Tere päevast, rahva teenrid alustavad on selle kevade viimane saade ja uuel nädalal algab juba suvi. Kuid hea uudis on, et rahva teenrid ei puhka. Suvel ja traditsiooniliselt oleme eetris otsesaates laupäeviti kell 11. Null viis. Aga tänasel viimasel päeval on vikerraadio stuudiosse tulnud Mikk Salu Eesti ekspressist, Urmet Kook ja Mirko ojakivi Eesti rahvusringhäälingust. Tere, Urmet ja tremik. Tervist, härra tera. Teemad, millest täna räägime, on seotud no teatriga Põhja-Eesti regionaalhaiglaga, Suurbritannia Euroopa Liidu liikmelisuse hääletusega. Aga me ei saa täna üle ega ümber ka presidendivalimistest ja Tallinna sadama uurimisraportist. Alustame teatrist ja no teatri endisest kunstilisest juhist juhist Tiit Ojasoost. Kui nädal tagasi leidus veel väga palju neid inimesi, kes arvasid, et äkki tehaksegi taas teatrit ja valmimas on mingi šokilavastus, siis praeguseks vist peaks kõigile selge olema, et selle toimuva nimeks on elu ja see, mis toimus selle aasta alguses kusagil ühes hoovis oli päriselt ja see tegi ka päriselt ühele naisele haiget ja mingit kunsti selles pole. Et ma ei tea täpselt, millega ojas hakkama sai, kuid. Ma peaks võib-olla kõige olulisemaks selle ojasoo kaasuse puhul korraliku nädalalõpusaate nii-öelda vääriliseks arutada hoopiski paaril kõrval teemal, et esiteks kas nüüd on no teatriga lõpp ja teiseks sellele, et miks ojas ametist lahkus, et alguses ju lepiti kokku, et ojasoo jätkab katseajaga. Tegu on äärmiselt kahetsusväärse juhtumiga ja ma arvan, et Tiit ojasoo käitumisele ei ole mitte mingisugust õigustust. Ja siinkohal ei ole ju vahet, kas tegu on avaliku elu tegelasega, keda on varem meie ühiskonnas kõrgelt hinnatud või või mingi suvalise jorsiga kapa-kohilast, et taolistel puhkudel tuleb suhtuda sellesse teosesse täpselt ühtemoodi, mida ta tegi. Ja mina, Ma ei julgeks seda tunnustada, aga seda noort naisnäitlejat kes pöördus kohe politseisse, kui see asi juhtus. Et probleem on ju selles, et väga paljud vägivalla ohvreid seda teha ei julge. Et tema julges ja minu meelest see on hea, et ehk annab see teistele ohvritele võib-olla julgust ka ise pöörduda õiguskaitseorganite poole ja, ja vaid nii me saame seda probleemi vähendada. Et ma vestlesin põgusalt kui tema endaga ja ja tema enda siiras soov on eluga edasi minna. Ja ta näitleja, kes küll hetkel Eestis ei ole ja aga, aga plaaniks Eestisse kindlasti naasta ja ja, ja kindlasti noh, väga keeruline oleks naasta, kui see tema nimi ja identiteet oleks avalik, et selles mõttes kogu juhtumi puhul on ka Eesti ajakirjanduses noh kõiki kolleege tunnustan, et on suudetud kaitsnud teatriringkondades kõik ju teavad, kes ta on. Teatriringkondades loomulikult teatakse ajakirjandusest. Ma arvan ka, et enamik teavad, aga küsimus on selles, et kui see nimi oleks, ma ei tea Suurtes lehtedes portaalides tiražeeritud, et siis tal oleks endal väga raske. Seda saab seal üldse selles mõttes tähtsuste, noh, ma saan aru, Urmet teab, Mikk teab. Mina tean, ma arvan, sellel vist ei ole mitte mingisugust tähtsust, kas selle inimese nimi on Anu või, või Reet või mis iganes, et juhtumi seisukohast see, mida meie. Et pigem on see, et ma kardan, et et see inimene ise ei taha sellist oma isikule nii suurt avalikku tähelepanu just. Ma arvan, et kõige olulisem on austada selle inimese soovi, ta soovib olla anonüümne. Kõik, mida me selle juhtumi puhul teame, ma arvan, kõige olulisem on teada selles mõttes, et prokuratuur ka ju pärast väga pikka vaikimist minimaalselt seda teemat kommenteeris kogu probleem on seotud siis sellega, et toimub ju see lepitusmenetlus ja seal lihtsalt prokuratuuri võimalused on piiratud. Just et lepituskokkuleppe detailid on eraasi, need on delikaatsed isikuandmed, mille saab avalikustada vaid mõlema osapoole nõusolekul, et sellepärast on mõistetav, et et prokuratuuri pannud neid avalikustada ja avalikustas alles seejärel, kui ühes ajalehes oli juba ilmunud kolmas versioon kusjuures esimene versioon, kasutati väljendit, et on noh, nagu oli sõnastus selline artiklis, et me oleme näinud neid kaadreid, on ju, et. Hiljem tunnistati, me palusime, et meile näidatakse, ka ei näidanud seda, et ma loodan, et kolleegid Päevalehes vähemasti ei lähe selle nii-öelda uudisega püüdma pressipreemiat, et järgmine aasta ei esitata seda nagu suure ajakirjandusliku töövõiduna. Et see tõenäoliselt ei ole selline materjal. Mõtlengi, et see on nii tundlik juhtuma, et sellise juhtumi puhul. Mul peaks võib-olla sellise Breaking News tüüpi Online kajastuse põhimõtted nagu unustama ja ja olema väga veendunud kõikides nendes faktidest, mida, mida välja öeldakse, et et mitte nii, et kolm korda versioon nagu muutub ja siis tuleb prokuratuur ja teeb avalduse, mis tegelikult juhtus. Igasuguseid värvikaid tsitaate ojas lahkumine toonud, et endine kultuuriminister Rein Lang oli oma väljaütlemistes napisõnaline, aga üsna võimas, et tsiteeriks langi, et riigireform on saanud sisse tõelise hoo. Parlamendisaadikud aitasid kultuuri haldusalast koondada terve teatri tehtud ja siis ma jätkaks võib-olla Jaak Alliku tsiteerimisega, et ma näen, et see on praegu poliitikute kättemaks, et kunstnikud ei jäänud oma liistude juurde, et mäletatavasti soovitas kunagi Villu Reiljan kultuuriinimestel jääda oma liistude juurde. Võib-olla ma küsiks selle loo teema puhul veel niimoodi, et kas Need olid need 10 parlamendisaadikut, kes ojas maha võtsid? Mis te arvate, et kui ei oleks Yoko Alender läinud Parlamendis veel üheksa saadiku juurde ja öelnud, et kirjutage nüüd ühele pöördumisele alla, et paneme siin kultuuriminister saare nii-öelda fakti, et või NO teatri nõukogu fakti ette siis Fojas oleks täna veel ametit? Jumal küll, oleks tädil rattad all. Tegelikult vot enne saadet juba rääkisime sellest teemast ja tegelikult on see