Vikerraadio. Kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele kell on kohe-kohe 11, null viis ja nii ta saigi ja ilmselt siis kokku võtmas toredat nädalat hea seda, mis mis kõige enam silma on jäänud ja, ja kõrva torganud. Täna siis rahvast teenimas pere ja kodu, ajakirja peatoimetaja Heidit Kaio ja Sulev Vedler. Eks Eesti Ekspressi ka peaaegu peatoimetaja ja ka mitte päris. Ja ma arvan, head kolleegid, et, et sellel nädala vist kõige glamuurse uudis tuli kadriorust. Sa mõtled, no mis seal ikka pikalt meie beebi tulekut. Jah, et et seda täna Heiki Suurkask on, on lehes kirjutanud pika pikema sellise toreda artikli, et ametisoleva riigipea lapse sünd noh, tegelikult see on ju ikkagi sündmus, et väidetavalt küll. Mu poiss või tütarlaps sünnib pärast seda, kui Toomas Hendrik Ilves on oma ameti juba juba üle andnud, kellelegi teisele. Aga noh, rõõmus sündmus ju ikkagi ja detakese rõõmussennas eriti sinule jäidet, kes seal tegeleb pere ja kodu ja ja et pere ja kodu erinumber on juba reserveeritud. Ja ma väga sooviks näha Ieva ilvest meie ajakirja esiküljel, aga miks mitte Toomas Hendrikut? Nuga võib? Kusjuures mina olin parajasti Facebookis, kui teade tuli ja ma panin tähele, et Ieva Ilves teatas sellest üks minut varem kui Toomas Hendrik. Mis see peaks meile ütlema, et midagi asusid parasjagu eri tubades? Ei no see selleks, aga aga loomulikult, kuna president ja presidendivalimised on nüüd viimaste kuude ja veel ees seisvate kuude üks, üks peamisi teemasid ja ja neid kandidaate kandidaatide kandidaate tuleb nagu, nagu Vändrast laudu, siis siis see, see teema on kindlasti ka läbi suve üleval, nii et. Ja seal tuleb muuseas täitsa tõsine teema, et ega Eesti seadused ei ole väga palju arvestanud selle variandiga, et näiteks ka riigipea, tulevane võiks last ootama jääda. Et kui Toomas Hendrik Ilves Jamina isapuhkusele ei ta võib ka emapuhkusele minna ka noh, 40 aastat vanad peab olema teatavasti siis president ja ütleme, kuni 40 aastane naine vabariigipeaks näiteks siis ta võib ka emapuhkusele jäädes ei ole üldse mitte midagi võimatut tänapäeva maailmas ja ma natukene kronoloogilist rida ajasin segamini. Kui see laps sünniks näiteks enne Toomas Hendrik Ilvese ametiaja lõppu, siis viimased kuud võiks ta veeta näiteks isaduspuhkusel. Ei, ma ei mõelnud seda peret, vaid ma mõtlesin tuleviku peale lihtsalt, et me ei ole sellist varianti Eesti seadustes üldse läbi läbi kaaluda. Kui meil on, siis David Cameron oli põgusa hetke isapuhkusel. Aga, aga vot ma ei suuda meenutada, kui pikalt, et mulle tundub, et see ei olnud väga pikk. Siis, kui Toomas Hendrik Ilves sai uuesti presidendiks, siis noh, eelmise aja eest oli tal pikalt välja võtmata puhkust, sellepärast et president ei ole veel siiamaani üldse puhkusel käinud. Meil on see siiamaani lahendamata, kuidas Riigipäeva puhata saab. Rääkimata sellest, et variant veel, et ta võiks minna nagu vanemapuhkusele. Ei, aga mis mõttes, see on läbi arutamata, tähendab see on olnud president, tee enda tahe ja soov. Et ta puhka ja siis kui ta, kui ta ameti maha paneb, siis ta saab vastava kompensatsiooniheinaga president võiks siiski ka tahta ja puhata. Seal peaminister puhkab ja nii, aga miks president puhatud ei noh, kuidas, mis siis edasi nagu järgneb, kuidas loogiline rida siis sellele hetkel võtab? Eesti on ilma riigipeata, riigi lisaks saab siis selleks esimees, riigikogu esimees, riigikogu vussi mehe asemele võetakse asendusliige või? Ma ei tea, et need asjad on nagu protsess on läbi käimata. Kas eelmised riigipead või noh, ütleme siis Arnold Rüütel, kes on syndinud nüüd eellane, eks ole, kas, kas tema võttis puhkust? Ei, ka mitte. Meil ei ole riigi siiamaani puhanud, aga täitsa loogiline oleks, et inimene, kes on ametisse, ütleme viis aastat järjest, et siiski võiks vahepeal puhata. See on ju huvitav, kas töö- ja puhkeaja seadus laieneb riigi peale kui selles samas näiteks ei laiene ju riigikogu liikmetele, et ka nemad ju ei saa võtta formaalselt. Puhkust Theo, nemad otsustasid seda ise isekeskis ära, et nemad ei puhka kunagi, nemad on kogu aeg valvel, teevad, teevad tööd siis ka, kui nad magavad, aga, aga see on, see on huvitav küsimus, jah. Nojah, hea küll, president. Eks ta, eks ta selles mõttes natukene nagu ju mõtteid viib ka mujale, et meie meie praeguse nii-öelda istuva presidendiga. Me oleme suuresti tema tema tööst nii-öelda rääkinud tema tema eraelu võtmes ju viimased juba üle aasta, eks ole, et selle viimase aasta sisse jääb, jääb lahutus, kihlus, pulmad ja ja vaata, et ka lapse sünd. Aga kogu aeg. Ma tahtsin õnnelikumaks, minu meelest presidendi president asi läheb järjest õnnelikumaks. Kõik on, kõik on väga-väga kombes. Hea küll, president, kõige kõige mõrum. Hapum uudis tuli muidugi sellel nädalal. Tartu maakohtust, jah. Hapul selles mõttes, et et noh, sidrun on hapu. Kus sa kokku paned veel neli sidrunit. Siis on see veel hapu. Sulev sügab selle peale lõuga. Ma ei saa aru, mida sa räägid, jah, vot täpselt ei saagi aru, huvitav ta on, kas kas need sidrunid joonistati kollase markeriga või, või on Allar kiire oli, oli niivõrd osav joonistaja, et kohe sai aru, et Leedo, et need on sidrunid. Ja ma saan ibul, hakkan juba taipama, et jutt käib, siis juba jõudis Leedo ütlustest kohtus, mille käigus selgus, et et nii-öelda siis meelehea küsimine käis valge paberi ja selliseid kolme sidruni või nelja sidruni joonistamisega. Nelja sidruni joonistas. Vande all antud tunnistus ütleb, et neljaga ja teguly sidrunit. Ja seal on ju hästi tore, on see see selline allegooria või et limon miljon on ju, et, et sealt peaks siis tulema nagu see arusaamine, et tegemist ei ole mitte sidunite küsimiste, vaid