Ja tere taas ilusat ilma. Tere kõigile meie kuulajatele. Nagu asja uudistest kuulsite, uudiseid ei ole peale ilmateate, mis ütleb ka, et midagi uudist ei ole. Kõik jätkub vanaviisi, loodus kõrbeb, vihma ei tule äikest ka tõenäoliselt täna siiski mitte, sest kõik teiste riikide ilmateated, mida ma aga lappasin, et nautida oma peaaegu alanud puhkust, ütlevad, et Eesti kohal on taevas pilvitu, nii nagu nii nagu see oli vist üheksandal aastal Hispaania kohale. Kuulus-kuulus lause ja täna siis rahvateenrite stuudios Tarmo Tammerg, Ashans transpress. Ja Erkki Bahovski, Eesti Päevaleht Postimees, tere hommikust, ehk siis Postimees on tähtsam kui Eesti Päevaleht selles ühendis ja meile meeldib nii mõelda. Eestile näidati sel nädalal koht kätte, ehk siis tulid inglise vutistaarid ja, ja kui ükskõik mida ka ajakirjanikud enne seda mängu ei kirjutanud. Asi oli, oli selge juba esimesest minutist, nii et mingit suurt üllatust ei tulnud. Jah, asiotaaž oli ju väga palju ja seda mitte ainult Eesti poolelt, et ju Briti ajakirjandus kirjutas ju eelseisvast kohtumisest väga palju ja ja noh, ka Euroopa ajakirjandus pööras sellele tähelepanu, sest noh, Suurbritannia, vabandust, Inglismaa koondis oli mänginud ennem Brasiiliaga. Aga see oli ikkagi selline esimene maavõistlus või esimene mäng kus siis koondise eest mängis ületükke David Beckham, ela, Pekka on ju ise meediastaaride siin asi väljub jalgpalli raamest, et tegemist on inimesega, kelle ümber siis käivitub nagu muu meediatööstust väga võimsalt ja, ja see kõik lisas sellele kohtumisele siis oma värvingu. Ja no selge on see, et et see oli nagu mingi meediaprojekte suurel määral ja see mängise muutus, mida aeg edasi, ka seal mängukestale, seda enam muutus tegelikult vähem oluliseks. No see mäng selleks mänguks, aga mulle tundub üldse, et jalgpall on Eestisse muudetud siukseks meediaprojektiks, et et on tühjast hakatud nagu tüli tegema ja ehitatud on savijalgadel vundamendile üles midagi, midagi võimast, sellepärast et kogu maailm mängib, eks ole, kogu maailm on, on tänu sellele pildi peal kõva jalgpalliriik on alati kõva riik ja üldse ja ja Eesti peab ka olema, kuigi, kuigi on ju selge, et et ühe miljonise rahvaarvuga meie suurte poiste mänge siiski mängi traditsioonidest rääkimata. Jah, no mõneti on see paratamatu, see on nagu mingisugune maalsustrov, mis, mis nagu kisub kaasa, et, et noh, kui maailma jalgpallis liiguvad nii suured rahad, nii suured staarid ja, ja isegi kui me nagu mitte midagi teeks, eks ole. Noh, me oleks pidanud inglise mängu eel midagi tegema, aga ikkagi sellegipoolest kirjutas Eesti inglise ajakirjandus ja kirjutas muu, Euroopa ajakirjandus väga palju. Et, et need Eesti mängijad muutuvad ka selle läbi ikkagi rohkem staarideks, sest nad mängivad Inglismaa vastu juba ainuüksi see fakt, eks ole, teeb neist suuremat häda, on BBC telepilt just et, et noh, see, see võib-olla see on nagu kahepoolne, et võib-olla tõesti siit nagu sa ütled, et võib-olla see, see on nagu üles pekstud või üleshaibitud, aga aga teisest küljest on, on see paratamatu nagu hõõgus, mis nagu kaasa veab ja, ja noh, ega ma ei saa sinna midagi parata ja oleme ausad, ega jalgpall on ka ainukene niisugune spordiala, mis, kus kärbes võib elemendile liiga teha. Ühelgi teisel spordialal ei, ei ole niimoodi, et et noh, sellise tasemevahega meeskonnad tulevad ja mängivad praktiliselt kohati kümnete minutitega tuppa nagu, nagu võrdne võrdsega. Ei ole võimalik see korvpallis, võrkpallis ega ka kergejõustikus, eks ole, kui sa ikka oled kehva, siis sa oled kehva ja see on kohe näha, et kehva jalgpallis huvitaval kombel on asi natuke teistmoodi. Ja noh, see, see mäng on lihtsalt sellise iseloomuga ja tõepoolest ütlesin siin kodus koduste ringis ka enne Ing eesti inglise jalgpallikohtumist, et noh, korvpallis ollakse võrreldav klassi vahelt, näiteks kui Tallinna Kalev mängiks Los Angeles Lakers siga ja noh, see tulemus oleks tõesti selge esimestest minutitest peale, et aga Jaapanisse nii ei ole. Jah, paraku nii on, aga jätame selle jalgpallijalgpallis peksa saamine ei ole, ei ole pooltki nii hull, kui, kui ütleme, riigina peksa saamine, noh ütleme sel nädalal meid riigina väga ei pekstud, kui me iseendale vitsu ei tahtnud anda. Läheme, no suure maailma juurest on tasapisi koduse asja juurde räägime suure maailma asjad vast enne, kuna kuna jalgpall on nagu suure maailmaasi, et G8 kohtumine on lõppenud ja enamus ei seal oli üldiselt hinnatakse vist maailma pressis suhteliselt üksmeelselt, et, et noh lõpes tegelikult nagu positiivsete tulemustega kuigi väga palju küsimusi ja just eriti neid küsimusi, mis nagu päevakorda eriti ei puutunudki, jäid ju ikkagi endiselt üles. Jah, no positiivne on kindlasti see, et üldse see õhustik oli positiivne, et maailma juhtivate tööstusriikide liidrid suutsid üles näidata koostöötahet ja, ja võib-olla selline noh, terava vastasseisu vaim, mis valitses enne seda kohtumist siis Venemaa ja Lääne vahel võib-olla see vähenes natuke, et nüüd ei ole üleval nii teravad süüdistused ja võib-olla tõesti nii-öelda suvepuhkusele, ehkki, ehkki välispoliitikas sellist terminit ei tunta, aga sellegipoolest saab minna natuke rahulikumas meeleolus. Noh, teisest küljest tõesti neid lahtisi otsi oli palju ja jäi ikka õhku rippuma, et kõigepealt ei suudetud kokku leppida Kosovo küsimuses ja see on, selline tiksub. Kumb, mis maailmaliidritel on, on jätkuvalt jalus ja muidugi USA raketitõrjesüsteem, millega jõuti väga huvitavale kompromissettepanekule, aga vähemalt nüüd, et seda nüüd kohe hakatakse tõsiselt võtma ja ma ei usu, et ameeriklased väga tõsiselt võtaksid Putini ettepanekut rajada see ameeriklaste raketitõrjebaas Aserbaidžaani Vene sõjaväebaasi ja seal Venemaa on Venemaa, on selle liisinud Aserbaidžaanile ja see on olnud ka vene-aserbaidžaani üks üks suuri tüliküsimusi. Ja, ja Aserbaidžaan, Taani valitsus esialgu on küll andnud teada, et ta, ta ei ole põhimõtteliselt selle vastu midagi, see võib-olla annaks Aserbaidžaani valitsusele väikese lisaargumendi Venemaa vastu. Aga, aga iseküsimus on muidugi, kuidas tõepoolest, kuidas ameeriklased sellele vaatavad ja kuidas sellele vaatamata Poola, Tšehhi, kes kindlasti lootsid Ameerika raketitõrjebaasist noh, teatud lisagarantiisid enda julgeolekule. Ja ma arvan, et üsna eksitama töölt vaadata seda nagu Lions efektiivis mingi niux hästi heade tulemustega ettevõtmisena, sest et paljud asjad jäid ikkagi hõõguma täiesti hõõguma ja ja tõusis taas küsimus üles, mida teiste inimeste seas ka Eesti president Nende üles