Võtame näeb nüüd siin tabelist välja. Maarika, nutta. Täna Vaikni viljanud on vist kõik ära läinud. Aga raaditädi ütles, et onu tootab. Vaatame tootjasse. Tervist, Sirje ja Maarika. Tulite jälle meid külastama? Queeni täpid käivad Boy ja mudilased näpia je. Meeldime jälle pille vaatama, see on ju ka õppiminetele. Kindlasti on, aga mis te, mis teil seal kaenlas on? Ah nii? No ega midagi, las siis kuulavad. Belliga Ast. Kohe näete, avame kasti ja vaatame. Nendes trükkides teeme kohe ühe ainsa toreda pilli. Just võtame selle kõige suurema osa kõige enne. Selle otsa kinnitame kõrvuti kaks lühemat ja selle teise lühema otsa veel ühe. Selle nimi on kõlatoru. Nelja kerkimist suur teel tuli välja. Kui paneme ta otsapidi põrandale püsti Isanda Maarikast hea tükk pikem. Ja minust. Sinust ka peate veel mõlemad selle pilli jaoks kasvama. Siis oleks ta juba liiga pikk, jõuaks suu juurde tõsta. Seda küll. Nüüd on billi taru kahe korra koos, aga ikkagi on veel üsna suur. Nii et peab rihmaga kaela panema. Siis on kergem ja mugavam hoida. Akordion panebki pärimaga kandma. Näitsite istunud. Võib mängida istudes jaga püsti. Ja. Ja klappe käinud ikka trapetsi, eks märika koli ja mehka. Siis te juba teate, misjaoks nad on. Õige nende abil saame mitmesuguse kõrgusega helisid. See on puust puhkpill. Et seda pilli puhuda peame panema talle siia külje peale veel lisaks ühe tüki ühe niisuguse kõveriku toru. Kui siit puhume, siis veel häält ei tule. Peame siia otsa veel midagi lisama. Selle. Seal hoolik ehk trost kinnitame ta siia S-kujulise toru otsa. Jaa hoolikul ehtrostil on kaks väikest lesta. Need on valmistatud suhkrupilliroost. Kui on uus hoolik, siis esialgu tundub küll natukene magus. Need lestad pannakse otsapidi suhu kui puhuda, siis hakkavad nad võnkuma, võbisema ja tekitavat helihelile pilli siksak torusse. Toru annab talle kõlavuse. Kui helilõpuks kõlatorust välja jõuab, on ta juba päris tugev. Jaa, fagotan madalahelidega bassipill. Nii ütlesid päris õigesti. Agotan, vana itaalia pill, õige vanasti oli teda seal nimetatud haava Kobuks. Vist sellepärast, et ta nii mitmest tükist kokku pannakse. Oh ei, ta annab ka kõrgemaid toonsid, teeb heledamat häält, nagu sina ütled. Karu mammile. Olgu nii. Ühel hommikul kui karuoti üles ärkas, tundis, et kõht on tühi. Läks metsa jalutama, marju ja mett otsima. Tatsas sammu siin sammu seal, leidis Maria siit ja marja sealt. Viimaks leidis metsast kännu seest mesipuu ja sõi kõhu tublisti mett täis. Aga mesilased kippus talle liiga tegema. Aruwambestis mödinal jooksu. Käru mõju käpp on siin nii tore lugu, sinuni polegi mul olnud elus karu, siis ta meili käest küsinud ka. Tõde on karm, tähtivadi. Tantsivad kui õpetada. Ei usu. Neid pole õpetatud. Ah piilu pardile? Täiteoskab ainuke lugu piiksu liita PPP. No mängime siis piilu pardile ka sellest, kuidas ta esimest korda jalutama läks, kuidas ta tiigi ääres vee peale astus, arvas, et teda kannab siis kar somm, vette vajus ja hakkaski ujuma. Piilume Giule. Täitled. Palun mängige nii. Nüüd mängin teile, Sirje, Maarika. Kuulake, arvake, mida see lugudele jutustab. Ja ilus tuli ja tõi jeti jää. Ja läksin kooli. Ja ebatüüpiline UV Karn õllepärgi. Oli küll päris õigesti saite aru? Kuu on juba. Mina tahaksin Gabroomida. Palun, palun saangi mina vähe kohata. Naabroovi Maarika. Aga sina, Sirje? Muidugi selle pilli jaoks oled veel väikesed. Ei ole nii palju jõudu. Agoti mängitaks sümfooniaorkestris puhkpilliorkestris ja soolopillina klaveri saatel. Laulame.