Kell on kuus, Päevakaja võtab nüüd kokku olulisema, kolmapäevast, viiendast Roobriste stuudios toimetaja Margitta, Otsmaa. Eesti, Läti ja Leedu on jõudnud rail Balticu projekti hangete korraldamises ja lepingute sõlmimises kokkuleppele. Ühisettevõte vastutab projekti üldise koordineerimise eest ja riigid raldavad raudtee, liinide poode ja terminali ehitust Eestis. Anne raudtee trassi kehtestamist oodata kõige varem tuleva aasta kevadel. Valitsus loodab lähinädalal seal paika saada, kes läheb Eesti esindajana Euroopa kontrollikotta, ainuke kandidaat sinna on endiselt Juhan Parts. Venemaa parlament võib piirileppe ratifitseerida veel sel aastal. Nii lubab duuma väliskomisjoni uus esimees. Suurbritannia saab jääda Euroopa ühisturul vaid tingimusel, et ta ei piira inimeste vaba liikumist. Nii rõhutas Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. Konjunktuuriinstituut hindab praegust majandusolukorda rahuldavaks, suuremaid muutusi ei ole kolmas kvartal toonud kergeks optimismiks annab lootust eksport, muret teevad aga investeeringute ja oskustööjõu nappus. Kultuuriministeerium tegi ettepaneku rajada Narva Aleksandri suur kirikusse raamatukogu. Tartu Ülikooli korvpallimeeskond kaotas eile meistrite liiga teise eelringi avamängu kodus Taani klubile pakenbersile. Tartu Henry Gert Kullamäe sõnul on põhiturniirile pääsemiseks siiski veel lootust. Ilm püsib vähese pilvisusega ja sajuta, aga puhub üsna tugev kirdetuul, puhanguti lausa 15 meetrit sekundis, mis teeb õhu jahedaks. Öösel on õhutemperatuur kaks kuni seitse, homme päeval kaheksa kuni 12 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. Eesti, Läti ja Leedu on jõudnud rail Balticu projekti hangete korraldamises lepingute sõlmimises kokkuleppele ja osapooled andsid sel puhul Riias ka ühise pressikonverentsi. Kristi Sobak teeb sellest ülevaate. Ka mudeli kokkulepe on allkirjastanud kõik osapooled peale Leedu, et kust oodatakse allkirja siiski lähipäevil. Tööjaotus Rail Balticu projektis on aga järgmine. Ühisettevõtte RB rail vastutab projekti üldise koordineerimise eest ja korraldab kogu tegevuse üle järelevalvet. Eesti, Läti ja Leedu korraldavad oma riigi piires raudtee, liinide poode, terminalide ja muuseas härrasehitust. Erveereil juhataja Baiba Rubesa tõdes täna Riias toimunud ühisel pressikonverentsil, et Eestis, Lätis ja Leedus on projektiga seotud protsessi natuke eri moodi tõlgendatud. See ei tähenda, et ükski tõlgendus oleks hea või halb, need on lihtsalt natuke erinevad, nii et me suudame teha koostööd, aga selleks tuleb vaeva näha. Rubesa kinnitas, et ühisettevõtte jälgib kogu projekti edenemist kõigis riikides ja teeb aasta lõpuks ülevaate, kus selgub, millega ollakse ajaliselt plaanidest maha jäänud või ka ette jõutud ja selle järgi kinnitatakse edasine ajakava. Eesmärgiks on esimene rong Tallinna jaamast teele saata aastal 2025, ütles ta. Praegu on kõige kiirem olnud Lätti, kus Rail Balticu trassi valik kehtestati juba augustis. Leedu on kehtestanud trassi valiku Kaunasest Leedu-Poola piirini. Trass Kaunasest Läti piirini kehtestada võtakse praeguste plaanide kohaselt detsembris. Millal saab lõplikult paika Eestit läbiv rail Balticu trass, vastab Eesti valdusettevõtte juhataja Indrek Orav. Harjumaal ja Raplamaal on toimunud juba avalikud arutelud ja sealt tulnud viimaste