Tere taas kuulama iga laupäevast rahvateenrite saadet, ilmateade lubab küll kurja, aga sellele vaatamata soovime teile kõigile ilusat suve jätku, sest et juulikuu lõppemine ei tähenda veel ilmtingimata seda, et kohe peaks lund hakkama sadama. Meil on siin rahvateenrite vikerraadio stuudios Postimehele see, kes praegu turtsatas Postimehele lähedal seisev ajakirjandustegelane professor Rein Veidemann, tere hommikust Ainar Ruussaar ja saatejuhina Aarne Rannamäe eestidele visioonist. No siis me istume siis kolm valget meest natukene hirmul kuna juba nädal aega hirmutatud, et suur torm on tulemas, aga sellele vaatamata me oleme valged mehed ja kõik kõik, mida me puudutame, muutub sulakullaks ja kõik, mida me räägime, on, on sulatõsi ja üldse me oleme väga ilusad, head, andekad ja kõike, mida iganes veel rikkad ka. Loomulikult. Mis tunne on olla siis valge meeskolleegid, ma tean, et äsja puhkasite nii-öelda valge mehe kombel. Valgevenes on mõnus olla, jah. Kui sa, ma saan mõlemad Äsja nägime sellest, et Suveks lugesime, kui kes nüüd üldse praegu õitsevad lugeda on selle enamasti inimesi on Eesti inimesi siis ma ei saa öelda, et nemad, valged inimesed, kindlasti kõik me oleme. Kes vähegi siis soonik kokku puutunud on neid nimetada ikkagi minu meelest juba valget, eks selles mõttes, et nad on teatud tsivilisatsiooni reegleid järgivad, kui kirjanduse valda minna. Aga muidugi valge, must, valge kollane, selline vastandus on, on, on õudustäratav ja kahjuks meie keskel on võrdlemisi tähelepanu. On ikka olnud, kes seda selliselt on võrdlusena kasutanud. Aga. Siis. Ütleme kuulajatele ära, et kui veel mõni ei tea, siis meie armastatud Tallinna linnapea arvas, et valgele tähendab kultuurselt ja üldse valged jõud Eestis peaksid ühinema ja pidas ta silmas siis seda, et Res Publica ja Isamaaliit peaksid nagu leivad ühte kappi panema, selle teema juurde me tõenäoliselt saate jooksul veel jõuame. Aga ütleme, selle leksika seda retoorikat osutamine olgugi siis sellises niukses intiimses kohas, nagu seda on internetti blogikeskkond, niisugune moodne, uus sõna, mis tähendab siis isiklikku intiimpäeviku pidamist internetikeskkonnas veebikeskkonnas, et, et nii ta tõesti seda kasutas. Ma arvan, et kui, kui Tõnis Palts oleks seda kasutanud Ameerikas, siis oleks ta vangi pandud sellisel kujul vähemalt. No seal oli Ameerika ühendriikides kindlasti ükskõik kui hästi sa põhjendad seda alltooli all mõtet, mida sa mõtled, öeldes valge või must, siis noh, loomulikult Ameerika Ühendriikides black end maid tähendab midagi muud kui meie jaoks must ja valge, eks ole. Ükskõik, kuidas sa seda seletad, aga ja linnapea Tõnis Palts sõna ainus, kes on nii-öelda valge inimese terminit kasutanud. Kui mu mälu mind ei peta, siis üks väga haritud Res Publica liige meie parlamendis vihjas umbes samale samale mõttele umbes veerand aastat tagasi, et, et need, kes ei ole valged inimesed, need on selles ise süüdi, et nad neile valged. No minu kogemus on näidanud, et seda tüüpi retoorika kasutajad endil on, on üsna suur probleeme nõndanimetatud kultuurse või tsiviliseeritud käitumisega tsiviliseeritud sõnakasutusega ja ja nad kipuvad seda avalikku keskkonda, milles me kõik liigume ja millel milles millel meile, mille suhtes kehtivad neil omad õigused. Nemad kasutavad seda väga sageli kurjasti ära ja arvavad, et nendel on see õigus väljenduda siis niimoodi, et teised tunnevad sellest puudutatuna. Ja muidugi lõpuks siis kui, kui sina või meie kritiseerime või kuskil seda tehakse mõnes väljaandes või mõnest alates, siis öeldakse umbes niimoodi, et jahistate minu sõnavabadust. Aga, aga just nimelt selle sõnavabaduse kasutamisega on alati niimoodi, et sedagi saab kasutada ainult nii kaua ja selle piirini, et see nimelt ei riiva minu õiglustunnet või mõne teise õiglustunnet või ühesõnaga, et ta jääb teatud üldkirjutamata reeglite piiridesse. Kuid õnneks ei ole tabanud selline meeletu poliitilise korrektsuse maania nagu, nagu seda on juba mainitud Ameerika Ühendriikides, aga aga noh, ka enesekriitiliselt võib-olla mõnikord ma ei tea, kas ainult enda nimel või ka teie nimel, eks te ise täpsustab teie teate seda paremini, aga aga mõnikord lipsavad suust sõnad, mis, mis tõepoolest noh, iseenesest ju tähendavad üsna konkreetseid asju ja on mõne mõnedele noh, ütleme gruppidele rühmadele üsnagi solvavad, eks ole, tulevad meil need mustad ja karvased ja Tšurkad ja tiblad ikka üsna üsna sageli keele pea ema, et me üldse nagu mõtleksimegi, mis, mis selle taga nagu on tibla võib öelda küll, aga ainult, et noh, diplom, konkreetne tähendus, eks ole, et, et see ei tähenda tingimata iga venelast, vaid, vaid see tähendab teatud tüüpi sovjetiaegset sellist ja ta ei pruugi sageli üldse tibla või ei pruugi üldse vene keelt rääkiv inimene olla. No aga paraku see olukord niisugune on jah, et, et me, me tuleme sealt, kust me tuleme ja nii kaua, kuni see nii-öelda seadustega ei ole reguleeritud väga täpselt õnneks veel kuidas me väljendame siis, siis siis kohtabki meil selliseid selliseid asju. Mina kuulsin hiljuti tänaval, kuidas kaks teismelist kasutasid minu jaoks täiesti uudissõna vene keelt kõnelevate inimeste või venelaste kohta. Nad ütlesid vinklit. No üldiselt on muidugi släng on see osa meie keelekasutusest, ruumist, mis nii või teisiti tekib. Ja, ja, ja mõjutab ka kirjakeelt mõjutab, üldiselt väljendus siis väljenduskultuuri kui niisugust, niiet ja selle vastu ei saa, sest põlvkonnad vahetuvad, iga põlvkond oma kogemusega toob kindlasti teatud sellesse maailma muutumise, kuid kui me oleme õigusriigis ja jagame ühte ühiskonda, siis kahtlemata tuleb meil leida need kokkulepped või tekitada niisugune tsoon, kus kus siiski inimesed näevad, et nende kujutlus maailmast, tõelusest, ühiskonnast, elust Eestist ei, ei ei ahistada ja niisuguseid juhtumeid siiski paraku eksisteerib ja seetõttu ma tahtsingi täna sõna võtta sel teemal. Ja Rein, jõuame selleni ja kui me tuleme tagasi selle niinimetatud veebilehekülje juurde, siis olete te aru saanud, et, et