Vene jahi eripära oli, see vene kalapüügisuurt vahet ei ole arvestatud, läksid allveelaevaga kala püüdma? Teises filmis viidi lehmi pommitajad. Jah ei no ilus on kõike seda ja kui sa vaatad internetikommentaare, siis ju väga paljud inimesed viitavad sellele, aga noh, see on igapäevane asi, kõik sõidavad ametiautodega oma isiklikke sõite ja miks siis see vaene Robert Andropov vahele võeti, ometi ta tahtis oma vanemaid abistada ja see on ju poja kohus, kui nii võiks öelda. Kes see mentaliteet ikkagi on küljes mingil määral sellest samast nõukogude ajast, nagu sa viitasid sellele Vene jahi eripärale? Jah, see oli kurioosne juhtum küll allveelaevast pommitajast, aga aga mina oma nõukogude armee kogemusest mäletan ise seda, kuidas roodu ülem võttis soomustransportööri ja tal oli paar sõpra, külase sõitsid sellega siis paarikümne kilomeetri kaugusele Klaipedast viina järele. Täpselt ma olen isegi käinud, kui ma olin Klaipedas sõjaväelaagris, võttis üks vend, võttis soomuki, käisime samaka järel tõepoolest. Lähedal jäime muidugi vahele ja saime ka karistatud. Ja kusjuures seadused kehtisid meie puhul, siin me arutame, kas on seadust, mis seda lubaks või ei ole seda seadust, mis seda lubaks. Aga tegelikult las siis uurib siseminister Kalle Laanet, kes jõudis Brüsselist tagasi. Las ta uurib, siis puurib, kas oli seadusrikkumine või mitte, nagu ma aru saan, praegu on ikkagi veel tegelikult õhus võimalused, Robert Andropov ei vabastata selle koha peal nii nagu Hummeri juhtumi puhul. Kui ta ju vabandas avalikult eesti rahva ja siis Eesti televisiooni ekraanil veel koguni, kui ma mäletan õigesti, oli niisugune lugu. Et võib-olla ka nüüd leitakse, et siiski oma vanemate eest hoolitsemine on, on seda väärt? Ei tahaks kirjanikuna nüüd hakata kellegi isiklikku ellu tungima. Kuid teades siiski, et perekond on Euroopas ei ole Eestimaa kõige vaesemate hulgast, siis muidugi võiks küsida, et noh, nii nagu ütleb antropohise õiglustunne, rahva õiglustunne on riivatud, et võib-olla siiski on teistsuguseid võimalusi ja erivahendite hankimiseks tõbiste inimeste veoks, kusjuures minule minul tekib ka küsimus, et millise vastutuse võttis antud juhul praegu julgestust. Politsei politseinik, vist Glenn oli tema nimi autol, vedades oma sõidukil haiget, ma sain aru raskelt haiget inimest. Mis siis, kui oleks midagi juhtunud sõidu ajal, kes oleks siis vastutanud? Minu teada haigete transportimiseks on üldse ka ette nähtud oma erikord ja, ja seda ei saa ka mitte mis tahes autoga teha. Aga tegelikult on sellel juhtumil nagu kaks plaani, mis on noh, võib täiesti analüüsida neid eraldi. See tegemist ei ole anud Popovi mingisuguse üksikjuhtumiga, et ta võttis selle luksusdžiibi ja sõitis sellega viis vanemat Saaremaale. Ma ise ei viinud, lasi viia, eks asi viia, see on ikkagi see, et Eestis on juba mõnda aga selline nõndanimetatud kõrgem klass, kelle põhimoto on see, et meie võime endale lubada kõike, rahvas, raibe, söögu või heina on, see pole ju mitte ainult üksikjuhtum, paneme siia need riigikogu liikmed, mõttetud sõidud mõttetutele, konverentsidele täpse sammudele valijatega täpselt samamoodi rahva või ütleme, meie ühisühisraha laristamine, eks ole, või siis kohtumised valijatega, eks ole, kus süüakse peeneid roogi selle ettenähtud raha eest. See on nagu üldine probleem, see ei ole mitte ainult mingisugune antroop probleem, antroop tõepoolest on kiusatus ilusate autode järele võib-olla, ja noh, mitte ainult temal, eks ole, seal politseisfääris. Aga, aga see on just see, see, see mõte, et mina olen kõrgem, kas mina võin lubada endale seda teist ja kolmandat? Just nimelt, see on mõtteviisi küsimus ja selle sõnastas antroop ju üsnagi selgelt oma oma esimeses intervjuus peale ja peale selle avalikuks tulekut, kus ta ütles, et politseijuht ei ole tavaline kodanik tal peavad olema eriõiguseta, rääkis sellele midagi kuulivestist, mida ta väidetavalt pidavat kandma töö ajal. Ma arvan küll, et see oli kujundlik väljend, tegelikult tal ilmselt seda vaja teha ei ole. Ja ja ilmselt väga paljud mõtlevad lihtsalt Andropov oli nagu piisavalt otsekohe ja lihtsameelne, et see niimoodi välja öelda. Kelle isa tuntud piiritusetööstur olnud, võib-olla nende vedamiseks on vaja ka erivarustusega autosid, võib-olla ei julgegi nad muidu mööda Eestit ringi sõita. Aga noh, see on spekulatsioon. Aga tegelikult ikkagi küsimus, miks siis nüüd politseijuht nii terava tähelepanu alla sattus? Põhjuselt nüüd on mitu, on ju pikk rida sündmusi, millel on ka Postimees viidanud alates seal Hummeri skandaalist Lihulast siis märulipolitsei saatmisest Lihulasse peaministriga koos nume veel meenutada ikkagi sedasama lennuki rentimise juhtumeid, võime meenutada ühe väikse sahinana Ekspressist läbi käinud teadet selle kohta, kuidas meie politseijuht võistles Kaitsepolitsei juhialdis alusega ühe väga-väga kalli jahirelva pärast mille alghind algab 100-st 1000-st kroonist ja mis lõpuks siis olevat läinud siiski Kaitsepolitseijuhil sahin kinnitamata andmed, aga ühesõnaga tema nimega on seostanud väga palju selliseid noh, niisuguseid taarseid või kuidas nüüd öelda efektseid või, või edevaid asju. Et selles mõttes tõepoolest nagu Robert on proposon sellise edevuse märgi endale külge saanud ja küllap ka sellepärast