ettepanekutega veel arvestatakse. Ja Pärnus on siis tulemas oktoobri teises pooles ja pärast seda läheb siis kogu see kolme maakonnaplaneeringu protsess riigi järelevalvesse. Seda teeb rahandusministeeriumi vastavad osakonnad ja on oodata, et see võtab mitmeid kuid aega. Nii et trassi kehtestamist. Kõige varasemalt on oodata 2017, kevad, võib-olla märtsis-aprillis. Rail Balticu projekti kogumaksumus jääb praeguste arvestuste kohaselt viie miljardi euro ligidale, kuid see täpsustub siis, kui kõik kolm balti riiki puutetrassid lõplikult paika pannud. Kui reisirongide kiirus rail Balticul peaks sulama oma 240 kilomeetrini tunnis, siis Poola jõudes langeb maksimumkiirus 160 kilomeetrini tunnis. Leedu transpordiministeeriumi esindaja aneerijas kautsikase sõnul peaks selle probleemiga tegelema nii Balti riigid kui ka terve Euroopa liit sest muidu ei toimu tõelist Euroopa raudteevõrguga liitumist. See ei ole raudteeühendus balti riikidevahelise raudteevõrk, mis ühendab Balti riigid ülejäänud Euroopa Liidu raudteevõrguga, meenutas kautsikas. Taas on päevakorral küsimus, kes läheb Luksemburgi Euroopa kontrollikotta Eesti esindajaks selle senine liige Kersti Kaljulaid asub meie presidendi ametikohale. Esmaspäeval annab ta riigikogu ees ametivanderahandusminister. Sven Sester on varem sotsiaaldemokraatide vastumeelsusest hoolimata järjekindlalt esitanud kandidaadina Juhan Partsi nime. Veel kord Kristi Sobak. Sotsiaaldemokraatide esimees Jevgeni Ossinovski ütles aktuaalsele kaamerale, et valitsuserakondade esindajad arutavad kontrollikoja Eesti esindaja isikut sel nädalal ja loodavad lahenduseni jõuda lähema kahe nädala jooksul. Varem on sotsid olnud järjekindlalt vastu endise majandusministri, IRL-i liikme Juhan Partsi kandidatuurile, keda tema erakonnakaaslane rahandusminister Sven Sester on sama järjekindlalt valitsusele Rollikotta saatmiseks esitanud. Täna, ütles Ossinovski Aktuaalse kaamera reporterile Taavi Eilat. Pilet, nagu presidendivalimised näitasid, on erakondade vahel võimalik jõuda kokkulepeteni siis, kui erakonnad ennetavalt väga tugevalt ühe või teise nime külge klammerdub. Selline avalik sidumine reeglina sellist kokkulepe ruumi ahendab, millest tulenevalt oleme me jõudnud ühisele arusaamale, et saame kokku, arutame, püüame leida lahenduse. Ja seejärel, kui lahendus on leitud, siis kindlasti ka räägime sellest avalikult arvede Juhan Partsi kandidatuurist. Nagu öeldud, et nimedest, enne kui me omavahel suhelnud ei ole mõtet rääkida. Te olete võib-olla ümber mõelnud varasemate seisukohtade suhtes. Ma võin korrata veel seda lauset. Rahandusminister Sven Sester on veendunud, et oma pädevuse ja kogemuste poolest on kontrollikotta õige mees Juhan Parts, kes on pidanud varem ka riigikontrolöri ametit. Ühtegi teist varianti partsi kõrval praegu ei ole, kinnitas Sester. Just me oleme näinud seda, et Juhan Parts on lähtudes kompetentsidest, mis tal on, on hea Eestit esindama, tal on varasem selge kogemus just teadlikult auditeerimisvaldkondades olles ise olnud kunagi ka riigikontrolör. Ja kui me jätame kõrvale poliitilised aspektid, mida ma arvan, et me peaksime kõrvale jätma, siis ma usun, et ei tohiks olla kellelegi ka probleeme nii-öelda konsensuspoliitika otsimiseks. Kuidas teile tundub, kas siis sotsiaaldemokraadid, kes enne olid kirglikult