mis, mis asi see blogi nagu on või tähendab, et mis ta on, seda me ju teame, aga, aga et, et mis tüüpi inimesed või, või milleks see asi nagu, nagu on, et, et iga asi eksisteerib millegi jaoks. Ja vahel on tahtmine tõesti panna. Ma ei tea, võib-olla teismelistel ja eriti tütarlastel näiteks rohkem, aga mingeid salajasi mõtteid kirja oma isikliku roosade kaantega päevikusse, aga aga, aga kui, kui ütleme, Meie riigi nagu tipp-poliitikud lähevad juba seda teed, avavad oma oma oma lehekülgi ja, ja panevad sinna kirja, kasutavad sellist sõnavara, mida nad ütleme kuskilt kõnetoolist, mitte kunagi ei, ei kasutaks, võib-olla kasutatakse ka, ega, ega ma ei tea siis siis siis selles on midagi nagu nähtumusliku täitsa täitsa uus sõna. No minu jaoks on see lihtsalt üks niisugune eksibitsianismi vorm, kuigi blogi blogi, mis on viimasel ajal väga ka uuritud ja, ja ka meieni on jõudnud, ma tean, et Marju Lauristin on vist oma üliõpilastega seda nähtust hakanud uurima ja ja leidnud isegi selles teatud niisuguseid niisuguseid positiivseid omadusi ja hiljaaegu lugesime Rupert mööduki artist, et mis, milles just nimelt seda blogimise ole seal blogi lehekülgedel blogijate lehekülgedel olevaid informatsiooni on võimalik siis onlaini väljaanded ära kasutada ja temal kuulutab blogijatele suurt tulevikku. Aga mina ei oska seda. See tulevik ei kuulu mulle igatahes juba puhtfüüsilise füüsiliselt, aga, aga selle tõttu minu jaoks on see siiski, missugune võiks spetsialist, mis mis nende endi teistele inimestele loetavana, selles samas veebivõrgus veebis noh, võib ju olla, aga kui ta paiskub avaliku ruumi, ütleme selles mõttes nagu raadio, televisiooni või ajakirjana. No aga miks ta peaks paiskama, mitte mingisugust tõket selle teel ei ole, ahah, aga siin tulemegi regulatsiooni juurde nii kollektsioonist hea ajakirjandusregulatsioonist on viimasel ajal tõesti. No ma ütleksin isegi, et ebaloomulikult palju juttu olnud ja seoses sellega, et et sealhulgas siis see kindlasti välja pudelist kultuuriministeeriumist, eks ole, kui uus kultuuriminister nüüd juba enam mitte väga uus, aga otsustas põhjalikumalt tegeleda nii-öelda mitte mitte mitte laiemalt kultuuriga vaid, vaid vaid vaid kitsamalt konkreetselt Eesti televisiooni ja raadioga. Ja, ja ütles, et mingit uut seadust on vaja ja ka siin ei ole midagi mitte midagi uut. Noh, teades Raivo Palm arutelus temaga päris pikalt koos töötanud tal on ta on seda kogu aeg rääkinud ka varem, kui ta jõulud minister ehk siis ta ta talongi veendumused tuleb meedia toimimist reguleerida. Kusjuures aeg-ajalt mulle tundub, et tal on õigus. On olnud siis 80. aastatel, kui mina, vikerkaar, peatoimetaja, siis mõningaid erimeelsusi, palun õppida veel keskkomitees oli, ajakirjandussektoris töötas, aga me saime ka siis aru nendest mängureeglitest, mis sel ajal kehtisid koos ja hiljem ma saan aru, et ta on väga põhjalikult uurinud just nimelt meedia poliitilist kallutatust ja siin on ta üksjagu põhjalike tulemusteni jõuda, kuigi neid on ka vaidlustatud jälle tema oponentide poolt. Aga noh, see on nii-öelda selle ajakirjandus, akadeemiline sfäär, jätan selle sinna. Kuid ma pean oma ise tunnistama, siin kuulajates ülesed. Mina 1009 92. aastal olin üks nendest, noh, nüüd peaks patustas, kes koos Jaak Allikuga ajakirjandusseadusega tegelema hakkasid. Ja tookord jooksis liiva ja õnneks, et see jooksis niimoodi. Sest Need põhimõtted, mida me jälgisime, mida tookord arutlusele võeti, on hiljem kajastus teistes seadusandlikus aktides mis puudutavad meediat, aga siis juba õige ammu ma tõesti olen ajakirjanduses juba 1009 seitsme neljandast aastast peale pooleteramehed küll täisjõuga. Nii et pean ütlema seda, et meedia siis osakaal kogu meie elu tegelikkuses pildi loomisel on, on vaieldamatult esikohal ja seda on juba üldiselt paljud teoreetikud, noh enamus teoreetikutega on seda meelt, et nad kujundavad meie tegelikkust mitte ainult suhtumise, vaid meie tegelikkuse kujutlus tervikuna. Mistõttu alati küsimus, et kui nemad kujutavad seda meie tegelikkust reguleerivad seda tegelikkust, siis küsib ametnikesse kuleerimiid. Aga see ei ole ainult Eesti probleem. Meie tänase jutu toeks reede õhtul lahvatas ju peaaegu et peaaegu et riikidevaheline poliitiline skandaal, kui Ameerika telekanal NBC näitas tunninast intervjuud Shomil Bassajevi maailma ühe ohtlikuma terroristiga mille peale ju Venemaa eks ole, esitas täiesti ametliku poliitilise noodi Ameerika Ühendriikidele, ehk siis tegelikult see on see meede regulatsiooni asi on maailmas noh, kõrgemal või väiksemal tasemel kõne all ja me, me oleme korduvalt kuulnud ka seda, kuidas Ameerika Ühendriikide ajakirjandus on pärast Iraagi sõda nii-öelda või pärast üheteistkümnendat septembrit nii-öelda ennast ise suukorvistama valgusest. Nojah, räägitakse, et muidugi tsensuurist ja üldse juttugi olla ja, aga, aga me näeme seda varjatud tsensuuri on ju tegelikult väga palju ja üks põhiline varjatud tsensuuri toimimissfääre on seesama majanduslikud põhimõte või majandusseadused, mis tegelikult ikkagi erinevat tüüpi näiteks majandustegevuste kajastamist või nende esiletoomist ja nii edasi ja nii edasi nende müümist. Nii et see on täiesti olemas, aga mingitest piirangutest tähendab ei saa olla vabadust. Absoluutset vabadust ei saa olla, sest see pöördub alati iseenda vastu. Ja tule, läheme konkreetsemaks, hea küll, vormistame, ütleme, paneme täitsa kõige paremas mõttes. Reguleerime ära avalik-õigusliku nii-öelda ringhäälingu. Me saame panna mingisugused piirangud, me võime tsenseerida jällegi heas mõttes kas siis ajakirjanikud ise, ajakirjandusjuhid või, või siis mingisuguse seadusega ka, ütleme meie, meie, ütleme juhtivad päevalehed. Aga needsamad blogid, needsamad internetikommentaarid, mis siis nendega teha. Mis mõte on nii-öelda selle nähtava ja esialgu, ütleme kõige mõjukama suugorvistamisest, kui, kui samas on, on inimesed elavad keskkonnas mida me ei näe ja ei, millel ei ole lõhna ja mida, mida ei kuule ka, eks ole. Ja sealt tuleb igasugust roppus. Ja see