teema leks pointi, siin pole mitte midagi. See on nagu selline ringiratast Taksamine, kas me nagu jõuame kogu aeg ainult algusesse tagasi hätta? Sest lihtsalt jube raske rääkida, Urmet ütles õigesti, et see on see, mis juhtus, ise on nagu. Nagu kuidas sa lähed siit kõrvalt sinna sisse, tead täpselt, mis seal täpselt toimus, eks ole. Kirjutasime nädal aega tagasi, mis mind jubedalt hakkas häirima setesse tohutu poliitiline reaktsioon, kuidas presidendikandidaadid ja ministrid ja parlamendis saadikud ja kõik pöörlemist kogusid, tavaline poseerimine, et need, kes neid kõige rohkem hukka mõistab ja. Ja noh, nüüd on nüüd on tiitaasia läinud, et noh, eks siis näeb, mis saab teatristamis temast endast saab, et ega maailm kokku ei kogu ja ma arvan, et kõik lähevad oma eluga edasi. Mina nagu loodan või mida võib selle juhtumi puhul võib-olla igav isegi positiivsena välja tuua on see, et kui üks kümmekond natuke lähemat aastat tagasi oli ka Eestis üks lahutusprotsess mille käigus üks naisterahvas tõi välja oma tollase abikaasa, kellest ta lahutas vägivaldse käitumise tema suhtes ligi 20 aasta jooksul, mis sisaldas väga palju alandusi, kuni selleni, et ta pidi oma mehe sõpru võõrustama alasti olles ei tohtinud õhtul välja minna, mis iganes ei saanud oma isa sünnipäevale minna ja ja, ja siis see asi nagu lõppes nagu mitte millegagi, kuna kõik need teod, millest nagu jutt olid, olid nagu aegunud. Ja tollal ei järgnenud sellele mitte mingit sellist suurt ühiskondlikku hukkamõistu või või arutelu, ei teinud poliitikuid mingeid avaldusi ega midagi, onju, aga mis, nagu selle juhtumi puhul võib-olla tänasel päeval natuke häirib, et, et ka hukkamõistjate hulgast tänase lojaalse käitumise hukkamõistjate hulgas on neid, kes tuntud spordijuhiga kätt suruvad, tema korraldatud üritustel käivad ja võib-olla ka tema tegemistele riigieelarvest korralikud raha annavad, et et see moraali suhtelisuse on selle juhtumi puhul võib-olla see, mis, mis natukene mind nagu häirib. Poliitiline surve on muutunud muutnud sõltumatud nõukogud Marionittideks, et me oleme riik, kus inimesed teevad ränkasid vigu, kuid neile ei anta võimalust ennast ühiskonna silmis parandada. Meil on tunne, et Eesti kaotas täna mitte ainult teater NO99 kunstilise juhi, mis seal ikka, see on tõesti vaid üks teater ja selle kunstiline juht, aga meil on tunne, et Eesti kaotas veel midagi. Selle loo näitlejate pöördumine, et sisuliselt ikkagi ju võtsid selle. Siin olen mina tegelikult nõus sellega, mida Kaur Kender vist teie enda portaalis kirjutas, et keldripoint oli tegelikult väga lihtne. No inimesed ei ole nagu lõpuni vabad, nad on riigiteenistujad samalt riigilt palka. Et see, et nad on väga head näitlejad ja lavastajad ja tihtipeale eks ole, kritiseerivad mingeid riigi tegevusi sei. See ei muuda ikkagi seda, et nad on selles hierarhilised süsteemis kuidagi nagu riigiga seotud, mis näiteks teeb teda täiesti erinevaks sellest noh, nii-öelda kunstirühmitusest, mida Kaur Kender veab, et kui need keldrid ei saa niimoodi lahti lasta. Sest ta saab nagu näidata keskmist näppu ükstaspuha, mis skandaali puhul on ikkagi osa sellest, ma ei ütle seda kriitiliselt. Ma lihtsalt nendin tänu osa sellest riigi süsteemist, seal on nõukogu, see on kultuuriminister, eks ole. Aga ja lõpetame selle teemaga praeguseks ja jätkame Tallinna Sadama uurimiskomisjoni lõppraportiga, et kui eelmise teema puhul väitsid no näitlejad, et poliitiline surve on muutnud sõltumatud nõukogud Marionittideks, siis seda on lõppeval nädalal ühes teises kontekstis tegelikult kinnitanud ka riigikogu uurimiskomisjon. Selgub, et vähemalt kümme-viisteist aastat on ühes suurimas riigile kuuluvast äriühingus toimunud nõukogu tasandil vägikaikavedu, vussimine, raha jagamine omadele, järelevalve oli nõrk ja kuigi pole võimalik väita, et mõned või mõni nõukogu liige võis seda Ühes endiste juhatuse liikmetega enda huvides ära kasutada, siis igatahes selle kultuurituseta, mis seal sadama nõukogus valitses, aidati väga selgelt kaasa sellele, et mõned mehed on suutnud Tallinna sadamas kahtlustuste kohaselt luua võrgustikku, kus tulijaid teeni, mitte Tallinna sadam, vaid endised juhatuse liikmed ja kes teab veel, kes. Tallinna Sadama nõukogu puhul ei saa isegi öelda, et poliitiline surve on selle ajaga et nõukogu on muutunud poliitiliseks. Nad on algusest peale olnud selline. Mina peaks esinema võib-olla väikese õienduse või vabandusega isegi Artur Talviku ees. Mäletan, et kui see komisjon kokku kutsuti, siis siinsamas saates ma olin äärmiselt skeptiline selle kokkukutsumise suhtes. Tundus, et et tegu on sellise Artur Talviku sõuga. Aga, ja kui ma loen nüüd seda uurimiskomisjoni raportit või veelgi enam, mis mulle väga meeldisid Need protokollid, ma ei tea, kas nimetada siis kohtumistest kuulamiste kuulamist kuule kuulemistes paljude paljude asjassepuutuvate inimestega selles Tallinna Sadama loos siis tegu on ikkagi äärmiselt tänuväärse materjaliga, et et selles mõttes komisjoni kokkukutsumine on, kindlasti oli. Kindlasti oli väga tänuväärne, et. Ma eile lugesin ka neid tsitaate ja kuulamisi ja ka tegelikult teisipäeval ja kolmapäeval, et ma olen nende seltsis veetnud nii mitmeidki tunde, et seal näiteks kuulamine, kus Artur Talvik küsib Kalev Lillolt, et kuidas ta on saanud kogemused nõukogus töötamiseks ja, ja siis sadama nõukogus töötamiseks just siis küsimuse peale, millised muud merendusalased kogemused teil on, mille peale Kalev Lillo vastab, purjetatud on ka. OK, sellele eelnes ka seda, et ta rääkis sellest. Lähme välja Eesti merenduspoliitika arengusuundasid ja nii edasi, et, et aga seal on sellist põnevat lugemist väga palju, et mic, kui sina neid lugesid, siis nutsid, naersid, tegid kõike. Eriliselt läheb isegi noh tegelikult ega seal suurt uudist ei