Partsi vastu, on nüüd äkki leebunud oma seisukohtades? No eks läbirääkimised näitavad seda, selge on see, et aasta tagasi need põhjused olid pigem poliitilised ja, ja eks aeg teeb oma tööd, teravad nurgad kiskuvad ja, ja, ja kui me jätame poliitilise aspekti kõrvale, lähtume tõesti sellest, et tegemist on audiitori tööga Euroopas, siis ma usun küll, et on mõistlik ja võimalik kokku leppida. Venemaa parlament võib Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerida veel sel aastal, nii ütles Leonid Slutski, kellest saab eeldatavasti Riigiduuma väliskomisjoni uus esimees. Me oleme oodanud seda olulist ratifitseerimist mitu aastat ja seda mitte ainult Venemaa ja Eesti suhteid silmas pidades, see on väga tõsine teema, mis aitab lõpetada paljud, mitte just väga konstruktiivsed poliitilised vaidlused. Ma arvan, et sõna otseses mõttes kõige lähemal ajal enne selle aasta lõppu ratifitseeritakse see dokument riigiduumas. Nii ütles Leonid Slutski. Ja välisteemadel läheme edasi, Kärt Kelder, palun. Uuritud satelliidipildid kinnitasid, et Süüria abikonvoide korraldatud rünnak toimus õhust, ütles ÜRO ekspert. Õhulöökidest hukkus Süüria Araabia Punase poolkuu 18 töötajat ja 15 sai haavata. Lisaks hukkus ja sai viga palju tsiviilisikuid ja tõsiselt sai kahjustada läheduses asunud kliinik. USA on süüdistanud õhurünnakutes Süüria või Vene sõjalennukeid. Moskva on süüdistused tagasi lükanud. ÜRO on hoiatanud, et rünnak abikonvoide-le võib liigitada sõjakuriteoks. Rünnak abikonvoide korraldati paar tundi pärast seda, kui Süüria valitsus kuulutas nädala kestnud relvarahu lõppenuks. Suurbritannia saab jääda Euroopa ühisturule vaid tingimusel, et ta ei piire inimeste vaba liikumist, rõhutas täna Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. Briti peaminister Theresa May teatas pühapäeval, et ametlikke läbirääkimisi Euroopa Liidust lahkumiseks alustatakse enne 2000 seitsmeteistkümnenda aasta märtsini. Täna ütles ta, et soovib Euroopa Liidust lahkudes kokkulepped, mis annaks Suurbritanniale Euroopa ühisturul maksimaalse tegevusvabaduse kuid rõhutas, et London peab saama kontrolli immigratsiooni üle. Angela Merkeli sõnul ei ole Suurbritannial võimalik mõlemat saada. Poola haridusminister Jaroslav Cowin teatas, et täieliku abordikeeldu ei tule. Ka senati spiiker ütles, et parlamendi ülemkoda ei algata eelnõu. Seega võib oletada, et Poola konservatiivne valitsus loobub toetamast äärmiselt ebapopulaarseks osutunud ettepanekut abort mis tahes olukorras ära keelata. Poola naised protestisid esmaspäeval Euroopa rangema abordikeelu vastu ülemaailmse streigiga. Seaduse alusel on abort lubatud vaid juhtudel, kui ema elu on ohus, kui loode on parandamatult kahjustunud või rasestati vägistamise või verepilastus tagajärjel. Ja tagasi koduste teemade juurde aktsiaselts Eesti meedia esitab Postimehe kunagise peatoimetaja ja Eesti meedia endise juhi Mart Kadastiku vastu Hogi, kuna leiab, et kadastik on oma elulooraamatus avaldanud tundlikku teavet. Eesti meediat esindav vandeadvokaat Ants Tampere ütles, et hagi kadastiku vastu on ettevalmistamisel. Eelmisel nädalal ilmus kadastiku elulooraamat, nüüd ma siis kirjutan, milles ta esitab oma visiooni Postimehe ja Eesti meedia arengutest. Konjunktuuriinstituut hindab praegust majandusolukorda rahuldavaks. Kuigi maailm