Ja tere taas lugupeetud vikerraadio kuulajad, laupäeva hommikuti siis rahvateenrite kuulajad. Loodetavasti meie suured konkurendid, täna ilus ilm ja täna alanud Helsingi kergejõustiku maailmameistrivõistlused ei ole täisraadioaparaatide juurest eemale. Jäta nad või vähemalt ei tea praegu nii-öelda spordipausi, sest ma tean, et ka Eesti raadio teeb Helsingist rohkesti ülekandes. Tänane rahvateenrite kolmik siis. Margus Mets Pärnu Postimees, Mart Linnart ja mina saatejuhina Aarne Rannamäe eestitelevisioon avalik-õiguslik. No ei saa jätta küsimata sinu käest, Margus, et Pärnu hakkab nagu varsti oma suvepealinna tiitlitele ära andma ja linn vajub taas targilisse talveunne. Kuidas ta praegu elab? Ma just eile vaatasin seda, et, et kas on mõnda kuuletavat lehekest juba kuskil pargipingi juures, aga veel ei veel ei veel ei olnud. Rohutirtsud igal juhul. Karjuvad hirmus praegu põõsa põõsas, Pärnu linnas on neid õnneks sedavõrd vähe, et nad ei anna, anna märku, aga ei suvi käibel, soomlased juu täiesti menetlevatel eemale inimesi, inimesi palju, võib-olla rannas natukene natukene vähem, sest ilmad on jahedamad ja ja tulevad vihma, sabinaid ka. Aga Ma arvan seda, et on olnud karmimaid sügised ja augusti kus ikka. Mäletan paari aasta tagust, kus minu mälu järgi vist kasvõi teisest või kolmandast augustist hakkas selline juba kergelt lumine sügis sügis peale. Aga praegu on pilt väga suvine. Kui jätkata sama teemaga, siis noh, tärn on ju tore linn ja iga eestlase kohus on seal korra suve jooksul ära käia. Ma ei tea, miks inimesed sellise kohustuse endale võtnud, aga aga ju siis on see nii kõvasti üleshaibitud. Linn ja kõik need võimalused, mis seal on tõesti tore, tore väikelinn Eestis. Aga ütleme, on ta nagu pärnuaastat vältel nagu mingisugust metamorfoosi läbi teinud, et eestlastel on tegelikult rahakott, on vahepeal paksemaks läinud. Võimalused on avanenud ja avardunud. Terroristlikke pomme eestlased ei karda ja mööda välismaad ratsutavad endise hooga Eestis endas on, on puhkamisvõimalusi tulnud. Noh, tegelikult ju väga palju juurde, et kas Pärnu ka nagu selle all on, kuidagi kannatanud või, või seda ei märka. Eks need rahvaarvu loetakse või külastajad loetakse kokku vist mõne mõne kuu pärast, aga tendents on pigem selline, et Buttavaid pärnakad ise vaatavad hoopis kadedusega Läti ja Leedu poole Jurmala Palanga poole käivad paljud ütlevad, et sealsed rannad on tegelikult oma melu ja sellise tegutsemisvõimaluste poolest palju paremad kui Pärnu oma. Ja kardavad just seda, et võib-olla needsamad Tallinna inimesed, kes või miks mitte ka Rakverest, Jõgevalt, kes suveks mere äärde tuleb, et mõne aasta pärast äkki nad sõidavad hoopis Lätti või Leetu. Ja me oleme toimetusega ise eelmine suvi, käisime Jurmalas vaatamas ja ja tuleb tunnistada, et ta viimaste aastatega selliseid noh, väga tugev arengu arengu teinud, et mõned sellised vaated ja alleed ja teevad täitsa täitsa kadedaks. Aga kaugelt kaugeks jääb ikka Palanga Jurmala, Tallinnast ja Soomest sõita. Ja Pärnu on just soomlaste hulgas väga populaarseks saanud, ise olen seal välikohvikus kuulnud kõrvallauast soomekeelset juttu, kuidas väga üksikasjaliselt arutati kinnisvara hindasid Pärnus ja kuhu osta ja kuidas investeerida. Ma olin just peaaegu et nädal aega Soomes Turus saarestikus ja vaatasin, kuidas soomlased ise puhkavad, et tõesti nende Se puhkamise loogika või traditsioon hoopis teine, et seal on tõesti neid saari nii palju, et igaühele on pisike oma kaljusaari, seal nad kükitavad või sõidavad siis jahiga saarestikus ringi, et selliseid suuri liivasid plaase ei ole. Aga mis sa ütlesid selle kinnisvara hindade kohta. Öeldakse ka, et Pärnu on jõudnud Tallinnale järgi. Aga kui ma kuulsin neid hindu, mis soome enda saarestikus selliste pisikeste mürkide eest välja välja käiakse, et kuskil 340 360000 eurot sellise väikese, 50 60 ruutmeetrise mere kaljunuki otsas oleva 20 30 aastat vana mürki eest, mis on suhteliselt halvas korras, vajab remonti, see on Eesti rahas üle viie miljoni miljoni krooni, Pärnu linnas saab selle eest juba korraliku villa nii-öelda rannarajoonis. Et kui need asjad ja niimoodi kokku panna, siis noh, kinnisvarahinnad on, on tõesti soomlaste jaoks oli ikkagi Pärnus väga-väga odavad kinnisvara kipub otsa nagu saama, vähemalt Pärnus hakkab käima, siis vanasti oli seal kuulda nii-öelda Peterburi ja ja Moskvast tulnud inimeste põristaja põrisema Erryga vene keelt, siis siis praegu on pärnu tegelikult täis puhast soomekeelset juttu. Ja kuhu ka ei läheks, igal pool on soomlased ja see seletab ka, mis sa ütlesid, et, et miks nad nii palju on, on kinnisvara kokku ostnud, aga, aga ega Pärnus ei ole, Saaremaa on juba täiesti maha müüdud, vist? Hiiumaal on veel natuke ruumi, aga, aga, aga ka teistes Eesti linnades on tegelikult juba soomekeelset juttu väga palju kuulda. Noh, raha peale väga palju paika, käisin siin mõned kuud tagasi Portugali rannikult 800 kilomeetrit ligi 1000 madeiral, kus ma arvasin ka, jätan selliseid väikeseid suve kodukesi, võib-olla hea pensionipõlve põlve veeta, aga kõik need väiksed nukid hakkasid samamoodi viiest miljonist kroonist peale ja huvitav, et seal ei ole vist mitte ühtegi soomlast siin asupaika kui kliimale äärmiselt soodne, leebe ja suvi ka mitte liiga liiga kuum, et ikkagi raha on see, mis paneb paika selle liikumise ja eks ta Eesti elu ole niisugune, et mida rohkem sa nii-öelda nendest kuidas neid nimetatakse tõmbekeskustest, nagu ütleme siis meie jutu puhul praegu suvistest tõmbekeskustest eemale lähed, siis. Eks elu ikka ja noh, tunduvalt vaesem ka välja paistab ja, ja mida sa ütleme Eestis ütleme siin lõuna poole, lähed siis seda rohkem seal tänavatel ja teedel Moskvitši laadasid, näed, mida rohkem sa põhja poole tuled siis seda, seda vähem neid neid ja ja eks see raha ikka on paraku püsinud üksikute kohtade ümber, noh, Tallinnast ärme räägime. Tallinn pole ka mingisugune suraasi puhkekoht kui ütleme, Pirita ja Stroomi rand võib-olla välja arvata, aga no tegelikult ei peaks üldse rääkima, kui me