1945. aasta sügisel tõi Agu Lüdig Estonias lavale Rolf Bernatski opereti. Kolm musketäri orkestrit juhatas Leopold Vigla. Estonia ajalooline teatrimaja oli varemeis, mängiti endises esinduskinos Gloria, praeguses Vene Draamateatris. Sirp ja vasar pühendas lavastusele üldiselt heatahtliku arvustuse, milles puudutati mõne sõnaga kõiki tegelasi jäeti aga mainimata saksa filmides kuulsuse saavutanud helilooja ikkagi äsjane vaenlane. Tore musketäride trio oli Endel Pärn, Georg Ots ja Paul Mägi. Kirjutise all oli kriitiku nime all täht A. Sain teada sirbi ja vasara dollaselt vastutaval toimetajal Debora vaarandilt. Et teatrist kirjutas Erna haavasaar, hilisem tuntud kirjandusteadlane Erna siirak. Viimane oligi too ajal, et ta oli olnud saksa okupatsiooni ajal teatriarvustaja eesti sõna juures pidas ta paremaks vältida. Avalikkuse tähelepanu. See teda siiski ei päästnud. Aastat 1951 kuni 55 pidi ta veetma vanglas. Nii palju siis kriitikust. Osungdan kõnealusest arvustusest ainult Georg Otsa ja meta Kodanipork puudutavad märkused, kuna kolm musketäri oli mõlemale esimeseks sammuks opereti lavale. Tsitaat. Näiteks lubab endast mõndagi head loota. Ots, kes antud korral Tartanyaniga ei osutanud küll veel sellist uljust temperamenti, nagu osa nõuab. Kes endas veel kinni näib olevat, aga kellest lavatalent end nagu välja pressida tahab. Kadundu, meeldiva lavalise sarmiga olevat meta Kodanipork, antud korral mustlaskoori solist. Teda tahaks tulevikus näha ulatuslikumalt eski osades. Tsitaadi lõpp. Arvustaja ei eksinud. Järgmiseks andis agulüüdik kummalegi peaosa Sigismund Rumbergi operetis kõrbe laul. 1946. Järgnesid Juri miljootini rahutuenn Rudolf Fremlija, Herbert Stothardi, Roos Marii lehaari, lõbus lesk ja Kalmani Maaritsa. Nii tuli Georg Otsast ja meta Kodanipork ist sama armastatud lava paar, nagu olid Ameerika filmides nähtud Nelson Edi, Jeanette McDonald.