Ja hea meel on teile kõigile taas öelda. Tere ilusat laupäeva hommikut. Täna on siin vikerraadio stuudios koos ainult üle tänava rahvas, ehk siis raadio sõsarorganisatsioonist või Eesti raadio vanem vend, Eesti televisioon. Kui mitte vanem, siis vaid suurendanud. Ja, ja vasakut kätt mul siis Mart Linnart, Ainar Ruussaar ja mina, saatejuht Aarne Rannamäe oli, ma vist vastasin küll ämbrisse, nimetades neid vanemaks vennaks ja see usun, et raadiorahvas on nüüd igavesti, sulgeb meie ukse taga, aga loodame koos ära leppida. Jätkame juttu sealt, kus, kus raadio uudised nagu pooleli jäid ja, ja tegelikult harva on nii, et välisuudised paeluvad meie tähelepanu rohkem, kui, kui koduses Eestis toimub, aga, aga see, mis praegu toimub tegelikult Ameerikas paaris kolmes osariigis eeskätt siis ei ole see linnas ja sealses kaunis prantsuse kvartalis on, on, ikka, on ikka minu jaoks täielik müstika. Ma usun, et te jagate seda, seda arvamust. Jah, see meenutab nagu arvukaid selliseid ulmefilme või katastrooffilm on tehtud ju, kas tegevus toimub peale tuumasõda või peale mingit tõesti, kus katastroofi ja kus siis on täielik anarhia, tänavate hulga hulguvad ringi noortejõugud, kes röövivad ja teevad mida ta, mida, mida iganes. Selliseid filme on palju tehtud, paljud paljud neist Hollywoodis aga, aga jah, kuidagi ei kujutanud ette, et niisugune asi Ameerikas siis reaalselt. Filmi meenutad siis saatuse iroonia tahtel üks Eesti telekanalitest oli, see vist näitas eile õhtul New Yorgi jõukude filme, mis oli seal kunagi kõvasti tähelepanu saanud ja ja ma ei ole hümni friik, aga võib-olla isegi Oscarenteerinud. Ja, ja vot see, see olukord sees atmosfäär meenutas, kuigi seal oli natukene talvekae, lund 100., aga, aga see atmosfäär meenutas õudselt palju seda, mis, mis praegu tegelikult ei. Holland. Muide, mul oli täpselt sama sama tunne kui ma, kui ma esimest korda vaatasin neid New Orleansis tulnud uudis pilte, siis mul tekkis täpselt sama sama tunne, et püha müristus, et see on nagu Scurzeeses oleks kogu selle asja lavastanud või või, või et, et see meenutas mulle natuke üheteistkümnendat septembrit, eks ole, mis kui lennukid lendasid torni, siis, siis toodi sama kujundit, et ükski Hollywoodi stsenarist ei oleks nagu nagu suutnud taolist ulmet, et esile tuua või, või kui oleks teinud taolise filmi nagu, nagu tegelikult juhtus 11. septembril New Yorgis, siis oleks kriitikud öelnud kindlasti, et taolist ulmefilmi jah, ei ole nagu põhjust teha maganud. Mees, mine maga ennast kaineks. Et, et jah, tõepoolest. See, mis nüüd toimus pärast seda hullumeelse tormi Ameerika Ühendriikides, meenutas küll natuke seda, mida mida lavastatakse Hollywoodi paviljonidest. Nojah, ainult et kui me hakkame tõesti võrdlus 11. septembriga 2001, tuleb loomulikult meelde, aga kui me hakkame nagu seda analüüsima, et, et mis siis tegelikult on toimunud, siis kõik on ju vastupidise märgiga. 11. septembri oli olemas vaenlane ja see vaenlane ründas Ameerika Ühendriike. Nimetada loodust, nimetada tuult, tormi, üle jõe üle tammide, tõusen tamme purustanud jõge ja merd, eks ole, vaenlaseks on noh, natukene nagu kohatu. Jah. Ja mis on veel suur erinevus 11. septembriga on see, et kui see andis inimestele niisuguse tohutu patriotismi impulsi ja kõik koondusid riigijuhtide ümber, siis praegu nagu ähvardab olukord kujuneda vastupidiseks, et kõik vaatavad juhtkonna poole, ütleb, mis toimub. Miks miks on päästmata mustanahalised nagu küsimus, millele ilmselt ka Me kohe jõuame jutuga ja see on väga tõsine küsimus Ameerika Ühendriike kõikide puhul päris kindlasti. Sest ta on see, see riik on kõigil ja tema voorustele vaatamata siiski iga päev väga paljus niisuguse silmakirjalikkuse ja, ja võltsoptimismi, riik ja kõik, kõik see, mis on, on sealt pärit just selles vallas on paraku levinud ka ka ülejäänud maailma, nii et see, see on üks niisugune peitevari Ameerika nii-öelda pahupoolele. Aga, aga tegelikult, kui me vaatame täiesti objektiivselt silma selle olukorrale, siis, siis arusaamatuks tähendab mõistus nagu, nagu tõrgub vastu võtmast, et miks kõik see praegu sünnib. Miks Ameerika Ühendriikides, maailma ainsas üliriigis maailma superriigis sõdu mitmes kohas maailmas ja ja on võimeline andma lööke mis tahes maakera punktis, miks seal vedelevad laibad ja rotid söövad, ninasid kõrvu inimestel ja miks inimesed endiselt istuvad majade katustel ja helikoptereid? Ei, ei vii neid sealt minema, ma saan aru, noh, Eesti puhul on asi selge, et meil on ainult üks helikopter vaid kui, kui vaja Peipsil kedagi ära tuua, siis, siis Saaremaale pole enam kedagi saata, ka Ameerikas on terve Armeenia selle asja jaoks. Ma arvan, et ma arvan, vastus on selles mõttes üsna lihtne, et enamus riike suuremal või vähemal määral on valmis reageerima teatud ulatusega õnnetustele teatud ulatusega katastroofide. Juul, kui loodus ületab selle piiri, siis tekib kaos, siis jätku, riigil ressursse ei jätku, ei ole välja töötatud konkreetset kava taoliste suurõnnetuste jaoks ja nii edasi ja nii edasi, täpselt sama juhtus eelmise aasta teisel jõulupühal kui tsunami tabab, kas tabas ka koos ja kuulata. Ja, ja ma arvan, et täpselt sama juhtus praegu Ameerika Ühendriikides see piir, seal valmisoleku piir ületati niivõrd suurel määral, et ühtepidi kaotati pea teiselt, teiselt poolt ei jätkunud ressursse. Ja, ja veel miljon asja. Samas antud juhul, nagu oli USA-l, pidid olema need plaanid olemas, sest kogu aeg räägiti, et joolins asub madalal, meri võib selle üle ujutada ja teatri, et orkaan tuleb nii et põhimõtteliselt pidid olema plaanid valmis ja. Nojah, see orkaan käinud seesama konkreetne Katrina on edasi-tagasi käinud ja mitu korda nädal aega vähem, vähemalt nädal aega vaadati murelikult, et kuhu ta ikkagi nüüd lõpuks keerab ja siis, kui ta oma paugu ära pani, siis öeldi, et jumal tänatud, joon on see ikka puutumata, et noh, nii-öelda seda sajaprotsendilist