Seni oleme rännanud levimuusika mineviku radadel kuues saates läbi nelja aastakümne. Täna vaatame, mida tõid endaga aastad 1940 kuni 44. See oli aeg, millal ülbe marsimuusika saatel süüdatud sõjaleek üha laienes. Seda, et tuli peagi ka süütajat ennast kõrvetama hakkab, esialgu karta ei osatud ja Saksamaa meelelahutusmuusikas valitsesid rõõmsad noodid. See oli viisike 1940. aastal Saksamaal tehtud filmist koera terri. Olgu märgitud, et saksa muusikutel polnud tollal sugugi kerge kerget muusikat teha. Kahel eelmisel aastakümnel olid rahvusvahelised lööklaulud ja tantsumuusika džässimõjude all džäss ja aga saksa rahva tõupuhtuse eest hoolitsevale doktor Kööbelsile kahjulik neegrimuusika. Pealegi olid paljud silmapaistvad sving muusikud eesotsas peni Kudmaniga juudi rahvusest. Niisiis koostati pikk ja täpne juhend, missuguseid muusika elemente saksa muusikud on kohustatud vält Dima. Keelatud olid sünkoobid ja neegri bluusisugemeid koos sellega ka liiga aeglased tempod. Samas aga lisati, et liiga kiires tempos muusika pole saksa rahvale vastuvõetav. Trompetistid ei tohtinud kasutada pilli tämbrit, moonutavaid sordiine, kontra passistid olid kohustatud mängima poognaga pitsikaato ehk keelte sõrmega. Näppimine oli lubatud vaid erandjuhuga juhtumitel. Saksofoni asemel soovitati kasutada tšellot või mõnda rahvapilliimprovisatsioon oli keelatud samuti üle poole tibikkusega trummisoolod. Erandina olid lubatud trummisoolod marssides, mis kuidagi ei saanud meenutada aafrika trummimängu kunsti. Ja muidugi olid keelatud väga paljud heliloojad esialgu afroameerika või juudi päritolu tõttu aga lihtsalt seepärast, et tegemist oli vaenulikuma heliloojaga. Sealjuures mindi vahel mõtted Dusteni, Tšaikovski, mõnede teoste noote võis osta, neil oli aga märge Šbiil Ferbod mängukeeld, raha müüa võis, ostja pidi aga nooti niisama vaatama. Muidugi püüdi neist karmidest juhenditest igapidi mööda hiilida, olid nad ju täpseks täitmiseks liiga lollid. Nii kohendati pisut Nicklarokka tiigri räägi, pandi pealkirjaks must panter ja puhas aaria tõugu lugu oligi valmis. Ainult et minu Oris. Niisuguste karmide käskude ja keeldude õhkkonnas oli Viini laule üheks kindlamaks sadamaks, kuhu paljud heliloojad ja interpreedid purjetada pidasid. Seda enam, et paljud populaarsed filminäitlejad olid päritolult viinlased nagu vili, vorst, kes 1940. aastal lavastas filmi operett, milles ise ka mängis ja laulis. Kui Saksas laagrid isegi Euroopas üsnagi piiratud ulatusega levisid näiteks Inglismaal ja Prantsusmaal neid ei tuntud siis itaalia laulud olid tunduvalt laiema levikuga, jõudes sageli USA solistide ja kollektiivide repertuaari. Lauldi 1940. aastal USA-s minuga Eldodilad, Saaro laule, lapidžinina? Jaa, Reczyniellagampaniola esimene sai tõlke pealkirjaks parvlaeva serenaad, teine läks rähnilauluna ka Glenn Milleri orkestri repertuaari. 