tulnud. Et see Tallinna tuli varem lekkinud Tallinna Sadama nõukogu on poliitiline sellest räägitud-kirjutatud aastaid ka paljudest nendest episoodidest, näiteks see, kuidas selle parts ja Seli erinevatel viisidel vägikaigast vedasid, kuidas ühel hetkel palst tahtis juhatuse liikmeid välja vahetada, et Ekspress on kirjutanud, teised on kirjutanud. Aga, aga see uurimiskomisjoni kokkuvõttesse süstematiseerida kogu selle aastate jooksul siit-sealt erinevates kohtades kuuldud räägitud asjad, et, et see oli nagu üks seal oli, testis oli hüva töö. Nõus Urmetiga, et ma nagu mõtlesin, et äkki nagu Talvik tahab sind nagu pull ja tähelepanuga isuri korralikult tehtud töö. Seal tuleb siiski eristada kahte asja, et üks on see raport ise ja teine just nimelt need kuulamiste stenogrammid, see raport võib-olla ise ei olegi nii hea selles mõttes, et seal ka saadikud, kes kuulusid sellesse komisjoni, ütlevad, et häda oli selles, et kuulati siis järsku, ühesõnaga seda kirjutati, siis sai see valmis ja siis hakati nii-öelda läbi arutama punkt punkti haaval, et mida sisse-välja jätta ja seal see nii-öelda ütleme protseduur oli see, et, et sul pidi olema neli häält selles kuueliikmelises komisjonis, et midagi välja võtta, et see, mille Artur Talvik sinna sisse pani, seega jäid suure tõenäosusega sinna sisse. Et tegelikult need protokollid on minu meelest sellised tõlgnelt asjasse veidi kliidiga huvitavale inimesele intellektuaalne lugemisnauding, et no kasvõi see, et noh, võtame kaks inimest, kes sinna kuulemise kutsuti, et Reformierakonnast Kalev Lillo ja sotsiaaldemokraatide poolt Randel Länts, et, et enamikele küsimustele, mida teised komisjoni liikmed esitasid, vastuseid ei tea, ei mäleta. Aga kui esitas küsimusi oma erakonna Ma liige siis tuli sealt piga puhast kulda, et mis nagu näitas, et nagu parlamendisaaliski tihti ministritel esitajate küsimuste puhul on, olid küsimused oma erakonna sees nagu kokku lepitud või, või siis sellised kohad, kus kus Vjatšeslav Leedo kuulamise puhul mindi juba üsna detailid, sest ka selle nii-öelda sidruniloo puhul ja ja juba tundus, et asjad hakkavad minema päris päris nagu huvitavaks ja siis tuleb kõrvalt Valdo Randpere küsimus Vjatšeslav Leedo-le, et aga mida te arvate Saaremaa püsiühendusest? Et noh, nagu teema sai kohe ilusti peale juhitud, et see on nagu niisugune nauditav lugemine, aga siiski ka mõned nagu uudisväärtuslikud asjad sealt tulid, kasvõi see, et et Vjatšeslav Leedo läheb Eesti riigi vastu Euroopa kohtusse. Ja, ja ma arvan, et sealt tuleb veel mõningaid asju. Selles raportis oli puudu vaid üks oluline lause, et mõisa köis las lohiseb. Aga siis ma isiklikult ootan ja loodan, et see kõik ei piirdu selle raportiga, et kui siin jäälõhkuja Botnica soetamise osas on toimumas uurimine, lisaks uuritakse, siis Kiili ja Kaljurannategusid. Ma loodan, et selle kriminaalasja raames võetakse ette ka näiteks Sadama nõukogu endise liikme Hillar Tederi poolt viidatud pervo holding OÜ kaasus, sest sisuliselt mitte tegutsevale firmale kanti üle 2,8 miljonit eurot ja sisuliselt mitte millegi eest, et keegi ei teadnud, kes on selle ettevõttega seotud. Öeldi, et tuleb maksta ja maksti. No ma tahaks ühe asja öelda, et mida inimesed ei tohiks unustada, mis on ikkagi kuidagi kõrvateemaks, tõenäoliselt Tallinna sadamat on seda nõukogu aastased kontrollijad Reformierakond, mina väidan, et Nende vastutada siis on Reformierakonna Black, kes on Reformierakonna jamad, kõik need Ramose varastajade korruptantidele, nende soosikud, aga kuidagi ikkagi see fookus ei ole kuidagi sellisele poliitilisele vastutusele läinud, et kuidagi ikka nimede ahtjad siin erinevad poliitikud siin hakkasid siin erinevate huvide ja kõik see võis olla tõsi. Ja ühtlasi ka see kogu vajasokeisse aitas tõmmata nii sadama teemat kui ka autor olnud vähemalt kõvasti tähelepanu maha. Sel nädalal. Oi-oi, vandenõuteooriad on ka mängus, aga ma ei tea, kas me ei ole vandenõuteooriat. Selle kohta Merlin Nõgena teinud lihtsalt nagu statistikat, väga head, et võtnud nende artiklite arvu, et kuidas, kuidas nagu, kuidas, nagu ajas nagu muutunud minu arust see on väga-väga tabavat, siin ei ole vandenõuteooriad. Ma ei ma kavandanud ei usu, et selle veelkord, et sellest Tallinna sadamast on ka räägitud aastaid, aga aga see ei ole nagu niimoodi kleepinud ennast reformierakonnas hülge peaks seal, nendes on nende nagu jama tegelikult. Lähedal keelduva asja olemuse juurde, et, et kui, kui lugeda, kas või nende issand, kas oli mingi punkt 33, seal umbes selles raportis on ja kus on kõikide sel perioodil olnud Ministrite nagu hinnangut sellele millest need jamad nagu sündinud on, siis nad kõik toovad välja selle. Et osa probleem algab sellest, et nõukogu liikmed määratakse iga kord koalitsioonilepe Valmis kirjutamise ajal siis nende erakondade poolt, kes parajasti koalitsiooni pääsevad ja Urve Urve Palo toob väga otseselt välja, et Urve Palo tsitaadi ette. Urve Palo nentis, et valitsuse vahetamisel oli sotsiaaldemokraatidel keeruline leida tema valitsemisel olnud äriühingute nõukogudesse sobivaid inimesi kuna täiendavaid kohti oli palju ja seda tuli teha Aja jooksul. Või siis samas protokollist Neinar Seli enda tsitaat. Poliitilistel ajenditel nimetatud Nõukogude liikmete ebakompetentsuse viitas ka kunagine nõukogu esimees. See oli, et see olemus tulebki sellest, et et ma ei, ma ei taha öelda, et poliitikud ei peaks üldse nõukogudesse kuuluma või et nad on abriori, rumalad või mis iganes. Aga no aga fakt on see, et kui nõukogud koostatakse valdavalt sellise koalitsioonileppe järgse nagu kokkuleppe alusel, et jagame ära kohad ja ja poliitikud ise tunnistavad, et meil on raskusi kompetentsete inimeste sinna leidmisega siis juhtubki nii, et nagu siitsamast tuli sellest raportist välja, et et. Tsiteerin