räägime puhkamisest, me ei peaks rääkima randadest. Puhkamine on hoopis hoopis laiem mõiste ja ja väga tore on mööda mööda Eestimaad ringi käia ja näha, et tegelikult on ju igasuguseid asju, sina, mart käisid ühes kohas, mis, mis on ka tegelikult muutunud. Eestlaste üheks niisuguseks nagu tooaineks isegi noh, rääkimata sellest, et ta on tõesti pokud Jah, ma käisin vinistus vaatamas suvelavastust. Põrgu värk, Eduard Wiiralti lugu ja Viinistu on tõesti üks väga positiivne näide selle kohta, kuidas nüüd särimees paneb oma raha mingisuguse koha ülesehitamisse, kus, kus ta ilmselgelt ta ei looda, mingisugust kasumit tagasi saada, nii nagu nagu Jaan Manitski on, on teinud Viinistu ka ja on võtnud need, saad kala, tsehhid, mida tegelikult on eestirannik täis igal pool koledad mahajäetud hooned ja on teinud sinna talvise kultuurikeskuse, kus on Eesti oludes väga hea kunsti kunstimuuseum ja teises seisis, käivad need etendused ja see on, see on nagu täiesti positiivne. Aga tahtsin ame lisada selle kohta, mis sa enne ütlesid nagu Lõuna-Eesti kohta, et raha sinna ei jõua ja kõik on nagu hoopis kurvem. Nemad on muidugi ka erandeid ja kui püüda, siis jõuab küll, näiteks ma käisin veel ka Karula rahvuspargi kandis, kus just nimelt Euroopa Liidu rahadega on käivitanud väga huvitav projekt. Metsamoori ühesõnaga ma ei mäleta täpselt, kuidas see nimi oli, aga kohalikes taludes on siis see inimene, kes selle projekti käivitas, on uurinud välja, kes mida oskab teha, kes peab mesilasi, kes mingisugust käsitööd teeb ja ja, ja siis need on pandud nagu inimestele vaatamiseks välja ja selleks on justan, kirjutavad projekti Euroopa Liidult taotlenud raha ja selle raha saanud ja väga kenasti üles ehitanud selle asja seal. Mina kuulen küll järjest rohkem inimesi, kes võib-olla suve kurvaga Pärnust läbi, aga oma sellise noh kaugemas tulevikus olevat puhkuse, seob hoopis lõuna või keskisti kohtadega. Rääkisin Tallinna tallinlasega, kes ostab kokku Jõgevamaalt noh meie jaoks selline täielik ääre ja tühermaa, kus ei tohiks nagu mitte midagi olla, et ma saan pikali Pole vist kaugele tulevikku vaatama, ütles, et see ei olegi nii kaugele, et maa ei maksa seal esialgu mitte midagi, kui just nimelt ja ta on võtnud eesmärgiks omandada seal kuskil 30 hektarit ütles seal on väikeselt jõekesed, kus on forelli? La täielik inim inimtühjus ja nii ma küsin, miks siis 30 hektarit, mida sa sellega peale hakkad, et siis looduskaitseala või tahtsid, ei, et see on selline turvatsoon ümber minu, et ma tean, et kui sa kuulub mulle, et sinna ei tule mitte iialgi selline keha keha kõrvale suvila, suvila kõrvale, mida me paraku Eestimaal väga palju piisab, kui minna näiteks Kabernemmess läbi ja vaadata, mis seal tegelikult viie aasta jooksul toimunud on. Ma mäletan 10 aasta tagust pilti, kui see oli ka sisuliselt selline ilus, kaunis Eestimaa inimtühi paik kellega muidugi Distraasi võib muidugi investeerida niisugusesse kohta, pealegi see on nii-öelda eluaegne elukindlustus, et et tulevikus hakkad aga neid puid maha võtma ja, ja, või nüüd tükati otsast ära, eks ole, ja ja vanaduspõlv on sellega kindlustatud. Aga kui me räägime ikkagi nüüd nagu puhkamist edasi, siis tegelikult ju paljud see, see on tore, ütleme, et uusi puhkekohti tuleb uusi võimalusi, aga samas on jällegi samas väga kurb vaadata, et mõned vanad head puhkekohad on nagu väga-väga rääma jääle jäänud. Mina, vana Kloova rannakana pean ütlema, et, et noh, see, see, mis oli, no ma ei tea, 40 30 aastat tagasi. Et sellest hiilgusest ja ilust on, ei ole mitte midagi alles jäänud on, on räämas olemas rand, kus noh, ütleme siis ka selle suve parimatel päevadel jääb rannaliival nagu paistab silma lahkunud 100, ütleme mõni mõnisada võib olla üksikutel päevadel ka paar 1000 plävitajat, aga aga kui see päevitaja tahab ühte jäätist või limonaadi või, või võiõlut minu poolest, siis, siis ei leia seda kuskilt, sest mitte ühtegi nagu teeninduskohta ei ole, meri haiseb on koristamata ja nii edasi. Näen aeg-ajalt seal Keila vallategelasi liikumas ja Keila vald on, on iga-aastasel oma oma ühe päeva korraldanud, aga aga hoolt selle ranna eest nüüd nüüd ei ole küll keegi näinud, et samas on jälle väga kahju, et nii hea rand ja nii strateegiliselt nii hea koht on nagu väga, aga rääma jäänud. No teine koht on ju Narva-Jõesuus, mis oli sõjaeelsel ajal tohutult populaarne puhkekoht ja ja kohutavalt pika-pika ja laia, ilusa liivaga rannaga, mis on noh, minu mäletamist mööda käisin seal küll harva, ammu, aga oli minu meelest tublisti pikem laiem kui Pärnu rand, mis on, mis on ka suur. Aga seal ääres seisavad tühjalt täiesti tohutu suured nõukogude aegsed puhkekodud, mis on praegu täielikult tondilossid. Seoses Pärnuga tuleb mul mõelda, et ma vist ühest tänases lehes nägin jälle järjekordselt mingit monstrum maja, sellist visiooni, mis, mille üle nagu Pärnus ikka kombeks tegelikult mitte ainult Pärnus, vaid kogu Eestis kakeldakse millegi mingisuguse objekti üle, mida ühed tahavad ehitada, teised ei taha, mis, mis, mis asi, see on nii järjekordne hotellvist. Noh, see on paik, mille üle on vaieldud ja palju, et kuskil veidi rohkem kui aasta tagasi taheti sinna ehitada selliseid korruselamuid. Ja siis oli avalik protest, tarvidus kestis, mitmed kuud on suuteline maha võtta. Ja nüüd omanik, mitte ehitus, tegi nii-öelda uue plaani ja soovib sinna teha sellise hotelli, mille all siis oleks ka mingi spordisaalid ja kohvikud. Aga küsimus on jah, selles, et olemasolev detailplaneeringu järgi võiks justkui ehitada kolm korrust, sellel on neid tunduvalt rohkem. Aga on mitmed viimased aastad ütleme, et on lõpuni nagu selgeks rääkimata, millised Pärnut näha näha tahetakse. Ja on üks koolkond selg, kes tahab seda, et see jääks selliseks nostalgiliseks väikeseks puugajadega linnakeseks. Teine kogukond on, ütleb see noh, pärnu sureb sellisena välja, et vastupidi tulema selline uuem, jõulisem, kaasaegsem puhkekeskuse maine peale. Tervise paradiis, mille üle siin ka mõned vaidlesid, et noh, kas ist suurt monstrumit mere äärde nagu