on jätkuvalt rahutu, annab eksport siiski lootust ettevaatlikuks optimismiks. Muret teeb investeeringute vähesus. Ettevõtjate sõnul sunnib oskustööjõu nappus üha kõrgemat palka maksma ja efektiivsemalt tegutsema. Epp ehand räägib edasi. Suuremate muutusteta nii võib kokku võtta Konjunktuuriinstituudi hinnangu Eesti majandusele kolmandas kvartalis. Ettevaatlikku optimismi tuleviku suhtes toidavad ekspordiootused konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Euroopas need meeleolulised ekspordiriikide, et ka seal on näha sellist natukene jalad rohkem maas, tunne, et mõtlen näiteks Soomet ja ja Leedul läheb praegu päris hästi, nii et see annab meile nagu tuge meie ekspordis. Mööblitootja standard juht Enn Veskimägi ütleb, et standard on viimastel aastatel olnud edukas eksportija. Üldine ekspordi kasv võtab siiski aega. Eesti ettevõtjate kõige suurem eksporditurg on Soome ja oli siis niisugune uudis oli üleval, et Soomes on märgata märke, et majandus hakkab kasvama. Et see kõik on niisugune noh, nagu ennustamine, et see ei ole numbrid, mille baasil võiks öelda, et hästi näed, et nüüd on kuskilt läinud nagu tammi tagant midagi lahti ja hakkab asi liikuma. Samasugust kerget optimismi väljendab 70-sse riiki ehituskeemiat eksportiva Krimelte juht Jaan Puusaag. Kindlasti on teatud stabiliseerumine, kui vaadata lähiturg, eelkõige nii Soome kui Venemaa on jäänud kuskile tasemele pidama, ei saa veel rääkida mingist suurest kasvust taastumisest ka mitte. Aga ikkagi selline teatud stabiliseerumine on, mis kindlasti teisipidi tekitab optimismi läbi, mille siis jällegi tekib positiivseid otsuseid. Hästi läheb konjunktuuriinstituudi hinnangul tööstussektoril ja ehitussektoril. Puitmajade tootja, saare erecki juht Kaarel Saar ütleb, et puitmajade tootjatele on läinud juba aastaid hästi. Jaka tulevikuootused on head. Kasvada loodetakse nii traditsioonilisel turul, Lääne-Euroopas ja Skandinaavias kui ka uuemal Aasia suunal. Edu saladus on head töötajat, kellele tuleb maksta üha kõrgemalt palka. Selleks tuleb jõuda üha efektiivsema tootmiseni. Kaarel väär. Kõik, kes Eestis taastas, töötavad, peavad veelgi rohkem vaeva nägema, kuna konkurents on tõesti väga tihe. Insenerid, juhid peavad veel rohkem vaeva nägema, et tehnoloogilised veelgi efektiivsemaid lahendusi välja pakkuma. Ja samas ka müügiinimesed peavad rohkem rohkem vaeva nägema, et lisatööd leida. Ehk et kui kõigis nendes valdkondades efektiivsus tõuseb, siis muidugi palgad tulevad, ärge. Ettevõtjate sõnul head töötajad täna ilma tööta ei jää. Palgaralli viib majanduse muutumiseni. Esimese võrguettevõtjana maailmas katsetab Elektrilevi tavapäraste liinide asemel juhtmevaba võrguteenust. Valgamaal nihu järve talus tööd alustanud päikesejaam on üks neljast pilootprojektist, mis peaks kolme aasta jooksul näitama, kas ja kuidas uus tehnoloogia end õigustab. Ragnar Kond uuris asja. Hajaasustusega Eestis oleme teiste Euroopa riikide seas liinikilomeetri kohta ühed väiksemad elektritarbijad vaid 133 megavatt-tundi aastas, kui on paremaid, odavamaid tehnoloogilisi lahendusi kilomeetrite kaupa läbi metsa, kulgevate liinide putitamisest tuleb neid kasutada, leiab elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere. Me võrguettevõtjana teeme seda ütleme ühest esimestest maailmas ja meie eesmärk ongi