keskkond on tõepoolest täiesti tajutav reaalsus ja eriti nad keele põlvkonnad, kes elab põhiliselt just nimelt selles keskkonnas. Nii et aga ma usun, et et kui selle põlvkonna esindajad tarbivad seda siis veidi maailma ja elavad põhiliselt selles varem või hiljem tegelikult noh, seal mingit iseregulatsiooni põhimõtted hakkavad välja kujunema ja see jõuab ka tegelikult ütleme siis avalike kokkuleppele, avalike kokkulepeteni, nende sõlmimiseni, milleks siis on ka seadused. No tegelikult enamus meediaorganisatsioone, kellel on internetilehekülg, kus kommentaari võimalus ju ammu ilmutasenseerivad toimetavad, nad nimetavad seda toimetamiseks tegelikult õigusega. Võtavad maha kommentaarid, mis on vaenu õhutavad, roppusisisaldavad ja nii edasi, nii et tegelikult tegelikult on see Ainar üsna uuema aja nähtus, et nii tehakse, paar päevalehes on hakanud tegema, eks ole. Samas ma ei, Delfi kommentaari lugedes ma ei ei näe, et seal midagi oleks maha võetud, sest et noh, juudid ahju on ikka väga leebe väljend rääkimata sellest samast valgest ja mustast ja kõigest muust, kui kui teatud märksõnad sinna lased, siis sealt tuleb ikka niisugust soppa, et, et selle selle alla varjunud kõik, ehkki delfi väidab ka, et nad siiski toimetatud kommentaar. Samas meelame. Samas eks ole, ja uue, uue meediumi sellises mõjusfääris ja väga-väga huvitavad ja mõned mõnes mõttes ju ka noh, teada saada inimesest või inimeste rühmadest või, või, või meie ühiskonnast, eks ole, võtame, saab valge mehe näite, eks ole, sealt leheküljelt www punkt Paltsee. Et võib-olla see ei ole kõige korrektsem, mis ta välja ütles, aga, aga tema kohta see annab meile mingisuguse pildi. Saame järjekordse killukese teada. Res Publica valija saab järjekordsest teada, mis, mis mees on praegu Tallinna linna näiteks, eks ole. On seal mingit tähtsust, ei ole. Nonii võtsid, ma tean täiesti teadlikult kaasa ühe ühe ajakirja, tahtsid midagi öelda. Ma tahtsin öelda, kui ma rääkisin piirangutest, siis ma tahtsin öelda mu teen täiesti tõsi siis ettepaneku, et et et siis seltskonnaajakiri kroonika on jõudnud nüüd sellesse faasi, kus ta võiks väga vabalt kilesse pakituna olla nii nagu seda on mitmed teised pornograafilised ajakirjade, sellepärast et palusin suvekuumuses ja hapukurgihooajal tõepoolest, kogu tähendab roim lehtede süsteem, nende formaat töötab ja sellele, et su silm jääb peale kas siis sind 10 sentimeetri suurustele tähtedele mustvalges mingitele kohutavale röögatuse pildile või siis Nendele teemadele nendele piltidele, millele inimene siis rektuurselt reageerib, temal ei teki veel ajus mingisuguseid seoseid, aga reflektuaalselt reageerib ja ma ütleksin, et kroonikas on siis noh, vähemasti viimane kroonika toob väga selge näite selle kohta, et siin on ühe pere lugu, ühe peremetsa lugu, aga see ei ole mitte siis mees, naine, laps või lapsed, vaid kaks väga kenaat meest. Nii et ma pean sissejuhatuses ütleme kohe seda, et, et mul on geide hulgas palju häid tuttavaid ja ja, ja nad on väga korrektsed ja, ja väga head töökaaslased. Aga ja just nimelt antud juhul ajakirjandusliku seisukohalt, ütleme, see on sellisel viisil eksponeerimine, kus kaks siis geid just oma strateegiliste kehaosadega on mida nemad kasutavad strateegilise, no mida mees, naise puhul on, on seal nii-öelda vastand pooled olemas, siis on, on sellised teenitud siis see on selge juhtum nüüd aja ginaatilasse pakkimiseks ja vastavale riiulile asetamisel häiris siis pigem Toon kui see lugu ise fotolugu avas. Minu jaoks nagu seda maailma ei tunne, aga lugu minu jaoks nihukesed kahe noore noore inimese eluga. Ei, ma ei taha üldse sellele loole ka ajakirjale nüüd reklaami teha, tähendab see tähendab seda täiendavalt nüüd, et nende nii-öelda müüginumbreid. Kas sa oled seda juba teinud soovitusega pakilise soovitusega pakku annan, kuna see on tegu on viimase numbriga, siis on veel müügil ja seda hakatakse rabama, näitleja. Otsisin lihtsalt, tähendab täna hommikul käisin siis tarbijakaitseseadust lugemas ja lugesin. Reklaamiseadust ja vaatasin, et antud juhul täiesti puhas case mõlemal juhul selle seaduse alla need lähevad, tähendab see, see juhtum, asi on nimelt selles, et, et meil kõigil tarbijatena ja ka meediatarbijatena on õigus olla kaitstud siis keskkonnale teatud ohtu pakkum Sis pakutavate teemade ees. Ja, ja teiselt poolt müüjal on keelatud ahistada siis selle seadusega sätestatud tarbija õigusi. Pesasi ja muidugi reklaamiseaduse täpselt samuti on siin teatud rikkumine olemas, nii et. Ja üldiselt tervitan selle loo kangelasi ja kinnitan veel kord, et, et selle nii-öelda mul endal ei ole midagi seesuguse sotsiaalse lase või, ütleme, bioloogilise mutatsiooni vastu võib-olla tulevikus ongi, tähendab niimoodi, et, et me hakkamegi elama ainult mees mehega ja naine naisega ja, ja ütleme siis järel tulevaks põlveks kasutame naise teatud otstarbeks, võib-olla ma ei tea seda. Võib-olla valan jälle õli õli tulla, selle ajakirja ostetakse veel rohkem. Ei suvi, suvi on seisund ja Eestis on see suvitab loidne seisund, ehk siis tabloidväljaanded müüvad suvel tunduvalt paremini. Ja ja mina röögatasin küll, oh issand, oh issand. Oh issand, paar nädalat tagasi, kui ma puhkuselt tulles lennukis sain ühe Eesti tabloidväljaande, kus esiküljel oli Pealkiri tapja päike. Ma ei tea, tapi, päike Eestis. Teisel küljel oli lugu suvestressist. Neljandal küljel oli suvedid. Oh, issand, oh issand, no sa, Ainar vist tead, mis asi on hapukurgihooaeg, nii et ma tean seda külgi, köetakse praegu kohe-kohe kõvasti, eriti just suvetüdrukutega. Seal oli näite lihtsalt sellepärast, et ma endiselt isegi ajakirjandustöötajana ajakirjanduses olijana püsivoolijana olen seda meelt, et, et teatud piirangud, kui meil endil need sisemiselt puudu ja puuduvad või need on, on, on need, need piirangud on ahistatud selle turusituatsiooni tõttu, et me ei saa just nimelt suvel ajakirja müüdud oma lehti müüdud siis siis peab olema ometigi. Aga ma vaidlen sulle Reinud selles mõttes vastu, et, et sel juhul peaksid need