Vesna istus diivanil ülespoole ja sirutas ennast ette. Hakkame pihta, ebameeldivast, mis teie kõige halvemad küljed? Oi, ütles Jonas teeseldud üllatusega. Nüüd ma pean küll järele mõtlema, mis see võiks olla, Mulla ennast ei olegi nii kerge selle nurga alt vaadata. Muidugi. Aga mis esimesena meelde tuleb? Nujah, ütles Joonas viivitades. Kusjuures see, et ma olen nii häbelik, mitte, et ma ei julgeks inimestega rääkida või nii. Pigem on asi nii, et ma pean neid päris hästi tundma, enne, kui ma neile oma mõtted usaldan. Isegi kui ma tean, et tegemist on hea inimesega ootan ma viimase hetkeni enne, kui ma talle midagi avaldan. Kuidas see siis probleemiks on? Ja kuidas te teate, kas see inimene on hea? Küsis Vesna ja valas Joonase klaasi vett juurde. Probleemiks või iseenesest eeliseks on see, et selline inimene enamasti peab mind täiesti ebahuvitavaks. Kui sa inimest täielikult ei usalda, siis on tore, kui saad end tema uudishimust eemale hoida. Ja kuidas ma tean, et inimene on hea aga selle tunneb ju ära, eks ole. Tegelikult ei tunne, lausus Vesna. Enamik inimesi räägib ükskõik kellega, ükskõik millest. Nad arvavad, et kõik inimesed on kenad ja head, aga ometi? Nojah, kas teie olete alati häbelik olnud? See alguses keskastmes kindlasti olin seda olnud ka varem, aga tõsiselt lõise õitsema just siis õigem oleks vist kasutada väljendit lõi välja. Ma saan aru, ütles Vesna ja vaatas nüüd Joonast uue pilguga, nagu tahaks ta Joonase isikust läbi näha oma mustade silmadega mis metoodiliselt Sännisid Joonase pea ümber asuvat nähtamatut koort. Huvitav küll, mis siis juhtus, midagi erilist? Mind süüdistati ühes asjas, mida ma polnud teinud. Pidin direktori juurde minema ja vastama igasugustele küsimustele. See õpetas mulle madalat profiili hoidma. Mu vanemad nimetasid seda häbelikkuseks, aga ma ise arvasin ja arvan ka nüüd, et see on ellujäämise küsimus. Nagu ma ütlesin, ei ole ma kunagi olnud häbelik, nende suhtes, keda ma usaldan tekkis lühike vaikus. Samas ootas rohkem küsimusi. Lesna tundus mõtlik ja hõõrud sõrmedega põske lõuga, nagu oleks tal habemes, sügeleb. Te olete adopteeritud, eks ole. Ohoo, te olete asja ju tõesti põhjalikult uurinud. Olen jah, vanemad lapsendasite, kui ma olin päris väike. Mida te teate oma bioloogilistest vanematest? Tegelikult mitte midagi? Kas ei tahagi teada? Küsis Vesna. Mina küll tahaksin. Kui ma olin väike, fantaseerin ma sageli, et olen adopteeritud. Ma rääkisin sellest isegi oma vanematele. Lõpuks oli koor on sellest nii tüdinud, et ta hakkas lihtsalt kaasa mängima. Ei, ma ei ole kunagi väga uudishimulik olnud. Mu ema ja isa olid suurepärased vanemad. Neil, kes mind hülgasid, oli mingi probleem, mistõttu nad ei saanud mind kasvatada. Vähemalt nii sain mina sellest aru. Võimalik, et nad olid narkomaanid või midagi niisugust. Ei ole minu asi. Ma olen see, kes olen tänu emale ja isale. Alguses olid nad kasuvanemad ja mõne aasta pärast võisid nad adopteerida, kuna bioloogilised vanemad mingeid nõudmisi ei esitanudki. Nad ei olnud ka enam Rootsis, kui ma õigesti aru sain. Igatahes ei olnud neist mitte mingisugust jälge. Noh, aga mina olen saanud kogu armastuse osaliseks, mida üks laps vajab. Kes tahaks teada, missugust tumedat pärandit mogeenid endas kannavad. Ajas tähendab kõige rohkem siiski kasvukeskkond. Kui ma tohin nii väljendada. Ma olen pärinud parima mõeldava keskkonna. Joonasele oli oma adoptiiv vanemate vanemlikkuse kaitsmine tavaline asi ja ta tegi