Tere päevast, kõikidele headele vikerraadiokuulajatele siit. Tallinnast. Estonia teatri juurest uuelt turult. Tallinn kümneb praegu augustipäikeses. Kohal on sadu ja sadu ooperisõpru ooperigurmaane. Mina olen selle saatejuht Kaja Kärner ja teine saatejuht on Estonia teatri peaprodutsent Neeme kuningas. Minu silmale siit turupäevalt hetkel silma hakkab. Silma hakkab see, et ilmselt on taevased jõud olnud meie poolt, et kui veel eile oli väga selline tunne, et mis hakkab juhtuma ilmaga siis täna meil vähemalt siiamaale soositud ja paistab, et meeleolu on väga hea. Ja Tõnis Palts astub just poodiumile selleks, et ütelda tervitussõnad. Kallis linnarahvas kallite kallis diaatri rahvas sellised minu kui Tallinna linnapea jaoks ja ma arvan ka teie kui tallinlaste jaoks on Estonia teatrisse kolm mööda, et mis on tähtsad. Esiteks Estonia kui nimi, kui te mõtlete, see seob kahte vidinaid, esiteks, see on märk Eestisse sisse, et me oleme üks, üks Eesti rahvas, üks kultuuritempel. Teiseks on see ka märk väljapoole. Te teate, kui palju soomlase käib. Kui palju soomlasi armastab seda teatrit näiteks? Teine oluline asi on see Estonia kui kultuuritempel kultuuritempel tallinlastele. Tuletame meelde selliseid nimesi nagu Paul Pinna, Theodor Altermann, Georg Ots, Tiit Kuusik. Praegusel nii-öelda ausammaste ajal, kõik need mehed vajaksid ausammast siia platsile. Tegelikult vabandage, kui ma mõne mehe ütlemata jätsin, ärgu ta siis, või ärgu tema omaksed või teater, põlvkond. Ja kolmandaks oluliseks. Mõõtmeks minu jaoks on see maja Estonia hoone. Tegemist on sümboliga Tallinnas pumbale ka. Ja me peame seda sümbolit hoidma, vaadelda vana nii eest kui tagant. See on ilus maja ja me peame hoidma, et see ilus maja ei varjutataks ära. Tumedate klaas kuplitega klaaskastidega nii eest kui tagantpoolt mina endale või enda poolt luban, et seda kindlasti ei juhtu. Aga teatrirahvale ja kõigile teile külalistele, teatri külalistele soovin Tallinna linna poolt kõike head ja tugevat. Sajandat teatrihooaega aitäh. Kõneles siis Tallinna linnapea Tõnis Palts, ütleme. Ära veel, et saade algas avamänguga pisiooperile Carmen Estonia teatri orkestrit dirigeeris teatriaudirigent Eri Klas. Tahan küsida veel Neeme sinu käest, kas tipp-poliitikud nagu näiteks Tallinna linnapea, kas nad eksivad Estonia teatrisse etendustele sageli? Nad eksivad, tulevad kindlasti teadlikult ja linnapea Paltsi, ma olen tõesti esietendustel peaaegu alati näinud ja ja meie eelmise hooaja siis viimane suur esietendus, millega käidi ka olla ooperifestivalil. Ongi järgmine lugu, mis kõlab Pille Lille esituses, dirigeerib Jüri Altverten. Ja laval ongi Pille Lill uhkes punases kostüümis. Ja toob meile siis meenutusi sellest kaunist ooperist. Kui ma ei eksi, siis ta esitab just sellise avarjamis, räägib kunstist. Kuulama. Sellistel paari vabaõhuüritustel tuleb alati ootamatult, eks ootamatusteks valmis olla, et vihm on jämed siiamaale säästnud, aga aga Pille tegi praegu ühe sellise huvitava käigu, nimelt oli ta esimesed fraasid, laulis mikrofoni. Nüüd vahemängu ajal läks ta orkestri juurde dirigendi ette. Küllap ta tajus, et et kontakt dirigendiga annab talle parema. Ma võimaluse seda kaunist lugu esitada, aga raadiotehnilistel