vaja on, on tegelikult väga populaarne ja väga asine koht. Ma ei tea, kas pärn oleks võitnud sellega, kui sinna oleks nii-öelda selline veidi võsastunud ja roostunud ülejäänud, ma arvan, et see oli põhimõtteliselt nagu õige otsus. Ja see uus maja, mille üle vaieldakse, kas teha või mitte, jääb siis sama siis tervise paradiisi vana rannahoone vahele rannahotelli vahele. Et Ma arvan seda, et tegelikult ma ei poolda põhimõtteliselt sellist, et linn peab lõputult jääma selliseks, nagu ta on, aga kõik see on kinni ikkagi sellesama hoone funktsioonis ja arhitektuurilise sobivusest sinna. Sest Ma olen Pärnus, vaata et talviti rohkem kui suviti ja selle kogu selle rannaala probleem on see, et talviti täiesti välja välja surnud pime arvatakse, et peaks just vastupidine kortereid ilma et sinna igapäevast elu juurde tuua. Tõsisemad tervise paradiis äkki toob nagu talvel elu juurde? Natukene nagu kõrvale, ütleme sellest rannahotelli ja rannahoone tsoonist ja seal nagu tüüpiline see, et kõik väikesed kohvikud, mis seal suvel avatud on, pannakse lihtsalt talvel talvel kinni ja kogu see elu toimub tegelikult kesklinnas. Nii et see on kontseptsiooni küsimus ja ma ütleks seda, et seda vaidlust ei ole suudetud Pärnus lihtsalt lõpuni lõpuni rääkida, millisena seda rannahoonet tahame rannarajooni näha tahame. Ja see Pärnu rand on väikseks jäänud, on kõigile täiesti selge, sest et puhtalt juba keha keha kõrval ja sellist loba paika on väga raske leida ja samas oleks vaja arendada seda rannajoont nagu lõuna lõuna poole. Aga kui siin ehitatakse sellised hotellid või, või kinnised kinnised alad, siis see peaks nagu takistama takistama seda no tõmbamisele puhkamise jutule. Jälle alla, aga jätkame siit samal teemal, et vaieldakse ikka ja tore, et, et vaieldakse, sellepärast et vaidluses sünnib tõde. Kord on ka nii, et vaidluses ei sünni üldse mitte midagi, et see on täiesti mõttetu ja tulutu vaidlus, aga, aga Eesti on kogu selle uue iseseisvuse aja jooksul nagu üks äraneetud maa, et me oleme kogu aeg vaielnud mingisuguste majade tuuriliste lahendust üle vaidlema, siis on kõik hästi. Aga kui me vaidleme mingisuguste monumentide üle nii nagu nii nagu aeg-ajalt vähemalt korra või paar aastas on esile nagu purskunud kortne, vaidleme, eks ole, Lihula Ülekordne, vaidleme pronkssõduri üle siis me mõneks ajaks unustame vaidluse, tuleme jälle pronkssõduri juurde tagasi. Aga nüüd on siis Eestis vähemalt meie ajakirjanduses ja võib-olla on see suuresti ka tingitud sellest nii-öelda hapukurgihooajast, mis, mis meie ajakirjanduses praegu vaevab. Aga, aga, aga vaidlus on, on seda väärt, et natuke lähemalt rääkida. Jutt on siis sellest, et minu jaoks ausalt öeldes täiesti tundmatu organisatsioon, mille, mille, mille nime ma pean maha lugema, on siin Türgi ja Kaukaasia rahvaste euroop assotsiatsioon. Tal on mingisugune allharu siin Eestis on, on siis soovinud panna mälestusmärki Eesti rahva ja Eesti jaoks mõnelegi Zafira iial, eks ole, kelle, kelle kohta Tallinna abilinnapea on öelnud, et et noh, temaga ei tea, kas see on siis käin härra Liievi naine või ema või, või üldse, kes ta niisugune on. Selle selle ümber on nüüd siis siis nüüd täidetud meil ajaleheveerge, eks ole, juba juba päevi, et mitte öelda nädalaid ja Ühed ütlevad tuliselt, et me paneme niikuinii selle püst ja teised ütlevad, et, et see on Eesti arstide väärikuse au ja ma ei tea, mille kõige solvamine. Et, et kas saab olla üldse mingisugune, kust sellist noh, ühest nagu seisukohta või kas saab olla üldse mingit mingit mingit kirjasõna, kus on kirja pandud, et kellele tohib ausambaid püsti panna, kellel ei tohi panna? Eks see peab olema ikka nagu tunda ja ilmselt ühiskondliku arvamuse küsimus ja see Aliieva postamendi Lubi. Mulle tundub küll täiesti absurd. Kui linlane Tõnis Palts ütles, et ei ole ühtegi põhjust, miks ei võiks talle seda ausammast panna, siis ma ühe põhjuse pakkus küll välja seal, et ei ole mingit põhjust, miks ta peaks sinna panema mitte mingisugust seost sellel naisterahval, kes võis olla väga ja silmadoktor ju Eestiga ei ole. Sama hästi võiks panna kusagile evita Teroni mälestussamba, kes oli samuti väljapaistev naisterahvas. Ei no me võime panna Eva Brauni õega, siis pole ju, pole välistatud, sest et seadus ei ütle selle kohta nagu üldse mitte midagi. See on puhtalt ist jäetute omavalitsuse. Aga kui ma seal seda olukorda, kui oleks üks seadus, mis on supel heakskiidu leidnud ja seal on siis loetu, kes kellele võib ausambaid panna ja samas loetelu, kellel ei või, või panna, et see läks ka nagu kentsakas välja seal. Õige sa ütlesid, et ausammaste sobivuse ja loa annab tegelikult ju kohalikumale valitsus, aga neid kohalikke omavalitsusi on Eestimaa peal väga ja väga palju. Nii et ei saa rääkida siin ausammaste, puhu sellisest ühisest mõtteviisist või ühisest arusaamisest. Ka omavalitsustest juhtkonnad muutuvad, pärast valimisi tulevad jälle uued ja teised ideed peale. Noh, minu meelest ausammas on selline asi, kus peaks olema nagu konsensus nii-öelda ühiskonna avalikuks arvamuse ja siis seesama kohaliku omavalitsuse vahel ei ole päris niimoodi, et ma viin ühe ühe paberi vallavalitsusse või linnavalitsusse ja ütlen, et tahan sellel inimesel ausammast panna sinna, sinna sinna ja mulle nõusolek antakse ausammast, pea, mingisugune avalik arutelu ikkagi sellele selle Leenu on, minu meelest oleks see vähemalt soliidne. No kui jutt on, ma ei tea, kas, mis kujul seda Zafira liiva monumenti taheti nagu teha või kuidas need kaubkaaslased näevad nii-öelda seda oma oma Emajõe iidoli ausammast, kas see on ratsamonument või, või see lihtsalt näitab käega kuhugi? Ma ei tea, Meka poole või, või mida mida iganes, eks ole, et, et kui me hakkame või, või, või see on lihtsalt väikene bareljeef kuskil seina peal. Kui me hakkame iga sellise asja jaoks nagu bensust otsima, ehk siis ma ei tea rahvahääletust korraldama või, või, või, või, või kirglikku debatti pidama meie ajalehe veergudel, siis see on see neile nagu teine äärmus, eks ole, et et see ei vii kuhugi. Nojah, aga