Tere ja kaunist Eesti lipu päeva, rahva teenrid alustavad täna oleme koosseisus Evelyn Kaldoja, Postimehest, Krister Paris, Eesti päevalehest ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost. Mida lõppeval nädalal seda öelda, et ühest küljest oli sündmuseid ju palju, teisalt mitmed sündmused on seotud pikemate protsessidega, nagu siis olgu need presidendivalimised või läheneb NATO tippkohtumine või ma ei tea, lähenev puhkuste hooaega ka teemad, millest täna rääkida plaanime, on seotud presidendivalimistega. Räägime vabaerakonnast, maanteeametiplaanist, töötajaid väiksematest büroodest vähendada ning aga jääb. Räägime ka reidi tee Tartu variandist ehk Tartu linnavalitsuse plaanist rajada uus sild läbi Supilinna spordiparki kuhugi sohu või, või kuhugi teisele poole Emajõge. Alustame samuti teemaga, mis on, mis toimus Tartus kolmapäevane Postimees kirjutas nii, et räbaldunud riietes ja toidujäänustest elus püsinud inimvare, keda peeti orjana Tartu vaiksel tänaval asuva hoone keldris, seejärel kütmata toas, praegu 51 aastane naine sai pidevalt peksa kogu. Aeg te kogu tema invaliidsuspensioni ja sotsiaaltoetused võeti orjapidaja poolt endale kokku võeti siis sellelt ohvrilt rohkem kui 17000 eurot. Siis sisuliselt sunniti teda palukest eest ööpäevaringselt tööd rügama. No kohus mõistis selle Kaido Mooseni süüdi inimkaubanduses omastamises, arvutikelmuses asja omavolilise kasutamises, lihtsalt kelmuses, varguses, dokumendi võltsimises, võltsitud dokumendi kasutamises ja mõistis talle liitkaristusena neli ja pool aastat vangistust. Kohus mõistis mehelt välja ka orjastatult isikult võetud pensioni ja sotsiaaltoetused ehk rohkem kui 17000 eurot ning mittevaralise kahjuna mõistis kohus orjastatud isiku kasuks välja lisaks 150000 eurot. Jube juhtum. See tuli täpselt ühel ajal koos raportiga, kus öeldi, et maailmas elab 45,8 miljonit inimest nii-öelda selles kaasaegses orjastuses, et Eestis nendest 5300 umbes täpselt, et see illustreeris, ma arvan, et kui, kui sellist lugu ei oleks seal kõrval olnud, siis me võib-olla oleksime õlgu kehitanud ja mõelnud, et taheti mingi üleliia välismaalased, kes ei saa aru, et kuidas meil tegelikult olud on, et ma arvan, et see on päris päris hea illustratsioon sellele. Ma tahan kõigile meistri täiesti nõus sellega, et kui udu nagu mõtlema, et 5300 orie, selge see ei saa nii olla, et võib-olla kuskil mõni on. Aga kui me näeme, kuidas kõrval niimoodi sellised asjad saavad sündida kõikide silmade all, nii et keegi ei sekku, siis siis võib hakata mõtlema, et noh, hea küll, et 5300 võib olla suvaline number, aga need valed kõvast rohkem ikkagi väga hea arendas. Minu meelest oli ka tänases Postimehes, mida Nils Niitra jätkas, seda lugu väga ilusast empaatiliselt, oli see, et tegelikult mingit pidi orjus ka see, kui sul on Maal käib inimene toidu eest tööl. Vaata, see ongi seal see koht, kus vesi segaseks. Kui sa hoiad kedagi, nemad jõua kinnitada peksad, siis on ta täpselt tüüpiline asi näiteks inimkaubanduse ohvritega, kes satuvad prostitutsiooni lõksudesse, kus ka need paljuski psüühilises, aga sageli ka füüsilise vägivallaga vaos hoitakse. Aga kui, kui inimene asjaoludest tingitud sunnituna töötama väga väikeste tasudest, mis see siis on, et me mingi hetk võime jõuda, kata taolise olukorrani, nagu nagu õhtuleht oma juhtkirjas tõi välja, et kas, kas see, kui kassapidaja ta sunnitud olema päevas kaheksa-üheksa tundi järjest jalul, milles kirjutas Külli-Riin Tigasson Ekspressis, kas siis see on ka midagi lähedast hoiusele või mitte, ehk siis on see oht, et see lahjendatakse ärasel termin lahjendatakse liiga ära juba halva palgast, töötlemine. No ei, no seal on nagu põhimõtteline vahe, kas inimene vabatahtlikult, et igal hommikul läheb ise tööle, et ma saan aru küll, et seal töötingimuste üle võib vaielda, aga, aga selle selles kaupluses tõenäoliselt ei ole sellist orjapidajad, kes läheb, korjab linna peal need inimesed kokku ja toob need igal hommikul poodi kauplema, aga aga mis mind selle loo puhul nagu ütleme, kõige rohkem häirib, on see no põhimõtteliselt ikkagi tänapäeva Eestis keset Tartu linna, et kuigi seal tehniliselt ei ole ka vahet, et kui sa kusagil põldude ja mägede vahel metsatalus toimub orjapidamine Nika orjapidamine, aga naabrid on ümberringis. Saed linnatingimused, aedlinnatingimused, kus tavaliselt inimesed teavad, mida naabrid teevad. Ei olnud kogu aeg keldris, ta käis sellesama Kaido Mooseni pubis abitöödel. Ta liikus aias ringi. No kõige häirivam oli kestvat, seekord võiks artiklis, aga tuli välja, et päris mitmed inimesed nägid ka see, et inimene on kõige poolakaid, käib ringi kaltsudes ja võib-olla jätab imeliku mulje. Ei taha, ei taha sekkuda naabri ellu, aga kui ta nägi selgelt pealt peksmist, mis on kriminaalkuritegu sõltumata sellest, kelle kallale mis põhjusel toime pannakse ja keegi ei teinud teist nägugi selle peale, kas see on hästi kohastunud. Et muidu sa võiks ju arvata, et mingi äbarik võib-olla ongi imelik vana sugulane, et peksmist peksta sai või keda ta vaimse puudega inimene hoolitseb, nii nagu moose Lissa väidab, et temal, heategija võttis endale sellise rutuga natukene halvasti elus hakkama saav inimese hooldada ja tahad tahad tegemast, aga peksmine on peksmine ei ole hoolduse osa ilmselge. Nils Niitra on ära teinud täna või sellel nädalal, selle orjapidamise kohtus aga loo vahendamisega väga tubli töö, et ka tänases Postimehes Nils Niitra võtab selle teema koja Ma tsiteeriks kahes lõigus teda, et Moosen tahtis teha 21. sajandil äri Kristuse-eelse aega kuuluvate meetoditega ja kui rääkida veel noh pealtnäha ju tundub, et kohus tegi siin väga sellise suuremeelse otsuse ja mõistis sellele ohvrile siis 150000 eurot nende kannatuste eest Moraalse moraalse kahju hüvitamiseks. Et siin ka Nils Niitra lõpetab oma loo selle tõdemusega, et seda raha ei näe ohver pärast Mooseni vanglast vabanemist päris kindlasti, et kui mees orjastas, varastas ja petis, et tulu teenida ning varjas tulu, et mitte maksta lapsele elatist, siis kust peaks tulema see 150000? EUR, kusjuures tegelikult, kui mõtlema selle peale, mida see inimene tegi kokkuvõttes see nagu tulu, mida siis otseselt välja mõisteti, oli 17000 eurot, et see ei ole mingisugune selline summa, et, et noh, müüa oma hinge, aga ilmselgelt jõudis selleni, et no ma arvan, et kui ta raha isa, loodan, et sellest