ajakirjandus on ka tema suhtes nii kriitiline olnud. Kui ikka inimene tahab ennast eksponeerida, siis miks mitte? Jah, siin on muidugi see asi, mille kohta ilmselt me ei ole siin pädevat sõna võtma, et mis on selle antroopovi skandaali nagu öeldakse, et tegelik põhjus et see, et ta on arvanud, et seal sügavamal arvan, et see on tunduvalt sügavamal kui see, et jäi vahele, keegi märkas, et lasi sõidutada oma vanemaid ja nõnda edasi, ma arvan, siin taga on tegelikult ikkagi päris selline äge, aga avalikkusele varjata poliitiline võimuvõitlus selle koha pärast ja ma arvan, et see on puhas parteiline värk. Noh, alati tekib küsimus, kuidas info niisugusest asjast ajakirjandusse jõuab, keegi tõenäoliselt lekitab seda kell ja teeb seda mingi eesmärgiga. Sest et antud juhul vist noh, kui ta, kui tal oli see Hummeri skandaal, siis ta lihtsalt nähti selle suure suure kollase autoga praami peal. Aga antud juhul vist ei olnud nii, et lihtkodanik oleks märganud ja ära ära kaevanud. Aga, aga muidugi on sopa puhul tuleb öelda, et kui sellel on poliitilised tagamaad, siis ta on andnud hea põhjuse selleks. Jah, seda muidugi, seda muidugi, aga niisugused asjad, ma arvan, et nad ei käi nii lihtsalt. Ma olen täiesti kindel, et praegu on mingisugune rühmitus, inimene, inimesi, kes peab peenikest naeru ja aplodeerib Eesti ajakirjandusele, kelle kätega tegelikult Andropov maha võeti. Ei no see on alati toimunud, see ei ole varem teisiti toimud natukene vaadates ja analüüsides seda sündmuste käiku viimastel päevadel, kus siis esimesed kommentaarid, mis tulid valitsuse poolt, olid tõesti nii, et siseminister Kalle Laanet, kes nagu öeldud ei viibinud Eestis, kommenteeris küllaltki juba kriitiliselt, siis ilma, et ta väidetavalt oleks omanud piisavalt infot kritiseeris Andropov tegevust samal ajal, peaminister Ansip oli väga ettevaatlik, järelikult oli veel toimumata koalitsioon Nonii sisene või nii-öelda koalitsiooninõukogu istung sellel teemal, kus siis otsustada, kas need, nagu öeldakse, lenda, lenda, eks ju, siseminister oma Keskerakonnast peaminister reforme Reformierakonnast. Aga Robert Andropov ei pane omal ajal paika. Rahvaliidu minister Margus Leivo, et siis nagu asi oleks selge, kust need niidid jooksevad ja ilmselt siis enne valitsuse istungit, mis oli neljapäeval toimus siis mingi kiire nõupidamine võib arvata, kus siis nagu see seisukoht välja kujundati, sest pärast seda olid ju ütlused juba küllaltki karmid ja ühemõttelised. Ansipi ütles täiesti selgelt, et tema nagu soovitakse avalduse esitada. Jaano laaneti seisukoht oli ka endiselt noh, radikaalsemaks muutunud. Et nüüd tekib tõesti küsimus, et võib-olla, et siis nagu ka otsustati ühtlasi ära see, et mis sellest kohast saabunud ajakirjandusse lekkinud sellise mehe nimi nagu Aivar otsalt, kes on lõuna Politseiprefektuuri prefekt kes väidetavalt on lähedane nüüd Reformierakonnale ja Andrus Ansipile ja kes, nagu te veel mäletate, sellest kevadest oli ka üks Ken-Marti Vaheri mõõdik skandaali käivitajaid nimelt just ju tema kaudu lekkisid välja tollal need andmed selliste mõõdikute olemasolust politseisüsteemis ehk siis nii-öelda korruptsioonimõõdikute normist politseinikke. Siis käis selline mõnus poliitiline tooli jalasaagimine partnerite sõprade tagumiku alt. Ja muidugi ja noh ajakirjandusele mingisuguse materjali lekitamine on ju igivana võte poliitilises võitluses, sest tõepoolest uuriv ajakirjandus küll aga, aga niisuguste asjade kohta ajakirjanikel on väga raske nii-öelda tublid tublid andmeid saada, keegi ikkagi peab sokutama need ette. Ja nüüd juhtumit seal 90.-te aastate keskpaigas. Ma ei tahaks nimesid ja juhtumeid konkreetselt nimetada, kui kui ajakirjandus ka ühe väga kõrge eesti poliitiku sisuliselt üks ajakirjanik võiks ajakirjandusvälja anda maha võttis ja siis siis ajakirjanik sai isegi mingi preemia selle eest, kui suurepärase töö eest ja mina olen kuulnud niimoodi, et tegemist oli jah, uuriva ajakirjandusega, selles mõttes, et uurimismaterjalid olid täiesti olemas olnud, et need ei kogunud mitte ajakirjanik, vaid ajakirjanik, istus ainult arvuti taga ja küttis artikleid ja materjalid toodidele, portfelliga pandi jala juurde võtta ja. Ja sa ei taha öelda, kes eila? Nonii, eks igaüks võib arvata oma rikutuse tasemel. Aga muidugi meie ajakirjanduse eetika ja, ja ajakirjas vabaduse üle on ju ka viimastel nädalatel palju vaieldud. Me teame, et Ameerikas on vägagi skandaalne juhtum nüüd allikakaitse küsimustes, mis viis kirjaniku ajakirjaniku lausa viib vangimajja. Et noh, et Eestis me ju ka siiamaani rõhume sellele allikakaitseõigusele või küsimusele, aga tegelikult siin ei kuku nii välja ja et noh, poliitikud väga osavalt kasutavad sedasama ajakirjanduse, allikakaitse siukest sätet ja, ja sellisel puhul tõepoolest võimalik suvalist komprat tilgutada ajakirjandusse, ilma et see kunagi välja tuleks, kes selle taga on või noh, üldjuhul ei tule välja. Jah, aga samas ilma selleta jälle ei pruugiks üldse mingisuguseid skandaalid välja tulles. Jah, aga no ütleme ka nüüd sedasama Arvo antroop, vabandust, Roberta proobumi, mul läheb tema isaga segamini millegipärast senini Robert Andropov skandaali puhul ikkagi tekib küsimus, et et see on jälle sajastatuse küsimus, et, et noh, et siin nagu ta oli