piirangud laienema, sest me teame äärmiselt palju pupp, iidoleid, kes, kes täiesti teadlikult laval rahvamasside ees näitab, ennast näitavad ennast selgelt Keyna nad, nad, nad eksponeerivad ennast kui, kui gei. Et noh, kui palju sellest fotost ja sellise rahvamassi ees ennast Keyna eksponeerimise vahele siis nagu seda ruumi mahub või kus see piir tõmmata. Ma jätaksin ka endale sellise vabaduse, et, et ma ei ütlegi selle asja kohta nagu oma oma arvamust, aga, aga jäägu see sinna. Minu arvates on, on hoopis olulisemaid asju, mis, mis nagu tegelikult eriti just noorte inimeste meeli mürgitavad ja kui me tuleme nagu meie jutusaate alguse juurde, siis seesama ajakiri, mida sa mainisid ja paljud teised samalaadsed ja, ja ka ja ka natukene valgemad ajalehed ja ajakirjad, vaadake, kui palju seal on seltskonna kroonika fotosid, eks ole. Nojah, maas, kus rikkad ilusad, vaprad, ilusad tõstavad, šampusepokaali käivad üks sama seltskond käib. Noh, see seltskond on suht arvukas Eesti Eesti mõistes käivad ühelt vastuvõtult teisele üks shampusepokaal asendab teise veinipokaalid ja nii edasi. Ja millist, millist mõju see tegelikult nagu nagu noorele inimesele, kes, kes tahab ka saada millekski. Ja ja tema jaoks luuaksegi see uus maailm, uusmaa luuaksegi, seesuguste tähendab nendest detaili, mina pean nendest, ma lihtsalt ütlen, et võtke viimane maaleht kätte, head kolleegid ja Mati Hint on tegelikult professor Mati Hint on viimases maalehes minu meelest väga veenvalt näidanud ära, kuidas kogu see mehhanism olid Eestis ongi käivitunud ja seda, seda on nüüd meil on, neid on töödeldud tõepoolest selles uues uues noh, niisuguses glamuursetes ja võitlusvalmiduses Eestis selliselt. Nii et. Tegu on ju maailmaga, mida tegelikult ei ole üldse olemas. Aga seal pildi peal on ju tegelikult olemaski vähem vähem ja rohkem korralikud inimesed, aga väga sageli nendel piltidel me näeme ka lihtsalt tumeda, et mitte öelda väga musta minema. Kas on olemas ka teine maailm, mida on võimelised siis avalikkuse ette tooma professionaalsed ajakirjanikud nii kirjutades kui ka näidates reportaaže tehes vesteldes inimestega, ma lihtsalt tahtsin Ainar selles mõttes öelda, et, et kui siin äsja see nädalase kuluka nädala juurde ja selle üle, et Eesti televisioonis oli valgehõngulist saateid näidata Eesti televisiooni ajalugu, kuidas Eesti televisioon on oma aja näidanud nõukogude aega, siis ma pean ütlema Eesti televisiooni ja nende inimeste tagantjärele kiituseks, missuguse professionaasu, see oskusega tihti just nimelt nende ajakirjanike poolt seda elu tegelikkust. Tookord elasime, Ma tänan, Rein ja, ja see on osa meie kõigi ajaloost, aga, aga tegelikult ei ole see taas jälle Eesti probleem. Ma olen olnud ühel hiljutisel arutelul, kus Euroopa raadiote ja, ja teleuudistetoimetus olid tõsiselt mures just nimelt sedasama noorte sihtrühma pärast mures, sellepärast et nii-öelda see klassikaline uudis, mis siis tegelikult peaks vahendama maailma. Meil see klassikaline uudis, klassikalised uudistesaated, noori noorte sihtrühma ei huvita ja kogu Euroopa probleem on nagu see, et kuidas teha noorteraadiot või kuidas teha noortele telesaateid ja vahendada neile seda tegelikust maailmas. Nii et noored seda vaataksid ja kõigi ühine probleem oli selles, et noored söövad selle ära siis, kui ta on sellises roosamanna kastmas või kergelt tabloid või või, või, või teistmoodi kuidagi esitatud. Ja ja noh, eks meilgi ole ju tegelikult tele telemaastikul üks telekanal, mis, mis on võtnud oma oma suvise äärmiselt tabloid uudistesaatega väga-väga suure hulga vaatajaid toonud, toonud teleri taha, kuid kuid seal on olnud ikka taolisi uudistelõike, mida ma väidan, et mis on selles mõttes juba ajalukku läinud, et, et kunagi varem Eesti ajakirjanduse ajaloos ei ole uudistesaates tehtud ajakirjanduslikus mõttes taolist pornograafiat. Ja sa pead silmas, Peeter võsa juhtunud ja, ja õigus ja isegi kanal kaks oli sunnitud selle pärast vabandama siis asjaosalise ees, keda võsa on ahistanud sõna otseses mõttes. Ja mõnitanud avalikkuses, aga just nimelt seda tüüpi formaati saated tegelikult on, nii, ma ütlen välja selle sõna, nad on ohtlikud selles mõttes, et see, sinu mainitud roosamannakaste või see tabloid pool on ju läbi põimitud tegelikult tõsieluuudistega ja mis juhtub nüüd, et, et sa, sul läheb segamine, tegelik reaalsus ja see, mida sulle ütleme, seda tüüpi reporterite või saatejuhtide poolt luuakse. Ja, ja, ja siin tekibki inimene, viiakse teatud refektuurse seisundisse, tal enam mõtelda ei ole vaja üldse. Ei uudis ja selle tagajärgede põhjuste seoste nendega Ilmselt ja Ainar ka, ma ei julge sel puhul isegi küsida, et kas te arvate, et seda kõike peaks nüüd kuidagi nii-öelda reguleerima? No mida meie praegu ei räägiks, oleme nüüd ausad, eks ole. Me oleme avalik-õigusliku Eesti raadioeetris ja meie Ainariga töötame, eks ole, avalik-õiguslikust selles teises kanalis ja, ja mida ka meiega ei ütleks, selle kohta öeldakse, et see on ju puhtalt kadedusest. Jah, muidugi, aga, aga me kõik teame, reitingud Meil ju head. Jah, me kõik teame, et kui ei, kui ilma tädi ennast teleekraanil riidest lahti võtaks, siis oleks vaatajaid rohkem kui siis kui ilmude teoriid. Ja teeme meie ka aktuaalses kaameras. Ja see ei anna, luban, võtan särgi ära. Anname plärkki ära võtta. Siin rahvateenrite vähemalt. Peab olema see koht, kus, kus ikkagi noh, osutatakse vähemasti mingitele kirjutamata reeglid olemasolu või mingitele põhiväärtustele siiski, mis vaatamata ajastute muutudes või kogu koguni majandussüsteemide muutudes siiski eksisteerivad küsimus selles põhiliselt humanistliku väärtustes. Kui mina julgen väita seda, et, et see ei ole enam nagu, nagu ainult pelgalt ajakirjanduses probleem, kui näiteks turult kaovad nii-öelda valged väljaanded või valget meediakanalit ehk siis ja, ja asenduvad tohutul hulgal Loisse loitse või, või sellest edasi üks ajakirjanduses mõistsime hukka selle valge, et kui ühiskonnas ma kujutan ette, et kui, kui, kui ta Pluitset ja rämpsu tarbib