Tere imeilusat suve lõppu laupäeva hommikut ja ilm on nagu tulnud kaasa selle tähtsa päevaga, mis meil siin Eestis on, täna 14 aastat möödub Eesti taasiseseisvumisest, mul on rõõm tervitada stuudios Sulev Valner rit, Ainar Ruussaar, saatejuht Mart Ummelas kõigile kuulajatele, siitpoolt tervitused tänase tähtsa päeva puhul. Jah, Tummelas tervitused sünnipäeva puhul. Ma tänan, aga see kahvatub muidugi see sündmus kodumaa sündmuse ees. Aga siiski on tore ju ärgata sünnipäeva hommikul ja vaadata, kuidas trikoloor lehvib. Seda küll jah, seda ma märkasin juba 92. aastal, sest minu meelest kas mitte kohe hakatud heiskama, aga päris pühaks muutuste ju hiljem, ja noh, muidugi see on veidikene muutnud elukorraldust ka minul. Vähemasti ei pea ma reeglina tööl olema harva välja arvatud, täna aga jätame need ennast sinnapaika, räägime nüüd Eesti vabariigis taasiseseisvunud Eesti Vabariigist. Me teame, kui problemaatiline on olnud tegelikult selle tähtpäeva ajalugu või selle muutumine riiklikuks riigipühaks. Kuidas nüüd hinnata tänasel päeval 14 aastat pärast seda tänase päeva kaalu, võrreldes meie teiste rahvuslike tähtpäevadega kuhu ta asetub, no mina ütlen kõigepealt, kuna mina olen sünnipäevale, siis ma võin öelda subjektiivselt välja, et minu jaoks on ta väga tähtis, sellepärast et ma olen neile sündmustele ise kaasa elanud ja sellepärast on ta minule kahtlemata märksa lähedasem kui mõned teised rahvuslikud tähtpäevad ja, ja sellepärast mina neid tähtsustaksin rohkem, samal ajal ma mõistan muidugi neid inimesi eriti väliseestlasigi, kelle jaoks see sündmus ei oma ilmselt samasugust kaalu. Aga mida arvate, teie, olete natuke nooremad, kui mina. Igal juhul omab see omab see sündmus sündmus äärmiselt suurt kaalu, sest tegelikult, et 20. augustil 14 aastat tagasi võeti vastu otsus Mille tulemusena Eesti on siin, kus ta on, mitte näiteks seal, kus on Moldaavia ehk siis Moldova või seal, kus on näiteks gruusia Ja noh, eriti oluline on see päev kindlasti noh, neile inimestele, kes sellest rohkem või vähem osa said nendest nendest ärevatest päevadest 19. 20. augustil mina nende hulgas. Ja, ja mina pean seda küll küll eesti rahva tähtpäevade hulgas ikkagi äärmiselt kaalukaks päevaks seda kahekümnendat augustit No mina täitsa sama meelt, et, et mind paneb jätkuvalt imestama, et, et siiski ka tänase päeva puhul tundub, et, et sellesse suhtutakse riiklikul tasemel natuke nagu ettevaatlikult, sest no mis siis nii väga täna ikkagi toimub riiklikult eriti nagu midagi mingid väikesed sellised koosviibimised küll on Toompeal ja ka presidendilossi lähedal aga, aga ei midagi siukest tõeliselt suurt nagu 24. veebruariga võrreldes annaks paadi siis miks mitte. Aga miks mitte. Ühesõnaga, minu meelest sellest valehäbist võiks ikka üle saada küll. Ja võib-olla just just selle tõttu võiks ka nagu mitte niivõrd rõhutada nii väga seda, et kes need seal Toompea lossis sel päeval olid ja sellele selle asja poolt hääletasid vaid et tõepoolest seal on terve eesti rahvas ikkagi noh, ütleme oli tegelikult ka selle, selle otsuse taganttõukaja, mida seal 69 saadikut vormistasid. Ja, ja kindlasti ta oli ka ikkagi ju mingisugune kulminatsioon sellele kogu sellele protsessile alates aastast 88 või isegi 87 ütleme fosforiidisõjast peale. Et ta oli ikkagi mingi sihukese nelja-aastase võitluse kulminatsioon. Et seda kõike tegelikult tuleks nagu vääriliselt tähistada, küll. Sündmus oli 14 aastat tagasi, aga aga selle nagu päeva tähtsust osaliselt rõhutab ka ka seik, et siiamaani tegelikult paljud poliitikud vaidlevad, kui suur oli ühe või teise poliitiku roll nendes sündmustes, kui kui tähtis või vähetähtis oli mingite isikute roll nende protsesside toimimisel. Ja need vaidlused kestavad ju siiamaani ja kui ma mäletan, kui kolleeg Ilmar Raag sai valmis oma filmi mis räägib just nimelt 20. augustisündmustest 14 aastat tagasi, siis sellele filmile oli ka tehtud äärmiselt palju kriitikat. Ehk tegemist oli mängufilmiga äärmiselt palju kriitikat just nimelt selle kandi pealt, et ühte või teist inimest, persooni oli selles filmis näidatud liiga vähe ja liiga pealiskaudselt ja nii edasi ja nii edasi. Nii et, et ka see rõhutab tegelikult selle päeva olulisust. Ja tegelikult see päev sobiks väga hästi selliseks üld avalikuks pidupäevaks ju selle tõttu, et ta on suve lõpus ja suve erinevalt 24.-st levivad ja on soe ja tavaliselt ka ilus ilm ja kohe varsti on algamas kooliaasta, et viimane võimalus võib olla niimoodi perega koos seda tähistada, seda võiks märksa krambi vabamalt tähistada minu meelest, et siin on endiselt see Edgari vaim sees. No ma lugesin jälle siin. Lauri Vahtre kirjutas Õhtulehes kolumni, kus ta ei saa jätta märkimata, et noh, see on mingi niisugune. Midagi võrreldavat üldse Eesti iseseisvuspäevaga, mina julgen seda küll täiesti selles mõttes võrrelda, sest noh, ajaloolane, aga oma sellise elukogemuse ja õpitu põhjal ma võin öelda, et 1918. aastal Eesti vabariigi väljakuulutamine oli siiski eliidi otsus. Eliit tegi selle otsuse tollal ja rahvast oli Ühele vabadussõja käigus. Aga, aga noh, praegu see, mis toimus 1991, oli ikkagi poolest kogu Eesti rahvategevuse tulemus ja kas ta oleks just 20.