seda juba harinult tundeliseks muutumata. Ta ei kavatsenud muutuda niisuguseks adopteeritud lapseks, kes kavatseb muuta kogu eluvõitluseks, püüda mõista mõistetamatut. Nojaa kindlasti. Ütles Vesna, sirutas kaela ja pööras pead kergelt ette ja taha. See liigutus näeb välja pigem nagu negatiivne pearaputus, kui kinnitav noogutus, mõtles Jonas. Nad rääkisid veel natuke Jonase lapsepõlvest ja õpiaastatest Lundis ja sellest, mis talle tööl maksuametis kõige rohkem meeldib. Milles Joonase arvates tema panus seisneb? Mis Joonase arvates tema kolleegid tema panuseks peavad? Jonas ei suutnud täpselt otsustada, kas Vesna ikka on inimene, keda ta võib usaldada. Muidugi tekitas ta sooja ja suuremeelse inimese mulje. Aga Joonasele oli samal ajal tunne, et naine teadis kogu aeg rohkem, kui ta välja näitas. Tundus, et paljud intervjuus esitatavad küsimused on puhtretoorilised koostatud pigem selleks, et hinnata, kuidas Joonas vastab. Mitte saamaks teada fakte, mida vastus sisaldab. Tunne, et ta täpselt ei tea, mis inimesega Vesna näol tegemist on tundus kummaliselt võõras. Tavaliselt oli ta ikka suutnud inimese olemuse üsna kiiresti välja uurida. Samal ajal oli selles teadmatuses midagi ahvatlevat. Kuidas sai Vesna tema kohta nii palju teada? Või oli ta lihtsalt uskumatult osav jätma muljet, et valdab seda oskust? Kui oli aeg kokkuvõtet teha tõusis Vesna diivanilt ja läks akna juurde. Ta istus madalale marmorist aknalauale ja asetas käed risti. Me oleme teinud üsna kaua silmas pidanud. Nii Me töötamegi, kuulame maad. See on üks koorani meelistegevusi. Tema haistmisvõime on eksimatu. See, mida võime nimetada teie andekuseks, on asi, mida meie siin Apyszekis väga kõrgelt hindaksime. Ma arvan ka, et siin võiksite te kogeda, et saaksite oma võimetele hoopis teistsuguse väljundi. Kas tõesti? Missuguseid võimeid te silmas peate? Küsis Joonas, kes otsustas jääda tugitooli istuma, kuigi Vesna oli püsti tõusnud. Ma arvan, et te mõistate, millest on jutt. Teie intuitsioon on ilmselge. Minu arvates suudate te informatsiooni käidelda vaistliku tunnetuse abil mis on nii vähestel. Kui osata varakult küsimust õigesti analüüsida, võib see olla mõne projekti puhul otsustava tähtsusega mitte ainult eelarve, vaid ka lõpptulemuse seisukohalt. Ajavõit. Mis laadi ülesandeid mulle siis antakse? Juhul kui ma siin töötama hakkaksin? Teil saaksid olema üsna vabad käed. Kõige parem on tavaliselt võtta vastu mõne vanema konsultandi käest osaline ülesanne ja siis järk-järgult kliendiküsimused ise lahendada. On tõsi, et klient on teie teenetest täiesti sõltuv mistõttu oletegi iseseisev. Töötate, millal soovite ja kus soovite. Kuigi me näeme meelsasti, et meie konsultandid käivad siit aeg-ajalt läbi. Kohtumine on jätkuvalt parim viis isikute vahel kogemusi jagada. Te peaksite tegelikult asja täpsustama, lausus Joonas. Ma arvan, et te võiksite alustada mõne minu isikliku kliendiga. Näiteks on mul terve rida huvitatud isikuid, kes sooviksid uurida viimase 20 aasta jooksul Rootsis toimunud hulgaliste normist kõrvalekaldumist ja tagajärgi. Rahvusvahelised riskikapitalikontsernid oli saanud palju ülesandeid, pidada koole ja teostada ravi. Aga ei ole palju inimesi, kellel on selge pilt sellest, kuidas kasumeid kasutatakse. Ja mis ei ole sugugi väikese tähtsusega. Kas riiklikud ja kohalike omavalitsuste hindamisprotsessid on, kuidas ma peaksin ütlema? Täiesti erapooletud hanked on miljardite äri, mis on sama udune nagu Itaalia jalgpalli