tõstis, et mida Venemaa seal teeb, ehk et tegelikult see on ikkagi kee seitse pluss Venemaa. Et need, need asjad, mis jäid hõõguma tuha alla, puudutavad enamasti kõik Venemaal, eks ole, ei ole niimoodi, et seitse omavahel ei jõua kokku leppida. Venemaaga seonduvad probleemid on, on, on täiesti üleval ja diplomaatiliselt üsna normaalne lahendus, eks ole, ta ei minda laiali, karjutakse üksteise peale, see ei ole nagu mingi mingi erakondadevaheline mingi nääklemine, eks ole, kus ka paugutaks uksi, formaatoni, rongi ja lihtsalt minema jälle grupipildi peale lõpus ja ja nii edasi, aga vaadata, kui teravaid avaldusi tehti enne seda kohtumist jällegi teljel nagu seitse, seitse versus üks, eks ole. Ja ka ja ka kohtumise ajal Putini enesekiitus, et tema on maailma suurim demokraat Putini need igasugused võimalust otsimised, et alati leida võimalus juhtida tähelepanu, et lääneriikides on endas asjad halvasti nimetada jälle läbi lillede, eks ole Eestit seal kui ka kohta, kus toimub inimõiguste rikkumine, muu taoline asi. See kõik näitab, et need pinged on ikka täitsa olemas ja see on black peale. Mis on, ütleme, võib-olla maailma ajakirjandust nii-öelda oma suures massis garaažides ja elektrooniliselt ka rohkem selle kohtumise puhul käsitles neid löömasid, mis seal ümber toimusid. Ja seal ja kindlasti Eesti politsei palju õpilased, esimene number, mis me nagu kuulsin, oli see, et mingi 400 500 Saksamaa politseinikud on saanud vigastada, selle peale ma mõtlesin. Kristiina Ojuland ütleb küll, et elavat klassikut tsiteerides. Ma siiski parandaksin, et tegu on meie seast lahkunud klassikuga, kes ütles, et tule taevas appi. Et võrreldes Eestiga tuga saksa politseijaoskond üldse nagu tööd teha või töötab siidkinnastes. Aga muidugi, olukord oli seal ka hoopis teine ja kui me eile vaatasime mitu mitu veekahurit või mitukümmend veekahurit ikkagi nagu purskas seda värvilist vett välja, siis, siis oli seal ikka hoopis hoopis teine sidur. Me peame tänama tegelikult õnne, et meil ei ole mingisugust erilist šanssi seda G8 kohtumist võõrustada, vähemalt mitte lähemal ajal. Nojah, võiks naljaga pooleks iroonilist võiks ju öelda, et ütleksid Riigiduuma siis esineda mingisuguse avalduse, tunda muret nende vigastatud inimeste pärast peksmist ja pärast ja, ja kõike muud, aga las see, seda nad ei tee, sest nad kaitsesid nende presidenti. Jah, et aga see oli, peaks olema ikkagi inimõiguste jäme rikkumine. Ei ole muidugi. Ja seal võis olla ju ka mõni Vene Föderatsiooni kodanik. Ja muidugi, meil oli, on juba iseenesest väga-väga jäme rikkumine tulles tagasi selle poliitosa juurde, noh, see on ikkagi see klassikaline näide, ega see ei puuduta ainult kee kaheksat, vaid ka paljusid teisi eeskätt just nihukesi inimõigusorganisatsioone, ütleme kasvõi nagu Euroopa nõukogu, eks ole, kus inimõigusasjad on, on väga teravalt ja kogu aeg päevakorral. Et kui sa oled ikka ühe riigi nihukese lisa Auslitega või heast tahtest või, või ükskõik milliste põhjendustega sinna ligi võtnud siis varem või hiljem hakkab ta sulle kaikaid kodaratesse loopima, sellepärast et G8 ka täpselt nii. Huvitav on see, et, et maailma press on väga üldiselt omaks võtnud selle G8 vormeli enamini nimetada seitse pluss üks, eks ole, ega ega ei tehta niisugusi. Muid reveranss, öeldakse otse välja, et jah, vot Venemaa kuulubki. Aga tuletame meelde, et G7 on maailma juhtivate tööstusriikide nagu Serkki enne ütlesite. Niisugune kokkusaamise foorum. Venemaa ei ole nii kindlalt mitte maailma juhtiv tööstusriik. Aga meenutame seda, et 10 aastat on möödas ka peaaegu selles, kui Venemaa sinna vastu võeti, nii et ma imestasin, kui, kui meedia jätaks selle vana vana vormuli kasutamist. No meedialagu me omast käest teame, on siiski suhteliselt visanud Annet vanu vormelit kasutama, siiamaani võib kohata jumal ma ajakirjanduses ka meie Eesti ees tiitlit, see on endine nõukogude vabariik ja nii edasi, et mingisugused harjumused on aga visad kaduma, aga tagasi tulles selle atmosfääri juurde siiski võrrelda näiteks nüüd G8 lõppenud tippkohtumist Euroopa Liidu Venemaa tippkohtumist, siis noh, G8 ikkagi positiivselt, ma julgen seda ikkagi öelda, sest Euroopa Liidu Venemaa tippkohtumine Samaaras oli, oli ju ikkagi juba sellistes sellistes oludes peetud, et kas seda üldse on edaspidi vaja ja nii edasi, et kas sul üldse sellisel kohtumisel mõtet. Aga v8 siiski ju lõppes vähemalt niimoodi, et tuleb ka järgmine kohtumine ja vähemalt räägitakse, et sellist teravat vastasseisu ei ole. Sellepärast võib-olla G kaheksal oli ka ütleme, teine agenda hoopis ehk teine päevakord ja oli ka reaalseid kokkuleppeid noh, kasvõi seesama kliimamuutuste takistamine, eks ole see 2050.-ks aastaks vähendada saastet poole võrra edasi, aga aga ütleme, kui me tahame väga laias laastus küsida, et kas külm sõda, noh, nimetame seda külmaks sõjaks, eks ole, mida me võime ükskõik kuidas asju nimetada, aga, aga põhimõtteliselt käib ikkagi niisugune väga jahe repliikide pildumine. Noh, ütleme siis, et külm sõda. Kas see sai mingisuguseid ühendust, siis vastus on, ei, pärast seda seda Saksamaa kohta. Üsna selge, et vastus on ei, see, ma ütlen, see on väline pilt, eks ole, et, et tõepoolest, kui vaadata ka maailma ajalehti või kes on juba jõudnud selle kohta seisukohti võtta. Reeglina öeldakse, et noh, asi oli jah, ikkagi enam-vähem korras, et saime midagi ära tehtud, eks ole, aga see, see Venemaa teema, mis on nagu meile kõige hingelähedasem, see on endistviisi väga teravalt üleval kõik need Vene Venemaa vastasseisu momendid on täpset päevakorras edasi, et see on, ootab ainult seda hetke, millal uuesti üles lahvatada ja vaadates ka Putini käitumist seal, eks ole. Tal on ikka jalad laua peal. Jalad on laua peal ja jalad on kõvasti maas. Kui siin ütleme suhetes Eestiga viimase ütleme aprilli sündmustest alates on Vene välispoliitika mu meelest näidanud üles väga saamatut käitumist ei andnud ise nii-öelda punkte ette ei löö, ainult löö ainult need need maha, siis siis seekord tehti ju väga elegantselt, et oma Aserbaidžaani ettepanekuga hiljem tehke oma oma kilp, eks ole, Iraaki ja kõikide muude, selliste asjadega ta ta lase irvitas kõikide üle eritist Bushile. Ja no selge, et rahvusvaheliselt on Putini positsioon on tõusnud võrreldes sellega, kui ta astus ametisse tänu naftast ja gaasist tulevale tulule. Ja, ja noh, rahvuspoliitika on mõnikord nagu ühendatud anumate süsteem, et kui Venemaa positsioon tõuseb, siis kellegi teise positsioon nõrgeneb kellekski. Teiseks on Ameerika ühendriigid aga mitte et Venemaa