-ks augustiks sattunud või oleks ta hiljem tulnud. Loomulikult oleks võinud asjalood minna teisiti, ega Eesti ju maailma poliitikat otseselt mõjutada ei saanud, aga me suutsime ära kasutada selle šansid. Ja, ja minu jaoks on see päev tegelikult ikkagi ka selline päev, mis, mis paneb tahes-tahtmata arutleme mõtlema kõikvõimalikele fiktsioonidele, mis oleks võinud juhtuda juhul kui oleks läinud teisiti. Sest et oli ju reaalne võimalus, Nõukogude liit püsib veel veel päris pikka aega ja ja noh, mis oleks näiteks juhtunud, kui putšistid ei oleks võimule tulnud, milline oleks olnud Gorbatšovi poliitika, milline oleks olnud siis lahendus balti riikide jaoks? See on tähtis päev. Täna hommikul Ülo Nugis ka vikerraadiole andis intervjuu, ta just rääkis, et just otsus tehti, nii on tema meelest väga-väga tähtis, et sellega välditi just sellesama Moldaavia või Gruusia saatus, et meie nagu saime asuda hoopis teistsugusele arengu teele, kui, kui näiteks, kui me oleksime alustanud nullist või nullvariandiga kodakondsuse mõttes, kahtlemata see on, see on üks tõsine tõsine argument, mida ei saa välistada, kuigi mina ei tahaks spekuleerida selle üle, missugune oleks olnud näiteks arengutee siis, kui Eesti oleks käitunud nagu Leedu ja noh, iseseisvuse välja kuulutanud juba kusagil varem üheksa 10. või 91. aasta alguses Leedu Vilniuse sündmuste aegu, näiteks et võib-olla tõepoolest siis oleks asi teisiti pööranud, aga minu meelest on mõttetu selle üle spekuleerida. Ja tõepoolest tuleb noh, täna ta siis saatuste ajalugu ja eesti rahvast, et niimoodi on läinud ja ja selle üle ausalt ja siiralt rõõmu tunda, aga mitte seda nagu veidikene nagu piinlikkust tunda sellega. Ja seda enam, et endisest Nõukogude Liidu endise nõuliidu osariikidest on siiski just nimelt Eestil, Lätil ja Leedul läinud ikka ikka kõige paremini ja, ja need otsused, mida Balti riigid on teinud, on olnud ikkagi suhteliselt sarnased, rääkimata sellest, et noh viimastel aastatel eriti on räägitud, et balti ühtsust tegelikult nagu ei ole ja kas ta peabki olema ja et me ei ole siiami kaksikud või siiami kolmikud. Aga need otsused, põhimõttelised otsused on, on siin kolmes balti riigis tehtud ikka enam-vähem õigesti. Kui me veel kord võrdleme ennast Kõrgõstani või Moldova või Gruusia Armeeniaga Me peame muidugi meeles pidama, et Balti riikidel oli see eelis, et nendel oli olemas küllaltki selge iseseisvusperiood, millele sai toetuda, tähendab nendel teistel riikidel oli see suhteliselt hämarse üsna lühiajaline see iseseisvusperiood, aga ma tahaksin siia tuua ühe väga huvitava niisuguse uudise juurde minna, vist eile lugesin, et, et on sündimas üks väga tõsine ja, ja ma ütleks, respektiivne Uus Liit nimelt on koos Poola, Ukraina, Gruusia ja Leedu juhid, et moodustada telg Läänemerest üle Musta mere Kaspia nii ja sellega hakata nagu teatavat vastukaalu SRÜ-le looma. Vaat see on minu meelest juba ajalooliselt väga oluline, oluline samm, oleks, oleks selline liit tõesti luua. Ja noh, Gruusiaga seal küll nüüd maismaapiir puudub. Pehmelt nojah, sill tekib küsimus. Heina, selle musta merega ja ma ei tea, kuidas seal need akvatooriumis kulgevad. Jah, noh, eks siin ole ju Ukrainale ja Gruusiale oled nagu nagu selge huvi Musta mere ranniku hõlbamiseks ja kontrollimiseks seljad kokku panna, sest Gruusial peaaegu puudub legaalne väljund mustale merele, sellepärast et suur osa rannikust on separaat riigi Abhaasia käes, mida küll keegi ei tunnusta, aga mis on grusiinidele kindlasti pinnuks silmas. Ja ukrainlased on ju ikkagi hädas Venemaa ja Venemaa Musta mere laevastikuga, nii et nii et tegelikult neil kahel riigil on nüüd küll selged huvid kindlustada oma väljundit mustale merele ja Poola on lihtsalt väga suur riik. Et tegelikult see on, see on huvitav uudis. See on tõesti huvitav uudis ja tahaks tõesti loota, et midagi sellest sünnib, sest see automaatselt kohe seab Venemaa hoopis teise formaalsesse situatsiooni, labal poliitilist situatsiooni, ta kohe peab arvestama millegi muuga, ta ei saa enam automaatselt SRÜ liitlasi vaadata kui oma etturid. Seda enam, et Gruusiat ja Ukrainat pärast viimaste aastate muutusi ei pea Venemaa enda jaoks kuigi sõbralikuks riigiks. Jah, ja kui me vaatame nüüd jällegi selle tellijana, siis ta isoleerib ka sedasama Moldova nii-öelda väljapoole seda asja, nii et see, see võiks olla väga perspektiivne areng tuleviku suhtes, aga me ei hakka nüüd rohkelt spekuleerima välispoliitilistel teemadel, me vist ükski ei ole siin tõelised välispoliitika asjatundjad küll Venemaailmselt ei pääse. Venemaast me ei pääse sugugi mitte. Muide, ma tahtsin veel vahele öelda, et kui me siin rääkisime, et üldrahvalikult tähistatud Ta selles mahus tänast päeva, kui ehk võiks, võiks tahta siis üks suur erakond tähistab seda ju väga üldrahvalikult, korraldades täna oma aastapäeva kongressi, mis noh mis muidugi mõnevõrra annab jälle kõneainet just Lauri talle ja teistele tema mõttekaaslastele näidata, et noh, Keskerakond üritab nagu seda päeva enda omaks teha. Mis, mis muidugi noh, jällegi on natuke küsitav. Ma ei pea, seda ei pea võib-olla üldse nii võtma, aga mõnes mõttes selle Keskerakond just nimelt läheb ju nagu pealinnast ära oma kongressi pidama sellel päeval, mis on isegi natuke imelik, et selle asemel, et et käia mööda ütleme, nii-öelda hommikust õhtuni mööda Tallinnas toimuvaid üritusi ja trümfeerida selle asemel nagu minnakse minnakse oma kongressi mujale pidama, aga. Aga võib-olla on see ka juhus ja pigem on see tegelikult Ainar hääli kõige parem nali. Kohalike valimisteni loetud päevad või selle kampaania alguseni, eks nad mingil päeval pidid oma kongressi tegema. Ja nii-öelda loomulikult Rakvere ja Lääne-Virumaa on üks Keskerakonna tugevamaid toetuskante aga jääme ootama sealt uudiseid, sellepärast eelinfo väidab, et uus programm ei ole Keskerakond seal vastu võtab, saab olema väga mahukas ja põhimõtteline ja kindlasti väga oluline avalöök sügisestele kohalikele valimistele. Aga ma arvan, et midagi väga ootamatut sünninäiteks ma arvan, et Mailis Reps hoolimata kõigest saab kongressilt usalduskvoodi või mis te arvate? Ma arvan küll, et Keskerakond nüüd oma tubli noort liiget ministrit parda heitma ei hakka ehkki kõne andmine tegi poliitilise vea, nagu ta tunnist, jah, seda küll. Ja see viga oli tegelikult, et päris suur. Kui me räägime tema sõnavõttudest. Et oleks õige küll, kui just nimelt oma erakond korrale kutsuks, sellise asja puhul ma arvan, et iga erakonna sees oleks õige, et sellised noh, kui Mailis Reps ise tunnistab, et tema suurim viga on, ta kukkus lobisema, siis noh, andke andeks sellises olukorras, eks ole. Noh, see on ju äärmine ebaprofessionaalsus lihtsalt. No teeme, mina näen kogu selles protsessis nii, temal muidugi süüd, aga ka noh, kogu Eesti riigi, aga Eesti ühiskonna ettevalmistamisel selleks kongressist teada oli, et