Üllar Maarika tootjate orkestri lõpetest proovi, seal mängitakse veel, see pole orkester. Lähme vaatame, kes läinudki. Hästi erksa lume killi küljel suur Bell teadis piisall. Moodi. Aga ei ole, kahe tšello polegi. Mäletan, eelmine kord joonistus Stahlil ja näitas, aga siin õlu seisab. Aga teda pilli mängib onu sammudki poognaga nakkuksiladki küsile olu käest, mis bee kuute sigade kuulaks. Aa, mul on kuulajaid ka. Tere emarika nomi sead, räägite. Tulime peegli kuulama ja vaatama ka ja kas põksida pinni, vaadata, mida te mängisid? Palun, astuge julgesti lähemale. Nii ei ole, ei taha, ma tean, kindlasti seal ka ei ole. On jooni pill oli palju väiksem. Jah, väliselt on ta küll viiuli ja tšello sarnane, aga ei ole kumbki neist. Kuid tšello on viiulivanem vend, siis see pill, siin on jälle tšello vanem vend, temast suurem ja tugevam. Mis tõugu nad alla, no selle pilli nimi on kontrabass. Trattalt. Timi minu isale elab koolist palku. Väga hea võrdlus, Marika, sinu isa laulab siis kooris kõige madalamaid hääli. Pass, see tähendab madalaid helisid ja kontrabass, see on bass, viiul. Keelpillide hulgas on kõige madalamate helidega. Kuulake. Jämedad hääled põrisevad kohe. Nii jah. Ja kuulake teda. Aga toome kõige noorema vennaga lagedale. Junni ülem seljale. Nüüd kuulsite ja näete kolme sarnast pilli kõrvuti hiiule nagu kaagi. Laavamessist tšellon. CNN on nagu harilik inimene. Hiiul pannakse nõuaelne, kui mängitakse seljatanud, mängisin istudes. Seal oli time põrand äpis. Aga kontrabassi ei saa panna, lõua alla. Ei saga istudes mängida, ta on selleks liiga suur ja kõrge. Tema kõrval peab püsti seisma. Aga me kontrabassimängijad ei taha ju alati ka seista, väsime ära. Siis paneme tooli alla, kõrge puust kasti ja nii kaanega istudes mängida. Kast on siinsamas, näete. Pillenni sädabiku janugi kutte oma pikali. Demon. Veidi üle minu pea jah. See jämedam osa kere on mulle juba rinnuni. Kere peale, kael kaela otsas on silmi kuidagi imelik nimi oli kuu, eksan. Õige nii nagu viiulil ja tšellolgi. Ja igaüks on veel isejämedune. See on esimenegi. Teine on esimesed jämedam ja nad ka madalama heli, kuulake. Kolmadki on teisiti. Ja nüüd neljas keel, see on hoopis Janet ja annab päris madala heli. Aga miks sina viieldatiga vee jämedamat keelt neljale? Mõnedel kontrabassidel on ka viies ja veel jämedam keel. Mõnikord on seda taevas, aga neid kontrabassi on siiski võrdlemisi vähe ja mängida tuleb sellel viimasel viiendal kiirel ka väga harva. Vaata Maarika keelittoni pulkadega kinnitatud selle Dio külge, lõbutse millalgi nendest pulkadest saab keerateks. Õige küll aga kasvõi seda mäletate, milleks on tarvis keeli vahele keerata? Kui oli väga õige kuidas seda toimingut nimetatakse hääletamini nii, see on pilli häälestamine. Onu, kas teie õpilane? Enne mängima hakkamist häälestasin küll. Teki käega. Võib-olla mõni keel ei ole enam ei kehti ega seda pea, proovime kohe järele. Kas nüüd on sedakorda peaks olema? Seda pilli, nojah, kui pill on häälest, eks, siis peab muidugi mängima. Mida te soovite? Palun mängige seda paati. Mängige. Palun miks te vasaku käe sõrmi telgi peale panidki tumendite? Niimoodi saab ühelt keelelt mitu heli välja meelitada. Sõrmega keelele vajutades saabki teha lühemaks või pikemaks, nii kuidas vaja mäkke ja käkke selliseks väga õige. Mõnel pillil ongi nii seatud, et on lühemaid ja pikemaid keeli klaveril kämbla all, nii palju igasuguseid uhkusega keel. Siis pole seal ja mängida neid enam sõrme peale panemisega seada nagu kontrabassil viiulil või tšellod. Käsi, tapping, läppunud, käpad läinud ilma milleta seda küll. Kuulake. Vaarika kontrabassilõnga kere sees, niisuguse S-kujulised kõverikud takud sellel Jeviiulgi olid suuremad. Milleks need vajalikud on, kas teate, et hääled pilli keresse peita jääks? Legendi ukse välja ehitavad. Päris õige, need on kõlaavad onu, kas kontrabassi päriseksti kadengitakse? Kontrabass on peamiselt saatepill orkestris, aga kunstnik võib esineda ka solistina klaveri või orkestri saatel. Onu Takenetsisse, aidake, kui lemmarikaga laulame, miks mitte. Mida te tahate laulda? Ma olen Kukekese laulu.