noh, 60 protsenti ühiskonna liikmetest, siis on see juba sügavalt ühiskonna kriisinäitaja või, või see näitab, et kriis on ühiskonnas sinise, ainult meediat süüdistab ajakirjas. Minu hääd kolleegid ei ole vaja keelata, ei ole vaja isegi piiranguid, mõtlen vastupidi, mõtleme positiivselt, tegelikult peaks just nimelt võib olla avalik-õiguslikule raadiole ja televisioonile peale maksma, et ta tegelikult ei anna järele, ei annaks järele, tähendab, tuleb tellida spetsiaalselt seesama ühiskond peab oma kokkulepete kaudu tellima selliseid saatesarju. Ütleme, mis on orienteeritud tõepoolest põhiväärtustele, mis püüavad eemaldada, sest mis, mis toetuvad analüüsidele, mis jätavad inimesele ka tema enda mõtteruumi. Ja oponent ütles Rein kohe ja mitte ja mida mitte keegi ei vaata. Ei vaata, hakkad sa võid ju teha selliseid asju, aga reiting on ikka vilets, siis Ruussaar võtab selle saatekavast maha ja ongi kõik jah, sellepärast et on väga raske põhjendada, milleks kulutatakse maksumaksja raha. Kui seda keegi ei vaata. See on klassikaline, sa Arnidelt sama hästi kui mina, et BBC on selle korduvalt läbi käidud sellel samal ajal. BBC teeb niisuguseid saateid, mul on olnud võimalus seda viimasel ajal vaatama, ma põle ennast tükk aega tundnud ennast nii harivana, ma pole tundnud ennast tõepoolest, kui lubad nüüd öelda selle tsiviliseeritud inimesena, ehk siis valge inimesena, kes on, kui ma olen vaadanud BBC uudistesaadet neid kommentaare siis tema ajaloosaateid, kultuurisaateid, no ma tunnen, et, et minusse suhtutakse kui inimestesse, mitte jaga, mitte Sul, on Rein, sellega on, küsimus on selles, kas me oleme subjektid ühiskonnas või oleme kellegi rahakotiobjekt. Sul on õigus, aga, aga, aga see finantskuristik on, on niivõrd üüratu, et samal ajal kui BBC lubab endale ka nii-öelda kerglaselt meelelahutust a'la stiilis mingi nõrgim lüli siis ta võib teha ka sellist, mis sulle kui valgele mehele, eks ole, pakub midagi nii-öelda õhtuseks tunniks mõtlemiseks, aga, aga aga eestitelevisioon või eesti raadiot paraku oma selles seisus nagu ta, nagu ta on ja nagu ta veel tulevikus kaua on, ilmselt ei, ei saa. Tähendab, ta peab endale lubama mitte välja mõtlen mingisuguse kesktee, mis rahuldaks ühte ja mis rahuldaks teist ja siis sõltub juba poliitikutest ja Eesti televisiooni ja Eesti raadiojuhtide selgroo kangusest. Missugune poolt peale jääb ühele või teise aja, et Eesti on minu jaoks on ka positiivseid märke, et kui ma kui kolm aastat tagasi Eesti televisioonis olid tõsised arutelud sel teemal, et kuidas me suudame ühiskonnale viia seda sõnumit, et me oleme erinevalt eratelekanalitest, et need programm erinev, et et kuidas, kuidas inimesed saaksid aru, et Eesti Televisioon on teistsugune kui erakanalid. Aasta tagasi oli üsna keeruline, mehhiko seebiseriaal ei ole vaja. Praegu ei ole vaja seda sõnumit, kellele edastada, sellepärast et meie, meie konkurentide abil noh, on selgelt olemegi erinevad, et meil ei, meil ei ole vaja enam siis kogu aeg lakkamatult rääkida, et me, me oleme erinevad Nõmmikuga Kairit. Nojah, siin siin ongi võib-olla see kohta, miks mina vähemasti julgen ikkagi öelda, et sa teed tõepoolest teatud. Noh, poolel ühiskonnas tuleb ja ei maksa seda toetada, see, mis võistleb teiste seadustega seilas, võistleb, aga võib-olla seda isegi peaks piirama, see tähendab seda, et et kuigi poolest siis sirpi loeb seal ütleme kümmekond 1000 inimeste Tyra, siis on kuskil 205, kaks kaks ja pool 1000, eks ole. Sellegipoolest on ma leian, et see on õigustatud see pealemaksmine ja samal ajal. Ma ma siiski ütleme selle avalikud ruumid olijana, loodan väga, et vähemasti mõned numbrid võiks siis olla kroonikast kilesse pakitud ja olgu nad siis tõepoolest tahapoole tõstetud, mitte surutakse peale. Vot niisugust tüüpi. Selline süsteem võiks minu arust ühiskonnas toimida, aga tõepoolest No siin on ka korduvalt öelnud öelnud just nimelt nii-öelda nendele valgete väljalati jah, aga nagu aeg, ütleme et mitte mitte selles rassistlikust massist, aitäh sulle. Et nende meil enam vähenduse liidsemate meediakanalite juhtidele, et ärge andke järgi, et konkurents on tõsine. Isegi nendel väljujatel, kes, kes võitlevad reklaamiraha eest, ärge andke järele, pidage vastu. Ärge minge tabloidi ja ma olen seal, meil on, meil on täna siin nagu pornograafiast juttu olnud, jätkame nii-öelda nüüd rohkem poliitilise pornograafia teemadel. Muljed olid ilusad, suure üllatusena ma sõitsin mööda mööda meie riigi pealinna tänavaid ja järsku ma näen, et valimisreklaamid on tulnud välja ometigi nii-öelda poliitika ka tegeleva jälgiva inimesena tean, et ometigi riigikogu keeras ära suured välireklaamid, mis, mis poliitikuid eksponeerivad ja ometi on, nad on nad tagasi, nii et see on järjekordne näide sellest, kuidas on võimalik mõnusalt nii-öelda seadust ignoreerida öeldes, et, et mitte midagi pole katki, sest ma ei ole ju konkreetset punkti ignoreerinud. Seadus ei ole ju täitmiseks season tõlgendamiseks just nimelt seaduse seaduse nii-öelda piir algab, kui ma eksi, oli see kuupäev vist 11. September, kui kui teatud hulk päevi jääb kohalike valimisteni, siis oktoobris. Kui mina seda nägin, siis mul oli kaks reaktsiooni, kõigepealt Mahmisel õhku. Ma tõesti ei uskunud oma silmi, et, et, et niisuguse noh sammu peale minnakse, kui tegelikult kogu ühiskonnas käivitatud arutelu selle üle, kas seda tüüpi siis poliitika müümine, kas sel on mõtet enam ja, ja me nägime seda tegelikult sellel mõtet ju ei ole, et see, see ei anna neid tulemusi. Ja Res Publica näide või temaga võistlevad erakondade näide. Ja ahmisin õhku ka sellepärast, et ma teadsin, et need erakonnad, kes seda saavad, saavad ka riigilt meie oma maksumaksja raha 80 miljonit, millest nad siis nii võivad, võivad sedasama raha nii-öelda reklaamikontoritel üle kantida ja tegelikult tõenäoliselt lepingud ja need pinnad olidki broneeritud juba ära kasutada. Reklaamifirmad lihtsalt ütlesin, et kuulge, poisid, asi on nüüd niisugune, et septembris me enam ei saanud, kui nüüd selle asja