nagu ja see probleem nüüd suvel palavaga ära lahendada. Et noh, mingisugune mingisugune vajadus oli see politseijuhtmed välja vahetada just nüüd. Sest noh, ma usun, et nii nagu Postimees ju väidab tõepoolest, ta on seda autot enne mille küll kasutanud ja siis ei tekkinud kellelgi vajadus selle skandaali teha. Või näiteks seesama ester tuiksoo eilne juhtum, mis võis olla ka valusate kodanike tähelegi vanu kasvu või noh, tähelepanu ergastumise tulemus. Et, et noh, see, see võib muidugi olla näida kõik nagu stiihiline iseenesest, aga noh, alati võib mõelda, et keegi siiski kusagil parteikontoris nagu natukene niimoodi juhib neid protsesse Eks muidugi jah, kui kui me üldse niisugustest protsessidest räägime, siis on ju selge, et keegi peab neid suunama. Teine asi, kui sa ütlesid, et just suvel on vaja antroopa välja vahetada, siis see on üks võimalus. Teine võimalus on see, et, et võib arvestada ka sellega, et suvisel hapukurgihooajal ajakirjandus korjab niisuguse teravamalt üles et võib-olla muidu oleks olnud üks artikkel ja siis oleks uued asjad peale tulnud. Sügisel tulevad ju kohalikud valimised, siis pole võib-olla aegagi sihukeste asjadega enam tegeleda. Jah enne saadet sa rääkisid siin kena teooriat korruptsioonist ja korrumpeerunud riikidest see on üks edukamaid mitte korruptsiooni vallas, vaid, vaid mitte korruptsiooni vallaseid korruptsioonivabaduse osas me oleme ju üldse maailmas tipus kõigega. Jah, see mõte, õigemini ei ole nüüd originaalselt minu mõte, vaid, vaid see mõte koorus selle nädala Maalehes, kus oli Peeter Ernitsa lugu sellest vallavanema pistiseafäärist Johannes laesist ja, ja seal põhjalik artikkel kaks lehekülge, ta küsitles seal erinevaid allikaid ja tegi erinevaid intervjuusid ja sealt sealt tuli see mõte. Et tegelikult on jah, Eesti tõesti selles korruptsioonitabelis maailmas on suhteliselt positiivsel kohal kõrgel kohal, noh niimoodi probleemi nagu ei ole. Aga seal kõlas üks väide, et tegelikult on Eesti üdini korrumpeerunud riik alget Eesti korruptsioon on jõudnud täiesti unikaalset, uuele tasemele. Elik siis see on täiesti nähtamatu ja arusaamatu. Tavakodaniku jaoks ma mõtlen Korruptsiooni ja õigusriik on nagu vahetanud sujuvalt, tema kohad. Ei olegi majandus, koalitsioon. Poliitilised ja majanduslikud niidid on niivõrd tihedalt läbi põimunud, see oli just nagu see, et sealt nagu ei tule midagi välja. Aga mis puutub sellesse, ma ei ole pädev otsustama, kas või Robert Andropov on, on selle aja jooksul, mil ta politsei juhtis, teinud head tööd. Ma olen kuulnud erinevaid arvamusi, et pigem viitab sellele, et ta on tõepoolest nagu teinud head. No tema ajal toimus José politseiprefektuuride reorganiseerimine, nelja piirkondliku prefektuuri loomine. Ma ei julge absoluutselt midagi selle kohta öelda. Ei ei tea, on väidetud, et ta oli oma ametkonnast väga demokraatlik juht, kes üldiselt ei sekkunud, eriti protsessidesse nad seda võib ka vaheti tõlgendada. Ei no ma tahan sind, paranoia. Teooriat ajada selles mõttes, et kui Eestis mingisugune struktuur hästi käima läheb eriti just jõustruktuur, et siis oleks vajada nagu kuidagi paraliseerida. Ehk siis oleks vaja juht näiteks koha pealt maha võtta, et süsteem uuesti hakkaks, nagu öeldakse, logisema ja vabisema. No sa tead ju väga hästi, et meil on just nimelt õigus organite sees, erinevate struktuuride vahelised vastuolud on läbi uue iseseisvuse aja olnud alati väga teravad ju algusaegadest peale kaitsepolitsei ja ja keskkriminaalpolitsei vastuolud ja nii edasi ja nii edasi. Nüüd tänaseks päevaks ma ei oska tõesti, ma ei ole politseireporter, et ma ei oska öelda, millised on politseiameti reorganiseeritud politseiameti suhted, need ülejäänud õiguskaitsestruktuuridega, milline roll siin võib-olla mõningatel suurtel skandaal. Me teame, et praegu on ju vahi all ju ka üks meie narkopolitseijuhte ja nii edasi ja nii edasi me ei oska neid protsesse praegu siin hinnata, samal ajal me võime ka muidugi aimata, et noh, tõepoolest võib-olla ka selle juhtumi taga midagi tõsisemat, midagi tahetakse varjata. Aga see võimalus on täiesti olemas. Muidugi Peeter, sinu teooriat edasi arendades. Me võiksime jõuda välja selleni, et ükskõik milline kõrge ametnik ja ükskõik mille eest maha võetakse, siis tegelikult tehakse seda selleks, et ta töötab liiga hästi. Ei, ma lihtsalt tahan seda välistada ei tohi kunagi välistada, ma ei ütle, et see nii on. Kui uskuda sinu teooriat korruptsiooniriigist, siis tõepoolest kui keegi muutub liiga liiga tõhusaks, siis peab ta maha võtma ja selle koha peal ma tahaksin muidugi Robert Andropov õnne soovida, et ta ei ole Palermo politsei Alexis, siis tavaliselt lastakse ta maha minna või pannakse betooni sisse. Aga praegusel juhul temaga ise tagasi astuda. Jaa, jaa. Ta on öelnud, lahkuda politseist, eks ta siis läheb kusagile turvafirmasse või mõne vana hea sõbra juurde, kes ta Pirita tee 26 p või mis oli kohtunud. Seda ta ütles intervjuus aktuaalsele kaamerale ka, et juhul kui, kui ta on sunnitud lahkuma ühesõnaga tema lahkumisavaldus rahuldatakse, siis riigitööl ja politseid öelda enam ei jätka. Nonii jällegi selline lugu, mille päris lõpplahendust me jääme nüüd järgmise nädalani ootama ja vaatame, mis siis mis siis otsustab siseminister, kuidas ta formuleerib