veel kord näiteks väideti komisjonile, et pole mingi saladus, et mõne äriühingu finantsjuhid on öelnud, et kui nad teevad eelarvenumbritega siia-sinna jutumärkides, siis nõukogu kinnitab selles suures plaanis nagunii ära. Et. See kõige, kui kuulaja tahab ennast natukene, ütleme, siis pahaseks ajada, siis lugege Erkki Raasukese nii-öelda kuulamist ja, ja see on selles mõttes, et mitte raasukese suunas ja ennast pahaseks, vaid raasuke kirjeldab võib-olla seda tekkinud olukorda kõige tabavamad räägib sellest, kuidas üldkoosolek andis Tallinna Sadamale väga konkreetseid juhiseid. Neidiku kuulatud üldkoos eksminister ja ehk siis toonane majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, et noh, tagantjärgi on kuulatud. Sellepärast, et nõu nõukogud kontrollis Reformierakond, Reformierakond soosis neid, Kiilisid ja Kalju randasid ja kõiki teisi. Küsimus, et kuidas, nagu edasi, et kas me lepime selle olukorraga või, või tuleksid nagu mingi põhimõtteline muutus seal, seesama Erkki Raasuke, kelle sa viitasid, ütled neis protokollides ju ka välja, et, et et tema soovitab siis, tal oli vist viis punkti, mida, mida nagu teha, et millest ta siis nagu näen nagu ennekõike ette siis sellise komisjoni või sinna seal on erinevalt nimetatud, et siin rahandusminister vist nimetas seda nimetamiskomisjoni, kes siis koosneks siis sellistest eks valdavalt erasektori ekspertidest, kes siis hakkaks nagu nõukogule puudele liikmeid otsima, et no paberil tundub see kõik väga okei. Aga nüüd on küsimus, kes need on, kes need eksperdid on, kes need eksperdid nimetab ja kuidas tagada see, et neile ekspertidel oleks nagu huvi seal tegutseda ja neil tekiks endal mingeid rollikonflikte, et siin on, vaatame peituda detailini. Võib-olla üks asi veel selle teema lõpetuseks, et kui see vastasseis on väga teravalt mängitud siin Partsi ja Seli, Reformierakonna ja IRL-i vastasseisuna, siis ma ei tea, minule jäi vähemasti selline tunne, et siin võib olla ka mingisuguste teistsuguste huvigruppide vastasseis, et võib-olla siin on kuidagi transiidisektor ja, ja see nii-öelda ärisektor jäetud tähelepanuta, et võib-olla see on see pool, kus korra võiks veel kriitilise pilguga selle teema üle vaadata. Aga. Läks teemadega edasi Tõnis Allik, kust ei tahaks rääkida pikalt, aga see teema sobib siis siia korruptsioonile. Ütle, kes Tõnis Allik on, ma arvan, et enamus inimesi ei teagi, kes ta, ma jõuan selleni. Et see korruptsiooniteemana võib-olla sobiks siia Tallinna Sadama teema järgi, et esmaspäeva saabus uudised tänaseks juba endist Põhja-Eesti regionaalhaigla juhti Mik jäta meelde. Tõnis Allikut kahtlustatakse omastamises, kelmuses ning altkäemaksu võtmises. Allikut kahtlustatakse Sis kahes kuriteoepisoodis. Kahtlustuste kohaselt käis Allik toitlustusoperaatori kliendiüritusel Saksamaal, mille kulud kattis operaator ja mille eest osutas Allikopi operaatorile teenuseid. Episood oli seotud siis välislähetusega IT-alasele konverentsile, kus ta käis koos IT-direktoriga ja neid konverentsi oli küll rohkem, aga, aga ühesõnaga neid kulusid kaeti kuidagi ebaproportsionaalselt ja osad kulud kaeti ka siis abikaasad eest. Loo moraal vist on väga lühikene, et ära kunagi sõida naisega töölähetusse ja ära kunagi võta lepingupartneri esindajalt vastu Oktoberfesti reisi. Tahate veel midagi lisada? Kohe varsti räägime presidendivalimistest, aga võiks korra rääkida Brexitist, et kui me järgmisel nädalal hüppame üle jaanilõkke, naudime vabu päevi ja veel praeguse ilmateate kohaselt selliste ebajaani päevalikult ilusat ilma, siis britid lähevad referendumikastide juurde ja peavad tegema valiku, kas jääda Euroopa Liitu või lahkuda sealt, et see praegune seis on üsna tasavägine. Pollide pol väidab, et mõne protsendipunktiga praegu tõenäolisem lahkumine eileõhtune seis oli 43 48, siis lahkumise kasuks. Aga kui vaadata, kus on kihlveokontorites raha, siis 60 protsenti on panustatud jäämisele 40 protsenti lahkumisele, et ka viimastel päevadel panustatakse rohkem rahajäämisele, et indikaatorit segama. Et olulised nojah, et Suurbritannias tehakse hästi palju palle ja, ja tegelikult mõnes mõttes saab olema ja mitte ainult referendum Euroopa liitu jäämise või lahkumise üle, vaid ka nende Pollide teemal, sest Briti ajakirjanduses on väga palju räägitud ka sellest, et kas need Polli saab üldse usaldada, et meenutame, et ka 2015 üldvalimiste puhul ju pallid näitasid seda, et toorid kaotavad kõik. Aga tegelikult Portoorid võitsid ja teine asi üle nagu Briti ajakirjanduses käib suur nagu vaidlus, et millise metoodikaga tehtud Polle saab nagu usaldada, näitavad täiesti erinevaid tulemusi, et ühelt poolt on siis polid, mis tehakse telefoniküsitlusega ja teised on siis need, mis tehakse veebipõhiselt ja veebipõhised, küsitlused näitavad pigem lahkujate ülikonda, kaalu ja telefoniküsitlused rohkem jääjate ülekaalu ja, ja selle põhjuseks tuuakse see asjaolu, et veebiküsitlustes on isi inimesed justkui nagu julgemad või vabamad oma oma arvamust avaldada. Nii et, et ilmselt see nagu ka päris palju, nagu mõjutab seda, et kui kuidas need poll edaspidi tegema hakatakse. Mulle pigem tundub, et et viimase nädala-pooleteise jooksul võiks öelda, et veebiküsitlused näitavad lahkujate ülekaalu rohkem. Aga ka telefoniküsitlused on liikunud nagu lahkujate poole, aga vähem et see pööre, no ütleme, kaks, kolm, neli nädalat tagasi näitasid Pollid ikkagi jäämist, aga siin on toimunud mingisugune nihe kuskil nädal pooleteistkümne jooksul, et need tulevad järjest, nagu erinevad küsitlused näitavad. Ja mis seal huvitavat, nendes mõlemad pullid nagu näitavad seda, et valimistel on aktiivsemad kaasa lööma pigem eitajate leeri inimesed, et noh, see tuleneb ka sellest, et nende hulgas on rohkem vanemad inimesed, kes on traditsioonid, põhiliselt