1940. aastal hoogustus hitlerliku Saksamaa agressioon Euroopas. Üksteise järel langesid selle ohvriks Taani, Norra, Belgia ja Holland. Prantsusmaa kapituleerus kuus nädalat pärast Saksa armee kallaletungi 300000 inglise sõdurit ja mõned prantsuse väeosad lahkusid tankerkis mandrilt, jättes maha pea kogu relvastuse. Kõik see suurendas illusiooni hitlerlikust. Sama võitmatusest. Fašistlik Itaalia liitus sõjaga, okupeeris Briti somaalimaa, alustas sõjakäiku Põhja-Aafrikas ja tungis kallale Kreekale. USA kongress võttis vastu seaduse, millega esmakordselt võeti rahuajal noormehi sõjaväeteenistusse. Eestis, Lätis ja Leedus toimus sotsialistlik revolutsioon, On kolm balti vabariiki, võeti vastu NSV Liitu. Tehnilist progressi tähistas värvus, televisiooni õnnestunud demonstratsioon, atmosfääri häireteta raadio avastamine sagedusmodulatsiooni kasutusele võtmisega. Peni Kudmeni orkestrist lahkunud trompetis. James oli eelmisel aastal asutanud oma orkestri, kuhu võttis solistiks noore laulja Frank Sinatra. 1940. aastal läks Sinatra üle Tommy Dorsey orkestrisse, ootamata sealgi esialgu erilist tähelepanu. Narrid tormavad sinna, kuhu inglid esimene astuda. Nii oli laulu nimi, mis kuulus Sinatra esimeste heliülesvõtete hulka. Torsi orkestriga. Ja veel mõned 1940. aastal populaarsuse võitnud viisid. Ja ja. O. Viimati kuuldud Palamengis Glenn Milleri orkester plaati küll juba eelmise aasta augustis, kuid tollase muusika levi tingimustes tuli rahvusvaheline populaarsus 1940. aastal. Siis oli Glen Milleri orkester Penny Kudmeni Tommy Dorsey bändide kõrval USA populaarsust pjedestaali ülemistel astmetel. Eestis levisid esimesed Boris kõrveri laulud, eriti sa heidad mulle ette ebatruudust. Raimond Valgre kirjutas õige valiku, tuntuks sai see aga alles pärast sõda. NSV liidus oli 1940 taasta üheks laia kuulajaskonna lemmikviisiks Nikita Bogozlovski armas linn mis leidis kohaga pool roobsoni repertuaaris. 1941. aasta 22. juunil alanud sõja sündmusi pole nõukogude maal kellelegi vaja meenutada, nad on püsivalt talletatud rahva mällu ja neid ei unusta ka tulevased põlvkonnad. Detsembrikuus sai Hitleri armeele Moskval osaks lüüasaamine, mis oli talle ühtlasi esimene lüüasaamine teises maailmasõjas. Juba mõned päevad pärast sõja algust sündisid esimesed sõjalaulud Aleksander või püha sõda, Solovjov, Se toi, mängi mu bajaan ja mitmed teised. 1941. aastal ilmusid ja jäid võitlejaid saatma tabachtnikovi teemia, suitsu, katsi, kaks maksiimi Bogozlovski lisa veeta pland, theri, nägemiseni, linnad ja tared. Novikovi Vasja, Vassili Ok ja Solovjov toi, kaunis lüüriline viis õhtu reidil. Selle laulu sünnikoht on helilooja kirjutanud. 1941. aasta augustis tuli mul grupi heliloojate muusikantidega olla laadimistöödel Leningradi sadamas oli imekaunis ilm lähedal reidil oli mingi laev ja sellelt kostsid meieni bajaanimängija vaikne laul. Töö lõpetanud ja jäime kauaks kuulama, kuidas meremehed laulsid. Mulle tuli mõte kirjutada laul sellest vaiksest imeilusast õhtust, mis oli ootamatult saanud osaks inimestele, kellel võib-olla juba homme seisis ees minek lahingusse. Kuigi laul valmis juba mõne päeva pärast koos Aleksander tsurkinilt saadud tekstiga, ei hakanud ta niipea kõlama. Siirdunud sügisel Leningradist skalovisse, sai Solovjov toi seal estraadi miniatuuride teatri muusikajuhiks. Alles detsembrikuus tutvustas helilooja sealsele kollektiivile oma laulu, ei leidnud aga heakskiitu ja pani noodi kõrvale. 