see kongress tuleb, et see tuleb Oskarolasse tuleb meie hõimurahvaste juures. Kõigepealt me teame, et eestlased ei läinud sellele kongressile sellise esindusega, nagu oli võimalus minna 50 asemel kuskil 20 esindajad, ma ei tea, kas seal on kedagi Eesti ajakirjanduses. Nagu te siin enne saadet ütlesite, et ei ole ju ka kutsutud, eks ju. Et noh, võib-olla, kui oleks ka meie televõttegrupp seal kõrval olnud valla. Me oleksime saanud siis natuke teistsugust informatsiooni selle kohta, mida ta ütles ja kus, mis situatsioon ronis, kuigi nagu võib nüüd lugeda vene infokanal, Regnomru väidab, et, et tal on Mailis Repsi intervjuu täies pikkuses olemas. Nii et noh, võib-olla Eesti ajakirjandus saab temagi asjale kasutada. Sest see, mis oli siia kanalile, oli kindlasti vaidleks. Katkend sellest intervjuust andis peale selle muidugi mind paneb ka imestama, nüüd ütleme peaministri või valitsuse niisugune hambutu käitumine, et Ansip tuleb siis pressikonverentsile esinema ja ja nagu mõistab hukka selle käitumise Mailis Repsi käitumisele, samal ajal ütleb ta. Aga noh, ootame ära, kuni ta tuleb tagasi, et noh, meil ei ole kontakti, no kuidas siis niimoodi, et meil on minister väga delikaatses situatsioonis, Alius Carolaas esindab Eesti vabariiki, aga meil ei ole temaga mingit sidet. Et telefon, nagu ütleb Mailis Reps, oli abi käes, ei saanud helistada, ei saanud vastu võtta kõnest, minister oli abitu. Et siin on nagu jälle midagi niisugust riiklikul tasemel, sellist arusaamatut või kohmakad. Aga muidugi eraldi tuleks muidugi rääkida sellest tõepoolest, et kuidas Vene propaganda ikkagi. Ta kasutab neid intervjuusid, mida seal antakse, sest no lugesin täpselt samal päeval, kui oli meil pikalt ja laialt siin juttu mailis repsi intervjuust lugesin ka uudist selle kohta, mida on öelnud Katrin Saks mida vahendas Mihhail Lotman. Ja väga õigesti vahendas. Täpselt nii ongi ta seal öelnud, et suure hunniku marikeelset raamatut suveniiri tega tuleb ta tagasi ja uudise pealkiri oli, et ainuke surve, mida ma tundsin Marimaal, oli infosurve. Et siin oli nii palju minu infot ja näed nüüd ma olen palju targemaks saanud, nii et kuigi selle uudise lõpus oli tõepoolest oli ka niisugune väikene kriitika välja toodud markeeellovi esinemises tõsis Mari Elli presidendi esinemise suhtes, siis noh, kokkuvõttes see uudis oli ju eksponeeritud selleks, et näidata, et Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee ametlik esindaja on väga rahul nähtuga ja ütleb, et mari rahvas elab õnnelikult ja rõõmsalt. Et vaat, siin on see tõlgendamise küsimus ja selles mõttes ma näiteks Toomas Hendrik Ilvese eilset niisugust küllalt teravat hukkamõistu Repsi suhtes, noh natukene võtaksin sulgudes sellepärast et noh, siis peaks ju ka Katrin Saksa esinemist seletama või lahti rääkima. Ei, aga no siin võiks siiski ei võta seda, et kui Katrin Saks peab aasta lõpuks tegema ette kanda, siis tal ei sobi praegu hakata sõna võtma, et noh, ma ei tea, ma ei ole temaga rääkinud, ei oska öelda, eks ole, olid rahvusvahelise organisatsiooni esindaja muidugi tõenäoliselt pidi tegelikult piirduma umbes sellise jutuga, et oli tore saada hulk suveniire. Noh, et hiljem kirjutame tegelikult selle ettekande. Aga, aga muidugi jah nagu ikka, siseneb tundma. Aga tegelikult on noh, eks siin tegelikult ole ka see, et, et, et Eesti-siseselt on see nagu konsensus juba kujundatud. Et selle olukorra kohta seal tohib öelda ainult teatud asju. Ja minu arvates see nagu Kas see asetab nagu tegelikult seal käivad inimesed väga kitsastesse võimalikesse raamidesse kui nad ütlevad natukenegi teisiti, siis nad järelikult ütlevad valesti, mis, millega ma ei taha sugugi kuidagi Reps saksa õigustama siin hakata, eks ole, aga aga, aga mõnes mõttes noh, on on õigus, noh, nagu ju inimesel kohapeal käies seda, et mõni asi, mida ma nägin, ei olnudki nii hull. Ei olnudki niisugune nagu mujal on nagu ettekujutus. Ma arvan, et ajakirjanduses loodud ettekujutus rääkis ajakirjanikuga Noh, muidugi ikkagi see, mida Reps seal ütles, noh ja nii palju, kui see nüüd on edasi kandunud. No tundub, et ta ikka enam-vähem nii ütles, ükskõik, võime öelda, et vene propaganda lõikas seda kokku natukese, nii ja naa ja panin mingid teised kohad kokku. Aga enam-vähem nii ta ilmselt seal ikkagi ka öelnud on see, see tundub, et tuli siiski suhteliselt nii-öelda järje järjest tsitaadina, eks ole, see. Aga muide, ma tahaks juhtida veel ühele huvitavale nüansile tähelepanu, ütleb, et tema sõna moonutatud noh kuidas Repsi ütlus nüüd sedasama Regnomru kajastab. Ta on võtnud selle tsitaadi, kust ma, ma ausalt öeldes ei pannud tähele selles teleintervjuus vestile, et kas seal oli sees, et ta ütleb, et see pilt, mille on loonud Eesti ajakirjandus, sealhulgas keelne ajakirjandus Marielist ei pea täielikult paika nähtu põhjal. Et Ma ei tea, kas, kas see oli seal sees, aga igatahes reeglinomruu selles kajastuses oli sees, nagu ta oleks öelnud, nagu et umbes Eesti venekeelses ajakirjanduses ei näidata Mari Eli elu hobi. No vot, see on nüüd nagu see on nagu see koht, kus, kus ma ei julge kaasa rääkida, sest ma ei, ma nagu teiegi ei ole näinud ja kuulnud tervik intervjuu. Ja noh, üks intervjuudest ikka võetakse pikkadest intervjuudest võetakse mingi osa, mida siis huvitav osa, mida esitletakse. Aga fakt on muidugi see, tundes Mailis Repsi, ta on tõepoolest väga-väga väga hea suhtleja ja ja väga hea rääkija aga mitte niivõrd vene keeles nagu, aga mitte niivõrd vene keeles. Jaa. Ükskõik kui hea ei ole, sinu vene keele oskus, on see keskmine või kõrgemal tasemel. Kui sa oled Eesti riigi kõrge ametnik, siis vene ajakirjandusega suhtlemisel peaks olema topelt ettevaatlik. Sest et see, kui peenelt see masinavärk töötab Vene ajakirjanduses, on ikka, see on ikka täiesti uskumatu maa. Mulle meenus praegu kaks kõige lihtsamat näidet Pervõi Baltiiski. Eesti uudistest. Kus siis, kui Eesti sai NATO täisliikmeks, oli lõik sellest, kuidas Eestis näputäisliikmeks ja kohe sellele järgnes uudistelõik Nendest vaestest