juhtumisse raputas Meitsi, raputas meie avalikkust, et me ise võib-olla võiksime natuke tähelepanelikumad olla, et üks asi, üks asi, mida selle nii-öelda moodsa orjastamise vastu teha saab, see on ka see, et inimeste tavainimestena naabrite tähelepanu tähelepanu juhtida sellele, et sellised asjad toimuvad ja me peaksime nagu kaaskodanike suhtes valvsad olema, et ütleme, et kedagi pekstakse, selliseid nähtusi me peaksime. Me peaksime kuidagi sekkuma ja võimudega, arvatakse, et noh, kui asja nagu laiendada hoopis teise dimensiooni, siis sedasama olukord, millest on nii palju kirjutatud, et kui on Eestis kõnnivad ringi teistsuguse nahavärviga inimesed, keda tõesti nakatuda igapäevaselt umbes ründama ja kõik pööravate peas ära siis noh, olemas, et on olukord samasugune ja täna võib-olla on keegi selline õnnetu inimene, siis on selliseid teise nahavärviga inimesed, aga mingi hetk oleks ise väga õnnetus olukorras, kui kõik ära pöörafia Siis veel sellest rahvusvahelisest orjandus indeksist, mille alusel siis elab Eestis praegu ligi 5300 kaasa kaasaja orja, et kuigi neid registreeritud juhtumeid on vähe, siis näiteks ohvriabi juht Olle sel Joff seda numbrit peab üsna reaalseks 5300, see on umbes sama palju inimesi, kui elab Jõgeva linnas või Suure-Jaanis. Kujutate ette seda linnatäit, rahvast, kus, kes elavad Eestis kaasaegsete orjadena, et ma arvan, et see on probleem, mis on väga tõsine ja ma ei ole ühegi erakonna programmist valimiste eel lugenud, kuidas nad tegelikult sellele olukorrale plaanivad lõpu teha. Ma kardan, et erakonnad veel ei teadnudki sellest probleemist, et ma arvan, et sarnaselt Eesti üldsusele said nad sellest nagu selle nädalaga palju palju teadlikumaks, et see kaasaegne orjast orjandus või orjapidamine orjaks olemine, et see ei ole nagu seal olnud teema, millest meil väga palju rääkida, kas see on nagu näiteks, kui läheb jutte tänavalastele, siis ka need arvud elada, välja tuuakse, on hiigelsuured ja rikkad imestavad, et me ju ei näe näidata, et tegelikult see ongi. Algab asi teadlikkuse tõstmisest ja sealt eraldi on veel omaette tuleb muidugi töötada nende gruppidega, kes orjaks satuvad ja nende gruppidega, kes võiksid olla orjapidajad orjapidajate puhul, ma arvan, et vangla ja selline asi ongi nende tee aga, aga orjaks sattuvatele inimestel, ma arvan, et igasugune ohvriabi töötaja teab, et nende päästmine ei ole tegelikult nii lihtne, see ei ole tavaliselt, nad ei istu kuskil ketis nagu naine istunud kuskil ketis, vaid ta oli nii-öelda suhteliselt vabaduses. Aga ta oli niivõrd ära muserdatud ja mahatambitud, nende inimeste aitamine nagu igasuguste koduvägivalla all kannatajate, et see on palju mitmekihilise. Huvitav, kas sellega selle arvu hulka tõenäoliselt lähevad siis ka ka suurem hulk suurem osa prostituute, keda tõenäoliselt et see on ka see koht, miks näiteks on õigustatud mõni mitmetes Euroopa riikides on seadused, mis karistavad inimest, kes ostab prostituudi teenust. Nad ei karista prostituuti. Karistavat kupeldaja tähendab võimsale orjateenuse ostjat. See arv on muuseas suurenenud ja oma osa haavatavate inimeste arvu suurenemisest mängib ka rändekriis, mille käigus on siis põgenikud liikumas inimkaubad kaubitsejate vahendusel. Tihti jäävad nemad võlaorjusesse. Saabudes muud moodi vähekindlustatud, et jah, seal tekibki see ringsüsteem ja muuseas ma siin olulise Remargina mainiks, et tegelikult päris õige ei ole ka see, kui öelda, et poliitikud midagi ei tee, sest parlamendis oli sellel nädalal, mis teisel lugemisel ohvriabi seadus, et tegelikult ikka natukene selle teemaga tegeletakse. No nüüd on lihtsalt pandud asjal võib-olla paremini see orjuse silt külge ja mis ma tahtsin veel nende rändekriisiga tekivad orjuste kohta öelda on see, et tihtipeale need inimesed on võlaorjuses, et nad on Pole olnud välja panna neid, nagu me teame, inimesed mugeldajatele tuleb maksta tuhandeid eurosid, neil ei ole olnud neid otse välja panna. Ja nad on jäänud siis nii-öelda selle eest võlgu ja siis nad on kas prostitutsioonile või narkomüügil narkovedamisel või sellistele üritaks olemas nõrgemad siis alati, üks on algne rahapidaja, sa oled maksnud, aga me ju teame, et kurjategijad suudavad kiiresti leiutada küll intresse, küll trahve kunagi välja ei pääsegi. Nende huvides on hoida see inimene maalsest, võib-olla muidu ta saab äkki uues ühiskonnas jalad alla ja kui ta jalad alla saab, siis ta võib hakata järgi mõtlema, et kurat, see ei olnud õige asi, et ma nüüd lähen ja ja võtan politseiga ühendust ja räägin, et kuulge, siin on üks võrgustik ja peaasi, et meie politsei vähemalt suudaks ise olla avatud meelega, mitte nagu luht kirjeldusi, kus Hispaaniasse sellenädalane kirjeldus just nimelt osattur, inimene lõbutüdrukuks. Ja kui ta läheb politsei juurde abi otsima, siis ta olemas öeldakse, et inimesi kaob pidevalt. Ma sain aru selle nädala üks kangelasi, kellel ei ole vist küll nime nagu juurde pandud, on ka see politsei, politseiuurija, kes selle raadi orja vabastamiseni jõudis või kes tuvastas, et selline asi üldse toimub, et seal tunduski olevat päris palju inimese initsiatiiv ja töökust juures. Kui püüaks selle teema hästi lühidalt veel kokku võtta, et mis te arvate, kas orjanduslik Eesti on olemas, et on meil see 5300 orja nagu põhimõtteliselt, et mitte nagu sellisel kujul olemas, aga, aga see oht on väga reaalne, et, et ei tekiks nagu seda muljet, et kui siin vaadata nagu statistikat, siis ohvriabis registreeriti möödunud aastal vaid 16 inimkaubanduse juhtumit, et kui vaadata neid numbreid 16 ja 3500, siis justkui on need väga erinevat või 5300. Siiski. Ma arvan, et neid, neid õnnetuid inimesi, keda ära kasutatakse teiste poolt väga julmadel muudidele, neid kindlasti rohkem kui kuus teisteni, need pigem on tuhandetes ei tahtsin alla lähevad ka näiteks vanainimesed, keda võib-olla enam tööd tegema sunnitagi, aga kelle sissetulekud ikkagi lähevad noorematele lihtsalt sammude sõnakate lainest, et ja, ja see mõte mõiste ongi tegelikult mõnevõrra hägune, kui jah, me ei saa seda ülemäära hägustada, ei saa halva palga eest inimestele orjaks, tunnistab, mis on ka minu meelest inimväärikuse vastu minemine, et see inimene siiski tõesti nagu Merko juba ütles, et ta läheb siiski sinna vabal tahtel iga päev tööle ja ta on aus inimene, maksab makse, aga, aga, aga, aga teatud sellised ärakasutamise vormid