põhjustel ilmselt see heli, mis praegu eriti vokaali osas jõuab kuulajateni. Ei, ei ole päris. Kindlasti on paistval seda kaunist Putšiini meloodiat kuuldu. Estonia teater käis sellesama. Sega ju Rootsis tal Halla festivalil andis kaks etendust, publikumenu, nagu me kuulsime, oli, Oleme Douglas, juba olime sel suvel teist korda, et mõned aastad tagasi oli oper Travjotas ja ja see ooper siis või meie esitas siis tegelikult rekordarv publikut, küllap oli see ka põhjuseks, miks Estonia jällegi uuesti sinna sellele toredale festivalile ka seekord juba kahe etendusega ühe Cassandra etendusega, nii et ka meie balletitrupile oli au teha debüüt. Sellise. Et ma peangi oma jutu katkestama, sellepärast. Arne Mikk on välja kuulutanud järgmise tervitaja, kelleks on siis Eesti vabariigi kultuuriminister Raivo Talmar, aitäh. Head siinviibijad. Ühel suvel omaselt teisele sõitis sõites tabasin end mõttelt et teatrivõimalused on tõepoolest piiritud piiratud ainult vastuvõtjate võimalused. Osalt näitab teatri võimalusi ka see tänane üritus siin, millega Estonia käivitab. Seda on ta hooaja, nagu me teame, 1009. jah, kuuenda aasta sündmustele eelnes aastakümnete pikkune areng, mille käigus kujunesid lauluseltsid ja teatritrupid. Niisiis ka praegu oli Eesti rahvas väga vastuvõtlik teatri pisikule ja teisiti ei oleks ka seda tänast üritust siin täna võimul oma ooperiteatri üle uhked. Selle taset on läbi aastate hoidnud paljud suurepärased dirigendid, solistid, lavastajad, kollektiivid, nende töö tulemusena. Me praegu kõnelda Estoniast kui täiesti arvestatavast euroopalikust teatrist. On suurepärane, Me, et juubelihooaeg käivitub selles majas siin mis 15.-ks detsembriks peaks olema taas remonditud. See maja ehitati rahva kaasabil, see maja on meie rahva üks sümboleid, siin toimuvad meie rahva kõik suuremad olulisemad sündmused. Mul on hea meel tänada ja õnnitleda Nestonlasi uue aja algul ja soovida meile kõigile suurepäraseid muusika, elas elamusi Estonia etendustel, aitäh. Kes siis kultuuriminister Raivo Palmaru? Me oleme siin sellel üritusel sel puhul, et tõesti tänase avalöögiga avatakse Estonia teatri 100. hooaeg, Neeme, see on erakordselt väärikas hooaeg, kuidas see on teatril mõeldud? Milliseks kujuneb 100. hooaeg, on tõesti noh, midagi, ma ütleksin taanlasena midagi nii erutavat, et, et tsensuur, uhkus, õnni au, et just selles valdkonnas olen saanud töötada ja et ka sellise verstaposti tunnistaja olen. Et Meil on tõepoolest see hooaeg, nagu siin ka tänasest päevast ja kuulda on, algab üsnagi suurejooneliselt. Rasvastan siia kogunenud hinnanguliselt ikkagi neli 500, kindlasti igal juhul see turuplats on täiesti täis. Kassade ees lookleb järjekord, kes kõik tahavad siis ilmselt saada sooduspileteid, mida nad ka saavad meie juubelihooaja etendustele. Aga juba homme läheb teele rong tõrva poole. Ooperiruum või kontserdil muusika, rong Estonia Ekspress. Samuti teisipäeval siis palga suunas. Et need on sellised hooaja sellised üritused või promoürituseks ei soovita, et Rahvusooper läheksid Eesti rahva sekka. Ja, ja siis on septembris ju väga suur ettevõtmine Verdi ooperi hotello etendused 10 etendust siis Coral Clubis kus teevad kaasa väga tuntud ooperinimed, kes on oodatud