kui keegi tahab näiteks taastada mõnda Lenini monumenti, leiab selleks piisavalt argument, et ma arvan, et peaks olema ikkagi mingisugune konsensus ühiskonnas, et me ei suudaks seda ikkagi alla neelata kui Tallinnas või miks mitte näiteks hoopis paidesse tullakse Lenini monument uuesti, sest on inimest, kes seda seda soovivad. Zafira Ljeva monument on nüüd muidugi hea nagu lakmuspaber sellest, et, et samal ajal kui linnapea, no ütleme, siin Tõnis Paltsi fenomen praegu üldse on noh, nagu pole alati seal adekvaatne tema, tema käitumine, kui ta, kui ta ühel päeval ütleb, et ta ei näe mingit põhjust, miks seda ei võiks panna, teine päev ütleb ainult ainult üle minu poliitilise laiba, eks ole. Siis see on nagu üks küsimus, et keda ta siis nüüd nagu esindab, et kas tema kui tema kogu oma nii-öelda intelligentsus pagasi ja, ja elulooga nagu on, et kas see nii-öelda ühe linnapeaasi või on see linnavalitsuse asi või on linnavolikogu asi, kes selliseid asju peab otsustama, et noh, kuskil peab olema nii-öelda see konsensus, mida sa ütlesid, et et me ei hakka referendumi korraldama kellelegi Aliiva peale, eks ole, vaid vaid see peab kuskil ikka mingites ametkondades kooskõlastatud olema. Mul üks päris hea mõte, et töötaks eksperimendi hinnal, mõni toimetus võiks läbi viia selle, et ei peagi ühingutega Tallinnas olev mõnes muus linnas, et keegi ajakirjanik soovib ise endale monumente oma eluajal panna ja selleks soodsa koha välja vaadanud ja paberid täitnud ja viis selle omavalitsuse sisse ja vaatame, mis argumendid tulevad millele tuginetakse, selles keeldutakse, võib-olla keeldutagi ja hakkabki olema kellegile Madis Jürgenile näiteks võiks ju panna kuskile Tartusse monumendid. Aga no praegu ju Tallinna koalitsioon otsib, otsib võimalust korraldada prooviks üks rahvahääletus veel kord ja otsitakse seda küsimust, et, et mida see rahvahääletusele panna minu meelest Alijevi Alija monument on ju päris hea küsimus, mille, mille puhul saaks kohe rahvahääletuse ära korraldada. No ütleme, selline avaliku arvamuse konsensus on kahtlemata selles asjas olemas, sellepärast et ma ei usu, et inimesed ütleksid oma jah-sõna inimesele, kellest nad tegelikult mitte midagi ei tea. Et noh, teatakse küll Zafira liiva kadunud meest ja praeguse aserbaidžaani presidendi presidenti ja tema ema, eks ole, aga aga konkreetselt seda naisterahvast, kellel, kellel olevat suured teened aserite silmahaiguste ravil konkreetselt kivi Eestis. Ei, ei, nii et see, see konsensus annaks nagu ilmselt nagu negatiivse vastuse minu arust on, hullem on, on see, et aeg-ajalt antakse selliste sümboli väärtusega objektide ehitamiseks aga väga lihtsalt luba. Mul tuleb konkreetselt meelde see objekt, mis, mis noh, veel ei kerki kunagi kerki agaaga vileehituseks luba antud ja mille, mille, mille koht on sisse õnnistatud seesama Vene õigeusu kirik Lasnamäel, eks ole. Et ma ei, ma ei tea, mis, mis on see põhjendus, et, et Vene õigeusu kirik peab tingimata Lasnamäele konkreetselt sinna nõlva peale Kose Kose nõlva peale kerkima, aga, aga see läks kuidagi väga-väga-väga libedalt. Ja vot see on nüüd küll asi, mille, mille peale võiks korraldada, ma ei tea mida iganes, et, et see on ikka pompöösne, võimas võõrvõimu sümbol, kui me räägime siin Nevski katedraalis Toompeal. Et, et see nagu troonib üle terve Tallinna ja püstitati just sellel eesmärgil, et ta näitab, kes, kes tegelikult majas peremees on siis ega see Lasnamäe kavandatav või ehitatav, ma ei tea, mis seisus ta praegu on. Igal juhul ehitustööd seal veel ei käi. See katedraal või kirik on tegelikult ta samastab. Nojah, aga see küsimus viib välja selleni, et kes loa andis ja kes on tema valijad, on üsna selge, et niisuguste komplekssete ettevõtmistega püütakse endale valijahääli, mis on, mis on ju iga poliitiku püha kohus. Usu küsimus on üldse nii tundlikud küsimused, et tahaks täitsa seda poliitikut näha, kes ütleb, et ei, et Lasnamäe elanikud ei saa seda kirikut endale. Ja, ja sellepärast, et tegemist on vene õigeusu kirikuga. Et küsimus ei ole selles, et Vene õigeusu kirikut võiks Lasnamäele ehitada või üldse ei võiks Tallinnasse ehitada, aga mis ta peab olema just selle kohaga, mis, mis merele ära paistab ja Tallinna siluetti otseselt kujundada. No aga kirikud on läbi ajalooehitatud ikka sellistel kohtadel, kus nad kõvasti silma paistavad, niiet ega mind mind häirib kõige rohkem see nii-öelda mõttestamp või, või must stereotüüpne lähenemine, et Lasnamäe, see on, see on see on samasugune, nagu me siin hakkame rääkima ühest ühel teisel teemal, aga aga noh, et siltide kleepimine, eks ole, et Lasnamäe seal on mingisugune vene vene küla ja paneme selle kiriku sinna, siis on kõik rahul, eks ole. Aga tegelikult Lasnamäega kümnete tuhandete eestlaste elupaik, kes peaksid hakkama sellest vene võimu sümbolist nii-öelda iga päev mööda sõitma ja, ja see häirib täpselt samamoodi, tee neid inimesi nagu, nagu, nagu võib-olla kogu Eesti rahvast häirib Nevski katedraal seal seal tempe mäe otsas. Et see, see ei ole niisama, et et võtame kirvega vene kiriku, paneme Lasnamäele ja eesti kiriku paneme Pärnusse ja Tartusse, eks ole. Sest need on Eesti linnad. Ma arvan, et, et see on täiesti täiesti vale mõtlemine, kui sa ütled, et, et valijate häälte püüdmine, siis see on kindlasti õige, sellepärast et vaatame seda tsirkust, mis juba praegu on toimunud enne enne kohalikke valimisi, siis ma arvan, et ka meiega meie palavalt armastatud linnapea igasugused hüüatused on ainult tänu sellele oleme, me näeme teda iga õhtu teleuudistest midagi midagi ütlemas ja ajakirjandust hakkab jälle väga mõnusalt kõigest asjadest kinni. Mõtlemata sageli selle peale, et kas, kas sellel Valmis linnaga suust tuleb uldse mingit mingisugust väärtust on, aga tema PR-meeskond on teinud kõva tööd ja, ja linnapead pääseb ekraanile luht. Kui need kohalik lähenevaid valimisi valimiste peale mõelda, siis ega tegelikult ei olegi väga olulisi, mida poliitikud ütlevad, vaid on see, kui sageli nad pildi peal on. Sest ega mina usun väga palju ikkagi, et