kindlasti lähevad orjuse alla. Nii nüüd räägime vabaerakonnast nädalal algas uudisega, kust selgus, et vabaerakonna ridadesse kuulub ligi 30 kriminaalkorras karistatud inimest. Nendest ühe seksuaalkuriteos süüdi tunnistatud Rivo saare viskas erakond kohe esmaspäeval välja. Eile õhtuks oli veel kolm isikut välja visatud ja rohkem esialgu praegu vabaerakond nendest grilinalidest välja heita ei plaani, kontrollisin ise eile õhtul üle. Põhjuseks siis see, et tegu on endiste kriminaalide, ka karistus on kantud, et kuidas teie, Evelin ja Krister kuidas teie sellesse uudisesse suhtusid, et kui selgus, et vabaerakond ei erinev paljude, et ka seal on inimesed ei erineb väga palju teistest erakondadest, et kui siin keskerakonnas oli hiljuti üks peasekretär ka veel, kes oli kriminaalkorras karistatud, siis vabaerakonna puhul paigutub muidugi see vist hoopis põnevamast konteksti, sellepärast et nad ju lubasid, kui nad erakonda lõid, et nad tulevad, muudavad poliitkultuurilubasid uut moraalia poliiteetikat, et samas kõige kurvem on just see, et kui nad erakonda lõid ja neil oli tarvis viitesadat liiget kokku saada, et see erakond registreerida, siis esimesel võimalusel mindi oma sõnade vastu, et. On see võib-olla natukene radikaalne öelda, et need läksid esimesel võimalusel sõnade vastu selleks umbes nii nagu kuskil vangla uksed paluvad inimestel ennast kirja panna. Et, et noh, et kui sul tuleb nagu seal oli öeldud, et telgikampaaniaga, et mina seda väga dramatiseeriks, et kui inimene on karistuse ära kandnud, siis ta siis me peamegi eeldama, et on karistuse ära kandnud, teda suudab ühiskonnas edaspidi olla täisväärtuslik kodanik, et ma ei tea Seal oli ka inimesi, kes omasid kehtivat kriminaalkaristust ja siin siin tuleb. Küsima, aga, aga samas me ei saa eeldada, et partei peakontorist, inimene, iga hommik helistab nagu vanglasse küsib, et ega teil ei ole mõnda meie nimekirjas olevate inimeste nagu sisse toodud, aga põhimõtteliselt küll. Misasja, et üks on muidugi see, et tõesti parteid oli nii hädasti vaja luua, et ilmselt võib-olla tulevaste liikmete puhul oleks küsitud ka karistusregistrist või noh, teoorias siis sel hetkel läksid kõik vahendid käiku esimese hooga kuulsin ka, et 30 kriminaal ja mõtlen, et huvitav, kas kuskil on mingi töö pärast, hakatakse kriminaale. Aga nali naljaks, et tegelikult ma olen täiesti nõus, et inimene, kes on eksinud seaduse vastu ja eriti kui ta pole retsitiivne siis ühekordne kuritegu, kui ta on oma nii-öelda süü ühiskonna lunastanud, ei tohi olla põhjuseks, et ta ei tohiks enam osaleda hiljem kasvõi kasvõi poliitikas, et inimesed on tegija, õpi on, on. Ma isiklikult mõtlesin peas läbi, tean mitut inimest, kes on kunagi sattunud reaalselt vanglasse ja hilisemate palju aastaid ja mitte midagi enam ei ole juhtunud, nad on saanud õppetunni kätte ja nad on väga hästi just need. Ja noh, nende hulgas oli selliseid inimesega mitte pasaks kuidagi seda heaks kiita kardame, kui nad ikkagi saanud kriminaalkaristuse joobes juhtimise eest midagi hoopis muud kui seksuaalkuritegu muidugi joobes juhtimisel joobes juhtimisel on ka vahe, et kas läksid eelmise päeva pohmelliga või sa tõesti oled nagu kriminaalselt kellegi surnuks sõitnud, et kui seal surnuks sõita, siis ei ole see lihtsalt ei tohi ise mingid järeldused. Et see ei pruugi parteimärgile tõesti hästi. Tahes juhtimisele joobes juhtimisele ei ole selles mõttes kindlasti vahet, et kui sa oled purjuspäi roolis, olgu need jääknähud, kui sul on kriminaalne joove. See on probleem, vahet. Kas ma ei taha mitte mingil juhul olla siin nagu joobes juhtimise apologeet, aga ma lihtsalt mõtlen, et parteimärgile, et kui sa oled ikka nagu väga-väga räige räige roolijoodik, siis noh, tõesti see. Aga see on väga hea. Filosoofiline vaidlused, kust jookseb see piir, kas kriminaalkorras karistatud isik võib erakonda kuuluda või mitte, et on see siis kehtiva karistuse järgi või tuleb seal tõesti siis kustunud karistuse puhul ka eristada seda, et mille, mille eest inimeste karistati, et kas ta on seksuaalkurjategija või on ta korruptant või suisa terrorist, et siis ta justkui ei tohiks erakonda kuuluda, et aga ma saan aru, et parandada, et varas, kes on viimased 30 aastat viks ja viisakas olnud, et tema ikkagi võiks riigitüüri juurde pääseda ja ühiskond võiks talle andestada. Kui ta asjaolud on erinevad, et loomulikult, kui on kandmisel karistused, Juri Ustimenko on, ma arvan, varsti oma elust rohkem Tartus elanud kui kusagil mujal, onju, aga ta on elanud Tartu vanglas ja ma arvan, et kas ei peaks siiski Tartu kohalikku poliitikut saama, eks. Aga, aga et kandmisel karistada, karistus on ära kantud ja kui noh, ükskõik missuguses, missuguse asja eest, kui see inimene tõesti ennast muutnud meelt parandanud, siis ma arvan, et ühiskond peaks lubama täie valisite osanud, see on üks asi ja teine ikkagi mõtleme olukordadele, kus, kus riigivõim oleks ise suhtuks seadustesse loomingulisemalt, kui meil tehakse ja neid riike on, siis ei ole väga keeruline leiutada kriminaalasju oma poliitiliste oponentide vastu ja kui seda kasutad, ära argumente nagu karistusi on automaatset poliitikast väljas, neid riike, kus seda kasutatakse, siis see ka teps mitte ei lähe. Ehk siis mina arvan, et kõige parem tuleks ikkagi jätta ennekõike see erakondadele endale otsustada ja kui aga inimesele endale, et noh, jah, sa, kas sa tahad oma idee aatekaaslastele sellist käkki keerata, kui sa oled ikka tuntud nagu väga-väga halbade tegude poolest, siis võib-olla oma lemmikparteile Guloeta vaikselt Kaur Kender tahtis luua suisa kurjategijate erakonda ja see oli selles mõttes ju igati aused. Sinna kuulumise eelduseks oligi see, et sa olid kunagi olnud kriminaalkorras karistatud ja, ja see on selles suhtes valijate suhtes aused, öeldakse kohe ära, et meil ongi kurjategijad parteis. Aga kui sul keegi tuleb parteid loomav siidikinnastes valgetes värvides ja hakkab rääkima sellest, et mee nüüd loome mingisugust uut poliitilist kultuuri. Vot siis on õigus küsimus olla lihtsalt naiivsus olla, et lisaks sellele, et inimesed aeg-ajalt eksivad tihtipeale lihtsalt naiivsed, et võib-olla see usk. Me teeme midagi paremat, aga vaata kogus vabaerakond ju ratsutab selle najal, et see toetus on puhtalt meedia, midagi uut ja puhast, ehk siis see inimeste lootus, et äkki ikka läheb seekord õnneks, on niivõrd suur. Ütleme