Tere, kena laupäeva hommikut, suve lõppu. Laupäeva hommikut. Rahvateenrite stuudios on täna telemeeskond Peeter Kaldre, Mart Linnart ja saatejuht on raadiomajast. Mart Ummelas. Saal oli suve lõpunädal üsna kuum, kohati päris palavaid ilmuli. Sellesse nädalasse sattus ka kurbi sündmusi. Meie tuntud armastatud kirjaniku Mati Undi ärasaatmine. Tegelikult see sündmusena ju jõudis ajalehtede esikülgedele ja ma ei saa siinkohal jätta nüüd küsimata telemeeste käest, et. Priit Hõbemägi tegi tõsiseid etteheiteid, et miks aktuaalne kaamera seda põhiuudiseks vannud. Aktuaalsel kaameral on muidugi läbi läbi aastate ja aastakümnete olnud see komme, et neuroloogid on, on saate lõpus ja küsimus on lihtsalt selles, et kas neuroloog peab olema, ütleme siis niimoodi pika loo vormis või võib-olla ka lühivormis plussis, mingisugune mingisugune elav esitlus? Jah, me arutasime toimetuses nii seda enne reaalsuse kaamerasse panekut kui ka pärast, et tõepoolest, et Mati Unt väärinuks ka sellist pikemat käsitlust, ehk siis lugu kus oleks nagu teiste kultuuritegelaste arvamust küsitud tema tema pärandi kohta. Aga, ja oli see variant, et kohe pärast aktuaalset Mart saime kordusesse panna tema tema varasema esinemise Eesti televisioonis ja ja meie toimet Nad otsisid ka väga kena lõigu, kus ta avaldas oma oma mõtet enda loomingu ja maailma kohta, siis siis me leidsime jah, et et see vorm on vast kõige sobilikum. Pealegi noh, ei tulnud ju see uudis, aga väga ootamatult, sellepärast et haiglas oli ta juba ammu olnud. Aga jah, üldiselt on, on nagu on meil selline selline taktika võetud, et kui tõepoolest noh, sureb ära selline inimene, kes on ütleme siis nii riigi kultuuri jaoks noh, ma ei tea, ekspresidendid või suured nimetad, siis võib-olla võiks kaaluda avalugu, aga antud juhul Läksime sellise variandi puhul ja ma arvan, et see ei ole tähtis, kus kohas ta aktuaalses kaameras asub ees või tagatähtis on see, et teda meenutati. Mulle väga meeldis koorile Oleski mõtteavaldus, kes ütles, et ega Mati Unt ei ole ju tegelikult meie jaoks surnut, tasub minna raamaturiiuli juurde ja seal on ta ju elavana edasi kõigi, meie jaoks. Kahtlemata kurb sündmus selles mõttes, et noh, tegemist oli ju noore mehega võiks öelda, et Peeter sinu ja minu eakaaslasega Vanema sotivanemaga põlvkonnakaaslasega ja kaotus on selles mõttes tõsine, et oli ta ju tõepoolest selle nõukogude eesti kirjanduseks selgemaid läände pöörajaid mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes oli see eesti kirjanduse uuendaja. Jah, kuna ma ise olen lõpetanud eesti filoloogia, õppisin Tartu Ülikooli seitsmekümnendatel aastatel, siis ma siis ma tean väga hästi, millist, millist tähendust just Mati Undi kirjanduslik looming meie seltskonnale tähendas ja kuidas ta sai tsiteeritud ja kui palju ka minu kursusekaaslasi võttis temast šnitti ja proovis samamoodi kirjutada ja teda tsiteeriti ja ta oli ikka jah, oli juba siis nagu meie jaoks selline kultuskultus. Noormees. Tänapäeva noorte jaoks on küll rohkem teatrimees, sest et viimased aastad ikkagi jättis ta Eesti kultuurilukku jälje lavastajana eelkõige. Jah, aga samas tema jälg niisuguse sümbolkujuna on siiamaani püsib, sellepärast et kui öelda kollane, kas siis on nagu kõigile, kes vähegi kirjandusest midagi teavad kohe selge, millest, millele viidatakse kuhu viidatakse. Et on ju oli ju kujunenud ostjatel palju väljapaistvaid kirjanikke, aga, aga hunt kahtlemata oli see, kes, kes jättis maha niisuguse sümbolmärgi ütlema. Rääkimata muidugi sellest tööst, mida ta tegi viimased. Ma isegi ei oska öelda, mitu aastat, kümmekond aastat võib-olla kolumnist ennasest, teda on hinnatud üldse Eesti taasiseseisvusaja üheks parimaks kolumnist yks, sest tal oli erakordselt niisugune terav pilk. Jah, ja tema puhul oli nagu sümpaatne, et no ta oli ja on siiamaani kõva nimi ja, ja sümpaatne oli see, et oli osa neist kirjandus- ja kultuuriinimestest, kes ei läinud poliitikasse väga paljude ju läksid poliitikasse ja väga paljud toonased Undi põlvkonnakaaslased kirjanikud, ma ei hakka nimesid nimetama, kes on poliitikasse läinud, on tänu sellele, et poliitikas on olnud, on kaotanud ilmselt midagi oma sellest kirjaniku mainest või toonasest sellisest noh, väga heast intellekti paali mainest, aga tema teadlikult hoidis ennast liivale ja sekkus siis tõepoolest ainult oma oma esseede siis Eesti ellu ja võib-olla tunduvalt paremini kui, kui mõni kirjanik, kes läks poliitikasse, üritas sedakaudu seda asja mõjutada. Julgen isegi öelda, et tunduvalt mõjukamalt kui mõni poliitik, kes. On endise kirjanikuna võib olla muutunud meie jaoks täiesti tühjaks kohaks majaka jällegi nimesid nimetama. Selline lugu siis Ati hundiga, keda me mälestama jääme, aga nagu öeldud, tema looming jääb meiega edasi elama suurel määral sellesse nädalasse satusega Molotov-Ribbentropi pakti mälestuspäev, kui nii võiks öelda ja pargi koguneme, mis jäi aga väga napi osavõtuga, et, et mulle tundub, et noh, seal olid kohal ja põhiliselt ainult Isamaaliidu inimesed, et kas, kas me oleme jõudnud nüüd selle hetkeni, kus ka need sündmused nagu parteiliselt ära jagatud? Eks nad paraku on mingil määral parteiliselt jagatud olnud vist kogu aeg ikkagi kas või suhtumine sellesse samasse 20.-sse Augusti on ju võib-olla tavainimeste jaoks mitte aga, aga poliitikategelaste jaoks ikkagi on ta kuidagi nagu mingisuguseid lahtiselt, see, see tähtpäev on nüüd selle partei oma. See teine tähtpäev on selle partei oma ja, ja minu meelest see ei ole mingi mingi selline viimase aja tendents, et see on kogu aeg olnud. Minevik on parteiliselt ära jagatud. Jah noh, jah, sellest muidugi, sellest 23.