Jugoslaavia inimestest, kes tähistasid kurba päeva Ameerika pommirünnakutest NATO pommirünnakutest. Kui oli Eestis, tähistas küüditamise aastapäeva, siis oli Pervõi Baltiiski kanali Eesti uudistes lõik sellest kuidas Eesti tähistab küüditamispäeva ja ma vaatasin, mõtlesin, püha müristus, et kas on mingi ideoloogiline murrang toimunud selles Kremli kontrollitava propagandakanalis aga ei lõika, algas väga armsalt, kuidas mälestati küüditatuid ja lõik lõppes sellega, et küüditati juhti. Tide hulgas oli väga palju eestlasi, kes küüditasid siit ka venelasi. Et lihtsalt vene ajakirjandusega tuleb suhelda äärmiselt ettevaatlikult. Kui maa Eesti televisiooni programmijuhina tegin otsuse näidata üheksanda mai paraadi Moskvas mille eest ma sain kõvasti isamaalaste käest kolkida siis üks Vene infoagentuur kirjutas sellest uudise kiites mind äärmiselt julge otsuse eest, mis läheb vastu riigi ametliku poliitikaga. Ma isegi öelnud neile sõnagi, nad lihtsalt selle olemasoleva informatsiooni põhjal kirjutas sellise uudiseni, et Mailis Reps ja kõik teised Eesti kõrgemad riigiametnikud ma ajakirjanikuna panen teile südamele vene ajakirjandusega suheldes tuleb olla hästi vaoshoitud. Ma tahtsin veel täiendada ühe uudisega, sealt reetnam roost just sellesama pressikonverentsi ka seose, mida Reps andis koos Margeeloviga ja kust talt küsiti, et milline on siis setu rahvaseisund Eestis, et kas setu keel saab riigikeele staatuse, kus ta siis ütleb, et Eesti ei saa sellele anda? Ta põhjendab seda majanduslike argumentidega, et meil ei ole umbes nii palju raha, et me saaksime kõikidele vähemustele anda riigikeele staatust, aga see näitab taas, kuidas Venemaa kasutab väga osavalt selles situatsioonis, kus Mariide Maridan Mari Ellis vähemuses juba tänaseks päevaks, võrreldes teiste rahvustega, eks ju, et noh, umbes võrreldakse nagu maride seisundit Eesti Zetodega. Näidatakse marida, seisund on palju parem kui setudele loomulikult, sest neil on isegi nüüd oma kommertsraadiojaam, alustas ta aga, aga Mailis Reps oleks võinud muidugi öelda, et jah, et Eesti on täiesti. Valmis kaaluma seto keelele erilise staatuse andmist. Ja kuna Venemaa on ühepoolselt peatanud piirilepingu ratifitseerimisprotsessi, siis kaalume setudele eristaatuse, keele eristaatuse andmist siis kui me saame tagasi kõik see tolad. See oleks olnud, see oleks, see oleks Eestis kõvasti vastu põlanud ja Repsi oleks kätel kantud ja. Aga siis oleks ta usaldus, mida Vene propaganda sellel pinnal teha, eks ole. Esitab loo Venemaale territoriaalseid nõudmisi. Loomulikult see oligi, see oligi minu poole provokatiivne veel kord näitas ilmselt veel hullemad ja kindlasti veel kord. Ütleb seda, et tõesti Venemaa poole minnes ükskõik kes meie ametlik esindaja on, peaks ikka väga tõsiselt mõtlema, mis, mis ta üldse ütleb, aga iseasi on see nüüd, mida Eestis selleks selle tema ütlustega tehakse, kuidas see on nüüd juba nagu väikeseks sisepoliitiliseks. Niukses suureks päris suureks käe väänamiseks satun, sest me panime tähele, et samal päeval, kui ilmus uudis või sõnum ajalehes samal päeval oli juba Mart Laari kommentaar, järelikult ta töötas nagu paralleelselt ajakirjandusega. Et hankis infot ja siis kohe ka kirjutas oma kommentaari. Nii et noh, selles mõttes sisepoliitikas nagu näha, lööb see veel kõvasti laineid. Kas see pannakse sind imestama kohalike valimiste eelõhtul et seda väga kiiresti konkurendid? Ei mind ei pane see imestama marale kutsuvad kuigi kuigi kiita, et näed, kui kiiresti reageerida Ei, mina arvan ka, et me ei tohi siin kuidagi Mart Laarile ka teistele ette ehitajatele öelda, noh, me ei saa kuidagi seda pahaks panna, sest on väga õige, et nad tegelikult väga ja noh, väga kiiresti ja väga jõuliselt sellele, nagu tähelepanu juhiti, et siin on oht, et Eesti kui välispoliitilise kursi hägustumiseks ütleme Aga muidugi samas, eks, eks me peame tunnistama, et eks meil meil siin Eestis oled. Tav teatavalt stereotüüpne suhtumine Venemaasse ja ja olles viimastel aegadel Venemaal päris palju käinud ja noh, üks asi, kuidas ma suht suhtun Venemaa poliitik, kas Venemaa ajakirjandus, mis on selgelt manipuleeriv, siis samas samas ma, me, me ei peaks ju niimoodi suhtuma, et kogu see riik ongi, noh, ma ei tea, depressiivne jäämas sugugi mitte siinsamas meie külje alla, kuhu on äärmiselt lihtne sõita, asub ikkagi Euroopa üks kultuuri pärle Peterburg ja, ja noh, me ei saa ette kõike negativistlikult suhtuda ja võimalik, et olukord-Mari-Marimaal lähtuvalt nendest veidi vene vaenulikke stereotüüpidest, mis meil valitsevat tunduski tunduski täiesti täiesti nagu normaalne. Et sel teemal on meil siin raske arutleda. Täitsa värdjalik. Et minister Reps, eks ole, sattudes esimest korda nii-öelda lühikeseks ajaks sinna noh, oli paljudest asjadest nagu positiivselt üllatunud, et näed, siin on, noh, ma ei oska öelda, majad on palju ilusam. Samal ajal oli paremini riides ja sa tead, mis seal kooli juures seal oli ratsamaneež. Ja mingi kool oli sihuke, aga eks ole, et ikkagi välismaalane sattumas Eestis aastal 1980 näiteks olümpiaregati ajal. Noh, kui palju ilusaid uhkeid ehitisi oli ehitatud, eks ole, kõik uus teletorn, olümpia purjespordikeskus, eks ole, kujutad ette ja ja, ja siis nagu kurdetakse, et siin on mingi midagi nagu väga halvasti või. Jah, ei, ma ronin 80. aastal 80. aastal siin, mis 40 kiri siin, eks aastal olümpial. Külas ja ei, kõik väliskülalised vaga kiitsid ja noh, ma ei tea, me võime öelda, et nad kartsid nõukogude süsteemi, aga aga noh, ka nii omavahelistes vestlustes ei olnud küll tunda, et nüüd võib-olla see on lihtsalt lääne inimestele juba omane, aga jah, nii nagu sa ütlesid, Ainar tegelikult väga ei tea ja mis vene tänasel päeval on, sest ütleme, eesti kogukond ikka jälgib üsna vähe seda, mis toimub Venemaal. Ega meie ei vaata Vene telekanaleid ega, rääkimata sellest, et me loeksime venekeelseid lehti, ega me ei tea. Ja mina olen andunud vene telekanalite uudiste suur erand ja ma pean tunnis sama, et üks muutus, mis viimase, mida ma viimase