nüüd ma tahaks nagu neid uusi puhtaid ideid, mis on, mul ei ole sellest kui seal on meelt parandanud endised kurjategijad, aga pigem pigem ütleme probleem on seal minu jaoks isiklikult see visioon olla teie jaoks variserlikkust, tarkus rääkigu, seal on umbes sama nagu nagu, kui, kui väärtuste eest tuleb rääkima poliitik, kelle puhul ma tean, et ta vabandust, väga haarab ringi ja siis? Jah, seda küll, aga see on isegi see on isegi kuri, sest poliitik ise peaks teadma, ega tal ei ole seda kaht poolt, et ta peaks teadma, mida ta eelmisel õhtul tegi. Vabaerakonna kurjategijate teema lõpetuseks ma arvan, et see nii-öelda tunnustamist vääriv asi on ikkagi see, et kiirkorras suudeti inimesed, keda tõesti erakonda ei soovitud välja visata ja jätame selle teema praegu sinna, aga muuseas, Vabaerakond valib endale homsel üldkoosolekul uue või vana juhi tagasi ja seal on reaalne konkurents esimehe kohale siis Andres Herkeli ja Jaanus Ojangu vahel. Mõlemad mehed on kindlad, et just, et nendel on vajalikud hääled koos ja seda võiks justkui ka kinnitades arutu rapsimine vabaerakonnas viimaste päevade või nädalate jooksul, et kui see Artur Talviku tegevus Tallinna Sadama uurimiskomisjoni esimehena välja arvata, siis ega sellest vabaerakonnast ja nende seisukohtadest ilmavaatest midagi suurt praegu mina ei tea. Ei ole olnud, see on minu meelest probleem, see on probleem, erinevalt sellest, et nagu ma enne ütlesin, et selle endisi kurjategijaid häda mingi taha Aga häda on selles, et jäädakse Keskerakonna ja EKRE varju, et kui keskerakonnal on selgelt omad teemad, Edgar Savisaar ja kõik see muu, siis EKRE lihtsalt nende opositsiooniparteide osas on, ütleme selline ebatänuväärne partner. Opositsioonist varjutab. Teemad, aga ikka ikkagi 10 protsenti on praegu toetus sellele vaatamata just nimelt poolt pole, ei ideid, ei nagu sellist karismaatilist juhti Andres Herkel, tohutult tugeva poliitvaistuga inimene, aga karisma ikkagi meeldiv nagu mugavalt seal opositsioonis parlamendis istuda ja nad ei paku alternatiivi või noh, et seal ei ole uusi, uusi värskeid ideid, et see on, see ongi probleem. Et nad said eelmised selgelt eelmistelt valimistelt oma hääled selle eest, mis nad ei ole või kes nad ei ole. Need oletused, et konserve, et sellise konservatiivne inimene, kes on harjunud valimas käima, talli, natukene pahane oma ülejäänud variantide peale ta tahtis oma hääle kuhugi suunata, suunas selle vabaerakonnale. Aga ma ei tea, kas see konservatiivne inimene on valmis käima järjest ja järjest ja kogu aeg valima just nagu tsentrikontserdid märkagi rehve valimistel, kuna seal olid esindatud ka väga tugev, hoopis teistsugune liberaalsem tiib nagu näiteks keda esineb praegu erakonnana dissident Jevgeni Kristafovitš, siis andis vabaerakonnale häälega paljud need, kes peavad ennast sügavalt liberalitaks. Et, aga noh, et kuna sealt ei tule mingit uut ideed, et kas see tõesti lendab, et sa annad lihtsalt alternatiivi-le, et nad said. Aga põnev on jälgida seda, et vabaerakond tekkis ju sisuliselt ikkagi seepärast, et Herkel ja seltskond inimesi veel arvasid. Ja tõenäoliselt õigustatult, et Isamaa ja Res Publica liidus pole piisavalt sisedemokraatiat ja tänaseks on tegelikult ju vabaerakond jõudnud kui vaadata seda, mis viimastel päevadel leheveergudelt vastu hakkab samasse seisvusest. Lõppeval nädalal kõlas ohtralt juttu sellest, kuidas kõige tähtsam on vabaerakonna fraktsioon ja selle arvamus ja muu justkui nagu pole oluline, et need on. Ajalugu on tsükliline, päris huvitavad nii-öelda, kõik kordub just laste lastetuba ja instinkt ei kustuta niger. Tahtsin öelda, et geenikood. Kuulge, aga, mis juhtub vabaerakonnas, kui seda asub TEMA Jaanus Ojangu, et puhkeb erakond nüüd õitsele või vastupidi avalikkus seostab vabaerakonda liigselt Herkeliga ja, ja kui Ojangu etteotsa saab, siis on uued probleemid. Kardan küll, et puht inimesena Herkel nii palju tuntum kui. No aga samas on see, et ideid on vaja, seal on, igal juhul on minu meelest nende nendel on ikkagi puudus ideedest, et nad peaksid nagu mingi visiooniga välja tulema, et et aga see, kas, mis Ojangu juhtuma hakkab. Mul ei ole sensitiivseid võimeid siiani avaldunud. Ühesõnaga, igal juhul vabaerakonna jätkuvalt, kuna ta tuli proteste erakonnana ja vaatamata praegusele populaarsusele ma siiski julgeks vis panus teha, kas ta järgmises riigikogus on? Jah, meil on tükk aega selle järgmise riigi kogunenud. Presidendivalimistest võiks rääkida iga nädal, oleme siin rahva teenerites kimbatuses, kas peaks ikka rääkima presidendivalimistest, on seal midagi nii uut ja huvitavat analüüsimist väärivat. Sel nädalal ei suuda ma kiusatusele vastu panna ja tundub, et vist ikka peaks, et kui eelmise nädala alguses hüppas valimisrongile endine õiguskantsler Allar Jõks, siis ei osanud keegi veel aimata, et temast saab esimene kandidaat, kellel on 21 häält riigikogus koos, nii palju on tarvis saada presidendikandidaadiks ametlikult. Meenutaks, et siis Siim Kallasele ega Marina kaljurannal, rääkimata Eiki Nestor-ist või Keskerakonna kandidaatidest pole kellelgi veel oma fraktsiooni toetust ja sotsidel ei piisa ka sellest, et neil ütleme, Nestori nad võivad küll tahta nestorit püsti panna, aga aga kui seal mõni teine fraktsioon ei tule, siis see ei ole lihtsalt võimalik ja, ja praegu, ütleme muidugi on see seis, et kui veel nädala alguses võis Jõks olla kindel, et tal need 21 häält riigikogus on koos, siis nädalalõpp lõpuks õnnestus siiski tekitada Reformierakonna kampaaniameistrite poolt see olukord, kus vabaerakond sunniti oma sõnadest taganema, et tänaseks on siis Jõksi 21 häält küsimärgiga, et lahkub vabaerakonna juhatus teatas eile, et nad valiksid ise küll Jõksi välja, aga uus juhatus kinnitab uued see otsus ikkagi veel kehtib, et see on olukord, kus tõesti Niisama küsimus sisedemokraatias, et nii mõnedki liikmed hakkasid küsima, totad, meilt palutakse hääletada, ka otsus on juba tehtud või kuidas see käib, et seal on. Aga mis puudutab Jõksi, siis mina ütleks, et siiamaani on kõige nagu võimsamat kampaaniat teinud tema, et kui arvestada, tema toetus rahva seas oli kaks protsenti, tuli nagu selles mõttes rahva mandaadi koha pealt suhteliselt nullist alustas ja olla esimesena pildilt on kogu aeg nagu uudistest domineerib, võtab sõna, teeb, käib kohtumas ja tuleb kohtumiselt tagasi selliste sõnumitega, kus ta minu