-st augustist on natukene nagu kurb meel jah, sellepärast et me ju tähistame noh, igasuguseid tähtpäevi ja tähistame ka riiklikul tasandil ja ministrid võtavad sõna ja nii edasi, siis noh, minu meelest see 23. august võiks olla no küll see päev, kus vähemalt mingisugusel, kas, kas haridusminister või kultuuriminister siis või kui mitte peaminister ei, ei võta mingisugust sõnavõtu üles ja ei, ei maini seda päeva, et et see on natukene keskpärane lugu, et see on taandunud siis mingisuguse väga kitsa seltskonnaürituseks, kes käivad seal ja nostalgitsevad ja muidugi remargi üritusega on see lugu nüüd, et noh, et et ütleme siis laiade masside jaoks ei tähenda see mitte seda 20 kolmandat augustit Molotov-Ribbentropi pakti, vaid just seda Hirvepargi sündmuste ja nagu Martin mainis, et noh, nagu ühiskond, see ei olnud nagu kaheks löödud, et on Hirvepargi seltskond ja on siis rahvarinde seltskond või midagi säärast, et see on nagu on vajutanud selle pitseri sinna peale ja noh, sellest lihtsalt lahti ei saa. See tähtpäev, mida sellega tähistatakse, kaob sinna vahele kuidagi ära. Eks siin asi on ka võib-olla sellest, et oli see esimene Hirvepargi miiting, siis sinna tuli kokku ikka üsna kitsas noh, tissidentliku seltskond, sest et ütleme, laiad rahvamassid ei olnud veel selleni jõudnud, kui, kui hiljem toimusid need rahvarinde suurüritused ja balti keti, need olid tõelised massiüritused ja lihtsalt ja kui edasi arenenud olukord oli läinud vabamaks ja, ja rahvas teadlikumaks. Ja siit tuleneb ka see, et, et need sündmused siis laiade rahvahulkade jaoks tähendavad rohkem, sest nad ise ise olid seal osalised. Jah, kuigi peab tunnistama, et Hirvepargi kogunemine ikkagi tegi nagu otsa lahti avalikele üritustele, on, kui me nüüd jätame muidugi kõrvale muinsuskaitse seltsi kogunemised Tartusse? Nojah, natukene kurb on selles mõttes ja, ja just nimelt nii-öelda parteilise alusel, isegi mitte maailmavaatelisel alusel, sellepärast et me näeme, et ka selle paremal tiival sugugi mitte kõik erakonnad enam nagu ei taha eriti minevikust rääkida, noh, ma mõtlen siinkohal Reformierakonda, kes seal valitsusparteina nüüd võtnud üsna sellise noh, ütleks kosmopoliitilise hoiaku ja rahvuslikest rahvuslikest väärtustest või, või rahvuslikest tähtpäevadest nii hirmsasti enam ei hooli või ma eksid, mis sa arvad? No Hirvepargi selle sündmusega ju samal päeval ju toimus ka mis jäi suhteliselt tagasihoidlikult, kajastatuksite meesteajakirjanduses, aga Enn Tarto ühinemine siis Isamaaliiduga, valimisteks Tartus ja teatavasti Enn Tarto, kes siis lahkus sotsiaaldemokraatide ridadest, kuna sotsiaaldemokraadid on hakanud koostööd tegema rahvaliiduga, kes siis Tartusuguste teenekate vabadusvõitlejate jaoks etendab seda kommunismi märki siis Tartu ja tegi avalduse, et endiste kommunistide taastulek Eestis võtmepositsioonidel on masendav ja Isamaaliit on ainus erakond, kes kaitseb. Ideaale. Ja samal ajal on natuke kummaline, et see kommunismi tagasitulekus süüdistatakse nagu sotsiaaldemokraatlikku erakonda, umbes kes seal on pigem olnud ju pikka aega Isamaaliidu liitlane. Liisclaari äraminek oli ju eelmisel nädalal. Et noh, siis võiks ju toimuda mõne teise erakonna, kui sotsiaalsemaks. No ilmselt Tartu pidas silmas mitte sotsiaaldemokraate, kuivõrd just nagu vist ilmselt rahvaliitu ma sain nagunii armsad. Nojah, see üks ja ainus valimisliit ju neil on Tallinnas minu teada rohkem küll ei ole kuulnud, et oleks sotsidel ja rahvaliidul ühist valimisliitu, aga sa tõid sisse selle valimiste teema juba siia? Eks tegelikult ju, täna on see, et varasematel aastatel, kui valimisnimekirjad registreerimiseks esitamine käivitati, siis ju me mäletame veel eelmisel korral, kui Tallinna linnavolikogu ukse taga toimus rüselus ja ma ei mäleta, kellel see kulm Rollile öeldi ka, et seal vist tubli keskerakondlane Märt Viisitamm, Mart Viisitammjärve temale või tema löödi, ma ei mäleta, mis oli saapajälg parki või midagi säärast. Ja et midagi nii kentsakad sedakorda juhtunud, sellepärast et nimekirjad loositakse nende järjekord lõpuks välja. Aga siiski see üllatav niisugune passiivsus mida, ega seda võiks seletada, mina seletan seda sellega, et väga paljud nimekirjad ei taha ikkagi enne viimast hetke veel ennast täielikult legaliseerida ja üritavad seda nagu avalikku ruumi ära kasutada. Selles mõttes veel ikka täpselt ei tea, kes kandideerivad ja selle tõttu ka ajakirjandus ei, ei, ei saa nagu ennetavaid meetmed kasutusele võtta, et seda lükatakse kuni selle viimase päevani, et siis kõik need, kes hakkavad kandideerima, saavad nagu puhaste meestena ringi käia. Nojah, ja võib-olla käivad veel intensiivsed läbirääkimised, et häältemagneteid tõmmata nimekirjades võib-olla ei ole läbirääkimised lõpule jõudnud, et noh, ma ei tea, mõned lauljad või dirigendid No nagu Peeter mainis, nende häälte häältepüüdjate püüdmine ju viimasel ajal on olnud jutusi mitmest niisugust niisugusest isikust nagu Tarmo Leinatamm, üleminek Reformierakonda Res Publicast, tagasiminek, tagasiminek siis Marju Länik teatas, et talle on teinud ettepaneku nii Keskerakond kui Res Publica oma liikmeks astuda, teadmata, et ta on juba kaks või kolm aastat Reformierakonna liige. Aga mis puutub nüüd leinatamme, siis see on jah, huvitav, et et mõlemad erakonnad nagunii väga tahavad teda endale saada. Ükskõik, kas siis, kas siis pakuti talle selle eest seda Vanemuise dirigendi kohta või mitte, ma jätan selle kõrvale. Aga samas on ju teada, et leinatamm riigikogu liikmena on olnud laisemaid külastajaid ja nagu andnud igati noh, mitte ainult mõista vaid vaid tema tegevusest on igati välja lugeda, et ega see poliitikavärk teda ei huvita küll ja sattus sinna. Las ta siis olla, aga, aga sellest hoolimata tahetakse nagu ümbrust endale saada. Aga seal võib-olla ei olegi küsimus niivõrd palju, no seekord lendame isikus ja ei minu meelest mulle meelde jäänud, et ta on lubanud mitte kandideerida, mitte osaleda nendel kohalikel valimistel, aga siin on nagu vist kõige tähtsam küsimus see, et Reformierakond saab ühe liikme riigikogus juurde ja Res Publica kaotab ühe liikmeni. See on, aga võib-olla see on see see nagu kõige olulisem selle selle asja juures. Aga huvitav tendents on minu meelest täpselt samal päeval, kui tuli teada sellest leinatammeotsusest taas vahetada, parteid tuli teade kaugelt paidest. No mitte küll väga