1942. aastal, esinedes Kalinini rindel eesliini võitlejatele, esitas Solovjov toi laulu ise saates end akordionil. Kuulajate vastuvõtt oli nii soe, et helilooja andis laulutrüki ja see levis tuulekiirusel üle koguma. Seitsmendal detsembril 1941. aastal ründasid jaapanlased Haabolit, lastes põhja või tehes kasutamiskõlbmatuks viis lahingulaeva vigastades raskesti veel kolme ning hävitades või raskesti vigastades kümmet väiksemat sõjalaeva. Järgmisel päeval kuulutas USA Jaapanile sõja. 11. detsembril kuulutasid Saksamaa ja Itaalia omakorda sõja USA-le. Kuna kirjeldatud sündmused leidis aset aasta viimasel kuul, siis oli 1941. aasta levimuusika USA-s veel süütult rahuaegne sest Euroopa sõda ilmselt sealset ühiskonda eriti häirinud. Meenutagem näiteks mõnda 1941. aasta populaarset pala. Ei pealkirjades ega tekstides kib, pole veel sõjamärke. Glenn Miller mängis filmis Sanveli serenaad pala Tšatanuga rongist. Tüüpiline Aelavjuu laul oli Evansi ja männi näed, mis ma ütlesin, mis ilmus 1941. aastal saiaga, õieti populaarseks, alles kuus aastat hiljem. Kantrilaulude tulevasest populaarsusest andis märku sonarilaul sügaval Texase südames. Saksamaal tuli alates 1941.-st aastast kuue plaadi ostmisele anda vastu kaks vana plaati. Tooraine puudus hakkas ka siin tunda andma. 1943. aasta lõpust jäi plaadi tootmine hoopis seisma. Kummaliseks kujunes sõjaaegse Saksamaa populaarseima laulu saatus selle esitaja lale. Andersen mängis enne Hitleri võimuletulekut Berliini Tšüürichiya Müncheni lavadel pisiosi ja esines gabarees. Talle sattus kätte laul, mille tekst oli kirjutatud esimese maailmasõja ajal muusikaga loodud 1937. aastal. Laulu esimene variant ei saavutanud tähelepanu. Aasta hiljem sai tekst uue meloodia, kuid minu jäi jällegi tulemata. Ei aidanud ka 1939. aasta alguses tehtud heliplaat. Kulus veel üle aasta kuni okupeeritud Belgradis töötav saksa sõjaväesaatja sai Viini raadiomaja keldrist pakki tolmunud plaate, nende hulgas lale Anderseni lauldud Lili Marleen. Saatja tegi sellest oma tunnusmeloodia, mängides seda igal õhtul kindlal ajal. Hiljem kõlas sama laul akalee sõjaväesaatjas, saavutades ootamatu populaarsuse sugugi mitte sõjaka laulu nagu rahuaega taga. Igatsev sõnum leidis vastukaja ka Inglismaal, kus emigratsiooni rollis olev saksa näitlejatar Luutseman hein tegi sellest Londoni ringhäälingu saksakeelsete saadete jaoks suurepärase paroodia. René tiitris laulis Lili Marleen inglise keeles esinedes USA väeosades. See kõik ei meeldinud põrmugi Kööbelsile, kes 1942. aasta lõpul deklareeris, et laul on liiga sentimentaalne ja ei sobi saksa vägede võitlusvaimu tõstmiseks. Pigem vastupidi. Kõigepealt sai lale Andersen tähtajatu esinemiskeelu sest muud temalt ju kuulda ei tahetud. Kui Lili Marleen i siis sai ringhääling selle laulu esitamiskeelu ja lõpuks käskis propagandaministeerium heliplaadifirmasid kõik selle plaadi matriitsi hävitada. 