laksu ei saanud kätte. Ja kõigele sellele vaatamata ei suudetud inimesi tormi jalust ära koristada, ei suudetud neile nii-öelda, aga, aga muidugi paljud mustanahalised, kes seal elavad ja siis viis protsenti Louisiana elanikest on mustanahalised, neil ei ole varasid, millega, millega Pääste, millega tormi alustab, ära sõita, selleks on olemas föderaalvalitsus või, või siis osariigi võimud peavad selle asjaga tegelema. Samas juba orkaani lähenedes kutsuti inimesi evakueerima. Võib-olla siin üks põhjus on see, et et tõesti, nagu sa ütlesid, et orkaan läks nagu pisut mööda ja, ja isegi oli pisut vaiksem kui kardeti ja siis ehk lihtsalt võimud hingasid kergendatult hetkeks, lasid ennast lõdvaks ja, ja siis andsid tammid järele ja sest et noh, see, see vete tulv tuli nagu teiselt poolt, kui kardeti alguses. No räägime rassist, tähendab, praegu on nagu ikka sellistel puhkudel Ühendriikides esile tõusnud väga väga vihased süüdistused Ühendriikide administratsiooni ja, ja osariigivõimude ja kõigi nende aadressil, kes peavad selle asja eest vastutama, kes, kes vastutavad päästetööde korraldamise eest ja selliste asjade ennetamise eest on öeldud, et kui ja seda ei ole olnud mitte mingisuguseid niisama inimesed tänavalt, vaid lausa USA kongressi liikmed, et, et kui tegu ei oleks olnud mustadega, kui oleks olnud seal valged inimesed, siis oleks administratsioon valge maja Kapitooliumi teinud mida iganes, et päästa neid. Mina isiklikult arvan, et, et selles nagu ei ole asi. Et, et antud juhul lihtsalt oli õnnetus, see, et selles kandis seal lahe kaldal elab nii palju mustanahalisi ja, ja, ja ma, ma ei, ma ei usu küll karvavõrdki, et ükski Ameerika Ühendriikide nii öelda valge administratsiooni esindaja paneks oma pea pakule sellise sellise käitumisviisiga või sellise malliga, et ah, seal on need mustad ja nendega naeru küll. Mina pean ka neid süüdistusi absurdseks ja, ja noh, ma arvan, et maailmas on, on suhteliselt suhteliselt loetud arv neid riike, kus tehakse taolise õnnetuse puhul vahet nahavärvi või või usulise kuuluvuse puhul. Neid kindlasti on, aga, aga ma arvan, et need on loetud arv ja Ameerika ühendriigid ei kuulu nende nende riikide hulka kohe kindlasti mitte täpselt sama samamoodi nagu noh, ei kuulu nende riikide hulka ka kindlasti mitte vene Pigem ma arvan, et siin võib asi olla selles, et see elanikkond, kes nüüd sinna v v tulva alla jäi, et ilmselt need kuulus nendesse kihtidesse, mis on nagu ehk anarhilisemat, vähem vähem seaduskuulekad ja kui nende poole pöörduti, et nüüd on vaja evakueerida, siis nad lihtsalt vilistasid selle peale. Teine küsimus muidugi, et riik peaks sellisel juhul võib-olla mitte piirduma üleskutsega evakueerima evakueeruda, vaid vaid tegema seda kuidagi kohustuslikus korras. No ma olen ühe üleujutuse üle elanud Prahas ja seal käis ikkagi niimoodi, et need linnajaod, mis, mis kuhu, kuhu oli karta üleujutus, need lihtsalt sunniviisil viidi tühjaks ei olnud, ei kirjutanud mingit üleskutsetega. Ja, ja ehk siin siin on mingisugune põhjus, mis, mis, mis neid rassierinevusi või, või vaesemate ja rikkamate kihtide erinevus erinevusi välja toob. Ehk siis lihtsalt valgetel oli tõepoolest rohkem võimalusi sealt jalga lasta. Nad, nende Nende keskmine haridustase oli kõrgem mustanahaliste omast, nad nad said aru, et oht on olemas ja, ja, ja need, kes seda Jadunud jäidki nüüd siis sinna vaielda tuhandete viisi vangi. Vaieldamatult see oli nii sellepärast et kui vaatame igapäevast telepilti, siis me näeme, et, et nende mustade Tohutu hulga inimeste seas vilksatavad üksikud valged näod ja me ei tea sedagi, kas nad on päästjad või sest et valgeid on ju ka väga palju, ütleme, Punase Risti ja, ja päästearmee ridades ja kes toovad toiduabi ja nii edasi. Aga, aga küsimus on nagu rohkem ikkagi süsteemis, et süsteem ehk siis see, mis peab varustama inimest hätta, sattunud inimeste joogiveega ja andma talle süüa ja leidma talle ajutise ulualuse. See see süsteem ei tööta. Aga ilmselt me oleme ka siin selles mõttes nagu ühel nõul, et ressurss on piiratud suurus ka Ameerika Ühendriikide suuruse ja võimsusega riigi jaoks. Et see 10 kuni 12 miljardit leiti küll ööpäevaga ja, ja kahtlemata on Ameerika ühendriigid vist ainus riik maailmas, kes suudab sellise summa kohe nii-öelda välja käia. Aga paraku roheline dollari paber ei, ei, ei, ei kõlba süüa, ei kõlba juua nii et sellega vedada, kui temast peab midagi tegema. Ja see ressurss on piiratud. Kõrva, et siin oli ka organiseeritud taga siis ka asju. Ma arvan, et kui, kui oleks olnud võimud valmis, et oleks seda suudetud teha kasvõi inimesed ära evakueerida kohustuslikus korras. Ja noh, niisugused asjad, et linn on langenud röövlijõukude võimu alla ja politsei lihtsalt ütleb, et me ei tule enam tööle, meil on kõrini sellest värgist. Jah, kui, kui vähe siit eemalt vaadata ja, ja selles mõttes on kõik maailmapunktid, mis jäävad Eestist natukene kaugemale ju tegelikult nagu võrdses seisus meie meie pilgu jaoks, et ega see pilt, et väga palju ei erinenud maikuust kaks aastat tagasi, kui, kui USA väed olid tunginud parteisse ja samasugune marudöörlust ja poodide tühjendamine ja, ja kunstivarade laialitassimine ja kõik, kõik sellised asjad noh, on ikkagi üsna punased, et et kui suur õnnetus on käes, siis selgub, et maailm on, on sama kaitsetu nii Aafrikas kui Kagu-Aasias kui, kui ka Ameerika Ühendriikides ja võib-olla ka Lääne-Euroopa ja need kurikuulsad röövlibande Ameerika Ühendriikides, see ei ole ju viimast aastat esimene kord. Los Angelese mässu ajal, mis aastal see oli? Olid 90.