kaugelt. Mul on Paide paid linnavalitsuses või volikogus on koguni kaks Res Publica liiget otsustanud sellest erakonnast lahkuda. Nii et tundub, et mida lähemale tulevad kohalikud valimised, seda rohkem hakkab selle endise suure võimupartei küljes neid tükke pudenema, sellepärast et ka relvastamata silmale on näha, et ilmselt sellel erakonnal erilisi väga häid väljavaateid valimistel olla. Muide, see tuletas mulle meelde, et täna me võime õnnitleda Juhan Partsil on täna 39. sünnipäev. Endist erakonna ühenduse vabariigi eest Res Publica admist, tema täielik nimi. Esimeest Taavi Veskimägi on teatavasti praegu, aga see sinu, see oli väga terane leinatamme suhtes tema riigikogu koha suhtes, sest siin on nagu mitu mängu või mitu rauda korraga tules. Üks asi on kohalikud valimisega, teine on presidendivalimised. Presidendivalimistel ju riigikogu häältele on juba väga suur kaal ja kui tõepoolest peaks juhtuma kõige hullem Res Publica tõepoolest kaotab oma positsiooni täielikult, siis võib arvata, et ka fraktsioonist hakkab pudenema neid liikmeid veel veel ja, ja see võib luua sellise olukorra, kui Riigikogus tekib näiteks kahe kolmandikul ine ülekaal. Ja üks küsimus on see, kui kusagil suvaliselt üle Eesti inimesed lahkuvad, ühest erakonnast astuvad teise, et see on tore küll, jah, märgina on see tore, aga, aga mis võiks olla magusam, kui, kui sa suudad Riigikogus kus on juba valitud 101 liiget vaat seal suudad nagu öeldakse, valimiskampaaniat tegemata noppida, teisest erakonnast endale liikmeid juurde, see on ju noh, nagu öeldakse. Raha, mis vedeleb maas. Jah, see on nagu ma olen korduvalt öelnud, jagame riigieelarve ära 100, ega me saame iga parlamendiliikme hinnaks mingi 500 miljonit. Et noh, öeldakse, 500 miljonit on kohe taas meie kaukas. Ta seoseid kohalike valimistega on veel üks väikene, kohalik, niisugune huvipakkuv skandaalikene, nüüd seotud tuntud volikogu liikmed, meetri Klenskiga. NAGU pupsas väljasse skandaaliga, mis muidugi on selles mõttes jällegi Dmitri au peab andma endise praeguse meediamehena, ta oskab niisuguseid asju ära kasutades, mõtle kuidas tema tuntus kasvab sellise väikese, pealtnäha nii sihukese imeliku käiguga Jah, aga Klenski, kogu oma poliitilise kapitali, mida tal praeguseks hetkeks vist polegi nii vähe enam ongi ju kogunud niisuguste skandaalid kooridega Jaroorida mitu korda võtab volikogus vene keeles sõna, teades, et see katkestatakse, mis tõmbab tähelepanu ajakirjanduses, nüüd niisugune asi selle nimekirjaga, kuigi samas ma pean ütlema, et Klenski, viide või põhjendus sellele, et noh, aga mis keeles siis Publica on ladina keeles, see oli päris andekas ja ega siin ei ole väga vastu vaidle. Jah, ja kui on Spišokk, Klenskogo ladina tähtedega nimetas Kimi bukvar, mida sa siin ikka ütled? Vot, ma ei tea, jah, ma ei ole nagu viinud ennast sellega kurssi, et aga seal see oli terane, tõesti, mis ta viitas, et no et Res Publica on samamoodi võõrapärane, aga seal on vist nagu nüanss selles, et Res Publica ei koosne mitte ainult Res Publicast, vaid temani täielik nimetus, on just Ühendus vabariigi eest ide kriips, eks ole, Republic. Jutumärkides Res Publica, et ta on selles mõttes nagu keeleseadusega vist kooskõlas, sest see on pärisnimi, sari. Aga Klenskiga seoses ju lõppeval nädalal oli teinegi selline minu meelest noh, uudis, mis ületab uudisekünnise ehk lähtudes sellest, et noh, et uudis pole mitte see, kui koer hammustab inimest, vaid kui inimene hammustab koera. Klenski minu meelest heideti välja kest Klenski siis olnud Keskerakonna fraktsioonist, kui ma ei eksi ja, ja see on nagu selles mõttes. Harukordne, et Keskerakond oma liikmed tavaliselt ei hülga. Kui. Välja arvatud, kui need just päris avalikult välja arvatud, on siin teisigi. Noh, jah, on, aga noh, siis sa pead nagu avalikult põhiliini vastu astuma, et noh, selles mõttes see ei ole tavapärane asi. Ma täpsustan, et Klenski ei olnudki. Kala kanaliikmest võib vist küll lahkuda, jalad ees. Aga tähendab, selles mõttes on see jah kummaline lugu, sest no missugune on siis Klenski pat peale selle, et ta natukene selle Reformierakonnale läheneva erakonna niisugust üldist mainet võis veidikene kuidagi rikkuda. Jah, selles mõttes, et miks just praegu, sest et noh, seda ühte sama pattuda on teinud juba pikemat aega, ma ei mäleta, et ta nüüd viimastel päevadel oleks midagi eriti teravat teinud. Ja küllap see eraldi nimekiri võis muidugi olla üks objektiivne põhjus. No seda küll jah, et ta läheb Levadia nimekirjaga välja. Samas ma mõtlen, et, et mis arvestus, miks, miks Keskerakond niimoodi sellise otsuse langetas, sest et valimiste eel just ma ei usu, et see toote läinud väga palju eestlaste hääli juurde, sest et tema valijaskond on niigi väga kindel. Ja, ja ma ei usu, et talle väljast enam palju juurde tuleb. Samas samas ma arvan, et kaotab sellega küllaltki paljude vene valijate hääled. Jah, sest Venemaal ei olnud niikuinii, hääletavad ju Keskerakonna poolt, ma kaldun arvama suurel määral. Muide, ma tahaksin siin ühe vea parandada. Kui ma ütlesin, et rahvaliit ja sotsiaaldemokraadid ei ole mujal liidus, nad on ju teatavasti ka Kohtla-Järvel selles kuulsas viie Erakonna valimisliidus minemas valimistele. Et see ei ole mitte ainult Tallinnas. Samad teemad tegelikult see eesti ja vene valijate hääled edasi arendades on, on ju huvitav nüanss, et peale haridusminister Mailis Repsi tõsist ämbrit Marimaal paar päeva hiljem määras Edgar Savisaar ta Keskerakonna aseesimeheks. Tuha lõidlale nagu personaalse koha Jah, et millega, nagu avalikkuse silmis kiitis kogu kõik kõik tema tema tegevuse heaks, ma mõtlen, et kuidas see võiks nagu, nagu Keskerakonna väljavaateid valija valijate silmis mõjutada, sest et noh, see peaks nagu jälle olema eestlaste jaoks negatiivne märk, samas venelaste hääli ta ei saaks nagu eriti eriti samas juurde tuua, sest sest Mailis Reps juba juba kahetses pattu ja puistas endale tuhka pähe avalikkuses. Lätlaste hääli saab kõvasti juurde tuua aga tähendab see tema