Vikerraadio. Rahva teenrid Ja kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele, vaatamata sellele, et pikad pühad kestavad, meie oleme ikka eetris kolm kolleegi, kolm ajakirjanikku siis laupäeva hommikuti rahvast teenimas, täna siis koosseis selline Sulev Vedler, Eesti Ekspress, Peeter Kaldre, Eesti Televisioon ja samast asutusest ka mina saatejuhina Aarne Rannamäe. Pühad kestavad, aga pidupäevad on läbi ja seekord nädalapäevad sattusid kuidagi eriti hästi, nii et et inimesed saavad suvele vastu minnes kaua puhata, traditsioonilised pühad, võidad, jaanilaupäev, jaanipäev ja, ja tundub, et seda informatsiooni vaadates, mis seekord. Meil on tulnud siis politseist ja, ja kiirabist, et suhteliselt rahulikult möödus, ei olnud. Ei olnud vist suuremaid õnnetusi, loomulikult roolijoodikut kahe päevaga rohkem kui 100 on neid kinni püütud, aga, aga noh, selle kohta võib ka öelda. Et vist suht tavaline tervist, mina olen Sulev, olen sinuga täiesti päri, isegi sündmuste laenelise, kui ma vaatasin delfist loetud lugude siis sellist ülevaadet siis sinna sattunud näiteks ülevaade eelmiste aastate jaanipäeval juhtumist, mis tähendab sellel aastal siis suurt midagi ei olnud, kui me pidime meelde tuletama mis varem juhtunud, ja ma nägin ka seda loetelu sellest aastast pold midagi rääkida, siis tuletama eelmisi aastaid meelde. See on sündmus vist oli see, et kuskilt võeti maha mingi kamp inimesi, kes täiesti purjus Peleksid sõitma, õnneks nad jõudnud avariid teha nagu suurem kaklus ja jah, ja eks üks surnuks sõitnud mees, aga noh, midagi sellist katastroofilist, mida kardeti, sest ilmad olid ilusad jaanipäev jaanilaupäeval ikkagi väga yles, seda ollakse tulla. Noh, eks võib-olla asi oli ka selles, et nii jaanipäeva kui ka siis võidupüha varjutasi üks teine sündmus, millele. Nii ajakirjandust, aga ma arvan, et inimesed tunduvalt rohkem teleka närisid küüsi, ootasid, kuidas läheb Brexit ja jätsid jaanilaupäeva õlled ja viinad võtmata? Ei, ma arvan lataka said ikka kohe järgmisel päeval nagu silmad lahti. Kas siis selgus, et hingeraudtee ja noh, Brexit on muidugi selle nädala ja, ja ka nüüd Tulevikku lähitulevikku ja kaugema tulevikusündmused. Et sellist sellist sõna sõnamassiivi nagu on, on nüüd olnud viimase 48 tunni jooksul selle, selle Brexiti kohta siis ausalt öeldes ei mäletagi, et, et noh, nii niivõrd palju oleks sellele kõikvõimalikku avalikku ruumi pühendatud alates inimeste omavahelistest juttudest ja lõpetades siis meediaga, ajakirjandusega ja igasuguste analüüside ja kommentaaridega ja kõige muuga. Nii et tegelikult on meil vist ka siin kolmel juba kerge Brexiti mürgitus. Aga, aga sündmus oli kahtlemata murranguline ja ega me sellest teemast täna ka ei pääse. Sellist väga harva või noh, ei ole. Ütleme niimoodi, et ei ole väga sage juhus, kui kui inimesed ka ütleme seal jaanipäeval, siis šašlõkiämbri juures ja, ja õlleklaasi taga arutavad välispoliitilist teemat. Et nii palju kui mina olen kuulnud, siis seekord sai niimoodi läks. Et inimesed ei, ei, ei rääkinud pidupäeval või jaanipäeval jaanilaupäeva õhtul ei rääkinud mitte, noh, ma tea ulmelistest asjadest, vaid panin näpu suu. Huvitav, kuidas läheb, Brexitil said väga intelligentsist seltskonnas ei, ma seltskonnas kuulsin lihtsalt niukse ninali. Seltskonnas, kus kasutatud jaanilaupäeva õhtul kordagi sõna Brexitiga Inglismaa. Samas ebaintelligentsus seltsi väga intelligentselt seltskonnas ava. Mõtlesin tänast postimeest ja tunnistan, et ongi puhtalt välispoliitikat täis kõige eestipärasem lehekülg on surmakuulutused ja siis ka ilmaennustus. Ja nojah, aga, aga selle kohta on nüüd tõesti nii palju arvatud, et et siia midagi väga-väga originaalset juurde arvata on, on väga keeruline, ma just ütlesin, et, et sellist sõnamassiivi kõikvõimalikelt tasanditelt spetsialistidelt, rahandusmaailmast, poliitikutelt ja muidu muidu meestelt on, on, on niivõrd palju. Aga, aga kui me nagu öeldakse jah, et, et putru helbita kunagi nii tuliselt, kui ta on valmis saanud, aga aga ega see puder nüüd on natukene jahtunud ja, ja võib-olla me, me suudame siin ka midagi nagu, nagu juurde lisada. Aga tegelikult ma nagu enda seisukohalt ütlen, et, et loomulikult ma, ma lootsin, et nagu ikka nagu ka näiteks šoti referendumi puhul. Et, et asjad lähevad teisiti. Aga kui asjale nagu objektiivselt otsa vaadata, siis tõenäosus, et ta läheb nii, nagu ta läks, oli ikka väga suur. Milleks sa arvad, et see nii suur oli? No kõigepealt, see on mitu-mitu tegijat kõigepealt brittide mentaliteet. Ja, ja, ja see on, see on olnud niisugune saareriigi mentaliteet ikka juba noh, esiteks aastasadu. Me oleme suured, Me oleme tugevad. Kõik, mis tuleb, väljast, on kuidas kõik, mis on, meie oma, on, on ainuõige, saavad Peeter, kui suur ma tean briti k Jaalide vaataja ja näinud neid meile paisatakse ka oma kodukanali eetrisse ikka hästi, palju nüüd viimaste aastate jooksul vaatame, vaatame koodi Nad räägivad inimeste kohta, kes on tulnud mandrilt. Et lady Bladifolyner on, on, on suhteliselt niisugune tavaline väljend, et kõik, mis ei ole inglaslik või mis ei ole nagu britipärane, kõik see on kõik, see on imelik ja võõras. Teine asi on, muidugi on muidugi see, mida, mida briti poliitiline eliit on aastakümneid tegelikult ju teinud. Et kuigi suured eurooplased siis olgu tema nimi Cameron või olgu tema nimi, plaar või either way Thatcher nad, nad kõik on, on käinud ju ju Brüsselis oma oma eriõigusi välja välja nõutamas ja, ja kõik see kõik see avaldab kõik kogu seda, seda sündmust, mis nüüd toimus siis üleeile on, on, on selline noh, niisugune atmosfäär või, või suhtumine ikka oluliselt muutnud plussis muidugi inimeste selline noh, mingisugune