Guardianile, oskaala Metropolitan lavadele mille lavastab Ralph Long paka. Soomest ja kunstnikutöö on teinud Ralph koostre. Eks selline ja väga põnev kunstnikunatuur, kellega ma teda tunnen, ise päris hästi, aga mul ei ole au olnud temaga kunagi midagi koos teha. Ja statsionaar siis, nagu ka minister mainis, avab oma uksed tegelikult 15. detsembril Tosca etendusega. Meie traditsioon, et meil alati hooaja avaetendus on eelmise hooaja, siis viimane etendus ja esietendusi on tulemas palju balletist grammeerijada. Tongi fot kammersaalis on mitmeid põnevaid ettevõtmisi ja nüüd juba esimesed vihmad. Vihmapiisad külastavad meid nii. No loodame, et jaa ja siis hooaja teisele poolele jäävad sellised ettevõtmised nagu talupoja au ja pajatasid, mis on siis nagu ooperižanris meie kõige mastaapsem ettevõtmine statsionaaris. Ja ma arvan, et me teemegi siin ühe sellise muusikalise ülemineku pajatasid, mis räägibki artistidest nende elust. Mõnikord kutsutakse neid pajatseteks, mina päris sellega ei nõustu. Ja selle ooperilavastajana võin ka väita, et ega sellisena ma teda ei näita. Aga me ei kuule seda elavas esituses. Me kuuleme seda heliplaadilt, aga just nimelt kalju taaski esituses kaljuga raske heliplaadilt. Ja väikese tagamõttega selles vallas, et Kaljo karask on meie otsesaate teise poole ekstra külaline, mõni teatri raudvara publiku poolt väga armastatud lugupeetud, nii et kuulame praegu teda heliplaadilt laulmas ja siis vaatame, millega turupäev siin platsil edasi läheb. Me kuulsime, Kalju karaski esituses. Aariat ooperist vajaksid ja, ja sellega nüüd siin jätkame otsesaadet urg, ooperigurmaanide otsesaadet, Estonia teatrihoone kõrvalt turuplatsilt vihma on hakanud sadama, inimesed on välja võtnud vihmavarjud tõmmanud keebid ja kiled. Ja me oleme tulnud väga paljudes kioskites Postimehe kioski juurde. Ja peab ütlema, et kõik, kes nendes kioskites midagi müüvad, inimestele pakuvad, on meeritud samaviisi, kui ooperikoori neiud. Ja Postimehe leti juures kõnetan ühte väga kaunis kostüümis. Vaateid on siin koguni kaks. Teie olete Postimehe toimetusest ja me oleme juba aega Postimehes töötanud klienditeenindajat täna ja siin turupäeval on meil teine aasta. Teil on imekaunis kostüüm, kas te teate ka, mis etendusest pärit, on? Kahjuks jõudnud täpsustada, sest seal oli paras sagimine. Okei. Aga kübar on küll niisugune, et paneb kadedusest kahvatama. Ja ase on nisukene praeguse ilmaga nagu varju. Ja kleit ja teie kolleeg on. Sama kaunis ja lokid on rock, no nii nagu kostüüm ette näeb, nii et kõik ühtviisi kajastus ehted, pärlid, lipsud tõeliselt oma silmaga nägema. Mis tahab Postimehe juba teist aastat Estonia turupäevale? Kõigepealt sellepärast ilmselt, et Postimees on üks kauaaegne Estonia teatri meedia sponsor ja, ja ka muidugi Postimees ennast näidata rahva sees alla. Kuidas teie ooperis suhted on, kas te käite sageli ooperit kuulamas siin Estonia teatris? Ma ei käi sageli, aga, aga minule meeldivad meeldib väga Verdi muusika. Mozart pean küll ütlema. No päris sageli. Aga kuulan meelsasti ja vaatan, kui võimalus on. Nii. Tänan teid Postimehe poolt ja vaatan, kas saan siin jutule veel mõne inimesega. Eesti raadio tülitab, kas teie käite sageli ooperis? Ei, lihtsalt ei ole