1942. aasta esimesel jaanuaril kirjutati alla 26 riigideklaratsioon ühise võitluse kohta fašistlike agressorite vastu. See deklaratsioon sai ühinenud rahvaste organisatsiooni aluseks juuliga igas sõja suurim heitlus Stalingradi pärast, mis läks novembrikuus üle Nõukogude armee vastupealetungiks ja lõppes kolme kuu pärast saksa vägede katastroofilise lüüasaamisega. See sai ka kogu teise maailmasõja pöördepunktiks. Populaarsemate nõukogudelaulude hulgas olid sel perioodil pland. Ta oli minu armas Dunaevski, minu Moskva Sahharovi, oi minu udud katsi karmilt kahises Brjanski mets, tulikovi Laul Volgast, eriti aga Bogozlovski pimedal ööl, mis pole tänapäevani kaotanud kontakti kuulajatega. No. Kõik. Isside suu, sierra. Saksa poolel püüti esialgu veel muretut nägu säilitada, levimuusika kandis valdavalt lõbusat ilmet. Kummaline oli see, et populaarsemate lauljate hulgas domineerisid mitte sakslased vaid teiste rahvuste esindajad. Rootslanna Zarale Ander ungarlanna Marika Rex, tšillanna Rosita Serrano, hollandlane Johannes eesters, tšehhi päritoluga Doracuumar, austerlased Willi Forstia, Paul Herbi ker oli juba 1934. aastal tollal iseseisva austria kodanikuna otse välja öelnud, mida ta natsionaalsotsialismi-st arvab tegemata sellest ka hiljem erilist saladust. Lõpuks jõudis ta kaks korda vahi alla. Sai isegi surmaotsuse, pääses aga siis, kui nõukogude väed Viinist paari kilomeetri kaugusel olid. 1942. aastal kerkis esile Ilze Werner 24 aastane laulev näitlejatar, kes oli sündinud ja kasvanud Indoneesias Jakartas niisiis jällegi mujalt juurtega nähtus. Tema lühikeseks tähetunniks jäi film. Meie teeme muusikat, mida kaks eelmistega kaks järgmist ei ületanud. Pärast sõda lahkus ta Saksamaalt ja kadus avalikkuse silmist. Kuna ka Ilze Werneri lapselik optimism sõja käigus pettuma, hakkavaid sakslasi vähe lohutas, otsustas Köbels vajutada teisele nupule. Rohkem hakati kõnelema imest. Üks selle tõotatud ime kehastusi pidi olema ka loodetav imerelv mis aitab sõda võita, kui miski muu enam ei aita. Nii leiame kaasarali Andrei viimasest filmist suur armastus tehtud 1942. aastal. Laulu ma tean, et kord sünnib ime. Kuigi tegemist oli armastuslauluga, oli sõnum imest üsnagi avaralt antud, et ikkagi tagaukse kaudu inimeste teadvust mõjutada. Hiljuti tuli lauljatar Nina haageni vahendusel esile salvav paroodia sellest laulust. USA populaarsete laulude hulgas oli 1942. aastal juba paar sõda kajastavad laulu nagu kiida issandat Johanna laskemoona ning kui tuled taas süttivad. Sel aastal kirjutas Perling Berlin oma levinuima viisi valged jõulud. Ja Glenn Milleri orkestriga tehti teine film, orkestri naised, milles kõlas Voreni pala nukker serenaad. 1943. aastal veeres saksa sõjavanker juba tagurpidi. Pärast krahhi Stalingradi all tuli lüüasaamine Kurski lahingus, kus tuli maha kanda pool miljonit meest. Fašistlik kord Itaalias kärises igast õmblusest. Mussolini kõrvaldati Tüürilt ja Itaalia kuulutas Saksamaale sõja. USA-s sai valmis Pentagoni hoone, mis läks maksma 64 miljonit dollarit. Detroidis New Yorgis olid rassilisest diskrimineerimisest tingitud rahutused Frank Sinatra kontserdile. New Yorgist trügis 30000 inimest, kes muidugi kõik sisse pääsenud ja oma rahulolematust sel viisil avaldasid, et vaja oli kohale saata 500 politseinikku. 1943. taasta populaarsemad viisid USA-s olid pärit Rogersi muusikalist Oklahoma. 