-te, olid terved linnajaod, päevi ja päevi, võimude kontrolli alt väljas ka siis oli ju tekkinud olukord, kus tegelikult Ameerika ühendriigid ei suutnud nii-öelda ühte linna vallutada. Selles mõttes jah, ressurss on piiratud, nii suure riigi puhul on see hajutatud ja, ja puudub väga selget tegevuskava või, või kui kui ei tehta kiiresti selgeid otsuseid, kuhu ja kuidas seda ressurssi siis koondada, kus seda ära võtta, kuidas seda ümber paigutada, siis tekibki olukord, mida me nüüd näeme veel. Veel pikka aega. Ja kui sa tõid siin välja selle mustanahaliste kongressi saadikute süüdistuse rassismis, siis tõepoolest oli seal taganud mingi rassismi, rassism või ei, aga vaieldamatu on see, et looduskatastroof on üle kasvanud juba sotsiaalseks katastroofiks ja ähvardab üle kasvada poliitiliseks katastroofiks. Sest üks asi on jah, see rassismi süüdistus, et nad jäeti sinna maha, sest vaesed ja mustanahalised ja teine asi on siiski see, et järjest rohkem hakkavad inimesed ütlema, et meil ei ole rahvuskaarti saata sinna appi, aga, aga samas on üle 100000 USA sõduri Iraagis ja, ja veel Afganistanis. See see katastroof pälvis ju maailma ja meie ja Ameerika Ühendriikides eneses tähelepanu just nimelt selle poolest, et nagu Aarne ütles, et tegemist on, on üli ülivõimsa imago jätnud riigiga maailma sandarmiga tohutu tohutuid rikkusi omava tohutut poliitilist mõju omava riid. Bangladeshis on üle kahe-kolme aasta üleujutused, milles hukkub sageli 100000 ja rohkem inimest. Paraku tõeline seal on tõeline kaos seal. Kui Bangladeshis on üleujutused, siis ma mäletan eelmise aasta üleujutust, kus räägiti, kui palju ainuüksi ületuses madude maohammustuste tõttu inimesi hukkus. Kümneid tuhandeid maod koos tuluvega, kuningkobrat tulvasid linnatänavatel. Me ei räägi sellest, me ei räägi sellest, et seal riik ei ole valmis, sest me eeldame, et seal ei olegi valmis üks maailma vaesemaid riike Bangladeshis. Nojah, mis, mis siis ikka teha, eks tegelikult õnnetuse suurused ja õnnetusi on ju maailmas erinevates piirkondades sarnaseid, aga see, et Ameerika ühendriigid ei olnud selleks niimoodi valmis, jah, see, see annab põhjust küll tõsisteks poliitilisteks järeldusteks. Jah, ja eks me sellepärast siin ka nii pikalt sellest räägime, et tegu on Ameerika Ühendriikidega, kelle käekäigust ja kelle otsustest ja kelle valikutest noh, väga sageli öeldakse, et nad valivad iga samad Louisiana. Mustad ja Kansase farmerid valivad meile iga nelja aasta tagant, eks ole presidenti meile kõigile. Ja, ja paraku see on nii, et selle riigi otsustest sõltub väga palju ja, ja seepärast ka meie meie tähelepanu lisaks sellele et seal on nii-öelda sotsiaalne katastroof ja, ja võib-olla kümned tuhanded mida juba päris nii-öelda küll mitteametlikult, aga väga autoriteetsed suud ütlevad, et, et tegu ei ole enam tuhandetega. Tegu ei ole mitte 10000-ga juba kümnete tuhandete ohvritega ehk siis kümneid kordi suurema numbriga juba kui, kui hukkus 11.. Et need Ameerika ühiskond, niisugused laialimineku või, või, või mitte, ühtesulamise märgid, vot need on need ohtlikud asjad, mis, mida tegelikult kogu maailm peaks nagu, nagu jälgima just need Los Angelese rassirahutused, nüüd seesama ameeriklaste latiino kogukond, mis üha kogub hoogu ja kui, kui Castro režiim Kuubal veel kaua püsib, olgu siis koos kastrova ilma kastrota siis latiinod saavad üha üha rohkem häält juurde ja nii edasi, eks ole, et, et kõik see, kõik see kohatine nagu nagu Nende poolt siis ameeriklase poolt tekitatud mull. Et Ameerika ühendriigid on ühtne ja otsustab kõike ühtselt, siis tegelikult see ei ole nii. Me peame väga tähelepanelikult siin jälgima nende nende suurte gruppide arengut. Ja teine asi, kui sa rääkisid, et kogu maailma jaoks on väga oluline see, mida Ameerika ühendriigid otsustavad, siis teine asi eriti ehk meie jaoks siin on väga oluline see, kas kas. Usutakse jätkuvalt, et USA on nii tugev nagu, nagu ta kogu aeg on välja paistnud. Võib-olla ta ei olegi nii tugev. Aga seda, seda rahvusliku rassilisust rassiliste erinevust Ameerika Ühendriikide sees vaatamata retoorikale, ametlikule poliitilisele retoorikale, mida Ameerika ühendriigid on kogu aeg sisendanud on ju ka varem olnud. Kolleegid, te ju mäletate Vietnami sõja päevilt probleemi, mis mis oli Ameerika Ühendriikide sõjalise juhtkonna ees, kus Vietnamisse saadetav väekontingent, muutuski, latiinode ja mustanahaliste armeeks. Sest et valge mees ei jõudnud hüpata, oli üks põhjus ja teine põhjus oli see, et valgel mehel oli võimalust mitte minna. Tal oli põhjust mitte sõlmida lepingut ja ka tänapäeva. See, see Ameerika armee, kes, kes praegu Iraagis sõdib tegelikult ju koosneb väga paljuski just nimelt mustanahaliste ja latiinode ja, ja kui me võtame natuke laiemalt, siis nimetab vaestest vaestest ikka poegadest, kelle jaoks sõjavägi on, on pääsetee ja mitte ainult nendele, vaid nende perekondadele, nende nende hariduses saamisel, nende sissetulekute kindlustamisel ja nii edasi. Nii et et sellel ühiskonnal ma ei tea, kas õnneks või, või paraku on probleeme muidugi küllaga suurele rikkusele vaatamata. No üks, üks ei veel, mida meie siis sellest samast Katriinast muidugi oma nahal tunneme, on see, kui me sõidame oma autoga bensiinitanklasse ja kui me, kui keegi veel ei tea, siis ja esmaspäeval läheb suvalisse tanklasse ükspuha millises Eestimaa otsas, siis ärge võtke valida keele alla ja, ja ärge ärge arvake, et see on see rumal septembri nali vaid, vaid nii ongi. Kui te näete numbrit 16, siis paak täis ja, ja muudkui makske. Aga see on muidugi väga valus. See on valus sellepärast, et ta valus ja ohtlik ja ta on valusi ohtlik minu meelest mitmel põhjusel. See bensiini hind võib tõusta veel ka seitsmeteistkümnel 18-l, võib võib eile Soomes oli ta esimest korda ajaloo jooksul poolteist eurot aga aga sellistele hinnatõusudele järgneb teine laine. Ehk siis kütuse hinnatõus lööb teatud aja pärast. Kõiki teisi hindu. Ja kasvanud ei ole mitte ainult bensiini hind Eestis kuus bensiini hinnaga või siis nafta hinnaga maailmaturul on kasvanud gaasi hind. Ja, ja nii uskumatu, kui see ka ei ole. Eestis on ene saabuvat talve kasvanud, isegi küttepuude hind. Bensiini hind mõjutab otseselt, et mingi aja pärast