iseenda pragmaatiline lähenemine, et no mulle siin eilsest AK-st jäi, jäi väga hästi silma, kus üks vanem härrasmees, keda vist meie oma Johannes Tralla intervjueeris jah ütles, et nüüd lõpevad need kaheksatunnised polikliiniku järjekorras, seisused. Sellele härrasmehele võiks muidugi juba ette ära öelda. Ja kas see oli Haanjas üks oluline osa, Brexiti pooldajad, need, kes ütlesid, et me ei taha Euroopa Liidu seal neid ju rääkisid, et välja astudes saab haiglasüsteem sadu miljoneid juurde. Ja alles eila tabas neid siis üllatus, et ei tulegi neid loodetud miljoneid. Tõesti uskumus, et nüüd lähed nende tervishoiusüsteem tunduvalt paremaks No selge on see, et Brexiti suurimad eestvedajad eesotsas siis Londoni endise linnapea Boris Johnsoniga, keda on nimetatud Suurbritannia poliitikas suurimaks valetajaks oskasid lihtsalt ikka rahva ka efektiivselt ära lollitada ja nüüd tagantjärgi lugedes ka sotsiaalmeedias või inglaste kommentaare, siis paljud inimesed ärkasid hommikul üles ja nad ei saanud aru, millega on nad hakkama saanud. Isegi oli mitu inimest või paljud inimesed, kes ütles, et niimoodi, et ma hääletasin küll väljaastumise poolt, aga ma ei mõelnud, et see nii läheb. Ja ka Johannes Tralla juba juba mainitud nendes reportaaž sellest tuli välja, et kui lüüa, et kõige populaarsem väljend Briti Google'i otsingumootoris oli see, kui inimesed küsivad, mis asi see Euroopa liit on? Ots, täpsu you? Nojaa, aga selle olenevad siis hääletasid. Samas, me ei saa ainult öelda, et Briti meedia teeb kehva tööd, see on ikkagi väga vanade traditsioonidega siis ütleme, tööstusharu seal, nende ajalehe ei ole seda sulad väitnudki jah, et põhimõtteliselt nagu saadad, trügi, vabadus, sõnavabadus, kõik said justkui sõna. Jah, kõik said sõna, aga, aga kõik see, kes olid, siis pressiti vastu nende sõna ei, ei mõjunud enam ja nii lihtne see ongi. Et kui me vaatame näiteks kas või seda, mismoodi inimeste meelsus, noh, ütleme küll nüüd üks valimine kaude otse ma pean silmas siis viimaseid briti alamkoja valimisi ja nüüd siis seda, seda Brexit'i hääletust. Et Nad ju valisid eelmine aasta parlamenti inimesed, kes kellest kaks kolmandikku kõva kaks kolmandikku, vaata et neli viiendik on, on tegelikult ju siis Brettide Euroopa liidus jätkamise poolt. Ja nüüd kui pandi, kui pandi hääletusele nagu, nagu otse küsimus, et kas sisse või välja siis see see tulemus oli noh, mitte mitte mitte nii vastupidine, aga piisavalt selge neli neli protsenti on ikka ikka väga suur vahe, mingisugune 1,7 miljonit inimest või palju seal. Eks see ole ikka seesama, mis, mis on kahjuks järeldus olnud, et see hääletus oli paljuski mitte niivõrd Euroopa Liiduga briti enda liitilise establishmendi ehk siis eliidi vastu ja see on tõepoolest hämmastav, kuidas siis aastaga on tegelikult brittide meelsus muutunud, nagu sa viitasid, et aasta tagasi valiti parlament ju rahvas valib parlamendi, eks ole, ja valis sinna suhteliselt euroopameelsed poliitikud ja nüüd aastaga on toimunud mingisugune kriitiline kardinaalne murrang, et et seda võib ka nimetada tõepoolest protestiavalduseks briti praegusele juhtkonnale. Aga tuletan meelde meie enda Eestit, Reformierakond võitis valimised, aastal 2011 2012 oli meil niinimetatud silver, giidi skandaal. Rahvas leidis, oi, see Reformierakond järsku ei kõlba kuhugi, ainult aasta oli möödunud. Täpselt samamoodi, siin mõned sündmused võivad lihtsalt rahva meelsust väga kiiresti muuta. Mul on meeles mõned aastad ja kõik rahvusvahelist sellesama Reformierakonna hääle rõõmsalt tagasi. Aga noh, see on ka selge, et David Cameron, keda me ju hiljuti võistlev ja vaadata kui väga-väga osavat ja väga karismaatilist poliitikut siis ikka no lähiajaloos mitte ainult Briti poliitikas, vaid ka Euroopa poliitikas laiemalt ikka ei mäleta sellist vussetajat, kes oleks niimoodi asjad kihva keeranud, selle kahe tooli peal istumise ja noatera peal kõikumisega tahtis paremat, aga kukkus välja nagu alati, nagu ütles kunagine Pannakse see kõik Cameroni personaalseks süüks. Ja ajalukku läheb kindlasti see just see nimelt see mõte, et, et David Cameron, see võrdub, eks ole, Euroopa Liidust lahku ja, ja võib-olla isegi Briti kogunev vesi või selle ütleme selle selle moodustise, mis on siis praegu Šotimaa, Inglismaa ja piirimaa, et, et selle lagundaja, et jumal teab, see ju ka veel kõik tulla. Aga, aga ma arvan, et noh, natukene vaadates nagu Briti poliitikat, et ega, ega see niisama lihtne ei ole, et üks mees ja olgu ta, olgu ta siis pealegi peaminister. Küllap küllap see surve ja kõikide tema, tema parteikaaslaste ja kõikvõimalike spinndoktorite ja kõik selline arvamus oli, oli ikka selline. Et meil on, meil on vaja neid hääli. Me peame lubama ja teeme selle referendumi ära. Ja küll me siis vaatame, kui me sellega hakkama saame, et, et see, et see nii ei läheks. Mulle tundub, et see on, on suhteliselt loogiline mõtlemine. Majaga referendumi lubamine viiski ju Cameroni esiteks võimule üle kaaluma. Parteis konservatiiv, peamine ja see oli õige, jah, see arvastasin õige, aga see, et nüüd läheb niimoodi, noh nüüd nad ei, nad ei uskunud, kuigi, kuigi see kirves oli tegelikult õhus ja aga kui ta oleks ka Võitnud selle selle küsitluse, siis ta oleks läinud ajalukku eriti suure võitja tahaks võitnud kaks referendumi šoti referendumi ja ka euroliidu referendum oleks, aga see ongi oleks ja samas me teame ka seda veel ühe oleksid ta oleks ilmselt ka võidu korral ehk siis Euroopa liitu jäämise korral tagasi astunud, sellepärast et tema partei on ikkagi lõhki sõltumata sellest, et tema tagasiastumine oleks igal juhul tulnud. Nojaa, aga see oli ka natukene noh, selle üle võib mõtiskleda, et kui, siis Cameron