vaid raha küsimisega. Ei no mina Postimehe lugejana eelmisel aastal lugesin ka suure huviga artiklit, mis rääkis, et mingi raha küsimine toimus. Et selle käigus küsiti Eesti ajaloo kõige suuremat altkäemaksu 30 miljonit eurot. Veebruaris sahistasin viimast Eesti Ekspressi veergudel, et seal mingit sidrunit joonistamine käis, ega nooled olid veel asja juures, et kelle, kelle poole sa nagu näidata, aga aga kuidas see kolmekümmet miljonit nagu tähistesse jäi mulle arusaamatuks, siis 30 sidrunit üsna tüütu joonistad, selle peab enne enne kohtumist Valvisioonist selge, et justkui just vees neljast miljonist. Aga, aga see kõik on selles mõttes nagu kummaline, et kui sügisel väitis ajalehte, et nad sellega on seotud sellised Reformierakonna tipud vähemalt selline mulje jäi ja seal näidati näpuga Holtheri peale siis praegu on selgelt Remo Holsmer, tunnistan, et mitte ühtegi sidrunit, et selle sidruni joonistas teine mees, Allan Kiil. Allan Kiili, olen Reformierakonna tipp, ei ole sinna mitte kunagi kuulunud. Seda näitab ka väga hästi see, et ta visati väga kiiresti sellest parteist välja. Reformierakond on hoidnud enda enda tähtsaid inimesi alati ükskõik millisesse kohtuprotsessi ajal. Aga kui ta ei ole nagu tähtis tegelane, lendab seal vupsti. Allan Kiil on siiski peetud selliseks raha vahendajaks Tallinna sadamasse juba mõnda aega, nii et, et kasutaksin Leedo sõnu, et päris puhas poiss ta ikkagi ei ole. Ma mõtlen ka Reformierakonna suhtes on ikka selge. Mitmust, et, et päris puhtad poisid nad ei ole, et noh, nüüd edasi see nelja miljoni küsimine väga kummaline, et nad isegi kui ta, kui te tahaksite öelda, et see on seotud Reformierakonnaga, siis mul tekitab see küll väga palju, nagu kahtlaselt. Vaatasin järgi, kui suured olid eelmisel aastal Reformierakonna tuludet ja aasta oli valimiste aasta. Ja sellele seal olid Reformierakonna tulud 2,29 miljonit eurot. Sisuliselt ma räägin peaaegu kahe aasta eelarvest vahepealsed, mitte valimiste aastal rahulikumalt, siis võib-olla võib öelda siin kahe poole kolme aasta eelarvest. Püüdke seda ühegi partei eelarvesse ära peita. Praktiliselt võimatu. Seda on näha ka sai, sai tea, kõik on kõikide meie juttude ette käib sõnal väidetav, jah. Aga sa ju ei tea, kuidas oli mõeldud summa ära jagada. Jah, aga ma arvan, et kui kui me räägime nüüd nagu poliitikutest, siis me ei saa rääkida erakonnast, siis me saame rääkida konkreetsetest inimestest, saaksime rääkida. Ma täpsustaks, et me siin praegu räägime Remo Holsmer hagis Postimehe vastu, mis siis Tartu? Saime Holsmer ei kui sadama nõukogu esimehe Jesdaagist Postimehe vastu, mis andis Tartu maakohtus arutusel ja, ja Sulev, sa tahad siis väita, et Allan Kiil küsis seda raha iseenda jaoks? Aga kelle jaoks ta siis oleks pidanud küsima, kui see üldse tähendab, mina ei saa aru, kas ta midagi üldse küsisid, joonistas sidruneid, sellest ma olen aru saanud ja seda ei ole rääkinud Allan Kiil rääkinud hoopis Vjatšeslav Leedo, kes mõistis, et see võiks olla justkui nagu mingi altkäemaksu küsimine. Kiil joonistas sidruneid. Ei, aga sidruneid, küll aga, aga tuletame meelde, et siin on nagu mitu erinevat protsessi korraga käimas. Seal on käimas ka kriminaaluurimine. Kriminaaluurimises on tuvastatud, et Allan Kiil küsis altkäemaksu. Seda küll, vormistati maakler lepingutena Türgi laevatehasest, Poola laevatehases ehitatud kokku neli praami või neli, neli parvlaeva ja see summa, mis sealt pidi tulema ka umbkaudu neli miljonit. Ja umbes samal ajal käisid jutuajamised ka Vjatšeslav Leedo ka, et kas ta saab nagu parvlaevaäri jätkata või mitte seal joonistriti nelistronit. Need summad, mida, mida siis millest räägitakse anaal uurimises? Seal ei ole küll praegu ühtegi viidet, et see raha oleks läinud parteile mingitele teistele partei liikmetele. Jah, aga on ju olemas teised jutud, mis räägivad seda ja mida ei no muidugi nüüd rääkinud ja ja, ja nii-öelda joonistamistunni juurde veel veel öelnud, et samal ajal käis jutt ka nii-öelda Nende protsesside poliitilisest tagant tõukamisest teatavast raskest seisust siis erakonna rahaasjades. Nende kokkupanek on, tunnistan, meelevaldne, tähendab joonistamiskunsti ja, ja, ja retoorika kokkupanek on, on meelevaldne. Aga kui, kui ma sulle suled nüüd joonist on? Neli sidrunit ja torkan selle lehe sulle nüüd ma arvan, et üle topakas üle laua ja ütleksin, et kuule, et mul on teatavaid raskusi, aga kui kui sa, kui sa saad minust õigesti aru, siis oleks. Ja sinu enda äri huvides, et sa saaksid oma praamiliiklusega edasi minna nii nagu nagu see on nüüd aastaid toibunud, siis sa mõistad mind, eks ole. Sellesse. Oleks tõesti kõik korrektne, kui kohus lõpetabki sellel sellega, et, et kuulge, kas sidruneid ei või enam joonistada või siis ütlevad kõik ja muidugi sidruneid võib vabalt joonistada, joonista palju, tahad. Sidruni ja see ei ole absoluutselt selle kohta, et see teema on selle kohta, et see teema on hoopis Remo Holsmer, oli au ja väärikus, et seal ei, ei puuduta tegelikult sidruni, joonista see on hoopis mingi mingi teine, vaidles. Tunnistame, et praeguseks on selgelt olnud. Ei küsinud raha, et küsija Ligil nüüd loomulikult alati on võimalik, et. Raha oli ette nähtud kellelegi edasiandmiseks kas siis erakonnale või mõne erakonna, mõnele liikmele sadama mõnele tähtsale tegelasele. Variant kaks ka, et tegemist oli lihtsalt mulje jätmisega, et ma annan selle raha edasi. Näiteks on üks tuntud näide. Eesti ajakirjanduse. Ajalehes Äripäev ilmus kunagi lugu, kus äriregistriametnikule andis ajakirjanik altkäemaksu. Sellest võitiski ühe suure ajakirjandusauhinna, mispärast küll välja tuli? Et ta ei andnud altkäemaksu. Nimelt see ametnik, kes ta käest