piletihinda, leiva hinda ja nii edasi, et tegelikult selles mõttes on bensiini ja kütusehinna kasv äärmiselt valus. Teine on inflatsioon, ehk siis riigil on arvatavasti suhteliselt keeruline hoida, hoida inflatsioonitaset ja ja lõppkokkuvõttes on ju olemas siiski mingisugused muuseumide eurole üleminekuks, mis ka sätestab kindla inflatsioonitaseme, et see võib ohustada meie üleminekut eurole, ehkki teiselt poolt võttes see kütusehinna tõus, tabasime absoluutselt kõiki neid, kes kavatsevad eurole üle minna või on juba läinud ja ka vanu riike ja ka vanurid, nii et kellel juba euro kehtib ja, ja siis kes on õudne eurofänn, siis arvatavasti ongi nii, et väikeste mööndustega see klubi ikkagi laieneb. Kõik saavad aru, milles, milles on nagu põhjus ainult et jalule jalule tulnute jalule aidata. Eesti firmadel on muidugi muidugi äärmiselt keeruline, ma just enne saadet Ainar küsisin su käest, et näiteks Eesti Televisioon, milliste kütusehindadega meie sõidame, mitte selles mõttes, et meiega saaks kuskilt mustalt mingit kütust, aga aga me kõik oleme joonud, arvestanud, et millise summa me teatud hulga kilomeetrite läbimiseks oleme nõus kütuse eest välja käima. Ja vist jõudsime kogule peale, et see summa on praegu kas seitse või kaheksa krooni liitri eest heaks olemas, kusagile sinna kanti, ehk siis kui nüüd võtta puhtorganisatsiooni seisukohalt, kes toodab, toodab programmi, toodab saateid, siis siis tegelikult on, on kõik need saated, mida tehakse väljaspool stuudiot läinud kõvasti kallimaks. Kuna selleks, et sõita võttele, tuleb kasutada autot ja ka selles suhtes me teeme kõik imed, mitte ainult siis ETV ja Eesti Raadio, vaid kõik firmad teevad imelist, eks ole, et et ega siis mahud pole ju vähenenud, töö saab ikka tehtud ja ja ma ei kujuta küll ette, mis nagu eratarbijale see summa on, mis sest nagu ta ütleb, et ei, sorry vennad, aga ma panen nüüd autoga klaasi ja, ja teen ainult hädavajalikke sõite, kiidab haiglasse tagasi, ma mõtlesin täpselt sedasama, kui me, kui me esmaspäeva hommikul tööle läheme, kes siis jala, kes autoga, siis ma arvan, et, et ei, ei, teine näe seda, et vähemasti Tallinna linnapildis oleks nagu autosid vähemaks jäänud või või te istute endiselt ummikutes tipptundidel ja ja kõik küll kiruvad, aga, aga siis te hakkate mõtlema, et näed, et tegelikult on veel kasvuruumi küll. Lagi veel päris käes ei ole. Siiski vaata, mäletad, omal ajal massiliselt ehitati maju, elektriküte elektriküte elektri maksnud, no ütleme peaaegu mitte midagi. Ja, ja samas nüüd on, tehakse ütleme, kinnisvara turule väga-väga selget vahet, millega seda maja köetakse ja kui öeldakse sulle tere, kütte sisenes. Oi sorry. Ma olen ju kõik õli peale aga, aga bensiiniga sama asi. Massiliselt kerkisid elamurajoonid väljaspoole Tallinna kaugusega no ma ei tea, 10 kilomeetrit, 30 kilomeetrit isegi 40 50 kilomeetrit. Aga mida tähendab 50 kilomeetri läbimine uuel ajal nüüd selle uue bensiiniga edasi-tagasi iga päev käia tööl Tallinnas näiteks? Lihtsalt meenus üks asi, et me oleme ju tegelikult selle üle elanud, kust tuli teha väga hädavajalikke sõite, seal ei olnudki nii väga ammu, see oli umbes 15 aastat tagasi, kui sai auto peale 20 liitrit bensiini kuus kus siis löödi tehnilisse passi tempel, et sa oled oma selle kuunormi kätte saanud, et on ju võimalik. Küll jah, jah, ainult, et ainult, et noh, inimene on nutikas jaa, jaa. Mäletatavasti ehitati siis nõukogude aegseid autosid ümber tehti topelt plokikaane tihend, End sõideti tappa või haapsalu sõjaväelennuväljale. Osteti osteti 10 rubla eest tünn petrooleumi, mida segati mingisuguse õliga, mida parajasti poest saada oli ja sõidad ikka jahedat, uute autode mootorid enam ei, ei kannata. Paraku sellist solki kannatas ainult nõukogude liidus valmistatud tehnika, kus oli vaja auto parandamiseks kahte tööriista nagu. Ja sellele, et, Miks ei, miks ei sa sõit odava bensiiniga mustalt ostetud, sest selle pealt ei ole makstud riigile makse kui nüüd bensiini hind võtab ikkagi niivõrd tormilise suuna üles, kas? Kas riik peab vajalikuks teha mingeid muutusi kütuseaktsiisipoliitika? Kas ma olen küll 105 protsenti kindel, et ei pea vajalikuks, et esiteks ta ei lähe nii hullu meelsesse kõrgusse? No loodetavasti aga ilmselt ei lähe. Ja teiseks, kus siis riik selle raha võtab, mis, mis selle arvelt nagu saamata jääb. Vaadake näiteks sigaretid on sigareti, hind on tõusnud umbes sama palju kui bensiini hind viimastel aastatel, siis suitsetajate arv sellest ei ole nagu Eestis vähenenud. Vabanda, Tiina, hind ei ole tõusnud, vot viina hind, võttud viina hind vist ei, vist ei ole tõesti tõusnud. Ma olen tähele pannud, et on. Soome, Soome turistide jaoks on toodud turule uusi naljakaid tooteid nagu näiteks viieliitrine kraaniga, viinapakk. Mis, mis alati paneb mind hämmastama, aga aga tegelikult on see ju mull. Loodame, et mulda, bensiini hinda ja ma mõtlen, naftabarreli hinda maailma tulla suuresti kindlasti ja see annab ka tegelikult lootust. Ma usun, et, et meie kuulajad juba ammu igatsesid, et millal me neid lohutama hakkame, et, et see ongi nüüd see lohutamise just, et kui, et, et mõelge, kui mõnus, kui pooleteise kuu pärast sõidad sa bensiinijaama ja ei olegi 17 või 18 krooni liiter tagasi seal kusagil 16 kelle poole ja lähed jälle võtad seda odavat teisi seda odavat, 15 kroonist bensiini ja tegelikult maailma targemad pead öelnud isegi seda, et võib-olla aasta pärast on ta langenud jälle kuhugi sinna 30 35 dollari kanti varre barreli eest, ainult mina näen siin ühte ohtu, et kui see, kui see võtab aasta otsa aega ja, ja kui, kui ütleme, pool aastat on see bensiini kõrge, tuleb see nii-öelda see tsunami hinnad, tsunami, teine laine, ehk siis hakkavad tõusma kõik teised hinnad siis aasta pärast võib, küll võivadki kohalikud kütusemüüjad tuua klientideni rõõmsa uudise, et et me langetame bensiini hinda poolteist krooni kaks pool krooni, kolm krooni. Aga