Vikerraadio. Ja tere päevast, rahva teenrid on taas eetris ning täna oleme koosseisus Evelyn Kaldoja Postimehest, Krister Paris. Eesti päevalehest ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost ja nagu uudistest kuulsite, siis sotsioloogid on taas tööd teinud, et saabunud on värsked erakondade toetusnumbrid. Kõige suurem uudis on siis see, et esmakordselt IRL-i ajaloos on nende toetus langenud allapoole valimiskünnist. Kui veel kuu aega tagasi oli nende toetusnumber seitse protsenti, siis nüüd on see neli protsenti. Populaarseim erakond on praegu Keskerakond 23 protsendiga, nende langus kuuga on olnud kaks protsenti. Järgneb Reformierakond, 21 protsendiga, nende reiting kuuga muutunud pole, kolmandal kohal on EKRE 14 protsendiga, ka nende reiting pole kuuga muutunud ja neljandal kohal on sotsid, kelle reiting on languses ja see on langenud 13-lt protsendilt 12-le protsendile. Siis on viiendal kohal vabaerakond, nende reiting on langenud ja seda 12-lt 11-le protsendile ja siis parlamendiparteidest kuuendal kohal IRL. Nende seitsmest protsendist on kevadise sulaga saanud neli protsenti ja muuseas veapiir, selles reitingus on seal paari protsendi ringis ja IR IRL-i puhul on turu-uuringud reiting olnud vahemikuks siis 2,2 kuni 5,2, nii et võib-olla tingimuslikult võib ütleme öelda, et napilt ületavad valimiskünnise. Aga teisest küljest jällegi, kui vaadata, siis kindlalt valimiskünnist allpool. No tere, Krister ja Evelin, et mis on teie järeldused, mida te värskete reitingute puhul teete? Tere, no esimene on kindlasti see, et praegu on näha, et ei ole ühtegi valimist lähitulevikus tulemas ja seetõttu ei ole ei erakonnad oma vormi kajastamas, nad on nagu sportlased pärast seda, kui hooaeg on läbi põhimõtteliselt, et nad on suvele vastu minemas ja teiselt poolt on näha, et ega inimesed ka ei mõtle tänu sellele, et keegi ei teadvusta neile võib-olla seda parteiliste eelistuste tegemise vajadust. Vähemalt ei ole näha, et mingisugune selline ka korrastumine hakkab võib-olla jõudma lõpule, et kui me vaatame, et kui varem näiteks EKRE peaaegu küsitluses küsitlus võis uhkeldada kas või protsendi võrra kõrgema tulemusega, siis vähemalt hetkeks on küll mingisugune lagi tulnud ja, ja kui arvestada järjega ütleme siis noh, teisegagi pigem niimoodi konservatiivse erakonna ehk IRL-i langus, siis ütleme, selline konservatiivse tiiva mingisugune nende kerkimine on vähemalt hetkeks peatuma muidugi. Tahaksin selles suhtes, et ma arvan, et EKRE ei ole päriselt enam konservatiiv Me hoolimata sellest, mis nende nimed on sees, vaid natukene teistsuguse suuna erakondade tsentri konservatiivid, ma ei arva, et need oleksid väga kattuv valijaskonna või siis kes on juba ära läinud teisele poolele, see on seal teisel pool, on, ma arvan, pigem konkureerivat siiski vabaerakonna Reformierakonnaga, nad on teine liiga. Aga algselt ikkagi algsete, võttis justkui mõnelt IRL-i tagant valijad endale ära teatud. Aitäh, aga kui noh, selge on see, et seal ütleme enamuse erakondade selline ühe-kaheprotsendine langus jääb selle uuringu vea piiresse, siis IRL-i puhul see kolm protsenti on siiski mingisugune märg ja esmakordselt allpool valimiskünnist. Millised teie soovitused üldse IRL-il on võime meie soovitused, et mis teha sellises olukorras, et kui sa oled juba mitu kuud tagasi lootnud, et no nüüd on küll jalad põhjas, aga tundub, et saab veel madalamaks minna, et ka siit ütleme optimist saab öelda, et neli protsenti on veel langust. No ma arvan, et valija peaks nägema seda, et nad valitsevad, sest nad on tegelikult ju valitsuses sees ja nad on teinud väga hea asja, mis oli näiteks elatisraha fond, mis oli nende lubadus, mida nad on teinud. Et siis võib-olla on, jääb natukene mulje, et nad teevad selliseid nagu imelik, natuke populistliku maiguga algatusi, mis ilmselt ka nende sellisele tavalisele paremtsentri valijale ei pruugi peale sammuga keeldu, täpselt näiteks näiteks on niisugune nagu ei mille ikkagi pikalt pikalt põhjalikult tegelemine meie riigi ressursside raiskamine pseudoprobleemi lahendamisele, mis on väga vastuoluline lahendus ka veel, et, et ma arvan, et see juba näiteks võõrandab, et sa ei seosta IRL-i mitte niivõrd elatisrahafondiga, mis on tore asi, mida on väga paljudel Eesti elanikel vaja, vaid see seostad neid, selle jabura, burkakeeluga. Et täpselt, ühesõnaga noh, üldse muidugi IRL on, ma arvan, et niigi palju protsent saamas tänu sellele, et nad on valitsuses, nad saavad pidevalt olla tänu sellele pildile tulla välja mingit eelnõud, aga aga kui mina selles nii kindel ei ole, vaatavad praegu neid number, siis ta ütles, et see võiks välja lugeda valijate hinnangu nendele eelnõudele. Kui tõite näiteks burkakeelu, siis mina toon vastu õiguskantsleri tungivat soovitust. Vastutuult minnes kava ikkagi keelata vanglates suitsetamine, jällegi mingisugune asi, ma ei tea Valijaskonnas neid vange keda see puudutaks, aga valimisõigus, aga ma arvan, et pigem see noh, samas võib millegi tegemisega olla ka päris edukas, nagu me näeme siin vabaerakonna reitingust see teinekord Tageda valijate valijate toetus, et sa ei tee midagi vastuolulist ja tahavad sellist rahulikku valikut. Aga tegelikult üks selline suur tähelepanek on see, et praegu pole ühtegi parlamendierakonda, mille reiting oleks tõusnud, et põhjus peitub selles, et suurenenud on hüpoteetilise üksikkandidaadi toetused. Kui aprilli alguses oli üksikkandidaatide toetus kokku viis protsenti, siis nüüd 11 protsenti, et see on üsna tõenäoliselt seotud alanud presidendivalimistega, sest meil on tekkinud ju rida erakonnaväliseid kandidaate, et on räägitud Indrek Tarandist, Allar Jõks, Iston räägitud Jaak Jõerüüdi mitmetest teistest. Ehk on siin ka mingisugune selgitus, miks IRL-i reiting on langenud, sest nemad pole presidendivalimistega ja absoluutselt pildil. Võib olla ja ongi, kas see üksik hüpoteetilise üksikkandidaadi toetus näitab seda, et kui inimene läheb valimisjaoskonda päriselt, Parlamendi valimistele võib ta käituda vähemalt mõne protsendi jagu teistmoodi kui see tabel näitab, et kui sul on üksikkandidaat, sa võid öelda, et sa oled hüpoteetilise üksikkandidaadi poolt ja mõelda Jaak Jõerüüt. Ja siis, kui sul on seal sedelil proua Ivnitskaja, kes on meil vapper sarikandideerija, siis sa ilmselt