siis asendada elektrivõrk alternatiivsete elektriallikatega, nii et kliendid saaksid siis omale hea elektrivarustuse. Tegemist on siis objektidega, kes täna omavad võrguühendust ja, ja see võrguühendus on tõesti pika liini otsas, mille rekonstrueerimiskulud ületavad kordades selliste alternatiivsete lahenduste kulusid kohe esimeses järgus potentsiaalis. Me näeme, et selliseid kohti võiks olla vähemalt 200. Aga me näeme ka, et selline tehnoloogia areneb ja odavneb suure kiirusega. Nii et kui selle nende hind langeb, siis selle võrra tõuseb ka nende objektide hulk Eestimaa peal, kuhu selliseid lahendusi teha võib. Ja ma arvan, et ei ole kaugel see aeg, kus selline lahendus võib, soojus võib sobida juba tuhandetele, kui mitte rohkematele. Valgamaa nihu järve talu, mille õuel üks neljast piloot päikesejaamast nüüd asub, ei pea enam kartma, et suur tuul majapidamisest elektri ära viiks. Perenaine Anneli Juhanson. Liiga palju elektrikatkestusi oli siin pikaajalisi, mingi tuulemidagi oli, siis oli kohe uriini. Pealevoolu polnud. Sellised päikesejaamad õigustavad end paigus, kus elektrit väga palju ei tarbita. Elektrilevi projektijuht Mart Moora. Me räägime aastaringselt tarbijast, nii nagu siin on nad, siis me täna hindame, et see on kuskil kaks pool 1000, kilovatt-tundi võiks orienteeruvalt olla sed aastane tarbimismaht mille juures võiks siis juba olla lahendusi Raime tasuv. Aga võimalik on osta selline päikeseelektrijaam endale ise ja loobuda elektrileviteenustest üldse sadakond majapidamist üle Eesti on iga teinud energogeni projektijuht Rein pinn. Ta on kohad, kuhu Eesti energia üldse meie elektrilevi elektrit pakkus, need väikesaared ja samas on ka niisuguseid nii-öelda uusi talusid ja kohti, kus liinid lähevad nii pikaks. Liitumine läheb nii kalliks et nagu ei ole mõtet seda liitumist teha. Ja hinnavõrdlus ka nihu järve tallu viiva mitme kilomeetrise elektriliini alajaama uuendamine maksaks 100000 eurot. Päikeseelektrijaama investeering on 40000. Elektrilevi tarbijad lisaks maksma ei pea, vaid tasuvad nagu ikka võrguteenuse eest. Täna kohtusid kultuuriministeeriumis siseministeeriumi, Eesti Evangeelse kiriku ja Narva linna esindajad, et arutada Narva Aleksandri suurkiriku edasise kasutuse üle. Erle Loonurm jätkab. Kultuuriministeerium pakkus Narva Aleksandri kiriku tulevikufunktsiooniks välja kolm võimalust paigutada hoonesse Narva linnaraamatukogu, rajada sinna kultuurikeskus või tagada praeguse olukorra säilimine. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi sitsi sõnul on Kultuuriministeeriumi silmis kõige tõenäolisem variant raamatukogu. Narva linnavajadus raamatukogu järgi on ka nende arengukavas fikseeritud ja nende olemasolev raamatu, kui, kui on nii tehniliselt kui moraalselt täiesti amortiseerunud ükskõik mis varianti valida, selgelt vajab soone investeeringuid ja, ja ka tulevikus siis ka ülalpidamiseks otseselt ei saa. Raamatukogude teema kirikutes meil on endil näide, kus Tartu Toomkirikus aastakümneid Tartu Ülikooli raamatukogu ka Euroopas on väga õnnestunud näiteid näiteks Hollandist raamatupoodi, raamatukogusid on kaetud ka palju vanematesse kirikuhoonetesse kui Narva Aleksandri kirik, et ma arvan, et oma olemuselt raamatukogudes vaimne kohtumispaik sobib kindlasti kirikuhoonesse ja see tähendaks seda, et see hoone