raha küsis. See ei saa teha neid toiminguid, mida ta oleks pidanud siis selle raha eest tegema. Panin lihtsalt kylm, ta pidi selle raha välja, aga fakt oli see, ta töötas äriregistris. Nii, no mis on, mis mõte on altkäemaksu imiteerimine? Ei noh, sina saad ju raha endale, sa ütled, et ma luban, et ma ajan need asjad korda, raha saad endale, ega see ole sadamasse esimene kord, kus sellist, et selliseid juhtumeid. Et sa pole kuulda, et Allan Kiil ajas juttu, järjestab LED olete, ajab selle asja korda küsides raha, mille, mille ta plaanis endale jätta. Kuigi tal tegelik mina. Seda ma väidan lihtsalt ainult seda, et Allan Kiil Leedo jutu järgi unistustele sidrunit ma lihtsalt ütlen, et mis selle taga võis olla varianti üks on see, et osa raha antakse edasi, variant kaks, osa raha jätta edasi. Oluline on jätta mulje, et kõik asjad aetakse korda. Nojah, ja kõige kõige magedam selle, selle asja juures on muidugi see, et, et kuna tegu on sõna sõna vastu asjaga ju suuresti väga mitmeti tõlgendatav asjaga, et, et need, need juhtmed jooksevad vette ja et me, et me tõde nagu ei, ei saagi teada. Midagi muidugi otsustab hea ja ka kohus sees selle kohtuasja raames kohus sidrunid, joonistamist, siin käib küsimas ajalehe ja riigikogu liikme, kes tollel hetkel juhtis Tallinnas Sadama nõukogu. Siis nende vahel käib vaidlus selle Key vaidlus selle üle, et kes mida joonistas. Pealegi Allan Kiil saab alati välja tulla jutuga joonistasin tõesti. Ja siis ma joonistasin midagi-le, ta väidab midagi valesti. See ongi sõna sõna vastu juhtum just täpselt sama mooduliga. Kunagi Edward Burkhardtilt, kes rääkis, et oi, et Reformierakond seal raudtee tagasiostmise ajal nõudis üks miljon eurot altkäemaks ja temalt millega see lõppes, mitte millegagi, sellepärast et riigiprokurör ütles, et noh, et seda on võimatu kontrollida. Tagantjärgi selliseid, neid asju ei saa lihtsalt selgeks teha, kas oli või mitte. No just, ja, ja kuna tegu on sõna sõna vastu asjaga, siis kõige kõige vastikum selle asja juures on see, et, et selline kahtlus on üleval ja ja see mulje, et et Eesti riigis võivadki asjad niimoodi käia, kui nad ei, ei käigi niimoodi. Et see, see jääb ülesse just nimelt on hea, et sa seda burkalti meenutasid, eks ole, et nüüd on suhteliselt analoogiline juhtum. Keegi ei tõesta midagi, jutud käivad ja, ja jääb üles kahtlus, et Eesti riigis ongi, ongi asjad niimoodi, et et ärihuvid saavad lahendatud meeleheaga ja summad lähevad järjest suuremaks. Kusjuures on ju minu meelest huvitav see, kuivõrd professionaalselt siis nii-öelda meelehead küsitakse, et see on, see on ikkagi noh, niimoodi küsitud, et see on selge, et, et seda ei tõesta mitte mingit pidi mitte kellelegi kasuks ega kahjuks. Nojah, ega meelehea andmine on väga, väga selline keeruline kunst, iga küsimine ja see küsimine on ka väga keeruline klass pärast peavad olema psühholoogiliselt ikka väga tugev, et sellist asja teha. Nad on väga suur võimalused, teine vool pöördub politseisse, sind võetakse vahele selle asja käigus, et meelehea muidugi, supersõnas on nagu kuridega kurjategija kohta öelda kurikael hellitlevalt mees on selline. Nojah, aga kui sa natukene mõtled ja kuidas sa seda asja läbi viitsis isegi sul võib olla kaamera peal ja mikrofon avatud, aga, aga ka siis ei, ei pruugi ära tõestada, et, et just mõeldi seda. Mis, mis, mis nagu sealt välja kestab, eks ole. Kui me vaatame seda sadamasse, siis seal selgelt mitu asja korraga, et minu meelest rahvas ajabki siin sassi, et nad ei saa aru, mis siin korraga toimub, näiteks. Üks asi on siis Remo Holsmer Riprotsess, ajalehe Postimees vasta. Kas jutt käib tegelikult austav väärikusest ja selle käigus me saime teada sidrunit? Teine asi on kriminaaluurimine, kus siis Allan Kiil ja Ain Kaljuranda kahtlustatakse, et nad on võtnud altkäemaksu? Need on kahtlased, ainult, eks see, keegi ei ole neid veel kohtu allagi saatnud. Aga prokuratuur ütleb, et sügiseks võiks midagi tulla, kolmas asi on siis see raami äriäravõtmine, Vjatšeslav Leedo sadamale üleandmine, mille käigus me kuulsime ka sellel nädalal, palju uudised, need uudised rääkisid seda neljast laevast, mis on siis sealt Türgist Poolast tellitud, üks nendest jääb hiljaks. Selle ümber käivad vaidlused, noh, et kas see ikkagi oli täiesti aus ja õiglane, kuidas lühidalt see bisnis, säravat, et võib-olla riike liigse jõuga vabandusega mängis, ta mängis, nautinud ka seal need vaidlused jätkuvad ja siis on veel ka neljas asi, 400 toimub riigikogu tasandil ja seda seal on siis erikomisjon mida veab Artur Talvik ja see siis uurib sellist poliitilist korruptsiooni Tallinna sadamas ja sellest me oleme nagu kõige rohkem kuulnud kahte asja, üks on siis see, et Türgist tellitavad vaade on tunduvalt odavamad kui Poolast tellitud ja siis on mingi jama, võib olla seotud jäälõhkuja Botnica uurimisega ja siis võiks riigihange ei ole avalik ja, ja, ja siis see ka komisjon teeb oma järeldused avalikuks kunagi nüüd lähinädalatel ei toimu nagu mitu protsessi korraga ja siis aeg-ajalt need kõik lähevad omavahel ristuvad ja keegi ei saa aru, et mis täpselt toimub. Nojah, aga see, see, kui me vaatame nii öelda riigi tasandil või, või, või riigi seisukohalt siis peab ütlema, et Eesti riik on ikka ikka üks kuradi äpu kes noh, mingisuguse nelja laevakekazzina, vabandust, aga, aga nii on, eks ole, laeva Katsi tellimise, ehitamise eraettevõtjalt liinide äravõtmise ja nii edasi kogu selle kompoti taustal, kui sa, kui sa kuskilt esmalt vaatad ja kuulad siis noh, no on ju põhimõtteliselt tegu tühise asjaga, mis, mis see siis ära ei ole, no mis mõttes? Näiteks selline trikk tehti, et selle liikluse katkestamine, kant isegi hädaolukorda