aasta jooksul olen vene peamistes teleuudistes tähele pannud on see, et kohustuslikus korras on teine uudis, presidendi uudis. Varem seda ei olnud. Esimene uudis on see, mis maailmas toimub, lennuk kukkus alla, kuskil plahvatas pomm, teine uudis on kohustuslik. Presidendi uudis, kas president lendab lennukiga või kutsub president vaibale, rahandusminister ütleb, et selle koolimaja katus tuleb kohe korda teha või midagi rohkemat. Iga kord on teine uudis Putini uudist, vot see, see nihe on nüüd küll tegelikult vene telekanalite uudistes toimunud viimase aastaga. Ja ja selle vastu ma ei vaidlegi, nagu öeldud, seal on selline väga noh, ütleme, riigikeskne või presidendikeskne süsteem, aga samal ajal me ei saaks öelda, et sealne turumajandus ei toimi. Turumajandus toimib seal väga. Ja varimajandus toimib suurepärane. Tagasi. Samahästi, ja kui me nii võtame, siis tulumaks on seal märksa madalam kui Eestis. Et noh, meil on veel pikk tee jõuda selleni, et noh, iseasi, mis rahvale annab. Ma arvan, et kui me siin räägime, et meil on siin kaks Eestit või, või natuke rohkem kaks või kolm või neli Eestit, siis Venemaa Venemaalt me võime rahulikult öelda, et korrutame selle 10-ga või 100-ga, eks ole, kui palju erinevaid nägusid on sellel sellel suurel maal ja ja seesama Marima, ma kujutan ka ette, et puhtolmelised, ma ei ole seal käinud. Ma ei julge öelda, aga puhta ulmeliselt ta kindlasti ei ole noh, kehvem paljudest teistest Venemaa regioonidest, võib-olla isegi elavad inimesed seal noh, nii-öelda paremini. Ma mõtlen selles osas, et kuidas nad seal elavad nii-öelda olmeliselt, jah, jah, nad on küll nii-öelda sunnitud rohkem rääkima vene keelt, eks ole, kui mari keelt. Aga samas paljud neist tõenäoliselt on selle kuidagi noh, pool vabatahtlik sunniviisiliselt võtnud kui paratamatuse omaks ja, ja nad ei kurda selle üle enam igapäevaselt, sest noh, lihtsalt noh, on nii, eks ole. Ja me peame tunnistama endale seda, et vaevalt keegi ei kujutaks ette, et keset Venemaad tekiks vähemasti lähiaegadel mingi Mari Elli iseseisev riik ja ikkagi jääb osaks sellest föderatsioonist, iseasi missugustes õigustes. Et kui hakkab, ütleme, Vene riik kunagi lagunema, siis kõige esimene, mis kukub sealt ära, pige Siber, eks ju, mis seal oma ressursside poolest väga võimas ja, ja on võimeline ennast ise majandama, aga, aga noh, vaevalt nüüd need vaiksed rahvuskillud, kuigi kiiresti võiksid omariiklust saavutada, see on ikkagi niisugune. Neil ei ole ju ka seda kogemust. Esiteks, neil ei ole ka mingit kogemust, teiseks noh, arvatavasti annavad nad siiski endale aru, et sellest sel teemal isegi mõtet mitte rääkida. Noh, kas või selles mõttes, et ühtepidi on keskvõim Venemaal loomulikult äärmiselt tugev aga teistpidi noh, taolist taolisi iseseisvalt killuna Venemaa sees hakkama saada on, on, on sisuliselt nagu peaaegu võimatu või äärmiselt keeruline ja kindlasti on nende olme jaoks just nimelt hea seesama tugev tugev keskvõi, mis, mis küll kultuuri ja keele mõttes võib-olla maridele kõige kasulikum ei ole, aga aga igapäevaelu ja olme ja majanduslikus mõttes on, on see loomulikult neile suurepärane. Noh, suure riigi suurest rahakotist liigub neile ikkagi ka piskut, mida nad saavad ära kasutada. Ja tõenäoliselt see euro juba niisugune eriti tugev tähelepanu, mis nüüd viimase poole aasta jooksul on seal olnud tõenäoliselt see on tõesti ka pannud seda keskvõimu ja mari keskvõimu teatud asju tegema, mis võib-olla noh, vähemalt üksikute väikeste asjadena tõesti seal mingi kohalik marikeelne raadiojaam ja mõni mõni marikeelne pool juurde. Et, et võib olla, võib-olla see surve on mõnes mõttes täitnud oma otstarbe natukese ütleme, et vähemalt pannud piduri peale sellisele jätkuvale mari keele kasutamise allakäigule ütleme, et võib-olla see olukord vaevalt ta nüüd hakkab tõusma, väga kergelt, aga, aga et aga ei, ei lähe nii-öelda käigust välja samas tempos, kui seni on läinud, et et võimeliseks olla, et Venemaa teeb ühel hetkel otsuse, noh, kui neid siin fantaseerida, et et sellest mari vabariigis teeme niisuguse ühe väikese rahvuse õitsengu näidiskolhoosi oli Baltikum Nõukogude liidus, eks. Suunatakse sinna mingeid vahendeid ja lastakse neil natuke vabamalt toimida, et hea küll, et noh, näete eurooplased, eks ole, siin on. Tulge, tulge ja vaadake, tulge, külastage mari näidiskooli. Mille üle, mille üle võib ainult head meelt tunda, kui see nii läheks? Muidugi jah, tegelikult see, mis on toimunud selle fennougristika kongressi ajal, on ju tegelikult ju mari rahvale olnud kasuks. Muidugi neil on tulnud palju rohkem tähelepanu ja kahtlemata vene keskvõim ei saa enam niimoodi suhtuda, eks ju, pärast seda mari laste ka opositsiooni nõudmistesse, sest tegelikult noh, me peame ka mõistma eetika Marimaalse enamik rahvast, kes on pooleldi venestunud, noh kahtlemata ei esitagi neid nõudeid, see on ikka mari opositsiooni nii-öelda probleemid, mis on meieni kandunud siia. Ja noh, selles mõttes võib ka nagu Repsi ütlust nagu tõlgendada umbes niimoodi, noh, et ajakirjanduses on võib-olla leidnud kajastamist seni ainult opositsiooni seisukohad, aga need president Mark keelovi seisukohad on vähem. Mis, mis sealt, mis on, see väide, on arvatavasti seal õige. Täiesti õige et no. Oleme saanud, anname pika arutluskäigu järele jõudnud tulemused, Mailis Reps tegi tegelikult teene mari rahvale. Sellepärast et, et ehkki natuke kummalisel vormil aga, aga taaskord meie kõigi tähelepanu on suunatud selle rahvaprobleemidele. Nii et me võime siis Mailis Repsile tänasel usaldushääletus, olgem olgem ausad. Ilma mailis repsi. Intervjuud ta. Ole ei ole ka meie tänases saates vaevalt küll. Mari oled toime hakkida või hõimurahvaste kongressile tähelepanu pööranud. Kuna endiselt näiteks Vene saatkond tähelepanelikult kuulab eesti meedias toimuvad, siis kindlasti nad saadavad memo selle kohta, et üks raadiosaade pool tundi pühendas mari probleemidele. Kuhu vaja ja sellest tehakse vajalikud järeldused. Jah, nii et Ainar ja Sulev teiegi nimi. Silm on ühel