valimine, jah, me eelmises saates siin just arutasime, et kas võiks tekkida probleem tema kui ministri umbusaldamisega või vastupidi ta sai vist kõige suurema toetuse üldse Rakveres. Praegustest ministritest. Sest vaata, see on jah, selline ka niukene kummastav asi, et me kõik mäletame, et kui Mailis Reps need avaldused tegi, siis siis ütlesid ka teised erakonnad ja ka peaministri erakond, et noh, et nad nagu, nagu, nagu ootaksid, nüüd nad ei hakka noh, mingisugust karistust välja mõtlema või seisukohta võtta, tootaksid nagu erakonna seisukoha ära, et nad, erakond võiks nüüd võtta sõna öelda oma arvamuse, liiatigi tõepoolest Reps oli nagu ise öeldakse, patu kahetsen tuhka pähe raputanud ja öelnud kõik, mis, mis ta, mis ta halvasti tegi, siis siis see on nagu niisugune tore stiil, et selle asemel, et võtta siis mingi seisukoht selle asemel jumalalt kongressil luuakse koht juurde üks aseesimehe kohti ja pannakse ilma igasuguste kommentaarideta seesama pättust tänu selle aseesimehe kohale. Vot see on nagu niisugune klassikaline sõnum ühiskonnale. Siia juurde veel, et sellise välispoliitilise fopaaga maha saanud Reps on ju Keskerakonna välissekretär, mitte mitte mingisugune välispoliitikast, kaugele. Ja kui Keskerakond tuleks nagu, ütleme parlamendivalimistega, mitte nüüd kohalike valimistega riigis võimule, siis on ju Reps üks võimalik välisministrikandidaat. Jah, ja ma tahaks sellest Martin selles mõttes toetada, et ma ei saaks aru, mida see annab keskerakonnale tema poliitilisele imidži juurde, selline käik või siis ainult mõeldakse praegu nendele nii-öelda muudele kindlameelsetele sugustele, sirge seljalistele, keskerakondlastele, kelle meelest kõik see, mida kongressil otsustatakse, on ainuõige. No ilmselt jah, ice isake premeerib neid, kes on ikka üdini lojaalsed. Neid näiteid on teisigi. Nojah, sa nimetasid siin isakest, küllap mõtlesid selle all majandus-ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaart, kes hetkel vist veel peaks viibima Hiinas. Kuni teisipäevani. Äkki selle valimiste teema siin tõmbame joone alla sellepärast et ega midagi väga sügavmõttelist meil praegu sellest rääkida ei ole peale selle, et meie linn on taas ehitud kaunite plakatitega Mainiks jõudu ainult selle teile koju sõites, ma, ma nägin päris humoorikaid plakateid, mis nägid välja täpselt nagu valimisplakatid seal peal oli, oli niisugune lipsustatud noorsand. Tema kohal oli suur kiri, vali mind, jal pool kiri, aitan sul maha müüa sinu kinnisvara. Ära ole kindel, et ta ei kavatse individuaalkandidaadile ei tee ja kinnisvaraäri tegema hakata peale peale valimiskõigega tuleb tunnistada. Eks aktuaalset kaamerat iga päev kokku pannes on, on ikka teatav kimbatus juba sellepärast, et neid objekte, mis nüüd Tallinnas avatakse, neid on, noh, päevas on neid. Täna vist minu meelest ei ole, täna on selline haruldane päev. Täna ei ole, aga eile oli parditiik. Jah, et neid on üks-kaks-kolm objekti vähemalt siin Tallinnas, mida avatakse ja, ja kui, kui saab nagu meil noh, võttegrupp välja saata. No tore asi ju, tegelikult avatakse mingi teelõik, inimestel on hea meel, avatakse tiik või, või siis Glehni park, eks ole, et noh, et võtaks ülesse näitaks tore kui linnarahva elu läheb paremaks, aga on alati selles, et saab nagu siis kaameramehele toimetel öelda. Võta ikka seda asja rohkem, et ehk siis noh seda, mis on tehtud, aga mitte seda, kes seal kõõlub kuskil seal müüride peal, eks ole, mingisuguse totra loosungiga ja üritab kõnet pidada, et mina olen see, kes selle asja. Või juhuslikult kõnnib Glehni pargis kepikõndi ja et selles mõttes jah, ma kujutan ette, et teie monteerijatel on tõsist tööd ja vaeva. See on kohe nii selgelt, kui rakendatakse iga väike 10 meetrit ka, mis on saanud nagu musta katte peale, et seal nagunii mingisugune linnavalitsuse tegelane käib patseerimas ja üritab, et meedia tuleks kajastaks. No see on ilmselt rohkem siiski Tallinna nähtus, ma tahaksin loota, et Eesti valdades veel asi nii hulluks ei ole läinud. Et maainimese mõistus on püsinud tervena, aga jutuks olles nüüd seesama jutt. Edgar Savisaar on Hiinas, me kuulsime sealt ka kummalist teadet, et mis lõpuks jäigi minu jaoks lahti, rääkimata, et kas liiga palju või liiga vähe hiina toitu, mis nüüd selle terviserikke põhjustas, kas Meil on täpsemat informatsiooni ikkagi tegemist on ju, võiks öelda Eesti partei taeva kõige kirkama tähega, me peaksime ju tema tervisest olema tervisega hästi kursis. Nojah, minul isiklikult näiteks ei ole Edgar Savisaare ihuarstiga kontakti olnud seal Hiinas ja, ja ma ei oska ammendavalt sellele küsimusele vastata, aga tema nõunike suu läbi ja teadete läbi on aru saada, et noh, et asi ei olnud üldse tõsine, kuigi kuigi me ju teame, et Edgar Savisaar on olnud südamega hädas varem Ja talle on tehtud üsna tõsine ja. Kus nii, et ilmselt ikka ilmselt see tervis ikka ikka jupsib ja jukerdab, eriti selliste pikkade reiside pealt, nii et ma ei nagu millegipärast ei usu seda versiooni hiina toidust ja siis ikka midagi muud. Vist on. Siselennuliinidel pidi õhurõhk olevat madalam. Siin ei ole lennanud Hiina siseliinidel. Ei ole ette tulnud, jah, aga noh, ka tema, tema erakonnakaaslasest ilmselt ihu. Doktor Põder ütles ka, et Savisaar oli väga rippa häälega ja kõik peaks korras olema. Nojah, aga eks tõesti selline reisimine ja Edgar Savisaarele on viimastel kuudel oma ametis olnud hirmus palju reisimist ju, hakkab lõpuks tervise peale käima. Ainult meie vabariigi presidendi tervis ei ole küll mitte mingil moel vist järele andnud sellest reisimisest, sest nagu me teame, jõuab ta teisipäeval tagasi ja järgmisel päeval võtab ta juba järgmise reisi ida poole ette, nii et paistab, et Arnold Rüütli tervis on küll raudne. Ainult et need tervisest me ainult räägi, räägiks natukene Hiina visiidist, kuna siin mehed, kes välispoliitikaga ja Eesti vabariigi välissuhetega ehk paremini kursis kui mina. Kui kaalukaks võib sellist presidendi visiiti pidada, sest see on ju tema esimene visiit maailma ühte