koera seadusesse põhimõtteliselt on riigil võimalik, aga sa oled, sa oled nüüd, tuleb, ma saan aru, aga sa oled Sulev kuidagi väga juriidikas kinni. Aga, aga ma räägin tervikuna, kui me räägime Eestist kui riigist, kui ja tema mainest ja siis vaadates, mis, mis toimub mingisuguse ja laevakekazze ümber, eks ole. Ja, ja kuidas need asjad käivad, et, et noh ikka mage värk. No kui neeme istuksin, siis siis tema muidugi oleks tuliselt sulle vastu sõna võtmes, aga aga tõsi ta on, et mesilased 15 aastat on siis nagu Neeme Korv just nimelt kes on teada-tuntud muhulane, oleks kindlasti sulle terav. Ei, ei, ma ei taha seda öelda, ma tahan seda öelda, et asi on tähtis ühendus saarte ja mandri vahel on, on väga tähtis, et see, et kuidas seda ära lahmaid, kuidas seda lahendatakse, selles on küsimus. Varsti muidugi tekib küsimus, et kas ei oleks seda Muhumaa ja mandri vahelist silda mõttekas. Sest see tõesti see kamm käib ju 15 aastat vähemalt. Ma mäletan, et isegi Atonen on majandusministri koha pealt tagasi astunud kunagisele. Ja mitu-mitu ministrit vana teema, aga ega Hiiumaale ehiti keegi kunagi silda, nii et selles mõttes praamiliikluse küsin võimalust seal kammajaa teha, jah, see see jääb ja noh, ta on tähtis, aga jah, selles mõttes ma olen Aarne ka nõus, et kui sa nagu kõrgelt pilli pilvepiiri pealt vaatad, siis on see täiesti tühine asi. Aga samas tuletan meelde, Venemaa ja Prantsusmaa kaklesid ka siin mingi kahe sõjalaeva käkatsi pärastest mistraalide leid nimetada, aa, ja noh, seal oli, seal oli poliitikat rohkem. Kas siin on ka poliitik ja, ja, ja noh, ütleme esiteks militaartehnikaga ei, kui me muidugi võime analoogia tuua veel, eks ole, Venemaa vallutas Krimmi ja ja nüüd on, nüüd on siis ikkagi väga tõsise fakti ees, et kuidas sinna Krimmi nagu saab. Kuidas Vene Vene kodanik saab Kremli minna puhkama, see on üli üli tülikas, sest infra puudub üle üle Kertši väina käib mingisugune praamikökats, millega millega ühistu võtab väga vähe peale midagi, muide, olen ise sõitnud küll väga kaua aega tagasi ja teiseks Sifeuroopali lennujaam ei ole mingisugune rahvusvaheline lennujaam, mis, mis võimaldaks, eks ole, turistide horde vastu võtta. Nojah, Venemaal on see eufooria üle läinud, Grünnaš, põhimõtteliselt saad aru, et sinna läheb meeletult palju raha, siin ongi väga vastik saada välismaale puhkama, elame laiali Pattaya Saaremaale ja Hiiumaale rohelisi mehikesi, eks ole, et et saaks praamiühendus ära ära ära korraldada, et me esialgu ikkagi toimetame. Noh, rahu tingimustes. Nii on jah sotside juht Ossinovski siis Ossinovski juunior seenior on ka viimasel ajal pildis olnud rohkem kui, kui võib-olla muidu, aga aga pidas siis mis ta nüüd oli, sotside üldkogu? Jah, Pärnus võimsa ja väga-väga jõuliselt. Kõne. Kus ta siis ikkagi kasutas väga kõva retoorikat ja, ja pärast ta pani selle oma oma sotsiaalsinna meediakontole üles ja, ja, ja noh, kokkuvõte on ka selle, selle kõne nagu pealkirjas, et, et Ossinovski näeb, kuidas idiootse Eesti idee on tugevnemas jutt käib siis muidugi võõravihast rassismi, sest üksikute näidete varal ja Ossinovski hoiatab, et et õige varsti on siis käes see aeg, kui kui Eestis kirub välismaailmast ja kõik sisevaenlased tuleb elimineerida. Ütleksin väljend meie avalik ruum ksenofoobset okset täis. Ja mulle näib, et me liigume suurel kiirusel ühiskondliku hullumeelsuse suunas. Ta kutsub üles, pikk ju keegi veel meie kuulajatest seda lugenud ei ole, siis kõne on pühendatud peaasjalikult alguses siis konkreetsed näited ja pärast nii-öelda nende sidumine ja üldistamine, aga kõne ise üsna üsna pikk. Aga see kõne ei ole sugugi sellist Eestit ühendav kõne, et vastupidi, ta on selge nagu sõja sõjakõne. Et ta on seal paikaga sihiku sihikul, on ekre. Täitsa selgelt, see on sotside sõjakuulutus, Ekrele. Vaatame, mis Eesti poliitikas toimub. Meil on kuus parteid, Keskerakond käib pigem niimoodi sõbralikult EKREga ringi. Vabaerakond on ise seal mingis võimuvõitluse, seda on nagu mulina partei ja vile mulina parteina. Seal käib nagu mingi jahumine käib, sealt ei ole tulnud mingeid selliseid, sain aru, ma mõtlesin, et ma kuulsin valesti. IRL püüab ise nagu hästi rahvuslik olla pigem konkurentsi Ekrele pakkuda. Reformima Erakond millegipärast ei tee mitte midagi, sellepärast nagu valitseja, kes koorib punkte ja siis jäädile satsid põhimõtteliselt EKRE heitnud mingi sellise kinda kuhugi võitlusväljale. Sotsid korresse loll oli seda korjamata jätta täitsa selgelt ütles, et kuulge, EKRE üritab siin meil rahvuslasi koondada ja võõraviha võõraviha, eks üles puhuda, me püüame siis vastased kokku, arvad tõesti, et see pikk, väga emotsionaalne sealjuures oli, oli nagu, nagu teenis seda eesmärki, et kas siin on EKRE teeb EKRE-le vastandumine ja vastamine on, on, on selge selles, selles Ossinovski kõnes, see on üleskutse tegelikult sellele, et kuulge, olgem mõistlikumad. Aga samas on see täiesti loogiline, sest et minu meelest selleks ksenofoobia vastasel poolel tegelikult väga ei ole häält olnud, et nad on hajutunud mitme erakonnaga peale ja lootnud, et, et neid nende hääl ka kusagil olemas oleks, tegelikult nendel väga sellist selget häält siiani pole olnud ja selles mõttes on see Ossinovski poolt minu meelest väga arukas see see väljakutse ette võtta ja püüda neid inimesi, kes on kseno Foxuse vastased ühendada. Ja noh, ma ei ütleks, et seda Eestis seda ksenofoobia foobsust oleks niipalju kui mõnes teises riigis, eks et ja rassismi ei ole meil ka nii palju, aga samas eks need meeleoludele kasvama, neid, neid ei tohi lasta jõuda sellisel tasemel kuskil lahmatama, löövad nad nad jääksidki vaiksemaks. No kõik on suhteline, sest Eesti on väike riik, meil