1943. aastal tuli esile üllatavalt palju ladinaameerika meloodiaid, meenutagem neist mõnda tuttavad on nad kõik? Saksamaas laagritööstuses oli 1943. aastal nõutust märgata senised kuulsused Zarali Ander, Marigarek, Ilze, Werner ja rida teisi olid juba tühjaks pumbatud. Esimene ei teinud enam filme. Teine pidas pausi, kolmas tegi Münchauseni filmis ebaõnnestunud osa. Jätkati ära proovitud salongimuusika filmide rida, pannes lootused uuele Tähele Margot hiilgherile filmis. Naised ei ole inglid. Võrreldes näiteks mariga röökiga oli ta kahtlemata parem laulja ja ka välimuse poolest elegantsem, pealegi seitse aastat noorem. Ainult tantsuoskust polnud tal vastu seada. Ometi jäi see Margot hiilgheri viimaseks ürituseks valgel linal ja ta kadus sama ootamatult, nagu tuligi. 1943. aasta oli pöördepunktiks Raimond Valgre loomingus. Siis sündis terve rida tänaseni haljaks jäänud laule, mis väljendasid sõjameeste tundeid ja igatsusi. Hall sõdurisinel. Tartu marss. Peagi saabun tagasi su juurde. Saabunud aga see Aasta möödunud ilmaga. Ja nüüd ta suudab ellu jääda. Kuidas selle siin hullus? Ja keegi saabun tagasi. Astume koos. Saavad siis. Iga. Õnn ja meie, ma ei. SMS-e siis ei. Jää neelu e. Samast ajast on pärit kõrveri õhtulaul, mis sündis Eesti riiklikes kunstiansamblites ja Harri kõrvitsa populaarne kuplee laul seitse patja. Selle perioodi populaarseid sõdurilaule on hiljem hakatud iseloomustama tabava sõnaga rindelüürika. Tõepoolest oli enamus Nõukogude laule tollal lüürilise laadiga elustades kuulajais, mälestusi kodustest paikadest ja lähedastest inimestest, kellest sõda oli paljusid kaugele viinud. 1943. aasta lauluvarast on jäänud rohkem kõlama Puškini. Seal, kus lõpeb metsa piir. Novikovi, kus kotkas laotas tiibu, Solovjov toi, mida sa igatsed, sõber, meremees ja Sharkovski, hüvasti, kaljused mäed. 1944. aasta oli lõpliku võidu sepistamise aasta, millal vabastati suur osa okupeeritud Nõukogude maast, sealhulgas ka Eesti NSV. See inspireeris Raimond Valgret looma laule. Kodustest paikadest sündisid Tartu valss, Narva valss, Viljandi serenaad Edgar Arro ja auto rootsi muusikast ja sõnadest sai üle aegade püsima jäänud kodulinn Tallinn. Õiga kuulge. Hääle tools. Ilu. Et suure sõja ajal ka hea äri edasi käis, seda ka muusika valdkonnas näitab järk teine lugu. Nimelt sai USA-s 1942. aastal loodud väike heliplaadifirma Liberty teada, et tulemas on muusikute ametiühingu streik, mis pidurdab plaaditootmist. 10000 dollariga alustanud väikefirma hakkas meeleheitlikult plaate tegema, neist aga mitte ühtki turustamata. Ja kui siis aastal 1942 kuni 44 muusikut streikisid ja suurtel konkurentidel oli pakkuda vaid vanu plaate, müüs väikefirma nüüd juba nime Capitol suure menuga maha 300 uue plaadi tiraažid, teenides üle kolme miljoni dollari. Selle aastatoodangust on ebameeldiva seegaga seotud lesbrauni orkestrist esile tulnud sentimentaalne teekond. Nimelt meenutab üks Hiroshima pommitamisest osavõtja, et seda laulu oli ümisetud aatomipommi kandnud lennuki Hinola Key pardal. Tänased levimuusika meenutused aastast 1940 kuni 44 lõpetab aga üks eelviimase sõja aasta populaarsemad Nõukogude laule. Planteri rindeäärses metsas. Kuldseid lehti puistab käsk täis seegis. Ja Nil koostab mis. Iga plika on juba ja nii mäng tuur, kuulaja, ELVL eestoonu võitlus, rändhing rändab. Keeva too maa well külasta.