võistkond. Aga rootslased on altkäemaksudest saamatud. Nad võtavad vastu suvekodu renoveerimise mõnesaja 1000 eest ja annavad samal ajal ära väärtusi sadade miljonite või isegi miljardite eest. Kui summad on nii väikesed, siis on raske otsustada ja tuvastada tahtliku kuritegu. Otsin on rahvusvahelistele petturitele natuke nagu klom taik. Kas te esitasite mõne konkreetse tüüpilise kliendi nime, kes infot ostab? Küsis Joonas. Ei, nimesid me ei nimeta kunagi. Mitte enne, kui olete tööle võetud. Asja tuum on selles, et nad tegelikult ei osta informatsiooni meie käest. Meile makstakse selle eest, et oleksime nende poolel. Formaalselt ei annagi see meile mingeid ülesandeid, see ei oleks nende poolt vaadates hea. Nad tellivad meie arvamusi erinevates huvi valdkondades, nagu me kavatseme öelda. Sellepärast on uurimismaterjal alati meie käes. See tähendab ühtlasi, et meil on õigus müüa sama infot mitu korda palju kordi, kui olla päris aus. Mõnel meie kliendil on sidemed poliitikas, teised tulevad investeeringumaailmast või majanduselust üldiselt. Aga meie klientide hulgas on ka ametiasutusi. Oma eelarvetes tavatsevad nad seda nimetada keskkonna analüüsiks. Aga mitte miski pole esitatud kirjalikult. Kõigest antakse aru suuliselt, suletud uste taga toimuvates töötubades. Nii-öelda kuidas tundub? Hea jah, tundub päris huvitav. Mul on parajalt kogemusi seda tüüpi aruannetes, kuna minu osakonnal maksuametis on tihe kontakt politsei- ja paljude teiste võimuorganitega. Me töötame selle alusel, mida bürokraatlikult nimetatakse riigi mandaadiks. Kõik istuvad samas paadis kui satute pettuste peale, on vähe inimesi, kes küsivad, kuidas te need andmed saite. Majanduskuritegude ameti ei tööta ennast surnuks, et esitada maksuametile ebamugavaid küsimusi, kui nii võib öelda, kõik toimub kõigi heaks ja ma arvan, et nii ongi õige kuni see on kaaskodanikele kasulik. Aga mis need tingimused see tähendab puhkus ja palk ja nii edasi? Vesnandüüria noogutas oma imelisel viisil ja läks, istus tagasi diivanile, võttis laual asuvast kausikesest kommi ja keerutas hoolikalt selle paberi lahti. Ako iiris šokolaad, vahukoor ja münt. Rootsi klassika Need ei ole tänapäeval eriti saada. Ma ostan neid otse Helsingborgi väikesest kommivabrikust. Need on peaaegu sama head, kui nad olid päriselt kaubanduses kuigi veidi liiga pehmed nagu liiga värsked. Kui ma väike olin, olid nad kõvenud. Ja ma olen tegelikult suur maiasmokk. Te küsisite puhkuse kohta. Selle võite saada, kui teil on selleks aega. Tähtis on toimetada klientidele õiget infot. Siin peab ütlema, millal ja kui kaua te kavatsete töölt eemal olla. Nii teeb siin enamik, kui see formaalne nõue ei ole. Ja siis küsimus palga kohta, kui ma ütlen, kui me otsustame teid tööle võtta, hakkate saama kaks korda nii palju palka kui täna. Peale selle on meil preemiasüsteem, mis on üsna atraktiivne. No väga ei taha, et keegi meie juurest ära läheks. Mitte kunagi. Kui Joonas maksuameti suure pöördukseni jõudis seisis selle keskel sinistes tunkedes mehaanik. Ta oli mõtliku olemusega ja hoidis käes kruvikeerajat. Põrandal seisis tohutu suur avatud tööriistakast. Märgates punast, viipas ta kõrval oleva päikese ukse suunas. Joonas punnis raske ukse lahti ja sisenes marmorhalli. Ta pani läbipääsukaardi vastu lugejat. Display-le ilmus punane rist. Ta vajutas selle veel kord vastu lugejat. Tekkis roheline rõngas iga päev sama laul. Peaks mõne valvuriga sellest rääkima, aga ei viitsi. Teisel