suuri ÜRO Julgeolekunõukogul liikme liikmesriiki. Vot mina ei tähtsustaks nagu seda visiiti, et presidendi esimene visiit Hiinasse Rüütli visiit Hiinasse või, või nii, sest noh, teatavasti Hiina president läinud Lennart Meri on kaks korda ja Lennart Meri on kaks korda käinud, aga küsimus ei ole mitte selles, et meie president läksime, meie pisikese riigi president läks suure Hiina presidendi juurde külla, vaid küsimus on ikkagi selles rahvusvahelises taustas. Rajal ta sinna läks, et mis vaidlused nagu on käimas ütleme seal Hiina ja Ameerika Ühendriikide, Hiina ja Euroopa Liidu hääl või siis mis toimub ÜRO, sest noh, Eesti on ju nüüd kõikide tähtsate organisatsioonide liige, Euroopa liidu NATO liige ja ja Euroopa Liit ja Hiina vaidlevad tekstiili üle või, või USA ja Hiina vaidlevad tekstiili üle või siis kui Euroopa Liidu liikmesmaa Saksamaa tahab saada ÜRO Julgeolekunõukogu alaliseks liikmeks, kus ka Eesti hääl ju maksab. Ja Hiina sellele vastu, et, et mis kontekstis ma ei tea, mis, mis läbirääkimised on toimunud Pekingis ja kas neid teemasid on arutatud? Missuguse seisukohtadega Arnold Rüütel seal välja tuleb, sellepärast et ühe ÜRO liikmesriigina, kui öeldakse või Euroopa Liidu liikmesriigi lõksu tõmbamine on tegelikult hiinlastele üks väga magus asi või enda poole tõmbamine. Ma ei ole küll sääraseid avaldusi nagu kuulnud, seal põhiliselt on tulnud sellised, mitte midagi, ütlevad jutud sellest, et Hiina, Eesti peaksid koostööd tihendada. No aga seda me võiksime ka ilma visiidid rääkida. Jah, räägitud on kogu aeg nendest majandus, koostest, Hiina huvist Eesti sadamate raudtee transiidi vastu. Mulle jääbki natuke arusaamatuks, mismoodi see Hiina transiit läbi Eesti sadamate ikkagi peaks hakkama toimuma. Peaks siis rongidega ikkagi läbi terve Venemaa. No nagu me teame, omal ajal oli ju selline tuntud laul, et Eesti piir käib vastu Hiina müüri. Võib-olla mõeldakse sellise variandi peale. Aga jah, see nendest välispoliitilistes küsimustes, mida sa peetasin mainisid ega, ega selle kohta infot ei ole eriti tulnud, kasvõi jah. Sinna tuleb panna ka veloembargo Hiinale, mida Euroopa Liit nagu tahaks kaotada ja USA-s ei luba neil kaotada ja selliseid küsimusi on ju palju. Kus, kus ka Eesti, kuigi väikese riigi hääl mingil määral kaasa kaasa kõlab ja Hiina, mis on muidugi väga mõjukas maailma suurriik. Samas on iseloomulik, et ta püüab endale luua võimalikult palju sidemeid ja võimalikult palju toetajaid igal pool üle maailma. Nii väikeste kui suurte riikide hulgas. Nojah, seoses selle visiidiga on meie ajakirjanduses nagu tõstatatud sellist moraalset küsimustki, avalik küsimust, et kui me samal ajal väga aktiivsed, ütleme Venemaa rahvusvähemuste eelkõige soome-ugri vähemuste suhtes ja taunime siin Mailis Repsi välja öeldud, siis samal ajal Hiinas me nagu lepime sellega, et ta on meie delegatsioon president seal ja ei kaota suudki näiteks Tiibeti tiibetlast või, või mõne muu kohaliku rahvusvähemuse õiguste osas või muudes probleem kreemides, mis on seotud Hiinas näiteks teisitimõtlejate tagakiusamisega või kui oleks nagu kaks erinevat niisugust standardit. No tegelikult kaks erinevat standardit, kaks erinevat standardit on kogu kogu maailmas tegelikult ja just just selles küsimuses, mis, mis mainida, sellepärast et me teame, lääneriigid Ameerika Ühendriikide eesotsas loovad nagu mantrat, et me toetame ühe Hiina poliitikat, ehk siis noh, Taiwan'ilt me küll võime juhatada salaja, aga mitte avalikult. Tiibeti küsimust ei ole kombeks tõstatada, sellepärast et see on lihtsalt rahvusvahelises elus niimoodi vaikivat kokku lepitud. Ma olen nõus, see on topeltstandard. Ajal kui rahvusvaheline praktika on selline, et Venemaal toimuv on kõikide nagu öeldakse, kõikide riikide murelaps. See, et räägitakse inimõigustest, Venemaal räägitakse väikerahvaste õigustest Venemaal, see on rahvusvahelise standardiga lubatud. Seda võib ka Eesti teha, aga Hiina puhul paraku ja ei tohi. Kui sa tõid siin paralleeli Rexi mari visiidiga, siis ma arvan, et kui Reps oleks seal suu kinni hoidnud, ei oleks ka midagi hirmsat temaga juhtunud. Ja ma loodan, et Arnold Rüütel ei öelnud ega ütle Hiinas, et Hiina demokraatia areneb suurepäraselt ja sellega on kõik korras. Pealegi, minu teada vist Arnold Rüütel hiina keelt ei oska ka, nii et ta ei saa ka anda otse Hiina televisioonile intervjuud. Jah, aga kahtlemata verekeeles muide. Siinkohal ära parandada ühe väikese eksituse meile vahepeal näidati, et Keskerakond jälgib tähelepanelikult saadet et ei ole enam Mailis Reps välissekretär, vaid olevat Mart Viisitamm. Nii et niisugune teade meile tuli. Nii et viisitammest võib saada välisminister Jah kuigi ta on praegu teatavasti Pärnu linnapeakandidaat, nii et noh aga noh, nagu me teame, siin võib ka Nõmme linnaosa vanemast saada välisminister. Jah, aga mulle meenub nagu, et kas ei olnud seesama inimene, kes vist kuskil nagu saksa ohvitseri mundris sünnipäeva pidas? Kas ei olnud seal mitte Roviisid? No kuulge, meil on siin teisedki tuntud eestlased esindavad saksa Nojaa, aga mitte välisministrikandidaadid vist. Kust sina tead? Ega? Viimanegi valitsus vahetus tõi ju küllaltki üllatavaid lahendusi, miks mitte? Ma ei väidaks nagu sugugi mitte, et minu hea koolivend Linnar Priimägi võiks saada mõneks ministriks, aga ma tahtsin sealt siis nüüd selle, Hiina visiidi ka selle juurde tagasi tulles öelda, et natukene nii sihukese imeliku varju heidab muidugi selle visiiti hetkel see, et samal ajal ju käisid, ma ei tea, kas enam käivad Vene-Hiina ühisõppused sõjaväeõppused, et see oli natukene selline eba ebameeldiv hetk. Jah, eks muidugi visiit oli varem kokku lepitud, ette valmistatud, kui, kui keegi nendest õppustest teada sai, aga ühel ajal nad sattusid ja ja muidugi olid ka oma sisult sellised noh, ikkagi ründava iseloomuga, mitte mitte lihtsalt, et Vene ja Hiina väed korraldasid ühismanöövrid, vaid vaid tegu oli selgelt rünnakuoperatsiooni harjutamisega, mis, mis siis nagu otseselt võiks viidata võimalikule