selle oma otsuse, sest nagu teada juurdlusel peab ju olema mingi resultaati, kui juurdlusi ikkagi selgitab välja, et mingit väärtegu ei olnud, siis on väga raske nagu nõustuda tema tagasiastumisavaldusega selle peale võib ju Roberta lõpuks isegi väljuda sellest skandaalist moraalse võitjana. Ja aga ma nüüd nagu väga loodaks, et, et see juhtum ei jää mitte selliseks nagu pinnavirvendused ala Popovi juhtum nagu siin, noh, saate esimeses pooles sai juba öeldud, et sellel nagu laiem tagamaad, meie riigiisade üldine käitumisjoon, mis minu meelest vajaks reguleerimist ja selle antropovi konkreetselt antroopage näite põhjal tuli mulle ikkagi meelde see, see häda, mis on praegu tabanud meie meie teenistusi, päästeametit, kiirabi ja politseid muide seoses sellega, et kütuse hind kogu aeg tõuseb ja kõik need struktuurid on sunnitud oma operatiivtööd koomale tõmbama. Päästeamet minu meelest likvideerib seal väga mitu osakonda ja kuuldavasti on ka politseis niimoodi, politseinikud ei tohi enam nagu telefoni teel eriti palju lobiseda, et ka see on juba piiratud, kuna kütuse jaoks on ju raha vaja välja, on vaja sõita, eks ole, ja nii edasi. Et selles valguses niukene uhamine sellise maasturiga, mis ma ei kujuta ette, palju ta võib neelata seda bensiini. 444 krooni ja 60 senti neelasta. Nojah, et selles selles valguses on nagu see asi ka natukene nagu naljakas. Aga võib-olla, kas sa ei näe siin politseinik peab nagu pliiatsi raha omast taskust panema aga kas sa, näe siin tegelikult vastupidi nagu ärilise mõtlemise võimalust, et kui politseil raha napib võib-olla siis politsei peakski hakkama oma vahendeid välja rentima hea hinna eest? Noh, näiteks meil on küllalt palju muid jõustruktuure mitteriiklike ma ei mõtle siin ainult turvafirmasid, ma mõtlen siin ka, noh, ütleme niisugusi sõbralikke tumedasse, ülikonda riietatud ja lühikeseks pöetud peaga mehi, kes võib-olla selle asemel, et endale hankida luksusdžiip, võiksid neid rentida politseilt ja ja politsei saaks selle eest lisasissetulekut, millega võiks siis sõita appi puu otsa, roninud kassi alla tooma. Sinu jutt meenutab mulle sõbralikkust naaberraadiojaamast või konkureerivast. Samas ma ei tea, kas ta muidugi on konkurent Eesti raadiole, nimelt Kuku raadiosse esineb üks, üks üks mees nimega Rohke Debelakk tema libauudiseid ja meenutas mulle ühte ühte libauudist, mis oli ka selline, et mafioosode on väga mures sellepärast et politseinikel raha napib ja et bensiin ei ole. Nad on nõus eraldama, et nad on väga huvitatud sellest, politsei ikka oleks olemas. Nojah, aga ma ei taha nüüd siin teha mingeid paralleele, aga noh, tegelikult ju politseimasinate või, või mis tahes muude erimasinate sel kombel rent, juhtimine. Noh, see on ju üks samm samas suunas ja miks siis mitte miks siis mitte võimaldada ausatele kodanikele, kes ei ole veel karistatud ja seda me ei saa selle tõttu nimetada kurjategijateks sellist võimalust rentida erimasinaid, haigeid inimesi ja tihtilugu vaja toimetada. Kiirabil, nagu siin ei jätku? See oli nali ja siinkohal muidugi võtame tagasi, me ei mõelnud seda tõsiselt, aga suveajal on vast kergem lähenemine lubatud ka meie muidu väga tõsimeelsele jutuajamisele. Ma ei tea, on meil veel midagi lisada? Vaprale politseinikule, Robert Andropov eile ma arvan, et hetkel küll mitte midagi nagu teada, eesti politseijuhte on varemgi märksa naljakamate põhjustel maha võetud nagu punaste pintsakute pärast ja nii edasi, nii et see teater nagu jätkub, võiks lühidalt öelda, aga me tahaksime loota, et kõige selle taga ei ole muidugi märksa tõsisemaid all hoovuseid ja meie siit stuudiost väljudes võiksime ikka oma julgeoleku pärast kindlad olla. Aga läheme nüüd rahvusvaheliste teemade juurde, sest et Ühest küljest kogu Eesti rahva tähelepanu köidab nüüd politseijuhi isik ja see, miks ta oma vanemaid oma haiget tema just nimelt erisõidukiga toimetas, samal ajal Eesti riigi nii-öelda iseolemine või julgeolek on endiselt teataval määral ohustatud. Meil ei ole ju piiri. No tegelikult piir on olemas, veel on meil ammu olemas, Venemaal on piir, aga meile Venemaa tampisid need postid juba juba Jeltsini näolisena maa siis Venemaal on, aga meil ei ole ja, ja ja ka selle piirileppe skandaal sealjuures on ju venelased pidevalt rõhutanud ega lõppeval nädalal, et noh, et piirilepingut küll ei ole, aga piir on olemas, et see nagu ei ole nagu, nagu mureks. Aga tõepoolest piirileppega on siis sellised lood, et et keskpärased lood on need lood selle pärast, mida me oleme siin rahva teerites rääkinud, on see, et Meie suur sõber ja liitlane ehk siis organisatsioon Euroopa Liit, kuhu me, kuhu me kuulume, ei ole nagu söandanud võtta väga selget seisukohta sellel teemal, et kuidas siis suhtuda sellesse, et Venemaa ratifitseeris piirilepingut ja on Euroopa liidu poolt küll jah, tulnud üksikuid selliseid mina ju, mida möönvaid avaldusi ja välispoliitikajuht Javier Solana tõepoolest ütles, et ta nagu toetab toetab Eesti seisukohta ja, ja iga riik ka eraldi, kes siin visiidil käinud näiteks britid ja nii edasi on öelnud, et Eestil on õigus, aga mis on puudu ja on juba ammu puudu, on rahvaliidu ühine seisukohavõtt. Ja seda nüüd siis oodatakse esmaspäeval Brüsselis ja Eesti on ka mingisugused positsioon kirja pannud ja see