seda üksikkandidaadi toetust ei pane sinna sedelile, vaid sa võib-olla hoopiski mõtled, et sa oled vanasti IRL-i valinud, annaks neile veel ühe võimaluse, kui nad praegu seda võimalust ei saa, sinna tõenäoliselt on kadunud ja sa võid strateegiliselt hääletada hoopiski teistmoodi, et see võib neile näiteks anda need paar protsenti. Ja muidugi, see näitab teatud määral siiski sellise jällegi klassikalist tüdimust, klassikalist protestivaimu teket, et noh, alati kui tulevad valimised, siis tuleb aga juba erakonnad nagu omale tuli Vabaerakond ja EKRE, mis ta peab, tegelikult said hästi palju selliseid protestihääli, kes tahtsid hääletada kõigi vastu, see oli vähemalt mingisugune variant, siis praegusel hetkel on üksikkandidaadid täitmas seda nišši selles, selles küsitluses. Või noh, ikka läbi valimistsüklite tuleb mingeid erakondi, kes on natukene aega pildil näiteks meil on olnud rohelised ega põhimõtteliselt Res Publica ju ka oleks, kui ta oleks üksi jäänud, oleksid kadunud. Et, et see, see on nagu ka Eesti valimistsüklitest, lihtsalt need tavalised erakonnad jääb pikemalt pildil, et noh, et elame-näeme, nüüd tundub, et võib-olla vabaerakond ja ja EKRE jäävad ellu ka järgmisel valimistsüklile. No kõige olulisem on nüüd see, et nagu majanduslanguse puhul öeldakse, et kui kolm kuud järjest on majanduslanguses olnud, siis me saame rääkida majanduskriisist. Kui IRL-i reiting kolm kuud sellest peaks olema ikkagi allpool valimiskünnist, siis ma arvan, ei ole võimalik ka Margus Tsahknale öelda, nagu ta ütles kell 11 uudistes, et kuidas see oligi, et ma arvan, et see uuring on jura maa või mingi selline asi, et kuina sotsioloogide tööd kahtluse alla ei seaks. Ei saa süüdistada natukene natukene, meenutab seda, kuidas võrdõigusvolinik leidis, et aga ega me veel palgalõhe ei olegi üldse nii suurelt tuleb lihtsalt natukene kohendada metoodikat, ta saab hoopis paremad. Tulemuseks noh, nagu ka Eesti rahvaarv suudeti tõusule panna ja lihtsalt õel nali. Aga reitingu teema lõpetuseks valitsusliidu erakondi toetab 37 protsenti opositsioonierakondi 48 protsenti valijatest ja ma arvan, selle tõdemusega selle esimese teema. Käsitleja käsitlemise võiks ära lõpetada, aga kui nüüd presidendivalimiste teemaga jätkata, siis ja sellel mitte väga pikalt peatuda, siis sellel nädalal tulid jõuliselt, et pildile Keskerakonnaga seotud kandidaadid taas on alanud sisevõitlus Kadri Simsoni ja Edgar Savisaare leeride vahel. Samas on selle nädala lõpuks tekkimas paljudes poliitvaatlejates kindel veendumus, et Savisaart ennast nendel valimistel kandideerimas ei näe. Aga mina olin selles, et Savisaar ei pretendeeri presidendiks. Kindel juba kuid tagasi, et eks see, tema huvi ole muidugi see, et me räägiks temast kui presidendikandidaadist rohkem kui temast kui kriminaaluurimise all olevast linnapea ametist kõrvaldatud isikust, aga nüüd on siis Mailis Repsi, Peeter Ernits tõusnud Keskerakonna presidendikandidaatideks, et milliseid emotsioone, mõtteid, see areng teis tekitab, esmalt, et siis Mailis Reps ja ja, ja siis kohe nii-öelda tasakaalustava jõuna kandideerima pandud. Peeter Ernits. Mina ausalt öelda ei suuda seda kampaaniat, mis praegu käibel on päriselt nagu presidendivalimistega seostatud see nagu mingisugune niisugune poliitiline perioodil, nagu me enne kirjeldasime periood, kus ühtegi nagu kohalike omavalitsuste või siis riigikogu valimisi, kus nagu laiemaks laiem avalikkus saaks osaleda, ei ole tulemas, et see on niisugune väike poliitiline meelelahutusvahepeal, et ma ei, ma tõesti ei suuda, nagu seda enam tõsiselt võtta. Ei kakk kui sa küsisid emotsiooni kohta, siis minu esimene reaktsioon neid nimesid kuuldes oli naerma puhkeda. Aga eks ta ilmselt konkreetselt neid nimesid tuleks vaadata just selles kontekstis, mida sa nimetasid, ehk Keskerakonnasisene heitlus, ehk siis, kui juba erakonnalt on välja tulnud kaks nime, siis selgelt see nii-öelda piirab võitlus välja selle inimese jaoks, kes tahaks minna nii-öelda kogu erakonna ühtse kandidaadina, ehk siis Edgar Savisaarele. No kui neljapäeval Mailis Reps kandidaadiks kerkis, ütlesid irvhambad, et see on tegelikult Savisaare plaan selleks, kuidas vabaneda tülikast Mailis Repsist, SEST KUI Reksist, saab president Keskerakonnast välja astuma, et. Selleks muidugi kombinatoorika kõrgem tase, aga olulisi arenguid toob tegelikult lõppev nädal ka selles osas, et Keskerakonna Simsoni leer on Toobali ja Laasi erakonnast väljaviskamise asjus minemas kohtuni välja ja see on ju märkimisväärselt huvitav, kuidas ühe organisatsiooni sisetülid jõuavad kohtusse, et see saab olema küll üsna põnev kohtukooslus ja kindlasti see laulusalmis üks meelsena tunduvat keskerakonda. Ja päris huvitav on see, et oletame, et kohus teeb otsuse nagu vaja. Mis ikkagi edasi saab, et noh, kas siis keelatakse Toobalile ja Laasile üle Keskerakonna ukseastumine või kuidas see peaks välja nägema? Ei, no ma hindan inimeste kannatlikkust, et sa sai lihtsalt ei pauguta uksi, vaid seal on nii vastupidav, et sa jääd sinna parteisse, sul on ilmselgelt sa oled mingite inimestega täiesti täiesti vaenujalal ja sa oled valmis nendega kohtus protsessima, sa ei lähe ära, see on muljetavaldav partei lojaalsust. Ja jällegi, et kui nad ikkagi tahaksid teha nii nagu nagu tahavad siis ei olekski mingi küsimus uuesti proovida seda erakonna põhikirja muuta ja teha nii, et kõik oleks seaduslike korralik. Selleks tõenäoliselt sa, Krister jälgisid ju seda, millise kirglikkusega keskerakondlased osalesid. Tei piirkondade üldkogudel, kus oli ju samamoodi see võitlus Simson versus Savisaar ja küll külalisvõi rändvalijaid prooviti liigutada ja nii edasi. See oligi just seesama võitlus ju sellepärast et kui ühel hetkel peaks partei kongress toimuma, siis Keskerakonna põhikirja järgi ju need delegaadid määratakse piirkondades ja, ja see võitlus käis juba ära ja tõenäoliselt see jõudude vahekord ei ole. Ütleme siis Savisaare poole nii selgelt ja üheselt paigas, et saaks nii-öelda siis jõuga minna seda põhikirja muutma. No ilmselt asi ongi ja aga kui, kui vaadata mitte keskerakonda, vaid ka näiteks seda, kuidas Reformierakond heitleb oma presidendikandidaati otsides sisemiselt siis positiivsena mina tooksin välja selle, et selline puudub. Et just selle, see, et on parteideväline