ka selle kohalikel valimistel. Rahvas teeb valiku ikkagi inimeste tuntuse järgi. Alati olen vist kui enne valimisi siin rääkima, mina ei usu veel seda, et nüüd lähtutakse ainult mingitest põhimõtetest või poliitilistest põhimõtetest kummidest, millest iganes tulevikuplaanidest. Ja kui linnapea kogu aeg nii-öelda ekraanil on, siis ma arvan, et see annab talle hääli tublisti juurde ja see kehtib ka täpselt iga teise poliitiku suhtes. Klenski ei ole Tallinna volikogus ju teinud muud kui aeg-ajalt üritanud vene keeles sõna võtta ja ja ma olen üsna kindel, et ta saab kohalikel valimistel sinna tagasi. See on väga kõva sõna, niimoodi ta sellega tähelepanu äratanud. Eesti ajakirjandus on sellest väga pikalt kirjutanud, pilte pilte avaldanud Veljesto kindlasti silma jäänud ja oluline ei olegi see, mida see Klenski võib-olla vene keeles rääkinud on. Millise seisukohti esitanud, aga? No ta ei ole kunagi kuigi pikalt rääkida aga ma olen kindel, et valimiste nii jäänud aja jooksul üritab ta seda veel mitu korda teha. Nojah, aga ütleme nüüd ei ole kõik, millest oleme rääkinud, see seeritsi, viimane teema ja ütleme ka siin üleriigilised meie riigi julgeolekupoliitilised teemad Pole, kohalike valimiste teema üleüldse seal seal tegelikult midagi, midagi hoopis rohkemat, aga, aga see ongi tähelepanuväärne, et, et nii-öelda ekraani läheb või pildi peale pääsemiseks sobib absoluutselt iga argument, olgu see siis Clement Zafira Liievale või olgu see võitlus viimse veretilgani meie kaitseministeeriumiga. Et miinisadam Tallinna südalinnast või no ütleme, peaaegu südalinnast healt strateegiliselt kohalt minema puksida. Et kõik asjad sobivad. No see on jällegi nii-öelda noh, see ei ole ju ainult mitte ainult ütlevad mõned ei ole üldse oli linnavõimu asi, kus, kus see miinisadam asub või kus asub üks, üks sõjaline objekt, kui, kui ta seal on, eks ole. Ja, ja ütleme, see, see näotu vaidlus, mis, mis praegu on, on tekkinud, on ka muidugi lisaks Res Publica hallist linna peale andnud ka reformierakondlastele muidugi head head trumbid kätte, et nii-öelda oma oma millise konkurendiga, kes just kelle kahekesi kellegile koos hääli võetakse. Samal ajal elanikkonna grupipilt on üks niisugune magus teemana, mis teie arvate selle selle miinisadama asja kohta? No üks küsimus on see, et kas Eesti ainus sõjas siin peab ilmtingimata olema Tallinnast, ta võiks olla kusagil mujal Paldiskis näiteks aga teine asi on see, et selle uue sadama ehitamine võtab, esitatakse väga palju raha ja teiseks väga palju aega, see, see ei käi niimoodi, et lööme kopa maasse ja ja on on aasta-paariga kohe valmis. Aga miinisadamakaid praegu lagunevad ja kui need praegu ei remondi, siis siis nad võivad lõplikult ära laguneda. Ja küsimus nagu mille üle vaidlus käib, on just see, et kas kas praegu võimet kaid ära remontida või ei või sest ega ka kaitseminister tüütu ei ole öelnud, et nui neljaks, sadam peab Tallinnasse jääma igaveseks ajaks. Sest võib-olla on see viimaste aastate jooksul mõnikord mõni väljaanne kaardistanud kogu Eestis alaliselt Eesti Ekspress on seda teinud ja Äripäev ühel ühel ühel korral aga neid sadamaid on tegelikult tunduvalt rohkem, me teame rohkem sellist reisiterminali, kus kruiisilaevad käivad või Soome laevad väljuvad. Aga neid sadamaid on tegelikult järjest ja lagunevaid väga palju. Minu teada ei ole siiamaani näiteks lennusadama probleemi ära lahenenud, kus kust pikki oli aastaid Eesti võimuesindajaid üldse ligi ei ligi ligi lastud. Olen järjest mitmed sadamakai, mis on minu meelest ka väga halvas korras kogu see näiteks linnahalliäärne äärne voolavus, tiibur siiamaani väljuvad aga vanuseliseid, veealuseid, roikaid ja kõiki püsti tegutses sadama ala, tuleks kuidagi kompleksset nagu ära planeerida. Et vastata sellele, et kas miinisadam on nagu õige koht nendele laevadele või ei ole olnud väga keeruline, tahaks kogusta rannaala, nagu tervikuna näha, et mis nendes sadamates tegelikult siis ikkagi ikkagi siin on kaks minu jaoks nagu postulaadi, et tegelikult see, et sõjasadam asub riigi pealinna südames väga-väga heal kohal kesklinnale väga lähedal. See näide, et, et nii ei peaks olema. Ma ei, ei pea päris paika, sellepärast et Euroopa tunneb ju igasuguseid näiteid. Sadamad võivad väga rahulikult sõja sadamate kaid koos eksisteerida, eks ole. Koos koos reisisadamatega ja ta võib olla vabalt osa osa nii-öelda. Linnapildist, et selles selles nagu ei ole, ei ole probleem, seda enam, et noh, kui keegi teist on miinisadamas minuti ja ma arvan, et meie kuulajad väga palju mitte sellepärast, et see on suletud territoorium, lõppude lõpuks seal asub Eesti vabariigi kaitseväeosa ja ja siis, kui te vaatate seda muidugi ta on räämas ja seal on natukene korda tehtud ja eriti seda nii-öelda seda majaosa, kus, kus toimub õppetöö ja, ja kus inimesed elavad. Aga Kaida muidugi väga viletsas seisus ja, ja tegelikult seal Kaide meres on ju, neid laevu pole ju kuigi palju. Admiral Pitka käib seal aeg-ajalt, mis on nii-öelda meie laevastiku lipulaev. Ja kui ta on suurtel NATO õppustel toolidel, kuid siis, siis on see see Kaide äärne on tegelikult päris tühine nüüd Eesti mereväe laevu pole ju tegelikult kuigi palju. Ja sellest lähtuvalt võiks öelda, et tõepoolest, et need vähesed laevad võivad olla ükskõik kus. Teine, et, et on ajalooliselt sinna jäänud. Ja kui üks asi on ajalooliselt jäänud, siis ta võiks ju ka edasi olla, et noh, mitte kõiki asju ei peaks hakkama siin nagu ära ära muutma. Ja teine postulaat on päris selge ja, ja linnapea ei ole suutnud seda ka varjata, on see, et mulle tundub, et kinnisvaraarendajad on talle usinasti kõrvas ahistanud, et see on üks üks, seda taipab muidugi iga inimene, et, et see on üks magus koht kuhu saaks nagu nagu midagi väga väga olulist ära teha ja kuhu saaks kõvasti investeerida ja pärast seda rohkem veel välja pumbata. Raha nimelt, aga, aga ka, aga kui me vaatame seda ümbrust seal siis seesama linn, nagu sa ütlesid linnahallikaid ja kõik need lennusadama, eks ole, miiniristlejad ja tuumaallveelaevu ei seisa