on nagu selles mõttes naljakas, et et Eestis nagu ollakse eri meelt selles osas, et milline see Euroopa Liidu seisukoht peaks olema. Näiteks riigikogu endine väliskomisjoni juhti, praegune aseesimees Marko Mihkelson leiab, et see peaks olema selline jõuline seisukohavõtt Eesti toetuseks samal ajal kui välisminister Paet ja peaminister Ansip arvavad, et see võiks olla selline leebema vormis või moka otsast öeldav toetusavaldus. Aga minu meelest võiks Euroopa liit selles osas nüüd tõesti mingisuguse selge seisukoha võtta, sellepärast et kui me meenutame siin Venemaa viimaseid arvamusavaldusi välisministeeriumi esindaja kaudu, siis, siis tema ju arvas niimoodi, et Euroopa Liidu suured ja mõjukamad. Ehk siis need riigid, kes Venemaaga hästi läbi saavad ja väidetavalt siis Venemaal hästi tunnevad nagu Prantsusmaa ja Saksamaa panevad Eestile aru pähe, jäätistikaga alustaks uuesti piiriläbirääkimisi. No aga see on see, mida Venemaa on nagu alati rõhutanud ka igasuguste muude asjade puhul, et tuleb ajada asju just suurte, see tähendab siis Prantsusmaa Saksamaa kaudu ja sellel esmaspäevase ürituse suhtes jah. Võib-olla, eks ole väga suuri lootusi hellitada, sest ka eesistuja Suurbritannia juba teatas, et jah, me paneme selle küll ära arutlusele, aga, aga me nagu väga suurt tähelepanu ei tahaks sellele asjale pühendada või teda niimoodi väga kõrgele kõrgele tõsta ja, ja ütles ka seda, et Euroopa liit ikkagi vajab häid suhteid Venemaaga. Nii et. Tore muidugi oleks, kui saad, mingi toetusavaldus tuleks ikkagi milline, aga, aga jah väga suurt optimismi võib-olla ei maksa hellitada selles suhtes. Minu meelest kirjutas suurepärase artikli Euroopa Liidu praeguse seisu kohta eriti just nende läbikukkunud referendumi ja eelarveküsimuste pärast kahes viimases diplomaatias Toomas Hendrik Ilves, endine välisminister, kus ta punkthaaval tegi selgeks, miks on see Eestile kahjulik et Euroopa liit oma väga niivõrd laiali on läinud nendes küsimustes. Ja üks aspekt oli just see Venemaa aspekt, et nõrk Euroopa liit, et on ainult Venemaale kasuks ja just tõi ta esile selle, et see annab võimaluse Euroopa Liidu liikmeid ükshaaval ära moosida, ära murda ja mida iganes. No üldsegi kohtumine, mis toimus Kaliningradis ju näitab väga selgelt, et et Saksamaa liidukantsler läheb sellisesse enklaavi, mis on noh, Saksamaa-ala, ütleme, põline saksa ala, mis on poolest teise maailmasõja tulemusena temalt rebitud, eks ju. Mis on tegelikult ju üldse üks Euroopa kummalisemaid nähtusi ehk see läheb sinna ja kohtuma sellesama riigijuhiga Prantsusmaa presidendist, seda muidugi ei ole üldse imeks panna, sest noh, tema püüab alati esineda koos Venemaa presidendiga nagu vastukaaluks Ameerikale, sest paistab, et Chiraci Prantsusmaa jaoks on suurem Lääne-Ameerika kui, kui Venemaa. Nii et selles mõttes siin pole üldse midagi imelikku ja mina oleksin väga tüüpiline selles osas, et Euroopa liit välispoliitilises plaanis kuidagimoodi hakkaks Venemaaga tüli norima. Ma seda küll ei usu, sest majandushuvid on ikkagi kordades suuremad Euroopa Liidu suurte riikide ja Venemaa suhetes kui, kui meie balti riikide nii-öelda oma kohalikud pisiprobleemid ja ma arvan, et siin lihtsalt toimub teatava aeglane, meie meile surve avaldamine antakse mingisugune niisugune üsna mittemidagiütlev toetusavaldus ja edaspidi hakatakse diplomaatilisi kanaleid pidi siiski meile nagu survet avaldama selleks et me kas üksinda või, või, või noh, ma ei tea, koos Lätiga või mingil muul moel seal niimoodi käivitaksime uuesti läbirääkimiste protsessi, püüaksime jõuda siis mõlemaid pooli rahuldava tulemuseni ehk selleni, et ka Venemaa säilitaks oma näo. Sest ma ei näe mingisugust lootust selles osas, et Euroopa Liit nagu oma suuri huve ohverdaks balti riikide nimel Ma küll teisest küljest ei näe mingisugust võimalust, et Eesti haavaks uuesti läbirääkimised Venemaaga piirile. Nojah, me paljusid asju ei ole puutuks, aga sa läksid aega ju ei uskunud seda me oma Tartu rahu piiridest loobuksime, aga näed, me loobusime ühel hetkel ja nagu nüüd peame seda täiesti normaalselt. Aga kui sa nüüd Saksamaa tõid näiteks päris kosutav on aeg-ajalt lugeda selliseid tervendavaid realistlikke avaldusi, millega paar päeva tagasi esines Kristlik-Demokraat Angela Merkel kellest tõenäoliselt saab Saksa uus kantsler, kes sõnaselgelt teadlased, et tema ei hakka Venemaaga mitte mingisuguseid erisuhteid ajama. Seda ta ütleb enne valimisi muidugi. Sest see ei peaks kindlasti trump praegusel juhul temal eristumiseks Schöderist. See on üks asi, aga ma arvan, et aga siiralt seda mõtleb, sest et ta on ise Saksamaa Saksamaalt nagu teab, millest ta räägib. Jah, aga Prantsusmaal teise teisel suurel Chiraci positsioon ei ole praegu väga kindel, nii et ei tea, kui kauaks tema ametisse jääb. Iseküsimus muidugi, kes siis asemele tuleb ja, ja milline on tema suhtumine on ja, ja muidugi ei saa eitada, et ükskõik milline poliitiline jõud seal eesotsas on, on neil omad majandushuvid nende, mis tulenevad juba nende nende riiklikult tasandilt, mitte mitte erinevatest poliitilistest jõududest, mis, mis muidugi eeldavad häid suhteid Venemaaga. Saksi rock on naljamees küll, küll ta mulle ta on viimasel ajal mulle järjest rohkem hakanud meeldima, tõmbas nagu Benny Hill juba tuntud seriaalist, et nagu ta suu lahti teeb, nii nii alati sealt midagi tobedat välja ja nalja saab. Kui sa mainisid, et prantslastel on suurim suurem vaenlane on USA, kui, kui Venemaa siis viimastel nädalatel tundus, et hoopis sõber jah, on hoopis Prikid, need, kes on nagu põhilised vihavaenlased Chiracil, küll nad ei oska elada ja küll nad ei oska süüa teha ja küll nad ei oska magada ja 10.