nüüd ära, te olete ju käsiraha andnud, ilmselt see tehnika oli mehi välja niimoodi, et see oli minu ahmimise õuahmise põhjus. Aga teiselt poolt oli see, ma tundsin teatud niisugust mõnusat äratundmist, et hämmastav hämmast ei tähendab, et, et, et see on see, mis mind on hämmastanud juba varem. Et me ikkagi oleme väga silmakirjalikkus, rahvas erakordselt silmakirjalikkust, rahvas, kui mõtleme, missuguse käitumisega me peame silma paneme, paistame silma Euroopa liidus oma selle suhkrutrahvidega. Ja, ja, ja niisamuti koduses poliitikas. Et me räägime jutte, kujutage ette, nüüd teatatakse meile, et ja valijad ei saa teada, mida meie parteipoliitikud mõtlevad. Vaat nüüd peab selle suure panni katma suure riidega, eks ole, pildi juurde paneme selle slõugani, paneme nüüd nad saavad teada. Tule taevas appi ja hommikul sinna tagasi ma tahaks küsida, et millal hakatakse hakkavad poliitikud küsima seda, et, et mida, mida rahvas neist arvab, kas poliitikud ka seda võiks küsida, me võiks ka reklaamida siis niimoodi, mida me näiteks ühest või teisest poliitikust erakonnast arvame? Sind tabas äratundmisrõõm, et eesti kirjanduses on väga palju viiteid sellele, mida sa nüüd Tabas äratundmisrõõm, et CRV paklus, mis on tegelikult üldkäibevarasse läinud küll määrav alusel, aga nüüd kasutatakse teatud silmakirjalikkuse näitena omakasu, väikese omakasugrupi huvi teostamise näitena või omaenda väikese sahvri täitmise näitena. Nonii, see praegu on. Kas võib olla alahindame seda, seda reklaami, et noh, mind, mind tegelikult ka ajab naerma hiigelpoliitreklaam tänavatel noh sõna otseses mõttes, see isegi ei häiri mind, see, see minu jaoks on selle võib-olla nagu meelelahutuse üks osa valimiskampaania siit need sõna otseses mõttes, noh, tänaval on lõbus käia, vaata tähe vasakule, vaata paremale, et näed kui suur on üks või kui sul on teine. Aga Eesti televisiooni saates enne europarlamendi valimisi. Ta oli eksperimendi, aga küsitluse erinevates reklaamifirmades Eestis. Et kujul oleks kolm miljonit krooni, et kas oleks võimalik reklaamifirmal teha nii, et ma pääseksin Europarlament ja absoluutselt 100 protsenti kõikidest, et kolme miljoni Eesti krooniga nagu eesti keeles ainult europarlamenti. Kuula ainult kõik inimesed Eestis ütlevad sulle tere, elu lõpp. Ainar, kui, kui sa, kui, kui Eesti televisioon küsib reklaamifirmalt sellise küsimuse, siis reklaamifirma haistab seda kolme miljonit juba ütleb sulle mida iganes. Ja ma kardan, et ka antud juhul on tegu sellega, mida, mida siin Rein mainis, et et reklaamifirmad nägid, nägid katastroofi just selles, et raha läheb kaduma ja ja tõmbasid lihtsalt noh, eelpool nimetamata kohast meie vaeseid poliitikuid, kellel noh, ei ole nagu raha üleküllust, aga samas raha oli ette nähtud ka välireklaamiks. Kuulge, kui ikka kuskil eelarve real, see oli olemas ju. No aga teatud hulgale inimestest ikkagi mõjub kui, kui, kui kui poliitikas teha 100 korda 50 meetrit näopildi ja riputab selle kaheks kuuks tiri saabliga Tallinna kohale siis osa inimesi lakkamatult näeb seda näen, panevad seda tähele, minu jääb Google'isse lades, mulle tuleb rohkem siis sellega seoses Hindenburg meelde, aga, aga noh ma, ma ei tea, kas see on vastavaid uuringuid on Eestis tehtud üldse või maailmas kindlasti on tehtud, et kui palju see mõjub, aga, aga kui me vaatame nagu konkreetselt, mida sa nimetasid Europarlamendi valimisi, siis kui palju sinna raha Summiti ja millised olid tulemused ehk täiesti ootamatud. No Euroopas on ilusad mehed, plakati partei ei pääsenud kuhugi. Jah. Ja ometi ometi raha raha pandi miljonite eest sellesse reklaami ja peeti väga-väga olulisteks valimisteks just nimelt näitajana, et mis, mis seisus praegu nagu erakonnad on. No sellisel tähendab olgu pealegi, need on too üks ühed või teised inimesed või, või mingisugused noh, loosungid olgu pealegi, aga mind just nimelt pani ahhetama see põhjendus, mis sellega kaasnes, umbes. No kas tõesti arvatakse, et tegemist kogu need valijatel on idioodid, et me oleme täitsa inte tantsil see teadlik nii-öelda kogu selle valijaskonna idiootiseerima? Ma arvan, et ma arvan, et seal levib, et et et ja minnakse välja niisuguste põhjendustega, ma ei tea, mõtlev inimene siiski, kui vähegi veel järel on, saab ju ometi aru, et et see ta näeb selle skeemi läbi. Aga aga, aga paraku jah, selline see seis on. No kui me räägime nüüd konkreetsemalt nagu sellest lõppema hakkava nädalast, siis millist lehte ka ei avanud ja millist uudist raadiost või telest ei kuulnud, ikka üks nimi käis läbi, see oli siis Keskerakonna liider Edgar Savisaar ja ja temaga oli seotud nagu nagu mitu asja. Sa ütlesid Rein enne et poliitikuid võiks hakata lõpuks huvitama see, mida, mida rahvas neist arvab. Võtame siis nagu selle esimese juhtumi, ehk siis vilja Savisaare määramine Tallinna Sadama nõukokku. No vaata ka ja ahmid õhku. Aga mis sest kasu on endale iga. Et aru ei saa kõike, mis, mis maailmas toimub. Mis siin ikka õhku ahmides on. Klassikalise perekonna mõjuvõimu suurendamine. Väikeses ühiskonnas. Sitsiilia variant. Seni on räägitud Eesti poliitika korporatiivsusest ja, ja, ja muidugi ka me tunneme ka üht-teist terminit Nepatismi. Nii et ja see ei iseloomusta antud juhtumit mitte ainult selle erakonnaga puhul, vaid seesugust korporatiivsust on ju läbivalt olnud ka teiste erakondadega käitumises. Kui on täidetud riigiettevõtete nõukogusid siis nihutatud kantslerite positsioonile, need on ikkagi käivad ainult sõpruskondi ei või siis mingisuguste seltskondade Eestis pigem Erakond ja mööda ei mis on ka siis ma saan aru, sa viitad sellele, et need on enamasti need vähemalt tuumikud on üks ja samaaegselt. Või Me teame, pikka aega on räägitud, eks ole, siis ei messi tegelikult nii-öelda tähenduses. Peeter Palu ühest intervjuust ma lugesin välja, et tema õpilasmaleva poisid on need, kes on, kes on tema sfääris kogu juhtimipunkti saanud, sest ta usaldab neid. No ja see valab jällegi õli tulle, eks ole, aga on ka räägitud siin loosidest ja vabamüürlased, eks ole, et