pärast on ju selge, et Bushi positsioon on selgelt rahvusvahelises poliitikas nõrgenenud pärast Iraagi sõda, eriti pärast seda, kui selgus, et see sõja ajend oli ju vale, et Saddam Husseinile ei olnud massihävitusrelvi. Kõik need lood sinna juurde siis CIA salavanglatest aga ka eriti pärast 2006. aasta kongressi vahevalimisi, kus ta kaotas vabariikliku enamuse USA kongressis, et see kõik on muutnud tema käitumise avatavamaks rahvusvahelisel areenil ja siit on ka selge, et miks, miks ta enam nii jõuliste avaldustega esine. Eile näiteks CNN tõi selgelt välja selle, kuidas Bush on suhtunud keskkonnaküsimustesse 2000. aastal. Ta sisuliselt eiras teadlaste võitlusi nüüd Ameerika Ühendriigid olid küllalt järeleandlikud, tegemaks koostööd siis keskkonnakaitse vallas ja ja buss onju tegelikult üles näidanud oma algatusi. Ameerika ühendriigid ei kavatse küll praegu veel ratifitseerida Kyoto protokolli, aga aga sellegipoolest üritavad nad teha koostöös mingites muudes keskkonnaküsimustes. Üks asi on jah, nii-öelda sisuline pool noh, Venemaa majandus on, on nagu ta on, eks ole, alles ma siin ka meie meedias ja tõlgituna ja oma oma autorid kirjutasid, millises seisus on Venemaa elektrisüsteemid, me teame, et, et Venemaa majandus rajaneb väljapumbatava gaasiline naftal ja kui, kui selles suhtes kunagi peaks midagi muutuma, siis terve riik kõhuli. Küsimus on selliste kohtumiste puhul minu meelest rohkem nagu asi välja paistab. Ameerika diplomaatia välispoliitika ei olnud selgelt valmis selliseks selliseks noh, allapoole vööd löögiks tuleb mingisugune Venemaa president, kelle, kellel on küll suur mõju kodus, eks ole, aga ütleme, kes, kes nagu maailma majanduses väga-väga palju sõna kaasa öelda ei saa. Tuleb ja annab sulle ikka niisukese obaduse ära, et tükk aega kohe hingeldada. Jah, see on tõsi küll, et et ameeriklased sest ei suutnud võtta mingit positsiooni sele Putin ettepaneku peale, aga samas kui sa helistad, näitasid, et miks nagu maailma avalikkus meedia käsitleb endistviisi G8 kui asja, mis on juba olemas, et miks nagu lahutada venelastelt ära, minu meelest on ikkagi märgatav väga selgelt see hoiak Venemaa suhtes maailma meedias on muutunud tunduvalt kriitilisemaks, on täitsa selge ja ma arvan, et tegelikult nüüd, kui nagu mälutakse, seeditakse läbi seda, mis toimus sellel kohtumisel Saksamaal. Hoiak muutub veel kriitilisemaks. See on meie, Eesti oleks muidugi kasulik, et noh, me ei pea nagu kogu aeg nagu veri ninast väljas, tõestamata tõestama ja näete, et Venemaa on paha ja nii edasi, et, et väga hea, et sellest saavad aru vaid need tõesti, need suured tööstusriigid ka. Meie president Toomas Hendrik Ilves pidas Prahas just sel teemal väga särava kõne mis oli ka avaldatud siis eilses lehes, jah, jaa, pisut sihukese raskepärases lausestuses võib-olla, kuid väga selge ja särava mõttega oli see kõne peetud, et kas nüüd on küsimus, et Lennart Meri ka pidas väga palju säravaid kõnesid ja väga palju säravaid ideid oli ju väga palju õigeid mõtteid ja, ja kui neid oleks murdosagi neist oleks õnnestunud nagu ellu viia, siis, siis võib-olla maailm oleks ka hoopis teistsugune. Et missugune, missugune nagu mõju võiks sellistel kõnedel olla või, või kuhu nad jõuavad, või, või on nad lihtsalt niisugune väikene killukene kuskil kuskil, et kui, kui hoovused lubavad, siis ta paigutub õigesse kohta ja kui ei luba, siis ta läheb lihtsalt nii-öelda muu müraga kaasa. Antud juhul, ma arvan, juhtus see, et kuna Bush oli ka oma sõnavõtuga esinemas peale seda, siis loomulikult maailma meedias, paraku jäi Ilves praktiliselt kajastamata, need olid väga väikesed ja minimaalsed kajastused, kuigi kui see kõne oleks olnud kuskil eraldi ainsa põhisõnavõtuna kuskil, siis ta oleks raudselt saanud tähelepanu. Seetõttu noh, eks ole, Bushi kriitika Venemaa suhtes, et Venemaa hakkab rööbastelt demokraatia mõttes maha minema saavutas sellise mõjuvõimu, mida enne seda Ilves ütles, ei olnud enam oluline see vähendasele teksti tähendus, mida ilves esitas seal kindlasti ta diplomaatilisel rindel on ta kasulik, aga paraku nagu avaliku arvamuse mõjutamisel antud juhul lihtsalt asjaolude kokkulangemise tõttu sellest kõnest suurt kasu ei olnud. Jah, seda on varem ka juhtunud. Sama juhtus ja põhimõtteliselt Müncheni julgeoleku konverentsil, kus Ilves pidas ka väga hea kõne, aga seda varjutas Vladimir Putini kõne kindlasti kõne oli peaaegu et vastu kõne omale, jah, jah, aga aga, aga ma siiski ei oleks nüüd päris pessimistlik, ehk selles mõttes, et tõepoolest sõltub, väga palju kusse kõne peetakse ja kes seda Araabia noh, Toomas Hendrik Ilvesel muidugi ei ole sellist staatust nagu kunagi oli ja noh, siiamaani on tegelikult lehvale või tabelil. Ja, ja noh, meenutagem siiski, et Václav Havel kõned ja, ja väljaütlemised ikkagi väga palju mõjutasid kunagi Lääne-Euroopa Ameerika Ühendriikide suhtumist Ida-Euroopas. NATO laienemisse Euroopa Liidu laienemisse oleks päris pessimistlik selles mõttes, et et kui on õige sõnum õige aeg ja ka õige inimene, siis, siis kindlasti võetakse seda kuulda. Vaata maailma meedias on selline reegel ka tegelikult koostatakse kategooriad inimeses, keda kindlasti kajastatakse näiteks kas või teel on selline rubriik eraldi olemas, et pealkirjade juures need väiksed märksõnad ongi Haadajaid, valeenza tähendab, osad teevad, siis on ta kohe-kohe tsiteeritakse, ta automaatselt tsiteerita, lisab, pead kajastama teda näiteks kui üks nendest kahest oleks Eestis ja siis mina peaksin aja peos kindlasti temast kirjutama ise, kui ta midagi väga ebaoluline. Sul on öelda, sul on nii-öelda sahtlinurgas must nimekiri puhas, puhas isegi jah, aga vat Eestist ei kuulu sinna keegi, aga nii, et noh, kui lugeda maailma liidrite mälestusi näiteks Bill Clintoni mälestusi, siis siiski Lennart Meri figureerib seal küllalt tihti ja Eesti Eestit on näiteks rohkem mainitud kui Soomet, et et noh, siiski on võimalik tähelepanu äratada ja, ja kui on ikkagi tugev isiksus ja põnevad sõnavõtud, siis välistatud, et, et need ideed ja mõtted jõuavad ka maailma vägevate. Ja kindlasti ei ole see nii, et vaatame nüüd teatmeteosest järele, ahteid on poolteist miljonit ja 45000 ruutkilomeetrite. Teie teil on õigus vait olla ja ahah, teil on 350000 ruutkilomeetrit teid. Me hakkame kuulama, eks ole, noh päris kindlasti see nii ei ole ja ma usun, et väga palju on just isiklikes sidemetes kinni, kui, kui lugeda kasvõi ma tahan Woodwardi mälestusi, eks ole, mille pärast ma arvan, et ka vastav habeli sõna oli mõjusam ja, ja kuna, kuna nad olid isiklikud sõbrad