katsel sai ju alati sisse. Ta sõitis kitsa liftiga korrusele, kus tema osakond asus nendest Björni ruumist pistis pea sisse, et vaadata, kas kuuled tujutõstvat lõbusat naeru. Viornel oli peaaegu alati hea tuju ja eriline oskus sellega teisi nakatada. Aga ta ei olnud veel kohal. Joonase enda tuba oli Björni oma kõrval. Ta pani koti ukse äärde maha ja läks üle koridori kööginurka. Kuna järgnet veel ei ole, siis peab leppima tassikese kohviga. Joonas võttis kohvi ja istus kirjutuslaua ette. Kuni arvuti käivitus, vaatas ta aknast välja. Aknal olid väikesed, tilgad oli hakanud vihma sadama. Kenad, vähemalt mitte enam lörtsi, mõtles ta. Vastasmajas oli mitmekorruseline hooldekodu. Seal juhtus harva midagi huvitavat. Vaadata ei olnud eriti midagi, aga ikka toredam kui vahtida lihtsalt beeži, tekstiil tapeeti, teisel pool kirjutuslauda. Ta oli küll üles riputanud Lars Armani pleekinud litograafia mille oli ühest laost leidnud aga isegi tugevasti stiliseeritud punases kleidis daam pildil ei suutnud ruumi elavamaks muuta. Kui telefon helises, teadis Jonas, kes see on, sest ekraanil seisis varjatud number. Toremates ta, need telefonimüüjad on osavad igale poole sisse saama. Maksuameti sisereegel oli mitte kunagi alustada kauplemist ühegi telefonimüüjaga. Nii oligi Joonase hääl vastates tõrjuv. Ja Jonas Ram kuuleb. Tere, Joonas, mina siin. Tere. Kuidas läheb? Aitäh? Hästi. Kuidas ma saan aidata? Mina olen pesna lehnonüüria. A tere, Vesna. Vabandan ebasõbraliku tooni pärast, aga varjatud numbrilt helistab palju, müügiagente pole viga, pole viga. Kas te saate rääkida? Ja muidugi. Tore Ma tahtsin lihtsalt ütelda, et me vaatasime testide ja intervjuude tulemused läbi. Teil on täpselt õige profiil ja huvitav taust. Me otsustasime, et me hea meelega näeme teid Apyszeki töötajana. Oo, kui meelitav. Tore, et te nii arvate. Kuidas muidu läheb. Oodake, ma panen ukse kinni, siis saan rääkida. Heitis pilgu aknast välja. Vastasmaja hooldekodus nägi ta neljaratastoolis vanurid köögilaua ümber istumas ja kohvitassi käes keerutamas. Nende kõrvalvirvendus, telekas, mingi helehall, saade, usutavasti mõni igavesti pikk laskesuusatamise võistlus. Kõrvalasuval rõdul seisis haiglariietes tütarlaps ja suitsetas. Vihma oli vist kõvemini hakanud sadama, sest tütarlaps surus ennast vastu rõdust ja hoidis käsi keha vastas. Tüütus. Igavus. Kogu maailm on seda täis. Joonas veeretas tooli mõned meetrid ruumis edasi ja tõukas sirutatud jalaga ukse kinni. Ta mõtles, kuidas päev siiani oli olnud. Samasugune nagu eile ja tõenäoliselt nagu ka homme. Kas pole aeg üks luisusele lõpp teha? Nujah Ma arvan, et oleks põnev midagi uut proovida. Kuu aega hiljem istusid Joonase pirne maikuu päikeses välikohvikus ja jõid õlut. Terviseks ja õnnitlen, ütles pirne. Kurat, ma hakkan sinust puudust tundma. Ole nüüd, hakkame ju kogu aeg kohtuma, protesteeris Jonas. Me oleme täitsa lähedal või kavatsed seal lõunas Stockholmist ära kolida? Ma pean silmas töökohta. Nüüd pean ma nende hulludega üksi hakkama saama, ütles pirne ja võttis peotäie pähkleid ja tühjendas selle kerge kaela nõksuga kurku. Nii küll öelda ei saa, lausus Jonas. Mulle jäi mulje, et Apyssegi silmis on meie osakonnal täitsa hea kuulsus. Bertili silmis oli lugupidamine, kui ma ütlesin, et lõpetan maksuametis ja hakkan tööle Apyszekis. Ta pilgus oli midagi niisugust nagu oh kurat küll. Tead küll. Mind ei paneks imestama, kui Apyszek on meie ameti üks info, hankijaid. No hea