tegi eile avalduse, et astub tagasi aga loomulikult mitte kohe vaid alles kolme kuu pärast, et kui kui konservatiivid valivad endale uue liidri, siseldatava peaministri, et et ühesõnaga supi keeras kokku. Jah, aga helpima peavad ikkagi teised. No ja teised oma partei poisid kuigi nüüd on, nüüd on ju viimased uudised see on hea, et me oleme eetris nüüd üks päev hiljem, kui see referendumi tulemused teatavaks said. Et, et ka need, kes kõva-kõva kisa teevad, ehk siis oma Cameroni omad poisid ehk Boris Johnson ja siis loomulikult iseseisvuspartei juht ja, ja kõik need euroskeptilised jõud, kes seal on, et ei, ei nagu ei kiirustata väga selle paberi lahkumisavalduse lauale panekuga, et pigem pigem peab Brüssel utsitama, et hakka no esialgu küll läbi läbi saanud Claude Junckeri suu, aga, aga ka teised on öelnud, et kui tegite oma oma sellise asja ära, et siis olgu paber laual ja võimalikult kiiresti. Nojah, siiamaani räägiti, tõsi, on vastupidi, et see kõik hakkab venima, võib võtta siin aega, kolm-neli-viis räägiti isegi seitsmest aastast. Praegu käib jutt juba sama aasta, saime kahedusel, lase kõik. Nojah, aga küsimus ongi ilmselt selles, et alguses on hea kisada ja igasugust loba kokku rääkida, kui, kui sa teed kampaaniat enne enne referendumit, aga kui sa oled silmitsi faktiga, et sinu, sinu nii-öelda see kampaania lähebki korda ja britid lahkuvadki Euroopa Liidust või vähemalt tohutu moraalne kohustus on nüüd rahva ees see asi nagu lõpule viia siis siis, siis sa oledki, oledki nagu oma oma mõtetes käpuli, aga, aga mis nüüd saab, et mis, mis tingimustel, kes hakkab neid läbirääkimisi vedama ja ja, ja, ja, ja mismoodi siis peab hakkama nagu noh, mitte siis Brüsseliga, Brüssel on sümbol, aga ütleme seal sakslaste ja Berliini ja, ja, ja Pariisiga läbi rääkima, et kõik see, kõik see seisab ees ja kõik see ei ole üldse mitte lihtne. No ja Euroopa on selles mõttes ka nüüd juba juba selle paari päevaga lõhki, et on ju kaks kaks suunda tekkinud üks on siis see, mida visa esindab Juncker ja, ja siis ka Prantsusmaa, eks ole, et tõmmake uttu kiiresti, kui juba asja ära tegid ja teine on siis Saksamaa kantsleri Angela Merkeli suund, et noh, et võtame hoo maha ja ikka teeme mingisuguse. Tasakaaluka Ma ei tea assotsiatsioonileppe, eks ole. Et nüüd Need liinid omavahel põrkunud, seda, seda me ei tea. Liitumiskõnelused duaalset võtavad ikka aastaid ja aastaid aega. Lahkeid kõnelusi peetud Suurbritannia teatavasti esimene riiki. Siiamaani on lahkunud ainult Gröönimaaga ja seal pole tasariigi ühest riigist, eks ei omandanud mingit tähtsust. Igal juhul saab meeletult põnev olema, kas või needsamad uudised, mis olid meie saate eel, et need petitsioonid, mis siis nüüd praegu Britisaator ringi käivad ja kus on juba sajad tuhanded allkirjad. Et teha, kas uus referendum ja šotlased ja põhjaiirlased on, on tagajalgadel püsti ja ühesõnaga üks üks, mis saab Euroopa liidus, seda me veel ei tea, aga üks käkk, mille, mille nüüd siis Cameron kosuma oma parteikaaslastega on, on, on kokku keeranud, on kindlasti see, et Briti enda sisepoliitika on ikka hirmsasti sõlmes. Nojah, nagu hakkab Faraaž ütles, et me võtsime oma riigi Lähen nüüd tagasi, aga millise riigi sellest riigist võib tõepoolest jääda ainult järele Inglismaale ja koos siis valsiga. Et nii, et need hääled, et Šotimaal tuleb iseseisvuda on uuesti ju väga kõvaks läinud ja kui ka Põhja-Iirimaa iirlased võivad sellega ära ja võivad ära teha, ma ei tea, mis, mis seisud on Põhja-Iirimaal, et nad maga ühineksid, aga aga siis ongi niimoodi, et ma võtsin riigi tagasi, me võtsime tagasi Inglismaa, mida kunagi ei ole olnud ennem, kunagi oli suur impeerium, eks ole. Siin suured sellised pangad juba täitsa tõsiselt mõtlevad, et võib-olla peaks üle kolima Londonist Edinburghi. Sellised mõtted liiguvad Shetlastel, teisalt jällegi on õlitööstuses sõltuvad nad, et õli hind on praegu madalam. Kui see hakkab kasvama, siis jällegi nende iseseisvumisele nagu annab hoogu juurde siis seal on ikkagi majanduslikud aspektid, on väga suured. No esialgu on see puhas, selline ettevaatlikkus ja, ja hirm, võib-olla isegi, aga aga ega, ega noh, mis hakkab toimuma ja millistel tingimustel ikkagi britid lahkuvad. Seda ei oska keegi öelda, see, see on nüüd puhas läbirääkimiste teema. Britid loodavad muidugi parimat, loodavad ilmselt mingit samasugust staatust, nagu on Itaalia Šveitsi. Ja et, et vabaturg ja, ja tööjõu liikumine ja kõik, see jääb alles. Aga see on see, mille vastu suurem osa siis Brexiti pooldajate hääletas. Just nimelt see migratsiooniprobleemi ja mitte ainult siis nii-öelda idaeurooplased, kes tulevad ja võtavad just nagu nende töö ära just nagu nad tahaksid ise seda tööd väga teha. Ja just nagu nad oskaksid seda tööd teha. Et pigem pigem need ida-eurooplased, kes seal on, on rohkem nendele õnnistus teevad lihtsamat tööd, aga teevad seda ausalt ja elavad oma elu seal seal saare peal, ausalt, aga, aga, aga kes seda hakkab tegema, ei tea. Ja, ja mis saab, mis saab pettidest Mandri-Euroopas ja mis saab üldse nendest teistest Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikest Briti saartel? Kõik see on ju teadmata, et väga-väga vara mu meelest spekuleerida nende asjade Sel kümnendil see Ida-Euroopast sisserännanute arv kasvas võimsalt. Just Inglismaale, aga ta siiski jäi maha kolmandatest riikidest seal endises Briti impeeriumis tulevast rahvast. Bangladesh. Ületas jätkuvalt. See immigratsiooniküsimus on ka selline väga kahepalgeline, seal. Loomulikult on, loomulikult me ei näe ja lase vabandust, aga, aga, aga Briti poliitikud, kui nad need euroskeptikud või selle Brexiti pooldajad ei, ei rääkinud ju tegelikult mitte