ma kahtlen väga, kas transpordifirmad bussiettevõtted ja nii edasi teatavad oma klientidele, et me seoses kütusehinna tõusuga tõstsime pileti hinda 15-lt kroonilt 18 kroonini. Aga ma ei ole kindel, et kõik needsamad piletihinnad hakkavad, kas bensiini hinnad langema. Et inimesed on suhteliselt harjunud ja, ja inimesed on kerged, Harjumaa. Et tegelikult see teine tsunami võib tabada meid hullemini kui see, kui see esimene ehk siis pelgalt see bensiiniliitri hinnatõus. Ja, ja kui siia lisada veel euro tulek, eks ole, mis omakorda natukene hindu kergitab, kuigi valitsus nüüd kuuldavasti on teinud ka mingisuguseid jõupingutusi, et see ümardamine, mis hakkab toimuma, toimuks ikka nii-öelda tarbijasõbralikult ja mitte vastupidi, et allapoole, mitte ülespoole. Aga, aga paradoksaalne on jahe enne enne saate algust, noh, mehed, nagu me siin kõik oleme, jõudsime me ju järeldusele, et need on siis selline olukord, kus liiter õlut maksab sama palju kui liitrit bensiini jah, või isegi isegi natuke vähem kui. Ja aga mis puutub sellesse nii-öelda maailmaturuhinda, siis need käsitlused, et hind turul kujuneb siis nõudmise ja pakkumise vahekorrast see nagu ammu ei pea paika, vähemalt kindlasti sajaprotsendiliselt mitte või, või kui peab, siis ütleme 10 protsendiliselt praegu. Sest et paljuski on see poliitiline mull ja, ja nafta tarbimine turul eriti just kiiresti kasvates regioonides nagu nagu Kagu-Aasia ja Hiina on tõesti kasvanud, ainult et mitte nüüd nädalate, päevade ja tundidega, nii nagu kerkib bensu hind vaid ikka tasapisi ja, ja hiilivalt ja, ja, ja vaikselt No ärgem unustagem, et see praegune metsik hüpe on seotud ikkagi sedasama USA looduskatastroofiga, mille, mille tagajärjed peaks nagu üle minema mõne aja pärast. Jah, aga ta kerkis väga kiiresti ka, vaatame ikkagi seda bensiini hinda nii-öelda selle aasta lõikes, siis aasta alguses oli ta umbes vähemalt esimesed numbrid hakkasid üks, null ja nüüd on ta siis üks ja kuus ülehomsest, nii et ta on kerkinud pidevalt, iga kuu on keskeltläbi tulnud üks, üks kroon juurde. Naftakrahh, nafta, hinnakrahh maailmaturul on ju ka varem olnud Aarne kindlasti kindlasti teada, aga mulle meenub, et kas kusagil seitsmekümnendatel mind ei olnud täpselt täpselt samasugune olukord? Jah, on naftabarreli jah, on, aga need olid seoteerivad poliitiliste otsustega, tähendab naftat eksportivad riigid ehk põhiliselt araabia maad tol ajal otsustasid, et Ameerika Ühendriikide enam ei müü. Ja, ja noh, kõik kõik need asjad olid nii-öelda poliitiliselt maailmas käis külm sõda ja, ja see käis mitmel tasandil mitte ainult siis nii-öelda Ameerika ja NSV Liidu vastasseisuna, vaid, vaid ka märksa laiemalt nii-öelda päris mõjupiirkondade kaupa. Praegu on nagu tegu nagu muude asjadega. Eestis tulevad valimised ja loomulikult maailma asjad tihtipeale. Meil tulevad kohalikud valimised, aga, aga tihtipeale kohalikke valimisi mõjutavad hoopis muud asjad, mis ei ole nagu üldse kohaliku omavalitsuse pädevuses. Bensiini hind on üks asi, tasuta transport ja nüüd veelgi keerulisem lubadus. Jah, aga, aga paraku paraku lubatakse ka selles selles vallas iga igasuguseid asju, et paneme igasuguseid busse käima ja, ja nii edasi. No valimised tulevad, aga muideks neil valimistel tunnet ei ole vä? Miks alles jõuab, jõuab tekkida, võiks. Esimene september, mis kui lapsed koorile See oli, see oli siis uus valimiste tunne ja see oli, see oli, see oli minu jaoks nii kohati nii õõvastav. Lapsevanemate tunnetel mängimine, et noh ikka valimiste tunne tuli peale küll. Mis tunded sind. No hakkame järjest lugema, kuidas Lasnamäe linnaosa lapsed said endale Oleg rebase pildiga päevikud linnaosa vanemapildiga Tallinnas kõik koolid said kingituseks Edgar Savisaare laama raamat Su peaminister. Rääkimata sellest, mis toimus Kohtla-Järvel Järve koolis, see oli ikka ikka täiesti jube šõu. Üks minu tuttav rääkis eelmiste valimiste ajast sellise loo, kus ta läks lapsele lasteaeda järgi enne valimisi, kampaania käis täis uusi poliitikuid ära viinud. Poliitik ei olnud laps last ära erakonda, aga aga see oli sellises vanuses, kus ta talle antud kingitustest keeldus loobumist ja, ja nõnda oligi, et et kolleeg häbenes silmad peast välja, sest läks lapsega lasteaiast koju, laps hoidis uhkelt käe ühes käes, ühe tuntud erakonna õhupallid. Teises käes oli Arnold Rüütli postkaart ja taskud olid oravakomme täis. See on taoline valimiskampaania tekitab minus tülgastust, ma pean teile. Lapsevanemana küll seda ütleme jah, aga kui endagi töölaua sahtlisse vaadata ja sirutad käe välja, et te saatesse minekuks pastakat võtta, siis võid väga vabalt võtta mingi valepastaga võid väga vabalt libastuda. Võtad laialt, valimissaated on tulekul, aga jah. Aga ma, ma ostsin endale valimissaadeteks Parkeri juba, et mitte kuldse otsaga kuldse otsaga, et mitte libastuda. Siin on nüüd vähemalt Tallinna linn, kus siis meie praegu oleme ja elame ja töötame, on, on plakateid täis kuigi välireklaami teatavasti riigikogu keelas ära, aga see aeg pole veel käes, kus, kus seda, selle, selle, need plakatid peaks ära maha võtma, aga minu marsruudil tööle ja koju ja natuke mööda linna torkab küll ainult põhiliselt ühe härrasmehe suhteliselt koguka härrasmehe plakat silla, ma ei tea, kas ta seal varrukad üles järgmisena hakkab kedagi lööma, hakkab endale midagi soonde süstima või, või on ta otsustanud midagi muud teha. Aga see plakati majandus on kuidagi nagu tagasihoidlik, samad näod, ülesanne pandud ju ainult kahe erakonna plakati juuresq erakonna Reformierakonnast ja noh, ma ütleksin, et minu, minu koduteel ja tööteel tööle on võrdselt esindatud mõlemad erakonnad, et ma ei, ma ei ütleks, et üks või teine on nagu, nagu rohkem. Reformierakonnal on erinevad näod, kes ja miks seesama? Meili kirjandusringkondades tekitas natukene furoori muidugi meie sõsarkanal või ei oskagi nimetada landa On ta sõsar või enda vaenulik