provolvaid käis juuri otsimas oma oma esiisade maal ja leidis seal hoopis pärast teised juured, eks ole. Aga isiklik suhtlemine on kahtlemata väga-väga oluline ja ma usun, et ka juba vähem kui kahe nädala pärast ja kahe nädala pärast on ka meie presidendil võimalus nii-öelda võimsam ruupor haarata kui ta, kui ta valges majas kohtub USA presidendiga ja ma olen täiesti veendunud, kuigi mul ei ole mingisugust nii-öelda allikakindlust, aga, aga ma olen täitsa veendunud, et sama teema tuleb jutuks ka seal. Ja siis leiab see juba kindlasti märksa suurema kajastuse kui, kui praegu jah, ja, ja noh, see on ka selles mõttes oluline kohtumine, see kohtumine eelnev suhteliselt vahetult Bushi ja Putini kohtumisele Bushi perekonna residentsis, mis on ka küllalt enneolematu samm selles mõttes, et ükski välisliider ei ole sinna kutsutud olnud. Ja nüüd push seda teeb, et noh, kindlasti see ilvese kohtumine enne seda võib-olla aitab Bushi natuke kainestada, ehkki muidugi suurriikidel oma huvid, aga Ameerika välispoliitika on praegu selline missioon ainult reaalpoliitika, et et seal on ikkagi väga palju sellist idealistliku joon ka ühest küljest Venemaa presidendiga sülgab näkku kõigile oma naabritele, kogu maailmale ajab juttu, tuumarelvadest ähvardab noh, kõik see, mida ka ilves, eks ole, oma oma kõnes mainis tema kutsumine nii-öelda perekonna residentsi Maini-äärses Frankfurdis on, on muidugi noh, suhteliselt arusaamatu samm. Teisalt, võib-olla on see ka Vene poolel, oli niisugune märk, et, et vaata, vend, siin kohas sama jama ajada ei saa, siin sa siin ei ole sellist noh kaameraid, kogu aeg plõksuma, seal siin räägime päris juttu, mitte nii mitte nagu nagu nagu G8 kohtumisel, kus on ikkagi kaheksa suurt istuvad koos ja kahepoolsetes suhetes jääb paratamatult vähem aega. Nojah, ja siin võib-olla kõrgub kuhu selle kohtumise kohal ka see, et mõlemad presidendid vähemalt praegu selle järgi, mida me teame, lahkuvad ametist ja, ja võib-olla tahetakse, sa tead, et ei ma mõtlengi, mida me praegu teame, need nonii, jah. Et ja, ja noh, ma arvan, et ega Ameerika Ühendriigid, kellel ei ole ka praeguse seisuga muid andmeid et jõuda mingisugusele kokkuleppele või mingisugusele ühisele pinnale samasugusesse asja tegi ka Bill Clinton, kui ta hakkas ametist lahkuma, ta üritas, üritas jõuda kokkuleppele Põhja-Koreas, aga üritas kokkuleppele jõuda Lähis-Ida küsimuses, ju toimusid maratonkohtumine Camp Davidi siis kus siis olid Yasser Arafat Palestiina poolelt ja Ehud Barak Iisraeli poolelt ja üritati, üritati jõuda mingisuguse kokkuleppele, aga ei jõutud. Ja noh, võib-olla samasugust mudelit nüüd Bush üritab kasutada. No vaata, siin jälle kehtib see ühendatud anumate põhimõte, nagu sa ütlesid, et selle eest, et saada Venemaa toetust teises, kolmandas ja neljandas kohas kutsutigi ta omal ajal ju oma klubisse kui ka kui ka G8 hulka ja see oli nii-öelda sõber Billy kingitus sõbra Borissil, ainult et ei, sõber Pillega sõber Borissi olnud igavesed, nende järel tulid hoopis teised mehed ja kes, kes käsitlevad maailma hoopis teistmoodi. Jah, seda küll lugeda Bill Clintoni mälestusi, siis tõepoolest sõber Boriss oli alati hädas, et helistas talle ja ütles, et nüüd on vaja Ameerika toetust ja ja et seda peamiselt sisepoliitikas, sest Boriss Jeltsinit ähvarduse kogu aeg, kas ametist tagandamine, tüütu parlament, valimised ja, ja noh, kõik kõik muud hädad, mis olid Venemaal üheksakümnendatel ja siis siis oli alati vaja Ameerikast tuge otsida. Ja teisalt oli vaja Ameerikale seletada, miks ta midagi teeb, et miks ta mõnikord teeb sellist kurja nägu, et ta peab ju parlamendile meeldime rahvale meeldida. Ja siis siis on vaja näidata sellist noh, Ameerika suhtes natuke karmi nägu ikka on vahel ja, ja mitte väga, väga harva imeline. Seesama Bill Clinton, tuletan meelde tema püksilukke püsinud õiges kohas kinni ja tänu sellele sai oma pommirahe kaelani pelgalt kui Bagdad, nii et et tähelepanu kõrvale juhtida, kodustada skandaalidelt ja nii vaat kui see ongi nii, seal asja tehaksegi. Kas alati just pommidega, aga, aga nägu on mõnikord olulisem kui, kui tegu. Jah, no ma ei, ma ei usu, et Belgrad oli need 100 protsenti sellepärast, et Bill Clintoniga olid kodus suured probleemid, eks see protsess oli varem alanud ja kaheksa olid need läbirääkimised alanud Belgradi üle ja ja kuhugi ei oldud jõutud, et noh, tegelikult noh, võib ju vaielda selle momendi üle, et märts 99 täitsa nõus, ainult et Baghdadi puhul ei olnud küll mingit kahtlust. Bagdad küll jah. Aga samal ajal, kui suured ja vägevad istusid kaunis Saksamaa linnakeses halligendamis, siis Venemaa sanktsioonide Eesti vastu jätkusid ja paljunesid mõnusal kiirusel. Me saime teada, et oktoobriraudtee ei taha enam puitu Eestisse vedada, sellepärast et või tahab küll, aga ei saa, sellepärast et. Raudtee Nad käivad, mõelda vaid, kui keeruline see kõik on. Ja Hansapank sai oma oma takso Venemaal kätte, nii et selles mõttes Venemaa üritab ikka ja jälle ja ei jäta nii-öelda oma oma vanu, vanu kombeid. Jah, see on muidugi kahetsus, see on märk sellest, et noh, mis, mis siin aprilli lõpus toimus, et sellel on pikemaajalised tagajärjed, kui võib-olla algul tunduda võis. Ja muidugi noh, vaadates näiteks kas või seda, et kuidas me ise näeme oma Eesti-Vene suhteid, siis tuleb väga imelik tunne peale näiteks ajalehepealkiri, et parts läheb Venemaale. Et noh, umbes, et kujutage ette, ta lähebki muidugi kui Savisaar läheb Venemaale, siis oleks saanud ikka esiküljel lausa. Aga sellest me tulen tagasi, see peaks olema minevikus. Ma tahtsin öelda, et Savisaar käis Venemaa pealkiri. Et noh, et meie minister läheb Venemaale noh, normaalne, eks ole, et parts läheb Saksamaale ei ole mitte midagi, aga aga me oleme naabermaa muidugi enam muuseas ametlikus retoorikas üldse ei kasuta mingit silla kujundit ega mingisugust taolist asja, mis sild me siin oleme. Aga tegelikult. Vahel, ja tegelikult noh, see, see kuulub ju nagu täiesti loogilised meie Eesti kuvandi ja olen olemise ja olemuse sisse oleme naabermaa naaber, ma alati dial oma naabris palju oskab vahendada ja nii edasi, et Venemaa keeruline asi meil, kui palju venelasi elab, eks ole, ise Venemaad teame ja siis järsku, et meile keegi Venemaale, et see on nagu mingi ilmaime. Noh, see näitab, et meil on natuke asjad viltu küll seoses. Aga kui ma ei eksi, oli täpselt samamoodi enne aprilli sündmus ja ega ega siin olulist vahet pole olnud, et meie ministrid tegelikult peaminister Stefan üldse räägimegi, aga muud ministrid käivad ikka haruharva ja siis ka