sellest. Lõuna-Euroopast praegu tulevast suurest rändekriisist vaid vaid just nimelt muid muid riike pidasid silmas. Jah, aga kui nüüd on sellele ka viidatud, et kui ka läbirääkimisi hakatakse pidama ja pritsib mingisuguse lepingu või diili saavad, siis tööjõu vaba liikumine jääb ikka alles, et ega nad nendest lahti ikka ei saa, kes sinna on tulnud, need immigrandid, see probleem jääb ikka lahendamata. Aga ma tahaks ikkagi seda rääkida, meie loomulikult ei no nii ja naa, me me ei näe kõrkide, inglaste hinge ja ei olegi vaja näha, aga mis on selle selle Brexiti kõige halvem, samas ikkagi ütleme, tuleb nüüd jälle enda juurde ikka oma naba on kõige lähemal, eks ole jõule. Et seika oluliselt murendab seda Euroopa julgeolekukeskkonda praegu. Loomulikult britid jäävad NATOsse, sealt keegi välja astuda ei kavatse, kuigi mine tea, ka neid hääli on kosta olnud ka Suurbritannias. Aga see Euroopa Liidu ühtsus, see Euroopa Liidu ühtne välis- ja julgeolekupoliitika, mis on olnud meil ikka kogu aeg selline mantra, mida me räägime, mis meil on kasulik ja tegelikult ongi kasulik. Et see on saanud ikka kõva põntsu. Need Washington postis oli artikkel. Hommikul lugesin, oli see, et kõige rohkem on mures just selle Brexiti pärast Balti riigid kelle julgeolekuolukord on niivõrd habras ja see on ka ju loogiline, sellepärast et mida suur sõber jutumärkides Venemaa kogu aeg teinud, kogu aeg on ta üritanud lüüa kiilu Euroopa Liidu riikide vahele ja nüüd on teinud sõber Cameron selle töö tema eest ära. Mulle jäi silma üks karikatuur eilsest päevast, kus on siis Putina Cameron koos? Ja, ja Putin ütleb Cameronile, et ta venelane mõlemad olla kus nii lihtsalt saab tehnika ennem referendum ära. Jah. Meie meie loomulikult kardame meie ja väikesed ja need nii-öelda piiririigid loomulikult kardame ja iga iga selline murenemine iga väiksemgi pragu nii-öelda selles Lääne ühtsuse müüris ajab meid närviliseks. Ja, ja loomulikult me kardame seda, aga, aga no ausalt öeldes selles brittide Euroopa Liidust lahkumisest seda nii nii väga ei ei tunneta seda, seda probleemi, et et asjad Nemad muidugi halvaks või hapuks minna kõige, kõige mustema stsenaariumi järgi. Kas siin ei ole üldse küsimus selles, et muidugi asjad on omavahel seotud ja brittide Brexit võib anda hoogu juurde siin teistele samasugustele olgu nad siis Prantsusmaal või Taanis või Hollandis või ükskõik millises riigis. Ja, ja siin võib tulla veel riburada mööda igasuguseid referendumeid, kus on on siis arutlusele umbes umbes samad asjad. Aga, ja. See on, see on kindlasti üks, üks murekoht ja teine teine murekoht on, et kes siis aastale aasta lõpus nüüd siis Ameerika Ühendriikide presidendiks valitakse, et must, kõige mustem stsenaarium on trump pluss Marin Le Pen. Ja, ja niisugune Stein Mayerlus moodustaksid sellise rosolje, mis, mis oleks noh, tõeliselt hävitav. Aga, aga otseselt noh, ütleme need asjad ju või päris otse need asjad ju niimoodi seotud ei ole, nii. Ei, aga mina mõtlen seda seost selle all, et millega nüüd hakkab Euroopa liit tegelema. Lähematel aastatel pakun, ta tegeleb oma nädalaga ja omas jagelema. Tanja probleemiga, täpselt samamoodi nagu tuli see migratsioonikriis, siis hakkas Euroopa liit tegelema ainult selle probleemiga, kogu õhk ja aur läks selle peale muudele küsimustele enam aega ei olnud, ei olnud aega sellele, et mis toimub siin ida pool, eks ole, lihtsalt tähelepanu, fookus hajub ära. Mure tuletame meelde, et enne Brexitit oli üks teine asi nimega Brexit, et siin on ka väljaviskamisest, oli ka tollal juttu, ainult vahe on selles, et Kreeka võlgneb Euroopa Liidu riikidele raha Suurbritannia andis meile raha, et see on täiesti erinev positsioon, sega neil vabaneks nüüd väljaastumise korral mingi seitse miljardit miljardit aastas, see on päris suur summas on noh, suure osa Eesti riigist, eks ole, terve terve aasta otsa üleval pidada riigiaparaadist nad, see on märkimisväärne ikkagi kuidagi tuleb see raha siis kas leid asemel või siis kokku hoida seesama. Noh, me saame öelda muidugi, et jah, et näete, et eestihäälne natukene tugevneb, hääled enam ei lahustu üks, 28-l hoidiks 27-l, aga sisuliselt ei ole see mitte midagi, me oleme kaotanud ühe suure liitlased ikkagi brittide poliitika oli väga sarnane Eesti poliitikale. Brüsselis laua taga me tõenäoliselt kaotame väga suure liitlase, kellega meil on või oli, on praegu veel suhteliselt lihtsam rääkida kui prantslaste ja võib-olla isegi sakslastega. See asi oli veel ka, kuidas majandus suured ettevõtted sellele kõigele reageerisid ja turud, et küsitlused näitasid, et viimasel ajal oli see Brexiti variant, oli natukene eespool kui ka Euroopa liitu jäämine aga et eile olid sellised suured võnked aktsiaturgudel ja uutel turgudel see näitas, et seal pandi ikka tugevalt tugevalt mööda, muidu ei oleks tohtinud nii suurt langust kohe hommikul toimunud, et seal emotsioonid möllasid. Ja muidugi meie meedias olid, suuresti oli selline ühepoolne kajastus, et et kõik kukkus, kõik kukkus, et tegelikult oligi hilja täitsa märkimisväärselt võitjaid, kui vaadata eilset inglise Londoni börsikursse, siis olid sellised suured ettevõtted, mõned nende aktsiahinnad ikkagi tõusid, tegemist oli sellest seal näiteks ravimifirmadega nemad ekspordivad, kulud on neil naeltes, tulud on neil siis kallimas valuutas, nendel läks hästi, eriti hästi läks muidugi kulla kaevandatel kaevandusettevõtetel seal mõnel tõusis üle 10 protsendi näiteks akse, kus samas jällegi sektor ja eriti just nende elamuehitusettevõtted, nendel oli sihuke telg õuduste päev. Nojah, aga see oli nii-nii-öelda esimese nähvaka pealt seda, et see, see ei pea nii jääma ja, ja mõnda aega ilmselt see kõikumine kestab