võimalik. Aga siia turupäevale tulite küll, jah, noh, seda küll niuksed üritused ikka käime läbi. On teil meeles mõni ooperisolist, kes on varasematest aegadest teile eriti armsaks saanud? Anuga? Loodame, et tänasel päeval, kui piletid on pisut soodsamalt müügil, saate endale ka osta, võibolla võibolla läheb ostuks jääge siis ikka ooperisõbraks. Proua, kas ma tohin riita pisut paluda, et küsida ja kas kas teie olete sage ooperis käia? Ei ole, kui käiks küll, aga lihtsalt pensionäride raha jätku. Aga täna, kui siin on pisut odavamalt müügil piletid, äkki saate osta? Jah, ma vaatan. Ja muidu väga meeldib käia ja missugune see on teil parim mälestus Estonia teatri repertuaarist, võib-olla varasematest aastatest, mis on teil eriti hinge ja südamesse jäänud Nabucco, mis on praegu ta kavas veel. Ja siis jah, ma arvan, võib-olla sellest etendusest ja kunagi Attila ja ja muidugi otseaegseid lavastused. Ja noh, ma olin omal ajal väga väga sage teatris käia ja nii ooperis kui ise kõike, aga nüüd on kuidagi jäänud kõrvale ja vabale valeduses käega, siis on alati see raha ei olegi nii tähti või mulle jäänud juba niimoodi ja ma saan aru. Itaalia ooper on siiski meie kõige suurem lemmik kõik Verdi, Verdi asjad, eriti. Võib-olla siis õnnestub teil saada ka hotello etendusele, mis hakkab nüüd siin septembrikuus olema, spordihallis? Jah, ma lähen vaatama seda, kuidas piletitega aitäh teile intervjuu eest. Vihm siiski kastab kõiki turbe tavalisi siin täna. Aga midagi pole teha. Nii see ilm on ja hea meelega annaksin siinkohal sõnajärje üle Neeme kuningale, kes on terve aasta juhtinud vikerraadios ooperigurmaanide saatesarja. Neeme, ma palun, et sa tõid pisikese tagasivaate lõppenud hooajale ja avad algava hooaja saladusi. Jah, mul oli suur au ja õnn ja tõtt-öelda ka väga suur põnevus seda, seda saadet läbi viia nende külalistega, keda ma olin sinna palunud vestelda, ise targemaks. Ja kui eelmisel hoo seal oli, oli mõeldud siis niimoodi, et olite ooperigurmaanide külaliseks, külalisteks põhiliselt sellised inimesed, kes otseselt ei tegele muusika ja teatriga kuid peavad sellest valdkonnast lugu, nende hulgas oli arste, ärimehi, poliitikuid, väga palju ajakirjanikke siis uuel hooajal, mis on siis Rahvusooperi juubeli kogu aeg ja, ja kuna see saade valmib koostöös Eesti Raadio Rahvusooperiga siis paneksime võib-olla pisut sellise tugevama aktsendi ooperi rahvusooperi inimestele endistele praegustele ja püüaksime siis me, mina siis püüan uurida. Ja mida nemad ooperist arvavad ja, ja millist muusikat nad siis kuulavad. Nad ise parasjagu ooperiga ei tegele. Kui mu käest on küsitud seda, et, et kes sinna esinema tulevad, siis noh, ma võin öelda kohe, et üks saade on meil tegelikult juba salvestatud ja ja selleks külaliseks 70. septembril, maestro Eri Klas. Ja, ja ma siis tahaksingi selle saatesarja kujundada, et oleks teenekaid, väärikaid ja, ja ka väga tuntud Est taanlasi ja nende sõpru siis meie stuudio mikrofonide ees, aga samuti noori lauljaid, neid, kes on siin meie enda trupis ja keda võib-olla teenimatult laiem üldsus ei tea ja nende võimeid, aga samuti ka neid eesti soost toredaid soliste, kes teevadki juba maailma lavadel. Annely Peebo, Juhan Tralla, Ain Anger, et praegu