küll. Nad rääkisid veel natuke vanadest asjadest ja sellest, kui lollid nende kolleegid ikka on. Aga ka sellest, kui huvitavaid tööülesanded meil oli olnud selle lühikese aja jooksul, mis nad koos maksuametis töötanud olid. Ja et need lollid on tegelikult seltskond, täitsa toredaid inimesi ja mis veel ühel töökohal on tähtis tööalaselt tõeliselt tublid. Selles osakonnas tundsid kõik, et neil on mandaat. Siin on ilmselge seos õigussüsteemiga. Uurimine viis peaaegu alati selleni, et prokurör algatas kriminaalasja. Ja nende materjal oli kuni kohtuotsuseni pädev. Neil oli lihtsalt häireid. Nad tundsid, et on erilised. Kui ettekandja mööda läks, tellis pirne veel õlut ja pähkleid. Ta küsis, kas siin on niisuguseid häid inglise soola ja äädikat Chipse, mille peale tütarlaps hapult vastas, et neil ei ole selle veerand tunni jooksul tulnud Milbjørne. Need viimati küsis bjornenegi vabandava liigutuse. Räägi sellest Vesnast, ütles ta Sis Joonasele. Ma olen seda ju ainult paar korda näinud. Tundub, et ta on väga kihvt. Aga tema isa, kes selle firma asutas, on tõeline suli. Endises Jugoslaavias Tiitu ajal mingi julgeolekubossina töötanud matša, kes tõmbas Rootsi kui asi palavaks, läks. Aga Vesman hakakem, akadeemiliste kalduvustega. Ta tegi vist loodusteaduslikku uurimistööd, enne kui oma isa firma üle võttis. Kas mitte mingi kõrgema astme IT kuninglikus tehnikaülikoolis? Ta on tõesti väga, väga tark. Mis tüübid seal veel töötavad? Ma ei olegi neid eriti näinud. Osa töötab vist väga vabal töörežiimil. Vesna pidi täna õhtul helistama ja ütlema, mis siis esmaspäeval saab või nii. Kas sa tead, mis sorti asjadega tegelema hakkad? Ma ei tohi midagi rääkida, neil on täielik vaikimiskohustus. Ei tohi öelda, kellele me töötame, ega mis on töö sisu. Järgne noogutas, endal suu väikeseks oodaheks kokku tõmmatud. Ta laskis õlad alla veerimaks liialdatud imetlust ja alandlikkust. Oo, ma saan aru. Kahe minuti pärast kustutan ma selle vestluse mälust. Väga tore, jäta järele. Siis helises laua pääl Joonase telefon, varjatud number, see ongi vist Vesna kindel see, ütles pirne ja pööritas silmi. Ma pean vastu võtma. Joonas tõusis püsti ja läks natuke kaugemale, et olla väljaspool kuuldeulatust ja suurust telefoni kõvasti vastu kõrva. Teise kõrva kattis ta käega, sest väljakul oli palju müra. Nüüd, kus pool Stockholmi tahtis ühes ja samas kohas kevadet nautida. Tere, Joonas ramm kuuleb. Joonas tere, kuidas läheb? Vesna symbol? Kas viimane päev Maksuametist tõstab tuju? Kätt kõrva peal hoidma küll ei pidanud, sest Vesna hääl oli nii tugev, et teda oleks ka ilma telefonita kuulda võinud, mõtles Joonas. Ta vajutas helitugevuse ühe peale. Ja kõik on hästi. Kuulge, ma tahtsin teiega järgmisest nädalast rääkida. Mina pean nimelt ära sõitma, aga Isabella võib teile kõik ära rääkida, mida te teadma peate? Kõik praktilised asjad? Isabella, kas see, kes valvelauas, istub tema ja temal meie raudvara? Ta töötab nagu hull, kuigi seda märgata ei ole. Ma tahan, et järgmisel nädalal vaataksite vabakoole. Mida te erakoolidest teate? Mitte palju. Põhikooli ajal käisin ise ka erakoolis. Andersoni kool oli selle nimi kirjanduskontsernis. Siis nimetati kõik koolid mõne koolijuhi järgi selles kontsernis. Hea küll, ma teadsin seda. Hakake asja uurima, hakake mõtlema. Kui olen tagasi, siis näeme. Kuulge, Joonas, ma tahan, et te ennast vabalt tunneksite. Kas saate aru, mis mõttes? Tere tulemast? Aga? Lesnandüüria oli juba kõne lõpetanud.