on, on mingisuguse tavaliselt mingi suure rahvusvahelise foorumi raames nagu nüüdki. Nagu seltskonda kaovad ja, ja nad lähevad lausega, et mulle ehk õnnestub rääkida sellega või tollega sellest või tollest, aga võib-olla ei õnnestu ka, et noh, see kõik on niisugune, et, et noh, need ei ole jah. Siin ei ole midagi rääkida, need ei ole normaalsed suhted Ja see tegelikult viitabki vajadusele, et noh, teha siin tõsine reform ja me peame sellest hoolimata, et praegu nagu retoorikas lendavad nooled väga teravalt Eesti ja Venemaa vahel on ikkagi tarvis nagu praktilisel tasandil saadav väga normaalne suhtlus käima. Nojah, see ida ja läänesilla kuvandi kadumine või vähenemine tekitab muidugi küsimuse, et mis, mis kuuence siis on õige, et ja millist kuvandit Me tahame, kindlasti me tahaks seda silla kuvandit, aga, aga praegu tundub küll, et tugevneb nende inimeste positsioon, kes räägivad, et siin on tegemist Huntingtoni stiilis Ida-Lääne tsivilisatsioonide kokkupõrkega Huntingtoni raamatus teatavasti tsivilisatsioonide piir. Ma võin tsivilisatsiooni ja lääne tsivilisatsiooni vahel jooksis mööda Narva jõge. Ja noh, on selge, et eriti Hansapanga näitel, et silla kuvand on hääbumas ja noh, küsimus on tõesti selles, et kas siis tuleb see Huntington'i kuvand ja, ja ainult Eesti süü, et me võime öelda küll, et valitsus käitus nii, nagu ta käitus ja integratsiooniga on asjad viltu ja, ja, ja kõik, kõik see. Aga teisest küljest on Venemaa juba enne aprillisündmusi rääkinud sellest, et on suveräänne demokraatia. Ajalooliselt on väljamõtlejad rääkinud kogu aeg sellest, et Venemaa on omaette tsivilisatsioon, kelle puhul ei kehti. Pane reeglid ja seda kordasuga Putin tegelikult G8 kohtumisel üle, et, et Venemaa ei lase sekkuda, aga v paremini, ütles ta seda enne, enne? Jah, see oli ikka lausa müstika, kuigi me see oli siis intervjuus Itaalia tera, eks ole, aga me ei näinud Putini nägu kuidagi, kui ta seda ütles, vaid, vaid lugesime ainult neid kuivi kirjaridu, aga aga aga väljendit, et tema on ainukene demokraat ja absoluutne ja tõeline ja üleüldse ei ole tal kellegagi maailmas rääkida, sellepärast et noh, tema taolist ei ole, kuna Mahatma kandja on ka ära juhuslikud, surnud, et siis nagu isagi. Rääkida, millest jah, aga ma ütleks selle kohta, et Venemaal on siin, see on selge, aga meil on saade praegu Eesti raadios või siis rahvusringhäälingus, kuidas keegi soovib praegu nimetada, räägime sellest, et noh, mida Eesti tegelikult saab teha, et oleks meil praegu selline mingi multinatsionaalne saade, mida kuulatakse ka Venemaa, siis me kindlasti räägiksime sellest, mida Venemaa saab teha, et räägime pigem sellest, mida Eesti saab teha. Tihti kogu debatt minu meelest sumbubki sellesse, et et loetleme üles Venemaa patud ja siis leiame, et enam täheruumi ei ole, et öelda, mis me ise saaks teisiti teha. Kui saade hakkab lõppema rääkigu Tarmo, saad 2000 tähemärki praegu nagu sa oled harjunud mõtlema ja ütle, mida Eesti saab teha. 2000 tähemärki seda ei täideta, eks ole, ühe minutiga ära. Aga suhtumine peab kindlasti olema natuke teistsugune, et et hoiakud isiklike suhete kaudu, sidemete loomine, taastamine, mis kunagi on olnud. Tegelikult on ju meil olemas täiesti nõu hau. Meil on väga head sidemed minevikust, need tegijad Venemaal enam ei ole täna suured tegijad, aga sealtkaudu on siiski võimalik saavutada kontakte, et, et ei toimuks taolist asja, et Eesti suhted Venemaaga ainult Peterburi majandusfoorumi kohvipausi ajal, nagu praegu on seal kaasas. Mina väidan, et Eestis on midagi teha või õigemini, kui ta saab midagi teha, siis see on niivõrd tähtsusetu ja, ja väheoluline, et et noh, selle kohta käib ikkagi see vana hea lause, et selleks, et tantsida tangot, peab olema kaks, eks, et et üksinda on väga, väga raske, sest et pistad puuri varbade vahelt näpu sisse vahele ja see näpp põetakse järsku ära, et parem on paremini. No mulle tundub ka, et võib olla, praegu ei ole nagu hea koht hakata rajama mingisugust erilist poliitikat Venemaaga või sinna suunduva energiat raiskama, et pigem tasuks seda energiat raisata just paljuräägitud integratsioonile, et sinna tuleks seda energiat rakendada rohkem rääkida pigem selle siinse kogukonnaga päris tegelikule integratsioonile. Jah, et mitte, mitte Eesti-Vene suhete, see on, see on tõesti selline, noh noh, seal on mingi protsent kindlasti, mida Eesti saab ise teha, ma olen absoluutselt Tarmoga nõus, aga, aga ma arvan, et see prioriteet peaks olema ikka integratsioon ja sinna ja siis võib-olla sealtkaudu tekib iseenesest see avang või selline selline võimalus neid Venemaaga suhted paranema. Miks ma seda me peame tegema niikuinii, eks ole, see on täitsa loogiline asi, kuigi paraku näen, et see aprilli lõpu sündmustejärgne aeg on tõestanud kasvõi näiteks selle nädala riigikogu infotund. Et ei ole tegelikult õppetund võetud, just nagu ei oleks midagi toimunud. Konfrontatsioon jätkub. Ma mõtlen, riigi sees. Mis toimus, tehti õigesti, ison, Ansipi hoiak tähendab ja pool sentimeetrit kõrvale ei astu, tead, ei langeta mitte mitte veerandit kraadiga mitte et näidata, et midagi, midagi võiks teistmoodi olla olnud tehtud või tulevikus peaks teisiti tegema. Samal ajal opositsiooni poolt mõtlen isegi normaalne rünnata. Aga küsimus ongi selles, et kus on suuremeelsus Eesti poliitikas, et seesama riigikogu infotund, miks peab peaminister vastama igale pahatahtlikule opositsiooni küsimusele samamoodi pahatahtlikult, miks ta peab igale õelale fraasile? Oma sisepoliitikast täpselt räägin sisepoliitikas. Miks peab Eesti peaminister vastama igale opositsiooni õelal fraasile omapoolse õela fraasiga see on küsimus tegelikult, et noh, ma tean, et väga tahaks anda välja nagu mingit sellist auhinda, ütleme suuremeelsus auhind Eesti poliitikas. Ma ei tea raadiosaates iga nädal näiteks, et mis on see tegu, et kus üks poliitik näitab, et ta tegelikult hoolib üldisest asjast ja ta on valmis oma isikliku ego natuke alla suruma, ta teeb pool sammu kellelegi vastu ja see toob tegelikult meid lahendusele lähemale. Meil oleks näiteks siin rahva teenetest suuremeelsus auhind Eesti poliitikas sel nädalal, ma kardan, et seda mina ei tahaks küll kellelegi välja anda. Mina ei tahaks oma taskust anda neile ühtegi penni ja kui neil oleks niisugune niisugune mõte on auhind, siis jumal hoidku, me võime seda ka välja jagada. Jõuame kohe selle juurde, millega meie rahvasaadikud sel nädalal tegelikult tegelesid ja mis neil nagu päris südames ja hinges oli, aga aga mina arvan küll niimoodi, et et Eesti siis Eesti