käivad läbirääkimised, et nendega siis pikud kokku viia, et millal nad siia Eestimaale tulevad. Et siis saada neid meie, Eesti raadio stuudiosse. Siin turuplatsil läheb vihma, Jetlejatetan tihe vihmavarjud peavad küll väljas olema, mina ise ei ole vihmavarju veel välja võtnud. Aga rahvas vapralt jälgib seda kava ja, ja peaks ütlema, et kõige vapramad on praegu need neli luike kes seal vaatamata vihmale ja libedale, saan endale siiski seda, neid suhteliselt keerukaid tantsufiguure soovid sooritavad, aga meie jätkame muusikaga siis plaari muusikaga ja oleme selleks valinud ühe ka meie saatepubliku meelispala seal Pietro mas kanni. Kõlama intermetso Jötebori sümboonikuid juhatab Neeme Järvi. Kuuldu oli intermetsa Pietro mas Scania ooperis talupoja au. Ja ongi hea meel, et meiega on liitunud Kaljo karask. Kalju, sinu hääl kõlas mõned hetked tagasi siin meie saates. Te olete üks armastatumaid stuunlasi väga palju laulnud ennast publiku südameisse ja me teame, et teie hiilgerollid olid kahes lavastuses, mis on ka praegu Estonia teatri repertuaaris nimelt siis oska ja, ja Verdi hotello. Mis tundega vaatate praegu neid peri huvitunde ja, ja mis võteteil liiguvad peas ringi, kui näete vanu, armastatud muusikaetendusi tulemas uues kuues Estonia lavale? No see oli üks väga tore aeg ja ma ütleksin, et hästi tore periood, see oli 1963. aastal, kui tuli välja tütarlaps kuldsest läänest ja hotellaja aeg ja üks tugev loominguline aeg Estonia teatris ja nüüd tagasi vaadates sinna sellele ajale, siis nagu meelde tuletada, mis ja kuidas siis tollal see asi toimus, kes olid lavastaja, kes oli dirigent ja ma mäletan seda ka veel, et hotelloga. Me käisime väga palju reisulisegi, käisime Moskvas Kremli teatris, andsime etendust Soomes ja Moskvas oli peale selle veel lavastasime, tähendab, lavastati meiega koos seal. Kui öeldakse, sümfooniaorkester ja Tiit Kuusik ja laulsime seal hotello duetti Moskvas. Ja siis Tiit Kuusik oma mälestustes kirjutab ka seda, et hotell oleks Estonia teatris, oli üks selline etendus, ma täpselt ja mis kuupäeval see oli, kus rahvas tõusis saalis püsti ja lihtsalt aplodeerib meile pärast etendust. See oli suurepärane tunne. Ja praegu, kui ma näen, kui nüüd noored teevad siin ja teised teevad, siis ma vaatan suurem huviga, kuidas need välja tuleb, mida tehakse. Ja muidugi tuleb siia väga palju külalislavastajaid, aga mina ütleks niimoodi, et ka meil Keenias on ju väga head lavastajad ja kas või praegu minu koolivend öeldakse Moskas, Neeme kuningas. No mis tavalises viga, ta võib kõiki asju minu teada. Vot niisugused mälestused on. Kui me mõtleme veel Verdi hotello peale, mis on võimujanu teise, võib-olla mahasurumine, missugused paralleelid võib tuua tänase päevaga. Tegemist on süžeega, mis tõenäoliselt kõnetab iga ajastu igal ajastul elavaid inimesi. Ja see mõte, millega üldse see on kirjutatud, see ooper, et see on igavene Tseevaste ei kustu mitte kunagi ja ta on igal ajastul, igal ajal ükskõik, missuguse valitasime, valitseja valitsuse ajal tähendab ikkagi oma koha peal ja ikkagi on nauditav seda vaadata ja kuulata. Mis on niisugused numbrid, mis selles samas hotellosse on teil eriti südamelähedased? Mul oli eriti südamelähedane kui niinimetatud terve