-ks ka üles tõusta. Nii et britid saavad iga päev Chiraci käest, nii kui suu lahti teeb mingisuguse kolaka kätte, aga mitte ainult britid, minu meelest ta meie lähinaabrid. Talle soomlasena ta just ütles, nii et ainult Soomes on kehvem toit. Briti viha nagu ju igipõline prantslaslik ju seda küll, aga seda noh, niimoodi avalikult nagu välja pursata. Pidevam muide jah, sellega seoses Soomes on puhkenud poleemika selle üle, et mis siis ikkagi, mis teil viga on, et see ei meeldi eiberlaskaanile, kas sirakile soomlased nagu tõsimeelselt? Milles asi, aga eelmist saadet kuulasin, kus olid ka Peeter minu meelest väga huvitav mõte sellest toetamisest rohkem Poolale ja üldse toetumisest nagu regionaalsele koostööle minu meelest tõesti ka Euroopa liidu perspektiiv lähiaegadel vähemasti olla Üleüldise föderaliseerumise ehk suure-Euroopa asemel rohkem arendada piirkondlikku regionaalseid Euroopa Liidu siseseid nii-öelda kooslusi ja meie balti riikide toetumine näiteks Poolale oleks ju või, või ütleme, Poola toetus meile oleks minu meelest väga, väga palju tõhusam, kui, kui lootus Brüsselilt aktiivsele toetusele. Aga siin praktika ongi paika pannud asju ja, ja, ja see, see järjest tiheneva koostöö ja, ja teineteise mõistmine Poola ja Balti riikide vahel ju on päris päris hästi käima läinud, sellepärast et kui me meenutame siin mingisuguseid aegu veel kolm-neli aastat tagasi, siis noh, eestlane on tuntud suuršovinist tegelikult ta on ise kõige targem ja kõige parem ja tema väärilised on ainult noh, eks ju, et maailma välja. No Island ja Luksemburg misse Monaco ja siis Poola on, noh, mis need poolakad on, neid on nii palju ja kummu jaagu, venelased, slaavlased. Aga nüüd on praktika näidanud seda, et Poola on noh, vähemalt mis puudutab nüüd neid viimaseid ajaloo käsitlusi ja lahkhelisid Venemaaga on olnud ju tegelikult balti riikide eestkõneleja siin, kui 90.-te esimesel poolel poolel teatas Saksamaa väga suure aplombiga, et tema, võib-olla balti riikide advokaat Euroopas siis tegelikult on, on viimastel aastatel olnud selleks Poolas sel lihtsal põhjusel, et Poola on suur riik. Ta on suur riik isegi võib öelda oma 39 miljoniga ja tema, tema hääl maksab päris kõvasti Euroopa liidus. Kahtlemata, aga, ega sellel on sellised partnerlusel, on ju ka ajaloolised juured ka sõjaeelses Eesti vabariigil olid noh, võiks öelda Poolaga ikkagi erilised suhted. Jah, no meie rahvas muidugi põhiliselt mäletab Poola ehitajaid ja Poola töömehi, kes siin käisid tööd otsimas, sest meie elad, Tase oli siiski Poolast märksa kõrgem tollal noh, nüüd meil on enam-vähem võrdne tase Poolaga. Kui vaadata statistikat näitajad, siis selles mõttes meie koostöö olekski väga mõistlik, sest ütleme ikkagi, Poola turg on nii tohutu suur. Me oleme seni liialt võib-olla orienteeritud olnud põhjamaadele kui Saksamaal. Ma arvan, et Poola oleks meie jaoks väga loomulik ja mõistlik partner, aga siin on üks väike viga, ma arvan meie ka diplomaatkonnas on üsna vähe Poola keele oskajaid ja ma arvan, et Poolas on jälle taas sama probleem inglise keelega. Aga noh, see on nüüd minu niisugune spekulatsioon, kuid ma just imestan jah, et president koosneski, kes tegelikult oma tausta poolest ei ole ju mingi pistrik, mingi läänemeelne äärmuslane, et ta on pigem nagu minevikku minevikust tulnud jõudude esindaja kuskil. Lääne ajalehes või oli see ajakirjas nimetati minu meelest Kwaśniewskil Kwaśniewskil maailma super näiteks selle kohta, kuidas kommunist võib 180 kraadi ümber sündida ja mitte ainult nagu öeldakse väliselt mitte redise moodi, vaid kas siseneda. Ja mis veel kord kinnitab seda, et ega meiegi ei peaks olla alati otsima kellelgi minevikust just seda komparteisse kuulumist ja sellega kohe talle nagu sildi otsa ette lööma. Inimesed võivad muutuda ja ka komparteisse kuulumine võis olla omal ajal hoopis muudel põhjustel kui, kui veendumuslikene. Nagu me väga hästi teame, ei ole vist ükski riik meiereist, siin ei ole keegi rohkem. Tänud Venemaad kui on seda teinud need kolm kangad eesti, läti. Poola, ja pealegi vaat mis on Poola puhul tähtis Eksuga sakslastele on see traumaaeg, see on nagu me teame, teise maailmasõja kaotuse trauma ja siis tohutu süütunne, mis pidevalt saksa rahvast valdav ja millest nad võiksid ükskord lahti saada, minu meelest. Et see muutub naeruväärseks kohati kohati, kuidas kogu aeg nagu heidetakse endale midagi ette rahvana siis Poola seda ei ole, Poola, vastupidi, oli ju teises maailmasõjas samasugune ohver nagu meie ja kannatas muidugi veel märksa rohkem. Siin võib muidugi vaielda nende suhtumisest oma juudi kogukonda, aga, aga siiski noh Poola siiski oli, oli kahtlemata samas seisus nagu meie teises maailmasõjas. Jah ja ta oli ka nii-öelda fašismi purustajate poolel muidugi kui, kui jättasin, see üks väike nüanss sõja eel kõrvale, et kui sakslased Tšehhoslovakkia okupeerisid, siis