monoliidsuse, on hakanud murenema, et tegelikult käibki, see on, käib heitlus, käib asja nimelt demokraatia, see on pikas perspektiivis pigem hea. Jah, ei ole, tagatubasid on kohtusaalis ja ajakirjandus. Aga Keskerakonna seisukohast muidugi kõige olulisem uudis on täna LP-s või siis Eesti Päevalehe laupäeva lisas või laupäeva väljaandes Savisaar punub abilinnapeadele kättemaksuvõrku, ehk siis kui kõik need faktid peale paika peavad, siis Savisaar või Ta juba enne jaanipäeva üritada ametist kõrvaldada suurema osa Tallinna abilinnapeadest. Vot see saab olema väga põnev, et kui tõestik Savisaar läheb oma võitluskaaslaste vastu Tallinnas, siis mina kardan, et lõpuni kindel mina Savisaare asemel selles ei ole tal kõik, seekord õnnestub. Seda enam, et ta täpselt nagu ka see päevalehe lukku, kirjutab ta kummalises positsioonis. Aga noh, ta ei saa nagu minna, ei pea lihtsalt lahti lasta, sest et aju praegu ametlikult linnapea ja genud juriidilist nõu küsimas ja siis ma saan aru, et see nõu pidada saanud on, ongi see, et peaks kuidagi käima läbi volikogu ja läbi umbusaldamise. Ehk siis saab jah, selline jõupositsioon, aga lihtsalt nagu vahemärkusena midagi, millest nägi kas mingit korda tehtud tänavat või midagi muud ja näitasin see iva eriliste fanfaari deta. Tallinna linn töötab ja ma ei ütleks, et ütlesite, et halvemini kui, kui oli, siis Edgari valitsemisajal. Siis nojah, see saab põnev selles mõttes olema, kui Savisaar ütleme, umbusalduse avaldamise, nii ta tõenäoliselt jõuab, sest ma ei kahtlegi selles, et Edgar savisaarel on Tallinna volikogus oma Keskerakonna fraktsiooni fraktsioonis nii palju ustavaid, kaasvõitlejaid, kellaga, umbusaldusavalduse saab algatatud, aga päris põnev olema ju selles mõttes, et kuidas käitub opositsioon, kellel ka on saalis mingeid hääli, et kas siis opositsioon hakkab Savisaare nii-öelda algatusega kaasa minema või, või passib ja, ja mängib mingisugust teist mängu. Päris lahe küll, kui opositsioon annaks oma hääle, et näiteks keskerakondlik abilinnapeadele. Selleks poliitiline kahvel. Aga jätame presidendivalimised ka sinnapaika, sest kui tõele au anda, siis kalendrisse alates on veel mitu kuud ja arvestades kehtivaid Eesti vabariigi seadusi siis tõsiseks andmiseks presidendi teemal läheb siiski avalikus ruumis ütleme seal kusagil augusti alguses. Järgmised protsendid on sellest, et kui suur osa Eesti üle 40 aastasest elanikkonnast juba kandideerib presidendiks? Nii, aga siis, kui lõppevat nädalat peaks mingi filmiga iseloomustama, siis vähemasti pealkirja mõttes oleks kõige sobivam vist pealkiri täna öösel me ei maga sest kolmapäeval ja neljapäeval pidas parlament maha 24 tundi väldanud istungi põhjuseks siis venitamistaktika kasutamine ja ööistungi kutsus esile siis opositsioon, kelle sooviks oli takistada haldusreformi seaduse eelnõu vastuvõtmist. Selle sündmuse puhul peaksime vist rääkima kahest asjast, et kõigepealt ööistungist kui sellisest ja me peaks rääkima ka haldusreformist. Ma arvan, et mõistlik oleks need teemad selles mõttes lahus hoida, et üks on kui fenomen ja teine on, kui ütleme siis mingisugune reform või, või soov midagi teha, et alustaks võib-olla sellest ööistungist kui sellisest, et venitamistaktika puhul on Eestis kasutusel siis selline termin nagu juntimine, et Krister, mida sina sellisest tegevusest arvad, kus opositsioon püüab menetluslikke võimalusi ära kasutades viita, aega kasutada nii meedia, aga ka laiemalt avalikkuse tähelepanu? See on opositsioonil garanteeritud taktika selles mõttes, et tal Opositsiooni peab olema mingisugune instrument, millega näidata, et nad on olemas, ütleme eriti nagu põhimõtteliste küsimuste puhul, kus, kus võib-olla nende argumente üldse üldse ei kuulata ja mis on nagu sellised suured ja millega saab olla tähelepanu keskpunktis, et mina arvan, et opositsioon käitub nii, nagu nagu talle kohane ja ta selles pole mitte midagi iseenesest halba. Aga mõtlesin, et ma ei tea, kas ainult mulle tundub või, aga aastal ööistungid on kuidagi pälvinud märksa vähem avalikkuse tähelepanu, et see nagu ei jõua sellise tasemeni meedias, nagu nagu oli siis varasematel aegadel, kui, kui Keskerakond oli valdavalt selleks, kes, kes neid asju juhtisid, võimalik, et seda näitab ka mingisugust jõudude vahekorda ja erakondade tugevust, aga mul endal mõisari natuke eemale Tšehhimaal ja noh, natuke ikka loed, lugesin uudiseid, aga seal ei ole täpselt kuidagi peaaegu jäigemad. Taustamüra. Võib-olla ka see, et on harjutud juba, et need ööistungid tegelikult ei muuda midagi, et see on selline nagu kord aastas tsirkus, et, et natukene, ma arvan, et, et see, see võtab tähelepanu vähemaks, et kuna me teame, et see tegelikult midagi ei muuda, et riigikogu näitab, et nad on olemas, opositsioon näitab, et nad on olemas sisuliselt karavan liigub edasi, et, et see ilmselt võtabki. Kuigi kuigi ma ise soovitasin hoida nii-öelda sisu ja selle fenomeni lahus, siis ma just tahtsin tegelikult öelda seda, et võib-olla sedapuhku väga lihtne ei ole inimestele seda sisu ja põhjust ära selgitada, ehk siis kõik saavad aru, et et ööistungid toimuvad, aga ma arvan, väga paljud ei saa aru, mida see opositsioon tahab, sest kui ma ka tegin neljapäeval reporteritundi ja teemaks oli seesamune ööistung ja siis haldusreform, siis näiteks Jüri Ratas esines seal sellise mõttekäiguga, et temast suuremat haldusreformi pooldajad parlamendis ei ole. Aga tõenäoliselt kavatseb ta sellele seaduseelnõule vastuhääle seda, ehk siis ta on haldusreformi poolt, aga ta on haldusreformi vastu, et. Ma ei ole küll rassist, aga. See, mis puudutab haldusreformi seadus, siis selle puhul aga igasugune ööistung venitamine märksa vähem efektiivne, kui näiteks oleks riigieelarvepoolsest riigieelarve on seadus, mille parlament peab vastu võtma, muidu ta saadetakse laiali, aga ka haldusreformiks nädal aega hiljem või kaks kuud hiljem vastu, et ikka midagi sellest eriti ei juhtu ju midagi ei muutu, kui ikkagi tahe on olemas ja ma saan aru, et tahe on olemas, sest et see on üks väheseid asju, mida koalitsioon saab pärast tagasi vaadates öelda, et näete, lubasime ja me tegime äratud kõigele kõigi raskuste kiuste. Ja ega see ööistungeid ei ole väga kaua kestnud, et ta on ju ainult ühe öö kestnud, et ma saan aru järgmisel nädalal tegelikult ühe