on vähe inimesi ja pagulasi meil ju praktiliselt üldse ei ole, eks ole, võrreldes meie meie rahvaarvuga hea küll, mõni ütleb, et veel ei ole. Ja mõni võib-olla tõmbab juba kuulipildujat puhastab tolmust ja, ja lükkab rauda siledaks ja nii edasi, eks ole. No ja kusjuures see ei ole liialdus, räägitakse kui me räägime nüüd Euroopa Liidu välispiiride kaitsest ja siis migrantide saabumisest ka eesti keeles on selle retoorika täiesti olemas, eks ole. Viimati ma meie kolleegide telejaamas siis kuulsin, kuidas, kuidas sõna see oli vist üleeile on üks niisugune arutlussaade, kus siis Keskerakond ja EKRE sõbralikult koos teineteisele takka kiidavad ja, ja mingeid erimeelsusi ei ole ja sealt sealt kõlas väga, väga selgelt välja see, see mõte. Ja et meile on tulemas. Ma ei mäleta, mis see number täpselt oli, aga igatahes oli sajad miljonid inimesed ja ma arvan, et see sajad miljonid, see number algas kaheksa, aga ma ei mäleta, kas oli 837 miljonit. Murienit terminit kasutas riigikogu liige Peeter Ernits, kes oli ka selle saatejuht ja, ja muudkui tulevad ja tulevad ette võtta ja, ja ekrelaste vastus selles saates oli, oli väga-väga selge, et mis seal ikka need paadid tuleb uputada ja ja üks üks ütles seal, et valang tuleb üle pea anda ja teine võbises midagi takka, et aga milleks üle pea või põhimõtteliselt niimoodi. Ja ise kuulsin ja, ja tähendab see, see, kuidas seda kasutatakse, niisugust asja mis on noh, nii ülitõsine probleem ja mis, mis tõepoolest ähvardab uputada Euroopa Liidu kui paadi. Ja, ja noh, rääkimata siis sõjakoledustest ja põgenike vastuvõtmisest ja nende tohutult traagilisest saatusest ja nii edasi. Et tõmbame kuuli rauda ja kui ühest toodangust ei piisa, anname kaks. Nii, nad siis teavad, et nad enam siia ei, ei taha tulla. Selles mõttes noh, alati võib vaielda ka, ütleme Ossinovski selle kõne puhul, et On on üksikuid selliseid rassistlikke juhtumeid. Tütarlaps kui ma ei eksi, oli siis pärsijast Iraanist, kes räägib peaaegu puhast eesti keelt ja läks rongis ja ja tõeline eesti mees, jutumärkides, nagu ütleb Ossinovski, ütles, et siia see küll ei istu ja ta küsis, et miks ma siia istu ja ja selle peale oli tõeline eesti mees vait. Et võin alati öelda, et üksikjuhtumite pealt üldistuse tegemine ei ole õige seal rumal, et see on demagoogiline. Samas need juhtumid on meil olemas ja see ei ole ainus, see ei ole ainult räägitakse ei absoluutselt mitte, et see on väga hea kõnevõimalust. Ma arvan ka rahvusele rahvuslased, kui nad loeksid seda, siis saad oma emotsiooni kätte sinna. Tegelikult võiksid nagu mõelda oma oma mõtteviisile. Ma tooksin siin paralleeliks selle Tsahkna kõne Isamaa kongressil, mis oli kaks punkt null või, või, või viid selle kaks punkt nulli ideede otsimise kongressil, mis vastupidi jäi oma sõnumiga väga ujuvaks. Et siin on see Ossinovski selgelt võtnud positsiooni, mis on kõigile arusaadav ja millega on võimalik nagu suhestuda, et kas sa oled poolt või vastu, et aga, aga siin on see seisukoht olemas. Teine asi on muidugi see, et ega siis olgu Eesti nii väike kui tahes, kõik see paistab juba kuidagi välja ja saatkondade vastavad töötajad sibavad päris hoolega. Ja kuna üks valitsuskoalitsiooni liikmetest ja ütleme, et noh, arvukuse poolest see, see, see, see teine siis. Noh, ma kujutan ette, milline, millised kirjaread läksid välja, et näed, et tunnistab, et Eesti on rassistlik ja ksenofoobia, nad ise tunnistavad, arvan, et nendel on sellega probleeme ja nii edasi, noh seal nüüd see niisugune järgmine jutt, et et kui sa lähed välismaale ja noh, see, see kõne kandus ju sinna, eks ole. Et siis oma oma kodumaast nagu nagu halba räägi, noh, mida, mida on siiamaani pahaks pandud ühele meie juhtivale opositsioonierakonnale ette, et kui minnakse välismaale, siis tõrvatakse oma oma kallist kodumaad ja noh, sellest on aastaid räägitud, aga samas ei saa jätta ütlemata absoluutselt ei suhteliselt ei, ainult et kui sa teed seda sellisel jõulisel väga emotsionaalsel kujul, siis see võimendub veel omakorda. Kas me peame näiteks Ameerika Ühendriike väga rassistlik, eks risk rassistlikumaks riigiks mina ei pea, aga samas näiteks paar aastat tagasi selleks valge nahaga politseinik lasi maha tumeda nahaga noormehe, tekkisid rassirahutused ühes linnas, rahvuskaart saadeti sinna märatsejaid maa suruma. Et põhimõtteliselt ta lihtsalt puhtalt rassirahutused. Kas see nüüd nagu tõmbas minu silmis Ameerika Ühendriikide mainet allapoole? Ei, samale? Absoluutselt mitte. Ma arvan, et tõmbas küll ei tõmmanud ses mõttes, et mis maine, noh tähendab, sa võrdled nüüd nagu siga ja kägu, et Eestit ja, ja Ühendriike räägime mainest, vaatame, kuidas rahvastik on ikkagi tekkinud sinna ja, ja et, et nad ei ole üle saanud nii-öelda sellest 60.-te 50.-te ja 70.-te rassiprobleemidest ikka tõmbab allapoole, miks ta, miks ta allapoole ei tõmba lahendamata probleemid, mis, mis käivad kogu aeg tuha all ja ja millega ameeriklased on, on suures hädas? Ikka tõmbab. Sest ega ega siis see, et sul on palju püsse, mehi ja tuumarelv ja oled sa oled maailma rikkaim ja vaevu ainus üliriik. Ega, ega, ega see ei tähenda seda, et sinu siseprobleeme ei nähta või et su maine nagu alla ei lähe. Aga Eestisse, aga vabandust väga, aga Eesti puhul on, on, on veel see oluline, et meie oleme nii väiksed, et iga selline noh, tõrvatilk, see, see võimendub mitmekordselt ja, ja see, see võib saada just nimelt meie mainele nagu otsustavaks või, või, või see jääda kuskil kellegi jaoks domineerima. Minu meelest me oleme, me oleme liiga palju jätnud, rääkimata praegu on nii-öelda rahvuslased, marurahvuslased saanud oma hääle täiel häälel nagu oma hääle kätte ja, ja pasundavad täiel