meelest kõige kihvtim oli, kuidas Jaak Madisson ütles, et me võime küll tra toetada ja pärast tuli välja, et vist oli ta natukene valesti aru saanud, mida Jõks ütles siis ütles, et ta sõnaga viisi, mida võib tõlgendada nii ja teisiti, eks ta teeb seda pidada, teeb jube osavalt, praegu küll. Ei no aga see on ikkagi, ma ütleks, et see on lihtsalt pisike poliitmeelelahutus, mille sisuline mõju on nagu esiteks presidendi roll Eestis on ikkagi piiratud, et see on niisugune üks sümbol, maskoti, inimene, kes muuda väga palju sellest, mis me iga igapäevaelu puudutab, et seal mingitele suurtele ühiskonna, ühiskonna isiksustena on see nagu ilmselt nende egodel on seal ja sisuline mõisaomanike koosolek praegu Allar Jõks ja isegi kui sa ei jõua kuskile oma selles presidendipüüdlustes, siis selline pildil olek tulevasele karjäärile teps mitte halvasti ei mõju. Sa sa saad ennast, sul on mingisugune hea põhjus ennast lihtsalt sa saad oma ideid tutvustada oni oma tarku mõtteid, samal ajal sisuliselt sa ei pea midagi lubama, sest president midagi väga ei muuda, kui seal midagi ka lubas, siis et keegi ei pane nagu tähelegi, et see, mida sa lubad, ei ole tegelikult üldse presidendi pädevusest, näiteks konkreetselt Jõksi puhul, kui ta räägib rahva hääletuste suuremast vajadusest nende järele siis president, osake sellest rääkida, ideed tutvustada ka mingit rolli presidendi rahvahääletuse väljakuulutamise, see ei ole, et see on, aga selles suhtes on väga hea, et me kõik alla selle limiidi, et ei ole üks saade, et me ei saa sellest enam rääkida, sest riik on otsustanud kandideerida. Aga palju põnevam detail on see, mida tõenäoliselt paljud inimesed ei osanud märgata, aga sellised kogenud poliitanalüütikud juhtisid küll tähelepanu, et selline tavapäraselt, et väga raudse närvikavaga Reformierakonna kampaaniameeskond, tõsi presidendivalimiste puhul on neid reformierakonnas suisa kaks. Kallasel ja kaljurannal on oma, et sellel nädalal Jõksi osas nad vaatasid mõlemad hetkeks pea, et kui veel Ekrest tõesti Jaak Madisson suvaks suvatses öelda, et Jõksil on mitmeid kerele sobivaid seisukohti, siis nii kaljuranna kui Kallase kampaaniameeskonna poolt joosti suisa Jõksile tormi, et kas Reformierakond tõesti kardab Jõksi või üritab iga hinnaga seda IRL-i vabaerakonna ütleme ühisrinnet 21 hääle osas siis murda, et seal sellel nädalal suudeti üles leida ka see Rõivase tsitaat, et kui mõni kandidaatidest peaks riigikogus koguma 38 poolthäält, siis Reformierakonna asi häälte taha see asi ei jää, et küll need 30 häält sinna juurde tulevad, et seal on küll rõivast natukene nii-öelda valesti mõistetud, et see rõivatäpne tsitaat. Ta oli vist selline, et kui me tõesti näeme, et ühe meie presidendi või pretendendi taha on võimalik saada parlamendis kahe kolmandiku toetus siis ma olen päris kindel, et meie taha asi ei jää, et seal on just meie pretendendi. Ehk siis kas kaljurannal Kallase taha laia selgelt, et ta Reformierakonna puhul kirjeldatakse Jõksi suurt reformierakonna seisundit Jõksi suhtes kirjeldatakse väljendiga allergia, mis, mis mulle väga nagu, nagu meeldib iseenesest, et on vähemalt lainet lõõmas kandidaat, kes, kes kui ta peaks mingi põhju sedasama presidendiks, ei saa olema nii-öelda mugavuspresident, kes ilmselgelt kandideerige platvormile, et ei, ma ei kavatse kellelegi meeldida, ehkki õhtu mainisin, suusatab ta vähemalt väiksemate erakondadega kohtumistel jätta sellise pigem meeldiva mulje, aga, aga ikkagi, kes, kes on jah, väljastpoolt, nii-öelda kirete Keskerakond ja Reformierakonda on vähemalt vähemalt värvi ja ehk sunnib natukene, aga noh, tahaks loota, et alandlikkusele siin raputamine on hea. Keskerakond plus Reformierakond ja kui need hääled lahutada, mis neil kahepeale kokku on üle 51-le tugevasti Parlamendis siis välistab igasuguse presidendi valimise parlamendis ja ma ausalt öeldes ei näe väga suurt võimalust, kust üks leiab Reformierakonna või ka Keskerakonna toetuse. Et muidugi kompott sellel nädalal oleks olnud täiuslik, kui sotsid oleks ka vihjanud, et ka neile võib-olla Jõks sobib, et, et ma arvan, et, Teine Martin Kukk, ma arvan, et Martin Kukk ja Andreas Kaju oleks mõnegi halli karva juurde, see on, täna on sotside just nimelt see kokku koosoleku koosolemine, üldkogu ja kes teab, mis vihjaks tulevatel. Jah, nad on pigem matta Ossinovski programmi ja sellega, nad on oma selle nädala tähelepanupunktid saanud teistest kohtadest kätte, et seal ei ole nagu peatas selgelt ennast üks erakond, kes on sellisest mugavustsoonist välja tulnud ja asulad, niimodi selgelt vastandumist poliitikat kas mugavustsoonist välja tulemine või vastupidi, see on väga mugav, et seda, aga ta oli esimene, kes sa vastandud, et sa vastandud, et kui sul jääb sinu visioonist, jääb nagu kõlama see, et sa vastandud, mitte sa ei paku mingisugust nagu sisulist, alter, need klassikaline poliittehnolooge. Nojah, seda küll, aga noh, see on pigem nagu ma arvan, et see on, mina vähemalt tajusin seda, et see oma valijatele meeldetuletamine, et võib-olla see ei olegi muudet. Tegelikult ütleme sotsid lihtsalt lõid õigel ajal ja oluliselt, et nii-öelda värvikamates toonides reformierakonnalt need jutupunktid üle, sest siin kusagil mõned kuud tagasi olid puhtalt mõningad Reformierakonna poliitikud, need, kes Uurjutasid EKREt ja tegelikult ju alustasid ka kliendikampaaniat just sellega, et hirmutati kõiki Mart Helme ees ja temast tehti selline suur tont, kes tuleb ja valijameeste kogus hääled kokku korjab, et lihtsalt sotsid tundsid, et nüüd on nende kord see teema võtta ja sellega ratsutada, aga ausalt öeldes selle idiootse Eesti teemal ma soovitan kuulata neljapäevast reporteritundi ja seal on oma ehedal kujul kõik need olulised märksõnad ja markeeringud olemas. Aga ma tahaks veel ühest presidendikandidaadist rääkida, et Edgar Savisaarel oli lõppeval nädalal sünnipäev. Avalikuks tuli see, et ta on pidanud sõpradelt 85000 eurot laenama. Lisaks tegid sõbrad tallaga uhke kingituse, kinkisid talle plakati, millel oli tekst, Savisaar presidendiks. See peaks siis Tallinnas Tõnis Reformierakonna kontori vahetus läheduses vist siiani ripuhanete. Lisaks jagas Savisaar ka linnapoes ajutist tööd tehes reklaamivoldikuid üleskutsega siis Savisaar presidendiks valida, orjana veeretanud seal. Ühesõnaga Savisaar alustas justkui lõppeval nädalal kampaaniat, aga ma isiklikult