riigi integratsioon, joon kõige paremas mõttes kõige üllamas üllamate taotlustega on võitnud siis, kui, kui meil tekib kohaliku kogukonna hulgas kogu kohaliku venekeelse kogukonna hulgas selline mõtlemine, mis saab ka mingisuguse reaalse väljundi, kui öeldakse Moskva suunas, et kuulge, kallid kaasmaalased, sealpool piiri, jääge vait. Siis meil siin on kõik ikkagi üsna hästi. Ütleme nii, et mitte väga hästi, väga hästi ei ole, kunagi ei ole, eestlastel ei ole lätlastele ka ega ei ole ka suahiili keelt kõnelevatel inimestel on alati väga hästi, aga, aga meil on ikkagi üsna hästi, me tahame siin elada, see on meie kodumaa ja ärge palun lõhestage meid. Sellist avaldust tahaksid minu vanad kõrvad kunagi? Ma ei tea, mitmekümne aasta pärast küll kuulda. Jah, no see, see ongi see, et noh Eesti pool teinud vigu integratsioonis absoluutselt selge, aga Vene pool on ikkagi ennast positsioneerinud ka väga jäigalt siin ja, ja noh, tõesti õnnetud mitrigaanide tapmine ja, ja, ja, ja, ja paljud muud asjad veel on kohe tekitanud suurte suure kaebuste tulva Moskvasse ja nii edasi ja nii edasi iga väiksemgi korrarikkumine või kellelegi väidetav ahistamine leiab kohe tänulikud kuulajad Moskvas, aga, aga teistpidi ei ole jah tõesti midagi, et kas keegi on kuulnud siin vene kogukond oleks teinud mingisuguse avalduse näiteks kui Anna Politkovskaja mõrvati või või, või, või Paul Lemmnikov mõrvati või, või noh, üldse eks olukorra pärast Tsetseenias tuntakse muret inimõiguste rikkumise pärast, Tsetseenias seda ei ole. Seda ei ole, sellepärast et sellist mõtlemist ei ole nii kaua, kuni seda ei ole, on see kogukond ka väga selgelt manipuleeritav. Kujutage ette, kui niisugune avaldus. Noh, ma ei pea silmas tõesti mingeid A4-ja mitukümmend 1000 tähemärki vaid vaid tõesti panna selline suhtumine, kui, kui leviks ida poole, kujutage ette, kui keeruline oleks kremlile oma oma praegust retoorikat jätkata. Ja no aga suure tõenäosusega see spekulatsioon, aga suure tõenäosusega lihtsalt rahakraanid Moskvast lõppevad. Mõnede vene kogukonna aktivistile, seda küll, aga meil on saate lõpuni vähem kui 20 minutit aega ja tuleme nüüd siis tõesti meie oma palavalt armastatud poliitikute töödega tegemiste juurde. Kuluhüvitised on niisugune mõnus sõna värdjas, mida, mida me kuulsime lõppeval nädalal hommikust õhtuni. Ja sina oled ka tarmu selles süüdi, et, et sellest nii palju räägiti seepärast, et mul jäi mulje, et sa oled nüüd ütleme vähemalt meedia poolt või ainult meedia poolt ka nii-öelda ühiskondliku mõtte poolt. Üks üks nendest, kes, kes kõigi vahenditega võitles, sa olete, on kuidas seda organisatsiooni kutsutakse, Korruptsioonivaba Eesti, see on mittetulundusühing Korruptsioonivaba Eesti juht ja nii Teie südameasi oli, oli, oli asi viia sinnani, kuhu praegu tõenäoliselt ka ollakse jõutud. Et seda seadust vastu ei võeta ja sellist ilma tšekideta palgaraha väljamaksmist ei toimu. Jah no mitte ainult Korruptsioonivaba Eesti, vaid ka maksumaksjate liit, eks ole, kes allkirja kampaania, mis praktilises mõttes aitas väga palju kaasa, aga aga meie mittetulundusühing lõi just nimelt kaasa seoses sellega, et et noh, seda võib puhtalt tõlgendada poliitilise korruptsiooniga, mis toimub, kui sa hakkad ise endale hüvesid tekitama? Ei, ei ole mingi juriidilise nõu nõuandev organisatsioon, seetõttu me ei andnud taolist hinnangut, nagu andis õiguskantsler, kes ka juriidiliselt kuulutas ebapädevaks selle lähenemise. Aga väga muret tegi isegi see hoiak, mis algul võeti, et, et me teeme selle asja ära ja, ja kuna kõik erakonnad on üheskoos sisuliselt nagu poliitiline kartellikokkuleppe mingeid võimalusi, et tekiks vastuseis, sellele ei ole ja seetõttu on tegelikult täitsa hea meel, et nii Korruptsioonivaba Eesti kui teised ühendused, et nad said nii palju aktiviseerida, veerida avalikkust juhtida poliitikute tähelepanu, et see, mis nad teevad, pole õige. Ma arvan, et isegi muuseas ma ei tea, kas antropoloogilisi või kuidas mingi väga huvitav, huvitav tähelepanek tuleb siit sellest nädalast välja, et kui teisipäeval Kristiina Ojuland Riigikogu töörühma nimel tegi ettekande esimesel lugemisel selle seaduseelnõu puhul ta ei nimetanud sõnagagi vastuseisu kriitikat, mis on toimunud. Ta rääkis kui tavaline riigikogu bürokraat, et näete, meil on seaduses selliseid punkti ja selle me võtame vastu sellise ajakava alusel. Ja kaks päeva hiljem ütles ta Eesti Päevalehes et aga muidugi me peame seda eelne muutma. Me peame arvestama kriitikat, mis on tulnud. Meil on ka silmad ja kõrvad peas ja siis ma mõtlesin, et kahe päevaga kasvasid riigikogu liikmetele silmade kõrval Kassile vist võtab aega, silmade kasvamine võib-olla seitse päeva, aga võib-olla ei kasva mitte silmad ja kõrvad, vaid hoopis südametunnistus tegi ukse lahti. Aga no vähemalt siis Kristiina Ojuland tõi kujundi, et need olid silmad ja kõrvad, mille kaudu ei praegu jõudis Erkki nägu oli praegu väärt seda, et seda oleks pidanud kaamera näitama. Sa oled ikka sügavat uskmatu sellest südame tunnisse küsimuses? Ei, ma ei usu ja ateist lausa jah, tõesti küll selles mõttes nimetada. No see on natuke kummaline kokku hobuse komplot, ma mõtlen, et kui me siin ennem räägime sellistel teemadel nagu G kaheksa ja ka aprillisündmused, mis on tegelikult Eesti Eesti sise välispoliitika seisukohalt väga-väga olulised teemad, siis, siis noh küsimus on väga lihtne, et mis on selline suurim algatus, millega tuleb välja riigikogu pärast seda kõike, eks ole, pärast korrektsest riigikogust pole kippu. Et aprillisündmused olid ja oli, oli väga rahutu aeg siin ja aga et noh valitsus on võtnud nagu täielikult riigi juhtimise üle, et parlament ei tee midagi ja millega siis parlament tuleb välja, mis asi see on ja õige vastus on kuluhüvitisest tšekid see on, see on pehmelt öeldes Kummaline, aga ma ütleksin isegi kaks momentidel, et üks on see fakt iseenesekuluhüvitiste või Endale raha krabamine või siis ka järeltulevale põlvkonnale, aga siiski meie enda soost pärit järeltulevale põlvkonnale niimoodi, eks ole, raha krabamine, see on üks inetu tegu ja võib ka nõustuda nende kriitikutega, kes ütlevad, et võib-olla on liiga palju räägitud sellest ühedasamas sõnast, aga see on laiemad Nedentsi osa, see tegelikult näitab seda teerulli taktikat, mis, mida tihtipeale valitsuskoalitsioonid rakendavad, julmalt, eks ole, ei hoolita mingist teistsugusest arvamusest avalikkuses loomuses pärast pronksiöö sündmusi, minu arvates on valitsuses väga tugevalt selline hoiak, kui sa kritiseerid, valitsust, pea suu, sest sa oled Eesti