häälel, et, et pigem on see nende hääl, mis, mis rahvusvahelisel areenil võiks toimida ja märgatavaks jääda, et, et pigem me peame mõtlema, kuidas, kuidas rahumeelselt rääkida ja kuidas kuidas kokkuleppeid leida, et, et see. Ei ole, kes, kes, kuidas nad pääsesid rahasaks areenil, et ikka nende hääl on praegu rohkem proovinud sõna saad ikka seal, valitsusliikmed sajab riigi. Selles mõttes, et Aarne mõte oli see, et saatkondades kribatakse memosid. Saatkondade memmed jõuavad, kuhu jõuavad, välisministeeriumisse jõuavad, osad osad jõuavad ka välisajakirjandusse ja, ja seal nad võimendavad väga-väga kiiresti ja siis on loomulikult teada ka see riik, kes sellest kohe kinni haarab ja kasutab seda seda meie vastu ära. Jah, et aga minu mõte on just selles, et, et meile meil on liiga vähe olnud praegu püüdlust leida mingisugust ühist ÕISist osa või mingisugust keskteed. Et on lihtsalt karjumine ühest ja teisest toanurgast ilma püüdeta, öelda riigimehelikult, et kuulge toimenud nagu kuidagi edasi liikuda selle teemaga. No aga siin on üritatud, siin on aastakümneid üritatud neid venekeelsed eestikeelseid kuidagi lõimuda. Ega siin väga palju ei ole, no vaata, see lõimumine praegu õnnestubki just nimelt nii-öelda nende murjanite teema taustal, kusjuures kõige venelased on nüüd nonii, omad, kui kujutise omad võivad olla rääkimata, kusjuures nemad mõtlevad, venekeelsed elanikud on ju rohkem nende uus sisserännanute vastu kui eestikeelsed seda näitajat valitsuse tellitud uuring. Vaadake neid küsitlusi. Just nimelt, aga ka sellega peaks peab tegelema, et tõesti, et mitmel tasandil, et, et üks asi on eestlaste küsimuse, teine asi, siis venelaste võõraviha Nojah, aga vaatame ikkagi nagu seda olukorda, et just nimelt see rändekriis ja esimeste pagulaste saabumine, isegi see esimesed, need pole ju, neid on 19 tükki, eks ole, praegu. Ja, ja see rändekriis ja kogu selle noh selle retoorika, pidev korrutamine ja kõvasti karjumine, mis tuleb Ekrelvastel hästi välja on ikkagi peamine põhjus, mis on nende populaarsust nüüd kasvatanud ja väidetavalt kasvatanud kordades. Et tähendab, selle järele on ühiskonnas nõudmine ja inimestega räägitakse ilgelt väga lihtsas keeles ja, ja räägitakse, pooltõdesid pool valesid räägitakse kohati lausa idiootsusi, aga see läheb peale ja ongi kõige kõige hullem, et et inimesed. Kui lõpuks nüüd on meil ilmunud erakond, kes ütleb otse, põrutab maakad, aga et see, see läheb peale inimesed inimestele tundub, et see kõik on õige, hea ja, ja lõpetavad täiesti iseseisva mõtlemise. Soovitaks kõikidel kuulajatel lugeda ühte kirjatükki, mis ka räägib sisserändest, ilmus tänases Postimehes, selle kirjutab Priit Perens Postimehe kultuurilises Pirid, Berenson Swedpanga Eesti haru juht. Ta kirjutab sellest sellest sisserändaja majanduslikus poolaste hariduslikus poolest, kirjutab sellest, et tsiteerimine praegu paistavad ühiskonnad automaatselt eeldavad. Rahumeelse, esimese sisserändajate põlvkonna kohapeal sündinud ja kasvanud järeltulijad on automaatselt lõimunud. Tegelikkus ei kinnita seda sugugi. Räägib sellest. Kuidas, kuidas on majandus ja, ja sisserändomavahel seotud väga hullud probleemid. Need on väga hullud probleemid, aga samas on ka see, et, et Euroopa on sellega tegelenud aastakümneid ja nad on tegelikult kõik on erinevad. Euroopa riigid on väga erinevate kogemustega, et ei saa võrrelda näiteks Saksamaa või Prantsusmaa kogemust või Saksamaa või Inglismaa kogemust. Nendel kõigil on nii-öelda omad lood rääkida ja omad kogemused. Ja ega Priit pakub ka seal väljavõimaluseks ja küsimus on, kuidas neid võimalusi ära kasutada, kuidas võimalikult nutikalt, targalt ja see on hästi, selline tasakaalukas, rahulik kirjanik, paneb mõtlema. Noh, meie meil sageli öeldakse niimoodi, et et teil on seal, ma ei tea, palju neid venekeelseid praegu meil on 250000 umbes 270000 võib-olla ja nendega hakkama saanud, kuidas nende nende uute tulijatega hakkama saate siis, no vabandust, aga aga, aga need, need on kaks selles mõttes täiesti ise ja et neid, neid uusi tulijaid on vähe. Ja Eesti riik, noh, ma väga tahaks loota, et nonii, nii saamatu küll nüüd ei ole. Et me võiksime neid tõesti ära kasutada nii-öelda enda huvides kõige paremas mõttes, see kõlab halvasti, aga, aga kõik kõige paremas mõttes, et tõesti oleks noh. Teist kultuuri ja Üheteist mõtlemist kui, kui need, kui neid on vähe. Teine asi on see muidugi, kui, kui piiri taga okastraadi taga ja, ja, ja ma ei tea, soomustransportööri vastas neil ja, ja neid tuleb tuhandeid. Et see on, see on teine olukord, aga nagu praegu ei ajamisena Kusjuures minul on olnud võimalus siis olla osaline ühe sellest 19-st põgenikust perekonna siia, mai tea integreerimisel või aitamisel kes siis kolmeliikmeline perekond, kes, kes siia Tallinnasse tuli, maandus ühe linnaosa väiksesse korterisse ja siis käivitus meie sõpruskond, et aidata neil seal sisse seada ennast, saaksid sa pead, mitte midagi ei olnud köögimööblit, ei kirjeldust ühest ühtedest, kes on nüüd viimase kuu jooksul siia siia tulnud ja Meie sõpruskond neid käivitus, aitasime leida neile igal juhul, praegu on eestlased juba sellise elustandardini, kus igalühel on keldris mingit üle jääks üle üleliigseid mööblitükke vaipu, vabalt leitakse ka pesumasinaid ja igasuguseid asju, et ütleme, et üks, 30 inimest aitasid neil väga kenasti ennast sisse seada kuni selleni, et nendele, et sellel pereisal praegu töölaotöölisena olemas. Ja ma arvan, et vot sellised sellised juhtumid väga hästi ühendavad, et noh, näiteks nende laps on minule ühe lapsega ühevanune, siis me saime seal riideid jagada ja ja nende mõelda selle peale, et mis, mis neil seal täpselt vaja võiks olla, olla, et