hetkel reeglina murru veergudele, pigem saame me sellest teada. Kui me läheme Vene saatkonda viisat taotlema Aga lõpetame siis nagu vene teema ja räägime nüüd Eesti teemadest veel natukene edasi on jõutud eilsega lõpule, järjekordne kuidas seda nimetada, koomiksiks nimetaksin mina seda politsei, koomiksid, litsi, koomiksid, manga nagu ei saa. Et me oleme näinud värvikaid kirjeldusi koos piltidega. Mingist sellisest noh, küllaltki marginaal reaalsest sündmusest perekond Nantropovitanud viidud jumala toodud sealt tagasi, ma isegi täpselt ei täna ei oska öelda, millal see oli, see oli kunagi kuude eest ja sisse on see niimoodi lainetena tulnud ajakirjandusse ja siis on käinud tohutud diskussioonid selle ümber ja, ja on esitatud väiteid ja lõpuks on nüüd see asi jõudnud siis selleni, et siis eile politsei peadirektor esitas lahkumisavalduse, mis siis ka nagu ilmselt järgmisel nädalal valitsuse istungil vastu võetakse, sest nagu me aru saame, niimoodi peaministri ja siseministri ütlustest nendel enam ei ole nagu usaldust antropoloogi suhtes. Politsei peadirektorina. Meil on aga tema suhtes usaldus kui tubli politseiniku suhtes, kes on väga palju politseiametit edasi arendanud. Et kas ta nüüd siis oskaksite mulle seletada, mis on kogu selle asja nagu niisugune. Peale selle ta nagu koomiks, et kas seal on midagi sisulist ka tabel. Kas, kas teile tundub, et siin on midagi sisulist? Võimuvõitlusest On räägitud, kedagi tähendaks kellegagi asendada, aga kas see nüüd nagu kuidagi parandab meie Maali, kas me nüüd saame paremaks, kas politsei saab paremaks või meie saame paremaks kui kõik see sündmuste ahela? Nüüd toimunud ja mõnes mõttes on see siiski oluline politsei juhtimise seisukohalt küll, et et kui et kui me tahame, et politsei oleks absoluutselt usaldusväärne organisatsioon ja iga politseinikul, keda me tänaval kohtame, me saaksime täielikult usaldada siis see eeldab ikkagi ka, et mõnes mõttes pead politseijuhi käitumise suhtes olema teatud selline nulltolerants. Politseijuhi käitumise eetilisuse suhtes peab olema nii-öelda noh, ütlemegi kõrged nõudmised, mis isegi ei ole võrreldavad lihtsalt mingi mõne riigiametniku käitumisega. Noh, ta peab olema eriti tundlik olema nagu Jeesus Kristus Ta ei pea olema nagu Jeesus Kristus, aga aga ma toon näite teisest vallast. Et kui üldiselt Eestis nagu ajakirjandus Usaldatakse suhteliselt vähe Jaanusega täiesti mõistet, et kui keegi, kelle nimi on Peeter võsa Deep politseisaateid või politseireportaaže, kus me kusjuures me teame, et lisaks sellele, et ta nimetab ennast ajakirjanikuks, mis on vale sest ta ei vääri ta ei, ta ei ole ajakirjanik, lisaks sellele on ta korduvalt purjuspäi avalikus kohas minema viidud, politsei on seda teinud. Ja kui see inimene, kes nimetab ennast ajakirjanikuks, ise lakkamatult nii ajakirjaniku, eetika kui ka kui ka üldise moraali vastu eksinud ja tema räägib politsei tegemistest siis ma saan aru, et inimesed üldiselt ei usalda ajakirjandust, mina keskmiselt ka ei usaldaks politseiga nüüd täpselt sama lugu, et mida rohkem on taolisi juhtumeid tipptasemel ükskõik kui tõsised või mitte tõsised nad ei ole siis siis see kahandab organisatsiooni terviku usaldusväärsust tervik see, kui üks mingi konstaabel jääb purjuspäi sõites kusagil kaugel oma eraautoroolis vahel ei kahanda nii palju politsei usaldusväärsust kui juhi käitumise suhtes. Kas mingid kahtlased seigad selles mõttes selles mõttes ei ole? Andropov oli õigus, kui ta, kui ta väidab, et ta ei saa aru, mis juhtus, mida ta ei saa aru, miks, miks selline surve tema tema lahkumiseks, et ma arvan, et ta saab aru küll. Ja selles suhtes ei ole ka õigus selles, et, et kogu probleem on selles, et see lekkis kusagilt ja probleeme ei ole selles, et vaid probleem on selles, et see oli olemas, oli, mida lekitada, kuigi kahtlemata probleem on kalletitamises ütleme, et selles mõttes mõnes mõttes ma olen nõus nagu Tiina Kaalepi hoiakuga Ekspressis, et kahju on, et, et selline nii-öelda intriig võitis intrigant. See on nagu jälle kuidagi natukese lekitamise kohta siin ma ütlen ka, et võib-olla võib-olla. Aitamine, antud juhul on ka natukene nagu nagu paranoiline, et sõita suveajal praamiga Saaremaale ja, ja, ja tagasi ja, ja olles tuntud inimene on vähe võimalusi, et, et sind ei panda tähele pannakse ikka, et, et võimalik, et noh, ei olnudki nii-öelda lekitamine, vaid kus lihtsalt oli pealtnägijaid suveajal Saaremaa praamid Ja teil on absoluutselt õigus, aga mina tahaksin jälle ikkagi mõningaid väikseid kivikesi visata riigi toimimise kapsaaeda, kui nii võiks öelda, ei taha neilt riiki kapsaaiaga võrrelda, justaga. Tänasel päeval on seal ka mõtlevaid päid. Aga ma tahtsin juhtida tähelepanu sellele, et teatavasti, kui see esimest korda üles kerkis, nüüd juulis vist sisu korraldati, nagu ma sain aru, sisejuurdlus korraldati. Huvitav, kuidas see sisejuurdlus ei toonud välja neid fakte, mis nüüd välja tulid või varjati neid siis sisejuurdluse käigus? Ma ma ei tea, sisejuurdlust läbi viiakse, ma saan aru, et faktid ei tulnud välja ja seega saigi Robert Andropov ile saatuslikuks, et et lihtsalt need ütlused, mida ta sisejuurdluse ajal andis, ei olnud täielik, ei olnud täielikult ja need sisejuurdlust taotles ainult tema ütlustele. Ma olen niimoodi aru saanud, sel juhul ma muidugi koos sinuga paneks nagu kahtluse alla selle sisejuurdluse, nagu. Ja sest et kas siis politsei liiklusvahendite kasutamine kusagil ei fikseerita, et nad siis tõesti sõidavad Saaremaale ja tagasi nagu ise tahavad ja keegi palub, et võtta peale ja siis sõidetakse ja et noh, siin nagu ei ole mingit niisugust korda. Kindlasti on seal väga selgelt üheselt reguleeritud kord, kuidas politseisõidukit kasutada, ma, ma olen selles absoluutselt veendunud, see ei saagi teisiti olla, iga iga riigiasutus kehtestab taolisi kordi, kuidas noh, töövahendeid kasutada. Ja teine etteheide on seoses sellega, mida ma olen nagu vaadanud meie naaberriigis Soomes ka on ju viimastel aastatel politseijuhtide vastu esitatud väga