unetu öö parlamendis tõenäoliselt veedavad saadikud veel kuigi arvutuste järgi vist seal on siiski nii, et kolmapäeval kusagil õhtul kella kaheksa-üheksa paiku peaks see menetluslik aeg läbi olema, aga, aga ju seal on ikkagi võimalik veel lõppsõnasid, et võtta ja kui EKRE ikka väga või Keskerakond väga kiusata tahab, siis küll leiab põhjusi seal ka nii-öelda muud moodi neid asju menetluslikult venitada, et noh, näiteks apsal arupärimisi veel vorpida ja saab seal igasuguseid muid asju üle anda ja ja nii edasi, et lõppkokkuvõttes Eesti parlamendi ajalugu on kalik, tuntakse kõikvõimalike venitamisviise, et kasvõi seal protseduurilisi küsimusi saab esitada ja nii edasi, aga. Vaatame vaatame ka maailma ajalugu, siis on, meil on isegi veel suhteliselt karmid reeglid, et see kaheksa minutit kõneldakse puha, et ei saa minna ja telefoniraamatut ette lugeda ööpäev läbi, näiteks nagu, nagu on mõnel pool tehtud, aga muidugi, kui sa ütlesid, et kas praegu juuakse sõnumit kohale, mille vastu või poolt ollakse, siis ega see varem ka pole eriti olnud, mäleta kunagi. Ka lastetoetuste puhul sotsidel siiski õnnestus väga lihtsalt ikkagi tehase maailm mustvalgeks, aga. Seal oli reformi, aga näitas, kui oli kunagi mingi eelarve puhul venitamine, kus keskerakonda ametliku põhjendusena toodi umbes elektri hinda midagi Muubile, igaüks sai aru, et see pole mitte mingit seost sellega. Nagu inimesed on harjunud, et abstruktsionism ei muuda mitte midagi, et selles mõttes, et seda ei võta ilmselt juba selle pärast tõsiselt, et kuule, sa tead, et sisuliselt enam see, see juba peaaegu on rusikatega vehkimine pärast kaklust, rusikatega vehkimine, juhul kus sa tead, et kes kakluse võidab. Summa summaarum, ilmselt praegune küsitlus, mida me vaatasime, ei kajasta istungite tulemusi, aga need ööistungid annaksid ilmselt just sellise tulemuse, nagu me nägime, ehk siis kõikide parteide populaarsuse ühtlast langust. No ja teine või kolmas asi on see, et kivi muidugi jällegi meedia enda kapsaaeda, et kui sellest ööistungist kirjutatakse, siis ikka räägitakse sellest, kuidas keegi kõndis maha 10 kilomeetrit seal nende hääletuste vahepeal kuidas või kohaloleku kontrolli vahepeal, mille vahepeal iganes siis kirjutatakse ja räägitakse sellest, kuidas kusagil mõõdeti vererõhku, kui ja siis heal juhul on mõni saadik saadud õlle või, või mingisuguse muu asjaga kusagil puhvetis pildile, et ühesõnaga tegeletakse selliste kõrvaliste asjadega, aga siis ma ei näinud väga põhjapanevaid pikki kirjutisi sellest, et näiteks läbirääkimistel haldusreformi seaduse teisel lugemisel, mis olid need argumendid, mille pärast siis need ööistungid toimuvad, et ka meedia tegelikult ei ole väga pidanud oluliseks seda asja niimoodi, ütleme, nüansside tasandil lahata, et põhimõtteliselt Keskerakond on sellise, ütleme, Andrus Ansipi haldusreformi mudeli üle võtnud, et me ei soovi sunniviisilist liitmist, me ei soovi panna mingisuguseid tähtaegu. Me loodame vabatahtlikult tuhandete aastate jooksul kujuneks Eesti halduskorraldus välja, et põhimõtteliselt poliitikas on ju kõik selline äraunustatud vana, et lihtsalt. Teedla rändavad igatahes pole kokkuvõttes kui rääkida meelelahutuslikus poolest ainult kahju, et seekord ei ole parlamendis taolist suurepärast sõnameistrit nagu Juku-Kalle Raidi, kelle kogumik on ka veel aastaid hiljem väga lõbus. Lugemismaterjal. No vot, ma mäleta, ajakirjanik ihkab ainult meelelahutus. Aga ma mäletan suurepäraselt, et kui Juku-Kalle andis selliste, ütleme siis rindereportaaži parlamendist oma Facebooki postitustega, kas nüüd üle-eelmisel korral, kui ta veel parlamenti kuuluski kogu ööistung oli, siis ma mõtlen? See oli küll väga põnev selles mõttes, et seal oli sellist peent huumorit, satiiri võib-olla kohati mindi üle piiri, aga selline aus olukorra kirjeldused see loomulikult paljudele parlamendisaadikutele ei meeldinud, sest nende arvates ütleme, Juku-Kalle stiil oli allpool igasugust nii-öelda elementaarset aktsepteeritavat poliitilist taset. Aga sealt tuligi täpselt hästi välja, et diskussiooni ju ei käinud, vaid selline üksteisele mingisugune ärapanemine ja õppimine ainult. Nonii. Istuks natukene ka siis ütleme sellisest keskmisest Eesti meedias, siis millised tähelepanekutel haldusreformi osas on? Räägime sisust ka. Oh, mina arvan, et olemuselt on mis iganes sammud vähendavad, praeguste virvarri on ainult teretulnud ja noh, see on ju nähtud teatud võimalused ikkagi vabatahtlikult ennast suureks ajada. Näeme kas või kõik ikka lähemal Tallinnale, kus käib selline teatud heitlus erinevate valdade vahel on näiteks saue puhul ühtedega liitutakse teistega mitte, selline on jäetud võimalus inimestele ikkagi väikese nii-öelda sunni survel jõuda sellisele kokkuleppele, mis neile kõige paremini meeldiks. Inimesed mõtlevad sellele midagi ikkagi toimub, et midagi on hakanud liikuma äkki siis lõpuks kuigi see protsess ilmselt peab ka koos rahvastikuprotsessidega edasi minema, et see ega Eesti ei saa ka siis valmis, kui üks reform tehtud. Nojah, kui me just rääkisime sellest 1000 aste põhjal paika loksuma, sest siis üks protsess, mis käib palju kiiremini, jah, kuigi nüüd antud juhul koos sisserändega tõesti vist rahvastiku arvu vähenemine peatus, aga ka see need protsessid, kus liigutav takse, kuhu linnadesse need jätkuvad ja mõnedes valdades varsti-varsti maakondi all. Kui vaadata ÜRO statistikat, siis maailmas pole mitte ühtegi demokraatlikku riiki, kus linnastumist oleks õnnestunud peatada, ehk siis ükski poliitiline meede ei ole aidanud rahvast viia linnadest tagasi maale. Ma rääkisin, ütleme sellist, jah, täpselt teil ei olnud riikides päris demokraatlik, ei olnud. Peab märkima. Aga siis asja mõte on see, et soomlased teevad juba mitmendat raksu haldusreformi, siin hakkad, on tegemas taas haldusreformi, Taanis tehti ka suhteliselt hiljuti haldusreform, kus minimaalseks omavalitsuse suuruseks kehtestati 20000 inimest ja kõikides kohtades on nenditud seda, et reformi ei tehta mitte sellepärast, et asi hakkaks paremaks minema. Vaideid, et asi ei läheks veel kiiremini veel halvemaks. Ja sina mulle tundub, mulle tundub, et praegu ütleme, selles poliitilises debatis jäävad küll kõlama argumendid, et nüüd läheb elu paremaks, aga ma arvan, et selles suhtes on need lootused võib-olla