kõrvuti reas ei ole suudetud nagu midagi. Samas lindile ei ole mitte midagi mõistlikku seal suutnud ära teha. Sest miinisadam siiski jääb kesklinnast pisut kaugemale, aga kogu see sadamaala alates Linnahallist kuni siis, no ütleme sinna miinisadamani välja ega sealt kuskilt eriti mere äärde ei pääse, seal. Endine laevaremonditehas on see veel? Jah, seda on ju päris suurel territooriumil oma dokkidega keda ilmselt sealt rajada. Siis on jah, seesama lennusadam, mille staatus? Mis praeguseni ma ei tea täpselt, kuidas sellega on, et jah, ega see miinisadam ei ole nagu kõige-kõige lähedasem koht kesklinnale, kus kus selle merele väljapääsu eest peaks võitlema. Tulemiselt samaselt reisisadama poolt ka Pirita poole, siis ega see mereäärne rajoon on ikka jäänud suhteliselt kinniseks ja ei ole seal selliseid häid, häid ja mõistlikke arendusi küll tehtud, niimoodi kus õhtul jaluta, jalutaks. No ja seda enam, eks ole, ja kui need kõige absoluutselt tipus olevad magusad kohad Tallinna linnas on nagu noh, ma ei ütleks, et nad räämas on, aga ütleme, ega, ega see viie-kuue kilomeetrine Pirita tee väärne ei ole ka mingisuguses hiilgekorras ja, ja kõik see, need hambad, mis on sinna teisele poole teed tekkinud ja kõik, kõik, kõik see näitab niukseid sumbuurset tegutsemist, kus kus linnavõimul ei ole nagu selgeltnägemist, et missugune see asi peab olema. See on tegelikult väga pikalt olnud minu meelest kuskil viima viie-kuue viimase aasta jooksul on räägitud sellest, et see on Tallinna kõige magusam ala, see tuleb Eesti vist ainult ainult keegi suutnud otsustavaid samme samme astuda. Aga seda, seda enam selles vaidluses, mis nüüd miinisadama üle käib, ei saa kuidagi nõus olla linnapeaga, et et kui me neid kaid nüüd ära parandame, siis on see mingisugune argument, et kaitseministeerium ütleb tulevikus, et me peame sinna jää, vaadake, valimissinna investeerinud oleme. Et kui need kaid nüüd ära lagunevad ja need laevad sinna nagu silduda ei saa, et siis, siis on ikka suur jama käes. Ja On selge, et enam mitut aastat need, need kaid ja kogu see krempel selle vastu ei pea, nii et sellega tuleb tegeleda. Seda enam, et linn ei ole suuteline mingisuguse aasta-paari-kolmega sellel territooriumil mitte midagi ette võtma. Nii nagu ta ei ole suutnud, nagu me tõstsime ka, eks ole, ülejäänud istekohtadega midagi ette võtta ja ka enam ei ole kohta ka väga palju, kuhu tegelikult võiks uus sõjasadam sündida, sest noh, Paldiski nii põhja kui lõunasadam on erakätesse, autosse toimub nii-öelda majandus, majandus, tegevus, sõjalaevade paika enam ei, enam ei ole. Kuhu see Kopli poolsaare pool täpselt sama ja sama lugu Viduranud. Täpselt sama samamoodi, et tegelikult ega selline üks selline väike sõjasadam võiks ikkagi Eestis olla ja mina läksin küll, et oleks pigem sümbol nagu paiknev, kus Tallinna linnas oleks vähe ka visuaalselt vaadeldav, nii et seda enam, et kui Eesti riik saab rikkamaks ja kaitsejõud saavad ka rohkem raha ja ja kui see nii-öelda kaks protsenti SKT-st jääb püsima, milles ei ole nagu põhjust kahelda, et ta püsima jääb, siis siis lõpuks jõuab aega sinnani, kus, kus miinisadam saab kaitsejõudude rahaga või kaitseministeeriumi raha ka lõpuks hästi korda ja siis on, siis on ju kõik väga-väga-väga tore. Tegelikult selle sadama taastamiseks ju peaaegu on NATO-lt raha eraldatud, mis, mis siis nüüd nagu tulla lendaks, kui, kui see asi. Katki mainisite Margus, Paldiski, Paldiski ka huvitav, kus sa sõidad Paldiskisse sisse, siis vasakul pool seal mere ääres, eks ole, üks terminal tuleb järjest juurde, koguaegne ehitatakse, midagi, majandustegevus käib. Huvitav on minu jaoks see, et, et Paldiski linn see 4000 või mitu 1000 inimest, seal on neli, neli pool 1000 inimest. See linn ei ole nagu suurt midagi saanud, sellest äritegevusest on räägitud küll kunagi räägiti ka, mäletad sellest, kui öeldi, et BMW kaalub oma oma ühe tehase ehitamist lausa Paldiskisse või vähemalt oma oma autode, transiidi ja, ja mis iganes suuri äriprojekte on, on toodud, aga, aga linn on endiselt niisugune, nagu ta on. Noh, kui seal ma olen linnas käinud viimaste aastate jooksul mitu-mitu korda ja ütleme, et ta tal äärmusest äärmusesse seal tõesti mõju korrusmaju, kus pooltel korteritel on aknad ees ja maja ees lehte kits rohtu. Aga on ka juba selliseid maju, mis on korda tehtud, aga oleme rääkinud nende ärimeestega, kes Paldiskis kõik teevad ja ütlevad, et see probleem, tööjõu probleem mida algselt arvati odavamad ja kogu see teenindav personal, et see võiks justkui tulla sealt samadest, Paldiskist endast, siis tegelikkus on hoopis mujal. Et inimesi on toodud sisse, sest et Paldiskis endast ei ole sellist sobilikku oskustööjõudu, mida sadamast tegelikult vaja vaja on. Need ka väga paljud inimesed käivad sealt Tallinnast Maardust tööl. Pealt paljust Paldiskis elavad inimesed Tallinnas. Tallinnas tööl ja dist erialad on jälle selles mõttes nagu erinevad, ega sa kohaliku võimu poolt ei saa nüüd ette kirjutada päris seda, et sa pead võtma enda terminali või laoplatsile tööle, need mehed nii-öelda Paldiskist kõik siia, mida Paldiski liinile soovis, ja asjal on muidugi üks positiivne moment, see, et ühendus Tallinnaga on, on Paldiskile tegelikult ju väga, väga hea. Käib seal marsruuttakso ja käib seal rong tihedalt ja bussiühendus ja kõik, kõik on nagu olemas. Tõsi küll, pärast seda, kui samm suure hooga tööle hakkas ja need suured rekkad sõidavad edasi-tagasi ja, ja ma olen tähele pannud, et ka nii-öelda uued autod, sõiduautod, mis Eestisse müüki tuuakse, tulevad suuresti läbi läbi Paldiski sadama siis süsteemi, mis on ka kannab suurt ilusat silti, et Euroopa Liidu abiga ehitatud ja kõik see, see on tõeliselt üle ülekoormatud ja on ainult aja küsimus, et see tee muutub jälle selliseks künklikuks. Sest huvitav on küll see, et Paldiski, mis olevat teiste olnud väga väga kaunis linn, selline hinnatud, hinnatud elupaik, siis puhkepuhkepaik, siis hetkel ei ole ta populaarne ka vene elanikkonna hulgas, et kui me vaatame, mis seal toimub viimase aastaga, näiteks