või, või on ta, mis ta on, aga, aga toodetakse teda ühes teises riigis ja sõsarkanal. Oo, oliks kolleeg, kolleegid, kõik, eks oleks Eesti televisioonil veerand selle sõsarkanali eelarve siis me avaksime mitte teise, vaid ka kolmanda kanali venekeelsel enamik Ainar BBC sõsarkanal. Tal on ka rohkem raha kui meil, aga, aga mis sest no see selleks. Aga see, see kanal, mille tähelühend on siis PBK annab jätkuvalt eetrisse nihukest sarja, nagu nagu teie pealinn. Jah. NASA vastas ta lihtsa ja selgub, et seal käib mäng küll täiesti ühte värvi. Ja mis me sellest peame nagu arvama, et kas, kas on siis nagu üleliigsed kroone sinna suunas näidatud või, või on selle selle saate nagu ajakirjanikud väga kindla nii-öelda suunitlusega, kindla maailmavaatega ja jagavad kõiki ühe erakonna. Aga tegemist on telekanaliga, mis müüb reklaamiaeg, aga samas see saade väidetavalt ei ole müüdud reklaam väidetavalt ei ole samale erakonnale. Me räägime, on oma uudistesaated ka kanal kahes ja TV3s, aga, aga need on kõik, kõik on ausalt öeldud, et need on Keskerakonna uudised ja noh, pole midagi öelda, ostad on nendel aega ja teed, mis tahad. Ja vot siin võib nüüd hakata tuletama kõikvõimalikke vandenõuteooriaid ja, ja noh kuni kuni Tomb Klansi stiilis bestsellerite nii välja, et kõik on nagu öelnud, et keegi ei ole maksnud. Aga, aga ometigi taoline uudistesaade olnud telekanalis, mis on registreeritud Lätis ja mida täiesti selgelt kontrullid Moskva keskvõim. Nojah, teine asi on muidugi see, et kui palju ütleme selline Toode, kus, kus esinevad ainult ütleme, 99 protsenti Keskerakonna poliitikud ja näidatakse nende suurepärased vapraid tegusid ja, ja kriitikat praktiliselt ei ole. Palju, see nagu valijate käitumist mõjutab venekeelse seosto olukorda arvesse, et ta on suunatud venekeelsele publikule, kes samas väidetavalt paljude küsitluste järgi on nagu pettunud selle erakonnani Ta poliitikas, erakond, mis oma juhtivate organite töösse ei valinud ühtegi venekeelset inimest ja nii edasi ja ainult, et vesi uuristab kivisse augu mitt tilga kukkumise jõul vaid sellel sagedusel. No selles mõttes ma väidan, et mõjutab küll. Pervõi Baltiiski kanal on Eesti venekeelsete inimeste seas küllaltki populaarne. Tegemist on jõukatele kanaliga, mis näitab väga-väga palju häid filme, mis näitab armastatud vene näitlejatega tehtud lavastusi mille vahele on pikitud uudised vormis nagu vaja. Ehk siis ma usun, et teatud osa maa elanikkonnast taoline propaganda mõjutab küll. Ma arvan, et väga tugevasti, sest et lisaks et vene elanikkonnal PBK kõrval ega, ega olgem ausad, erilist alternatiiv ei ole. Loomulikult nad vaatavad Vene telekanalid, aga seal eesti väikesest sisepoliitikast ei räägita, nii et kui nad oma Eesti Eesti informatsiooni saavad kõik PBK-st, siis, siis see mõjutab. Ikka väga kõvasti. Tegelikult ongi paradoksaalne olukord, et siinne vene vene inimene, kes noh, on selles mõttes pooleldi integreerunud, et ta ei, ta ei valda vabalt nagu eesti keelt nii vabalt, et ta saaks eestikeelsest informatsiooni ammutada talongi kaks allikat, raadio neli, mis on, mis on suurepärane ja äärmiselt aus ja äärmiselt vajalik kanal siinsete venelaste jaoks ja võib-olla diskikonnal uuesti Estonia siis teie teie pealinnaks siis nostalgia, venekeelse Aktuaalse kaamera, sa nagu heitsid täiesti kõrvale seda üle parda, aga, aga olgem ausad. Olgem ausad, et taolise taolise suure informatiivse mõju puhul kanali mõju puhul saame rääkida ikkagi raadio neljast, Pervõi Baltiiski kanalist, jah, tõsi küll, trükiajakirjandust vene keeles trükiajakirjandust ka. Et ma ei heitnud venekeelset AK, et üldse mitte parda, aga tema mõju võrreldes Pervõi Baltiiski Kanaaliga kui venekeelse kanaliga või raadio neljaga, kui, kui venekeelse raadiokanaliga on siiski marginaalne. Huvitav on see, et teised erakonnad on täiesti vabatahtlikult loovutanud selle põllu ainult ühele, ühele erakonnale. Mul oli, ma kuulsin pealt ühte ühte väga huvitavat fakti, et vene, meie siis venekeelne aktuaalne kaamera palus ühelt Eesti väikeparteilt intervjuud, no nagu ikka, nad püüavad rääkida poliitikutega, kes enam-vähem oskavad vene keelt rääkida vene keeles ja võttis ja see poliitik kahtlemata on kunagi üles näidanud suurepärast vene keele oskust. Järsku ütles ta, ja tegu on ühe pisiparteiga, kes kunagi ei olnudki pisipartei, aga praegu ületab ta noh, ta lõi napilt viie protsendi künnis. Ja, ja see poliitik ütles, et ma enam ei oska vene keelt, noh, ajakirjanik kergitas kulmu, et mis see tähendab, enam ei oska kunagi oskasin suurepäraselt, kust ta kadus, see oskus on neil enam ei ole vaja vene keeles rääkida, sellepärast et me, me nagu vene valijale üldse ei, ei panusta. Ma iseenesest lustakas naljakas seik, aga, aga samas näitab see ikkagi seda, et, et mitte ainult need nii-öelda praegu see, see viimane ots meie parlamendiparteidest, vaid ka vaid ka teine, kolmas ja neljas number, eks ole. Ei, ei, ei tegele üldse nagu vene valijaga. Ma ei ole päris nõus, tähendab see erakond, millest sa oled, rääkisin, ma arvan, et me kõik teame, millest, millest jutt oli. Neil tõesti ilmselt ei ole vene valijate käest kui palju saada, aga näiteks Tallinnas minu meelest rahvaliit on teinud puhtalt panusele valijale paneb isegi rohkem neile tähelepanu kui eesti eesti valijate meelitamisega, vaata, mina millegipärast ei ole seda tähele pannud. No rahvaliidu Vene organisatsioon või, või kuidas nad seda nimetavad, on olnud väga aktiivne, nad on tõstnud päevakorda vene koolide remondi küsimuse, siis. Nad on esinenud esinenud protestiavaldusega linnapea Palts i mingi sõnavõtu vastu, kus ta nagu minu arvates tahtmatult nagu ebaLugav lugupidavalt väljend siis kui ta, kui ta võrdles homoparaadi mingite vähemusrahvuste üritustega, midagi niisugust, neid on, neid on veel olnud. Ma nüüd niimoodi hoobilt võib-olla ei. Ei, ei, ma usun, et ma usun, et neid näiteid võib üles lugeda ainult, et