Aga nüüd me peame lugemise mõneks ajaks, katkestame, ma korjan need kirjad kokku ja pärast oleme edasi, eks ole, lapsed, vaatame siis grilli. Nende kirjade järgi näib olevat päris palju lapsi, kes pilli armastavad kuulata. On küll. Ja all on teine Kõverik toru u moodi, nagu ütles Maarika, kuid seal omakorda veel kahekordne Tõmban välja ja lükkan tagasi. Lapsed, see on vajalik helikõrguse saamiseks. Turu ongi kahekordne seepärast, et pikendades turu, muutub heli puhudes madalamaks. Kuulake. Ellikud. Seal huuli, mille vastu asetatakse suu, kui mängitakse Ei ole huuliku keskel olla ainult väike ümarik auk, mille läbi läheb õhk pillisse. Aga pange nüüd tähele, Madembon turul lühemaks ja heli muutub kõrgemaks. Pikel toru, siis tulevad madalamad helid. Ah niimoodi. Käega hoiabki pini, soejuure ja pärina kaljaõpet, teie lükati härumist. Ei ole, nagu nägite, sai helikõrgust muuta toru pikendamisega ja lühendamisega tromboon, nii on ta nimi on klappidega pillide esiisaks. Tema eelkäija oli lihtne karjazaru. On vaskpuhkpill üle hõbetatud umbes 600 aastat, valab välja selle pilli juures on huvitav veel, see Eka ainult huulte abil saab helikõrgust muuta. Vaadake ma parema käega ei pikenda ega lühenda toru. Ja siiski helikõrgus muutub. Kuulan tihti motiiv, aga kuulge, mis te selle kohta ütlete? Noh, hästi, ma mängin teile ühe väikese loo. Peal ei ole mingeid märke, vaata palun, et iga heli jaoks õiget kohta leida, selleks on vaja ainult oskust ja harjumust, nagu näiteks viiule, keeltelgi. Päris raske on vaja tugevat jõudu. Mänguoskust on rohkem vaja kui distil pillidega. Mina Tiia. Tahab koguda ja selle pilli jaoks oled sa veel väike. Palun, rääkige veel, mida. Võib-olla on sul mõni soov? See on hea mõte, mis laulame, siis võtaksime. Muidugi, teised ka, kuidas siis muidu palun kuulata?