liiga optimistlikud. Et elu ei lähe enam nii kiiresti halvaks, võib veel halvemaks. Ma arvan, et see sõnum võiks olla. No ma arvan ka, et me peame arvesse võtma seda, et tegelikult võrreldes selle perioodiga, kui meil kunagi ammu esimest korda vallad rajati, siis on ka muutunud kommunikatsioonid, on muutunud transpordivahendit, et see info vallamajast nagu kuskile kaugemasse piirkonda juba märksa kiiremini, nüüd sa ei pea enam nagu hobust võtma, vaid sa võid e-kirja saata või kui sul on tõesti kohale minnes võid autoga minna. Et noh, tegelikult ka see tehniline keskkond on muutunud, et mitte ainult inimestele linnadesse kolinud, vaid ka haldusvõimalused edukalt hallata kaugemalt distantsilt on paranenud. Ma ei tea, kui palju see vana hea klassikaline küsimus, et kui palju teie olete oma kohalikus omavalitsuses käinud, et kui nüüd jätta välja see ajakirjanikuks olemine, et teie õnn on küll muidugi, et te mõlemad töötate sellistes toimetustes, kus väga aktiivselt ütleme, Tallinna linnavalitsuses käima ei pea, aga aga siis, kui tihti te kodanikuna mõnda omavalitsuse majja mõnda hoonesse teil ongi vaja mingit asja ajada? Ma arvan, et Tallinna linnas ma ei olegi sattunud enne seda, ma olin Tartu linnakodanik ka vist ja, ja Tartu vallak, ma arvan, et ma ei ole vist kunagi pidanud käima üheski omavalitsuses, majas, kodanikuna. Ega sa ei pea käima justkui üheski ministeeriumis kodanikuna, et see selles mõttes e-riik toimib, et üldiselt on, mõnel pool on vaja saata mingi paber skaneeritud kujul ja, ja nii edasi, aga saadad ikka e-kirja lausa, aga jällegi see neutronite suurte omavalitsuste puhul. Mul on üsna tihedad sidemed ühe väikese omavalitsusega Saaremaal, mis muide ühines ja seal küll on ikkagi selline puhtinimlike side nendega, kes, kes vallamajas oli täitsa olemas, isegi käisin seal läbi, aitasime näiteks muide, kuskile faksi saata, aga ei jaganud ka olemas on, siis pidid vabandust. Kas selleks Eestist välja, kelle Lõuna-Euroopas selg ja aga selgelt see side niimoodi kodanike kolimise kesikatele seal vallamajas ja juttu ajamas ja nüüd on nad ühinenud Nathan pigem õnnelikult aina rohkem kokku kolme peale kokku rohkem raha ja võimaluse teha ka suuremaid asju, ma juba nägin, seal käis näiteks parasjagu kohaliku asula valgustuse ehitus ja puha, mida nad varem poleks saanud endale lubada, aga samas inimestes ikka sa kohapeal allestavad ütelda, lihtsalt. Ühe suurema valla väike nagu esindus, ehk siis nii palju, kui mina aru saan, võib-olla ma eksin, aga minu meelest näiteks keegi seal tööd küll ei kaotanud ja ilma selle koha pealt ei tunnusta. Eks. See, et kui sa oled võib-olla noor ja tööjõuline inimene, sul ongi selle omavalitsuse teenuseid vähem vaja, et kui sa näiteks vanem inimesi võib-olla, et sul on sotsiaaltöötajat vaja ja nii edasi, et, et kõik see muutub ka elu elukaare jooksul, et me oleme lihtsalt liiga sarnases generatsioonis, et me võib-olla ei taju kõiki nagu selliseid aspekte. Ma arvan, see omavalitsuse võimekuse tõusust kaasata, investeeringuid ära teha, kui sul on mingi oluline asi, et piltlikult öeldes, kui kolm vaest valda jõuaks igaüks osta endale jalgratta, siis suur ühinenud vald jõuab endale osta auto kasutatud auto. Aga et ühes ma olen kindel, et kui see haldusreformi seadus nüüd lähinädalatel Parlamendis vastu võetud saab ja kolmanda lugemise läbib, siis see kisa-kära algab ja see algab hoopiski järgmise aasta kusagil jaanuaris, veebruaris, märtsis kõige hakk aktiivsemalt, sest siis peaks toimuma selline faas, mille nimi on sunniviisiline liitmine. Ja mulle tundub, et eelnõu koostajad siis vabariigi valitsuse ja minister Arto aasa osas on olnud väga optimistlikud valitsuse töövõimes, seal on sisuliselt loetud nädalad jäetud valitsusele selleks, et langetada kõik need sundliitmisotsused viia läbi kõikvõimalikud referendumid. Et noh, iseenesest oleks muidugi ideaalne, kui ühtegi sundliitmist ei tuleks teha, aga praegune informatsioon juba ütleb seda, et noh, näiteks Jõgevamaal on Pala vald, mis on teatanud Nemad kriteeriumitele, ei vasta, ehk seda viit tuhandet inimest kusagilt võtta ei ole, aga nad ei kavatse ka kellelegiga liituda vabatahtlikult. Ehk siis nad loodavadki saada, ütleme siis sundliitmise faasist endale. Kaaslased. Väga võimalik, et valitsusel on juba sellised nagu nato stiilis kontidesse plane, mingid plaanid juba valmis paberi peal, et kohe kui kell kukub võetakse ümbrikud lahti ja hakatakse liikuma. Ma arvan, et ma loodan, et valitsusel on mingid plaanid olemas selles vallas. Nii no ja selge on ka see, et ütleme kui haldusreform saab tehtud ja kui sellest 200 ja natukene rohkemast omavalitsusest jääb alles seal kusagil 60 70 omavalitsust, siis mingisuguses ajalises perspektiivis on see siis viis või 10 aastat, tuleb veel teha mingisugune korrektuur, ütleme siis sellise reha reformi näol, mis on juhtunud ka paljudes teistes riikides. Aga haldusreformi teemal ma arvan, et rahvateenrite saade saates on põhjust veel rääkida, aga nüüd läheme otsapidi välisteemade juurde. Mis on küll seotud Eestiga. Eelmine rahvateenrite saade pass soovitusega vaadata pühapäevast Aktuaalse kaamera nädalat ja seal andis intervjuu president Toomas Hendrik Ilves, jutuks oli seal siis muuhulgas ka Eesti järgmine suur välispoliitiline eesmärk. Kui peaminister ja valitsus pingutavad selle nimel, et 2019.-ks aastaks saaks Eesti kaheks aastaks ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikmestaatuse, siis president Ilvese arvates pole see parim eesmärke. Lõppev nädal on sellel teemal toonud ohtralt artikleid ja see teema on jõudnud meie igapäevasesse uudisvoogu erinevate kursside alt, räägitakse sellest, kuidas Eesti peaks panustama sellele ajutise koha saamiseks siis vähemalt miljon eurot kampaania tegemiseks ja see ajutine koht läheks kokku maksma siis umbes seal nelja-viie miljoni euro ringis. Et mina seda kasu eriliselt hinnata ei oska, mida Eesti võiks saada sellest kaheaastasest positsioonist kohas, kus paljude diplomaatide seisukohad, sest ta on kindlasti võimalik saavutada hindamatu kogemus kust väga raske on seda tulemust saavutada, et ma juhiks siiski veel tähelepanu, et lisaks ajutisele julgeolekunõukogu liikmele või liikmetele on olemas ka viis alalist liiget ja nendel on alati olemas vetoõigus. No see on