aktiivsemad valijad. Aga, ja samal ajal arvatakse seda, et, et kui nüüd et, et see, et nende viimaste nädalate Pollid näitavad selgelt seda mõlemad nagu, nagu sa ütlesid, et eide on ülekaalus, siis see võib omakorda mobiliseerida neid, kes tahaksid jääda, et see on klassikaline asi, mis nagu Eestis valimiste eel toimuvad, et kõik küsitlused näitavad, et Keskerakond juhib mis omakorda, mida Keskerakonna inimesed ütlevad ise, et, et see on väga halb, kui valimiste eel tulevad. Ma ei tea, Emori või Turu-uuringud uuringud, mis näitavad, et Keskerakond juhib veel suurelt ja veel suurelt ja siis see omakorda saadab nende hirmu, hirmutab ja mobiliseerib seda teist poolt nagu, nagu välja. Olen aga üks põhjus võib olla, miks see nii-öelda lahkujate pool populaarsust kogub, on ka ju see tõsiasi, et täpselt kuu aega varem ehk 23. mail pidi valitsus lõpetama jah-kampaania, et reeglid nägid ette seda, et valitsus ei tohi enam avalikku raha panustada selleks et Suurbritannia ja jääks siis Euroopa liitu. Ja teine asi, siin kolleegid BBC-s on nurisenud, et täiesti jabur on see süsteem et see täielik tasakaalustatus, et kui sa räägid majanduslikest argumentidest, miks on kasulik, et Suurbritannia jätkaks Euroopa liidus, siis sa pead kusagilt leidma ka allika, kes räägib sulle, et väga kasulik oleks, kui me lahkuks, et, et ütlevad, et sellist tõsist ajakirjandust on väga keeruline teha. No just ja tegelikult võib-olla ei oleks nagu rääkima veidi ka sellest, kas britid selle referendumini üldse jõudsid, et britid on ka korra varem selle referendumi teinud, et 73. aastal Suurbritannias võimul konservatiivid ja nad otsustasid ühineda siis Euroopa majandusühendusega ja Seitsmenda viiendal aastal, kui oli leiboristid, olid võimul, siis korraldati referendum ja toona oli niisiis 67 protsenti brittidest selle referendumi järgi soovis siis Euroopa majandusühenduses olla see niisugune ajaloo osana korra selle referendumi tegelikult juba teinud. Aga lihtsalt paradoksaalsel kombel olid toona olid pigem pooldajate seas noh, konservatiivid ja, ja vastu olid pigem nagu leiburit. Aga 2013. sel aastal oli Suurbritannias olukord selline, kus Suurbritannia siis nagu iseseisvusparteid, kuidas seda võib nimetada? Võib öelda nende EKRE või, või mis iganes. Nii ei saa öelda jah, aga nende nagu toetus oli selgelt nagu kasvamas, nende toetus oli jõudnud juba üle üle 20 protsendi. Jaa, jaa, ja, ja käid Cameron, sellise poliittehnoloogilise võttena, leidis, et, et järgmisi valimisi 25. aasta valimisi silmas pidades, et tuleks nagu seda segmenti tõusu kuidagi pidurdada. Ja Ta käis siis välja selle referendumi idee. Ja, ja nagu siin eelpool öeldud, kõik need küsitlused näitasid, et, et toorid ei võida, hoolimata sellest referendumi lubadusest. Aga nad siiski võitsid ja päris kindlalt 150 liikmelises parlamendis said nad 331 kohta ehk absoluutse enamuse. Cameron oli ka toona üsna kindel, et kui see referendum tuleb, siis selle tulemus on jah, et me jätkame Euroopa liidus, aga vaadates seda, mis toimub ütleme praeguses maailmas, kus sul on kalee, tunneli ümbrus on immigrante täis, kes ootavad pääsu Suurbritanniasse. Neid teemasid on veel ja veel. See avalik arvamus on muutunud. Noh, see 2013 refer endale luba, lubadus oli, võib-olla selline taktikaline käik, aga ekse roidika siuksed, pikad allhoovused, et mõnedki lehed on suhteliselt hästi kirjutanud, et kuidas tooride enda konservatiivide seas on, noh, need olid juba enne kahte, saad 13 kuidas mis ütleme näiteks aastal 1994 tundus täiesti infriiklik, mingisugune marginaalne mõte, kuidas kogu aeg tiksus tooride konservatiivide enda sisse juurde? Sellist uut põlvkonda praegu on, ütleme, toori Parlamendi liikmetest umbes 550 on nagu ei poolal noh, niimoodi hinnata, eks see kõikide noh, kõik võib-olla ei ütle välja, et et see on täiesti selline mainstream vaade. Selline tüüpiline eestlaslik küsimus on see, et kuidas see kõik meid puudutab, et kas puudutab ja, ja kuivõrd puudutab noh, selge on see, et meie huvi on see, et Euroopa Liit oleks tugev ja ühtne ja ei hakkaks seal kusagilt servast murenema. Et brittide lahkumise järgselt on üsna tõenäoline, et euroskeptikud proovivad seda referendumit tekitada ka Prantsusmaal, Hollandis, Hispaanias on siin tekkinud praegu meeleolud, kus üks vasakpoolne partei on mitte küll valimisi võitmas, aga, aga võib-olla ehk sotsialistidega valitsus tegemas nende lipukiri on see, et Hispaania peaks lahkuma NATO-st, et väga keerulisel ajastul elama. Eks seal olegi esialgu rohkem selline emotsionaalne psühholoogiline mõju et läheb ta sedapidi, et me olime Mikuga koos õel briifingul, kus, kus, kus nagu väga selgelt tuli välja, et Euroopa Liidu aluslepingute sellest nagu lahkumist vaadates riigi lakmus alates siis kahe aasta jooksul reaalselt ei toimu. Väga paljud. Et, et ja, ja puhtteoreetiliselt on kämeronil võimalus, isegi kui see referendum ütleb, et Suurbritannia peaks lahkuma Euroopa liidust öelda fain. See referendum ei ole talle õiguslikult kuidagi siduv, aga poliitiliselt ei saa nagu öelda, et et mind referendumi tulemusi mitteonju. Et aga puhtõiguslikku saamist. Ta ei pea sellega arvestama, et ta ei pea ka tagasi astuma. Isegi kui me võtame mingisugused üliõpilased või võituristid või, või eesti äriinimesed, kes ma ei tea, kuidagi kauplevad või õpivad või, või kasvõi reisivad kuskil Suurbritannia vahet, et siis noh paari-kolme aasta jooksul ei juhtu mitte midagi, et siin ei ole nagu midagi. Selle kestvuseks on ennustatud seitse aastat endaga, kui ma selle ütleme Eestiga seoseid otsisin, siis no Eesti on siin valmistumas eesistumiseks vahetult enne meid on Suurbritannia siin väidetakse, et justkui see mõjutab väga otseselt meedia võib. Või kas me peame näiteks kolm kuud või kuus kuud kauem ees istuma? Kõige