sealtkaudu kuskilt salaja nii edasi. Aga see aasta on asi asi palju lihtsam, olles lugenud eesti ajalehti veel korra, repliigi korras ülikooli ajal, ma mäletan, kui hakkasid taas tekkima korporatsioonid, siis, siis kolmekümnendatel oli Eesti ajakirjanduses ka päris palju taolist diskussiooni, et millisele korporatsioonile kuulub, milline ametkond, et umbes, et et kaitseministeerium, Sakala oma ja ja välisministeerium on EAS-i oma ja nii edasi. Ja tegelikult, eks see ole ju väikses ühiskonnas kogu aeg olnud taoline nähtus. Jah, just nimelt sõpruskondade liitude paiknemine kuidagi ühiskondlik, kus põhja, aga ma arvan, et Eesti on jõudnud selles mõttes nagu uude ajajärku, et siin ei ole tegu ainult sõpruskonnaga või kui siis perekonnaga siin on antud, kui on tegu perekonnaga. Aga ma arvan, et, et jah, mingisugune nii-öelda erakondi, erakondlike liine pidi käib mingite selliste gruppide omavaheline nii-öelda maadejagamine diili tegemine, eks ole, kui me vaatame kas või seda viimast juhtumit, mis on nagu politseiametiga seotud ja, ja kõik see auto skandaale, mis omaette oli ka naeruväärne, aga noh, mis sa näed nagu natuke kaugemasse ajalukku. Ja meie politseijuhile on järjekordne edevuse laat andeks antud ja nii edasi, aga aga siis kõik see noh, kuidas nagu vaeti, kas, kas, kas Andropov peab minema või ei pea minema, et, et see ei käinud mitte nii-öelda professionalismi liini pidi, et sealt tuleks mõni prefekt, kes, kes oleks nagu sobiv mees, antud ametikohta täitma vaid vaid see, kes ikkagi jälle mööda mööda erakondlike jõujooni üks tahtis teisele käpa peale panna ja oma avameest kuhugi sokutada ja nii edasi ja nii edasi. Et, et see sest ikkagi praegu on nagu Eestis nagu põhihäda. Aga selle selle vastu muidugi rohtu on, on väga, väga keeruline leida. Jah, üks. Hea tuttav mulle ütles, väga väärikas tuttav ütles, et et kui nõukogude ajal oli parteiline kuuluvus teatud töökohtade puhul noh kui soovitav, siis lausa kohustuslik ka seejuures siiski lisandesse diplom ja teatud professionaalne kogemus ja, ja neid need tahtsin ka sellega siis ta ütles, et tänases Eestis on kahjuks läinud niimoodi, et esmakohal määrab ainult parteiline kuuluvus ja enamuses temani tegelikke professionaalseid oskusi. Need enam ei, ei olegi nii vajalikud või noh, need on lihtsalt vormitäiteks. Ja tõepoolest, kui vaadata, kas või noh, ütleme siis avaliku sfääri tööjõuturgu, siis eks tuleb tunnistada, et tõepoolest Säravamaks on ikkagi see, kas sul on tutvused juba lausa töö leidmisel ja mitte ainult siis nagu ma juba mul on võimalus olnud öelda, et kui nõukogude ajal oli defitsiit, olid kvaliteetsed viinerid, siis ikkagi nüüd korralik töökoht, on, on täiesti defitsiit ja see sõltub ikkagi ainult tutvusringkonnast. Niisugune on see Eesti seis ka täna. Ja, ja see tutvusringkond siis on, on, peaks mõnede ametikohtade puhul olema selgelt politiseeritud just ehk siis partei, kes on pikka aega võimul, kes on tegija see on täiesti need või sa pead maksnud parteile. Või sa pead olema ladvikule väga lojaalne. Vaatame seda kõnealust juhtumit, vaadake, mismoodi, nagu ajakirjandus on läinud selles mõttes libedale teele, et on hakanud analüüsima nii-öelda seadusi, eks ole. Kas justiitsministeerium vaidleb majandusministeeriumiga läbi oma ametnike, eks ole, kes on ka väga lojaalsed oma oma bossile ja, ja nii edasi, aga nii-öelda suureks kismaks pole veel läinud, sellepärast et ilmselt hetkele sobiv ja, ja valimisteni on natuke liiga palju aega ja võib-olla need jõujooned ei ole praegu sellised, et, et reformierakondlik, justiitsministeerium peaks hakkama nüüd majandusministeeriumile kõvasti nagu pasunasse andma. Aga see, kuidas ajakirjandus seda asja nagu kajastab, et otsitakse mingisuguseid seadusepügalaid ja selle asemel, et öelda väga selgelt ja lihtsalt nii ei tehta. Valges maailmas nii ei tehta. Lihtsalt ei tehta, kui mees oma naist ei määra mitte kuhugi ja ongi kõik. Aga kolleeg, kui palju üldse valget maailma nii ja seal ei jätnud, kus see et kus planeedil maas linoleum pall siis on, minu jaoks on kogu aeg olnud teatud niisuguste reeglipärasuse ja korrektsuse võrdkujuks olnud minu hea naaberriik Soome, mille suhtes mul on tõepoolest, ma ütleksin, armastussuhe selle riigi ja rahva vastu, aga isegi seal isegi seal lahvatab aeg-ajalt üsna üsna korralikke skandaal just nimelt sellesama selles samas sfääris, mida meie siin praegu käsitleme. Ja Soomes on isegi kõnekäänd niisugune, mis eesti keelde tõlkisin, et kõlab niimoodi, et Soome on liiga väike maa selleks, et et erakonna asjad poleks isiklikud asjad. Seal on tõesti nii, et selles mõttes meie kohus ja ütlen, et vot siin ongi tegelikult just nimelt ajakirjanike kohus on siiski näidata neid traagel Lida hoida kogu aeg selle silma peal, siin me peame olema tõesti valvekoera, ma olen suga nõus. Jah, ainult, et selle kohta on olemas vana vana väljend, eks ole, valvekoer, et auguvad, aga ei hammusta. Ei, aga karavan läheb ikka edasi, tähendab sellel ei ole enam nagu sellist mõju, mis, mis seal tegelikult viimastel aastatel väga selgelt meie meie riigis ühiskonnas näha, et ajakirjandus hammustab kohati väga teravalt. Eks me oleme lahti kangutanud ka sinna, peaministreid ja ministritest rääkimata, aga, aga ütleme, sellises eetika ja moraalikategoorias meie meie hambad ei ole, ei ole piisavalt teravad, mis on täiesti omaette fenomen. Jah, ja ei ole teravat sellel sellel samal põhjusel, et seesama nii öelda analüüs või hinnangu andmine on varjutatud siis analüüsipuudusest või sellesama nii-öelda tab loitse roosa või selle vahuvahuga ja seetõttu meie usaldusväärsus on ise kahanenud tähendab usaldusväärsust. Nii et seda ma saan aru, miks see niimoodi on, miks meid, miks, miks tõepoolest need seisukohavõtte ei, ei käsitleta ja muidugi ka arvatakse, et 20 teistunud. No kui ma loen lehest, et ajaleht ütleb, et et tegelikult sadama, et peab juhtima see inimene, siis see tähendab, et ajakirjandus otseselt sekkub tegelikult siis sadama nõukogu otsustesse, ma saan aru, mis teda sunnib