nii-öelda eemalt vaadates põld on ikka ühte värvi. See on ikka niisugune ja roheline. Ma ei ole, ma ei ole sugu Aarne selles mõttes nõus, et, et enamus teisi erakondi oleks nagu siis hea meelega või vabatahtlikult selle põllusiilu või selle selle valdkonna nagu teistele loovutanud, et et ju siis selles erakondade konkurentsis on lihtsalt see roheline värv olnud praegu kasvujõulisem. See on, see oleks minu meelest äärmiselt ebataktikaline samm. Millise võrdluse ma tooksin, tooksin võrdluse, kus näiteks Eesti Raadio Eesti Televisioon otsustavad, et et mingit valdkonda enam ei kajasta, et las jätame selle täiesti nagu selle sihtrühma jätan nagu täiesti konkurentidele, et et me ei püüagi enam enam alla kolmekümneaastast, televaatajad, raadiokuulajate tühja kah, et las las kommertsraadio ja kommertskanalit tegelevad selle. See on äärmiselt lühinägelik, ei, seda küll, ainult et neid asju on ka olnud. Sa võid näiteks ringhäälingu ka neid asju on olnud ja on see tulnud ressursinappusest mitte sellepärast, et me nii-öelda idee tasandil ei, ei taha üht või teist ohka noh, ka erakondade erakorra ressurss erinev just nimelt ja ongi ressurss erinev ja seda, seda peab paigutama sinna, kus see on. Ressursi puhul ongi ju alati nii, et sa pead tegema valiku küsimus, et, et kui, kui siin üksikud asjad võib-olla torkavad silma mõne teise erakonna puhul ka, et nad teevad tööd nii-öelda vene valijatega ja eriti just kohalikel valimistel on see väga oluline, sellepärast et, et seal on ju valimised, kus, kus vene inimene passi värvist sõltumata, eks ole, saab osaleda ja, ja edasi ja üldiselt on osalenud üsna aktiivselt ja osaleb järjest aktiivsemalt ja kui, kui see tsirkus, mis siin Tallinna linnas vähemalt toimus, eks ole siin mõni aeg tagasi, kus hommikul ärgates ei teadnud, missugune õhtul koalitsioon on, siis see oli vesi ainult vene valija veskile. Jah, aga eks, eks siin on tegu ikka niisugused turu jaotamise teemaga ja on ju teada, et Keskerakond, kes on kõige populaarsem partei valijate hulgas Eestis, et suur osa tema populaarsusest tuleneb ikkagi just vene valijate arvel. Ja ma tuleks õlvad tagasi sinna koht kohtleja järvekoolis toimunu juurde, et, et noh võimalus oli puht puhtal kujul niisugune valimiseelne poliitiline üritus. Tõrjuti kõrvale. Isamaaliidus, kooli direktor pandi asemele vene rahvusest ühinenud Rahvapartei liige ja mis on asja tagajärg, asja tagajärg on see, et, et köeti täiesti vastutustundetult üles niisugune rahvustevaheline vastasseis, mis, mis, mis tegelikult ei olnud selle asja taga, et tegijaks valitsus ja võimul olla, osaleda Isamaaliit, ma, ma ei julgesin väita ja kaugeltki ma ei taha nüüd minna niisugustes paranoidistesse arutlustesse, et et see oli ühendatud Rahvapartei, Isamaaliidu ühine promoüritus. Aga selle tulemusena olukord niisugune nii Isamaaliit kui kui ühinenud Rahvapartei võivad minna Kohtla-Järvel valimistele küll erinimekirja, kuid ühe loosungiga meie omi pekstakse. Ja, ja mõlemad riisuvad selle noh kõik vene valijate hääled, mida muidugi kaugelt rohkem Kohtla-Järve eesti omi lähevad ühinenud Rahvapartei ja Keskerakonna koalitsioonile ja teised, siis lähevad eestlastumad Isamaaliidule ja ja kõik need Nemad, mis nagu peaks kohalikel valimistel olema esmajärjekorras päevakorras alates seal teede remondist ja milles lõpetades millega iganes, need jäävad nagu tähelepanu alt välja. No siin kohalikud elanikud siis Kohtla-Järvel on öelnud ka niimoodi, et ta annaks jumal, et see jääks nii-öelda välja vilistamiseks kooliseinte vahele ja et, et see asi nüüd kiiresti ära lõpeks. Sest ega siis tuli hõõgub all ja väiksed laavavoog võib välja välja pursata ja need võivad tulla ka tänavatele. Ja, aga vaat see oleks tõeline jama. Ja ja see on poliitikute poolt üles köetud vaen. Äärmiselt äärmiselt ohtlik on, on taoliste kampaaniat tegema et see on tegelikult ikkagi palju ohtlikum niimoodi profiiti lõigata kui, kui anda taolisi lubadusi, mis üldse kohalikesse valimistesse ei puutu ja siinkohal peaks tegelikult järjekindlalt lõpmatult hulgal arvul kordi peaks ajakirjandus valijatele meelde tuletama, et iga neile antud lubaduse puhul analüüsiksid nad. Kas see on üldse kohaliku omavalitsuse pädevuses, kas need inimesed, kes mingisuguseid lubadusi annavad, kas, kas omavoli kohalikus omavalitsuse tasandil nad saavad üldse midagi selle heaks ära teha või ei saa? Eelmistel kohalikel valimistel kerkis väga tõsiselt üles Eesti julgeoleku teema, ma mäletan liituda Euroopa Liiduga või mitte ühineda NATO-ga või mitte. Püha müristus, mis puutusid siia kohalikud omavalitsused, et taolisi asju Tasuks tasuks nagu väga selgelt silmas pidada igasuguseid kampaaniaid, igasuguseid lubadusi igasuguseid plakateid lugedes. Nojah, on olemas ka muidugi Eesti parteid ja eesti valijad, eks ole, ja, ja ütleme see, mis noh, väga huvitav on jälgida, mis toimub kas või praegu Res Publica ümber ja ja kuidas rotid ehk leinatammede, rahvuse uppuvalt laevalt kujund. Kuna ise ei ole sellega, no vähemalt sõnades kaugeltki mitte nõus, et uppuv laev jäetakse maha vaid lihtsalt neile ei sobi ideed enam ja see, kuidas asju ellu viiakse nii nagu nad seda seda avalikult ütlevad, aga aga muidugi samas jällegi Res Publica noore liidri väited selle kohta, et Res Publica on tõusuteel ja, ja need inimesed otsivad ikka kohta, kus on nagu sügavam vesi ja rohkem tuleviku väljavaateid, siis ma muidugi optimism ei jagaks. Jaan uppuvaks laevaks on muidugi muidugi Res Publicat, siiski ma arvan natuke vara vara pidada, valimiskampaania käib ja, ja me ei saa küll öelda, et enne tulemuste selgumist, et kui põhjas või Greenisse laev siis siis ikkagi ja ega me seda siiski ei oska öelda, kui valimised läbi on, sellepärast et lõpliku matsu või mitte matsu annab ikkagi riigikogu valimised ja. Käisin just möödunud nädalal Res Publica peakorteris, kui Tallinna juhatus valis linnapea kandidaadiks tagasi