olen siiski kindel, et Savisaar ei ole kaotaja tüüp ja kuna nendel valimistel pole seda tõenäosust, et ta koguks need vajaminevad 68 häält parlamendis või pooled hääled valijamees valijameeste kogus, siis paariks plakatiks kampaania vist ka jääb, eks. Tähelepanupunkte kättesaadav mõju selgelt tema, tema on ka inimene, kes toitub avalikkuse tähelepanust, et muidu ta jääks ju nälga. Kusjuures see, et trükiveaga plakate, kui see oli kogemata juhtub ikka, aga kui see oli äkki mingisugune tegeleda. Lühike sellepärast, et vaata kui palju hakata sellest rääkima, keegi ei oleks seda tähele. Kaval, aga ei ma siiski kardan, et see oli lihtsalt näpukas säärasesse, teine, teine kirjaviga on hoopis president suure tähega. Võib-olla vaieldav, aga pigem kirjaviga sai ikkagi äkkega päras parandatud plakatist korrektorite. Selline, et ma arvan, ma arvan, et sellele lihtsalt tähelepanu, et sünnipäevaks ei tähelepanu. Ma olen täiesti kindel, et Savisaarele meeldib see, kui me räägime temast kui presidendikandidaadist kordades rohkem, kui me räägiksime temast kui peatselt kohtu vahet käima asuvast ametist kõrvaldatud Tallinna linnapeast. Või teil on siiski Savisaarele mõni hea soovitus, kuidas ta presidendiks saaks. Praegu enam ei ole aastaid. Nii siis ma läheks, võib-olla üritaks sinna Keskerakonna peakorteris maha müüa, ma ei ütleks seda siis raadios. Karis käidi roheliste poolt, Alar Karis, riigikontrolör lõppeval nädalal välja, et see infokild vist peakski nii minimalistliku X jääma, tõenäoliselt ei taha teist kumbki riigikontrolöri võimalustest praeguses kampaania faasis siin stuudios rääkida või, või kibelete? Ma. Loodan, et härra Toomas Matson jääb edasi sama sõltumatuks kajastajaks ka juhul, kui karis hakkad tegema kampaaniat, mida ma arvan, et ta ei hakka tegema. See on hea, hea mõte. Nii aga presidendivalimiste teema puhul veel, kui uskuda Isamaa ja Res Publica Liidu allikaid, siis selle nädala suurim poliitikast lahkuja, Eesti staažikaim, Parlamendi spiiker Ene Ergma lootis saada ka presidendiks, aga läks nii, et tema enda erakond ei esitanud teda kandidaadiks ja asus Allar Jõksi taha ja saabuskise kauaoodatud lahkumine. Iseenesest on see kuidagi märgiline, et Ene Ergma sai kõige pikemad ja kõige mahukamad intervjuud anda ühel päeval, siis kui ta just poliitikast lahkus. Noh, samas, kui palju ta poliitikas veel sees oli. Nüüd noh, et seal see oli pigem jah, see oli nagu korjates ära see, mis Veloy, võta see efektselt niimoodi. Möödunud suvel tegelikult ta juba teatas Kanal2 saates reporter. Et ta poliitikaga lõpparve teinud olen ta ka ise korduvalt sellest rääkinud. Otsus. See oli nagu, nagu kordusetendus mingit pidi või nagu, et ta, et ta suutis sellest, tema suutis ka oma nagu tähelepanu minutit kätte saada üldse nii vee suhtes ja see oli tingimata seotud presidendikandidaadiks esitamisega. Ei, mitte pigem sisesisemas võis ikkagi olla pigem pettumus selles suunas, kuhu IRL inimliku inimliku sellist ka nagu solvumist ei alahindaks, et me ei tea, me teame, me ei tea, mis päriselt Ene Ergma peas toimub, et aga et noh, et aga IRL-ile niivõrd silmnähtav väga tuntud inimese lahkumine jällegi midagi head ei kuulunud, neil on head. Aga see märgiline Sest tõenäoliselt Ene Ergma ei ole kuulunud IRL-is selle lähema otsustajate ringi, Väikse otsustajate ringi sekka. Mitte kunagi, aga, aga see ei tähenda seda, et Ene Ergma lahkumine oleks kuidagi pisendada. Oluline sündmus, endine spiiker, ikkagi ta on olnud üks nende nende sellistest brändi nägudest, et et see kahtlemata on suur märk ja kui üks erakond Jätab inimesed unarusse, nendega ei tegele, nendega ei suhtle siis tagajärjed ongi sellised. Noh, me võime täna väga huvitav lähi, lähinaabruses toimuv poliitiline protsess, on see siis nende pikaaegne Parlamendi või vabandust, peaministripartei ühtsus peab oma parteikongressi ja nemad on jõudnud tugevalt positsioonid, mis oli võib-olla kuigi nemad on konservatiivne partei, mis oli väga võrreldav sellega, mis oli mis on Eestis jätkuvalt reformierakonnal on jõudnud valimiskünnise väga-väga-väga serva peale, et täpselt samamoodi, et kus inimesed ei tegele, kui see on siis sellised asjakesed parteidega juhtuda. Konservatiivne partei Reformierakond. Ja konservatiivne partei ühtsusega, eks reformierakonnas on konservatiivsed väärtused päris hästi esindatud. Siim Kallas praegu raadios hakkas luksuma. Kui Siim Kallas vaatab oma parteile otseselt peakski loksuma, et tegelikult seal on kindlasti eriti võib-olla see oli tugevamalt Andrus Ansipi valitsuses esindatud, aga sealt konservatiivse valija hääle peale ta kindlasti mängis päris palju. Kuulge presidendi teema lõpuks lõppeval nädalal selgus, et üks meie võimalikest presidentidest, välisminister Marina Kaljurand küsib koti moealast nõu peaminister Taavi Rõivaselt, et ma hakkasin mõtlema, et siin ma vaatan, et Marina Kaljurand andis ühe sellise kuldaväärt tsitaadi, et hakkasin mõtlema, et kas ma siis ei tohikski sellist käekoti omada. Meie valitsusjuht, peaminister Taavi Rõivas oli üks esimesi, kes seda kritiseerivad. Uudist nägi, ta võttis minuga ühendust ja ütles, et ta ei oota oma ministritelt mitte midagi, vähemalt et tõenäoliselt poleks vist maailmas sellist teist riiki, kus president saaks moealast nõu peaministrile. Mina ei saa aru, kui inimene on oma palga eest oma käekoti ostnud, siis miks ta võiks kanda Diori või kutsid või mida iganes. Scott, see ei olnud mitte midagi sellist erisust, see normaalne, korralik hea käekott. Aga, aga kui me võtame kasvõi üritusele fotomaksumusele ja mõtlema selle peale, kuidas põleta härrasmehed, mis summadest liisivad endale linnamaastureid, seda saame aru, et kott on võib-olla üks või kaks kuumaks veel täpselt, et selline inimene on ise, ta ei ole saanud seda nagu erinevalt mõnest teisest väidetavalt, kes on selle võib-olla aserite lobi kingitusena. Et ta ei, ta ei ole mingisugust põhjust arvata, et ta oleks seda ise ostnud ja kui inimene tahab endale osta sellist käekotti, võib-olla ta selle võrra siis hoiab leiva. Ma provotseerisin teid täiesti teadlikult, sest ma tahtsingi näidata seda, et tegelikult inimestele selle presidendikampaania puhul lähevad kotti uudised oluliselt rohkem. Mõistetav, nagu oli selline analüüs, et kes kellega käib ja kes kelle poolt on, et räägime rohkem kottidest ja see läheb inimeste muidugi tõsisemalt rääkida, siis