veel, aga siis hakatakse üha üha rohkem jälgima, et mismoodi ikkagi nüüd siis London ja ja ülejäänud Euroopa liit siis ka omavahel nagu seda Ma seda lahkumisavaldust vormistavad. Ja see on küll ühekordsed võnked ja neid rohkeid tuleb ilmselt veel, aga, aga hullem asi on see, et reitinguagentuurid, mis tegelikult langetasid, langetavad, või siis on pannud negatiivse väljavaate, et NATO tõenäoliselt langetama. Sellele on siiski mõju rahahinnale raha ainult see mõjutab kõiki kaupu. Noh, et see on nagu tõsisem laks Noh, jah, ütleme nii, et sellel Brexitil oli kindlasti ka oma positiivne pool. Teisiti ei saa ju olla, alati on igal halval ka mingisugune hea külg, üks aga üks asi kindlasti on, on see, et me ei räägi nüüd Euroopa Liidust, vaid ma räägin üldse nii-öelda valitsejate, poliitikute õppetunnist, et, et see referendumi asi. On ikka üks, üks kahtlane värk. Et see on äraarvamatu ja see, see võib näida tõelise demokraatia pidupäevana, et võtsime tagasi ja, ja rahvas otsustab ja kõik. Aga, ja see, mille pealt rahvas otsustab ja milliselt tasemelt millise kirjaoskuse pealt ja, ja, ja kui, kui mõjutatav ja kui manipuleeritav on, on tegelikult inimene, kes ei ruttu nende asjadega kokku oma igapäevaelus ja palju neid siis on, kes puutuvad. Et, et siin võib väga-väga valusalt näpud ära kõrvetada, nii nagu nagu nüüd kämeroniga on juhtunud ja kogu briti saartega. Et selles mõttes on, on see kindlasti hea õppetund tulevikus kõigile, kes kes kibelevad ka nii-öelda referendumisse nägema niisugust lahenduste, kiiret ja populistliku ja väga odavat lahendust. No ma arvan, et see on ka õppetund paljudele teistele riikidele selles mõttes, et noh Euroopa Liidu riikidele, nende liidritele, et kui sa ikka asju läbipaistvalt ei seleta lihtsalt ei seleta ja vaatad, nagu öeldakse, sealt kellatornist ainult rahva peale, kui, kui mingisugused mööbli peale siis varem või hiljem see, see nuga lõikab sulle näppu. Et tuleb asja seletada tunduvalt, selgemalt, tunduvalt paremini ei tasu sellist arrogantse üles näidata, et võib-olla on see ka üks õppetund, mis, mis on brittide referendum andnud ja teine asi, millele Ta viitas minu meelest eile vestlus stuudios ju Siim Kallas ütles niimoodi, et mine tea, äkki see, et britid lähevad äkki see muudab Euroopa Liidu veel nagu tugevamaks või ühtlasemaks selles mõttes, et britid olid ju teada, et noh, keegi on öelnud, et ega britid ei olnud ka siiamaani tegelikult Euroopa Liidu liikmed, neil oli poolenisti neli eristaatus ja väga paljudes küsimustes Ei, aga prantslased olid kaua aega poolenisti NATO liikmed. Teie räägite siin Euroopa Liidu pooldajate seisukohalt. Kui vaadata vastaste seisukohta, siis on neile ka sõja õppetund. Sõpradena ütleb lihtsalt, et ka väiksema rahasummaga ka väiksemate ressurssidega hästi tööd tehes on võimalik. Sai aga see, see Sulev, aga Euroopa Liidu pooldajate arvamus, tähendab, kindlasti on võimalik ja see, see bürokraatia, see reguleeritus ja, ja väga sageli reguleeritus, mis, mis tegelikult Brüsselis on. Eks see, see viibki selle, selle klubi nii-öelda rahvast kaugemale. Ja teine asi, et liikmesriikidele suhtumine nendesse regulatsioonidesse on, on väga-väga erinev, et see, see, mida, mida meie siin saksa täpsusega täidame, selle peale Lõuna-Euroopa vilistab ja teeb seda rahumeeli ja ongi kõik. Ja ma ei räägi üldse Kreekast, kes lausa noh, pettis Euroopa liitu aastate vältel lihtsalt petis nagu, nagu viimane päid. Eks siin neid kummalisi mõtteid ja kõrvalmõtteid tekib siin palju, näiteks minul tekkis kas esimene küsimus, et kas inglise keele ikka jääb veel Euroopa Liidu ametlikuks keeleks, et nad tegelikult ikka jääb küll, et seal on 24 ametlikku keelt ja kui inglased isegi jalga lasevad, siis ametliku keelena Malta ja Iirimaa siiski ehitajad inglise keele muidu oleks nagu täitsa loogiline, et noh, et millal. Kuna meie meedia ei, muidugi see on küsimus, sest et kui sul ei ole inglise keele inglise keelt, siis ametliku riigikeelena rääkivat riiki, siis, siis on out. Aga meie meedias on päris kummalisi kummalisi teooriaid tehtuseks. Inglise või Suurbritannia võib osaleda Eurovisiooni lauluvõistlusel näiteks Austrias inglise, jalgpalli ja mida iganes, eks ole. Ega üks asi, mida tuleks veel kindlasti selles saates ju rääkida, on see, et milline tohutu lõhe valitsuses referendumil ütleme, põlvkondade vahel. Tegelikult hääletasid ju Suurbritannia Euroopa Liidust välja minusugused Tarikad, eks ole, ehk siis vanem põlvkond kaks kolmandikku, kes pooldas noored, kaks kolmandikku, 18 kuni 25 hääletasid valdavalt Euroopa Liitu jäämise poolt, ehk siis need vanad inimesed, kes on kõige rohkem Euroopa Liidu vilju nautinud ja kes varsti ära kaovad, lõikasid sisuliselt tee läbi. Noortel. Nojah, aga igaüks mõtleb oma peaga, kui, kui mõtleb niipalju kui, kui, kui seda võimalust ei antud, et, et seal seal nagu. Solidaarsuse küsimus veel, ega, ega ega need Brexiti pooldajad ei, ei mõelnud ka nendes kategooriates, et et oi, me oleme üks suur tore klubi ja et Euroopa ühtsus ja, ja ma ei tea, mis asjad, julgeoleku oht ja Venemaa ja ja kõik, kõik asjad kokku ikka väga-väga kitsalt, mõeldi. Kaheksa tundi arstijärjekorras ja ära võetud võib-olla mingi torumehe töö, eks ole, ja veel midagi igaüks. Ja, ja noh populismil on ju see tore omadus, et, et ta läheb hästi peale, ta on ju on ju selge ja lihtne ja ei ole, ei ole vaja hakata pikalt mõtlema, noh siin väga väga vahvaid intervjuusid oli, oli nendel päevadel siin paar inimest ütlesid, et noh, et mõistus üht, aga süda ütleb teist. Ja kumba sa siin siis kasutada, eks ole, et ma ei ole veel otsustanud, et kui ma lähen seda paberit sinna kasti laskma, siis ma otsustan. Noh, ja ma