seesama sel Maardus teiselt pool Tallinnat, mis looduslikult hoopis mitte midagi ütlevam paik siis seal on väga palju juurde ehitatud, elanikkonda kasvanud. Noh, miks ei võinud seesama areng tegelikult toimuda teisel pool, aga võib-olla ongi see, et vaatamata heale ühendusele Tallinnaga on Paldiski natukene ikkagi liiga kauge ja selle linna suudaks võib-olla uue hingamise anda tõesti selline korralikum, mõned uued tehased, aga väga suured tehased. Nendes sadamates tegelikult ka tööjõudu ka nüüd väga palju seal ei ole, tänapäeval on see küllaltki ära mehhaniseeritud, nii et kui me räägime siin, et Paldiskis on vist 4000 5000 inimest siis ma arvan, nendes sadamates on tööl võib-olla ehk paarsada inimest, mitte mitte rohkem, nii et tööprobleem on seal jätkuvalt väga suur. Nonii ja räägime saate vaata tonni lõpuosas natuke ka sel teemal, millele me oma eelmises saates, tõsi küll, teise teise kolmikuga rääkisime päris päris põhjalikult, aga, aga üks üks kohtuprotsess on andnud meile nüüd nagu mingisuguse lahenduse. Ja, ja, ja on võetud seisukoht. Eesti Eesti riik on võtnud siis läbi oma omakohtuvõimu selle, selle seisukoha ja üks noormees kelle eluaastaid ja on, on siis internetiportaalis Delfi võtnud valmis kirjutada sellise kommentaari, mille pealkirjaks oli, oli juudid ahju. Ja paar-kolm päeva kestnud kohtuprotsess. Õigemini vist oli ainult kaks istungit. Süüdistuse ärakuulamine, kohtuotsuse väljakuulutamine on, on need saanud oma oma oma karistuse mille küll kohtualune lubas edasi kaevata ja nimelt siis määrati noormehele nende rassismi ja kõike muud seda halba agiteeriva kirjutise eest 3000 krooni trahvi, noh, me võime arutada, kas 3000 krooni on, on palju või vähe või või, või missugune üldse peaks nagu karistus sellise sellise kirjatüki üle olema, mind rohkem selle asja puhul vaatame, et netikommentaare siis see noormees ei ole muidugi ainukene, kes, kes selliseid mõtteid väljendab. Aga mind rohkem nagu loo juures häirib see, et, et väljaande vastutus on, on jäänud täiesti nagu kõrvale või siis ära ei ole üldse nagu peetud mingi millekski, et see ongi noh Delfi või, või ükskõik missugune teine internetiportaal ongi selline. Kui siin vahepeal on öeldud, peldikusein, vabandust väga väljenduse eest, aga või, või planku või kritseldada kõike, mis sulle pähe tuleb. Ma nägin intervjuud Delfi peatoimetaja, kes ütles, et ega meie oleme tikuvabrik, et kui, kui tikuvabrik toodab tikke ja kui kurjategija võtab tikkuja, paneb sellega maja põlema, kas tikuvabrik ei ole süüdi. Et siis Delfi portaal on, on see tikuvabrik, kes ei ole nagu mitte milleski süüdi? Samas, Delfi on võtnud endale kohustuse ta ebasobivad kommentaarid eemaldaks. Muidugi võib alati öelda, et noh, jäi kahe silma vahele, ei, ei pannud tähele ja ei jõudnud noh, kuna tal on palju. Aga iseenesest on see ju, need kommentaarid on ju täis selliseid sõnumeid, mis õhutavad rahvuslikku, sotsiaalset, mis millist iganes, vihkamist. Külluse inimestevahelist vihkamist. Seal on kasvõi sugudevahelist vihkamist või mis, mis iganes, mida, mida seal lokkab. Mõnganud Delfi toimetajatena juttu nagu sellest just sellest sõnavabaduse ulatusest, et ma küsisin, et kas ei võiks teha, ei, mitte kirjutab mida tahad, aga panevad oma nime alla, et ainult sisaldaks. Nad vaidlesid vastu, et ei, nii ei lähe, kogu maailmas on igasugune, et interneti jututoad anonüümsed ja, ja see on nagu, nagu see põhimõte, mille naelad Nad saavad eksisteerida. Kui oleks, kui peaks inimene panema oma nime alla, siis, siis on üsna selge, et ta mõtleks natuke rohkem selle üle, mida ta sinna kirjutab. Toimetustes triidus, kui seda mitmed korrad arutanud, et tegelikult suuremates lehtedes on ikkagi inimesed, kes kommentaare toimetavad, kõige räigematest hävitavad, aga no aga ütleb, et nad ei tööta, aga 24 tundi ööpäevas ja suur osa internetikommentaare pannakse unetute ööde üles. Tavaliselt hommikul avastad, et keegi on öösel kell kolm, 25 pannud ühe räiguse üles. Sellega võidelda on selles mõttes üsna keeruline ja nüüd see, mis mida sa ütlesid, et tuleks identifitseerida iga inimene, kes sinna kommentaari ülespanekus süda on tegelikult mujal maailmas lehtede juures proovitud on viinud see tavaliselt selleni, et nende kommentaaride hulk täiesti drastiliselt väheneda. Kogukur Kaali külastus väheneb. Nii et seal on sellised käärid, kus tegelikult valik tuleb teha, aga kuna meil portaalid omavahel võistlevad sellega, et kui palju klikke ööpäevas ühele või teisele teha, et kes on kõige suurem, kes kõige rohkem reklaamiraha saab, siis kes tahab piirata juurdepääsu oma sellele? Tavaliselt ma mäletan, siin alles, mitte Kuu aega tagasi üks meie juhtivaid päevalehti, mille nimi ongi Päevaleht, eks ole, ütles, et nemad hakkavad piirama, ma ei, ma ei tea, kui, kui kaugele siis on nagu jõudnud või või kas nemad teevad seda tööd nende 24 tundi ööpäevas, et need, nad loevad kõik kommentaarid läbi ja läheb läbi filtri nii-öelda ekraanile enne, enne kui. Ja ükski ükski ei pääse niisama juhuslikult sinna sinna ilutsema, nii et ei oska öelda, kas kas see, see nii-öelda suur lubadus, mida leht välja kuulutas, on nagu mingisugust kasu kadunud? No minu teada ikkagi praegu Päevaleht, Postimees, Äripäev ikkagi natukene tsenseerivad neid, mis on, aga nagu ma ütlesin, mitte 24 tundi ööpäevas ja tsenseerimisel see piir on just see väga õõnesasi, et kas sa hakkad võtma siis otseselt nii-öelda Eestisse seadustega vastuollu minevat kommentaarid maha või seesama, kui sa ütled juba teise poliitiku suhtes, kui keegi ütleb näiteks Savisaare kohta midagi väga-väga halvasti ja räigelt tahtsin selle inimese arvamus ei ole otseselt seadusevastane, kas sellepärast ka siis hävitama või? Mis on see piirit reguleerimise küsimus. Natukene kahju on mul isiklikult sellest, et, et see asi, mis nüüd ette võeti ja esimese kohtupretsedendi lõi, oli just nimelt ühe rahva ja just nimelt selle rahva nagu nagu näitel jällegi, et, et kui siin õiguskaitseorganite esindajad on öelnud, et noh, nüüd on loodud hea pretsedent, et mille toel