see, et kaljurand laskis ennast seostada koti temaatikaga. Küll ma talle midagi head ei tähenda, sähvatas, et miks lasteaias diskussioon viia kottide peale, kui kui. Toon siin selle klassikalise feministliku vingumise sisse, et see viis, kuidas naispoliitikutele tihti sisse sõidetakse, soenkot, kingad ja nii edasi. Positiivse poole pealt vaatame siis, millega tola siiamaani sisse sõidetud peale selle, et noh, paljudel oli pettumus, Temasemad ei väljatulek tema ideede võib-olla mitte väga suur, mitte eriline reljeefsus siis rahvusnüüdsest naiseks olek, et kui need on ainukesed puudused, siis jumala, siis on päris hästi Üks teema, millest põgusalt rääkida tahaks, on teenuste kaugenemine inimestest kõlab selles osas jaburalt, et meil on siin käimas haldusreform ja inimestele räägitakse, et kõige hakkab rohkem saama. Samas maanteeamet on riigireformi eellainetuse käigus sulgemas mitmeid teenuseid oma autoregistribüroodes. Sellel lõppeval nädalal oli kisa-kära Rapla autoregistri büroo teemal. Seal on siis lõpetatud juba sõidueksamite sooritamine. Ühel kohalikul ettevõtjal on probleeme seal väljastpoolt Euroopa liitu toodud sõidukitele tüüp kinnituse saamisega. Raplas veel teooriaeksamit siiski saab teha, et sarnane saatus võib oodata Valga, Põlva ja Jõgeva ARK bürood. Ma tahaks tegelikult siin näiteks riigihalduse minister Arto aasalt küsida, et kas ta saab aru, milliseid kaalukaid otsuseid regionaalpoliitilises plaanis maanteeametis praegu tehakse, et siin võib küll riik raha kokku hoida ja see võib olla iseenesest ju eesmärk. Täiesti hea. Aga sellel otsusel on kaks väga konkreetset regionaalpoliitilist mõõdet. Esmalt see, et lisaks sellele ühele kahele eksaminaatorile, kes selles piirkonnas töö kaotab, kaotavad tööga ju tegelikult näiteks paar sõiduõpetajat, kes Põlvas, Valgas, Jõgeval, Raplas töötavad, sest kui eksamu mujal siis on. Ma arvan, et ma olen paljude noortega rääkida, olnud mõistlik suur osa oma sõidutundidest mujal võtta ja teine aspekt on siis see, et miks peaks kohtlema Valga ja Tartu noori erinevalt näiteks, et ma ei tahaks tulevikus olla nende Volga noortena nahas, kes peaks hakkama oma sõidutunde tegemas käima Tartus, et lisaks sellele niigi kallile sõidutunni maksumusele tuleks veel kinni maksta ka bussi või rongipiletit. Ühesõnaga muutub Valga noorele tulevikus juhilubade tegemine kallimaks ja aeganõudvamaks. Ajakulu ka, mis sul läheb, Valgast Tartusse jõudmine, see ei ole üldse mitte ütleks, et triiksaabaktsiisile raha aga ka tegelikult täiesti seal nagu hästi kummaline kokkuhoid, et kui näiteks oli juttu haiglate koondamisest paariks selliseks suureks erihaiglaks, siis ta täiesti mõista, et lisaks sellele, et seal on kuskil mingi majakarp ja mõned arstid, on seal vaja aparatuuri ja mida võib-olla tõesti tõsi ja seda, et sulle hajutad vastava diagnoosiga inimesi piisavalt palju, et arstidele diagnoosi ära, aga ütleme see, kui sul on eksaminaatorite eksamenaatorile loodetavasti ühesuguse kvaliteediga kõikjale ja nad ei vaja endale mingit aparaati, mis teeb pin kuskile selja taha. Ei näe, et see täiesti arusaamatu ja ühesõnaga ma võistaksid argumente, näete, et las juhid teevad eksameid linnades, kus on rohkem foore ja keerulisemad liiklusolud ja et ta tõesti pärast kuskil väiksemas kohas õppimist Tallinnasse sattudes kohe pead ei kaotaks. Aga noh, jällegi, ma saan aru, et nii mõneski maakonnas, kus, kus linnalinnas ei ole ühtegi foori, jääb kõigele kalles. Ja seal ongi muuseas huvitav retoorika vahe. Ma mäletan suurepäraselt seda, kui peaminister Taavi Rõivas oli vikerraadio saates stuudios on peaminister, siis peaminister pakkuski välja, et tegelikult mingit probleemi ei ole, et siin peakski ARK lahendama selle niiviisi, et kui näiteks Valgas on mingisugune hulk noori, kes tahavad endal seda sõidueksamit sooritada, siis lähebki eksaminaator kohale ja teeb selle ära, aga vaadates viimasel nädalal neid väljaütlemisi argisuunas, siis hakataksegi juba rääkima sellest, et me peame tagama siin piisava kvaliteedi, et need tulevased liiklusesse satuvad juhid oleks ikkagi suure linna kogemusega ja nii edasi. Kena loo võib-olla Kuressaares ja Kuressaares ja Kärdlas sõidueksami sooritamise võimalus alles Kuressaare Valga, nüüd suure Kuressaare ja Kärdla on nüüd väga suure liiklustihedusega kogemusega linnad või? Ei noh, peale selle vaata me saame oma Eesti juhile, aga saab minna ka näiteks Hispaanias ja Prantsusmaal, sõita. Meruline okei, nägide oskused ja peale selle veel näiteks Iirimaal või võib-olla kui ühendkuningriik peaks jääma eeli, siis ka Ühendkuningriigis, et kus sa pead vastassuuna vööndist sõitma, võib-olla siis peaks tegema noortele sellised, et veidike Lõuna-Prantsusmaad ja veidike Iirimaad ja et siis nagu juhilubade omandamine muutuks selliseks reisijaks seikluseks ridades, tegi tema loata endale kunagi Prahas, kus oli küll suur linn, aga hoopis teistsugune liiklus kui Tallinnas ehk väga palju rohkem ummikuid, palju aeglasem liiklus ja tegelikult tükk aega ei julgenud pärast Tallinnasse tulla, väiks hakkame eurooplaseks Tallinnas erilist liiklusdžunglit. Aga see on täiesti ja ma arvan, Kristjan Moskvasse tõenäoliselt siiamaani julgeks autoga sõita hoiule sõitnud, aga ei julge ja vot et argile kindlasti soovitused, et kui ta juba kvaliteeti hakati taga nõudma, siis tõenäoliselt tuleks sinna õppesse või eksami osasse lisada ka tõeliselt mõnes suures metropolis. Sõiduiakse nägime nägigi maalilised mägiteed. Räägime veidi Tartu asju ka. Kui me alustasime Tartu orjas, siis räägiks nüüd Tartu uuest koostatavast linna üldplaneeringust. Selles osas kütab kirgi üks sild. Ma ei tea küll, milline reformierakondlasest linnapea selle silla ja millal avama peaks, aga, aga ma olen veidi irooniline, sellepärast et Tartus on üks kõnekäänd, et iga reformierakondlasest linnapea tahab avada ühe silla. Uues üldplaneeringus on kavas koguni kuus uut silda. Üks mees peksis osa jääb ka sina linnas nähtavale või nagu kõik ära 18. Paraku ei viida ellu Hannes Astacki kunast kunagist surematut iroonilist ideed, et Emajõgi tuleks betoneerida, siis oleks, sellega liigub nagu sinagi. Ei, ma saan täiesti aru, mingites kohtades on vähemalt näiteks sealsamas Supilinna otsas, millest praegu jutt oli, oleks vähemalt jalakäijat küll silda vaja, et sealt sealt üle pääseda. Ja aga see rajatakse, see on üks esimesi sildu, mida