Poolal lapsesse tsehhi pealt väikse tükikese sakslast sakslaste nõusolekul, aga noh, see oli jah, sõjaeelne aeg, kus igaüks enamvähem võttis, kust sai. No jahe on, ajalugu tuleb tegelikult alati meeles pidada ja kui on, nagu on kriitilised ajad, siis tuleb alati ajaloo poole pöörduda alles hiljuti tema, ma lugesin läbi selle Magnus Ilmjärve raamatu hääletu alistumine, mis noh, meil siin, kes lugenud ei ole, retsensioon on lugenud. Et see ei ole ainult sellest, kuidas Eesti vabariigi juhtkond Pätsi eesotsas valesti käituda, sest seal kui seda raamatut nagu ka teise pilguga lugeda, siis seal on väga hästi ära kirjeldatud need Euroopas suurriiklikud mängud, mis, mis toimusid sõja eel ja kuidas just need väikesed riigid olid need, kes alati öeldakse koti püüti maha müüdi uuesti tagasi müüdi Poola, sealhulgas. No see on tegelikult väikeste rahvaste enda süü, miks nad on nii väiksed rahvad? Olgem ausad, juurde jõudsime iibeprobleemi hõõrde iive, iive muide viimase juunini kogu näitaja põhjal jälle negatiivseks muutunud. Meil on vähem sünde kui eelmisel aastal, nii et vanemahüvitis ei paista ikka nii hästi toimivast nagu arvati, kuigi eelmine aasta oli vihmane suvi? Jah? Nojah, ma ei tea, kas vihm kaasa aitab sellele, aga läheks siis paari sõnaga ka tagasi Londoni sündmuste juurde eelmisesse nädalasse, miks, sellepärast et pärast eelmist saadet ma vaatasin meie koduleheküljel foorumis oli keegi väga pahane selle peale, et teie siin julgesite sealhulgas Peeter süüdistada Londoni terroriaktis just nimelt islamist, et kuna ju mingeid andmeid nagu selle kohta ei olnud, siis siis noh, tänaseks me võime küll vastu rinda lüüa ja öelda, et, et ei ole eksinud. Tõepoolest tegemist ei ole ilmselt mingite kristlastega ega mingisuguste, ma ei tea muude hulludega, vaid ikkagi on selgelt islamiterrorikäsi siin mängus. On selgunud, et nad ei olnudki äärmu Põhja-Koreas. Käin äärmusislami, siis ärme jällegi eksiks selles mõttes, et noh, muidu jälle meie oma islami kogukond, see on väga pahane, et me nüüd islamit tervikuna siin hukka mõistma, me räägime siin ikkagi äärmuslastest. Jah, aga minu meelest tuleb tunnustust avaldada ikkagi brittidele juba juba teist korda peab neid kiitma, esimest kord sai kiidetud neid selle eest, kui hästi tegutsesid pärast seda, kui nad pommiplahvatused olid juhtunud ja kui operatiivselt ja kiiresti suudeti seda asja lahendama hakata, siis siis nüüd on Scotland jaanud ja Scott on teada ja teised temaga koostööd tegevad organisatsioonid päris tublit tööd teinud nende inimeste tuvastamisel. Ja isegi üks tegelane on ju Egiptuses nagu käpp peale pandud ja, ja, ja ja selgus, et see lõhkeainespetsialist ja nõnda edasi. Aga mis on tähelepanu väärne lõppevast nädalast, on see Soome, Soome politsei ülestunnistust, et ülestunnistus, et tegelikult on need islami äärmuslased üritanud värvata ka Soomes inimesi enda hulka ja ka enesetaputerroristide hulka ilmselt siis mis tähendab seda, et see laine on päris lähedale jõudnud ka meile ainult kaheksa 90 kilomeetrit vahet? Jah, lihtsalt erinevus on, väike erinevus on siin see, et Soomes on. Islami islami usku immigrandid nagu ammu sees, meil meil neid eriti ei ole. On mingid kohalikud tatarlased, eks ole, kes on, on islami usku, aga, aga. Moslemid siis nagu nüüd öeldakse või muslimid õieti. Aga mis nüüd nende püti plahvatuste juhul oli ju brittide šokeerija, oli see, et tegu oli Briti kodanikke, kes olid seal sündinud ja hariduse saanud ja, ja et mis ta tavalisest britist meid eraldas, ainult tumedam juuksevärv ja siis seesama usk Seesama sinu vihje veetele sellele Soomest on nagu püütud värvata, tekitab minul siiski selles mõttes küsimuse, et missugune, nagu mõte võiks olla näiteks mingit terroriakti Soomes korraldada, teatavasti Soome ei ole ju mingilgi määral asunud toetama USA ja liitlaste aktsioone Iraagis, eks ju, ta ei ole ka olnud eriti aktiivne Afganistani küsimuses, kui nii, et noh, tähendab, selles mõttes viitad Soomele, siis mina pigem minul tekkis pigem kahtlused seal Soomes võidakse neid värvata, et seda terrorit korraldada kuskil mujal, näiteks näiteks Eestis näiteks laevadel, mis seal on Tallinna ja Helsingi vahet ühendust? Seda on ju räägitud ja see on ka hästi loogiline, et kui nagu Eesti vastu midagi, midagi seda siis, mis nagu kõige suurema rahvusvahelise kõlapinna leiaks, on just suur reisipraam mis Kurzeeriksin kas Rootsi ja Tallinna või, või siis Soome Tallinna vahel. Nii et tavamõtlemine ütleb, et lastakse õhku olümpia hotell? No ma arvan, et see, see on nagu, nagu nagu nõrgem sõna. Vaev, rääkimata nendest 10 kogemus on all, rääkimata nendest kümnetest suurtest kruiisilaevadest, mis praegu Läänemerel seilavad, millest osa on ju ka Ameerika päritolu. Nii et noh, tegelikult neid objekte on siin küll ja küll ja selles mõttes ei maksaks meil olla väga kergeusklikud, lihtsameelsed, et et majadus, kui siin mingise vastu tegutsemise võrk nõrgeneb, just seda siin proovitakse, sest me teame, et need Al-Qaeda globaalne organisatsioon tegutseb ju väga iseseisvalt ja ilmselt nende ideoloogia järgi nad otsivad pidevalt kohta, kus tekkinud noh, ühesõnaga nõrk koht, eksju, kus võib, võib saavutada suhteliselt kergelt seda seda nii-öelda noh, vastukaja või, või, või, või noh, ühesõnaga ega ju