ei tea, kumb siis peale see noorte ja vanade konfliktidega Tuletasid mulle meelde siin mõne kuu tagasitaguse loo, mille ma kirjutasin Saue ja tema ümbruskonna valdade ühinemisest seal ka siis saue vallavanem Andres Laisk kutsus kõiki nooriust hääletamat sisaldunud ühinemisühinemise hääletusel, et ütles, et kuulge, muidu juhtub see asi, et vananenud inimesed, pensionärid, otsustaja teie noorte inimeste tuleviku ära. Ja see ongi muuseas üle Eesti sama nendes haldusreformides just vanemad inimesed käivad tunduvalt tihedamalt hääletamas, aga aga kellel on neid otsuseid, teevad need noored inimesed. No ilmselt ka referendumi hääletusprotsent oli ääretult kõrge ju 72 ja ma arvan, et vaatamata kehvale ilmale ja jaa, jaa ümberseltsid hääletajad, aktiivsemad annust vanema põlvkonna inimesed, et oleks hääletusaktiivsus madalam olnud 60 oleks tulemus hoopis teine olnud. Nojah, aga võib-olla ongi, et nimelisel sinusugusel Tarikal, nagu sa ütlesid, ehk siis pensionieas inimesel on, on seda, seda, seda vastutustunnet võib-olla natukene rohkem, et nooremate ikka saab. Aga, aga vanem inimene noh ikka ikka läheb rohkem, eks ole. Venemaa on vastutustunne, vanematel inimestel ei olnud mingit vastutust selles mõttes. Selles mõttes, et ta läks valima, ta läks referendum ära käima. Temal on meres võib-olla need ajad, kui Inglismaa oli veel suure vägeva riik. Alaneerium, kus päike kunagi ei loojunud, seal nii vähemalt tähendab kuulnud, et selline oli olemas. Seda tahtsid nüüd tagasi võtta. Laar ütles ja no eks vana impeeriumi kuninganna Victoria aegne impeerium on, on ikka paljudel taustal ikka ikka südames ja, ja ma olen täitsa veendunud, et see oli üks nii-öelda otsustav tegur, kui, kui muud tegurid olid otsas, et saame ikka ise hakkama ja me oleme alati saanud ja saame nüüd ka ja ongi parem, ei tule siia meie raha ega meie töökohti keegi. Keegi meenutas, et kui Suurbritannia taks hakata Euroopa liitu astumist, ei tahetud sinna ja hakkas teie poole, ei olnud need prantsuse president, kes ütles, et meil ei ole vaja, teen teid. Esimesed korrad neid ei võetud kohe vastu, siis nad tegid ikkagi kohe hääletusega saab, pead sinna jääma, seal kolm. Nonii, aga ega, ega me vaatame seda asja. Me oleme selle aja tunnistajad siis Tarikad ja mitte Tarikad. Et mis siis ikkagi hakkab nüüd lähi lähiajal saama, et põnev, põnev aeg igal juhul ja olen täitsa veendunud, et me näeme ka seda, kuidas kuidas Johnsonit, klaasid ja muud hakkavad varsti ka noh. Kui mitte täiesti põhimõtteliselt uut juttu rääkima, siis, siis seisukohtadest tulevad kindlasti suured-suured. Mehitan mõjutab otseselt teistest ühe asja osas, et küsimus on, millal meie eesistumine hakkab. Et see peaks hakkama 2018.-sse algusesse võib tulla ettepoole ja see võiks olla ette Poolas ei pruugi tulla. Aga mis ta meid siis ikka nii väga mõjutab, me oleme niikuinii sellega arvestanud ja ka see ei tekita meile ju rohkem probleeme juurde. Just ajakava muuta, no seda küll jah, aga muutub ja ei ole olemuslik, meie ressurss on ikka väike ja meie Nende inimeste hulk, kes selle asjaga tegelevad, on ikka väike, noh nii nagu nii, nagu see väikse riigi puhul ikka on, eks ole, et. Island võib küll olla väga-väga kõva jalgpalliriik, aga aga, aga ega ega see, see peanuppude arv on ikka väga konstantne. Aga me võiksime anda ju võimaluse nüüd oma eesistumisperioodil, kui sellega meil läheb keerulisemaks varasemaks tuleb nendele kümnetele tuhandetele inglise euroametnikele, kel ta ootab varsti töötupõlv. Ja Eesti võiks pakkuda mingit tööd, ei tea, Helvist lastakse ikkagi täitsa lõpuni teenida seal Brüsselis oma aja palga peale minna sinna ja aga mitte kuskile mujale enam. Näide edukatele. Edutamine on meil läbi karjäär, karjääri tegemine. Nojaa, aga varsti on ka töötukoht terendab, et ega see on ju tähtajaline, oh. Suurbritannia suur riik ja küll võõras mure? Ei, ei, mitte selles mõttes, vaid küll kümned tuhanded seal ka ära ära lahustuvad ja saavad, saavad oma tööd. Poisid lähevad kodumaale torumeheks. Sa mõtled siis Londonisse või Manchesteri torumeheks? Ilves pidas täitsa hea kõne ju. Võidupühal mida, mida lähemal karjääri lõpule, seda, seda, seda paremat kõnet president hakkavad tulema. Ja presidendiga ole hea asjakohane võidupühal ja ja väga-väga-väga selge ja väga, väga selge suunitlusega. See on ikka tore, kui astutakse, täitsa avalikult. Öeldakse Buddy, sellise riigi nagu Saksamaa mõjuvõimsa välisministri Staima järjega kes siin alles hiljuti rääkis, kuidas Nato oma idatiival mõõku täristab viidates siis ka meil käivatele või käinud õppustele. Selles Traike ehk siis mõõgalöök. Et see on tõepoolest märkimisväärne, et ilves sellises sellises kohas kõneldes sellise teema üles võttes, aga ju siis asi pakitseb hingel. Ja tegelikult paar päeva varem andis peaminister Rõivas ka intervjuu Postimehele, kus ta sisuliselt sama mõttega välja tuli, et et mitte, see ei ole provokatsioon, kui me siin õppusi korraldame heidutuse tugevdamiseks vaid, kui me oleksime täiesti vait, siis oleks see provokatsioon. Steinmeieri fenomen on muidugi kurb, sest kui sinna Gerhard Schröder tundub, on ideeline kommunist kes on pühendanud Venemaa tsaari teenimisele oma oma ideedest lähtuvalt ja noh, raha ei ole ka muidugi teisejärguline. Siis stay Mayeri puhul mängib ilmselt ikka põhirolli see sisepoliitiline heitlus ja lähenevad valimised, mis siis Saksamaal tulemas on, aga, aga sellised, sellist selliseid väljaastumisi ja muidugi asutus kurb kuulata nii suure riigi välisministrilt. Teine, teine lopsakas otsa midagi, mida küll Siim Kallas nüüd nagu natukene moka otsast kiitis, et mingi algatus peab tulema, et et Steinmeier siis Euroopa Liidu asutajaliikmed