taiwani vastasele operatsioonile. Nojah, kuigi ma ei tahaks küll öelda, et see ühe Hiina poliitika öeldakse seda, et Eesti peaks olema näiteks Hiina liitlaseks Taiwani vastu, ma tahaks loota, et see nii kaugele ei lähe, sest. Noh, ilmselt ei ole ka Hiinal Eesti abi vaja. Kust sa tead, võib-olla meie lipulaev kutsutakse appi? See oli nüüd muidugi väike nali, aga, aga tegelikult muidugi jah, sellised visiidid on ju iseenesest koledad, kuigi kindlasti üsna kulukad, aga nagu me teame, seal on kaasas hulk Eesti ärimehi, kes kindlasti toetavad seda visiiti, selle korraldamist oma oma põhjatust, raha kaukast ja loodavad sealt ka midagi tagasi saada. Kuigi ma ei ole ikkagi nagu väga aru saanud. Eesti-Hiina majandussuhted nüüd nii tohutu elavalt oleksid hoolimata sellest ühe Hiina poliitikast arenenud või on sul vastavaid? Et ta vist oli vist Hiina Eesti väliskaubanduspartnerite seas kusagil seitsmendal kohal, näiteks ma võin nüüd eksida, aga mul on nagu midagi niisugust meelde jäänud. Ja. Ja aga keegi Venemaast tagapool, ma arvan või sealsamas kuskil ei julgenud öelda seda, kui. Ma arvan, et see on ilmselt tingitud sellest, et nii mõnedki Eesti ettevõtted või noh, ütleme Eestis registreeritud ettevõtted, sest Eesti ettevõtteks ei saa ju näiteks Narva Kreenholmi nimetada. Nad teevad allhanget Hiinas, et noh, see võib-olla lisab seda nagu kaubavahetust, mis tegelikult ei ole midagi muud, kui allhange. No ja Hiina on ikkagi niivõrd tohutu suur turg niivõrd tohutu suure rahvaarvuga, et paratamatult iga riigi kaubavahetuses, ta peaks moodustama küllaltki suure osa, miks, miks see nüüd ei ole nii väga suur, kui ta võiks olla, ilmselt selle määrame ikkagi ärasi geograafiline asukoht, et on nii kaugel lihtsalt. Aga ma just tahtsin rõhutada seda, et kas see ühe Hiina poliitika on nüüd meile nagu midagi väga head ja kasulikku toona. Meil on ühe Hiina poliitikat ajavad kõik riigid seal. Me oleme võrdses seisus, selles mõttes noh, vahet pole. Ei saa öelda, et nad et see on meile kasu toonud, sest see on niivõrd enesestmõistetav asi, et siin nagu see küsimus langeb ära, küsimus on lihtsalt selles, et et kas, kas ärimeeste aktiivsus on nii suur, et sinna Hiinasse pääseda, või on Hiina huvi siia tulla niivõrd suur, et siia tullakse nagu puhtalt, ma arvan, siin langeb nagu see küsimus ära, et siin puhtalt pragmaatilised majandus põhjused. Ja noh, ikkagi majandusküsimuste kõrval on ka, on ka muu poliitika ja julgeolekupoliitika ja ilmselt kui Eesti loobuks sellest ühe Hiina poliitikast, siis me saaksime endale maailmatasemel, sealhulgas ÜRO julgeolekunõukogus ühe ühe tõsise vaenlase juurde. Kuigi jällegi, tulles tagasi nende ühismanöövrite juurde ja nähes, kuidas Venemaa ja Hiina suhted pidevalt soojenevad ma ei tahaks eriti palju sellest kaubavahetusest loota ja sellest samast transiidist, mis läbi Venemaa ja SRÜ hakkab kulgema. Ma arvan, et, et see saab ka toimuda ikkagi selle transiitmaa teataval tingimus teataval tingimustele Öeldakse küll, et kaubavahetus ja see on nagu poliitikaväline, aga aga nagu me näeme väga hästi Eesti-Venemaa piirisuhetest kas või sellest samast kurikuulsast Narva jõe silla juhtumist, siis ega ta ikka päris poliitika vaba nüüd küll ei ole. Ma ei julgeks päris nõustuda sellega, et Venemaa, Hiina suhted väga väga soojenevad viimasel ajal Venemaa küll väga püüdis luua seda Venemaa Hiina India telge, aga, aga sealt ta sellele väga väga sooja vastuvõttu ei ei kohanud ei Hiina ega India poolt, kes, kes nagu mõlemad tahaks olla oma oma regioonis ja ka terves maailmas nagu ise väga kõvad tegijad ja, ja võib-olla selline Moskva juhtroll ei ole neile sugugi sugugi vastuvõetav. See need katsed moodustada seal mingisugust Venemaa, Hiina, Belgia vastukaaluks siis Ameerika Ühendriikide olid ju Moskvas väga aktiivsed siis kui oli Jevgeni Primakov seal välisminister siis nad väga tõsimeeli üritasid seda seda tekitada ja ja kaubelda Hiinast välja ka sellist ametlikku avaldust, et me oleme nõus seda maailma tasakaalustaja rolli mängima siin, et kas kahekesi või kolmekesi. Aga hiinlased, mina ütlesin, et selgelt, et nad ei ole sellega nõus, nad tahavad oma asja ajada ja siin sinna minu meelest see asi nüüd mattuski, mis on Venemaa huvi Hiinaga, siis on minu meelest põhiliselt see, et hiinlased neilt relvi ostaksid. See on nagu see mootor, mis praegu nende suhteid püsti hoiab. See tuletas meelde tänast SL õhtulehe juhtkirja, kus Igor Taro esitab selle spekulatiivse mõtet. Eestigi võiks oma hävitajaid osta Venemaalt ja see parandaks Eesti ja Venemaa suhteid üllataval kombel, kuid lähendaks meid ka kenasti baaside lepingu ajale. Mis te arvate sellest? Ma ei tea, kas see on niisugune provokatsioon või miks ta sellise? Noh, jah, ma, ma ei ole seda lugenud küll, aga, aga ma arvan, et pigem küll esiteks, millal üldse Eesti jõuab nii kaugele, et hakkab oma hävitajaid ostma? See aeg kätte jõuab siis NATO-riigina peaks Eesti soetama ikkagi endale need hävitajad või mistahes lennukid, mis on, mis on NATO üldises relvastuses ja kuhu, kuhu siis saaks ka Rosi osi väljaõpet nagu tsentraliseeritud korras, kui kui meil on NATO riigina ootamatult Vene lennukid, siis me peame hakkama ju ka neile varuosi ja kõike muud vajalikku vedama. Nojah, ei ole vajalist, nalja, nalja, artiklit hakata põhjalikult. No ma ei usu, et see nüüd päris nööridest väidab siin, et see võiks pärast piirilepinguga toimunut ju meie suhteid kangesti soojendada. Fenionali finaali laev selle jutu jätkuks, me tegime niiskuse sarnaselt ülemine osa oma ülemineku ja hävitajate juurde, sellepärast et eile ilmus Eesti Päevalehes tõeliselt ärevaks tekitav sõnum, mida ma ka saate reklaamis niimoodi välja tõin, et kohe-kohe saabuvad Eesti õhuruumi, tähendab, nad ei saanud saabunud, aga nad Eesti õhuruumi läheduses harjutasid õhurünnakud siis nimelt Venemaa hävitajad. Aga paraku see uudis vist on osutunud niisuguseks küsitavaks või mis sellega juhtus, ma sain aru, et teiega püüdsite nagu natukene seal televisioonis uurida