prajuku ju ka vist Londonis ei ole seni fikseeritud, et keegi oleks hoiatanud mingite terroriaktide eest. Ei ole loomulikult no vot see al-Qaeda nii-öelda taktikat hoiata, sooritab ja ta ootab siis seda vastukaja, seda, paanikat ta, seda, mis sellele järgneb. Erinevalt baskides väga sageli hoiatavad. Et siin on ka mitu aastat, aga noh, al-Qaeda poolsem mõistetav sellepärast et nemad vendi ideoloogia järgi noh, ei ole, et vaja nagu selles mõttes säästa inimelusid vaid inimelu ei oma ju tähtsust nende nii usu kui kõige muu põhjal, eks ju. Peale selle avad igati nagu kahjustada selle riigi toimimist, umbusku selle riigi valitsuse vastu tekitada halvata selle riigina normaalset elu, eks ju. Olgugi et Londonis nüüd on jõutud tõesti kiiresti nende tulemusteni, me kujutame ette, millised kohutavad kahjumid on. Suurbritanniale sellega põhjustatud nende kogu selle uurimistöö ja kõige muuga. Jah, ja see, et on jõutud kiiresti nende inimeste jälile ja, ja nad kinni püütud, noh, me võime öelda, et seal edu terrorismivastases sõjas tegelikult nagu viimasel ajal järjest rohkem nagu öelda, ütleme terrorismivastast sõda ei ole võimalik võita, sest need, et need mehed nüüd kinni püüda Või enesetapu terroristi, eks ju, teeb kindlaks, et tema oli seal tuha uimikuseks enam, mida see annab, ei anna midagi. Al-Qaeda organisatsiooni töömeetod on ju see, et meil on laiali rakukesed, kelle keda nimetatakse magajateks see tähendab, et nad praegu elavad nagu normaalsed inimesed, nad ei tee mitte midagi, mis sellest erineks, aga samas mäel neil on nii-öelda antenn peas, et kui neile saadetakse see käsk, siis nad lähevad ja plahvatavad. Jah, see käsk võib tulla täiesti noh ühtäkki ja see kõik võib toimuda väga lühikese Aja jooksul ja seal ei jõuagi keegi ka meie julgeolekuteenistused midagi efektset ette võtta, nii et selles mõttes terror on nagu tõepoolest fataalne, mida muidugi tahaks muuta, noh, ma ei tea, nii nagu on ka korduvalt paljudes saadetes öeldud, et tuleb loobuda demokraatiast, siis on võimalik ega terrorit ohjata, eks ju, kehetestame oma riigis ka diktatuuri ja siis meil on tõepoolest võimalik mingil määral seda pidurdada. Stalini ilmselt oleks lahendanud selle probleemi lihtsalt radikaalselt kõik islamiusulised kas maha tappa, laagrisse saata, võtta pantvangid nende hulgast. Ja. Ja Stalini oleks hakanud vahet tegema, et sa oled islamiusuline või, või mitte, ta oleks kõik usklikud koonduslaagrisse igaks juhuks. Nojah, kes kuulavad siis Müstilise, Venemaa, David Vseviovi, siis justania viimastel nädalatel keskendunud sellele, kuidas Nõukogude Venemaal asuti siis seda õigeusu kirikut nii-öelda välja juurima või taga kiusama või asendama nii-öelda sõbralikke, sõbralikke pappidega. Nii et selles mõttes meetodid on teada, aga nüüd on, toimivad vaid tõelises diktatuuris. Ma arvan, et Inglismaal on vist nii pikad demokraatia traditsioonid, et et seal seal neid meetodeid rakendada. Ta ei saa ja tänapäeva ühiskond globaliseeruvas maailmas peab ilm ning peab ilmselt noh, mingil määral lihtsalt paratamatult arvestama selliste ohvritega. Aga see Soomest tulnud teada, mina suhtuks sellesse äärmiselt tõsiselt ja ma arvan, et see võiks meie vastutavatele organitele öeldakse olla küll nüüd selliseks signaaliks, et tuleb nagu tõhusamalt tööle hakata ja soomlastega koostööd tegema selles vallasest. Meenutame seda, et Londoni puhul räägiti ju jube minust mitu aastat vähemalt aasta küll ette, et kui midagi Londonis tehakse, tehakse seda metroos. Ja tehtigi. Nüüd me siin oleme rääkinud ja lehes kirjutatud ja analüütikud ilmselt ka on sama meetod, kui siin midagi toimub, siis toimuks reisilaeval. Et või no midagi siin on võimalik ette võtta, eks ju, kõiki peale minejaid kontrollida läbi metalliotsijate ja nii edasi, ma kujutan ette meie laevafirmade omanikud nägu praegu, kui me niisugusi, soovitusi siin jagamisest, noh see automaatselt vähendab ju ka nende nende reisijate arvu ja tulusid, nii et siin tuleb leida see mõistlik, mõistlik tasakaal, aga ma muidugi loodan, et nii Soome kui Eesti piirivalve ikkagi ja, ja, ja ka teised pädevad organid teevad oma parimat, et vähemasti nii palju kui võimalik vältida selliseid asju. Aga ma veel kord ütlen, et lisaks sellele on olemas kruiisilaevad, mille eest meie sisuliselt ei vastuta, eks ju, need need seilavad meie meredel siin omatahtsi. Aga õhutaks veel natukene sellepärast, et metroos sõidab aasta ringi ja, ja seal on ilmselt suhteliselt ühepalju inimesi, aga laevalt valdavalt ilusate suveilmadega. Aga vähemasti me võime olla rõõmsadel metrood ei ole nagu võite last lehest lugeda ja ilmselt ka ei tule. Oleme, oleme metroo hirmust pääsenud, aga kahekorruselised bussid meil siiski liiguvad, nagu me näeme Tallinna tänavatele. Nonii, ega midagi meie saateaeg hakkab lähenema lõpule. Ma tänan. Mart Linnart, Peeter Kaldre, soovin teile ühtlasi palju õnne läheneva Eesti televisiooni nii 50. sünnipäeva puhul. Teisipäeval ma loodan, et Eesti televisiooni töötajate, nende tunnete siirast rõõmu poole sajandi juubeli üle ja mõtlete üha rohkem selle peale, kuidas Eesti televisiooni veel paremaks teha. Järgmisel poolsajandil. Ja sedamoodi saatejuht Mart Ummelas ja minuga kohtute te jälle nädala pärast, laseme natukene Aarne vahepeal puhata.