Seekordses pajatuses püstitan küsimuse, mida tõi Nõukogude kord 1940. aastal Eesti raadiokuulajaile. Nagu teada, võis tollal Eestis kuulata kogu Euroopa saatjaid sõltuvalt sellest kui hea vastuvõtt ja suutis keegi muretseda. Philipsi fuga maksis 495 krooni ent are rahvaaparaadi hands võis saada 98 krooniga. Raadioleht avaldas igal nädalal ka välissaatjate saatma kavad, kui algas sõda läänes ei tulnud enam paljudest maadest saatekavu, ent ikkagi olid neil olemas Läti, Leedu, Soome, Taani, Rootsi, Ungari, Šveitsi ja Itaalia saatekavad. Ent need kadusid 1940. aasta juulis ja raadioleht suleti augustis nagu kogu eestiaegne perioodika. Muidugi avaldati Moskva ja miskipärast korkijad dif Liisi saatekavad ehkki kruusi, et me siin küll vaevalt kuulsime. Nüüd aga sellest, mis muutus, olime harjunud kuulama Artur Rinnet, Ants Eskola, John pori, orkestrid Estonia valgest saalist kapral pensionilugusid lugemistunde Felix moorilt Hugo Laurilt ja teistelt lemmiknäitlejaid. Pisut ka Ameerika džässi ja saksa lööklaule operette diaooperit. Mida pakkus aga Moskva esimene programm kolmandal augustil 1940. Seda loeme viimasest raadiolehest. Jätan kellaajad nimetamata. Loen vaid saate pealkirjad. Hommikust õhtuni. Kaukaasia laule ja tantse. Saade eelkooliealistele saade pioneeridele vanematele, õpilastele, valisse Straussi, Lehari blanketti ja Kalmani ooperettidest. Kirjanduslik saade Kontsert saade õpilastele. Ülevaade ajalehtedest punalaevastiku teated, Amelitagali kurtsi laulab loeng Kontsert, kirjanduslik saade, päevauudised, raudteelaste ettekanded ja saatega lõpuks kontsert. Lugesime seda ja mõtlesime õudusega, kui Tallinn, Tartu ja Türi ka säärasele saatekavale üle lähevad, tuleb vahel kaela panna. Õnneks seda ei juhtunud, kuigi propagandat hakkas tulema nagu küllusesarvest. Et tänapäevane kuulaja saaks muusikalise mulje. Raud, tee laste ettekannetest mainitud saatekavas, kuulake Dmitri pograssi, laululihased vennad, mida esitab raudteelaste keskvaja džässorkester autori juhatusel. Laulab hilja salevski.