üsna jah, tuleb näiteks ÜRO peasekretäri puhul, kunagi ei saa minna üle USA või Venemaa soovida, aga see on siiski ka laua taga, olemisel on väärtusi, sa kuulad teatud asju, sa saad esitada teatud seisukohti, sa saad näidata iseennast. Et sellel, sellel kindlasti on väärtus, isegi me ei saa ükskõik millises maailmaorganisatsioonis me võiksime öelda, et aga noh, et teatud käputäis suuri riike paneb kõik paika, mis meil ikka siis seal laua taga olemisel on kindlasti oma väärtus ja on ka väärtusprotsessil, et sa käid, tutvustad, teadvustad oma riigi eksistentsi ette, et ma olen. Ma arvan, et ka see ei ole, et, et ka see ei ole tegelikult suvaline asi, et isegi kui seda ei saavuta, sa oled loonud teatud kontaktid ja sellised võrgustikud. Ka avalikkuse jaoks on midagi väga palju. Ei tutvustama, ma hakkasin mõtlema, kas ma tean ühtegi mittealalist liiget praeguses ÜRO julgeolekunõukogus. Ega niimoodi internetis ka müümata küll lambist öelda ei julgeks. Me teame seda, et Soome tahtis sinna saada. Me teame seda, et Luksemburg kunagi sai ja Leedu oli seal väga nii-öelda otsustaval ajal, kui ukrainas läks. Lõpuks aga täiesti nõus, loomulikult on, on alati kihvt kuskile kuuluda ja tegelikult just nimelt seesama kontaktide omamine ja ikkagi see tunnetusega siis, kui on mingisugune haigusest, et okei, ühtedele vetoõigus, aga teisest küljest hääletused peavad ikkagi saama Ma enamuse häältest ja siis see noh, annab ütleme ühele Eesti kodanikule väga teoreetiliselt väga suure sõnaõiguse. Kui sa ütled, et sa oled praegu seal ja seal selle, selle liikmena sa ütled, et ma viin näiteks selle sõnumi sinna laua peale nagu Leedu näiteks Ukraina küsimuses, nemad olid minu meelest need, kes palusid kogunemist, et, et selles mõttes, et sa saad mingeid asju, sa oled juurest siis jama juhtunud. Aga muidugi alati küsimus just nimelt resurssides ja võimekuses ja kas me tahame seda maksta, et on ka näiteks Päevaleht võttis, pigem? Võtsime, võtsime pigem kriitilise hoiaku, sest et olukorras, kus me sulgeme saatkondi ka on siis balansi võtta see õige, kulutada neid väheseid ressursse just selle koha peal, et saatkond on samamoodi vaata et olulisem kohtadesse sõltub, see sõltub, kus sa saad. Kui need on ja mis on meie perspektiivid seal saatkonnas midagi saavutada ja täpselt samamoodi ka nüüd võib-olla see, et sa saad mingite lihtsamate vahenditega kui see, et sa hoiad seal diplomaati palgal, et kas sul on seal piisavalt palju ärihuve või kodanikke, kes vajavad konsulaarabi ja nii edasi, et teinekord on ka seal efektiivsuse küsimus, et sa ei pea igal pool hoidma seda hoonete lipu seal küljes ja saad saadikut ja vabariigi aastapäeva vastu võtet. No mina mäletan väga selgelt seda diskussiooni, kui käis jutt, et paneme Tokyo saatkonna kinni, et kissell Jaapanis ikka mingit äriasju ajab ja mis kasu meil sellest on, et kui vaadata täna Eesti ja Jaapani majandussuhteid, siis liiviku ajab seal asja, seal on mitmeid ettevõtteid, et kes teenivad sealt ja märkimisväärselt teenivad seal on pisikesed Eesti käsitööõlletootjad viivad sinna oma kaupa seal lihtsalt tänu sellele saatkonnalen märksa lihtsam saada kohalike Magda ja kas või ma ise olen ettevõtjatega suhelnud viimastel kuudel ma ei tea, korduvalt teemal Hiina ja Aasia turg, räägitakse sellest, kuivõrd oluline on Shanghai noh, ma ei tea, Astanaa kohta ma ei oska nagu midagi olulist öelda, et kas see nii-öelda saatkond on seal nii-öelda strateegiline maamärk, aga selge on näiteks see, et Brasiilia puhul on ju selge, kui meil ei ole Ladina-Ameerikas mitte ühtegi saatkonda, siis justkui midagi võiks olla, kui vaadata kas või seda, kui palju on meil neid ettevõtjaid, kes Ladina-Ameerikasse nii-öelda asju saadavad ja ajavad kes nii-öelda seal kontakte sooviks luua, et mingisugune maamärk võiks seal olla, et tõsi, kas see on suursaatkond, on see mingisugune madalama astme konsus, visiooni, kaug. Ma ma arvan, et need kaks asja ei ole 11 välistavad, et need asjad ei. Kuigi Ma arvan, et eelarve on eelarverida, on piiraja piirav faktor mõlemale koos, et tegelikult neid asju ei saa üksteisele vastandada. Et üks on see julgeolekunõukogu ambitsioon, mis on nagu poliitiliselt tähtis, teine on saatkondade saatkondade tõesti, näiteks majandusdiplomaatia roll ja see, kus meil on kuskil turg, kas meil on ettevõtjatel aidatakse kontakte luu Ladina-Ameerika onlaidurg. Et need kaks ei välista, need on kaks erinevat, täiesti erinevat välispoliitika aspekti, ma arvan. Te olete saatkonnad, on ikkagi teisest küljest ikkagi tagala, millele tuginedes üldse saab langetada informeeritud otsuseid. Saatkonna üks klassikalisemaid rolle maailmas on Legavatser luureinfo kogumine. Seda kindlasti, aga samas on ka, jällegi tuleb meenutada, et kommunikatsioonid on arenenud, et ma ei ole mitte mingil juhul saatkondade sulgemise fänn, aga seal on tegelikult nii ja naasuguseid aspekte pro ja contra. Mõned ütlevad üldse, et klassikaline suursaadiku roll hakkab aeguma, aga noh, selles ma arvan, nad on natuke radikaalsed. No nagu üks laulusalm ütleb, et see tunne alles jääb, et ma küsiks võib-olla niipidi, et kui saatkonna puhul ma saan aru, et kui sa paned saatkonna kinni, siis on selge see, et seal ikkagi see asi läheb halvemaks, aga kui me saaksime, sest oluline, oluline on ju ka see, et kusagil pole ette ära otsustatud, et kui Eesti kandideerib selle ajutise roteeruva julgeolekunõukogu liikme koha peal, et me selle saaksime, et see kampaania ainuüksi maksab miljon eurot ja veel rohkem. Et me selle kulu peaksime niikuinii tegema, aga ütleme, et me saame selle koha, kaks aastat on seal tublid eesti diplomaadid seda esindust seal ÜRO juures tuleb vähemasti kaks korda suurendada, et aga mis on see, mis näiteks mida, mida me saame öelda aastal 2025, et see on nüüd see kasu või, või, või see on see tulemus, mida me saime selle eest, et kaks aastat oli eesti roteeruval kohal. Välispoliitiline kapital ongi väga-väga abstraktne mõiste, et ma kardan, et seda ongi väga raske käegakatsutavalt mõõta. Hästi palju sõltub ju sellest täpselt, missugune on parasjagu maailmasse kontekste, kus, kus me tegutseme nagu täpselt. Evelin tõi, tõi Leedu näite, kus leedu sai silma paista ilma Ukraina kriisita Leedu sellise sammuga silma paistnud ei oleks, et ta natukene sarnane. Et mis märgi