tõenäolisemaks ma saan aru, et seal oli vist oli kolm varianti, et et esimene variant on see, et Brüssel võtab ise selle vahe eesistumise poolaasta üle. Teine variant oli vist Maltaga mingi jagamine ja kolmas variant on siis see, et Eesti eesistumine tuuakse pool aastat ette, aga teda ei pikendata kahel Verioodile. Et, et ja seda viimast peetakse kõige tõenäolisemaks ehk et me, meie eesistumine algab nagu pool aastat varem brittide aja, aga ta lõpeb ikkagi poole aastaga, nagu, nagu ette nähtud, et me ei tee kaks korda seda eelsest perioodist. Mis ma arvan, et niimoodi Eesti vaatenurgast on halb, kui britid peaksid lahkuma, ma just, et kui nad peaksid lahkuma, on see, et, et siiamaani on Suurbritannia ja Eesti suhted partnerlus liidu sees olnud nagu elaski, lähedased head mitmetes küsimustes seal noh näiteks britid, reeglina raha eriti näiteks põllumajandusele, Euroopa liidus raha anda, nad tahaksid seda eelarvet muuta kuidagi Eestiga klappinud mingit maksupoliitilistes küsimustes. Selles mõttes on sul õigus, et Eesti on olnud selles Euroopa liidus, kui me vaatame, mingeid selliseid telgi, suuri põhimõttelisi Belgia on olnud nagu pigem nagu briti teljel. Et kui Priit ja seal ei ole Kriisi ajal ütleme, mindi nagu saksa nagu teine, aga mitmetes teemades on pikka aega On aeg olnud ja püstidele ütleme stereotüüpe siin veel eetris esitada, siis eiga algab Euroopas majanduslangus, aktsiaturud kukuvad kohe viiendiku võrra, üsna kindlalt peaks ametist ikkagi lahkuma. Cameron, oluline on siis see ju, et kohe juuni lõpus on Euroopa ülemkogu ja juuli alguses NATO tippkohtumine Varssavis. Et on üsna tõenäoline, et kui Cameron peaks teatama oma lahkumisest, siis mõlemad tippkohtumised ei õnnestu maksimaalselt, et ma ei kujuta ette näiteks kuidas Cameron läheb Varssavi tippkohtumisele ja ja hakkab nii-öelda võtma veksleid ja äärmiselt. Ärme ärme üle dramatiseeri, seda majanduslangust ja mingeid kriise aktsiaturge, et nad arvestavad, erinevad alati jätta, et no ütleme niimoodi, enamus mudeleid, mida siin majandusteadlased üritavad kuidagi kokku panna, et mis juhtub. Ütlevad, et noh, ilmselt sellises lühikeses perspektiivis Briti majandus kaotab võib-olla marginaalselt kaotab ka Euroopa Liidu majandus. Aga need, mingisugused need käärid prognooside vahel on suhteliselt suured ja see ebakindlus on suhteliselt suur. Katastroof. Sa oled Suurbritannia, SKP võib langeda kaks protsenti ja Euroopa Liidu oma keskmiselt üks protsent sellest sellest johtuvalt ja ja kuna Suurbritannia on Euroopa liitu olnud siiamaani netosissemaksja ehk siis jääb Euroopa liit nagu ilma nagu seitsmest miljardist eurost avastas, et see on see, mis on Suurbritannia ja paneb ise sisse rohkem, kui, kui ta sealt vastu saab. Et see raha tuleks siis justkui kuskilt leida nii Euroopa liidu seest, mingitest muudest ümberjagamiste põhjal või mis iganes, et kärpida, sõidad seal. Et see, see nagu minagi ei ole ka, noh, küsimus on selles, et, et olgu, noh, oletame, et seda nagu, nagu see ei tuleb, et et see on nagu selles mõttes nagu ajalooline protsess, mida ei ole siiamaani ju läbi mängitud, et et see nagu lahutusprotsess, mille puhul selline abikaasade suhe eksabikaasadega ja pannakse selle lahutusprotsessi käigus nagu paika alles, et nagu erinevaid variante, et kuidas siis need suhted edaspidi jäävad nagu olema, et et me ei tea seda ette, et. No siin on jah kuulda, et võiks ikkagi teha sellise, ütleme, näidis lahkuja lahkumise või näidisprotsessi selles mõttes, et võtta teistelt isu ära, et kui siin Suurbritannia ise väga loodab, et nad saavutavad eristaatuse nagu Šveits või Norra, siis siin karmimad Saksa poliitikud on öelnud ju, et unistada võib, et. Prantsuse poliitika rohkemat aga, aga suur Suurbritannia lahkumine oleks tõesti selline väga sihukese suure sümboli tähendusega, sest siiamaani on, ikkagi on sihuke tunne siuke mulje, et see Euroopa Liit muudkui paisub ja integreeruvad, kui nagu marsib sinna nagu helgesse tulevikku üha ühtsemana, üha rohkem liikmesriikidena, üha rohkem meditatsiooni, noh, jah, täpselt. Nädala pärast oleme sellel teemal targemad, et jaanipäeva hommik tulev jaanilaupäev see on jaanipäev, jaanipäev, võidupüha hommik, põhimõtteliselt tugevamad. Et siis hommikul Eesti aja järgi kella viie-kuueni üleval püsida, et siis peaks olema need lõplikud tulemused käes, et et lõplikud tulemused tähendab selles mõttes oodata, et viimasena tulevad nagu Eestigi puhul nii-öelda nagu suuremate piirkondadeks. Kui meil on nagu Lasnamäe, siis sealt tulevad Londoni ja Manchesteri lähedal. Aga kui poliitika eriti välispoliitika ei huvita, siis ei pea üleval hea põhjuse olla üleval kella viie-kuueni hommikul öelda, et mehed istuvad lõkke ääres ja joovad õlut. Et me ootame Nii, aga tuleme Eestisse jutuga tagasi, et paar sõna presidendivalimistest ka, et eelmisel laupäeva laupäeva suur uudis oli siis see, et Mailis Reps võitis napilt, aga kindlalt Edgar Savisaart ja sai Keskerakonnast presidendikandidaadiks. Savisaar pole ju siiani selline, ütleme, eriline kaotaja oma partei sees olnud, nüüd on, ütleme, see oreool on murtud. Tundub, et kui praegu korraldataks keskerakonnas erakorraline kongress, siis peaks Savisaar vist küll leppima vaid auesimehe kohaga, et midagi rohkemat talle vist ei jääks. Miks sina? Tea, kas talle isegi auesimehe mehe kohta enam pakutakse? Miks sina tunned meist Toobali lahkumise järgselt keskerakonda praegu kõige paremini, et minnakse siis Savisaar esimehe tooli kallale või Miku tuubaloloog? Minnakse ikka muidugi et millal minnakse, ei tea, või tegelikult juba on mindud, et ega volikogu küsimus ei olnud nii palju selles, et Reps võitis vaid selles, et Savisaar kaotas Repsi asemel oleks võinud olla ka mõni teine, aga mõni teine nagu võib-olla ei tahtnud ja siis lõpuks. Mailis Reps