riigi vastane, praegu peame olema üheskoos kõik, keegi midagi teisiti öelda ei tohi. Ja tegelikult see selle seadussotsioloog, Kivirähki tantsimist, tema oli üks eredam näide, jah, ütleme niimoodi, aga see näitab laiemat laiemat suhtumist, mille, mis ongi problemaatiline. Et noh, see ei ole demokraatliku riigi tunnus, et lihtsalt pannakse seljad kokku, tehakse midagi absoluutselt jõuga ära, kusjuures sellele ei suudeta tuua mingeid reaalseid põhjendusi. Keeldutakse ise algul põhjendustest, kui mäletame sedasama kuluhüvitiste asja. Nii et ma ütleks, et see on nagu kahetasandiline probleem ja mõlemaga on häda. Kuule, aga lõpuks ikkagi demokraatia võidutses, sellepärast et minu jaoks oli isegi pisukene üllatus, et noh, kõigepealt väga palju õppetund on selles loos. Ja kõige suurem õppetund on ikkagi see, et rahva arvamus luges. Või noh, see asend nüüd lõpuni vormistamata. Ütleme niimoodi, et ta praegu ikkagi on vahe vaheaeg, ainult et see ei ole mingi matši lõpp, kui see tehakse järgmisele seltskonnale samamoodi näiteks meie ühing Korruptsioonivaba Eesti arutas ja me leidsime, ei sellega ei saa ka siis nõustuda, sest et printsiip on ikkagi vale. Printsiip on vale, üks seltskond peab tšekke esitama, teine ei pea. Jah, aga, aga rahva arvamusest rääkides kui ma nüüd õigesti mäletan, siis selle kuluhüvitiste vastu oli vist 20000 allkirja umbes. Noh, võib ju tõmmata teise numbri veel, et siin hiljuti koguti veel allkirju 696000 allkirja ja mitte midagi juhtunud. Et noh, siin on natuke vahe, on olemas siiski. No ma ütleks, et need on erinevad kampaaniad ka, et üks kampaania Savisaare vastane kampaania oli noh, niuke puhtalt sellise niukse poliitilise sisuga, kus ei olnud nagu seda, seda uba seal väga täpselt sees, eks ole, tal oli nagu lihtsalt neile ei meeldi see, mida ta teeb ja kõik kuluhüvitiste puhul oli väga konkreetset juttu ühest kaasusest ja sellega kaaslasega kaasnevast demokraatlike protseduuride rikkumises. Polü teadmix happest. Millega tegeles kogu riigikogu, eks ole, üks on kogu riigikogu kohta kogu poliitilise establishmendi kohta tervikuna. Teine on ühe poliitiku kohta, kes munitsipaaltasandile Nojah, aga, aga see Savisaar kaasas ei olnud ikkagi puhtalt sellest lähtuvalt ta meile ei meeldi, siis oleks võinud ju sellega varem teha või hiljem teha. Aga see tehti ikkagi ühe, ühe ühe konkreetse sündmuse. No ja ütleme, see ahnus oli, oli muidugi silmipimestav kõrvulukustav, mis meile nagu teatavaks sai, kui kaugele võivad inimesed ahnuses ja ja oma rahakoti täitmises minna ja kui mannetud, kuigi tegu on ju valdavalt kogenud poliitikutega, kes oskavad sõna seada. Ja on seda õppinud nende seitsmeteistkümne aasta jooksul ja vahel räägivad tõesti musta nii valgeks, et isekajad uskuma kah juba enda arust kogenud ajakirjanikuna, aga noh, vaadata kogutavad Kadri Musta või vihastavad Meelis Atoneni ja, ja noh, ühesõnaga ei ole argumente, ei ole argumente, millega tõsiselt rääkida. Mulle tundus siiski, et, et otsustavaks ei saanud ütleme, sai küll, avalik arvamus on, on tähtis ja lõpuks nad hakkasid nagu sellepärast ka mõtlema, aga aga kuuldavasti Reformierakonna siselistis käis ikka hirmus andmine ja kui inimesed ikka ähvardavad selle asja pärast kohalikes omavalitsustes parteist lahkuda. Et kui te seal aru pähe ei võta seal üleval Toompeal, siis see võib-olla oli, oli nagu üks asi. Ja optimismi lisa pole see, et kuigi peaminister oli tükk aega vait kui sukk siis samal päeval õiguskantsleriga tegi ta ka lõpuks suu lahti ja ütles oma oma arvamuse, mis ei pruukinud olla tema arvamus, mõni päev tagasi, aga olgu peale, paar päeva tagasi ta selle välja ütles ja kui tähele panite, siis seal seda toidutšekkide asja enam ei olnud. Ma loodan, et, et see jääbki nüüd nii, et tõesti, et kui, kui rahvasaadikud võtavad oma külalisi või täidavad oma esindusfunktsiooni restoranides, kohvikutes ja pubides et siis me. Me me tõesti edaspidi ei pea lugema sealt, mida nad sõid ja mida nad jõid. Tuletage mäletate stseeni Viini postmargis, kas Jüri Järvet sõi lõpus lõpukaadrites ja kaamera võttis suurelt seda suppi, mida suhu ajas? Ja siis Jüri Jüri pööras silmad ära ja ütles, piinlik on, ärge võtke midagi midagi taolist, tähendab ma võin süüa restoranis mida iganes, aga pärast seda õhtulehest lugema, et ma sain seda teist ja kolmandat ja hakkama oma iseendaga põhjendama, et miks ma seda, seda peen peene nimega toitu sõin või oma külalisel pakkusin. Seda tõesti ei ole vaja. Ma arvan, et seda sellega saavad siiski riigikogu liikmed hakkama ise oma selle psühholoogiliste probleemide selgitamisega avalikkusele. Et kui, kui, kui võrse neid muserdab, see tähelepanu asjale, aga Meie võiks keskenduda näiteks sellele, et, et needsamad riigikogu liikmed, kes tulid meile koju enne märtsivalimisi plakatitega reklaamidega raadios, televisioonis ja mujal, on nüüd vait kui sukk. Näiteks vaatame maakonnalehti. Ühel päeval oli Saaremaa ajalehes oma Saar küsitlus tehtud kõik, vähemalt selles piirkonnas valitud saadikud, palun vastake neljale küsimusele viiele küsimusele kuluhüvitiste kohta üldse riigikogu liikmestaatuse seaduse kohta, kes vastas vastuse saatis ainult kaks man Rohelistest Laanet Keskerakonnast, kusjuures mõlemad vastasid formaalselt. Need ei vastanud üldse. Sisult võime öelda, et sealt piirkonnast ehk igalt poolt valitud saadikud nad ei räägi apsal Nad eiravad täiesti konkreetselt, eiravad oma valijate küsimusi, mida kohalike ajada, eks ole, neile esitab. Nii et palun väga, millised, millised õppetunnid ka siit valijate jaoks, et pärast valimisi? No tõesti, oodake ainult seda, kui teie poolt valitud inimesed ootavad teist läbi kui tühjast kohast. See on väga halb. Kuivatavad ja no muidugi see kõik viib mõttele, et, et kui on selline kära sellise raha ümber, et et kui lihtne või raske on, siis ikkagi need riigikogu liikmed ära osta. Et kui, kui või ütleme siis, kui lihtne on teha siis peenemalt väljendeid kasutades lobitööd, et kui tõesti kuluhüvitistega on, on selline asi nagu on, esimene põhimõtteliselt esimene asi, millega riigikogu välja tuleb, on noh, oma palga suurendamine 30 protsendi võrra, mida ei pea üldse kuskil aru andma. Siis ju tekib loomulik küsimus, et see signaal kõikidele lobistidele ja, ja ärimeestele ja nii edasi, et andke tuld. Jah, kui vaadata seda nädalat veel uudiseid, mis lähevad samasse samasse taevasse, siis tegelikult see, kuidas valitsus määras esindajad riigiettevõtete nõukogudesse, on täpselt see, eks ole, et preemiad, rahalised preemiad hästi tasustatud töökohtade näol