seda asja. Ta on natukene vaid me tegelesime sellega terve päeva püüdsime õhtuks õhtuseks põhisaateks sellest mingisugust lugu kokku saada, sest tõepoolest see Päevalehes ilmunud artikkel oli murettekitav ja minu meelest oli ka päevalehe juhtkiri selle selle kohta, kus hoiatati Venemaa eest ja, ja nii edasi ja siis nagu saatsime oma reporteri, kus on sõjandusküsimustega ja sõjaväelastega palju tegelenud ja kes peaks nagu kontakteeruma ja ja siis hakkas kuskil pärastlõunaks koormuse lugu, et seda asja, millest Päevaleht kirjutab, ei ole toimunud. Vähemalt meie reporterile väideti nii, et kas ei ole toimunud või siis keegi ei saa seda kommenteerida. Ma ei saanudki siis lõpuks aru enam, kas sellepärast, et toimunud või lihtsalt sellepärast, et ei ole midagi kommenteerida või lihtsalt sellepärast et ei tohi kommenteerida. Ja välisminister, kes oli, oli välismaa, ütles, et tema ei tea sellest asjast midagi. Kuigi noh, me nagu eeldasime, et kui selline asi on toimunud Eesti piirile vähenenud hordide viisi Vene lennukid, kes on siis pööranud, maksti kuskil seal natuke enne piiri tagasi, et siis nagu välisminister teadma, et see on nagu selline väga hoiatav manööver siiski, et meie radarid, mis asuvad ja mis võtavad Peterburi nii välja, et peaksid nagu kõike seda fikseerima ja kui nad fikseerivad, siis järelikult tulevad memod. Mina oma naiivsuses, nemad arvasid, tulevad nemad kaitseministeeriumis välisministeeriumisse peaministri lauale ja nii edasi. Väidetavalt mitte midagi säärast toimunud radarit mitte midagi ei ole fikseerinud. Ja, ja siis noh, keegi seal kuskil poetas reporterile, et midagi küll toimus, aga me täpselt ei tea, mis toimus ja kui toimus, siis mitte niisuguses vormis, nagu Päevaleht kirjutas. Nii et õhtu lõpuks. Me olime lõhkise küna ees, lugu NUT kedagi kommenteerima seda asja ei saanud ja meedia siiamaani, kas selline manööver meie piiri läheduses toimus või mitte? Siin on kaks võimalust, kas see toimus? Meie vastavad instantsid peavad seda aga ei räägi rahvale ja ajakirjandusele, siis on nagu väga kehv lugu, siis tuleb mul meelde Margus Ilmjärve raamat, mis räägib nagu pätsu-aegsest Eestist, kus samamoodi venelased tegid ühes igavese teise otsa ja võimuladvik otsustas sellest mitte rääkida. Sellest ei tohi rääkida, kuni selleni välja ärritada, ärritada jah, et kuni selleni välja juba baasid meil sees, siis hoiti ka meie saadikuid kui välismaal teadmatuses, et baaside leping on sõlmitud ja mingisugused häda kutsutud ka välismaale ei saadetud. Mul nagu meenutas, et me räägime kogu aeg, et Venemaa käitub ühte moodi, siis tekkis nagu õhtuks selline õõvastav tunne, et kas tõesti ka siis Eesti käitub samamoodi nagu 30.-te lõpus? No annaks jumal, et see oli selline paranoiline järeldus, et tegelikult on asi kõik korras, midagi säärast toimunut ja ei ole meil põhjust muretseda ja lihtsalt võib-olla päeval natukene keeras, keeras vinti üle, aga kuna ma ei tea, mis on tõde ja mis on vale, siis ma ei oska ka siin laua taga seisukohta öelda. Jah, ootaks küll nüüd Eesti juhtidelt mingisugust seisukohavõttu, teadaannet selle kohta. Pressiavaldus toota nüüd Päevalehes kirjutatu vat vastab selles punktis tõele, selles punktis mitte või on täiesti? Mõjutavad tõesti jah, et me fikseerisime, et Eesti piiri lähedal toimusid Vene sõjaväeõppused piiri ületatud, nad jäid oma oma territooriumile. Ja meil ei ole selle kohta midagi öelda, midagi ette heita. Aga me fikseerisime selle. Kaitseministeeriumi avalike suhete nõunik Aet Kukk, et kaitseministeerium ei kommenteeri välisriikide sõjaväeõppusi ega me ei juhtugi kaitseministeeriumi, et me ootame välisministeeriumilt seisukoha võtta, sest välisministeerium peaks kommenteerima kõike ka seda, mis võib-olla ei kuulu rahvusvaheliste lepingute järgi noh nii-öelda kaitseministeeriumi pädevusse või luuluure ei hakka muidugi oma andmeid avalikustama niisama, aga ma kujutan ette, kui selline avalik informatsioon on, on Eesti ühes suuremas ajalehes ilmunud, siis vähemasti välisministeerium peaks ju mingisuguse seletuse asjale andma, et hajutada järjekordseid kuulujutte. Jah, muidu võib ju tekkida lisaks sellele versioonile, mis Peeter välja pakkus. Mõte, et äkki on meie meie radari nii kehvad, et nad ei fikseerinud ära neid kahtekümmet lennukit, mis, mis kihutasid paari kilomeetri kaugusele piirist. Jah, siis tuleks radarid välja vahetada, siis on riigihange läinud, lörri tuules. Sest samal nädalal oli ja üks teade, mis tuli Leedu kaudu, et olevat radareid avastanud ka Eesti põhjaosas õhuruumi rikkuja, mida siin patrullinud Saksa hävitajad ei leidnud, nii et see tekitab ka küsimusi, et, et kas siis on radarite viga või kellesse viga on, muidugi võivad olla ilmastikunähtused. Et nagu me teame, kui Jüri lina oleksin, siis ta seletaks seda kindlasti UFO-dega või linnud või ma ei tea, kes, aga noh, mingisugune mõistlik seletus tuleb anda, sest selline käitumine Eesti piiri ei saa küll kuidagi olla nagu sõpruse või teineteisemõistmise tahte väljenduseks. Nii et noh, mingisugune seletus tuleks, tuleks sellele juhtumile siiski anda, ma arvan Kusjuures kui lähtuda, nüüd keerata asi nagu teistpidi lähtuda Vene poolest, siis kui seal toimuvad õppused, nii nagu seal toimusid siis selline hästi loogiline, et sellist manöövrit tehakse. Sellepärast et kui me lähtume Venemaa sõjalisest doktriinist, siis doktriin ütleb ju selgesõnaliselt, et Venemaal on õigus rünnata oma naaberriike, juhul kui ta leiab, et seal näiteks vene vähemuse õigusi ahistatakse või kui lihtsalt nähakse, et juhtkond on liiga ebastabiilne seal mustvalgel kirjas sõjaliste vahenditega minu meelest ka tuumapommiga kui vaja, nii et selline selline asi läheb nagu selles mõttes, kui sealtpoolt vaadata täiesti konteksti, et kui seal niigi noh, Venemaa relvajõud ei ole praegu eriti heas seisus ja raha nagu ei ole eriti palju, et kui juba lennukeid õhku tõstetakse ja mingisugust asja püütakse immutada, veerida siis vähemalt kuradi õhus on, eks ole, siis ühe paagiga saaks