hotelle, muidugi aga see üks põhilinaaria taandasele hotelle ooperi keskel, see. Kus hotello pöördub nagu iseenda poole ja räägin iseendaga, et jumal, miks nuhtleb mind see ja siis muidugi see lõpu hariooso, kust andes teemana juba ära kägistanud Desdemona surnud ja see lõpu harioosu veel pärast lõpuks. Aga muidu Sõrve ooper on kõik ilusat ja kaunist ja ma ei tea. Ei oska ütelda, võrdlusi ja epiteete selle kohta seda muusikat täis. See muusika, mida tõenäoliselt lauljad armastavad sisse laseb vokaalil ilusti välja paista. Lauljad armastavad seda ja lauljad armastavat. Mina ka muidugi armastasin, aga ma ei teadnud seda üldse karta. Sest väga paljud väga paljud lõpetasid oma karjääri juba pärast hotello teist vaatust ja nad enam mitte kunagi laulnud stange võrdlemisi raske, võrdlemisi raske, oota, aga ilus. Et ma usun, et me jõuame siin turuplatsil saata järjega nii kaugele, et kohe hakkab kõlama joogilaulu Verdi ooperist hotello. Võib-olla veel hetk läheb aega, aga mulle tundub, et dirigent juba tõstab käed. Urmas Põldma ja ooperi dirigeerib. Kaljo karaski, ma tänan teid intervjuu eest. Verdi ooperis stotello, mis septembrikuus etendub 10-l korral korralik laps spordikeskuses ja peab ütlema, et vihmasadu siin Estonia teatri kõrval turuplatsil on praeguseks juba lakanud, vihmavarjud on kokku keeratud, aga järjekord teatripiletikassasse on ikka endiselt pikk inimesed trotsivat vihmasadu, tuult ja augusti ilma. Ja nüüd tülitan ühte prouat, teie siis ka ei põgenenud vihma peale siit piletisabast. Jah, mul on teoks pile tõstetud sõbrannaga lähen abikaasa ei taha tulla, aga laps tahtis neid, avaldas soovi kuueteistaastane ja siis ma tulin tema jaoks piletit ostma. Ja siis Verdi Othello, mis seal spordikeskuses, septembrikuus etendust. Kuigi meile veel selles käinud, ma isegi ei tea, kuidas selle minna, aga oluline saate sellelegi tee selgeks. Kas Verdi on teie vaieldamatu lemmik ooperimaailmas, kelle Eestis lavastatud ooperite kõik püüad täna vaadata? Jah, on küll. Mis see on, mis just nimelt Verdi ooperimuusikast võluv. Nii-öelda see on selline dünaamiline muusika kuidagi minu jaoks. Kui palju oleneb sellest teie teatrisse tulek, et rahvusooper olla ehitisena rajatisena imekaunis ja et ooperimaja hümni võtab teid juba trepil vastu, et see teater algab tegelikult garderoobist, nagu ütleb üks vana ja hästi kulunud kõnekäänd, et, et see on niisugune fluidum. Mis teid siin alati tabab. Tegelikult jah, maja. Ma isegi ei tea, kuidas sinna minna või noh, mis seal, kuidas ta seal nagu välja noh, linalisuja ka kuskil toimunud niimoodi. Aga jah, just eriti ja mõtlen, et et tänapäeva teatripublik on tegelikult käib väga imelikult riides. Et võiks ikka siidise ametis olla rohkem ja ma kujutan ette, mulle enda ise tahaks ka nagu tulla, kui teised juba nagu tavaliselt siis nagu ka ei, ei tule. Aga see võiks olla niimoodi, oli juba ja see olukord võiks nagu juba seda niimoodi olla. Ma arvan, et nüüd, kui teatrimaja valmis, saab see publiku pool ka, mida on hästi kaua valmistatud ette ja ehitatud. Et siis terve suur hulk inimesi tuleb lisaks sellele, et nautida väga head muusikat, tuleb vaatama ka uut ja üles vuntsitud teatrimaja. Kas on teilgi huvi selle vastu kindlasti ja ma ei