tartu tahaks teha, on sealt marja tänava pikendus teistpoolt Emajõge sinna lubja tänava kanti ja tõenäoliselt on meil siin raadiotes muidugi inimesi, kes marja tänavast ja lubja tänavast midagi ja see ei ole ka oluline, aga ühesõnaga milles on tegelikult Tartus praegu probleem, et Tartu on saamas sellist oma reidi teed, et Tallinnas, kui on käimas selline tuline vastasseis siis jalgratturite jalakäijate jaoks autoga Viimsist ütleme siis kesklinna sõitjate vahel siis Supilinna puhul on nagu see, et, et kui Tartu laululava tõenäoliselt inimesed teavad, et kui sealt nüüd laululava juurest otse alla minna, siis seal on Emajõgi ühel hetkel. Jaa, jaa. Praegu on seal suurepärane supelrand, teisel pool Supilinna tiik ja siis juba ma ei tea, kas kolmandat üldplaneeringud, et järjest on seal üks joon maha märgitud üks koridor, kust kunagi võiks kulgeda sild, et ka sina oled tartlane, etamine, palun, missugused on seal Piritaga võrreldavate auto, voodia, ummikud, mis vajavad likvideerimist? Kas mingil päeval mingil kellaajal on näha ummikut? Linnas ummikuid? Ei ole, jalgratastega see ei olekski, aga see ei olekski tegelikult muidugi supilinnas ise teed vastu. Supilinna mure ongi see, et, et see teeks supilinnas sellise, ütleme siis transiitlinnaosa, kus see oleks selline osa Tallinn-Tartu maantee algusest. Ja kui Jõgeva inimesed tahaks Tartu kaudu Tallinna sõita, siis nad peaks seda silda läbima, et ma küll ei tea ühtegi jõgeva inimest, kes Tartu kaudu Tallinna sõidab, aga. Täiesti nõus, et tartu vajaks seda nii-öelda korraliku ümber linna minevate ringi küll, kuigi see tegelikult on praegu tehtavate saataja suunas tahad sõita, näitaksin luhamaa poole, siis sa saad tulla Tallinnast Tartusse viiva mööda. Ümbersõit pealinn ei ole, ei ole iseenesest ju otsest vajadust, aga keegi ei tee selliseid linnast mööda minevaid ringteid linna sisse. Aga siin on muidugi selle teemaga et tegelikult on selle teemaga väga emotsionaalseks mindud, et petitsiooni keskkonnas siin on sajad kui praeguseks võib-olla isegi juba tuhanded inimesed oma protestihääle andnud ja et kui siin suhelda ka Tartu linnavalitsuse inimestega, siis tegelikult nad ütlevad, et ega ka nemad seda silda ei poolda, aga et seal on küsimus sellisesse pikas perspektiivis, et kui sa mõtled sellise 30 või 50 aasta peale ette linnaplaneerimise osas, siis pead nagu lahendama ka tulevikus tekkida võivad probleemid ja et oleks väga rumal ja lühinägelik praegu need maad silla planeeringu alt vabastada, et see ei ole nüüd nüüd tekkinud sild, et see, ütleme sellised kolm viimast üldplaneeringute olnud ja tekkis sinna siis, kui Supilinn Tartus ei olnud veel väga selline Elamisväärne linnaosa, pigem selline Nende petitsioone ETK muidugi märgiksin juurde, et lihtne allkiri anda ka, kui paljud nendest inimestest, kes on sinna allkirja andnud, on reaalselt selle piirkonna inimesed poolel? Eestil on Tartust väga ilusad mälestused, kui nad ei ole meie, meie, meie sarnased Tartus sündinud, siis nad on seal näiteks ülikoolis käinud. Et, et seal on ka alati see, et kohalikud versus versus siis ülejäänud kogukond, kellel on lihtsalt, aga vahepeal sa sõna veel, et Tartus on sildasid ülearu, et mäletan natukene, kuna kunagi oli üks väikene rauast sild, mis ära võeti, pandi sinna luha peale roostetama ja lõbustasid. Kokkupandav ei ole, aga roostetab seal siiamaani ja sellest viimastel andmetel on Tartu linnal plaanis mingisugune fusion, platvorm või midagi sellist ja Eesti esimene sillamuuseum. Aga mis sobiks teha juba praegu? Kuulge, aga Tartuga seoses siin sellel nädalal tegelikult tartlased said väga pahaseks, linnavalitsuse peale seda küll ei juhtu, väga tihti ikka ja jälle ikka rõõmustatakse nende peale, aga sellel nädalal naer toimus suur maalritöö, et kui Tartut mööda ringi käia, siis kui vaadata üle jalakäijate ülekäigukohti, siis endiselt ei ole. Hoolimata sellest, et vihma väga ei ole sadanud, seda valget värvi leidunud. Küll aga leidus lõppeval nädalal Tartus ohtralt sinist värvi, millega uusi tasulise parkimisala piire maha märgiti ja uusi parkimiskohti sellega markeeriti. Visuaalse, kuidas see Krister olidki visuaalse analüüsi põhjal laiendati seda. See oli vist jah, kas see tõi mingi ühes ERR-i uudisesse, oli, olidki kirjeldused, küsiti, et paar ühistut küsisid linnavalitsuse käest, et kus on alaliselt, miks peaks just meie maja olema tasulise parkimise piirkonnas. Ja siis oli vastus midagi taolist, et peame, tegime visuaalse analüüsi, mis ongi kõige täpsem. Näeme, et, et kohadeni hõivatud olemuselt kõikides linnades, kus on tasulise parkimisalad ja hõivega suureks, et noh, see on nagu küsimus, kui suur peab olema? On üks positiivne asi, autosid vähem ja parkimiskohti on nendele, kes päriselt tahavad, nii et võib-olla sa pole see vale, taas sina oled rohkem tartlane, oskad öelda, kas sinu visuaalne vaatlus kinnitab seda, et oli vaja rohkem neid siniseid jooni tõmmata? No tõenäoliselt siin esimeste päevadega ei ole võimalik seda kõike hinnata, siin Tartu Postimees küll tegi ühe väga vahva pildiseeria, kus pildistati ühte sama tänavalõiku siis enne tasumist tasulise parkimisala laienemist ja siis tasume tasulise parkimisala laienemisega, Päeval parkisid samad autod ja tegelikult autosid oli tulnud veel tasulise parkimisalaga seoses juurde, et, et noh, see tõenäoliselt ei ole niimoodi, ütleme selline teaduslik vahend ka see on selline visuaalne analüüse. Kõike lihtsalt ei mõjunud need Tartu linnavalitsuse argumendid nagu üldse rakkoveenvatena mõjuvad selleni, et nad päriselt lahendasid liiklusolukorra probleeme või pigem sellena, et noh, kuidagi oleks, oligi nagu vajas värvi maksumus ja pärast rohkemgi kahtlaselt. Tegelikult, milles on kõige suurem probleem, on see, et kui tasuline parkimisala laieneb siis see, kus uus nii-öelda siis piirjoon on, kus see sinine triip seda markeerib, sinna hakkavad kuhjuma autod ja ühe osa on Tartu linn küll jätnud tegemata need uued autoparklad, mida lubati kohe, kui mingisugune aasta tagasi sellest parkimisala laienemisest räägiti, siis tulevad uued, kuulad neid parklaid, siiani ei ole ja jõudu jaksu tööle Tartu linnavalitsusele, aga sellega meie tänane rahvateenrite saade on lõppenud. Saates olid Evelyn Kaldoja Postimehest, Krister Paris Eesti päevalehest ja Mirko ojakivi vikerraadiost Eesti rahvusringhäälingust muretut meelt ja südametuld.