ütles, et okei, las siis mina lähen seekord jahedamalt nagu nõus, et Priit Toobali lahkumisega kaotas Edgar Savisaare tiib viimase sellised tugevamad organisaatori korraldus võimetega inimese. Ja Priit Toobal vaatamata kõigele oli, oli selles valdkonnas aga nagu tugev. Ja, ja selles mõttes oli päris mitmed inimesed juba ette kindlad, et Savisaare kaotas tuleb kuigi noh, nagu avalikkusele meediale tuli see nagu üllatusena ja tõenäoliselt, kui täna oleks kõigi repsi leer oli suhteliselt enesekindel ja just jaa, tõenäoliselt kui täna toimuks ja Keskerakonna juhi valimine, siis see teine leer oleks ka täna nagu võitja, nii et et selles mõttes on see Ma muidugi ei tahaks seda nüüd ainult sinna. Priit Toobali lahkumisega seostuvad tegelikult oli juba kongressi järel näha kongressil Savisaar võitis, aga sealt edasi mitmed hakkas see liikumine pigem siis nii-öelda sinna. Siis sinna heinajuhi linnajuhid on nagu hea. Et need, kes olid väga-väga märgiline seltskond, kes liikus, on ju hoopis teistel põhjustel, võib-olla, aga. Kuidas fraktsioonis läks, eks ole, ja nii edasi, et, et see ei ole mingis ühes endise peasekretäri Priit Toobaliga kinni, seal on mingi suurem trendimuutus toimunud. No Toompeal, kui pikka aega me teadsime, et 14 13 on see Keskerakonna fraktsiooni, ütleme siis selline vahekord Kadri Simsoni kasuks, siis praegu rehkendatakse ütleme. Ütleme, 27 27, praegu 21, kuus olen mina kuulnud aja ehk noh, ja näed jälle jälle, eks ole, on kuhu suunas liikumine toimunud. Et jah, ma ei tea, kes see viimane nii-öelda siis meelemuutja oli, aga igatahes ütleme Edgar Savisaarele oma erakonnas on praegu selles mõttes väga rasked ajad, et et selle väärika lahkumise võimaluse ta vist magas maha ja, ja nüüd on, ma arvan, aja küsimus, et et kuigi siin ütleme veel Savisaare pooldajate, aga rääkides, siis nad ütlevad, et see see kõik ei saa olema nii lihtne, kui te arvate, et see on ikka märkimisväärselt keerulisem, et ei ole nii, et tuleb erakorraline kongress kokku ja võetakse Savisaar maha, et et siin on, need asjad võtavad ja rohkem aega ja, ja. Ja võib-olla niinimetatud Savisaare vastased ei tahagi erakorralist kongressi, võib-olla ei tahakski nagu Savisaart märtriks teha või kuidagi seda väga dramaatiliseks teha. Ja ega nad ju annavad ka selles mõttes aru, et et Edgar Savisaar on inimene, kes koondab venekeelseid valijaid väga selgelt Keskerakonna taha. Ja ei ole sugugi kindel, et kui Edgar Savisaar maha võtta, et kõik need venekeelsed valijad jäävad sajaprotsendiliselt Keskerakonna selja taha. Ei ole sugugi kindel, et ei teki ühte nii-öelda vene erakonna erakonda just nendest Savisaare toetajad. Baasil just, oot, ma selles osas küll hästi ei usu, et aga okei, sellest räägitakse. Aga üks põnev kohtumine jääb veel lõppevasse nädalasse. Neljapäeval said Toompeal kokku riigikogus esindatud erakondade esindajad head ja nad otsisid ühist presidendikandidaati. No nagu oodata oli, siis seda ei leitud, aga miskipärast peeti selle šõu tegemist vajalikuks, et ma eile kuulsin, et seal sai nalja ja ma ei tea veel näiteks reformierakondlaste küsimusele, et milline see kandidaat, mattide ring peaks olema, siis kelle vahel seda õiget otsida, siis soovitati praeguse nelja ametliku kandidaadi ka nende seas on siis Jõks, Helme, Nestor, Reps Ringlukku panna ja nende seast ära valida. Et selline reformierakondlaste kiusamise viis ja siis kui reformierakondlased olid soovitanud sellise naljategemise lõpetada ja küsisid, et kas siis nad küsisid, et kas tulevane president, et lepime kokku, et kas ta peaks olema mees või naine. Sellega üritas saanud üsna kiire lõpu. Kui nad algselt oli juttu, et tulevad kokku ja siis nädala pärast tulevad uuesti kokku, siis siis see üritus lõppes tõdemusega, et tulevad kokku siis, kui Reformierakond oma nagu kandidaat, mineraalained, mis võib juhtuda alles millalgi augusti teises pooles, nii et niipalju siis selle kokkusaamise nagu tulemuslikkusest. Aga üha tõenäolisemaks vist muutub ikkagi see, et, et Parlamendis presidenti ei suudeta ära valida, sest kui see valimine peaks nägema niimoodi välja, et, et ülejäänud viis fraktsiooni peaksid nagu teada, et milline kolmest reformierakonna kandidaadist neile sobib, siis selle pealt tõenäoliselt ütleme presidenti ei sünni. Aga ma vaatan siin anekdootide kullavaramusse, on siin lõppeval nädalal galal tekkinud presidendivalimistega ulgaldaselt uusi asju, et tänases juurikas Mart Juur rääkis, et kui siin Jõksil ja Repsil on hääled koos, siis Savisaar ja, ja Kallas on kaotanud närvi, vaata see ainult digilehes seal. Ja siis teine anekdoot siin teab rääkida seda, et noh, Marina Kaljuranna ja Reformierakonna teemal on ju hästi palju sellist noh, ütleme siis, mari tegemist olnud, et kas ja millal kaljurand parteisse astub, et siin kui kaljurand läheb Reformierakonna juhatuse koosolekul, siis ta teatab, et kui ma nüüd presidendikandidaadiks ei saa, siis astun parteisse. See on teine nii-öelda värske anekdoot, aga mõned räägivad seda isegi mitte anekdoodina, vaid lausa niimoodi, et selle asemel, et mingi selline ähvardas, lausa astun parteisse. Populaarne ja võtan. Ma ei tea, Taavi Rõivaselt koha ära. Siin kogu see presidendivalimiste puhul on niivõrd palju selliseid noh, mõnes mõttes nagu kurb ka, et koomilise aspekti, et ise seda väidetavalt ühe erakonna kandidaadi kandidaadiks saada ihkanud olevat öelnud, et, et ta oli nagu solvunud, sellepärast et ta ei saanud kandidaadi kandidaadiks ka ühtlasi teese paketi, teine pool, mille pärast oli solvunud, et see erakond esitanud ÜRO peasekretäri kandidaadiks teda. Nii et siin on nagu elame huvitaval ajal Teate, me rääkisime nüüd pikalt ja laialt olulistel teemadel, aga kõige olulisema teema jätsime siiski saatest välja. Õnneks on veel aega. Kuhu jääb pikk ja põhjalik