ennast sisse seada. Et sellised juhtumid ja kindlasti kindlasti aitavad paremini mõista kas või juba see, et see arusaamine, et noh, näiteks see poiss on kaheksaaastane ja nad on perega olnud kuus aastat erinevates laagrites üle, siis siin Vahemerele ääres ja Euroopas ehk siis see poiss on ju kasvanud oma elus suurema, kaugelt kaugelt suurema osa mingites mingites laagrites siis me näeme seda, kuidas sellesama perekonna meeleolud kõiguvad, kui nad tulid sinna tühja korterisse ühes Tallinna mitte just kõige nagu rohelisemas linnaosas siis oli nende esimene mõte, et nad lähevad Rootsi edasi, vaatavad, mis siis, kas, kas siin üldse kuidagi hakkab haakuma. Ma arvan, et praeguseks on nende meeleolu nagu muutunud, et nad on siiski otsustanud, et et nad proovivad siin hakkama saada. Aga noh, tõesti, et pärast kuueaastast nagu loksumist sinna ja tänna on see ju tohutu ebakindlus, mis, mis on kõige suhtes, mis ümbritseb. Diana imelik oleks, kui see oleks teisiti, just nimelt jah. Kuigi me siin mainisime Meie venelasi, meie omi venelasi siis vaadates seda, seda agooniat, mis ikkagi praegu toimub suurimas opositsiooni parteis ja üldse vist Eesti kõige suuremas parteis keskerakonnas? Maadega tegelikult, kui see viimane vaatus pihta hakkas, arvasin, et see viimane vaatus on on pikemad kui, kui eelmised, aga tundub, et üha rohkem hakkab tunduma, et see, see viimane vaatus on ka kõige kõige lühem, et see agoonia on ikka päris päris hull, et et tegelikult venelaste, siis kui me räägime nüüd poliitika tasandil ehk vene valijate nii-öelda saatus ja nende nende hõlvamine, see, see saab meil olema, ma arvan, suhteliselt lähiajal üks, üks peamisi jututeemasid. Jah, sellepärast et vene valijad, vabandust, aga unustame need nii-öelda murjanite. Ma rohkem seda sõna ei kasuta, aga, aga lihtsalt viidates ühele episoodile, aga, aga, aga see saab olema tõsine teema, et vene valijal tekib küsimus, et olen küll keskerakonda asse tollinud, mida ta minu heaks reaalselt teinud. Ja siis ongi muuseas päris raske hakata neid asju üles lugema, Keskerakond ei ole valitsusse kordagi jõudnud. Noh, ja siis on ehitanud siis selle kiriku sinna. Kohaliku omavalitsuse tasandil on ikka Keskerakond Lasnamäel päris hoogsalt tegutsenud. Et. Teine linnavõim olnud, et ei oleks. Võimalikke noh, see on selline loogiline arutelu, ütleme täie mõistusega arutelu Ma arvan küll, et teine linnavõim ei oleks, kui te räägite nüüd Lasnamäest, siis ei oleks sinna nii palju panustanud ja, aga noh, see on teine küsimus, räägime ikkagi nii-öelda, aga kui me räägime nagu globaalsel tasandil, mis on siis antud juhul eesti tasand, siis kodurahu ja, ja kuhu vaatavad venelased siis, kui kui, kui Savisaare ümber enam ei ole mitte kedagi. Praegu Ekspress kirjutas suurepärase juhtkirja. Teie, teie peatoimetaja, siis lugesid üles kõik need nimed, kes on läinud. Aga nüüd ongi nii, et, et enam ei olegi kedagi ümber. Nüüd on nüüd on ta tegelikult üksinda. Rammul. Erik Moora tuletas meelde, et oli Marju Lauristin ta ümber. Andra Veidemann, Arvo. Vaade ütleb, et nii palju nimesid ühes juhtkirjas pole, pole kunagi olnud. Aga, aga nüüd ongi nii, et nüüd on, nüüd on praktiliselt kõik läinud ja, ja mismoodi na nagu edasi, see, see agoonia, ma arvan, läheb, läheb sama sama kiiret teed allamäge nagu, nagu kivirahn. Vaata, seal on see asi, et varasemate lahkumisega võrreldes Edgar Savisaar ei ole enam sündmuste keskpunktis. Et ta on töölt eemaldatud ja kõigele lisaks tal tervise aktsent, et ta ei ole võimeline enam sammas hoogsalt tegutsema, kui varem ta on täpselt sidemetest ära lõigatud ega tule ise lõikab veel neid ära, seda üksiku maksta jääb. Nojah, ja need lihtsalt see, see sündmuste jada, mis, mis on siin olnud nüüd ütleme, päris-päris viimasel ajal, eks ole, tülliminek abilinnapeadega ja ja, ja nüüd eilne, see tema esitatud peasekretärikandidaat, kes siis tagasi lükati ja Toobali lahkumine küll Pealt teha sirgeselgselt, aga oli, oli selge, et ta ei too enam oma oma peremehele kasu sellisel kujul, ehk siis kriminaalkurjategijana ja, ja peasekretärina ja ta jääb muidugi sinna Lõvi kõrvale šokkaliks. Ma arvan lõpuni. Aga, aga siis nii-öelda nähtaval positsioonil olek tunnistati nagu ebaõnnestunud projektiks ja, ja sellepärast ta siis ilmselt läks mina seletust ajalehe Postimees tellija hea lugejana. Viitaksin ühele laule, mis ütles, et ikkagi Toobal sunniti sealt lahkama, et muidu oleks tulnud välja sellist komprat. Ja seal küll otseselt ei olnud viidet, aga järgmised laused tuletasid meelde tema suhteid selliste noorte meestega. See on läbi käinud, no mis kompra, see on, uus, uus materjal, alustame uus materjali noortest meestest. Just noh, kas siis seda, aga igal juhul on tähtis see, et, et toovad, mängiti välja. Ongi praegu, see omab sellestki välja, see oma selles mõttes tähtsust, et see kiirendas tema lahkumist sealt parteist võib-olla kiirendas kuidagi, aga muidugi nähesed ühestki intuitsioonist, mis parteis on volikogu juhatusse mis iganes, eks ole. Et see sealt tema tema otsused enam läbi ei lähe. Ja, ja ma ei tea, võib-olla isegi otsides mingisugust kompromissi või lepitust, mida, mida, mida Savisaare puhul on muidugi raske eeldada. No mina ei jätaks silma silmapiirilt välja Yana Toomi, et tema käigud on ikkagi väga olulised Edgar Savisaare nii-öelda tiiva toetajana ja ka vene valijaskonna ka suhtlemisel ja selle sealse toetuse hoidmisel. Et meie kindlasti siin elame kaasa Kadri Simsonile ja tema tiivale, aga, aga ma ei jätaks ja Yana Toomi küll kuidagi mängust välja. Mina elan Kadri Simsonile, täpselt sama palju kaasaga Edgar Savisaarele. Sule jõudis must ette, ma tahtsin küsida, et mis mõttes sa