tõsiseid süüdistusi noh näiteks üks politseijuht olevat seal mingi rallil osalenud umbes politseiautoga või või vähemalt oma töö ajal või midagi taolist ja, ja sel puhul see politseijuht, tema töösuhe peatati selleks uurimise ajaks, aga meil ju ei ole antropoloogid suhet hetkekski peatatud. Et noh, selles mõttes minule on ka natukene kummaline, kui on nii tõsised etteheited tema suhtes, mis võivad viia tema nii-öelda tagasiastumiseni. Pange tähele, ega teda ei ole ju keegi vabastanud, eks ju. Nii nagu ütles siseminister Laanet, ei saa niisugust inimest vabastada. Talle ikka tehti ettepanek, millest ei saa keelduda, ega seal nagu ei olnud. Aga aga see, see minule korrektsuse pool nagu jälle, et siin ei ole nagu korrektsust läbipaistvast kogu selles asjas, et õppige põhjanaabrite juurest, kus kõik need protsessid toimuvad väga täpselt niimoodi seaduse ja määruste ettekirjutuste järgi, meil on ikka nagu mingi nagu ma ütlesin nagu koomiks ning vaba ruumi fantaasialennuks ja ja mitmesugusteks isiklikeks suheteks ja siis meenub kohe mulle suurepärased Kati Tootsi lood ja nii edasi, millega mina tegelen kaitsepolitsei ja uurinud seda ja no mis siis on sellest nüüd nagu tulemuseks, mida me oleme saanud nagu selle uurimise tulemusena teada? No tähendab, see teeb selle asja, kui sa räägid, et politsei suhtes ei ole usaldust, et Peeter võsa on selles ainuüksi süüdi, siis ma arvan, et see Ei võsa, kindlasti ei ole see Peeter võsa. Võsa on süüdi selles, et Eesti ajakirjas. See maine on, on selline, nagu ta on. Selles on ka tema ja mitte tema üksi, aga selles on ta küll isiklikult veidi Kanal2 ka ikka. Ei üldse üldse ei too siia sisse mingisuguseid väljaannet, vaid vaid ühte näidet. Eesti ajakirjanduse mainest rääkides lugesime sel nädalal kesknädalast. Margus Allikmaa on kehtestanud siin vikerraadios diktatuuri. Absoluutne Marju Läniku mängite ainult Marju Läniku, mängitaks ainult Marju Läniku mängib Eesti raadiusest. Farmi, Reformierakonnast. Mina ütleksin selle peale, et Silvi Vraiti ja näiteks Heli Läätse me mängime küll märksa sagedamini kui Marju Länik. Ja nad on Keskerakonna, mina kohe olen viimastel päevadel nii palju kui raadiot olen kuulanud eesti raadiokanaleid, olen kohe-kohe oodanud Marju Marju rannikut ja olen mõelnud, kas teil on selline saade, kus saaks tellida? Ei ole tulnud, Marju Läniku peale. Kontsert on vikerraadio on veel, et huvitav, kui mina telliksin selle soovikontserti Marju Läniku pala ja see lekiks ajakirjand, kus siis saaksid teha otseseid paralleele, et ma olen ju selgelt enne valimisi. Olen nagu selgelt Reformierakonna näod, saaksin teha sellise järel. Järeldusi saab väga palju teha, näiteks võib teha järelduse, et neil tihtilugu ei hakka, et sünnipäevalapsi tervitab Keskerakonna pensionäride kogu, aga ma ei ole kuulnud eriti näiteks tervitaks Res Publica pensionäride kogu. Vot kohe on küsimus ei ole alustatud. Aga muidugi eelkõige see puudutas see etteheide Ignar Fjuk i saadete kordusi, et noh, selle peale võiks küsida, näiteks sel nädalal oli ooperigurmaanide kordus, kus esines, käisid siin esmased, et kas see oli ka võib-olla siis keskerakondlikult kallutatud ooperikajastus või et noh, et me võime teha täiesti paranoiliseks järeldusi, kui me hakkame üksipulki seda programmi lahti võtma ja äkki ei pea Et äkki peaks nagu lähtuma mingist hoopis teisest lähtepunktist, et kogu see vaat seda, seda tüüpi nagu lähenemine ajakirjandusele, kus hakatakse nii-öelda, mida me kindlasti hakkame nägema seoses kohalike valimistega, kus igat partei hakkab nii-öelda neid kellelegi konkurendi üksikuid esinemiskordi lugema, stopper käes muide, sekundeid loetakse jah, et see, seda me kõik saame näha, aga see, me kõik teame, et see on juba ette nii-öelda mõttetu. Sest sest. Sest see on jah, nii ta on, jah, muidugi ma ei taha öelda, kes teie olete oma ameti poolest, niiet selles mõttes te peate selle eest ka vastutama, et see ei läheks niimoodi. Aga me tahaksime lõpuks natuke rääkida ühest asjast mille suhtes nüüd ehk ainerile meile lähemat infot, kuidas ikkagi selle kopteriõnnetuse kajastamisega lood oli, miks siis agaa? Välja saadeti nii-öelda merelt, ei, välja ei saadetud mitte ainult Aakad, vaid kogu ajakirjanduse jaoks. Aga see oli ettekääne kogu ajakirjanduse jaoks, nagu on väidetud, et noh, et ei tahetud nagu Peeter võsa lasta siin. Noh, ja siis tõsteti vee välja, ma ei oska seda öelda, võimalik, et see oli nii võimalik, et see ei olnud ma, millele tegelikult aktuaalne kaamera AK juht ka tähelepanu juhtinud oli see, et riigil võib olla taolisi hetki kus avalikkuse teavitamine teavitamist tuleb teataval määral kontrollida või suunata, et, et asi läheks käest ära. Aga see ei tähenda absoluutset meediat, keelt, see ei tähenda seda, et ajakirjanikel keelatakse informatsiooni saamine ja näiteks pigem juhtis ta tähelepanu sellele, et näiteks Soomes on, on üle teevee on Raadio on riikliku kriisikommunikatsiooniahela üks lüli mis on täiesti normaalne ja, ja seesama, üle toodaks kriisipaikadest pildi. Kusjuures kuni selleni välja, et ametnik keerab kaamerameest sinna või tänna suunda ja seda selle peale keegi nagu ei solvu ja üle annab seda pilti kõigile Soome telekanalitele, kes seda soovivad, tasuta see sündmuskohast või sündmusest tehakse värsket telepilti, on täiesti täiesti normaalne, et tegelikult noh, ma toon selle näite, et kui Tai kuningas oleks keelanud tsunamijärgselt ajakirjandusel seal õnnetuse kohal töötamise siis arvatavasti oleks mõte esialgu tundunud isegi hea, sest tai kannatas kohutava kohutavalt selle all, et turistide voog sinna laks. Nii et ETV tahtnud CNN-ile kõva raha eest maha müüa, laipade pilt. ETV ei, ei oleks laipade pilte arvatavasti isegi mitte üles, rääkimata sellest, et neid, et neid näidata. Aga, aga toimus päästeoperatsioon, oli oodata, et kopteri vrakk, mida hiljem on ju telepildis näidatud nii ja naapidi tõstetakse üles. See on, see on selline sündmus, mis, mis televisioonis kui mis vahendab pilti. Televisioon vajab sellist asja. Siiani