Tõnis Paltsi ja seal ma kuulsin nagu Nende funktsionärid omavahelisi vestlusi siit-sealt kõrvalt ja jutt käis sellest, et noh, avaldusi parteisse astumist oli nii palju, et ei jõua vastu võtta, et noh, palju sina täna said, palju sina, sa ei tohi, ma sain rohkem. Sellest jäi nagu mulje, et, et kogu aeg nagu neid parteist parteisse tahtjate avaldusi tuli juurde mis iseenesest täiesti mõistetav, sest tänapäeval järjest enam hakkab tekkima olukord, et parteisse noh, ükskõik millisesse parteisse kuulamata ei ole võimaliku saada mingisugust noh, ei ole võimalik saada kooli direktori töökohta. Nüüd tundub juba, et ei ole orkestri dirigendi kohta võimalik saada. Et parteisse kuulumine hakkab järjest enam saama nagu teguriks, mis. Ja võttes arvesse seda, et Res Publical on uus, kaunis karismaatiline, väga tegus PR-juht, kes oma esimestel tööpäevadel sageli kahjuks küll on juba vinti üle keeranud ja vales suunas, nii et aga noh kõik see annab nagu lootust, et, et tegu ei ole veel päris jah, uppuva laevaga. Nonii ja saate lõpuminutid. Me peame vähemalt ära mainima, sest et tegu on vaieldamatult väga tähtsa sündmusega. Me ei jõua täna rääkida ei Ain Hanschmidt-ist ega, ega ka paljudel teistel teemadel, aga, aga ma ühe ühe välisteema või ütleme, Eesti julgeolekupoliitiliselt väga olulise teema, ehk siis selle, et Venemaa president võttis tagasi allkirjad juba sõlmitud piirilepetelt. Peab ikka ära mainima, et tegu on vaieldamatult ühe nii-öelda protsessi finaal akordiga. Väga olulise asjaga. Mitte ainult Eesti ja Venemaa suhetes, vaid ka ütleme Venemaa ja Euroopa Liidu suhetes. On jaa jaa. Meil oli vahepeal tundus, et see 10 aastat kestnud lakkamatu tants selle piirilepingu ümber ja, ja sinna juurde kuulub propagandasõda mõlemalt poolelt on läbi, siis, siis ei, et tundub, et see piiri Eesti Vene vahelise piirilepingu küsimus ongi nagu igavikuline asi, et tulevased ajaloolased saavad sellele hinnangut anda ja võivad seda võib-olla nimetada, ma ei tea 60 aastaseks sõjaks või millekski muuks taoliseks. Ja kõik läheb edasi ja, ja ja kõik märgid näitavad, et pikka aega, sest et Venemaal see võim nii kiiresti vahetub. Minu juurest, Mulle nagu pakuksin selle asja juures praegusel momendil huvi eeskätt see küsimus, et kui Marko Mihkelson ütles, et nojah, et nüüd Eesti peab siis ilmselt Euroopa liidus hakkama seisma selle eest, et Venemaa ei saaks seda soovitud vabadust või viisalihtsustus vähemalt Euroopa Liiduga, sest et noh, kui meil piir ei ole, et siis millise, millise piiri peal see viisalihtsustus või lihtsustatud viisarežiim peaks kehtima, siis oleks päris huvitav vaadata. Kas nüüd Eesti ja Läti sõna maksab mingil määral brüsseli koridorides. Ma sõnastaksin selle sinu lause isegi teisiti, ma tahaks näha, kuidas Euroopa Liit Eestit ja Lätit murdma hakkab. Sest vaieldamatult on Euroopa Liit võtnud mingisuguse sihi. Ehk siis kui mitte Euroopa komisjon, siis Euroopa Liidu suured ja väga, väga väga tõenäoline see, et sellest nagu ei taheta loobuda ja kui kaks väikest oma sõrad vastu ajavad ja ütlevad, et ainult üle meie laiba. Õigemini ma olen peaaegu veendunud, et sellist lauset ei ei kosta keegi Tallinnast ja Riiast vaid loodan väga, et need avaldused, mida meie peaminister ja välisminister on teinud et Eestil ei ole sind nagu taganeda kuhugi ja, ja Eesti tõesti seisab oma nende õiguste eest ja, ja ma, ma tahaks näha, et mismoodi need kõigepealt need avaldused, mis tulevad Tallinnast Stenbockis siis nad hakkavad tasapisi muutuma ja missuguseid vahendeid Euroopa liit kasutab selleks, et nii-öelda asja ära pehmendada või ütleme, võimega halvemini ära ära ära summutada. Sest on selge, et Euroopa Liidu huvides on pehmen viisarežiim Venemaast rääkimata. Samas muidugi on ka Läti ja Eesti Euroopa liidus veel riike, kes, kes suhteliselt pika hambaga vaatavad selle viisareziimi lihtsustamise ja Soome on ainult juhet. Ruumi on ja tegelikult meie suurim lootus on ikkagi Poola. Kes, kes kõigele, mis, mis tuleb. Narva jõe tagant on ikka alati mitte pika hambaga, vaid lausa lausa vastu. Nojaa, aga kui neli riiki juba koos on ja loovad Euroopa Liidu sisese Venemaa-vastase koalitsiooni, siis on see juba power, poola taoline riik, nagu sa väga õigesti märkisid, mängib mängib Euroopa poliitikas ikka väga suurt rolli mänginud kogu. Jah, samas ma ei tea, kas, kas Poola nüüd viisarezhiimi lihtsustamise vastu otseselt on, sest et ta on võib-olla majanduslikult isegi huvitatud, et et Vene turist käiks ja nii edasi näiteks tšehhidel kehtis, kehtis kuni Euroopa Liiduga liitumiseni venelastele väga lihtne viisarežiim, kui, kui isegi ei olnud viisavaba mingi ajani ja nad sugugi väga ei tahtnud seda, seda viisat või karmimat visata inimestele peale panna. Sest noh, vene turiste käis, raha tuli. Nojah, ega siis see viisareziimi pehmendamine ei tähendanud seda, et niisugused vene organiseeritud maffia, kurjategijad ja kõik muu, see seltskond hakkab nüüd siis sisse-välja voorima kui teil on nagu omad kanalid, aga, aga, ja küsimus ei ole ka mitte turismiju vastuseismises. Küsimus on praegu nagu, nagu põhimõtetes ja see, kui, kui Vene president noh, viis lõpule selle, mis tundub hea küll, et, et see on mingisugused ametnike suva, eks ole, ja lõpuks tuleb hea tsaar ja selle asja korral aga sa ära lõpetab. Siis me nägime, et et aga muidugi, see on venelaste jaoks kindlasti üks üks kauplemise viicia. Võib-olla selle vastuseks või selleks, et Venemaa uuesti võtaks selle piirilepingu, et on näiteks see, et Eesti lõpetab koos teiste Euroopa liidu riikidega ütleme maride kaitsmise midagi, mida iganes. Kõik kõik see on ju nii-öelda lehmakauplemisel võimalik. Meile antud aeg on nüüd vääramatult umbe jooksnud. Ainar Ruussaar, Mart Linnart ja Aarne Rannamäe olid täna siin stuudios. Meie saate kordus on ka õhtul, aga nautige veel viimaseid suvepäevi, sest sest taevas särav päike tõotab väga ilusat nädalavahetust.