jätab Eesti, kui ta on varsti Euroopa Liidu eesistuja, et hästi palju sõltub täpselt, mis seal juhtub. Jah. Täpselt, sest on mõned riigid, kellel on lihtsalt kõik kõik kaela vajunud, mõned, kellel on olnud eelmine eesistuja, näiteks Tšehhi oli see, kellel oli kõigepealt president Nicolas Sarkozy, ei tahtnud kuidagi, kes oli enne niidi ees istus Prantsusmaa Nicolas Sarkozy, ei tahtnud kuidagi eesistumist ära lõpetada ja siis oli meil endal valitsuskriis ja siis. Ühesõnaga noh, see, see on ikka juhuse asi ka, et sa täpselt nagu on see, et ega me ei oma kaitsejõude selleks, et me plaanime minna sõtta. Ma eeldaks, et Eesti riik ei oma kaitsejõude selleks, et me plaanime minna sõtta. Ega me ei võtta ka otseselt, et meid rünnatakse, aga on parem, kui riigil on kaitsejõud olemas. Juhuks kui. Minu jaoks on see hirmus naljakas vaadata kogu seda eesistumise ümber käivate kisa-kära, et ametnikud ise nii elevil ollakse täiesti nii-öelda joovastuses sellest see kõik on väga vahva, aga ma ütlen ikkagi, et selline keskmine inimene kusagil orava vallas tema absoluutselt erutu sulle sellel teemal. Aga kui rääkida alternatiividest, mis võiks olla see suur välispoliitiline eesmärk, on see, ma ei tea näiteks NATO ja Euroopa Liidu suunaline tegevus. Näiteks võiks olla ju see suur eesmärk. Veel üllamat või suuremat eesmärki on raske endale püstitada, et tugevdada Euroopa liitu või tõsta on, ma ei tea, NATO kohalolekut meie regioonis, et kas need oleks alternatiiviks. Eks see, eks see sõltub ka sellest, kui palju me oleme valmis välja panema, et see ikkagi nõuab mingisuguseid ressursse. Üks on noh, näiteks norra, norra tüüpi rahuvahendaja ja abistaja riik võib-olla siis kui sul naftaressursid taga, et ja seal on ka emotsionaalsed ressursid, et kas me oleme nõus midagi, kas me oleme, kas meie oleme nõus näiteks suurendama arenguabisummasid, mida ilmselt alati sellisel juhul, kui sa seal ei piisa enamasti ainult heast ideest, vaid seal käib kaasas ka tšekk. Et see on igal juhul mingi kulukus, on, et. Lõikaga halvasti arvestama väga realistlikult kui imetilluke riik, me oleme maailmas aga koht, kuid mis ei nõua erilist tšeki ega, ega väga suurt moodi. Rahalist panustamist on see, kus me saaksime olla eeskõnelejaks, oleks just nimelt mingisugused väärtused, on. Ma toon näitena vastukaaluks norralevad vaktsiin, Islandi, kes oli täpselt esimene riik, kes meid tunnustas ja kes on nagu näiteks pakkunud omal ajal poliitilist varjupaika ka ameeriklaste eest bobi Fisherile, ühesõnaga need, kes, kes on selgelt selgelt käin, ajab mingit oma selgete inimõiguste ja muud demokraatialiini admisel, isegi kui ta läheb vastuolu vaeva vägevatega, ta ei karda seda teha. See eeldaks jällegi seda, et me läks, et me jällegi see eeldab mingisugust selliste poliitiliste riskide võtmist ja ebameeldivate selgituste andmist ja Bobby Fischeri küsimus, sest ma arvan, et võib-olla erineval seisukohal, aga sellegipoolest ma olen põhimõtteliselt nõus, aga see nõuab jälle, see nõuab julgust. See on asi, mis nõuab julgust, et üks on tšekk, mis on võib-olla natuke lihtsam, kui sul raha on, on ju nagu Norral isegi vaatamata nafta hinnal on. Et, et see, see on nagu võib-olla isegi natuke lihtsam kui see, kui sul on vaja poliitiliselt poliitilist julgust ja ma ei ole kindel, kas meil Prioriteet ja meil puudub selline sisemine ühtsus ja ma üldse ei ole. Kui vaadata küsitlusi, veendunud, et Eesti võiks olla selline euroopalike väärtuste eeskõnelejad praegusel hetkel Nii, aga enne kui me ajame tähtsatel julgeoleku teemadel juttu, mille kasulikkusest paljud raadiokuulajad tihti kahtlevad, siis räägime natukene ka üheksandast maist. No mida teie tähistasid Euroopa päeva või võidupüha? Ma ei tähistanud üldse mrali tööga Mina olin parasjagu tsehhis, kus oli olnud mõlema päeva tähistamine seal väga huvitav, näiteks seal käis peaminister, president Seeman käis vene saadikuga koos viina võtmas, kõike nähtsa ministrid olid kohapeal, ehk siis kinnitati tugevate pärast ja puha. Aga meenutame, et Seeman oli ka üks vähestest riigijuhtides, kes ka eelmisel aastal läks punasele väljakule Putini kõrvale seisma, nii et neil on sellised huvitavad, võib olla erisuhted praegusel hetkel ja praeguse võimudel all venelastega. Ta oli Putinile ainult üks külaline, Nursultan Nazarbajev. Aga siis, kas selle päeva kajastamisega on teie arvates mindud üle piiri või vastupidi, et ma kuulen siit-sealt pahaseid märkusi meie kaasmaalastest kaasmaalastelt, kes on pärit venekeelse taustaga peredest, et miks Eesti ajakirjandus seda päeva piisavalt ei väärtusta, et miks näiteks Postimehes ilmunud teisipäeval ülevaate Neid pronkssõduri juurest ja nii edasi ja nii edasi, et oleme me saavutanud nii-öelda balansi või, või ma ei tea? See on nii ja naa, selles suhtes, et eks see on täiesti isiklike tunnete ja valik, et kas me peame nagu igast, kas me peame jõuludest, kui põhjalikult me peaksime kajastuvad, meil on jälle jõulud, kui palju me peaksime kajastama, et meil on ükskõik milline emakeelepäev näiteks või et noh, et see on, see on niisugune maitse küsimus, et otseselt seal ei ole enamasti mingit uudisväärtus ja jumal tänatud, et meie üheksandal mail tegelikult ei ole, ma arvan, mingit nagu väga suurt uudisväärtust samas ka päris ignoreerida. Päev on, noh, ma ei tea, ma, ma ei oska öelda, kas see on niisugune hädavajalik. Inseneri ikka ikka tulevad siis kohe mängu sellised klassikalised stambid, et jälle marss, pronkssõdur, miilitsavabadust, politsei ahelikud ja kõik, kõik, kõik muu selline, mis nagu nagu loobige, nagu teatava sellise pinge momendi. Ehkki jah, me teame, et seda on ära kasutatud, aga Reps, kui, kui vaadata nõukoguga asja käsitleda või keskmise venelase positsioonid, siis jah, teine maailmasõda või suur isamaasõda on natuke niimoodi religiooni staatuses. Ta on ülimalt tähtis, aga, või näiteks vähemalt Moskvas küll, kelle iganes sa räägid, selle on tohutu suur pidupäev ja see ja selle raames mingisuguseid kurje mõtteid ette oma vägevusest, kellega Anastamisest ja puha aga räägivad ikka väga vähesed, see on pidu ja langenute mälestusilmselgelt mehe kaks. Konda tõlgendavad seda püha väga erinevaid, et ma magan, sel nädalal kirjutasime kommentaari, kus ma tegin ettepaneku, et selle võiks seda ühist pinda selle päeva