Tere eetris on portaal tehnoloogika kommentaari esitab Kristjan Port. Soov tulevikku ette näha paradoksaalne pürgimusena kirglikult väline tegevus on samas lugematute rahva targustega ette juba ebaõnnestujana pilgatav kirjeldatud ühesõnaga nii heas tasakaalus eteeriku ennustama kippujate hindu ega ärata samas ka kuulejates liigset usku. Vaadakem nüüd siis, mida öeldakse asjade interneti kohta. Aga aga tehnoloogia ennustamise etenduse lavakujunduseks IBM-i kunagise peadirektori, samas Watsoni prognoos, kes oli ütlemise hetkel kindlasti üks valdkonna juhtivatest ekspertidest. Ta ütles, et maailmaturul leidub ruumi võib-olla viiele. Arvutile see väide pärineb aastast 1943 kusjuures siis oli maailm tänasega võrreldes palju lihtsam ja ennustamised mõneti ka paika pidavamad, välja arvatud siis Midelemisemalt otsani. Oma. 2014. aastal ennustasid ettevõtted Erikson Cisco et asjade interneti liidetakse 2020.-ks saastaks 50 miljardit sidest hoolivat seadet. Ennustamisaadel hindasid nad internetiga ühenduses olevate autonoomsete seadmete määraks kuus kuni 14 miljardit ühikut. Erinevuse põhjus tulenes taoliste seadmete määratlusest kokkulugemise metoodikast. Eriksson ja Cisco on andmesideseadmete valmistajad ja neil on mõneti kasulik oma ettevõtte väärtust silmas pidades näha tuleviku internetiga eelduvate asjade osas. Rikkamana nende ennustuse järgi järelikult tehakse järgneva taastaga lisanduma iga inimese kohta umbes seitse internetiga sidet pidavat asja. Tegelikult olnud Ericssoni, et siis, kui ennustused veel kõige optimistlikumad. Paar aastat varem ennustas juba mainitud IBM, et aastal 2015 leidub nutikaid asju umbes triljon tükki. Tegelikult trotsib. Toodud visioone ja kui uskuda analüüsifirma Cartneri kalkulatsioone on käesolevaks aastaks planeedil vähem kui üks internetiga. Meid vahetab asi inimese kohta ehk umbes 6,4 miljardit seadet. Asjade interneti seadmete ennustusel on väga oluline mõju ärile ja poliitikale. Kuna investorite raha otsib kasvuvõimalusi ja andmesidet nõudvate asjade Lisandumisega kaasneb hulganisti sotsiaalseid ning ka õiguslikke väljakutseid. Aga sinist ennustuste laiali palguvus viitab hoopiski olukorra tõsidust. Otsivale ennustamise keerukusele. Ennustamisel kasutatakse mitut metoodikat. Näiteks mainitud Cartner lähtub kolmest iseseisvast mõtlemise viisist. Neist üheksa on teooria, nagu suunaks internet turutarbimist üksikutelt massidest populaarset hitttoodetelt, nagu näiteks muusika ja filmid rohkem nõndanimetatud. Nishitoodete suunas, tänu millele rahuldatakse küll sama paljude tarbijate vajadusi, aga seda tehakse kõigi erisoove rohkem arvestades. Asjade interneti puhul otsitakse. Populaarsete rakendusnäidete nagu telefonide koduautomaatika pesumasinate asemele võimalikult palju ainulaadse maid pretsendenditud ja elu. Lahenduste automatiseerimise võimalusi populaarsete ja ilmsete lahenduste taha vaatamisega välditakse potentsiaalset ummikseisu kui avastatakse, et inimesel pole ööpäevas aega sellesse lisanduvate teenuste kasutamiseks. Tavatult nähtamatute lahendustega tabatakse aga uut ja seni rahuldamata turunishi. Teine meetod ongi seotud inimeste nende vajadustega ja kasutuses oleva ressursiga ehk kui palju uusi seadmeid ühelt maailmakodaniku kohta saaks maailmas kasutusele võtta. Kolmas lähenemine. Rajaneb majanduslikule ratsionaalsusele ning arvestab turul oleva rahamassi ja arendustööd tootmiseni, rakendamise kulude ja tuludega. Nende toodud. Kõrval on kasutusel aga teisigi tulevikku vaatamise meetodeid. Igal juhul esitas Cartner äsja uue ennustuse, mille järgi on aastaks 2020 kasutusel. 20 kuni 30 miljardit asjade interneti seadet, seda on siis varasemate ennustustega võrreldes vähem. Seega võib olla üpris kindel, et nutikaid asju ikkagi tuleb juurde ja samuti oleks enamasti nõused ühtedeks taolisteks asjadeks hakkavad olema autod. Aga proovin nüüd välja mõtelda, millised on need ülejäänud kolm, neli seadeldist.