mõtle, et inimene peaks ennast näitama. See õhkkond juba tekitab sellist, et ma olen nagu pidulikumalt riides kui tavaliselt. Kas teil on Estonia teatris praeguses trupis kama, erilised lemmikud, keda te kindlasti üritate alati kuulata, kindlasti Sahharov jah, kindlasti. Ja tähendab, mu läks nagu eriti nagu muusikast. Siis õpib aga ta muusikast nagu kaugele jäänud. Aga tema, nagu seda oli Sahharovi, esines selles. Nabucco, jah, ei, ta ei nimetata kaisid seda etendust tahtsid nagu teist korda veel tulla. Nii kasvab meie peale noor ja andekas teatripublik, aga alguses ütlesite, et abikaasa kuidagi ei taha teatrisse tulla. Mida peaks tegema, et publiku hulgast natuke rohkem mehi oleks? Vaat ei oska öelda, ikka minut ka, jah. Jah, naistes on jõud. Ma tänan teid, varsti jõuate selle sabaga juba ka leti ette, nii et ma soovin teile ilusaid teatrielamusi. Nii Verdi hotellas seal Karel klubis kui uues detsembris avatavas teatrisaalis. Aitäh. Aitäh teile intervjuu eest. Võta need teine saatejuht, Neeme kuningas on saanud nüüd mikrofoni juurde kellegi muusika inimese. Ja nii see on, tundub, et meie habe nagu ka see turupäev siin läheb täiesti õlitatult, see väike vihmasagar, mis vahepeal siis tülitas, on mööda läinud ja taevas särab ilus päike. Äsja oli just joogilaul tule meie siis tulevasest etendusest hotello ja, ja tore oli kuulda seda intervjuud sealt kassast ühe proua käest ja võib nagu jääda isegi mulje, et, et meil on see kuidagi kokku lepitud. Ta nimetas Jassi Zahharovi kui ühte oma Estonia teatri vaieldamatut lemmikut Jassi Zahharov, praegu seisab siin minu kõrval. Ja asi ehk siis paljastaksid selle oma oma menusaladuse ja, ja tundub, et eriti naisaustajannadest sul vist puudus ei ole. Vaata, ma ei oska seda öelda, see on lihtsalt, ma arvan, igavene igaveses tulemus aastatepikkuse, nii et, et võib-olla sellest lihtsalt ei, ma ei tea, mis edu saladus võiks veel olla või. Et ma ei tea, kas on igapäevase ja aastatepikkuse töö tulemus selleks, et olla edukas või, või mida sa teed oma rollidega, et mis sa arvad, kumb on tähtsam. Ma arvan, hoopis nii et, et see on et olla sisukas teatis olla sisukas ja Madsen kuseda sisukus täitsa asja südamega siis võib-olla tuleb edu publiku poolt. Kuidas meie 99. hooaeg, mis oli sulle nagu väga mitmed hooajad juba enne seda ju väga töine, et ehtsa natukene ütleksid selle eelmise hooaja oma oma tööde kohta mõned sõnad ja, ja vaataksid järgmist hooaega. Hotellot, teame, milliste, milliste Sis tunnetega sa lähed vastu meie väärikale 100.-le juubelihooajale eelmisest hooajast natuke siis tõepoolest see oli, oli rikas ja, ja palju palju kontserte, esinemisi ja oli palju häid lavastusi. Esiteks muidugi maigust oska siis sinu lavastatud uuesti Seranose perserakk, mis kahtlemata eestiks visti, ilusaim ooper, ma arvan. Nii. Ja nüüd, mis puutub sellesse hooaega, siis Stella, loomulikult siis tuleb, tuleb meil gurmaanid kaks, mis on väga põneva süžee, aga läheb edasi, see on hästi-hästi-hästi huvitav, Rene eespere muusika. Ervin õunapuu libreto. Ja siis mais peaks tulema meil meil ju see talupoja au ja pajatasid kummasmannid osalen, ma ei tea. Ma olen kunagi näinud, et need on kaks väga ilusat realismi tipu, nii et ma usun, et millest