tõlgendamisel võiks natukene otsida küll, aga, aga seda peab tegema väga diskreetselt, sest et. Oluline on ju selle asja puhul see, et meid ei vabastatud, Meid okupeeriti ja ma arvan, seda ei väida keegi, meil siin pun, katastroofis seda ei väidagi. Aga lihtsalt küsimus on selles, et ma tea, oskate teie öelda, miks Venemaa jaoks on see niivõrd tähtis püha, et sellest on saanud keskne sündmus. Ütleme siis Venemaa identity dieedi reprodutseerimisele, et ka Putin selleaastases kõnes ütles, et see on kõige tähtsam püha. No see on patriootlik rituaali patriootlik rituaal, mille tähistamist on teatud riiklike ressurssidega võimalik väga hästi forsseerida. Nix päeval sa paned võib-olla selle tähistamiseks rohkem plakateid, sa teed paraadi, sa mobiliseerida inimesi rohkem. Inimeste selline me jätkuvalt siiski. Kristjan võib küll olla rahvusriikide suhtes skeptiline, aga me elame siiski rahvusriikide maailmas, inimesed identifitseerivad ennast läbi rahvuse, neil on vaja patriootlike rituaale ja see omakorda enamasti see tuleb ikkagi riigi poolt. Teine asi muidugi kuna üldiselt on ikkagi konsensus, fašism, natsism, kuidas iganes, nimetame, millest Euroopa vabastati, oli olemuselt midagi niivõrd kurja. Mitte keegi ei eita, et Nõukogude Liit ja eriti ütleme Venemaa kandis määratuid kaotusi kõige rohkem kaotas üldse selles sõjas siis selgetes ja juba see ohverdamist tunne, see tunne sa tegid midagi suurt ja head. Aga noh, teine aspekt on praegusel hetkel võimalik alati vajavad kaja loost teatavat legitiimsust, praegu siis ongi üles ehitatud sellele müütiline peate Margo religioosses natukene. Sa ei, no ilmselgelt on seal näha ikkagi siiliku praegusele režiimile sobiva püha tähistamise sellist tugevdamist, see tundub üsna selge. Üsna tuleb president ka inimeste enda sees ka näiteks seesama surematu polk, mis nüüd on tõesti niimoodi, muutun suureks ametlikuks ürituseks salgas tegelikult ühes väikelinnas, kus tuli ootamatult kohale palju rohkem inimesi, kui korraldaja kunagi olid üldse oodanud ja siis ta hakkas vaikselt levima. Just, ega sa kannad niimoodi langenute langenute pilte, et natukene meenutab mingisugust koolide Kristi käiku, jällegi mingisugune religioosne. Et Venemaal on see juba Nõukogude nõukogude kord, võttis üle jaga praegune Vene režiim on, aga ta on väga palju õige usult üle võtnud, et see on näha, need detailid on väga sellised, töötavad jätkuvalt rahval sees. Evelin kutsus praegu kurja karja, et mainides sõna rahvusriik mulle meenus kohe islami šariaadi ja ma mõtlesin, et Parisega võiksin hakata debateerima teemal. Lehes on kahtlaselt palju viimasel viimastel nädalatel selleteemalisi artikleid, aga Ma vaatan kellale, meil on neli minutit aega ja ma tahan veel ühel teemal hästi põgusalt rääkida, et saate lõpp kuulub meil täna hoopis Lennart Meri konverentsil, et ma saan aru, et teie mõlemad olete seal täna töised ja toote lugejateni mitmeid intervjuusid ja ülevaateid, et milline on see ootus ja millisesse konteksti te soovitate paigutada need jutud, et Baltikum on kaitseta ja siia tuleb senisest rohkem igasugust ressurssi paigutada ja me peamegi pime uue reaalsusega, et on tekkinud taas riigid, mis ei lepi välja kujunenud riigipiiridega ja on asunud neid sõjaliselt muutma, et mis on see tõdemus? Varssavi tippkohtumine kaheksas üheksas juuli, ehk siis praegu on see moment, kus kõik riigid, meie sealhulgas ja ma arvan, et päris nutikalt, et siin ma hindan täiesti meie riigi tegemisi ja meie mõtlejate püüavad näidata, mida neil on vaja, püüavad omavahel juba eelnevalt jõuda ühisele arusaamale, samuti on see ka avalikkuse toetus teatud uudistele teatud kokkulepetele, teatud ootuste tekitamisele. Et eile siis ilmus ka kaitseuuringute keskusel raport. Julgeolekulünga täitmine Balti tikkumis oli selle umbes umbes pealkiri, mis juhtis tähelepanu nagu tähelepanu asjaoludele, nagu see, et suvalgi koridor on kitsas ja maitsnud mööda Baltimaid hädaohu korral varustada on väga raske, et me näitame seda, et meil on mingisugused probleemid, et need tõsised samal ajal siin on ka kohal erinevatest, siis ennekõike NATO riikidest, kuigi ka näiteks Põhjamaadest, inimesi, ühesõnaga põhimõtteliselt on see nagu liitlaste kogunemine, kus vahetatakse märkmeid. Räägitakse tausta selgitada, võimalus näidata, reklaamida iseenda muresid ja sellele toetust koguda. Et see on ja nii kuluaarides kui siis avalike uudistega. Just selle asja point toetusele vajalik just nimelt poliitikute hulgas küll sõjaväelased, planeerijad ilmselt suudavad välja mõelda, mida on vaja teha neid, kus on kitsaskohad, aga näiteks seesama raport toob just välja selle, et poliitiline tugi ei pruugi olla ärgu koha peal siis kui seda vaja on ja näiteks üks punkt, mida soovitatakse päris huvitav. Ta soovitab anda nõusoleku NATO riikidele hakata individuaalselt. Tegutseme ühise kaitse nimel ka siis, kui kollektiivi tasandil sellesse otsusele jõuta. Muide, ma väga soovitaksin, kui see on võimalik kuidagi järele vaadata või tulevad üleskirjutused, arutelud, üleskirjutused, kuidagi veebi, eileõhtune debatt immigratsiooni teemadel, ütleme nii, et poliitilisest korrektsusest oli selle lõpuosa väga kaugel ja see oli päris päris huvitav ja selline värvikas. Et soovitan täitsa jälgida, et nii nii siis uudisvoost kui ka kellel võimalik otseülekandena on see olemas, et see on küll kahjuks inglise keeles, aga aga ma usun, et eestlastest väga palju või suurem osa juba saab inglise keelest aru, et ei ole probleemi. Ja esmaspäevastes lehtedes on kindlasti ka ju veel pikki-põhjalikke huvitavaid intervjuusid selle konverentsi. Ma usun, neid intervjuusid jätkub vähemalt järgmisesse nädalasse, sest sa ei pane kõike, ei jõua lihtsalt panna. Puhtalt ajakirjanikuna selliste konverentside suurim väärtus, see, et sa saad kätte inimese, kelle muidu kuskil kohtumise kirjapanek oleks ülimalt raske ja pingeline ettevõtmine. Täpselt. Jah ma tean ka, et aktuaalsel kaameral õnnestus eile pikalt intervjueerida Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermansi, temaga on homses AK nädalas pikem intervjuu Neeme Raualt. Aga suured tänud, selline sai tänane rahvateenrite saade. Stuudios olid Evelyn Kaldoja, Krister Paris ja Mirko ojakivi. Uuel nädalal juhib rahvateenreid juba Aarne Rannamäe. Pidage vastu ja kuulmiseni.