oleks ju pidevalt kasutuses. Palju on räägitud ka Narva kirikusse kontserdisaali rajamisest. Sitsi sõnul ei ole Narvas hetkel kontserdipaiga vajadus pakiline sest olemas on juba kultuurikeskused. Peagi ehitatakse vaba lava teatrikeskus ning kaugel ei ole ka jõhvi kontserdisaal. Tarvi sitsi kommentaar pärast tänast kohtumist siseministeeriumi Eesti Evangeelse luterliku kiriku ja Narva linna esindajatega. Kohtumine läks minu hinnangul positiivselt esimese hooga keegi ei öelnud, et see mõte oleks teostamatu ja üldine arvamine oli, et seda tuleks kindlasti täpsemalt ja põhjalikumalt nüüd läbi kaaluda. Narva Aleksandri koguduse pankrot kuulutati välja 2015. aasta aprillis. Riik on seni kiriku taastamisse investeerinud kaks ja pool miljonit eurot, nii et hoone seisukord on rahuldav. Kultuuriministeeriumi oktoobrikuu jooksul esitatud lahenduste realiseerimise hind tuleb eraldi välja arvutada koostöös riigi kinnisvara aktsiaseltsiga. Seegim saab toimuda siis, kui valitsuskabinet on oma otsuse teinud. Pärnu kalur Urmas Margus leidis nädalapäevad tagasi kalavõrgust signaalvähi, mis on ohtlik võõrliik. Signaalvähki on aga kalurid siin mõnel korral varemgi leidnud. Ester Vilgats. Kutseline kalur Urmas Margus läks pärast tormi vaatama, kas tuul tema mured ikka terveks saanud jätnud ja nii ta üllatava isendi avastaski. Meie keeles nagu linnal, patarei aukus kaldaäärsest mõrrast vaatasime, et on midagi siukest imelikku ligemal uurimisel siis selgus, et see on vähk, aga ta ei olnud nagu meie vähi moodi. Ilus suur, aga tollivärviline käpad ja liigeste lülid olid siuksed, valged, helesinised, vääritses erksinine, tal on üks käpp on nagu normaalselt, sihuke suur lai ja teine sõrg on väiksem ja siis ülejäänud osad olid nagu tumepruunid, meie vähid on nagu rohkem nagu heledamad, viisime ta kaldasse ja kaldes, andsime teadlastel üle ja need kontrollisid ka ja kinnitas meie oletust, et see on tõesti signaalvähk kurvas värvus signaalvähki varemgi püüdnud. Eelmised, mis me oleme saanud, need olid ikka tunduvalt väiksemad, kuus, seitse sentimeetrit, aga see oli no kuskil 17 sentimeetri ligidal. Mismoodi signaalvähki ära tunda, sedagi õpetaja Urmas Margus signaal Vähil on üks sõrm on suurem, teine on väiksem ja nad on siuksed, pikemad ja teravamad. Koorikum ka kõvem, näha kohe, et sihuke võitlusvaim on tal kõva. Kui ohtlik signaalvähk on, seda uurime kalateadlaselt helis piilevilt. Pärineb siis Põhja-Ameerika vetest ja mis on interprodutseeritud siis kuuekümnendatel Euroopasse, esialgu siis Rootsi edasi on ta siis hakanud läbi inimese kätte, tegelikult ilmselt küll elama sellist elu, et on terve Euroopa vallutanud ja on osutunud siis ohustavaks liigiks meie kohapealsele jõevähile. Signaalvähk on nagu puuküürnik jõevähi suhtes, et ta tuleb ja võtab ta elupaigad ära ja toob kaasa haiguse, mida kutsutakse vähi katkuks ja mis on jõevähile surma. Signaalvähk on oma nime saanud sellest signaalist sõrgade hargnemiskohal. See on siis selline sinine, intensiivselt sinine kihtiga ja slik ja sõrgade alumine külg on siis neil tavaliselt ikka tulipunane. Ester Vilgats, Pärnu. Tugev tuul põhjustas Eestis viimase ööpäeva jooksul elektrikatkestusi seitsmest 1000-st majapidamises, enamik neist on elektripraeguseks tagasi saanud. Enamik katkestusi on maapiirkondades, kus puud on kukkunud