reaalsetele, poliitikutele, kes enamasti kukkusid valimistel seekord läbi, Reet Roos Eesti Posti juhtimas või Tõnis Palts koguni kahte riigiettevõtete nõukogu kaudu juhtimas. Indrek Raudne veel mõned sellised teised välja kukkunud välja jäänud riigikogus tegelased, see on seltskond, kes, kes valiti sinna nõukogudesse, mida me oleme kuulnud varem alati opositsioonist, kui nõukogudesse määramine käib, pange eksperte, pange laiapõhjalist seltskonda tihti inglise keeles job spade pois kohad oma poistele, seda tegi näiteks väga palju, kui Juhan Parts väga hea vana korruptsiooni vastu võitleja, kes käis seal eelmisel nädalal ka korruptsioonivaba Eesti ärieetika seminaril esinemas, väga hea ettekandega esines, tõesti, tõi, tõi asjalikke mõtteid välja, kuidas erasektoris korruptsiooniga võidelda ja nii edasi, aga nüüd andis välja käskkirja paar päeva tagasi ja seal on täpselt nii-öelda omad joped kirjas. Kas siis surus peale Isamaa ja Res Publica liit? Aga seda tinglikult ka katkestan, kas ei olnud niimoodi, et Isamaa ja Res Publica liit ütles, et nemad oma oma jopesid nii-öelda sinna ei pane ja see oli üks nendega valimisloosungeid, et et hea küll me sõdime, ei vasta. Me jääme alla. Me oleme väiksemad vähem hääli riigikogus, aga oma oma jopesid me sinna ei pane. Nüüd nüüd ikka paned. Rääkimata sellest saatuse irooniast määrajaks oli nende oma nende oma minister, eks ole. Et see on, see ongi selle asja juures nagu, nagu kummaline. Aga sa ütlesid, Erki jah, et kui lihtne neid ära osta. See ei ole ju konkreetne süüdistus, vaid vaid kogu aeg on tõesti räägitud sellest, et riigikogu liige ja üldse noh, vastutav ametnik peab saama õiglast piisavalt palka, et, et teda ei oleks võimalik ära osta. Nüüd siis näeme, mis on tõeline hind? 12000 on ju ainult stardisumma, eks ole, 12000 on on 30 protsenti sellest palgast, aga see palk suureneb kogu aeg. Siit tekib järgmine küsimus, miks see palk peab kogu aeg suurenema? Selles selles taktis muidugi võime mõelda ka niipidi, et kunagi majandus pidurdub ja siis võib-olla see summa hakkab vähenema, aga, aga noh, see toimub jumal teab, millal siis saab seadus olevat ümber teha ju. Ja siis saab vastavaks neid neid rihtida, nii et jah, veel kord see oli, see oli väärt õppetund kõigile ja, ja sellest sellest saab teha vastavad järeldused. Ma üks nagu okas on mul sellest asjast jäänud veel hinge, ma kohati väga lugu pidanud meie õiguskantslerist, aga ma, ma seekord ei saanud aru, kui, kui poliitik Ansip ootab nii-öelda nurgas, et kuidas see jaskar lõpeb ja alles siis tuleb välja nii-öelda tõelise rahvamehe avaldusega. Enne seda nagu rahvameest ei ole, aga, aga ma ei saanud väga hästi aru, et miks, miks õiguskantsler pidi nii hilja välja tulema, kui, kui seaduseelnõu esimene lugemine on juba juba mitu päeva tagasi lõppenud ja ja avalikkus lööb häirekella ja kus, kus siis nagu kantsleri silmad olid? Õiguskantsleri seisukoht tegelikult ei piirdunud ju mingi ühe-kahe lausega nagu Ansip improviseerimis, eks ole, oma pressikonverentsil kokku, selle temal oli siiski juriidiline analüüs, mis oli viiel leheküljel, puudutas tervet seaduseelnõu, puudutas äriühingute nõukogudes osalemist riigikogu liikmete poolt, puudutas seda, kas riigikogu liikmeid võib näiteks kainestusmajja viia või mitte. Ehk nende immuniteet ehk puutumatust puudutas kõiki küsimusi, et ma kujutan ette, et see võtab natuke rohkem aega kui, kui Ansipil Ansip oleks aluselise ekspertiisi tegemine täpselt jah, et Ansip oleks saanud oma seisukohaga tulla lagedale tunduvalt varem, aga tõepoolest tema ootas tüüpilise poliitikuna seda, vaatas, kust tuul puhuma hakkas ja ja siis nimetas ka veel seda, et ega ta peaministrina tegelikult ju seda öelda ei tohikski. Mida riigikogu. Pean tunnistama, et ma olen elust maha jäänud, kas neil on kainestusmärk endiselt olemas? Kannistus maju kui selliseid asutusi ei ole, aga meil pannakse inimesed politseijaoskonda kainenema? Jah, plate peale just nimelt jah, aga on ju juttu olnud. Kainestus taastada, kuna teatavasti valitsus ja alkoholimüüki piirata ei taha. Noh, see on ka minu meelest. Riigikogu liige, kes on niivõrd eriline, et ta jalad maad ei puuduta, on, on avalikus ruumis täis nagu tinavile kuhu ta peaks siis nagu viiva riigikogu ette vä? No see staatuse eelnõu järgi on nõndamoodi, et teda ei tohiks käidelda samamoodi kui käideldakse tavakodaniku ehk et võib-olla tõesti tuleks siis teatada, ma ei tea, kas fraktsiooni esimehele või kellele? See on nagu tõlgenduse küsimus. Tänavapatrullpolitseinik peab olema kursis, kes on praegu parasjagu tema ees olev isik, kui täis ta on, kuhu fraktsiooni kuulub ja mis erakond temast see, see isik ilmselt ise annab talle teada, kes ta on hõiganud, aga väga vaka all ei hoia. See on olnud ka juhtumeid, kus äri ei ole võimelised enda isikust teada, aga ilmselt oleks see probleem väiksem. Kui valitsus võtaks ikkagi seisukoha, selle asemel etväärne Lootsmanniga kaubelda selle üle, et kuidas piirata alkoholimüüki või mitte vaid tõesti see asi ära teha. Praegu käib mingi juriidiline kukepoks, eks ole, ühelt poolt on soov piirata ja teiselt poolt on soov kaikaid kodarasse pilduda. See ooper sai ka nüüd läbi, lootson võttis oma oma ettepanekud tagasi, nii et suvi läbi võib ohjeldamatult juua, juua, juua, veel kord juua, see on valitsuse sõnum, nii et jah jah, noh, vaielda selle üle, et kas loodus on neid asju nii-öelda normaalsel teel ajas, eks ole, kaks päeva enne teatada, et Ülehomsest on poe uksed kinni, ei ole ilmselt normaalne. Ja eesmärk ei pühenda abinõu, seetõttu oleks pidanud kasutama korrektseid meetodeid. See on täitsa selge, aga et jällegi see asi nagu tugevam, nõrgema suhe, kes on tugevam. Kui valitsus on tugevam selles küsimuses ja nendel on pädevuses, miks nad seda ära ei tee, siis miks nad ise ütlevad. Näete, on siin üks jobu, kes eks ole, tegi mingi vale asja, lööme risti, tühistame tema asjad ja kogu lugu jätame sinnapaika. No ilmselt ei ole see eesmärk, vaid sellele jobule tuleb neid miinusmärke veel korjata, siis saab plastist saab lihtsalt lahti lasta. Ilmselt see on, aga ma praegu praegu eesmärk, nii see, nii see 2007. aastal Eesti vabariigis käib ja jobud tulebki lahti lasta, ainult et kuidas teha ja et, et kõik oleks nagu õigusriigile kohane, see on, see on kõige tähtsam. Nii meile antud aeg on läbi Tarmo Tammerki, Erkki Bahovski, Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios ja aitäh kuulamast ja kuulake kordust ka ja ärge siis väga palju tarbige ja, ja seda nii alkoholi kui ka päikesemõttes. Ilusat nädalavahetust.