selleks, tal on hirm. Haaratakse inimene, kes on, ütleme siis keskerakondliku taustaga ja määratakse seetõttu Kui sa pead silmas, Kalev Kallo, spekuleeritakse, keda spekuleerida, lisaks, eks ole, sadama tulemuse juhina siis antud juhul ei ole nagu nii-öelda tema, see erakondlik taust võib-olla kõige olulisem, kuigi see mängib oma oma rolliga päris kindlasti, aga, aga ütleme, tema selline renomee minevikust ja, ja tema nii-öelda patud, kus noh, ütleme otse välja, et mõnes mõnes riigis sellise sellise taustaga vend muidugi ei juhi enam kunagi mitte midagi, aga siin peale poksiringide, aga siin ma toon taas sedasama paralleeli poliitiku ja ajakirjanduse vahel. Mida peab see vaene valijat tegema, kui ta mõtleb Kalev Kallo taustale vaatab Peeter võsareporter sellesama Peeter võsareporter, kes nimetab ennast mingil põhjusel ajakirjanikuks ja kes on korduvalt mälus purjuspäi viidud politseijaoskonda. Tema julgeb kritiseerida politseid inimene, kes on korduvalt seaduste vastu eksinud, kes on avalikus kohas laamendanud. Ja mida see vaene Eesti inimene siis nüüd mõtlema peab. Kalev Kallo sadamajuhiks kunagi minevikus patustas nüüd juba ainult mineraalvett ja siis Peeter võsa kritiseerib politseid, kes ise on vabandust väljendust korduvalt käitunud nagu viimane. No aga see on nüüd imele, siis arvab, et see on rohkem usaldama ajakirjanduse usaldama. Kuule isand. Ainar siin on rohkem küsimus kanalis kas lastakse eetrisse või ei lasta, aga, aga nagu ma olen aru saanud, seal on olnud kohati põhimõte, et inimene, kes on nii-öelda kahtluse või, või uurimise või, või eeluurimise all teeb vastavat rubriiki. Ja, ja kui selle loogika järgi kui eesmärk on, et võimalikult hästi müüa, tõsta reitingut, siis on ülesanne täidetud, jahendite poliitika on selles mõttes kah kanal, partei on selles mõttes ka kanal, eriti enne valimisi müüa, tõsta reitinguid. Selles mõttes ei ole mitte mingit vahe, aga siis on ju kõik hästi, kõik, kõik sammud, mis viivad selleni, et sinust räägitakse sinust need lollid ajakirjanikud päevast päeva kirjutavad. Ja, ja kui sul on nii paks nahk, et sealt ükski süstal läbi ei lähe, eks ole, siis, siis on ju võib-olla 11 aastat õigel teel absoluutselt, ja kui me võtame lahti kaheks 2005. aasta kohalike omavalitsuste tulemused näiteks Tallinna linnas ja näeme seal, et 35 kohta on, on Keskerakonna käes siis on ju kõik õieti kästi, eks ole. Ja ja mõnes teises linnas jälle jälle teistmoodi. Nüüd 30. Ta ei ole, ei saa olema siiski selle välireklaami tulemusena ega, vaid seal on ütleme, sisse kujunenud käitumisharjumusi ja, ja seal on mitmed teised tegurid ka, mida sotsioloogid üsna üsna põhjalikult käsitlenud. Nii et aga selge see, kui vaatame kasvõi küsitlusi, mis puudutavad ajakirjandusstendid, siis tema usalduskvoot on, on võrdlemisi madalal tasemel ja, ja ma ei tea, kuskohalt see pihta peab hakkama, võib-olla peaks nende harimisest nende üldisest haridusest nende endi, nende põhihoiakute väljakujundamisest pihta hakkama, ma ei tea, võib-olla aga, aga võib-olla läheb tõepoolest nii nagu, nagu läinud ongi. No ja me oleme tagasi jällegi nii-öelda ringiga selle regulatsiooni juures, mis on meie kultuuriministri nii-öelda lemmikteema, aga, aga tegelikult mõned asjad tõepoolest vajavad reguleerimist ja, ja noh alati ei pea tingimata vaatama ju selles suunas, et kui mina annan sulle raha, kui mina jagan sulle maksumaksja raha oma suurest armastusest, eks ole, siis nagu poliitikud arvavad, et kes maksab, see tellib ka muusika ja nii edasi, siis siis tulebki vaadata kaugemale. Ja ongi tähtis, et, et selles mõttes ühiskonnas oleksid selle, selle, selle mõtte järgi kõik võrdselt kõik võrdse palge kõiki asju ei pea kirja panema seadustesse. No lõppkokkuvõttes inimkond on ikka kogu aeg eksisteerinud ka ilma selleta, et et kogu meie elu oleks tähthaaval lahti kirjutatud seadustes, normides, aktides ja nii edasi. Naiste oma naist ei määrata oma oma alluvuses kõrgele kohale. Ei määra. Kui konkreetset juhtumit silmas pidada, siis muidugi ma olen idealist ja naiivne, nagu siin juba varemgi on selgunud. Seal seal oleksin, tähendab talitanud niimoodi, kui kõik need suured erakonnad. Meil on tõepoolest raha segada, nagu raba oleksid teinud ilusa žesti, kui nad oma sellest juba kinni broneeritud. Reklaami kontserditel määratud raha oleks loovutanud mõne kodanikuühenduse reklaamimiseks näiteks kas või Eesti Rahvuskultuuri fondi või, või, või, või, või mõne teise sihtasutuse. Tegevuse reklaam, olete Rein, tõesti idealist oleks võinud mõne koolimaja korda. Panna väikeses kirjas seda reklaami toetab Eesti Keskerakond. Missugune ja vaat kui palju oleks? Aga veel parem oleks, et selle koolimaja remonti toetas Keskerakond või ükskõik mis erakond välireklaami keelamisest vabanenud raha arvelt. Reklaam missugune, aga unistada ju võib, unistada võib, aga ega see ka valijat juurde edu. Vaat ei tea, vat ei tea. Mäletad, siin mõni aasta tagasi ilmus meie teedele sildid, et selle tee ehitamist rahastas Euroopa Liit või ükskõik, mis seal oli. Ma olen kuulnud muide, paljude oma oma tuttavate käest, et see oluliselt mõjutas, et kui ma sõidan mööda siledat teed ja ma loen, kes on selle nagu ehitanud, et see see oluliselt mõjutas nii-öelda? No ma ei ütle otseselt hääletama Euroopa Liitu astumise poolt, kuid teatud positiivset Tony Euroopa liidu suhtes igal juhul eksis. Seal, kus mina olen sõitnud seda ja ma tundsin ise hinges, seda võiks siis Res Publica. Kale soovitada, et Tallinna korda saavate tänavate ääres oleks enne valimisi silt. Tallinnas ei saa midagi korda muidugi. Viletee Valmis res Res Publica võimuloleku ajal selle sileda tee ehitasite valged mehed. Aga sellegipoolest näed, me jõudsime ikkagi mingisugusele, kuid unistuslikule positiivsele panekule mitte ainult ei virisenud. Aitäh, sõbrad, kolleegid, meile antud aeg on nüüd möödas ja täna olid siin vikerraadio stuudios siis professor Rein Veidemann, Ainar Ruussaar, Aarne Rannamäe, kuulake meie saate kordust ja järgmine kord juba uus kolmik järgmisel laupäeval.