Ah ei löögi Läti muusikakool ja inglina õpingi klaveri. Minu isa töötab käehind, ema on õpetaja tõlgeni, CD ja Mäevike. Lähme nüüd minu klassi, Kallas, oleksin koolis käinud, kalle esimi, täestanke. Vana põleb Kalle, seitsme aastane. Kas käinud juba koolis? Ei käi, tuleval sügisel lähen. Isa tumekeeli. Hanno. Isa need minu uued tuttavad ja Maarika, kena pildi siis siin teete. Tohib sinu peeni väetama? Ahnii teie olete siis needsamad tüdrukud, kes käivad ikka pillidega tutvumas. Ja vabandage, kallid meid siia. Tema isal on kõige toredam bee. Palun näidake oma piini näite jää meile. Köimia siine minuga äkki ka. Jõe kidega Räki. Aga ei, see on nii tuur, pätsu, põleng, mändmetsa, metsa tar, naljakat imi ilunud nimi. Jah, see nimi on tulnud sellest, et vanasti teda kasutati metsas. Mängiti kui jahil käidi kooli vaja koeri kokku kutsuda, puhuti metsasarved või tahtsid jahimehed üksteisele märku anda jahi algamiseks või lõpetamiseks jälle puhuti sarm. Läbi nimetatakse painike õnne puhuma hakkasite. See on kuulik. Siia vastu pannakse suu, kui puhuma hakatakse ja tehakse umbes niisugust häält nagu hobusele, kui öeldakse. Jah. Ja vaadake nii, võtan pilli vasakusse kätte. Pöidla, panen siis siia ventiili või konksu taha. Väikese sõrmega jaoks on siin teine niisugune kolm keskmist sõrme. Jää vabaks mängimise jaoks ja nüüd puhul. Eks ju hea, et vana männi hiiekõla taru sisse nohik. Ma ei liigutanud ühtki sõrme ja mängisintell tervesse pilvede lima. Hiljem, kui pill viidi orkestrisse letti, et rusikas on üksi vähe ning nuputati pillile juurde ventiilid vasaku käe jaoks. Need siin. Jah, praegu parem käsi aitab pilli hoida. Aga huultega Eventiilidega on rohkem võimalusi mitmesuguseid helisid saada. Kuulake. Iga läbikeelest ventiili, Käämilbee LM. Ah, see kui pöidlaga siia vajutan, siis kõik helid, mida puhun, hüppavad neljast ette ülespoole. Opoellonid käimagi märka olid, jäi hüppe helikke, et üle poole. Ja meie ei saanud enam kade anda. Kõrgele läksid nende ige, nendeta. Tiit täna lugu aga hoopis kõrgem. Aga miks tehi esemeid? Ja nii nagu kallelgi EPLi kätelt kehteid tõlk, kõrget heling. Ja ja pikemalt kergelt madalamad onu, palun mängige üks lugu, olen nõus. Kalle, mine palun tädi klaverimängija, siiad, makamentilieega ahel jaagu. Kas metsafarmiga hääletatakse nagu viiulik? Räägin ühe loo, arvake, millest see jutustab. Meie pane pealkirja ja kõike seda teha. See on juhtjuht Juhkehti kolu, mis te nüüd teete? Katlaud tädibee jää ei laude. Ta valab vett välja. Võtan jah, siit paar kõveriku lahti, et vesi välja pääseks. Mis siin-seal on puude tumekirje, mäletab Trumpi biljoni käri moodi. Ah jaa, usundit. Eks. Muidu teen oi-oi kui on 10. Mängige hihtujad, paljume. Aga praegu ei olegi pingi katsuma, ikka ei ole. Neeger ju pääsu ajaks puhun. Ta on nii, ongi korras. Kas kuulsite? Kui seal nii kaua seal see oli kaja, mida väikkami siis kostab ka niimoodi, päev. Tore piidementadar. Väga hea mõte, musitseerimine vähe juba see tähendab koos midagi ette kandma. Teeme nii. Tädi mängib klaveril, tee laulate ja mina mängin oma vana hea metsasarvel.