elad kaasa? Ei no ütleme, et pigem siis see kaasaelamine tähendab seda, et, et meie inforuumi kipuvad jõudma uudised siis Kadri Simsoni tiivast pigem kui Yana Toomi jaamast. Ma kuulen seal Heidit mingisugust sümpaatiat rohkem kui teised diiva suhtes. Ei, pigem objektiivsed hinnangud. Ühelt poolt tuleb rohkem infot kui teiselt poolt. Ja mulle meeldib ka mõnikord ema rohkem kui teda ja nii edasi, aga, aga küsimus on ikkagi see, et, et kui see, see agoonia nüüd saab loomulikku jätku ja lõppu, et siis mida ikkagi teeb vene valija, nii et selles mõttes toomine ja toom ja on selge, et vene valija nüüd selle Kadri Simsoni ja kompanii taha või ma ei tea, mis, mis mustkunsti peab tegema. Et, et ta sinna sinna taha läheb ja aga ega küsimus ei ole ainult Venemaal ja festivali ja samamoodi ka need hakkaksid sellel ümber paiknevad ikkagi paljudele eestlastele on Edgar Savisaar siiamaani tõsiselt sümpatiseerib. Jah, aga ma arvan, et ka vastupidine protsess on võimalik, et eestlased tulevad uuesti Keskerakonna taha, kui kui Savisaar ja, ja see, tema, see lojaalne kari on, on, on läinud, kes, kes noh, tingimusteta tähendab tingimusteta toetust ei ole kunagi muidugi olemas, kui, kui raha saab otsa, siis tõenäoliselt kauka lojaalsus Keskerakonna 200000 sularahahundisilmal näitab, et esialgu raha veel otsa ei saa. Jah, aga no igal juhul on tõsi see, et, et Keskerakond on muutunud rohkem nagu persoonide teemaks kuivõrd valimisprogrammi teemaks, et seal enam keegi ei mäletagi seda, mis neil valimisprogramm on või oli, kuigi see võis olla väga mõistlik. Ja sest nii äge andmine käib just nimelt persoonide vahel, et sellest programmist enam seda enam, et programmid tulevad võib-olla uuesti mängu siis kui valimised tulevad lähemale või siis vähemalt hakatakse neist rohkem rääkima. Saate alguses rääkisime sidrunitõstet. Toobali lahkumiskirjas oli ka üks selline huvitav väide, et tal on olemas mingid summad ja kuupäevad, kuidas auto rannast raha välja võetud, siis viidud Reformierakonnale. Täitsa tõsiselt huvitab, et kuidas seda seal kirjutas, et ta võiks siis nad ju avalikustada. Nad kui ta ei usalda seda siis politseile. Millegipärast nad teatavasti kaitsepolitsei igatahes just eriti head suhted ei ole või siis selle erakondade rahastamise järvel järelevalve komisjonile, kuhu ta ka ei sobinud. Olgu nad internetti üles näidata. Ja nendel on meediat veelgi on Tallinna televisioon ja kesknädal, mis võiksid avaldada. Tegemist oli keelatud rahaga, siis tehku avalikuks, tegemist ei ole keelatud rahaga täitsa lubatud rahaga siis mis ta jaurab seal? No mis ta euro sellepärast, et hoida lõket põlemas? Tavaline propagandavõte, mis seal, mis seal ikka huvitav muidugi on nüüd ka see viimane viimane uudis, et siis Keskerakonna suur kampaaniameister ja reklaamifirma omanik ja Paavo Pettai on siis nüüd ka siis sattunud sellesse sellesse keerisesse. No aga käsi peseb kätt ja, ja kui mõlemad käed on mustad, siis hakkad selga pesema, siis saab sega mustaks. Tema nimi vist siin, selles kontekstis küll eriti üllatav jalad, et kui me algselt kuulsime, et sellega on Savisaar asjaga kuidagi seotud, Villu Reiljan, Hillar Teder ja need büllata tundus üllatanud maohaava vette. On tegelaste nimekirjas olnud näidendi algusest peale selge, et ühel hetkel tuleb tallaga lavale tulla. Jah, täpselt nii, mis veel sellel nädalal, huvitav oli muidugi see jutt, et hakatakse linnavolikogus abilinnapäid siis umbusaldust ja muuseas, seal on tõesti keskerakonnas on põhikirjas sees, et juhul kui sa umbusaldada visatakse, sind visatakse välja mis tuletas mulle muidugi meelde, Narvas oli keskerakondlasest linnapea umbusaldamise eelmise aasta novembris, vaatas, et kedagi ei visata kedagi ei visatud välja, et noh, et kuidagi juhtunud ka niimoodi, et no ja mind huvitab rohkem, kas see, kas see tõesti vastab tõele, et et sellist üritust eriti leida seal kolm, mis see number oli 32 volikogu keskerakondlasest liiget, kellele öeldakse, et kuule, me viskame teid nüüd selle eest välja. Aga no me võtame jälle tagasi, eks ole. See on nii lihtne trikk, et see küll neile nii mingit ma arvan, et, et ikkagi kuskilt midagi küdes seal all küll ja et nad et loobuti sellest sellest mõttest ikkagi viimasel viimasel hetkel, kui, kui päev-kaks enne seda No ma saan aru, et, et volikogu liikmed ise ei teadnudki veel seda Ei, no volikogu liikmed ei peagi teadma, miks asja ja pannakse päevakorda ja, ja ongi kõik, üks asi on seal volikogu liikmed ja teiseks sa pead ja siis ka pädevad abilinnapea asemele leidma. Olukorras, kus linnapead ei ole ja linnapea ei saa neid nimetada. Seal tekib küsimus, et kes neid siis nagu otsides volikogu esimees, kes no seal oli veel üks huvitav küsimus, et nad olid, mitte siis kui kõik, aga, aga enamus abilinnapeadest on öelnud, et kui ühele või kahele avaldatakse umbusaldust, siis nad panevad kõik paberid lauale. Et ma oleks tahtnud näha, kas, kas see tõesti toimub. Millele me näeme, et see on täiesti uus, polnud uus jõud tekkinud veel Keskerakonna sees, need on siis Tallinna abilinnapead. Noh, aga mõistus hakkab äkki ärkama ja nad näevad, mis, mis, mismoodi see olukord käib. Kuna käisid hundisilmal seda ettepanekut tegemas, siis võib-olla hakkab ja ma arvan, et neile kohvi pakutud, nii et. Et võim võib varsti maha kukkuda ja küsimus on see, et kes esimesena jaole saab, et pigem võib seal olla küsimus selles Võib-olla nii tänane saade alapealkirjaga väidetav ja võib-olla on, on sellega otsa saanud. Heidit Kaio, Sulev Vedler ja Aarne Rannamäe siis tänases Rahva teenrite saates ja meie aeg on nüüd ümber, soovime teile ilusat laupäeva jätku ja ilusat nädalavahetust ja ja varsti ka ilusat suve algust.