nagu selle manöövriga ära teha, sest teist korda võib-olla niipea õhku ei saanud. Jah, sest et lisaks treeninglennule on siis ka väike poliitiline kapital sellest saadud, pluss väike luureefekt, sest et lähenedes vastase potentsiaalse vastase radarit peaks registreerima lennukit, kusjuures lennuk näeb seda, et ta on sattunud radariekraanile. Kui ta peaks võetama sihiku peale, siis on lennukist näha, et ta on sihikule võetud. Sellega annab välja selgitada ju potentsiaalse vastase õhutõrjevõimalused, kas ta, kas ta üldse on mingisuguseid rakette, millega saaks lennukeid sihtida, äkki on soetatud vahepeal nii et selline luureefekt sellise lennuga? Ma loodan, et Eesti Päevaleht ja Priit Simson, kes selle artikli on kirjutanud, kes on läinud ilmselt sellega tubli tööd, et ta mahutaks nüüd järgmises lehes jätkulugu, et mis siis, nagu tegelikult toimus ja kuidas on eesti riik reageerinud sellele artiklile, kas ta oli siis tõde või vale. Jah, aga selles suunas, et see võis tõde olla, vihjab see, kui tihti on Venemaa rikkunud nii Eesti kui ka meie naaberribi naaberriigis Soome õhupiiri viimaste kuude jooksul. Mulle hakkas silma Soome üles raadios intervjuu ühe kõrge vene sõjaväe ülemusega, bodobrigaara või midagi taolist oli selle mehe nimi ja kas ta hauast ei olnud polkovnik või oli ta kindralmajor midagi, midagi niisugust, kes pidavat nõustama Venemaa tuumat ja kes tegi niisuguse üsna kahemõttelise või ma ütleksin isegi üsna ühemõttelise ette heita Soomele selles suhtes, et Soome on käsitlenud oma õhupiiri rikkumist koos Eestiga ja see andvat nagu sellele mingi poliitilise värvingu. See teeb küllaltki nagu ettevaatlikuks, et selle peale võiks küsida, et noh, et kas siis nagu Venemaa kui ta teadlikult võib-olla ka teadmatult, aga noh, ma väga kahtlen selles rikub naaberriikide õhupiire, et kas tal on siis selleks nagu mingi õigus või, või on tal näiteks õiguseid rikkuda eraldi Soome ja eraldi eesti suunal. Et minu jaoks jäi küll kogu selle asja loogika absoluutselt aru saama. Kas võib olla venelast, pahandas pisut see, et kui Eesti on alati need venepoolsed õhuruumi rikkumised nii-öelda kella külge pannud siis Soome teatas mõni aeg tagasi, et ei, et noh, et need lennukid aeg-ajalt rikuvad meie piiri ka, aga me ei ole, sest nagu rääkinud eriti et miks nad siis nüüd järsku selle üles võtsid. Nojah, aga nüüd on siis vabandust Soome teatanud ühemõtteliselt, et ta kõik need asjad avalikustab ja Soome televisioon sai isegi võimaluse Soome õhujõudude lennukiga kaasa lennata ja tehke, tehti niisukene harjutus, ent kus siis näidati televaatajal üsna selgelt ära, kuidas Soome õhujõud reageeris kerivad sellistele õhuruumi rikkumistele kuni selleni, et asi läks nii kaugele, et öeldi, et noh, nüüd me avame tule. Mis oli minu meelest Soomes seisukohalt ikka erakordselt julge. Sõbralik avalduselt ebasõbralikke avaldusi. Aga see avaldus näitab ka seda, et nad ikkagi sealt sellistest avaldustest töötleme, siis kaude tuleb kogu aeg välja see, et mismoodi Venemaa tegelikult suhtub siis Eestisse ja teistesse balti riikidesse, et kui noh, kuni selleni, siis välja, eks ole, et kui öeldakse näiteks Soome välisministrile ära, et ära sa Moskvasse visiidile tuleks, hiljuti kohtusid Eesti välisministriga, et see person persona non grataks meie silmis. See on tegelikult väga huvitav tendents, et tõepoolest Venemaa, kes on ajanud ju pikalt Soomega mingit omaette poliitikat, nüüd on ärritunud sellest, et et Soome Eestiga või teiste Euroopa liidu partneritega ka ütlema välispoliitikat mingil määral koordineerib, et see on, see on muidugi noh, meie seisukohast jällegi väga hea, et idapoolne naaberriik nagu sellest ärritub sellepärast et see näitab, et meie tegevus on olnud õige ja, ja koostöö soomlastega annab ja kannab vilja, sest see jõuab nüüd kindlasti märksa rohkem maailma avalikkuseni. Ka näiteks nendesamade mari laste õiguste ja teiste soome-ugri vähemuste õiguste kaitsel ka milles on ju Venemaa süüdistanud ju Soomet ju täpselt samuti viimasel ajal nagu sekkumises Marimaal toimuvasse ja Soome televõttegruppi on ju lausa seal ju tagakiusatud. Nojah, aga vot selles valguses ongi, nagu ma arvan, et see Mailis Repsi avaldused Marimal veel toodavad pikka aega päris päris palju probleeme nendele, kes nüüd üritavad edaspidi kas või Euroopa Parlamendis midagi maride kohta kaitseks öelda või, või kus iganes. Vähemusrahvaste kohta, siis palun must valgel olemas talt mustvalgel Vaidke lausa ringis, eks ole. Tele, tele telelindised, palun. Meil siin käis alles üks inimene. Teie seltskonnast, ütlesin, on, räägime. Nii et jah, Keskerakonna endine välissekretär on teinud meie välispoliitikale väga tõsise kingituse, kahtlemata. Jah, kui meile edastatud teade nüüd ikka peab paika, ega siis me ei saa ka mürki võtta, et kõik, mida meile siin helistatakse, peab vähemalt sõnal. Kui ta käis Marimaal, ta oli Keskerakonna välissekretär või vähemalt teadis Enn Eesmaa kes teda selleks nimetas Nojah, aga kui ta nüüd sai ametikõrgendust ehk aseesimeheks, siis võib-olla tõepoolest see vastutab töö pandi noorema kolleegi õlgadele soovime talle selleks jõudu ja edu ja hoiatame teda minemast maasse. Ega midagi täna muinastulede öö, muide kogu Läänemere ümber süüdatakse tuled ja kuuldavasti pidavat Peterburi läheduses või siis Leningradi oblastis süüdata. Ma tahaks loota, et need tuled lahendavad tõepoolest Läänemere ääres olevaid riike ja mitte ei tähenda ainult õhuruumi rikkumiste kaudu mis on nagu muutunud viimasel ajal Venemaale heaks tavaks. Midagi uue poole aasta alguses seisab ees esimesel septembril ja kindlasti järgmisel nädalal elavneb ka kohalike valimiste eelne melu selles mõttes, et ka mõned nimekirjad ehk laekuvad valimiskomisjonidele. Aga sellest juba siis järgmisel laupäeval pikemalt, kui siin stuudios on järgmine seltskond kolleeg Aarne Rannamäe juhtimisel. Täna olid stuudios Peeter Kaldre, Mart Linnart, Mart Ummelas ja tõepoolest siis need, kes suvelõpu nädalavahetus veel suvemeeleolus kuulmiseni.