on siis nagu politsei tulevikus lihtne saata noh, kõik need kohtusse ja, ja algatada asi, eks ole, kui, kui keegi ütleb juudid ahju. Natukene nagu kitsaks. Kui keegi inimene otsustab naabri kohta näiteks midagi halvasti öelda, et noh, et minu naabrimees Peeter on joodik ja ja üleüldse ta laine viskab üle aisa ja nii edasi kiretut juttu kas siis toimetusel lasub kohustus hakata neid fakte kui selliseid kontrollima? Kuigi samas võib see väga suure skandaali tekitada mõningal juhul, eks ole, ja rääkimata sellest, et ta võib inimesele emotsionaalselt väga haiget teha ja teda ümbritsevatele Üle-Eestilises ajakirjandus on seda vähe, aga tegelikult maakonnalehtedes on seda probleem, kus süstemaatiliselt mingil perioodil ühte või teist inimest taga kiusatakse interneti teel, seda on tehtud ajakirjanike pihta Pärnu Pärnu Postimehes ja sellega on tõesti väga raske võidelda, oleme tuvastanud need serverid, kuskohast need kommentaarid on tulnud, oleme kinni pannud, ta kasutab mingit muud väljundit sellest, kuidas seda teha, teha, teha tahab. On varem olnud uurimine mitme, sellise vist ka Delfi kommentaari kohta üks oli, ma mäletan konkreetselt, oli see, kui keegi kutsus üles Savisaart mõrvama või midagi niisugust sellist kohtusse välja jõudnud. Aga, aga suulist sedasi. Nojah, antud juhul selle juudid ahju artikli peale või, või kommentaari peale kapo eest ei võtnud nagu üldse mingit suurt seisukohta, et andis selle edasi nii-öelda väärteomenetluse korras ja aga iseenesest on ju väga tore, et, et meie Meie, meie seadused ja, ja õiguskaitse needsamused, organid on, on hakanud nagu selliste asjadega ka tegelema, sellepärast et see asi ilmselt iseregulatsiooni teed. Kui siin on, on viimastel aegadel noh, mõnevõrra ekslikult küll kindlasti räägitud sellest, et ajakirjandust peaks hakkama rohkem ühed ütlevad reguleerima, teised ütlevad, et mingil juhul ei tohi. Ja siin meie kultuuriministri sõnu on, on mõneti valesti tõlgendatud ja liiga liiga suur nii-öelda mull astud välja selle peale, mida, mida minister tegelikult väidetavalt ei ole öelnud, nii et siis siis see on nagu nagu üks külg ja see ajas nii-öelda tõsise või, või pooltõsise ajakirjanduse nii-öelda tagajalgadele. Aga samas koguses loginduse värk ja netikommentaarid ja värke, see on ju täiesti täiesti ilma ilma kontrollita. Et ma arvan küll, et, et mõnes mõttes oli see see pretsedent väga-väga hea, et ta lõpuks lagedale tuli. Ja muidugi õhku küsimus, et kuhu see, kuhu see tiir tõmmatakse, kuhu, kuhu see vaenu õhutamine õhutamise piire paika pannakse, selge juudid ahju on nüüd kindlaks määratud rahvusliku vaenu õhutamine ja samas on sealsamas kommentaarides korduvalt kirjutanud venelased, et vähe saadeti teid, eestlasi, Siberisse tuleks uued vagunid valmis panna. Eestlased on kirjutanud rahva kohta sama hull asju. Miks nende kohta ei ole siis kohtupretsedenti algatatud? Kuidas, kuhu see piir tõmmata, see on suhteliselt keeruline küsimuseks. Kohtulahendite läbi üksikute kohtulahendite kohtut upuksid, nad hakkaksid internetikommentaarid lähtuvaid probleeme lahendama, nii et see aga siiski ei upuksid. Muidugi õpuksid paljude uppuvadki paljude väikeste seaduseparanduste puhul, kui, kui selgub, et, et on võimalik nii-öelda, upuvad siin niiklus asjade peale ja, ja noh, see ongi nagu, nagu kohtute ülesanne neid asju lahendada, aga samas samas jällegi noh, on, on tore, et sellised asjad tulevad. Me elame uues ühiskonnas, me elame uutel meediumide ajajärgul ja kõiki neid asju tuleb hakata reguleerima. See on, see on minu minu meelest nagu, nagu vaieldamatu, sest et kui seesama ütleme Holmes ütles, et tema oma selle kommentaariga seal käibeväljend, et tema protesteerib Iisraeli välispoliitika vastu, siis noh, väga tore, tähendab Iisraeli välispoliitika vastu võib alati midagi öelda ja, ja see, kuidas nad ütleme, palestiinlastega käituvad ja see on nagu asjalik jutt. Aga kui, kui noh, öeldakse tõesti, et neegreid, juute on väga vähe ära peletada, siis siis seda, seda asja peab kuidagi hakkama reguleerima. Ma usun, et selles me oleme kõik nagu ühel meelel. Jah, muidugi, sest see oli mingil määral ehk distsiplineerib neid kommentaatoreid, et nad teavad, et kuigi nad on anonüümsed, tegelikult on võimalik nad kindlaks teha, kui sellega hakatakse tegelema ja siis on ka nende asi nagu arutada seda, et kus see piir võiks minna, kust maalt uurima hakatakse. Kui, kui südametunnistus ei, ei reguleeri nende jaoks seda. Loeme sellega meie nii-öelda asjalikud mad ammendatuks, jaa jaa, loodetavasti spordihuviline rahvas, Eesti raadiokuulajad ei pahanda liigselt, et et ja me võtsime ära 55 minutit nende sellest ajast, kus, kus Erik Lillo võiks Helsingist lahendada nii-öelda spordiuudiseid, ma loodan, et teie ka jälgite kergejõustiku maailmameistrivõistlusi ja, ja õhtul kindlasti meil on pöidlad pihus, et meie kettamehed nagu edasi jälle saaksid. Eks ikka jah, kuna nad täna alles algasid, siis ei ole saanud väga pikalt jälgida, aga, aga õhtul õhtul kindlasti on tõsine huvi selle vastu. Ja väga paljud eestlased on ka Soome hüvoscario rallil Markko Märtini tegemisi jälgimas. Hetkel vist on kolmandal kohal. Igal juhul kergejõustiku MM-iga on, on seotud seekord eestlastel väga suured lootused ja kuigi üks üks meie lootusi, tõsi, mitte medalilootusi nagu äsja välja pudenes kvalifikatsiooniringis, siis sellest ei ole midagi, meie suured lootused on, on veel alles. Ja selles kergejõustiku maailmameistrivõistlustega On on vikerraadio kavas see väike muudatus, et rahvateenrite saate kordust ei ole kell üheksa täna, nii et saate seda, kes, kellel jäi kuulamata või kes tahab midagi täpsustada, siis saate kuulata netiversiooni. Ja aitäh kolleegidele. Täna olid siin vikerraadio stuudios siis Margus Mets Pärnu postimehest ja Mart Linnart jaamina, Aarne Rannamäe, Eesti televisioonist. Ja järgmine kord on, tahtsin jälle uus kolmik, aga mitte päris. Saatejuht on sama, tuleb teil leppida endiselt minuga, aga, aga uued. Ülejäänud kaks on uued, uued mehed. Aitäh kuulamast ja nautige nädalavahetus.