kuus, kuue riigi välisministrid kutsus, kutsus kokku ja ja, ja tahad nendega siis aru pidada, mida siis selle Brexit'iga peale hakata, aga mis ei kõla ka väga hästi, et härra Steinmeier, meid on esialgu ikkagi veel 27, et et, et see, see nüüd päris terase ja söeeliit ei ole enam, mida, mida me siin hallata tuleb. Nii ja naa, et nad, ega keegi ei keela meil ka omakandi siin välisministrit kokku kutsuda, teha ei keela, ainult et see pälvib sellist tähelepanu. Ma tuleks ikkagi selle Ilvese selle koha juurde, kus ta rääkis sõjahüsteeriast mõõga tähistamisest. Et ega ta ainult ju muidugi ei pidanud silmas siin seda ilma jäid, vaid ka meie presidendivalimiste kampaanias on kerkinud üles see, et mõned arvavad, et meil siin õhutame liiga palju sõja listeeriat. Mailis Reps näiteks on, on niimoodi arvanud, aga teine asi, mis, mis minul oli esimene, esimene asi, no nagu tähelepanu köitis, on see, kui ta rääkis presidendi rollist Eesti presidendi rollist. Et Ta hakkas ju rääkima, et president tuletas meelde, et president on meie riigikaitse kõrgem juht ja esindab meid välispoliitilises suhtluses. Ja kritiseeris neid, kes, kes arvavad, et president peaks olema pööratud rohkem näoga nii-öelda rahva poole, mida on ju ilvesele tegelikult ette heidetud. Et välispoliitikas kõva küll, aga, aga ei saa siseprobleemidest aru. Alguses ma mõtlesin, et huvitav, et Ta toonitas tulevase presidendi just neid rolle, keda ta näiteks nendest olemasolevatest pretendentide silmas pidas. Kelle selline võimekus on välispoliitiline kogemus, kontaktid, sidemed, mis on teadateadlane, ei tükkinud, on Kallase ja Kaljurand. Ja, ja kui sa mainisid siin trepsi, siis minust repsi avaldus oli, oli sama, sama sisepoliitiline või sisepoliitiliselt silmakirjalik nagu kuidas tahate, kuidas keegi tahab võtta, et vaja on vaja on keskerakonnas võim üle võtta ja venelaste hääli ja hakata venelasi pöörama nii-öelda enda usku ja, ja selleks sobib ju see malakas, mis on muidugi väga-väga-väga inetu, eks ole. Et noh, NATO ja üldse ärge ähvardage siin ohuga ja ei ole keegi siia tulemusega ründamas meedia kogu see askeldamine siin, mis, mis NATO-s toimub idatiival kindlustamiseks, et, et kõik, see on kõik need suht mõttetu ja see on puhas puhas sisepoliitika. Aga kui me vaatame nagu riigi naiselikkuse poole, siis noh, väga väga ju seda ei ole nii. Mina Ma ei kuulnud presidendi kõnet, ma lugesin seda hiljem, tegin seda eile õhtul. Mind tegelikult hämmastas jahmatusse laps, kaks lauset, mida riigipea ütles, loen nad ette, et veel aastal 2009 polnud Eesti jaoks ka nii elementaarset asja nagu NATO kaitseplaanid, ehk isegi paberil puudus see, mida Nato teeks, juhul kui siin midagi juhtuma hakkaks. Ma mõtlesin, et see näitab, et ikka selles organisatsioonis peab olema midagi väga, väga mäda. Et meil olid ju kõik riiklikud kaitseplaanid olid üles ehitatud kahele asjale, et me ise peame vastu, siis on teine selline nato vihma. Selline ülestunnistus, et see oli hea, õnnestus nüüd, kus, kus president on lahkumas, et 2009 oli, oli, oli ju see aeg, kus meie, meie poliitikud massiivselt ja massiliselt ju kinnitasid, just, ärge kartke. Nad tulevad kohe meile appi, kui vaja, on sellised ülestunnistused, et tegelikult ei olnud mitte tuhkagi tol ajal ma möönan, et see on ju tegelikult, me oleme mõlemad teinud sinuga aastaid need välispoliitilise saatega. Mõlemad oleme küsinud ka, noh, ma tea tuhandeid-tuhandeid korda inimeste käest, kas plaan on olemas ja mitte ainult meile, vaid ka avalikult telekaamerasse või raadioeetris on ja plaan on olemas kindlasti, aga see on nii salajases kapis, et me ei tohi. Ma mäletan hästi üht intervjuud, kus kindral Laaneots ütles, et jah, ma olen seda plaani näinud, aga ma ei tohi sellest rohkem, räägi tali siis meie meie armeejuht ja noh, tegelikult see on täitsa noh, ütleme pauk, see nagu Brexitiga võrdne pauk, tee poeg, petetud surmal taas pauk minevikust, tegelikult, sest noh, nüüd on plaanid ilmselt olemas? Ei jah, kuigi siin on saatnud siin alles päev kaks kolm tagasi oli veel üks, kes tunnistas, et NATO praegu siis võimaliku ründeohu korral ei ole, ei ole veel võimeline appi tulema, aga igal juhul asjad on hakanud liikuma. Ja, ja see on, see on nüüd selge, eks ole, roomikud juba logisevad ja lennukid lendavad ja kõik see on väga-väga normaalne. Jah, aga 1000 mehe tulek ei ole siiamaani noh, ütleme 100 protsenti kindel ei teagi, kes siia tulevad, ütleme siis nii, et see Suurbritannia on ka seal, üks mees peaks juhtriike olevat. No Euroopa liidust väljaastumine ilmselt seda ei mõjuta, et kohe-kohe Varssavi tippkohtumine ja siis siis need asjad ka ilmselt vormistatakse ära. Kuulge, meil on saate lõpuni mitte väga palju aega jäänud ja see, see suvi on lisaks Brexitile ka ja muule ka ju spordisuvi. Ja, ja praegu siis jalgpalli Euroopa meistrivõistlused just täna jõuavad otsustavasse faasi, ehk siis hakkavad tekkima esimesed väljakukkujaid ja ja me oleme siin vist kollektiivselt kaasa elanud väikese Islandi suurele edule, aga on ka olümpia-aasta ja on, on suur, on suur dopinguaasta ehk siis dopingu või, või antidopinguaasta. Ja nüüd on siis täiesti reaalne võimalus, on see ja see on ka esimest korda, see on ka täiesti murranguline asi, et esimest korda siis terve riigi koondist ähvardab olümpialt eemalejäämine. Siin ei räägi ühest riigist meelegi ainult ühest riigist ja me räägime. Me räägime Venemaast, Me räägime Keeniast, aga me räägime rohkem ikkagi spordialaliitudest ehk siis konkreetselt kergejõustikust Venemaa ja Keenia puhul ja ka tõstatest Venemaa, Valgevene ja Kasahstani puhul. Mis see viimane näib, see otsus olevat lõplik, et nad jäävad sealt eemale, põhjuseks siis süsteemne