laipu tühi sarnasteks. Liikmed peavad nägema nii tähtsate sündmuste puhul, et ei jääks mingisugust kaheti mõistetav. Absoluutselt kusjuures ma olen nõus, et kokkuleppel kokkuleppel riigiga Toodetakse sellest sündmuskohal seal sündmuskohalt noh, rohkem või vähem delikaatsemat pilti delikaatselt, selles mõttes, et noh, kõigil on üheselt arusaadav, kaameramees palun ära seda võtta, antud sündmuse puhul ei ole see enam oluline, küll aga võib see olla eetikanormidega vastu. Siseministeeriumi esindaja, kirst Kristi Ruul ja kui ma õigesti nüüd tema nime mäletan, väitis umbes midagi sellist, et Eesti Televisioon tahtis nagu eelisseisundit saada. Antud juhul vaat selle peale ma ei ütle nagu midagi, et kõige hullem, mida, mida ametnikud saavad teha, on informatsiooni kanaliseerimine, sellega ma olen täiesti nõus, informatsiooni ei tohi põhimõtteliselt kanaliseerida. Küll aga on, on nüüd selles riiklikus kriisikommunikatsioonis küll see koht, kus ja millal järele mõelda, et et kas keelustada üldse igasuguse informatsiooni saamine või usaldada mõnda mõnda kanalit, kellel on siis kohustus anda seda informatsiooni edasi. Et see on minu meelest mõtlemise koht ja Kristi Ruul vist jah. Tal ei ole selles mõttes õigus, et ma olen siseministeeriumiga korduvalt pidanud kõnelusi just nimelt selles osas, et Eesti televisiooni, Eesti Raadio saaksid selle riikliku kriisikommunikatsiooni üheks lüliks ja see, see toimib Soomes ja väga paljudes maades. Et need siseministeeriumi esindaja ei peaks ütlema, et me taotleme eelisseisundit, sest pigem on nemad ka olnud seda meelt, et seda, seda tööd võiks edasi. Jah, aga nad seda ei taha ilmselt, et me saaksime, sest see seaks ka riigile kohustusi meie finantseerimisel. Aga ma tahtsin just Sulevi käest ka küsida, et kuidas sulle ka väga kogenud ajakirjanikuna tundub, et see kriisi kommunikeerimine nüüd selle kopteriõnnetuse puhul tahaks kõige häirivam lihtsa raadiokuulajaga, sest noh, mina ei sekkunud mingil moel sellesse teavitamisse. Oli see, et iga uudises igas uudistesaates, nii raadios kui televisioonis erinev inimene esines, et see tohutu hulk igasuguseid teavitajaid, kellel on kõigil ohutult erinevad andmed. Et sellest nagu sellist terviklikku pilti kuulajal oli täiesti võimatu üles ehitada, et ma ei saa ikkagi antud juhul aru, et kui on tegemist otseses mõttes kas siis riigis ei võiks olla üks, äärmisel juhul kaks, üks väsimuse tõttu ära kogu sellist noh, kõneisikud, kes vahendavad neid sündmusi, kelle juurde tõesti see vältimatu informatsioon kokku tuleb mitte ei, ei koosneks informatsioon, noh inimesed, kes seal seal lähedal võivad oma arvamusi avaldada, on esitada küsimus, miks Vello mäss nii palju sõna umbes sai Eesti Televisioonis ja nii edasi, noh, tema esindas lõppude lõpuks iseennast, aga selleks peaks olema tema vastaspoolametlik teavita ja kes siis oleks nagu korrigeerinud seda aga, aga seda ju ei, ei toimunud. Et siis pidi nagu peaminister enda peale võtma nagu ütleme kopteriõnnetuse põhjuste selgitamise kuni mingisse tehniliste üksikasjadeni, et minu jaoks see jäi kõige suuremaks. Kas probleemiks selles selles toimumas? Jah, sina, pika retoorilise küsimuse peale, saan mina vastata jah. Ilmselt sealse probleemi oli. Mõnes mõttes ma saan küll samas aru, et riigi nii-öelda selle päästmisega tegelevad kõik kõik asutused keskendusid tõepoolest nii-öelda tegevusele ja mitte selle tegevuse kommenteerimisele, et kuidagi, et nad nagu oma jõu panid sellele, et tõepoolest nagu teha neid asju ja, ja natuke võib-olla tõesti vähem. Siis jäi tähelepanu sellele, et sellest kõigest tulebki adekvaatselt infot anda. Minu meelest on ikkagi üks osariigi funktsioonist on lisaks, et tegeleda ka sellest, anda adekvaatset infot. Jah, kusjuures kusjuures, kusjuures tegelikult me mina isiklikult ajakirjanikuna Paari väga head näidet, kus kriisikommunikatsioon on, on ideaalselt toiminud, muide Kurkse õnnetuse järel oli puuks börs. Ehk siis nii-öelda see ajakirjanikele infi vahetav inimene. 20 minuti tagant tuli ta informatsiooniga, see oli, see oli ideaalne, eks, neljandal aastal lennuki kaaperdamise ajal toimis see täpselt samamoodi. Neid juhtumeid on ja selles selles mõttes, et kuna kuna on, kuna riik on näidanud, et ta saab hakkama, siis seekord oli veel eriti eriti hämmastav, et nüüd, kuidas siis me oleme arenenud ja nüüd siis isad. Jah, ja mõnevõrra kajastus ka selles infos, mis ikkagi Eestist välja läksin, oli vikal palju etteheiteid tehtud tega Soome ajakirjandusele, täpsemalt Turun Sanomatele, et ta on nii ja naa arvanud, aga aga kust ta pidi selle arvamuse seal esimesel teisel päeval üldse saama, tal ei olnudki sellist ametlikku allikatega. Ma jälgisin Soome televisiooni, kuidas ta otsis neid inimesi esimesel päeval, kelle käest midagi küsida. Anneli rõigas, sest et stringereid, kes on Eestis, eks ju, Soome saatkonna kultuuri- ja pressiatašee ja vaat siis eksju, kes ju ei teadnud tegelikult midagi ja, ja nagu ma olen hiljem kuulnud, aga noh, suur osa välisajakirjandust esitas väga palju niisugusi, noh, ütleme rumalaid küsimusi, sellepärast et sel hetkel ei saanudki infot olla ja nüüd oleks olnud õige kohtiasse suunata mingile ametlikule riiklikule, kas ta on siis, ma ei tea siseministeeriumi struktuuri esindajale, kes siis oleks võinud vastata ja kellel oleks olnud siis pädevus? Tõenäoliselt siin on probleem selles, et viimasel ajal iga ministri vahetusega vahetub ka see kommunikatsiooniga tegelev osakond enamikus ministeeriumites ja, ja see on toimunud lihtsalt natuke liiga sageli. Jah, see on küll tõsi ja nii sise-, kui, kui majandusministeeriumis on nadi vahetunud üsna kiiresti viimasel ajal, nii et raske loota sellist järjepidevust ega midagi kell on juba nüüd nii kaugele, et me soovime veelkord siitpoolt kõigile meie kuulajatele ilusa taassünnipäeva jätku, ilusat taassünnipäeva jätku ja järgmisel nädalal laupäeval siis taas kohtume veidi erinevas koosseisus. Täna olid siin Ainar Ruussaar, Sulev Valner ja saatejuht Mart Ummelas ja ilusat suve lõppu.