jalgpalli Euroopa meistrivõistluste analüüs, et kes võidab ja kuidas? Televõib-olla täis huvitav ehkki kuidas kindlasti läheb, et ma ei oska öelda, tunnistan, läheb hästi. Siis nad tahavad väljuda? Jah, et võib-olla annab jah, nagu pigem nagu sihukest enesekindlust ja ja kui läheb halvasti, siis. Ja nii-öelda pigem ei tulda välja hääletama Hei poolt. Huumoriprisma. Kas jalgpall siis ühendab praegu mass, et on siis tajuda seda, et õhtul nii kui kell saab, mõnedel päevadel hakkab kell neli, esimene mäng? Tihti ütleme kell kuus, et on siis linnatänavad tühjad ja inimesed istuvad. Televiisorit mul, et kas meil on väga nagu lolli olukorda, kui ma ütlen, et teile tunnistan ausalt üles, et ma olen sellel Euroopa meistriks umbes 10 minutit seda jalgpalli vaadanud Põhja-Iirimaa mängis kellegagi ja siis hakkas rahet sadama ja siis ma enam edasi ei vaadanud. Ma arvan, et me peaksime siin hakkama nüüd hukka mõistma. Jah, et eks. Rohkem huvitab klubijalgpall kui koondised, aga noh, eks näeb, kui võib-olla asi läheb kuskile finaalide poolfinaali poole, et äkki ma siis vaatan rohkem. Tõsi, ta on, on ja et, et seekordsetel jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel on rohkem võistkondi kaasa mängimas kui kunagi varem, et ja seetõttu näinud neid mäng on ka rohkem, et eriti just alagruppides, et et eks, eks need kui mõistad, et kui vaatate praeguseid vaatajanumbreid on ju siis kindlasti on edendad alagrupimängude puhul need nii suured ei ole kui, nagu edasi. Kui lähevad nagu otsustavasse faasi mängud, et kui praegu räägime nagu tippmängude puhul näiteks Inglismaa, Venemaa mäng on ju, mis seal kindlasti pakkus, huvi on ja siis siis Eesti televisiooni kaudu vaatas seda üle 100000 inimese, aga suveaja jaoks täitsa korralik suveajaloos on väga korralikud, kuigi aknast välja vaatama imeilus suvi, praegu on ju, et, et suve kohta nad kindlasti väga OK numbrid, aga siiski me nagu räägime ja kindlasti väga paljud inimesed on need, kes vaatavad kuidagi teisel viisil näidet ei pruugi ainult teiste televisioonis mänge jälgida, onju et see summa number on kindlasti väga suur, on ju parem kui see 100000, aga, aga samas kui me räägime, et Eestis on 1,4 miljonit elanikku või 1,3, et siis me räägime ikkagi mingist 10-st protsendist, kes neid mängima ja ülejäänud ka sellepärast tänavad ei ole tühjad. Ja ülejäänud kannatavad ja kui veel mõelda selle peale, et augustis on tulemus olümpiamänge Võin öelda Malle, isegi kui sa kuulad seda raadiosaadet praegu, et ma annan tarbijapoolseid kaebuse edasi. Et jalgpall ja siis tulevad olümpiamängud ja mitte midagi muud ei ole. Aga see on selline tüüpiline eestlaslik virisemine, et me kõik mäletame päraselt seda, kuidas kui käivad arutelud selle üle, et milline võiks olla rahvusringhäälingu järgmise aasta eelarve ja kui saabumas olümpial mängud või samal aastal veel ka ütleme seal jalgpalli mingisugune tippturniir siis seda kisa ja kära, kuidas ütleme, rahvusringhäälingu eelarvete piisavalt rahastada ja nüüd inimesed ene jalgpalli ja olümpiamänge, siis elatakse ikka tublisti rahvusringhäälingule kaasa. Aga kui see kõik kätte jõuab ja rahvusringhääling selle kõik meieni siis maksumaksja raha eest toob, siis tulevad siin raadioeetrisse inimesed jaksavad virisema, et midagi pole televiisorist vaadata. Täpselt nii heina. Aga põnevamad mängud, tõenäoliselt jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel on ju ees, sest praegu on käimas aladu alagrupiturniir ja mõned põnevad kohtumised on olnud, aga selline kulminatsioon saabub ikkagi siis, kui tulevad need poolfinaalid ja finaal ja, ja kui juba hakkab nii-öelda see süsteem niimoodi olema, et võitja pääseb edasi ja kaotaja peab sõitma koju. Praegu ei ole veel ükski meeskond koju pidanud sõitma, tõsi küll, siin Venemaad ähvardatakse, et Venemaal ei lähe üldse spordis väga hästi, et kui eile õhtul saabus uudised, et nende kergejõustiklased peavad jääma eemale Riia olümpiamängudest, siis jalgpallis on ju venelastele antud nii-öelda see viimane hoiatus, et kui veel peaks juhtuma niimoodi, et staadionil fännid hulluks lähevad, siis saadetakse terve meeskond koju. Jahvise klausel vist sisaldas ka ühte väikest sellist lisanüanssi, et et kui sportlased tippsportlaselt, kes on täitnud kergejõustiklased olümpianormi ja kes ei ole jäänud dopinguga vahele või mingit kahtlust olnud või mis iganes Nad võistlevad nii-öelda neutraalse lipu all seal mitte nagu Venemaa värvides, siis nad võivad saada selle erandi osaleda. See on siis selle olümpiakomitee enda lipu all. Jah, ei tea, mis seal mitte vene lipu all väljend mingi neutraalse. Jah, Eesti on siin unistanud ju korduvalt sellest, et kui korvpallis võiks korvpalli meeskonda kaasata sellise võõrmängija kes oleks pikk poiss seal korvi all me võiksime mõnel pakkuda seda eesti lippu, saaksime äkki mõned medalid? Vajevale seis ei oleks jah nii nukker, aga tänane saade hakkab lõppema. Teeks veel sellise kiire ennustuse, et ei, mitte kes võidab, ma pigem nii-öelda viiks teema veel kiiresse lõppmängu, ei räägiks ikkagi ilmast, et kui jaanipäev läheb, siis kas sajab või ei 100. Ma arvan, et see on kõige olulisem teema, millest inimesed räägivad terve järgmise nädala alguse. Jah, et. Vaat seda ma nüüd küll ei oska öelda, et see on umbes praegusel hetkel samamoodi ennustada, kellest saab Eesti järgmine president, et noh, mina pakun, et ei, 100 pakkumisi sajab. Mina arvan. Sajab ja ei 100 pilves selgimistega ilm nagu Eestis alati, kohati võib tulla vihma ja äikest. Just head raadiokuulajad selline sai. Tänane rahvateenrite saade stuudios olid Mikk Salu Eesti ekspressist, Urmet Kook, Mirko ojakivi Eesti rahvusringhäälingust. Järgmisel nädalal juba siis oleme mitmetel teemadel targemad, Brexiti ja ilma puhul kindlasti. Nii et midagi vastu ja kuulmiseni.