petmine, süsteemne dopingu tarvitamine, riik, millel on riiklik tugi ja kuhu siis kogu riigiaparaat ja tema luureteenistus on siis pandud valvama, et ta et pettused välja ei tuleks. Noh, ega see tundub täiesti õige otsus olevat, petturid ei tohi lihtsalt kuhugi lasta, samas tundub ka äärmiselt ebaõigla õiglane olevat nende suhtes, kes ausalt on mänginud ja suures mansas, nagu on Venemaal ilmselt on nii ühte kui teist seal sees, et see, mida tegi rahvusvaheline kergejõustikuliit, öeldes, et ikkagi ka Venemaa sportlased on lubatud. Juhul kui nad käivad siis ausas rahvusvaheliselt tunnustatud dopingukontrollis, siis nad saavad osaleda, võib olla küll, mitte Venemaa lipu all. See oli siis nad saavad ka Venemaa lipu all, aga see tähtaeg, mis on pandud nüüd lisakontrollide tegemiseks, on kohe-kohe siin. Ehk see oli vist kas neljas juuli, jah, kuskil juuli alguses, et, et nad peavad veel kord tõendama oma oma süütust ja siis lubatakse ainult ka Venemaa või siis mõne teise riigi lipu all siis vastavalt teise riigi sportlased. Aga see, mis täna tundub nagu õige see, kui praegu me vaatame, kuidas avatakse veel Pekingi ja Londoni proove ja selle põhjal tõmmatakse siis olümpiavõitjaid ja, ja, ja maailmameistreid rajalt maha. Et see, mis see, mis täna on tõestatud õigeks ja, ja, ja inimene puhtaks. Ja homme ta seda võib-olla enam ei ole. Et selles valguses nagu tundub õige, et okei, rebime siis kogusüsteemilt nagu, nagu kate maha, teisalt jälle kui me vaatame, kui, kui inimene ongi puhas siis on see karjuv ebaõiglus ja, ja teine asi on see, et, et see on iseendale. Ma pean silmas siin, nüüd siis olümpiat. Jaa, jaa, kergejõustikuliitu ja teisi alaliite, et, et sügavalt endale näppu lõikamine, et, et noh, nendest mängudest jääb, jääb ikka üsna üsna ebameeldiv mulje, kui, kui seal. Kui seal ei ole, ei ole maailma tugevamad koos. Sa just üks aspekt, aga üks asi oli see, millest ma ka sinuga siin enne saadet rääkisime, et et kui vahepeal oli ju võimalus ka õhus, et nüüd läinud teisipäeval, kui rokk kogunesed keerataksegi ära kogu Venemaa spordidelegatsiooni osalemine olümpiamängudel. Et see asi jõudis minna vahepeal poliitiliseks, no Venemaal on teatavasti on poliit sport on ju ka poliitika instrument seal au ja uhkus, nii nagu Vene armee, eks ole, see on venelaste identiteedi tunnus. Ja seda jõuti ju väga mitmel pool juba keerata umbes sellisel tasemel, et need on umbes samasugused meetmed, Venemaa-vastased meetmed, nagu on Lääne sanktsioonid, et tegemist ei ole mitte spordipoliitikaga, ei ole dopingupoliitikaga, vaid tegemist on suure poliitikaga. Ja, ja kui, kui me hakkasime ootama seda otsust, mis, mis jäi tulemata tegelikult et minu esimene reaktsioon Kui sa mõtled rokist rokk põrgataks selle tagasi just, et oleks rockil on Venemaa täieliku osalemise. Siis ma ütlesin, et no nüüd algab sõda. Aga vot siis on küsimus, kellega sõdida. Rockis ei ole ainult lääneriigid. Kes on kogu maailm tuleb Jeffi peakorter maatasa pommitada, nii et see on, see on muidugi nali, aga, aga see on muidugi Moskvale eriti valus, sest et ei ole, ei ole nagu vaenlast. Nende vaenlasel ei ole nagu konkreetset nägu, vaid vaid, vaid see on konsensuslik otsus, mis, mis tuli sealt ja ja, ja, ja ei ole, ei ole nagu kelle peale näpuga näidata, sa võid, sa võid näidata, et jälle on, ma ei tea, Washington süüdi selles, et ta urgitseb ja mõju nagu näitab, aga see, see, see seda teha ei saa ka, nii et need kõik, kes on mööda Putini-vastasus, on, on sellega saanud sellise ka ühe instrumendi, et paras neile, aga, aga tegelikult noh, see see, see ei ole niisama nagu olümpia boikoteerimisega küsimus, et mis see siis kokkuvõttes on? Kas sa saad, kui sa ajad, ütleme, dopinguasja pärast kõrvale või, või jääd sellepärast, et sinu valitsus otsustab, et sa ei tohi sinna minna. Mis vahet seal on? Ebaõiglane igal juhul. Jah, aga needsamad tänased otsustajad, kellest need osad on muidugi lahkunud ja, ja on välja vahetatud, aga, aga võiksid muidugi sügavalt vaadata peeglisse. Et kuidas, kuidas ikkagi sotsi need olümpiamängud sai ja kuidas Venemaa kahe aasta pärast korraldab vuti MM-i ja üldse, kuidas need asjad on, on käinud, rääkisime siin Pekingi olümpia eel, eks ole, massiline inimõiguste rikkumine Puna-Hiinas ja, ja nii edasi ja noh, et tegelikult ju sport ongi poliitika või see on sport on poliitika jätkamine teiste ehk siis vähe Atletlikumate vahenditega, ega, ega ta midagi muud ei ole purs muidugi meelelahutus ja meeletu raha, mis seal, mis seal ümber ümber keerleb, niiet et sportlastest on kahju, aga süsteem tuleks purustada, see on, see on selge. Jah, praegu on kergejõustikule jäänud külge ütleme samasugune maine, mis hiljuti oli jalgrattasõidul jalgrattasõitja doping, seal praktiliselt võrdusmärk. Aga pärast ja seal ei olnud küsimus venelastest, seal jäid vahele itaallased. No ja siis oli suusatamine märksõna mõni aeg tagasi Armstrong ehk kõige kõige tuntum nimi nende nende hulgas ja et noh, aga kuna avamängus on suured rahad, au ja kuulsus ja mitte ainult inimeste enda au ja kuulsus, vaid ka riikide au ja kuulsust, siis muidugi vahendeid ei valita ja ja tegelikult tundub see mulle isiklikult, et, et see on nagu võitlus tuuleveskitega, aga, aga võitlemata kaisa jätta. Huvitav jalgpalluritest ei tarvita dopingut, need, kes praegu meil siin ilma teevad Prantsusmaa meistrivõistlustel Europe. Suht vähe ja ütleme, on, on nendel aladel. Kuulge, aga meie, meie juttude aeg on nüüd nüüd läbi, rohkem meile aega ei ole eraldatud ja sellega siis tõmbame joone alla. Peeter Kaldre, Sulev Vedler ja Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite ja aitäh kuulamast ja nautige siis nädalavahetust ja suve.