liinidele. Jätkuva tormi tõttu soovitab elektrilevi hoida mobiiltelefonid, laetud ning taskulambid ja küünlad ligi. Tugev tuul segab ka mandri ja suursaarte vahelist laevaliiklust. Nimelt Hiiumaa liinil peatati reisid tavapärasest enam kui pool meetrit madalama veetaseme tõttu ja TS laevad andis just nüüd teada, et liiklust taastada dub osaliselt õhtuks, mille liinile on toodud ka väiksema süvisega parvlaev Harilaid. Ja ilmast, räägimegi edasi, sünoptik Helve Meitern, palun. Kõrgrõhuala Skandinaavia kohal jääb püsima ja homme ei ohusta seda ka lõunapoolne madalrõhuala. Eestis kõrgrõhuala kaguservas on õhurõhk kõrge üle 774 millimeetrit elavhõbedasammast ja ilm püsib sajuta. Kirdetuul annab päeval veidi järele, et siis reedel uuesti tugevneda. Eeloleval ööl ja homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm. Puhub kirdetuul seitse kuni 11, mandril puhanguti 15, saartel öö hakul puhanguti kuni 20 ja homme päeval kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel kaks kuni kuus, rannikul kuni üheksa kraadi. Tavatõuseb kaheksa kuni 12 kraadini. Nüüd on jäänud kuulata veel spordisõnumid. Ragnar Kaasik, palun. Ülikooli korvpallimeeskond kaotas eile meistrite liiga teise eelringi avamängus kodus Taani klubile pakenbersile 67 75 edasi lääs oleks Tartu jaoks aga magus, sest lisaks 14-le alagrupimängule suureneks meeskonnal rahakott 100000 euro võrra. Tartu peatreener Gert Kullamäe rahale ei mõtle, kuid tahab Tartu publikule Euroopa korvpalli tipptaseme koju kätte tuua. Gert Kullamäe. Seal on nii päris, ei ole, homme võidab mängu ja järgmisel on 100000 pangaarvele, et loomulikult need asjad nii ei käi, küll aga tean ma täpselt. Meil on, meil on suurepärane šanss muutma oma oma hooaeg lihtsalt huvitavaks saada väärt mängija mitte ainult iseendale treeneritele, mängijatele, vaid ka fännidele oleks nagu väärt väärt asi meile just sinna Lõuna-Eestisse ja meie võimalus on ju olemas, et see esimene mäng oli niisugune natukene külm dush meile ja nüüd tuleb sellest lihtsalt nagu pea püsti hoida ja loota, et teine poolaeg Taanis on parem ja ikkagi ära teha see asi nii. Kui see ei õnnestu, siis läheb kõik vanasse rütmi tagasi ja ja ei, midagi muutust ei ole võrreldes eelmiste aastatega, aga see oleks nagu meile täiesti uus kogemus, kui me sinna saaksime ja kõik selle nimel nagu ikkagi üritame lõpuni. Korduskohtumine peetakse homme Taanis. Täna on Eesti korvpalli meistrivõistlustel kavas üks kohtumine, alanud hooajal jooksevad esimest korda väljakule Tallinna tehnikaülikool ja eelmisel hooajal Audentese nime kandnud G4S noortemeeskond. Kohtumine algab tehnikaülikooli spordihoones kell 18 30. Reedest. Eesti ja Gibraltari vahelist jalgpalli MM-valikmängu teenindab Venemaa kohtunikebrigaad. Peakohtunik on 38 aastane Aleksei eskov. Eesti ja Gibraltari mäng algab lilleküla staadionil reedel kell 21 45. Rahvusvaheline spordikohus vähendas Venemaa tennisisti Maria Šarapovale rahvusvahelise tenniseliidu poolt määratud võistluskeeldu dopingu kasutamise eest. Algselt määratud kahe aasta pikkuse keelu asemel peab venelanna spordist eemal olema aasta ja kolm kuud. See tähendab seda, et ta võib tenniseväljakutele naasta järgmise aasta aprillis. Aitäh spordisõnumite eest ja selline sai tänane Päevakaja. Saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.