tulevad ka väga ilusad ja põnevad publiku publikumagnetid. Ma usun, et kindlasti esined sina ju Estonia nendes ooperites, kuhu on vaja selliseid jõulisi paritone ja, ja eredaid näitleja isiksusi, nii et, et sul ei pruugi kahelda, et sa seal selles etenduses kaasa teed. Aga, ja meil on praegu just ooperigurmaanide otseselt vaatasid Estonia turupäevalt, et mida sina kui Estonlane sooviksite pes taanlastele ja ka Estonia sõpradele meie publikule selleks niivõrd väärikaks ja, ja toredaks juubelihooajaks valesti on, on, on väärikas ja suur suur pidu meie majas meie tänaval oma rahvale, ma sooviksin tervist ja jõudu sellel okkalisele raskel teel, tunnetuse raskel rajal. Publikule sooviksin samuti seda mõistmist ja, ja ikka tulge teatrisse ja seda enam, et meie näha saab väga ilusaks. Nii nagu ta algselt oli. Ja kui meil on, on head lauljad, näitlejad, kui meil on hea repertuaar paar siis ma usun, et publik tuleb alati teada, sest muusika on see, mis liidab ja, ja see on igikestev. Aitäh sulle, jazzi ja edukat hooaega sulle. Estonia teatri sajandat hooaega avav turupäev siin Estonia teatri kõrval turuplatsil kestab praegu kõlavat kauneid Johann Straussi viisid. Inimesi on tulnud teatrihooaja avamisele siia turupäevale väga palju piletisaba ja mis viib hotello pileteid müüva piletikassani, ei Ene hetkekski vastupidise pikeneb. Mul on ainult rõõm, et inimesed tunnevad väga suurt huvi ooperimuusika vastu ja Estonia lauljad kogu repertuaari armis 100. hooajal on planeeritud, need ainult kutsuvad inimesi teatrisse. Meil ei ole muud nime, kui me peame hakkama seda ülekannet siit lõpetama, aga ooperigurmaanisaated jätkuvad juba 10. septembril. On sul saade, kes on selle saatekülaline? Ja see sai ka juba korra ära öeldud, et selleks on Eri Klas, maestro ja see turupäeva otseülekanne siis, mis tegelikult oli initseeritud Eesti raadio poolt, mille eest teile suur aitäh on, on olnud ka mulle kui sellisele algajale ajakirjanikule otseülekannet tehes väga heaks ja toredaks kogemuseks, nii et ma loodan, et ma et ma sain sellega kuidagiviisi hakkama, aga sulle, Kaja suur-suur, aitäh, ise ooperigurmaan hina, et oled olnud vaadates ja, ja aitasid ka praegu seda saada. Ooper on mu sala armastus ja ei ole Estonia teatris viimase paari aasta jooksul paari aastakümne jooksul tõenäoliselt ka tulevikus ühtegi ooperilavastust, mis mul nägemata jääb. Me oleme sunnitud selle ülekande siin turupäevalt Estonia teatri kõrval lõpetama. Helirežissöör oli meil ower ja heliinsenerid Meelis Pungas ja Priit Karinud ning saatejuhid siis rahvusooperis Estonia peaprodutsent Neeme kuningas ja mina olen raadiotoimetaja Kaja Kärner. Ka meil on veel nii palju aega, et kuulata Estonia teatri kunagist tähtlauljat. Ja selleks on loomulikult Georg Ots, kelle siin linnapea mõned minutid tagasi soovitas just temale panna see mälestusmärk siia. Ja kuulame ühte ühte kõige fantastilisemaid esitust minu arvates Georg Otsa esituses ja see haakub ka meie tulevase esietendusega ehk siis hotelloga son Jaago. Ja see tuleb esitusele eesti keeles, mis on minu meelest ka veel omaette väärtus. Aitäh teid kuulamast, saadet ja kohtumisteni uutes ooperigurmaanisaadetes. Alatust ostmas. Kooni ju siits. Väed. Vaat, siin on hetk.